1. Mis toimub Eesti maksekeskkonnas millised on eesseisvad muutused ja kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma? Mihkel Nmmela Makse- ja arveldusssteemide osakond Eesti Pank Eesti Panga avatud loeng 23.01.2014 1

2. Millised on eesseisvad muutused?

3. URO meie raha SPA htne euromaksete piirkond 1 valuuta 1 pangakonto 1 maksekaart

4. Eestis rakendub SEPA 1. veebruaril 2014 Alates 1.2.2014 tuleb Eestis kasutada arvetel ning maksetel ainult IBAN kontonumbreid ja maksete panka saatmiseks ISO snumiformaate. Kik pangad lhevad hiljemalt 1.2.2014 le SEPA formaatidele. Riigisiseselt lppeb otsekorraldus 31.01.2014, senised lepingud muudetakse e-arve psimakseteks. Pankadevahelisi euromakseid arveldatakse leeuroopalises jaemaksessteemis 4

5. Makseteenused ja IBANi kasutamine Praegu Tulevikus Riigisiseselt: Riigisiseselt: maksekorraldus SEPA maksekorraldus e-arve + hekordne maksekorraldus e-arve + SEPA hekordne maksekorraldus pangasisene ja pankadevaheline otsekorraldus e-arve + SEPA psimaksekorraldus IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber Piirileselt: SEPA maksekorraldus IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber Piirileselt: SEPA maksekorraldus SEPA otsekorraldus

6. IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber Eestis on IBAN kasutusel paralleelselt riigisisese kontonumbriga (BBAN) alates 2004. aastast. IBAN on kliendi kontonumber, mis on teisendatud rahvusvaheliselt aktsepteeritud kujule. Eesti riigisisestele kontonumbritele lisatakse tiendavalt riiki ja makseteenusepakkujat (panka) tuvastavad koodid ja kontrolljrk.

7. Eesti kasutab aastast leminekuperioodi Eestis on pankadele antud igus aastase leminekuperioodi jooksul (kuni 1. veebruarini 2015) oma klientidele pakkuda vanas formaadis maksetele teisendust. See thendab, et: eraklientide puhul teisendatakse makse algatamisel riigisisene kontonumber automaatselt IBANiks. riklientide puhul, kes saadavad panka korraga suurema koguse makseid (failiga), saavad pangad jtkata vanas formaadis maksefailide vastuvtmist. See eeldab kokkulepet pangaga. Ettevte peab kontonumbrid ise muutma IBAN-kujule. 7

8. Euroopa Komisjoni ettepanek ei too Eestis kaasa muudatusi senises SEPA-le lemineku tegevusplaanis Ettepanekuga soovitakse anda kigile euroala pankadele vimalus vajadusel kasutada 6 kuu jooksul maksete vastuvtmisel ja tegemisel vanu failiformaate. Tegemist ei ole kohustusega! Phjuseks on komisjoni hinnang, et leminekuga ei juta thtaegselt valmis. SEPA kreeditkorraldused: ldine indikaator ca 74% (31.12) SEPA otsekorraldused: ldine indikaator ca 41% (31.12) * Riikide graafikutel on kasutatud 2013. aasta kolmanda kvartali andmeid 8

9. Eesti ettevtted ja asutused saavad tnu leminekuperioodile SEPA muudatustega kindlasti hakkama Ksitledes ettevtteid ja asutusi Eesti Maksekeskkonna Foorumi raames ning jlgides pankadevaheliste maksete statistikat saab vlja tuua, et: IBANi aktiivsem kasutus nitab nii reaalsete muudatuste tegemist kui ka teadlikkuse kasvu; paljud ettevtted on vajalikud muudatused rakendanud vi teevad seda lhiajal SEPA tingimustega koosklas olevate ettevtete madal osakaal nitab, et leminekuperioodil on vajadus teisendusteenuste jrele oodatust suurem. Pankade poolt on lubatud SEPA otsekorraldus tuua tulevikus turule eraldi teenusena. Vtmeks on klientide nudlus. Phjalikum levaade kodulehel www.eestipank.ee/sepa 9

10. Uuring kinnitab, et eestimaalastel on huvi piirilese SEPA otsekorralduse vastu Potentsiaalsed kliendid on: - vlismaal ttavad ja ppivad inimesed. - isikud, kes tarbivad tooteid ja teenuseid vlismaistelt pakkujatelt. Reaalse nudluse tekkimiseks on vaja kasutuskohtasid. Puudub vajadus avada maksete tegemiseks tiendavaid kontosid 10

11. Eesti otsekorraldus tna maksjalepingu slmimine Maksja Mja 1. Klient ostab ettevttelt kauba/teenuse 2. Maksja slmib oma pangas otsekorralduse maksjalepingu Mja kasuks 4. Informatsioon uute maksjalepingute kohta Mja pank Maksja pank 3. Informatsioon uute maksjalepingute kohta

12. Eesti otsekorraldus tna maksenude edastamine ja makse edastamine Maksja Mja 3. Maksja konto debiteerimine 5. lekanne saaja kontole Mja pank Maksja pank 4. lekanne saaja pangale 2. Maksenuete edastamine 1. Maksenuete edastamine

13. E-arve psimakseteenuse toimimine

14. Kokkuvttes Eestis rakendub SEPA 1. veebruaril ja kehtib aastane leminekuperiood. Makse algataja vastutab selle eest, et maksejuhis oleks panka esitatud korrektsel kujul ja igeks ajaks. Maksete tegemiseks failivahetust kasutavad ettevtted, kes ei ole mingil phjusel saanud vajalikke muudatusi teha ega plaani ka teisendusteenust kasutada, peavad arvestama, et alates veebruarist peab raamatupidaja internetipangas kik maksed kshaaval sisestama. Eraisikutel tasub thelepanu prata, kas senised otsekorraldused on muutunud e-arve psimakseteks. Arvestada tuleks, et iga muudatusega kohanemine vtab natuke aega ning phjustada lhiajaliselt ebamugavust. leminekuga kaasneva ebamugavuse vhendamiseks on Eestis pankadel vimalik oma klientidele pakkuda aasta jooksul vajalikke teisendusteenuseid. 14

15. Kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma peale 1. veebruari 2014?

16. Maksekeskkond 2013 TARGET2-Eesti Jaemaksete ssteem ESTA

17. Kuidas toimuvad riigisisesed ja piirilesed euromaksed praegu Riigisisene euromakse kuni 31.01.2014 EE maksja EE Piirilene euromakse kuni 31.01.2014 Variant B kaudse liikmena STEP2-s Variant A otseliikmena STEP2-s Ajakulu ca 1,5 tundi, Sama peva makse hiljemalt 17.00-17.30. ESTA STEP2 EE saaja EE Seaduse jrgi peab raha saajani judma hiljemalt jrgmiseks arvelduspevaks (T+1) EE/EU otseliige EU

18. Inimeste rahulolematuse vltimiseks on oluline, et raha juaks saajani vhemalt samal arvelduspeval ldiselt tajuvad inimesed pankadevaheliste maksete kiirust erinevalt: viiendik arvab, et raha liigub 12 tunniga ja kolmandik, et vhemalt samal tpeval. Soov oleks, et raha liiguks hest pangast teise umbes 1-2 tunni jooksul. Inimesed ldiselt ei oota, et pankadevahelised maksed peaksid olema kiiremad. 18

19. ESTA sulgemine mjutab neljandikku maksetest ESTA suletakse 31.01.2014 ja makseid hakatakse tegema leeuroopalises jaemaksessteemis. Pankadevahelised maksed muutuvad aeglasemaks ja sama peva laekumise tagamiseks tuleb maksejuhis saata panka varem. 19

20. Miks Eesti Pank sulgeb ESTA? Eesti Pank oli valmis Eesti pankadevahelise arveldusteenuse arendama SEPA tingimustele vastavaks. 2013. aasta alguses kuulutati vlja riigihanke vitja STET. Eesti Pank oli valmis koos STETiga vlja arendama Eesti turule sobiva ja ESTAga vrreldes rohkem teenuseid pakkuva SEPA jaemaksessteemi. Pankadele tehti vastav pakkumine. Senisest 33% madalam teenustasu (2 senti) ei olnud siiski piisavalt konkurentsivimeline teiste Euroopas tegutsevate jaemaksessteemidega. Tiendavalt olid mitmed pangad seotud STEP2ga juba lbi oma pangagruppide. Tulenevalt pankade valikutest otsustas Eesti Pank ESTA sulgeda ja lpetada jaemakseteenuse pakkumine sarnaselt paljude teiste keskpankadega Eesti pankadevahelised maksed arvelduvad edaspidi leeuroopalises jaemaksessteemis (peamiselt ssteemis STEP2). 20

21. Peale STEP2 on Euroopas SEPA tingimustele vastavaid jaemaksessteme veel mitmeid SEPA tingimustele vastavad jaemaksessteemid, kes vimaldavad 100% leeuroopalist kaetust lbi EBA Clearing STEP2 ssteemi. CSM clearing and settlement mechanism PE-ACH Pan-European Automated Clearing House 21

22. Mis juhtub Eestis pankadevaheliste euromaksega peale 1. veebruari 2014? Eestis on kik pangad otseselt vi kaudselt seotud EBA Clearing STEP2 ssteemiga. Aja jooksul vib see muutuda.

23. Kuidas hakkavad Eesti kommertspangad pankadevahelisi makseid tegema? Eesti SEPAle lemineku tegevusplaan 5.0. (Pangaliit) 23

24. Vrreldes ESTAga on STEP2s arveldustskleid poole vhem ESTAs algasid arveldustsklid kell 9.00 ja viimane tskkel oli 18.00 (kokku 10 tk). Kigile liikmetele kehtisid hesugused tingimused. STEP2-s on 5 arveldustsklit ning tingimused sltuvad sellest, kas pank on ssteemi otseliige vi kaudne liige. 24

25. Praegu on Eestis kaks alternatiivi, mis vimaldavad teha pankadevahelisi makseid kiiremalt 1. Osad pangad pakuvad kiirmakset ehk makse tehakse lbi leeuroopalise kiirmaksete ssteemi TARGET2-Eesti -> raha juab saajani umbes 5 minutiga. 2. Mobiilimaksete puhul juab raha saajani hetkega ning seda 24/7. Sellist lahendust pakuvad praegu siiski ainult kaks suuremat panka ning tehingute limiidiks on 200 eurot pevas. NB! Muude alternetiivide tekkeks on vaja nudlust kiiremate maksete jrele. 25

26. Kokkuvttes Peale 1. veebruari hakkavad Eesti pangad tegema omavahelisi makseid lbi leeuroopalise jaemaksessteemi: sellest tulenevalt muutub aeglasemaks maksete kiirus sltuvalt pangast 35 tundi ja lheneb sama peva makse hilisem vastuvtmise kellaaeg sltuvalt pangast kell 15.0016.30 Eraisikutel ja ettevtetel on soovituslik ksida oma pangast, milliste kellaaegadega tuleb arvestada. 26

27. Tnan thelepanu eest! www.eestipank.ee/sepa; www.pangaliit.ee/et/maksefoorum; www.sepa.eu 27