Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?

Ardo Hansson

Majanduskonverents Eesti majanduse kurss 2016. aastal11.11.2015

Järelejooksmisest on saanud sörkimine

Allikas: Eurostat

• Perioodil 2000-2007, st enne kriisi ületas Eesti majanduskasv ELi keskmist 5,5 protsendipunkti võrra (kasvuerinevus oli kolmekordne)

• Viimasel kahel aastal edestas Eesti ELi keskmist kasvu umbes 1,5 protsendipunkti võrra

-15

-10

-5

0

5

10

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

kasvu erinevus (pp)

Euroopa Liidu riikide keskmine majanduskasv (%)

Eesti majanduskasv (%)

Eesti majandust on käigus hoidnud kodumaise nõudluse suurenemine

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2010 2011 2012 2013 2014

Varud ja statistiline vahe

Netoeksport

Kapitali kogumahutuspõhivarasse ja väärisesemed

Valitsemissektorilõpptarbimiskulutused

Eratarbimiskulutused

Majandukasv

Allikas: statistikaamet

• Tarbimine on kasvanud tänu paljudele teguritele: tööpuuduse vähenemisele, hõive suurenemisele, palkade ja sotsiaalsiirete tõusule, tulumaksu määra vähendamisele, tulumaksuvaba miinimumi tõusule ja hinnataseme alanemisele

(%)

Eesti lähinaabrite majanduste seis on eripalgeline

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

Soome

Rootsi

-18%

-15%

-12%

-9%

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

Venemaa

Läti

Leedu

Allikad: Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa statistikaamet ja keskpank, Soome keskpank ja rahandusministeerium

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv

• Konkurentsivõime taastamine on Soomele suureks väljakutseks• Venemaa majanduslangus ja rubla odavnemine piirab siinse piirkonna

kasvuvõimet ka järgmis(t)el aasta(te)l

Maailmamajandus on järgmisel aastal nõrk, kasv on ebaühtlane ja ebakindel

Allikas: IMF WEO

• Suured arenevad majandused on silmitsi kasvuraskustega• Toormeeksportijaid rõhub madal toormehind• Arenevatele riikidele võib USA intressitõus tekitada lisaprobleeme

Maailma majanduskasv 2016. aastal

10% või rohkem6–10%3–6%

0–3%SKP kahanebandmed puuduvad

IMFi prognoos aprillis 2015 IMFi prognoos oktoobris 2015

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

20

16

20

17

3 kuu EURIBOR

-1.0%

-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

euroala majanduskasv

euroala inflatsioon

Euroala majanduskasvu väljavaade on samuti tagasihoidlik

Allikas: Euroopa Keskpank

• Keskpangad saavad pakkuda leevendust, aga mitte lahendust• Kuni inflatsioon püsib allpool eesmärki, jäävad ka intressimäärad madalaks• Varaostukava jätkub plaani järgi septembrini 2016

prognoos prognoos

Eestil on ülejäänud ELi ja euroala riikide ees palju eeliseid

• Efektiivne ja paindlik tööturg

• Ettevõtete jaoks head rahastamisvõimalused, tugev pangandussektor

• Oluliselt langenud erasektori laenukoormus

• Võimalus olemasolevaid tehnoloogiaid üle võtta (konvergeeruva majanduse eelis)

• Äritegemise lihtsus, vähene bürokraatia

• Suhteliselt madalad tööjõukulud

• Korras riigirahandus, sh madal riigivõlg

Mis siis piirab kiiremat kasvu?

Allikas: Eesti Statistika, Eesti Pank, Euroopa Komisjon

• Kasvuvõimekuse alustala on tehnoloogiline areng ja tootlikkuse tõus• ELi keskmisest kiirem majanduskasv on kriisijärgsel ajal saavutatud

suures osas hõive tõusu arvel • Hõive jõud kasvuallikana on raugemas, sest elanikkond kahaneb

-15

-10

-5

0

5

10

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

tootlikkuse kasvu panus (pp) hõive kasvu panus (pp) SKP kasv (%)

Tööturul aktiivsete inimeste osakaal on teinud läbi suure arengu

54

56

58

60

62

64

66

68

70

72

74

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Euroopa Liidu keskmine Eesti Soome Rootsi

Allikas: Eurostat

Tööturul aktiivsete inimeste osakaal vanusegrupis 15-74 a (%)

• Eesti osalusmäär edestab Soome näitajat, kuid Rootsiga võrreldes on veel arenguruumi – senisest veelgi aktiivsem tööturul osalemine aitaks kasvatada Eesti majanduse mahtu

Eesti tööviljakuse eeliskasv üle-jäänud ELi suhtes on kahjuks raugenud

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti töötajate tootlikkus ELi keskmisega võrreldes (%)*

Allikas: Eurostat

• Ostujõuga korrigeeritult moodustab Eesti töötaja tunnitoodang keskmiselt 63% ELi vastavast näitajast

* Arvutuse aluseks on töötunni jooksul loodav lisandväärtus, ostujõuga korrigeeritud

“Tipule” lähemal olles tuleb edasiminek raskema vaevaga

0

5

10

15

20

25

30

35

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Saksamaa Soome Eesti

Masinaid ja seadmeid töötaja kohta (tuhat eurot)

Allikas: Eurostat

• Praeguseks välja kujunenud tootmisstruktuuri, -sisseseadet ja -tehnoloogiat on varasemaga võrreldes keerulisem ja kulukam täiendada

• Mahajäämus tootmise sisseseade osas on rikkamate riikidega võrreldes jõudsalt vähenenud, kuid siiski ulatuslik

Majanduse investeeringu-mahukus on alanenud

5%

10%

15%

20%

25%

5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000

Investe

eri

ng

ute

osakaal

SK

P-s

Ostujõuga korrigeeritud SKP elaniku kohta (EUR)

Eesti (2000-2007)

Allikas: Eurostat

Eesti praegune positsioon

• Võrreldes varasemaga kulutatakse investeeringutele väiksema osa tuludest• Stimuleerimata muutuseid majandusstruktuuris toimub Eesti tulutaseme

ühtlustumine üha aeglasemas tempos

Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetulekutase ELis (2000-2007 keskmine)

Investeeringud ei jää kinni rahastamis-võimaluste puudumise taha

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastane muutus*

Allikas: Eesti Pank

• Eesti ettevõtete hinnang laenu-keskkonnale pole oluliselt muutunud• Eesti ettevõtete võõrfinantseerimise aktiivsus on suurenenud• Laenuaktsiivsus kinnitab suuri konjunktuurierinevusi tegevusalade vahel

* august 2015 võrreldes augustiga 2014

16.3%

4.2%

7.8%

6.5%

9.2%

-3.4%

-21.9%

-300 -200 -100 0 100 200

kaubandus

kinnisvara ja ehitus

muud sektorid

tööstus

taristu

primaarsektor

logistika

miljon eurot

Eesti ettevõtete finantsolukord on seni püsinud tugev

Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank, Euroopa Keskpank

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

võlg/SKP võlg/omakapital lühiajalisedvõlakohustused/

likviidsedfinantsvarad

Eesti euroala

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

Ipa

IIpa

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

viivislaenude osakaal laenuportfellis

maksuvõlgadega ettevõtete osakaal

• Ülejäänud euroalaga võrreldes on Eesti ettevõtetel suhteliselt vähem võlakohustusi ning maksevõime on hea

Töötajate töökohale sobivus on seni osutunud üle ootuste heaks

0

5,000

10,000

15,000

20,000

25,000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Vabade ametikohtade arv Eestis

Allikas: Eesti Statistika

• Vabade ametikohtade arv ei viita veel tööjõunappuse järsule süvenemisele, kuid järgmise viie aasta jooksul väheneb tööealiste arv peaaegu 30 tuhande inimese võrra ning probleem süveneb

Saabumas on hetk, mil avaldub majan-duse kohanemisvõime tööjõu nappusega

Allikas: Eesti Statistika

0

2

4

6

8

0

400

800

1200

1600

I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

ettevõtlussektori tööjõukulud

mln eurot tuhat eurot

kogukasum

tööviljakus hõivatu kohta

mln eurot

• Eesti ettevõtete kasum suhtena lisandväärtusesse on seni veel Euroopa Liidu keskmise juures, kuid kasumite vähenemine on murettekitav

• Kui majanduses ei toimu senisest kiirem moderniseerimine, siis võib tekkida stagnatsioon

Eesti majanduskasvu kiirenemine on eelkõige potentsiaali tõstmise küsimus

• Nõudluse stimuleerimine ei võimalda sissetulekutaset kestlikult tõsta• Eestil on senisest enam võita kasvu soodustavatest struktuurireformidest

-16%

-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti majanduskasv

Allikad: Eesti Statistika, Eesti Pank

prognoos2000.–2007. a keskmine aastakasv 8%

KOKKUVÕTTEKS

• Peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorda hinnates on Eesti praegune umbes 2% suurune kasv ootuspärane tulemus. Lähinaabrite majandusolukord paraneb aegamisi ning seda ümbritseb suur ebakindlus.

• Eesti majandusel on võimekust kasvada praegusest kiiremini, pikemas perspektiivis on jõukohane 3-4% suurune kasv. Selle ületamiseks ilma, et majandus üle kuumeneks, on tarvis täiendavaid struktuurseid reforme.

• Nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised ja valitsus peaks pikaajaliste plaanide tegemisel arvestama, et majanduse kasvupotentsiaal on ja jääb märksa aeglasemaks kui oli olnud enne kriisi.

• Sisenõudluse jõud kasvuallikana järgmisel aastal raugeb. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks konkurentsivõime suurendamine, põhirõhk peaks olema hinnavälisel konkurentsieelisel.

• Tööturg seab ettevõtetele järjest karmimaid tingimusi: kui majanduses ei toimu senisest kiirem moderniseerimine, võib tulemuseks olla stagnatsioon.