LAAGRI KOOLI TÜDRUKUD JA POISID

Merike Terepson, Ly Reiman ja Triin Savisto

Terasemal vaatlemisel selgub, et lapsed on väikesed ilmakodanikud ainult rahvusvahelise lastekaitse konventsiooni raames.Tegelikult on kõik lapsed erieas

poisid ja tüdrukud, igaüks oma iseärasuste, õiguste,

kohustuste ja vastutusega.Ülo Vooglaid

Tüdrukute-, poiste- ja segaklass Laagri koolis on tüdrukute-, poiste- ja segaklassid 2009/2010 õa. õppis Laagri koolis 490 õpilast 231 tüdrukut; 259 poissi Klassikomplekte 21; 7t; 7p; 7s 2010/2011 õa. komplekteerus 529 õpilast 250 tüdrukut; 279 poissi Klassikomplekte 23; 8t; 8p; 7 s 2011/2012 25 klassikomplekti 2012/2013 27 klassikomplekti- täismaht 648 õpilast. Arvestavad võrdlustulemused hakkavad olema õa.

2012/2013 ja sealt ülespoole.

Õpitulemused

2009/2010 õppis Laagri koolis 490 õpilast Hindele 5 õppis 104 õpilast; neist 74 tüdrukut ja 30

poissi; segaklassist poisse 13; poisteklassist 17

2008/2009 442 õpilast Hindele 5 õppis 82; neist 59 tüdrukut; 23 poissi;

segaklassidest 7 poissi, poisteklassidest 16

Tulemuste põhjal võib järeldada, et edukamad on tüdrukud, kuid kui ka nende poiste osakaal on suur, kes õpivad hindele 5

Väljalangevus koolist mittehakkamasaamise tõttu 0

Osalemine huvikoolis

2009/2010 huvikoolis 725 õpilaskohta Poisse 322; tüdrukuid 403

2008/2009 huvikoolis 700 õpilaskohta Poisse 323; tüdrukuid 377

Tunnustamine

Üldse kutsuti lavale ja väljastati tänukiri tunnivälise tegevuse eest 117 korral.

Spordivõistluste heade tulemuste eest (esindasid Laagri kooli) 33 õpilast 56 korral Tänukiri väljastati 12 tüdrukule 22 korralNeist türdukuteklassist 11 tüdrukule 20 korral ja 1 segaklassist 2 korral

Tänukiri väljastati 21 poisile 34 korral,  neist poisteklassist 13 poisile 24 korral ja segaklassidest 8 poisile 10 korral

Veerandite lõikes said tänukirjad heade õpitulemuste eest kokku 137 õpilast Poisse poisteklassist                          44 Poisse segaklassist                            18Tüdrukuid tüdrukuteklassist             49Tüdrukuid segaklassist                     26

Tähtsamad faktid, mis on iseloomulikud poiste õpiedukusele. Poisid saavad 70% halvimatest ja tüdrukud 60% parimatest

hinnetest. Poisid on igas kooliastmes lugemises ja kirjutamises tüdrukutest

pooleteise aasta võrra maas. Poiste ajupiirkonnad töötavad ebavõrdse koormusega ja

sellepärast on neil ka rohkem õpiraskusi (2/3 õpihäiretega lastest poisid)

Poisid vajavad tunnis rohkem tähelepanu kui tüdrukud. Poisid on laisemad ja praktilisemad. Poisid vajavad pidevat maharahustamist. Poisid on kergemini haavatavad, neil on raske kehtestatud reegleid

ja käitumisnorme täita. Poisid vajavad õppimiseks rohkem aega ja ruumi. Poisid moodustavad 80% koolist väljalangenutest.

,,Meheks, isaks ja härrasmeheks” Toivo Niiberg

Tähtsamad faktid, mis on iseloomulikud tüdrukute õpiedukusele.

Tüdrukud suudavad pähe tuupida kõik, mida nõutakse ja rohkemgi veel. Seega varitseb neid oht üle õppida.

Tüdrukud on igas kooliastmes lugemises ja kirjutamises poistest pooleteise aasta võrra ees.

Tüdrukute ajupiirkonnad töötavad tunnis enam- vähem võrdse koormusega. Tüdrukud on tunnis kergemini juhitavad, sest neil on kergem täita

kehtestatud reegleid ja käitumisnorme. Tüdrukud on usinamad ja püüdlikumad Tüdruk suudab ainetunnis edukalt tegeleda ühtaegu mitme asjaga. Tüdrukute väljalangevus koolist on suhteliselt väike. Tüdrukud vajavad õppimiseks vähem aega ja ruumi. Tüdrukud saavutavad varakult seksuaalse küpsuse. Keskastme koolipoisid on veel loomult lapsed- jooksevad oma

klassikaaslastest ,,daamidel” jalge vahelt läbi ja mängivad luurekat ja peitust, sest nad on klassiõdedest peajagu lühemad ja kaks korda eluvõõramad.

,,Naiseks, emaks ja daamiks” Toivo Niiberg

Aju areng ja erinevused ajuehituses Naiste ja meeste ajud on oma ehituselt ja funktsioonidelt erinevad ning

inimesed õpivad ja elavad erinevalt pigem aju erinevuste kui neid ümbritseva keskkonna tõttu

Suuremal osal naistest küpseb aju varem ja kiiremini Tüdrukutel on vasakus ajupoolkeras rohkem ühendusi, mistõttu on

paremini arenenud verbaalsed oskused - rääkimine, lugemine, kirjutamine. Poistel seevastu paremas poolkeras (peamiselt ruumilised oskused – mõõtmine, suunatunnetus, esemete käsitsemine)

Esialgu areneb parem ajupoolkera ja seejärel vasak. Üleminek toimub tüdrukutel varem, mistõttu omandavad keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem, sageli loevad eelkooliealised tüdrukud kiiremini, valdavad suuremat sõnavara ja räägivad grammatiliselt paremini kui samaealised poisid

Paremat ja vasakut ajupoolkera ühendav mõhnkeha on naistel kuni 20% suurem, mistõttu saavad tüdrukud õpiraskustest kiiremini üle

“Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt” M.Curian ja A.C.Ballew

Funktsionaalsed erinevused ajus Ruben Gur´i väitel on naise aju puhkeseisundis

sama aktiivne, kui mehe aju aktiivses seisundis Naise aju kasutab oma ressursse kiiremini,

sagedamini ja rohkemates ajupiirkondades Tüdrukud jätavad lühikeseks ajaks meelde

rohkem näiliselt juhuslikku infot, poistel on vaja, et info oleks nende jaoks oluline või pandud mingisse arusaadavasse vormi

Poisid kuulevad üldiselt halvemini ja seetõttu on vaja kasutada valjemat häält

“Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt”M.Curian ja A.C.Ballew

Erinevuste väljendumine koolielus

tüdrukud poisidon parema kuulmisega kui poisid ja nad võivad tugevat ja kordavat häält segavaks pidada

on kehvema kuulmisega kui tüdrukud ja neil võib seetõttu tähelepanu kaduda

kuulavad tunnis paremini vajavad rohkem näitlikustamist

lülituvad tunni töösse kiirelt (tunni alguses)

lülituvad tunni töösse aeglaselt

suudavad tegeleda mitme ülesandega korraga ja üleminek teisele teemale on lihtsam

keskenduvad ühele ülesandele ja üleminek teisele on aeglasem

suudavad selgitada ja kirjeldada oma tundeid

leiavad, et on keeruline tunnetest rääkida

küsivad tihti õpetajatelt abi ja naudivad lähedast suhet õpetajaga

ei pruugi õpetajalt abi küsida, kuna kardavad, et seda peetakse “pugemiseks” või tegutsevad abi saamiseks

Erinevused jätkuvad..

tüdrukud poisidtaluvad mõõdukat stressi, nt ajapiiranguga teste halvemini

sooritavad ülesandeid mõõduka stessitaseme puhul isegi paremini

on harva mängus agressiivsed on tihti mängus agressiivsed

suudavad oma igavust peletada on kärsitumad ja ei oska oma igavust peletada

kuuletuvad paremini vajavad lisaks selgitust, miks konkreetset ülesannet täitma peab

suudavad vaikselt ja rahulikult paigal istuda

vajavad ruumi ja liikumist

vajavad julgustamist (hinnangud “väga tubli” jne)

vajavad konkreetseid selgitusi (mis konkreetselt hästi oli)

Küsitlus Kõik klassid (21 klassi - 7 poiste-, 7 tüdrukute- ja 7 segaklassi)

+ õpetajad Küsimusi neli: 1) Mulle meeldib poiste/tüdrukute/segaklassis õppimise juures

see, et.. (tugevused)2) Mulle ei meeldi p/t/s klassis õppimise juures see, et..

(nõrkused)3) Mida saaks muuta, et p/t/s klassis oleks (veel) parem õppida?

(võimalused)4) Millised negatiivsed/halvad tagajärjed võivad olla p/t/s klassis

õppimisel? (ohud) Klassid jagati täiendavalt kaheks rühmaks: 1.-4.klass ja 5.-

9.klass Esimesena on ära toodud 1.-4.klassi, seejärel 5.-9.klassi ning

viimasena õpetajate vastused

Tugevused e.mulle meeldib p/t/s klassis õppimise juures

see, et..

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) poistekesksed mängud, teadmised, tehnika kokkupanemine

1) tegevused vastavalt soole, sama kiire tempo

1) saab teha nii poiste kui tüdrukute asju, poiste/tüdrukute rollid (nt etenduses), saab mängida pikka nina 2) ei ole itsitamist,

kiljumist, ei võta südamesse, saame enamasti üksteisest aru

2) pääseme poiste kisast, vägivallast, narrimisest. Tüdrukud pole vägivaldsed

3) meil saab nalja, sportlik hoiak, tugevus, kiirus

3) hoolsus, korralikkus, püüdlikkus, puhas klass

2) õpitakse koostööd, üksteisega arvestamine, hea suhe, harjumine poiste/tüdrukutega

4) võimalus tunnustusele (näitus, veerandilõpus tunnustamine)

4) hoiame üksteist

Nõrkused e.mulle ei meeldi p/t/s klassis õppimise juures..

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) rüselemine, togimine, peksmine, ähvardamine – füüsiline vägivald

1) tagarääkimine, kaebamine, solvamine, valetamine, tüli pisiasjadest, ülbitsemine - vaimne vägivald

1) poiste omavahelised erimeelsused

2) karjumine, vaidlemine, ropendamine, lärm

2) virisemine, eputamine, tähelepanuvajadus

2) poisid lärmavad, tüdrukud vinguvad

3) kasvame tüdrukutest lahku

3) poiste ees häbenemine 3) eputamine vastassugupoole ees

4) rollimängudes ei ole tüdrukute osatäitjaid

4) et poisid ja tüdrukud ei ole võrdsed, ei arvestata teistega

Võimalused e. mida saaks muuta, et p/t/s klassis oleks (veel) parem õppida?

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) reeglid, kord, vähem lollitamist

1) vaikus tunnis 1) vaikus, õpetaja kuulamine, et poisid lärmaks tunnis vähem

2) tüdrukutega võiks olla üks käitumistund nädalas

2) koostöö – näidendid, rühmatööd

2) koostöö poiste ja tüdrukute vahel

3) rohkem tehnilisi vahendeid (mängud, avastamine/leiutamine), poistekeskseid töid, katseid

3) pinginaabrite vahetamine

3) rohkem kehalist kasvatust

4) rohkem ruumi, vähem rüselust

4) olla veel sõbralikum

Ohud e. millised negatiivsed/halvad tagajärjed võivad olla p/t/s klassis õppimisel?

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) füüsiline vägivald (löömine, tõukamine)

1) kadedus, tülid, kiusamine, kuulujutud, teiste ees sosistamine, lubaduste murdmine, valetamine – vaimne vägivald

1) ülemeelikus

2) enam ohtlikke olukordi, traumad

2) tülid poiste pärast 2) tülid poisteklassi poistega

3) suuremana hirm tüdrukute ees, ei saa läbi – probleemne suhtlemine tüdrukutega

3) hirm poiste ees, poiste ees eputamine

3) poisid/tüdrukud tahavad üksteisele silma paista

4) võib muutuda beibeks, tibiks

4) ei saa paaris tantsida (poisse/tüdrukuid ei ole võrdselt)

Tugevused

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) edukus spordialadel 1) klassis on vaiksem, puhtam ja hoolivust on rohkem, norimist vähem

1) hea õppeedukus (tüdrukud aitavad poisse)

2) üksteise mõistmine, sarnased huvid

2) lihtsam asju arutada/läbirääkida

2) rohkem mõtteid, huvitavam, lõbusam, erinevustega harjumine

3) sama targad 3) sobiv tempo tunnis, võrdne suhtumine õpetaja poolt

3) tüdrukud suunavad poisse ja vastupidi

4) ei vaata tunni ajal tüdrukuid

4) tunnis saab teha neid asju, mida poiste läheduses ei teeks, klassi ees vastamisel ollakse enesekindlamad, ei häbeneta halbade hinnete pärast

4) julgus vastassugupoolega suhtlemisel, harjutakse koos olema

Nõrkused

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) lärm, tunnitöö/õpetaja segamine suurem

1) segatakse tundi, ei alluta korrale, virisemine, hädaldamine, ollakse liiga ülemeelikud

1) poisid lärmavad, teevad haiget

2) ei saa tüdrukute mõtteviisist aru, ei saa/oska suhelda, hirm tüdrukute ees, arvuti on liiga oluline

2) ei ole vastassoost sõpru/tuttavaid, poistest valed arusaamad ja vastupidi

2) ei saada üksteisest aru, erinevad huvid

3) õppeedukuse langus, lohakus

3) õpetajatel on tüdrukute suhtes suuremad ootused

3) poisid ei suhtu tüdrukute arvates õppimisse tõsiselt, poiste ülekaalu tõttu jääb nende arvamus peale

4) ropendamine 4) tehakse vaimselt liiga, klatšimine, kambad

4) tüdrukud on poiste arvates pirtsakad, tekivad erimeelsused kõrvuti istumisel

Võimalused

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) vähem õpilasi, rohkem rühmatunde, rühmatöid

1) rohkem suhtlemist ja koostööd

1) rohkem grupitöid, see ühtlustaks, koostöö

2) rohkem kehalist kasvatust

2) osad tunnid koos poistega

2) kehaline kasvatus võiks poistel ja tüdrukutel koos olla (kord nädalas)

3) rohkem ekskursioone 3) poistega koos ekskursioonid/klassiõhtud

3) tüdrukute/poiste arv võrdseks

4) rohkem loomingulist tegevust, elektroonilised õpikud, SMART-tahvlid

4) muuta klassid segaklassideks

4) õpetajate poolt võrdne suhtumine poistesse ja tüdrukutesse

Ohud

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) ropendamine, kaklused, mölisemine, poiste kambad (narko, alko, tubakas)

1) ülbus, tagarääkimine, vaimne vägivald, suured tülid

1) poisid kiusavad tüdrukuid

2) ei saa tüdrukutega suhelda, tüdrukute häbenemine

2) ei julge/oska poistega suhelda

2) soolised erimeelsused

3) peale tunde jäämine, seletuskirjad, direktori juurde saatmine, koolist välja arvamine, halvad õpitulemused

3) kohanemisraskused tulevikus (gümnaasiumis)

3) tüdrukute pealt mahakirjutamine

4) poiste muutumine matsideks

4) poiste ja tüdrukute erinev kohtlemine, poiste ja tüdrukute murede lahendamine

Tugevused

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) aktiivsed osalejad tunnis, tulevad õpetajaga alati kaasa

1) 45 minutit=”puhas õppetöö” (1.-4.kl), distsipliin tunnis

1) sotsiaalsete oskuste areng parem, hoolimine, soo indentifitseerimine

2) parem meeskond – kokkuhoidmisvõime suurem, kambavaim

2) soov olla edukas, kõrge õpimotivatsioon, õppimistase ühtlane

2) erinevates olukordades üksteise tasakaalustamine, rühmatöödes üksteise täiendamine, koostöö, üksteisega arvestamine

3) vahetud, otsekohesed, loomingulisemad

3) suur tööjõudlus, rutiinitaluvus

3) õhus rohkem fantaasiat, kunstis ja käsitöös ühised tegevused, tantsuvõimalus (klassiõhtutel, tantsutund tunniplaanis)

4) pääsevad paremini esile, võimalus saada eduelamusi

4) loov- ja oskusainetes on ühtlane maitse

4) hügieen (hoolitsetakse rohkem hügieenist)

Nõrkused

Poisteklassid Tüdrukute- klassid

Segaklassid

1) soov silma paista ka negatiivselt

1) passiivsed (kartus arvamust avaldada ja eksida)

1) motiveerimine on raskendatud, erinev motiveerimismetoodika on piduriks

2) vanemates klassides tekib huvi vastassugupoole vastu

2) liigne püüd meeldida, teiste arvamus liiga oluline

2) poiste ja tüdrukute arengutase on erinev ja segab ka õppetööd

3) käitumisprobleemid, füüsiline rivaalitsemine

3) negatiivse liidri mõjuvõim võib pärssida kogu klassi tegevust, gruppide järsem eraldumine

3) 5.-9.klassis rühmatöödes koostöö tegemine raskem

4) meesõpetajate puudumine, õppevara valdavalt segaklassikeskne

4) vähene fantaasia, loovus

4) 1.-4. klassis poiste ja tüdrukute suhe ei ole võrdne

Võimalused

Poisteklassid Tüdrukute-klassid

Segaklassid

1) õpikute ülesehituse muutmine poisteklassikeskseks

1) õpetajana mugav töökeskkond (suur tööjõudlus ja kõrge õpimotivatsioon), tulevad õpetajate ideedega kergemini kaasa

1) tüdrukud kasvavad ehk naiselikumad ja poisid mehelikumad 

2) vanemas astmes (peale 4. või 5.klassi) peaks klasside koosseis muutuma segaklassideks või mõned tunnid segaklassidena; võimalikult palju soosida poiste ja tüdrukute klasside ühisüritusi

2) korraldada üritusi, kus tüdrukud ja poisid koos saavad olla (nt koolipidu)

2) algklassides pigem poiste ja tüdrukute klassid eraldi ja alates 5. või 6.klassist segaklassid

3) tuua kooli poiste klasside ette valdavalt meesõpetajad

3) saab katsetada/kasutada erinevaid meetodeid

Ohud

Poisteklassid Tüdrukute-klassid

Segaklassid

1) suhtlemisprobleemide tekkimine vastasooga

1) jäävad ilma võimalusest kujundada suhtlemisoskust vastassugupoolega, vastassugupoolega koostöö tegemise oskus puudulik

1) võib tekkida kaks leeri – poisid ja tüdrukud

2) kui klassi liider on negatiivne, võib kogu klass võtta sama hoiaku

2) negatiivne liidri mõjuvõim

3) liigne poiste omavaheline füüsiline kontakt

3) probleemid võivad jääda varjatuks

4) diferentseeritus tundides – õppegruppe ei tohiks moodustada hinnete järgi

4) õelutsemine

Aitäh!