Millest räägib raha? Uusi leide ja vaatenurki numismaatikas

MUISTSED [email protected]

2015. aasta kevadel leiti muistse lahinguplatsi otsingutel Varudi Vanakülas ehetest ja Rooma müntidest koosnev aare.

Kohal toimetasid väljakavamisi Muinsuskaitseameti ja Tallinna ülikooli arheoloogid.

Rooma rikkus

Aarde ehted on tüüpilised 2.-3. sajandi Eestile: spiraal- ja kinnised sõrmused, käevõrude katked.

Rooma rikkus

Leius oli ka 51 vask- ja pronksmünti, mis vermitud ajavahemikus 161-198 (212) AD.

See on suurim Rooma müntide leid Eestist

Müntidest kaks kolmandikku olid Rooma provintsidest, mis on erakordne.

Rooma rikkus

Eriti huvipakkuvad on Väike-Aasias Kiliikias ja Kreekas Spartas löödud rahad.

Mujal Põhjamaades pole selliseid leitud.

Rooma rikkus

Rooma rikkus

Analüüsides Eestist leitud tolleaegseid pronksesemeid ilmneb, et nende keemiline koosseis langeb kokku müntide omaga.

Järelikult olid mündid toormetall ehete valmistamiseks.

Tõenäoliselt on aare peidetud 3. sajandil p.Kr.

Araabia mündid Saaremaalt

Viimasel ajal on Eestist avastatud arvukalt viikingiaegseid rahapadasid.

Torkab silma, et araabia müntidest koosnevaid aardeid pole nende seas ühtki.

Vaid hiljuti näidati mulle mõndakümmet araabia münti, mis jutu järgi olevat leitud kusagilt Lääne-Saaremaalt koos Euroopa denaaridega.

Nagu analüüs näitas, oli komplekse tegelikult kolm.

Tinglikult Saaremaa 1 koosnes 28 mündist, millest 3 Abbasiidide, 1 Safariidide, 2 Volga-Bulgaaria ja ülejäänud Samaniidide dirhemid.

Tpq 330=941/2.

dünastia valitseja müntla aasta kaalAbbasiidid al-Mu't.... Samarqand? xxx 2,65Abbasiidid al-Muktadir Madinat as-Salam 317 4,22Abbasiidid al-Muttaqi Madinat as-Salam 329 3,04Safariidid Tahir ibn Muhammad Fars 290 3,25Samaniidid Isma'il ibn Ahmad aš-Šaš 286 3,1Samaniidid Isma'il ibn Ahmad aš-Šaš 288? 309Samaniidid Isma'il ibn Ahmad Samarqand 287 3,34Samaniidid Isma'il ibn Ahmad Samarqand 296/7 2,91Samaniidid Ahmad ibn Isma'il Andaraba 300 2,82Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš 294 3,82Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš 297 3,79Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš 297 3,02Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš 299 3,1Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš 300 3,35Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš? 301 3,08Samaniidid Nasr ibn Ahmad Andaraba xxx 2,94Samaniidid Nasr ibn Ahmad Samarqand 304 2,63Samaniidid Nasr ibn Ahmad Samarqand 313 3,2Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 305 3,63Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 30?7 2,89Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 309 2,76Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 309 2,62Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 316 2,8Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 323 3,73Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 323 2,73Samaniidid Nasr ibn Ahmad aš-Šaš 330 2,84Volga-Bulgaaria 'Nasr ibn Ahmad' 'aš-Šaš' '8' 3,06Volga-Bulgaaria 'Nasr ibn Ahmad' 3,29Bütsants Basileios II & Konstantinons VIII 3,32


Järgmise leiu koosseis on pisut erinev. 26 Idamaade mündist 7 on löödud Abbasiidide, 3 Hamdaniidide, 1 Abu Daudiidide, 11 Samaniidide, 1 Horasani kuberneride ja 3 Volga-Bulgaaria riigis.

Tpq 374=984/5.

dünastia valitseja linn aastakaalAbbasiidid al-Muktafi Ras al 'Ain 293 2,83Abbasiidid al-Qahir Madinat as-Salam 321 2,83Abbasiidid ar-Radhi Surra man Ra'a 323 2,48Abbasiidid ar-Radhi ? 323 2,95Abbasiidid al-Muttaqi Madinat as-Salam 329 2,55Abbasiidid al-Muttaqi ? 330 3,04Abbasiidid al-Muttaqi Arrajan 333 2,43Hamdaniidid Nasir ad-daula ja Saif ad-daula ? 33x 2,98Hamdaniidid Nasir ad-daula ja Saif ad-daula al-Mawsil 348 2,92Hamdaniidid Nasir ad-daula ja Saif ad-daula al-Mawsil 347/9 4,41Abu Daudiidid Ahmad ibn Muhammad ibn Ahmad Andaraba 294 2,92Samaniidid Isma'il ibn Ahmad Naysabur 293? 2,85Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš 294 3,02Samaniidid Ahmad ibn Isma'il Samarqand 295 2,71Samaniidid Ahmad ibn Isma'il aš-Šaš 296 3,01Samaniidid Ahmad ibn Isma'il Andaraba 301 2,81Samaniidid Nasr ibn Ahmad Andaraba 301 4,39Samaniidid Nasr ibn Ahmad Samarqand 3x1 2,62Samaniidid Mansur ibn Nuh Buhhara 361 2,99Samaniidid Mansur ibn Nuh aš-Šaš 363 3,9Samaniidid Nuh II ibn Mansur Andaraba 36x 3,15Samaniidid Nuh II ibn Mansur Samarqand 374 3,64Horasani kubernerid Ahmad ibn Sahl Andaraba 305 2,78Volga-Bulgaaria 'Nasr ibn Ahmad' (Bulgar) ? 2,73Volga-Bulgaaria Mika'il ibn Ja'far 'Naysabur' ? 4,25Volga-Bulgaaria 'Abdallah ibn Mika'il ? xx6 2,82


Kolmandas kompleksis oli 31 dirhemit. 10 Abbasiidide, 11 Samaniidide, 1 Hamdaniidide, 2 Uqailiidide, 2 Marwaniidide, 1 Safariidide, 2 Qarahaniidide ja 1 Buiidide poolt. Üks münt pärineb tõenäoliselt Volga-Bulgaariast.

Tpq 395=1004/5

Abbasiidid al-Mahdi Madinat Jayy 162 2,92Abbasiidid al-Mu'tamid Arminiya 267 3,07Abbasiidid al-Mu'tazid Madinat as-Salam 283 2,80Abbasiidid al-Mu'tazid Madinat as-Salam 285 2,62Abbasiidid al-Muktadir Madinat as-Salam 300 3,35Abbasiidid al-Muktadir Wasit 315 2,66Abbasiidid ar-Razi al-Ahwaz 323 3,30Abbasiidid ar-Razi Madinat as-Salam 322 3,13Abbasiidid al-Muttaqi Madinat as-Salam 330 4,13Abbasiidid al-Muttaqi Surra man ra'a 329 2,92Hamdaniidid Nasir as-daula & Saif ad-daula Madinat as-Salam 331 3,78Uqailiidid Janah & Husam ad-daula al-Mawsil (38)6 3,08Uqailiidid? Abu l-Mujalla Jirji Sinjar 393 4,70Marwaniidid Abu 'Ali al-Hasan Mayyafariqin 385 4,23Marwaniidid Abu 'Ali al-Hasan Mayyafariqin? xxx 2,84Safariidid Amr ibn al-Layth Gannaba 286 3,13Samaniidid Isma'il ibn Ahmad Samarqand 293 2,85Samaniidid Isma'il ibn Ahmad aš-Šaš 287 2,89Samaniidid Nasr ibn Ahmad al-Khuttal 314 3,49Samaniidid Ahmad ibn Isma'il Samarqand 295 2,96Samaniidid Ahmad ibn Isma'il Samarqand 300 2,95Samaniidid Nasr ibn Ahmad Naysabur? 297/9 3,47Samaniidid Nasr ibn Ahmad Samarqand 303 3,13Samaniidid Nasr ibn Ahmad Samarqand 304 3,26Samaniidid Nasr ibn Ahmad Samarqand 322? 5,28Samaniidid Nasr ibn Ahmad ? xxx 3,16Samaniidid Mansur ibn Nuh Samarqand 359 3,38Volga-Bulgar? 'Nasr ibn Ahmad' 3,02Qarahaniidid Nasr ibn 'Ali & Ahmad ibn 'Ali Ahsikat? 39x 2,78Qarahaniidid Mansur ibn 'Ali Haftdih 395 2,61Buiidid Mu'izz & Rukn ad-daula ? 340 3,55Bütsants Nikephoros II Phokas 963-969 2,69Bütsants Basileios II & Konstantinos VIII 2,93Bütsants Basileios II & Konstantinos VIII 2,90Bütsants Basileios II & Konstantinos VIII 2,82


Müntide seas on mitmeid haruldusi.

Eriti tuleb esile tõsta Uqailiidide münti Sinjarist 393. a. AH Abu l-Mujalla Jirji nimega, samuti Qarahaniidide valitseja Mansur ibn Ali dirhemit harhuldasest Hafdihi müntlast.


Üksikuid isalmi münte oli ka teistes eesti leidudes.

Eriti tuleb esile tõsta esimest meil avastatud kinkedirhemit Varja aardest.

See on vermitud kaliif al-Mutadidi nimel 282. a. AH.

Araabia mündid

Ajaloomuuseumis säilib kaks Mäetaguselt avastatud hõbeaaret.

Esimene leiti juba 20. sajandi alguses.

Teine leiti metalliotsijaga Koltsina kõrtsihoone lähedalt 2013. aastal.

Aare paiknes käsitsi rohmakalt voolitud savinõus .

Mäetaguse esi- ja varaajaloolised aarded

Aardes oli kokku 252 münti, neist 10 vermitud Idas, 91 Saksamaal, 1 Böömimaal, 1 võib-olla Poolas, 120 Inglismaal, 5 Iirimaal ja 24 Skandinaavias.

Aarde noorim raha on löödud Tielis keiser Heinrich II ajal (1014-1024).


Mäetaguse aardes torkab silma Inglise müntide ebatavaliselt kõrge osakaal.

Läänepoolsed mündid tulid tol kümnendil Eestisse peamiselt üle Rootsi.

Samas suunas viitab Skandinaavia müntide kõrge osakaal leius.


Nagu näitab Saksa ja Inglise müntide ajaline jaotus, pidid nad Mäetaguse potti jõudma enam-vähem samal ajal ja nähtavasti ka ühekorraga.


936 942 948 954 960 966 972 978 984 990 996 1002100

8101

4102

0102

60123456789

10

Müntide ajaline jaotus Koltsina aardes

inglisesaksa

aasta

mün

te (

eks.

)

Kõue kõukide vargsed varandused

2013. aasta kevadel avastas hobiarheoloog metalliotsijaga Kõuelt Kooljamäe põllult hõbeaarde, mis koosnes ehetest ja müntidest – kokku u. 200 g ehk üks mark hõbedat.

Leius oli 24 münti: 2 kuufa dirhemit, 1 anglosaksi kuninga Aethelred II penn (1003-09) ja 21 Saksa denaari, millest hiliseim vermitud Metzis umbes aastail 1080-1120.

Niisiis on aarde tpq (terminus post quem ehk aeg, enne mida aaret ei olnud võimalik peita) 1080. aasta.


Hõbeehetest olgu nimetatud 6 hoburaudsõlge ja 4 sõrmust.

6 ümmargust ripatsit – rinnalehtede eelkäijat – kuulusid koos 10 mündiga kaelakeesse.


Neli rinnalehte on kaunistatud ristist lähtuvate motiividega.

Neist üks kannab lisaks mummuornamenti, mis oli kasutusel 16. sajandini välja.

Kaks jäljendavad idamaiseid dirhemeid.


2014. aasta kevadel leidsid aardeotsijad Kõuelt Kergumäelt taas viikingiaegseid hõbemünte.

Järgnenud arheoloogiline uuring tõi päevavalgele uue hõbeaarde.


Leid koosnes ehetest ja toorhõbedast kaaluga 74 g ning 645 mündist.

Ka selle aarde noorim münt on vermitud Metzis ajavahemikus 1097-1117.

Niisiis on varandus peidetud pärast 1097. a., ilmselt 12. saj. alguses.


Leius oli mitmeid haruldusi, näiteks Taani kuningate Knud Püha ja eriti Oluf Hungeri denaarid.

Kõige põnevamaks osutusid aga kolm seni küll teada olnud, kuid lähemalt määramata münti.


Esmapilgul mõttetu surimuri mündi esiküljel lubab peegelpildis lugeda +SVEINREXDANORVM st Svein taanlaste kuningas.

Siin saab mõeldud olla ainult Svend Estridseni, kes valitses 1047-74.


Mündi tagakülje tekst +SVIESVVIOH on mõnevõrra degenereerunud, kuid lubab selle taastada kui +SLIESVVICH.

Niisugust nime kandis tollal tänapäeva Schleswig.


Schleswigi eelkäijaks oli kuulus Hedeby (Haithabu), mille slaavlased 1066. a. hävitasid.

Elu kolis üle Schleswigisse.

Niisiis oli Kõue aardes Schleswigi esimene münt, mille üks eksemplar on leitud ka Schleswigist endast.


Järgmise Kõue hõbeaarde leidis ikka seesama asjaarmastaja-arheoloog 2014. a. suvel Rehenurgalt.

Järgnenud arheoloogilised uuringud tõid päevavalgele 178 münti.



Müntidest 138 olid löödud Saksamaal, 28 Inglismaal, 1 Iirimaal, 3 Taanis, 4 arvatavasti Rootsis ja 2 idamaades.

Noorim rahadest oli Kölni peapiiskopi Hermanni (1089-99) denaar, mis tähendab, et seegi aare kuulub 11. sajandi lõppu.

Samas näitab aarete koostise võrdlev diagramm, et päris üheaegsed kaks viimast leidu pole.


Neljaski aare leiti Kõue mõisa maadelt – Vahetüki külast.

Ka selle esimesed mündid avastas 2015. aasta talvel detektorist, millele järgnesid arheoloogilised uuringud.


Aardes oli kokku 103 münti: 79 Saksa, 16 Inglise, 8 Taani.

Leiu noorim münt on vermitud Corveys abt Arnold I ajal 1051–1055.

Seega on Kõue viimane leid ülejäänutest oluliselt vanem.


Aarde põnevaim münt oli samuti juba tuntud, kuid täpsemalt määramata.

Teine täpselt samasugune münt oli 2014. a. avastatud Varja leius.



Mündi esikülje tekst nimetab püha Paulust (+SANCTVS PAVLI), tagaküljel leiame kohanime, kus münt löödud (+VILLA · EVITHE ; +VILLA ·EVIIHI·).

Mündid kaaluvad keskmiselt 0,77 g. Nii müntide madal keskmine kaal kui

ka faktuur ja pühaku kujutis viitavad Madalmaade päritolule.

Sellele viitab ka nende esinemine peamiselt Vene aaretes, mis on rikkad just Madalmaade müntide poolest.

Ja viimaks – sama tagaküljega on unikaalne münt Kuusalu aardest, mis nimetab samuti Püha Paulust (+SCS PAVLVS).

Mündi esikülg jäljendab samaaegseid Groningeni ja Utrechti münte.


Seega peavad ka Kõue ja Varja mündid olema löödud kusagil Utrechti piirkonnas.

Kõlalt sobivaim paik selleks võiks olla Ewijk Waali jõel, mis oli tähtis kaubatee ning kõigest mõnikümmend km Tielist ja Utrechtist.

Allikates EVVIC, AWICH, EWICK jne. oli juba 10. saj. kuninglik villa.

Müntidel on villa äärmiselt haruldane ja esineb ainult meie näitel.

Kahjuks pole midagi teada Püha Pauluse austamisest Ewijkis, sest allikaid on väga vähe.


Kui nüüd vaadelda Kõue hõbeaarete paiknemist maastikul, siis ilmneb teatav seaduspära.

Nad asuvad 2770 m joonel, mis oletatavasti markeerib muistset teed.

Ühegi aarde juures ei täheldatud kultuurkihti.


Kõue hõbeaarded on kogutud erineval ajal (tpq 1051, 1080, 1089 ja 1097.

Eespool käsitletud leiukontekst lubab oletada, et nende praegune leiukoht on juba sekundaarne.

Võimalik, et kõik need rahapajad on maetud põgenemise käigus vaenlase röövretke ajal 1100. aasta paiku.

Et omanikud neid enam üles ei kaevanud, pidid nad hukka saama.


Sama olukord on Varja külas Virumaal, kust on avastatud vähemalt viis viikingiaegset aardekest peamiselt 1030. aastatest, lisaks leide 16. sajandist.

Varja vargad

Tollal kõlbas rahaks hõbe ükskõik missugusel kujul, sest seda arvestati kaalu järgi.

Varja vargad

Laiuse ohvriaare

Kevadel 2013 avastati Laiusel Eesti oludes ainulaadne kompleks. Kunagises soos paiknevalt üle 500 m laiuvalt alalt tuli päevavalgele hobuste luid ja muistsete pronksehete katkeid ajavahemikust u. 800-1200.

Leidude seas oli ka väike 21 mündist koosnenud hõbeaare.

Laiuse ohvriaare

Aarde mündid jagunevad kaheks.

6 araabia ja Bütsantsi raha pärinevad 9.-10. sajandist ja on kunagi moodustanud kaelakee või selle osa.

Ülejäänud mündid, Lääne-Euroopa denaarid, on kõik ilma aukudeta.

Nende hõbedat on kõvasti proovitud.

Laiuse ohvriaare

Huvitavaimaks mündiks on unikaalne Remiremonti anonüümne denaar, vermitud nähtavasti pärast 1088. aastat.

Niisiis on mündid ohverdatud 1090. aasta paiku.

Laiuse ohvriaare

01/05/2023 44

Unikaalne leid Tallinna lahest

8. augustil 2011 märkas hobisukelduja Tallinna lahes u 5 meetri sügavusel merepõhjas suure kivikogumi ääres kummuli lebavat puitkasti.

01/05/2023 45


Koos kastiga toodi veest välja u 270 eset. Neist enamuse moodustavad mündid, mille koguarv küünib koos katketega 218ni. Mündid pärinevad kõik Läänemere äärest – Liivimaalt ja Rootsist, peamiselt Visbyst.

01/05/2023 46


Leius oli ka seni publitseerimata, ristviirutatud kolmnurka kujutav brakteaat ja münt, millel kujutatakse viieharulist tärni seda ümbritseva ringi ja pealiskirja imitatsiooniga. Mõlemale leidub paralleel Koksi aardest Valjalast.

01/05/2023 47


Pronksist klappkaalud on väga hästi säilinud ja veel vana muinasaegset tüüpi, kuid neid palju suuremad. Kaalukausside läbimõõt küünib 130 mm-ni, õlgade kogupikkus on lahti tõmmatult 319 mm.

01/05/2023 48


Kaalu kumbagi õlga kaunistavad kaks “täringut”. Seda tüüpi kaalud olid levinud eelkõige Põhja- ja Läänemere ruumis, ent neid leitakse ka Kesk- ja Ida-Euroopast, eriti Reini ja Moseli orust.

01/05/2023 49


Kaaluvihtidest on vaid üks lamendatud otstega kera kujuline. Ülejäänud viis kaaluvihti on kõik tinast, silinderjad ja varustatud ühele otsale löödud rosetikujulise templiga.

01/05/2023 50


mõõdud dxh kaal enne puhastamistkaal pärast puhastamistühik marga kaal materjal42x31 29,49 28,69 unts 229,52 tina32x27 54,51 47,83 2 untsi 191,32 tina26x21,5 117,78 112,65 4 untsi = ½ marka 225,3 tina22x15 232 228 mark 228 tina17x15 434 420 nael 210 tina19x14 24,68 24,69 öör 197,52 pronks

Võttes aluseks paremini säilinud vihid ja arvestades nende massi teatavat vähenemist puhastamise käigus on tõenäoline, et vihtide komplekt on valmistatud Kölni standardi järgi (kaalumark 13. sajandi lõpus 229–233 g)

Ehmja aare 16. sajandi lõpust

2015. aasta juunis leiti metalliotsijaga aardeke, mis koosneb 46 mündist ja seitsmest ehteasjast.

Kõik mündid on augustatud ja moodustanud niisiis kaelakee.

46 mündist üheksa on vermitud Tallinnas, kaks Riias, kolm Tartus, viis Kuressaares, üks Dole lossis Riia lähedal, neli Vilniuses, viis Stockholmis, kaheksa Pihkvas, viis Novgorodis ja kaks Moskvas.

Tegemist on enamasti suuremate rahadega, noorim münt vermitud 1597. aastal.

Leid sisaldab mitmeid haruldasi münte.



Lisaks müntidele sisaldas leid rea hõbeehteid: kolm sõrmust, väikese võru, kaks kullatud ehtenaastu ning krõlli. Need kõik olid suuremal või vähemal määral, ilmselt põllutööde käigus, deformeerunud.

Leiu kaalukaimaks ehteasjaks on erakordselt suur krõll, mis aga on täielikult lömmi surutud.

Tähelepanu väärivad krõlli sisemusest välja tulnud tillukesed helmed (d 1-2 mm), mille eesmärk oli ilmselt ehte kandmisel heli tekitamine.


1913 leiti Vaidavere külas Tartumaal kastitäis (u. 50 liitrit ehk 110 kg) Rootsi vaskraha. See on kogukaim Eesti aare.

Kokku oli leius 11 104 münti.

Neist 10 kuulusid Gustav II Adolfi, kõik teised Kristina aega.

Vaidavere vasetsentner

V.a. 8 münti, olid kõik ülejäänud ¼-öörised.

Neist viis viimast kannavad aastaarvu 1654.

Aare on ilmselt peidetud 1656. aastal, kui Vene väed vallutasid Tartu ja rüüstasid ümbruskonnas.


Samas sõjas jäi maapõue palju teisigi varandusi.

Neist üks leiti samalt põllult 150 m eemalt 2016 kevadel.

Selles oli 1413 hõbemünti, nende seas 72 taalrit.

Noorimad mündid 1649.


TÄNAN TÄHELEPANU EEST!ivar@ajaloomuuseum

Economy & Finance

Millest räägib raha? Uusi leide ja vaatenurki numismaatikas