• Saaremaa hauakamber • Vaieldamatu favoriit aasta arheoloogilise leiu tiitlile on

Saaremaa üliku hauakamber. Arheoloog Marika Mägi oli Saaremaal kalmet lahti kaevanud juba mullu. Sügise saabudes oli läbi uurimata vaid kahtlane lohk kaevamispiirkonna keskel. Mägi on öelnud, et ei julgenud endalegi tunnistada, mida ta sealt leida lootis.

Tänavune suvi tõi aga kinnituse – leiti Eesti esimene muinas-skandinaavia tüüpi hauakamber. Kamber on ebatavaliselt suur, teadlastel jagub uurimis- ja vaidlusmaterjali kauaks. Aga ka need, kellele arheoloogia seostub Indiana Jonesi või Lara Crofti isikuga, võivad rahul olla – kambrist leiti ebatavaliselt palju hõbeehteid.

• Veneetsia klaas Viljandist Arheoloog Arvi Haak kaevas välja osa Viljandi

ordulinnusest. “Olulisim leid on kindlasti sinisest klaasist nõudekillud,” on ta veendunud. Haak peab leiu päritolu kohaks Veneetsiat. Avastus on tähelepanuväärne, sest tolle perioodi Veneetsia klaasi peale ei satu naljalt kogu Euroopaski. Kauni maalinguga klaas on Haagi hinnangul pärit 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algusest.

Samast Viljandi linnusest leidsid arheoloogid ka kenasti torni laotud mündid. Haak arvab, et tegu on ühe tengelpunga sisuga, mille ümbert tengelpung ära mädanenud. “Üks münt on väga haruldane. Selliseid on tervest maailmast teada üksikuid,” selgitab arheoloog.

• Kasetohust salatee • Valter Langi juhtimisel kaevasid arheoloogid

Raplamaalt Keava lähedalt suvel välja unikaalse sootee jäänused. “Seni oli teada vaid üks-kaks enne 13. sajandit rajatud sooteed,” räägib Lang oma leiu tähtsusest. Sootee algab muinaslinnuse väravast, selle kaudu oli linnusesse varjunutel võimalik välismaailmaga salaja ühendust pidada. Seda, et muinasajal Eestis säärased teed olid, on teada muistenditest. “Kuhu tee täpselt välja viib ja milline on teine ots, tahame selgitada järgmisel aastal,” teatab Lang.

• Katakombid Tallinnas • Aprillis puhastasid arheoloogiafirma Tael

arheoloogid 17. sajandist pärit Wismari raveliini (raveliin on üks teatavat tüüpi kaitseehitis kindluse välisküljel). Raveliini tipust tuli aga välja seniteadmata käik maa-alustesse katakombidesse. Uusi käike leidsid kaevajad üle 80 meetri pikkuses. “Käigud ehitati enne Põhjasõda,” räägib arheoloog Peeter Talvar. “Teine käik, mille meie leidsime, oli juhuks, kui esimene vallutatakse. Käikude vahel on uksed ja ka laskepilud.”

• 500-liitrine supikatel • Lausa pime õnn leidis üles arheoloogid,

kes augustis Harjumaal Padise kloostri juures proovikaevamisi tegid. Arheoloogiafirma AGU-EMS arheoloogi Villu Kadakase sõnul sattusid nad tohutule pajale. Umbes meetrise läbimõõduga katel mahutab inimese lahedalt ära, selles võib keeta korraga 500 liitrit suppi. Nii suurt needitud katelt ei ole Eestist varem leitud

• Lennuk maailmasõjast • Ida-Virumaa sõjaajaloo klubi Otsing tõi

tänavu suvel päevavalgele Teise maailmasõja ajal Kiviõli lähedal alla kukkunud Vene lennuki ja lenduri surnukeha jäänused. JAK 9D kukkus alla 1944. aasta veebruaris luurelennu ajal. Klubi on teatanud leiust muinsuskaitseametile ja otsib nüüd hukkunud lenduri sugulasi Venemaalt.