1961

Tiina Rühka See oli uhke ja ilusa

kivimosaiik põrandaga toidupood,

kus oli kaks osakonda e. kaks letti -

liha-vorst-piima lett ja teine

kommi-napsu-kuivainete lett.

Valdo Praust Taustal olevat raudteeputkat (nr 129)

ka enam alles ei ole Minu andmetel on alles veel

127 ja 127A raudteeputkad Arukülast läänes (mille

hulgas on mh raudteeputka, mis ehitati kunagisele

tähtsale Puiatu-Saha teele, mis siis oli küll juba taluvahetee).

1914

„Uskuge või mitte,“ kiidelnud mõisavalitseja Martin Anton pärast mõisniku juurest naasmist, „rong peatus tagasisõidul Aruküla ja raudtee ristumiskohas! Olin esimene inimene, kes astus välja Baranoffi nimelises raudteejaamas.“

Nii saanud Aruküla rongipeatus ka oma esialgse nime – Baranovka.

LUGU ARUKÜLA JAAMA TEKKEST

Kindral Baranoff elanud ise ametikohustuste tõttu alaliselt Peterburis ning käinud Arukülas harva, proua poegadega aga suvitas enamasti mõisas. Mõisa majapidamist juhtis valitseja, kelleks eelmise sajandi algupoolel oli pikemat aega eestlane Martin Anton.

Martin Anton on jutustanud: „Ühel talvisel päeval sain käsu sõita ülejärgmiseks hommikuks kella kaheksaks kindrali juurde Talvepaleesse. Alustasin saanisõitu Raasiku jaama poole, kuna Arukülas jaama ei olnud. Tuisu tõttu hilinesin rongile ja sain alustada sõitu alles hilisõhtul. Kindrali vastuvõtule jõudsin alles järgmisel päeval.

Kindralihärra ei tõstnud töö juurest pilkugi, ütles vaid vaikse häälega: „Kindral Baranoff tunneb ainult täpseid valitsejaid. Võite minna ning tagasi tulla pole enam vaja.“

Kindrali proua olla aga soovitanud mõisavalitsejal minna järgmisel hommikul uuesti härra juurde ja esineda nii, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Kui nii tehtud, läinud kõik libedalt. Härra olla mitte poole sõnagagi meenutanud eelmisel päeval juhtunut ning ametiasjad saadud kõik ilusasti aetud.

Enne lahkumist küsinud kindralihärra siiski, miks valitseja ikkagi õigeks ajaks ei jõudnud.

Valitseja rääkinud talle raskest sõidust tugevas tuisus ja ütelnud lõpetuseks: „Ma arvan, et see ei kõlba kuhugi, et kindralihärra ei saa istuda oma mõisa teeotsas rongile. Seal peaks teda ootama kindrali nimeline raudteejaam!“

1938

KIKERPUU Jaama ümbrusest: “Veel oli jaama nurga taga

putka, kust sai ilmselt õlut ja võib-olla ka midagi kangemat,

kuna mehi sumises selle ümber hommikust õhtuni.”

1938

Juhan Trump pildil on Juhan Trumbi isa,

tädi ning nende peretuttav-abiline.

1941-1945

1973

1990-2000

1941

Eleonore Misler: Pildil on minu

vend, kes töötas poes sellina

Leikopil olnud lausa puuvirnad poes sees, ta küpsetas ise saiu ja peenleiba oma pagaritöökojas.

1938

13

ARE KAURITS U U R E D ARUKÜLALASED

Are Kaurit oli enne profikarjääri lõpetamist 2004. aastal

profesionaalne külgkorviga mootorrataste krossisõitja, kes saavutas

oma karjääri viimasel võistlusel eestlastest seni ainsana

maailmameistrivõistluste medalikoha - 3. koha.

1966

1965Tiina Rühka See on "uus riidepood" Arukülas Nimi oli "EDU". Siin on praegu juuksur ja

side sees. Ja toidupood otsa ehitatud. Taga paistavad tarbijate Ühistu lao- ja

raamatupidamise hooned. Kus õigevanasti oli sees limonaadi tööstus. Selle poe esimene

juhataja oli Aino Kask ja üks viimaseid Helgi Adamson ( Agnese ema).

1972

1972

Salme Aasma: Aruküla naised tahtnud kunagi aga Kama kauplust suure viinaäri pärast kinni panna. Kama olla viinamüümise loa saanud Kaarel Eenpalu toel, põhjendades, et mehed tahavad vahel ka rõõmsad olla. Eenpalu olla siis pärast suurt tüli öelnud, et kui mehed kedagi tülitama ei hakka, las siis olla. Salme Aasma sõnul poe juures pärast seda enam mingit jorutamist ei olnud.

1947

1947

KIKERPUU pritsumeestest: “Arukülas pidasid oma pidusid ka priitahtlikud pritsimehed.

Hulganisti punaste triipudega musti mundreid ja hüdropuldiga võidujooks, mis oli päris põnev.

Nimelt aeti püsti postid, nende otsas olid paraja suurusega puust raamid ja raamides omakorda paberileht.

Käskluse peale haarasid jooksjad hüdropuldid pihku ja panid postide poole jooksu. Enne posti oli maas joon

ja selle taga pumpa loksutades tuli veejuga juhtida just nii, et paber saaks märjaks ja siis plärtsti puruks läheks.

Kelle plärts esimesena käis, oli võidumees.”

20

KADRI VIIRA

1987. aastal läks Kadri Viira Aruküla keskusest Pikaverre. Koolis tuli

alustada tuli 19 lapsega. Viie aasta pärast oli Pikavere Põhikool 9

klassiga, seitsme aasta pärast oli koolis 100 last.1999. aastal sai

kooliõu „Kauni kodu" konkursil I koha. Direktori teeneid selles osas on

võimatu üle hinnata. Pikaverest oli saanud vallas alevike järel kolmas

keskus, kuhu alati meelsasti tuldi. Majas valitses soodne töökeskkond

ja sõbralik meeleolu. Raasiku Põhikooli juhina on Kadri Viira loonud

toreda kollektiivi ning kool on jõudsate sammudega edasi arenenud.XXXX