Upload
gag12a
View
2.263
Download
13
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Citation preview
Merlyn Helen KauritLiis RätsepKädi ÄmarikGAG 2011
1. sept 1939 algas II ms 28. sept 1939 sõlmis Eesti valitus NSVL-ga
vastastikuse abistamise pakti 6. aug 1940 võeti Eesti NSVL-i koosseisu Kahe epohhi ristumise aeg – valitsesid eestiaegsed
mõtted, mida kujundati nõukoguliku mõttelaadi kaudu ümber sotsialistlikuks.
uus kord - marksismi-leninismi õpetus(võitlus helgema tuleviku eest)
Kommunistlik homne köitis paljusid loovinimesi kogu maailmas
Nõukogude müüte uskusid 20. sajandi suurvaimud Shaw, Rolland, Feuchtwanger jpt
Pealesunnitul asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse.
Sütiste värssromaan “Maakera pöördub itta” Pettekujutelmad haihtusid ruttu Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud režiimi
teenistusse, jäi äraootavale seisukohale Kirjanikke vapustas terror – 14. juuni 1941
toimunud küüditamine Jüri Parijõgi mõrv
Ideoloogiline kontroll Kaotati erakirjastused, riigistati kogu
kirjastustegevus Koostati keelustatud teoste nimekirjad, algas
raamatute hävitamine Endise nime all jäi ilmuma ainult Looming
(toimetaja Tuglas) Suleti Varamu Asemele asutati Viisnurk (toimetaja Aadu Hint) Sirp ja Vasar – nõukogude kirjanduse ja kunsti
propageerimine
Suurendati raamatute tiraaže ja alandati hindu Ligi poole ilmunud raamatutest ühiskondlik-
poliitiline kirjandus Vene autorite artiklid marksistlik-leninistlikust
esteetikast, sotsialistlikust realismist Teiste NSVL rahvaste kirjandust tutvustavad
kirjutised Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile
4 romaani ja 4 novellikogu, 2 memuaarteost Valitsesid endiste aegade meeleolud- teosed olid
juba varem alustatud Ristikivi “Võõras majas” Kirjandus- ja kunsitalase nädalalehe Vasar ja Sirp
novelli- ja luulevõistlus
Ilmus perioodikas Uudisluule peateemaks toimuv sotsiaalne pööre
mitmest rakursist, läbi mitme alateema Töö- ja tähtpäevaluuletused, massilaulu viljelemine Nõukogude vene luulel suured mõjud eesti luulele
(Majakovski, Blok) Avaldati vabariigiaegset luulet (Alle, Adamson)
Kärner – juubeldav stiil: "Võitluslaule", "Valitud luuletused”
Sütiste – reportaažlik stiil: poeem "Maakera pöördub itta”
Sütiste – rahvaste sõpruse teema: “Gruusiale”
Suur rõhk teatri arendamisele – nõukoguliku ideoloogia propageerimine
Repertuaaripuudus Lavastati Gorki teoseid, liisaks kaasaegseid
nõukogude kirjanike töid. Teemadeks revolutsioonilised sündmused, indiviidi
ümberkasvamine nõukogude inimeseks jne Rahvuslikust klassikast lavastati Kitzberg "Laurits",
Vilde "Side", Tammsaare "Kuningal on külm"
14. juuni 1941 – I suurküüditamine 22. juuni 1941 algas sõda Eestlased sõdivate jõudude ridades Evakueerumine ja pagulus
ENSV Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavlis (märtsis 1942) – J. Semper
Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1943.a - Barbarus
Visnapuu, Gailit ja Mälk. Saksa okup. hoiduti koostööst võõrvõimuga Vaikne vastupanu- orientatsioon Inglismaale Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Tagasilangus Lihtsustatud vabavärss
Ilmumise lõpetas “Looming”, “Eesti Kirjandus” Kahe kirjandusliku albumi "Ammukaar"
ilmumine "Ammukaare" I number (1942), II album (1943) Päevalehed – luule, lühiproosa, uudisloomingu
arvustus "Rahva Hääl“, "Punaväelane", "Tasuja"
Kriitikud ja kirjanikud Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Paul Rummo jt Eesti autorite teosed vene keelses perioodikas ning
koguteostes ("Nõukogude Baltimaade eest“) Almanahh "Sõjasarv" I-VI (1943 - 1944).
SI tähtsamad etapid ja võitluslõigud poliitiline lüürika Sotsialismi ehitav inimene Rindeluule Ennastsalgava töö teema Satiir kapitalismi ja imperialismi pihta Kodu- ja mälestusluule
…kvantiteedilt, kvaliteedilt ülekaalus. Pöördumine kogu rahva poole ülevas toonis Okupeeritud Eestile pühendatud luuletused Üldistatud kujud, eepiline suurejoonelisus, kodumaa
kaitsja üllas kuju, meeleline, pildiline Leningradi ja Moskva sümbol
Barbarus "Relvastatud värsid“ Semper "Ei vaikida saa“ Alle "Epigramme“ Kärner "Jüriöö tuled“ Barbarus "Jüriöö“ Underi luuletuskogu “Mureliku
suuga”(1942) Luulekogud Kärnerilt, Raualt jt.
Karl Ristikivi “Õige mehe koda”, “Rohtaed”(1942) August Mälk “Hea sadam”(1942) August Gailit “Karge meri”(1944) Albert Kivikas “Karuskose”(1943) Ain Kalmuse romaan “Soolased tuuled”(1944) Uusrealism-elutunded ja kujutamislaad
Kirjanikud avaldasid oma töid koguteostes. 240 eestikeelset raamatut ja brošüüri, õppekirjandust Eesti kultuuri omapära: eri kunstialade viljelejate
ühiselu, tihe koostöö, palju ühisüritusi. Proosal tagasihoidlik osa Novell ja publitsistika
Kirjanduselule kõige masendavamad aastad: Nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti
suunad Stalini isiku kultus Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud Toimus EKP VIII pleenum Eesti intelligentsi vastu
+ ENKL uus esimees August Jakobson
Põhiteemad:• Sotsialistlik ülesehitustöö• Klassi- ja rahuvõitlus• Põllumajanduse kollektiviseerimine• Sõjatemaatika rohke käsitlemine • Konfliktide teravus• Heroiline põhitoon
Tegelastüübid: kristallpuhas kangelane, negatiivne tegelane, positiivne tegelane, rahvas
Kaalukas osa perioodikal: ajakirjad "Looming"; ajalehed nt"Sirp ja Vasar"
Proosa oli tagasihoidlik Domineerisid kindlamate žanritunnusteta jutustused M. Raud, A. Jakobson, R. Sirge, E. Krusten
• Kandvam jõud- Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve
• Suur mõju vene nõukogude luulel• Rahvuslik luulepärand- Koidula, Faehlmann,
Kreutzwald• Sotsiaalne teema– uued jooned inimese teadvuses.• Töö ja töömees – liigne poetiseerimine• Ühiskondlik – poliitiline temaatika• Valdav täpne riim
M. Raud
J. Viiding
D. Vaarandi
Memuaarid Külaeluline ainestik Inimese kujunemine sotsiaalseks Kokreetne ja detailne; ühekülgne elukujutus Kolm leeri: 1. positiivsed tegelased; 2.
ümberkujunejad ja kõhklejad; 3. vaenlased Põhijõud: Männik, Sirge, Krusten, Leberecht,
Tooming, A. Hint
• Klassivõitlus – ühiskondlik konflikt, sotsiaalsed probleemid (Simonovi "Vene inimesed"; Pogodin "Kremli kellad“)
• Pinnapealsed• Palju lavastati 19. saj klassikat (Koidula, Kitzberg, Vilde)• Juhtiv- A. Jakobson ‘’Elu tsitadellis’’, J. Sütiste
‘’Ristikoerad’’• Lavastajad : Särev, Lauter; hiljem Ird, Kaidu, Tammur• Eelistati kangelasdraamat, halvustati komöödiat• Tegelaste väike individuaalsus; must-valge printsiip.• Pikk sissejuhatus – palju tegelasi, keda tutvustati. Palju
kõnelusi, vähe sündmusi
Johannes Semper, Mait Metsanurk, Richard Roht, Betti Alver - kirjanduslik vaikus u. 20 aastat
Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Friedebert Tuglas – heideti Kirjanike Liidust välja, aga jäid Eestisse
August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi, Albert Kivikas, Marie Under, Artur Adson – septembris 1944 põgenesid Rootsi
Henrik Visnapuu – 1944 Saksamaale, sealt New Yorki
Gustav Suits – 1941 hävis lahingutes tema kodu Tartus koos käsikirjadega – 1943 Soome – edasi Rootsi
1943-1944 põgenes Soome palju noori kirjanikke nagu Ain Kaalep, Kalju Lepik, Raimond Kaugver jt. Nad võtsid sõjast osa nn "soomepoistena" Soome Jätkusõjas.
August Jakobson – läks Nõukogude ajal tõusuteed Peet Vallak – haige (vaimne tervisehäire) Karl - August Hindrey – suri valenime all
vanadekodus Anton Hansen Tammsaare – suri väga õigel ajal
(1940) Johannes Vares-Barbarus – läks tõusuteed, 1946
suri salapärastel asjaoludel Juhan Sütiste – langes kahtlustuste alla ja suri 1945,
ülekuulamistest vintsutatuna
Valmar Adams – Siberis Heiti Talvik –1947 asumisele (suri samal aastal) Hugo Raudsepp – hukkus Siberi vangilaagris 1952 Villem Grünthal - Ridala – suri Soomes 1942 Lepik, Kolk, Talve – jäid Rootsi Kaugver – 1943. võitles Soome Jätkusõjas, tuli 1944
Eestisse tagasi ja seetõttu veetis 1945 – 1950 Siberis vangilaagris
Lennart Meri küüditati koos vanematega juba 1941 Jaan Kross veetis 8 aastat Siberis vangilaagris
(tagasi Eestis 1954) Arvo Valton küüditati 1949 Venemaale.