Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS

Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti Pank16.november 2016


Sissejuhatuseks

2

F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998.

Käesoleva aasta uuringu fookuses on: Eesti perede hinnang oma majanduslikule toimetulekule leibkondade säästuvõime ja säästusoov laenukohustused ja nendega toimetulek perede plaanid erinevate kulutuste osas lähitulevikus

Uuringus osales kokku 984 leibkonda ning vastajad olid leibkonna esindajad vanuses 18 aastat ja vanemad.

Küsitlustöö toimus ajavahemikul 17.08.–31.08.2016.

Küsitlus toimus TAPI meetodil, kus intervjueerija kasutab intervjuu läbiviimisel tahvelarvutit. Ankeet on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja sisestuse käigus tekkida võivaid eksimusi.

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 3

UUS AEGLANE KASVMASUBUUM

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014 20160 €

50 €

100 €

150 €

200 €

250 €

300 €

350 €

400 €

450 €

500 €

550 €

600 €

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

24

3235 38

21

6

1317 16

2121 1712 13 24

48

3835

2117

5550

5349

54

4549 47

63 61

keskmine sissetulek pereliikme kohtavõrreldes sama ajaga möödunud aastal paranenudvõrreldes sama ajaga möödunud aastal halvenenudjäänud endiseks

Leibkondade olukorra paranemine jätkub% kõikidest leibkondadest, n=984

KA

SV

U A

LGU

S


kasvanud kuni 10%

kasvanud 10-20%

kasvanud üle 20%

jäänud samaks

vähenenud kuni 10%

vähenenud 10-20%

vähenenud üle 20%

ei oska öelda

Rohkem on neid leibkondi, kus sissetulekud on suurenenud, kui neid, kus sissetulekud on vähenenud

4

18%

8%

4%

54%

5%

4%

5%

2%

13%

6%

3%

60%

5%

4%

5%

2%

12%

5%

4%

51%

8%

9%

8%

4%

6%

2%

3%

49%

13%

11%

14%

2%

5%

2%

2%

37%

16%

14%

21%

3%

25%

12%

6%

38%

7%

4%

5%

3%

200820092010201220142016

% kõikidest leibkondadest, n=984

30% (2014:23%)(2012:21%)(2010:11%)

14% (2014:15%)(2012:25%)(2010:37%)

Keskmisest enam on sissetulekud kasvanud:• tööealiste peredes• eestlaste peredes• 18-34aastaste perede puhul• väga kõrge sissetulekuga perede

puhul• maa-asulate peredes (eelkõige

Tallinna lähiümbruse mõju)

Keskmisest enam on sissetulekud langenud:• Ida-Virumaa linnades• muu rahvusega peredes


2016

2014

2012

Kahel kolmandikul peredest jääb peale esmavajadusi ja laenumakseid raha üle

5

RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Kõik leibkonnad, n=984)

28

34

41

18

13

14

29

30

26

13

8

11

6

8

6

7

8

ei jää üldse üle kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda

65%

58%

51%

Column2


2016

2014

2012

Seitsmel perel kümnest, kellel on laen, jääb peale esmavajadusi ja laenumakseid raha üle

6

RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=445)

21

26

27

13

8

13

30

35

34

19

13

18

10

12

7

7

8

ei jää üldse üle kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda

72%

67%

65%

Column2


2016

2014

2012

Kolm neljandikku peredest oleksid lähima aasta jooksul võimelised midagi säästma

7

HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Kõik leibkonnad, n=984)

19

23

29

26

30

34

33

30

23

10

6

5

6

7

7

5

6

Ei jää üldse üle Kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda

74%

72%

65%

Column2


2016

2014

2012

Laenukohustusega leibkondadest on säästuvõimega perede osakaal järk-järgult kasvanud

8

LAENUPEREDE HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=445)

13

16

18

21

26

36

40

37

30

14

10

5

8

10

6

3

6

Ei jää üldse üle Kuni 50 eurot 51-250 eurot 251-500 eurot üle 500 euro Ei oska öelda

88%

81%

75%

Column2


Sääste omavate perede osakaal on tõusnud ja seda ka laenukohustusega perede seas

9

KÕIK PERED, (n=984)

LAENUPERED,(n=445)

perel on rahalisi sääste

RAHALISTE SÄÄSTUDE SUURUS

1-499 eurot

500- 999 eurot

1000-4999 eurot

üle 5000 euro

ei oska öelda

25%

10%

22%

12%

30%

Kõikidest peredest, kellel on rahal-isi sääste, n=667

66%59%

53%55%57%

68%61%63%

55%53%

26%

13%

24%

9%

28%

Kõikidest laenuperedest, kellel on rahalisi sääste, n=305

88% kõikidest leibkondadest peab raha kõrvale panemist oluliseks (2009: 83%)

Sääste on keskmisest enam:• Tallinna peredel• Lõuna-Eesti peredel• eesti peredel• 25-34aastastel• keskmise ja kõrgema

sissetulekuga peredel


„Igaks juhuks“ on peamine säästmise eesmärk

10

igaks juhuks toimetulekutagavara, „mustadeks päevadeks“

reisimine ja hobid

enda tervis (nt: sanatoorium, operatsioon, hambaravi jne)

olemasoleva eluaseme remont või ümberehitus

laste haridus ja koolitus

lähedaste abistamine

eluaseme või muu kinnisvara (hooned, maa jne) ostmine

kodumasinate ja/või -elektroonika ostmine

mööbli ja/või kodusisustuse ostmine

sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine

enda haridus ja koolitus

pension

72%

36%

31%

29%

19%

17%

16%

15%

15%

12%

11%

10%

68%

34%

29%

25%

26%

22%

16%

19%

16%

16%

16%

17%

53%

20%

20%

17%

16%

10%

7%

10%

8%

7%

8%

9%

201220142016

% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=609

TOP 5 säästmise eesmärgid lisaks toimetulekule:

• eluaseme ost, ehitus, remont 41%

• reisimine ja hobid – 36% • enda tervis – 31% • enda või laste haridus - 24% • kestvuskaupade ostmine –

20%


jooksev arvelduskonto pangas

sularaha kodus

tähtajaline hoius pangas (sh osalise kasutusega hoius, v.a

investeerimishoius)

investeerimine kinnisvarasse

pensioni II sammas (st kogumispension ehk

kohustuslik pensionifond)

investeerimine väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad)

Enim eelistataks hoida sääste arvelduskontol või sularahana kodus

11


2016201420122010

2016201420122010

2016201420122010

2016201420122010

2016201420122010

2016201420122010

58485458

1213117

8151115

6644

1132

1211

111789

1915

1012

810

1013

68

65

74710

4322

69%65%

62%67%

30%28%

21%19%

16%25%

21%28%

13%14%

10%9%

8%5%10%12%

5%5%3%3%

mainiti esimesenamainiti veelKOKKU

• Tallinn• Sissetulek pereliikme kohta 650€ ja enam

pereliikme kohta

• 18-24aastased• Sissetulek pereliikme kohta kuni 350€ pereliikme

kohta• Lääne-Eesti


Üldine foon taaskord positiivsem kui kaks aastat tagasi:- sissetulekud jätkuvalt kasvavad- rohkem on kasvanud sissetulekutega peresid

kui langenud sissetulekutega peresid- raha jääb rohkem üle (sh. laenupered)- Säästuvõime on kasvava trendiga- Sääste omavate perede osakaal kasvab

Järjest rohkemate perede jaoks on majanduslik olukord viimase kahe aasta jooksul paranenud:- 70% hindab pere hetke majanduslikku

olukorda heaks või väga heaks (+5%)- 30% jaoks on sissetulekud kasvanud (+7%)


Laenukohustused: põhinäitajate muutused

UUS AEGLANE KASVMASUKASVU

ALGUS

BUUM

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 2014 20160%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%34 35 40 39 43 47 43 41 41 40 41 41

11 1110

13

1213

10

14 1415

1620

2326

32 32 31 31 30 30 31

1112 12

13 15 1810 11 9

99 13

1015 13

9

10

9 8 99

5

KOKKU LAENUKOHUSTUSjärelmakslaenautoliisingmiinuses krediitkaart



Laenu eesmärgid ei ole viimastel aastatel muutunud

14

kestvuskaupade ostmine

eluaseme või muu kinnisvara ostmine

eluaseme või muude hoonete ehitamine

sõiduki ostmine või remont**

seoses hariduse ja koolitusega

jooksvad kulutused igapäevastele toidu- ja tarbekaupadele

oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine

reisimine, puhkusel olles

tervisega seoses

muu

40%

36%

16%

15%

12%

8%

2%

1%

1%

4%

40%

32%

21%

11%

12%

15%

1%

7%

34%

32%

19%

12%

16%

12%

1%

8%

27%

33%

21%

5%

13%

14%

1%

2%

2010201220142016

% laenukohustusega* leibkondadest, n=454

* laenukohustus kokku: perel on laen, liising, järelmaks, miinuses krediit- või järelmaksukaart** 2010. oli eesmärgina sõnastatud vaid „sõiduki ostmine“

Jätkuvalt pooled laenukohustusega peredest kasutavad oma laenu kinnisvaraga seotult – eluaseme või kinnisvara ostmine, remont, ehitus.


Pooled laenusoovijad on saanud soovitud mahus koduga seotud laenu

15

Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul soovinud laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=984

2016

2014

2012

2010

0% 20% 40% 60% 80% 100%

9

8

6

5

90

91

92

95

Jah, soovisite laenuEi, ei soovinud laenuEi oska öelda

Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=96

jah, saite laenu soovitud mahus

jah, saite laenu, kuid väiksemas mahus kui soovisite

ei

ei oska öelda

55%

10%

35%

58%

8%

31%

3%

52%

7%

36%

5%

36%

8%

48%

7%

2010201220142016

2016

2014

2012

2010

0% 20% 40% 60% 80% 100%

7

8

7

4

92

92

91

95

Jah, soovisite laenuEi, ei soovinud laenuEi oska öelda

Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul tarbimislaenu? (nt. autoliising, kodumasinate, elektroonika või mööbli ostmiseks, reisi või hobide eest tasumiseks, seoses hariduse või koolitusega, jooksvate kulutuste katteks) n=76

jah, saite laenu soovitud mahus

jah, saite laenu, kuid väiksemas mahus kui soovisite

ei

ei oska öelda

78%

1%

21%

0%

78%

3%

19%

0%

70%

5%

23%

3%

70%

6%

20%

4%

2010201220142016

Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul soovinud tarbimislaenu? n=984


Hinnang pangalaenude tingimustele ja kättesaadavusele

16


Kuidas Teile tundub, kas viimase 12 kuu jooksul on pangalaenude kättesaadavus ja laenutingimused eraisikute jaoks …?

paranenud

jäänud samaks

halvenenud

Ei oska öelda

7%

20%

8%

65%

11%

25%

11%

53%

13%

25%

15%

47%

2012

2014

2016


2016

2014

2012

2010

2009

2008

Makseraskusi kogenud perede osakaal ei ole viimase kahe aastaga märkimisväärselt muutunud

17

1

1

1

1

2

90

86

83

76

78

88

9

13

15

24

21

10

ei oska öelda Ei Jah

Kas Teie perel on viimase aasta jooksul olnud raskusi laenu-, liisingu- või järelmaksu maksete tasumisega?% kõikidest leibkondadest, kellel on laen, autoliising või järelmaks, n=445

Kas maksete tasumise probleemi põhjuseks oli ...% nendest, kellel on olnud raskusi, n=36*

ajutine (ühekordne) finantsraskus

püsiv finantsraskus

maksmine ununes

muu

66%

24%

17%

67%

32%

4%

67%

31%

6%

60%

40%

52%

44%

1%

20092010201220142016

Probleeme laenu tagasimaksmisega on esinenud keskmisest enam• Ida-Eesti elanikel (22%) • neil, kellel kulub laenumakseteks enam

kui 40% sissetulekust (25%).


Sissetulekust laenumaksetele kuluv osa Eesti peredes ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud

18

kuni 10%

11-20%

21-30%

31-40%

üle 40%

ei oska öelda

35%

27%

15%

9%

8%

7%

32%

24%

18%

9%

10%

7%

27%

25%

16%

10%

11%

11%

30%

24%

15%

9%

10%

12%

27%

22%

17%

8%

15%

11%

34%

24%

16%

8%

11%

7%

200820092010201220142016

% leibkondadest, kes omavad laenukohustust (laen, autoliising või järelmaks), n=445

Väiksema laenukoormusega pered on keskmisest enam rahul oma majandusliku hetkeseisuga, võrreldes aastataguse ajaga ning ka tuleviku osas positiivsemad.

Oma profiililt suure laenukoormusega pered ei eristu oluliselt väiksema laenukoormusega laenuperedest.


Laenuperesid ei ole juurde tulnud ja laenuperedel läheb keskmiselt paremini:- nad hindavad oma pere majanduslikku

olukorda paremaks- nad on tuleviku osas optimistlikumad- nende sisstulekud on keskmisest enam

kasvanud- laenuperede hulgas jääb rohkematel raha üle - laenuperede hulgas on suurem säästuvõime- kasvanud on nende osakaal, kellel on säästud

Samas kogu elanikkonna positiivsem foon ei tule laenuperede arvelt.

Jätkuvalt erandiks on suure laenukoormusega pered, kelle osakaal pole muutunud.


Tuleviku suhtes optimistlikke peresid on rohkem kui pessimistlikke


ALGUS

BUUM

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014 20160%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

15 16

14

1014

25

32

26 25

13

13

12 kuu pärast paraneb jääb endiseks 12 kuu pärast halveneb




ALGUS

BUUM

Laenupotentsiaal 12 kuu jooksul: muutused põhinäitajates70% laenusooviga peredest omab juba laenukohustust

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2014 20160%

10%

20%

30%

40%

50%24 28 27 29 26 28 18 20 20 20 22

9 9

8

6 6

4

5

478 7

76

53

5

7

58

88 8

3 34 4

5

15 1613

15 1517

14 1512

1312

KOKKU VÕTTA LAENUKOHUSTUSTvõtta järelmaksuvõtta autoliisingutvõtta laenukasutada krediitkaarti



12 kuu jooksul plaanitavad kulutused*

… varem kogutud sääste**

… laenu, krediiti, liisingut**

jooksvad kulutused, tasumine poes ja teenuste eest

enda tervis

reisimine ja hobid

lähedaste abistamine

enda või laste haridus ja koolitus

kestvuskaupade ostmine

eluaseme või muude hoonete ehitamine

sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine

oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine

eluaseme või muu kinnisvara ostmine

91%

68%

49%

47%

37%

32%

30%

10%

9%

5%

63%

41%

50%

40%

37%

29%

8%

10%

5%

55%

33%

40%

36%

27%

19%

8%

9%

4%

201220142016

Järgmisel aastal plaanitavad kulutused ning ressursiallikad

22

Selleks kavatsetakse kasutada …

* - % kõikidest leibkondadest, n=984** - % vastavat kulutust plaanivatest leibkondadest

6%

21%

43%

19%

19%

36%

49%

44%

36%

44%

22%

40%

20%

22%

32%

49%

54%

40%

44%

16%

38%

13%

17%

25%

40%

40%

33%

44%

0%

1%

1%

1%

1%

4%

9%

47%

7%

58%

2%

2%

1%

3%

8%

8%

23%

6%

51%

1%

1%

4%

3%

4%

35%

13%

57%

Enamasti kasutatakse jooksvaid sissetulekuid


Lõpetuseks

Olukord on pigem paranenud

- Keskmine sissetulek on kasvanud, raha jääb rohkematel üle, säästud ja laenuperede säästuvõime on kasvanud

- Ka pered tajuvad sissetulekute tõusu ning olukorra paranemist

- Laenukohustuste profiil ei ole muutunud- Laenuperedel läheb paremini- Laenupotentsiaal ei ole muutunud

Economy & Finance

Eesti leibkondade finantskäitumine