Kommunismi põhimõttedFriedrich Engels

Osmo Jussila „Taevast põrgusse. Nõukogude utoopia kokkuvarisemine“

Koolibri 2014

Lk 24-28 (väheste kärbetega D. Seljamäelt)

1. Mis on kommunism?

Kommunism on õpetus proletariaadi vabanemise tingimustest

2. Mis on proletariaat?

Proletariaat on see ühiskonnaklass, kes saab oma elatise ainuüksi oma töö müümisest. Proletariaat on XIX sajandi töölisklass

3. Kas proletaarlasi pole siis alati olnud?

Ei. Alati on olnud vaeseid ja töölisi, aga mitte vaba konkurentsi tingimustes.

14. Missugune on see uus (st kapitalismijärgne) ühiskonnakord?Kõigepealt võetakse tööstuse ja üldse kõigi tootmisalade juhtimine ära üksikute, omavahel konkureerivate isikute käest. Kõik tootmisalad lähevad ühiskonna kätte, teisisõnu, neid hakatakse juhtima kogu ühiskonna kasu silmas pidades, ühiskondliku plaani järgi, ja nende juhtimisse kaasatakse kõik ühiskonna liikmed. Seesugune uus ühiskonnakord kaotab niisiis konkurentsivõitluse ja asendab selle ühistööga. [---] Samuti tuleb likvideerida eraomand ja asendada see kõigi tootmisvahendite ühise kasutamise ja toodete kokkulepitud jaotamise ehk niinimetatud ühisomandiga. Eraomandi likvideerimine väljendab kõige konkreetsemalt ja universaalsemalt kogu ühiskonnasüsteemi tööstuslikust progressist tingitud ümberkujundamist. Seepärast esitavad kommunistid täiesti õigustatult oma tähtsaima nõudmisena eraomandi likvideerimise.

15. Kas varem polnud eraomandit võimalik likvideerida?

Ei, see oli võimatu

Vastus jätkub ulatuslike selgitustega.

16. Kas eraomandi võib likvideerida rahulikul teel?

See oleks soovitatav. Aga kommunistid on vajaduse korral valmis kaitsma proletariaadi õigust revolutsioonile ka tegudega, mitte ainult sõnades.

17. Kas eraomandit on võimalik likvideerida ühekorraga?

Ei ole. Selleks vajatakse piisavat tootmisvahendite hulka ja nende loomine võtab aega.

18. Kuidas see revolutsioon kulgeb?

Esmajärjekorras kehtestab see demokraatliku süsteemi ja sel kombel kas otseselt või kaudselt proletariaadi poliitilise ülemvõimu. Otseselt Inglismaal, kus proletariaat moodustab juba nüüd rahva enamiku, ning kaudselt Prantsusmaal ja Saksamaal, kus suurem osa rahvast koosneb lisaks proletaarlastele ka väiketalunikest ja linnade väikekodanlastest. [---] Demokraatiast poleks proletariaadile vähimatki tulu, kui seda viivitamatult ei kasutataks, et rakendada neid ulatuslikke abinõusid, mis suunatakse vahetult eraomandi vastu ja mis tagavad proletariaadi eksistentsi.

Need käesolevast olukorrast tulenevad tähtsamad abinõud on järgmised:

1. Eraomandi piiramine: muu hulgas progressiivsed maksud, kõrge pärandimaks, pärandusõiguse kaotamine kõrvalliini pärijatelt (vendadelt, vennalastelt jne) ning kohustuslikud laenud.

2. Maaomandi, vabrikute, raudteede ja laevade järk-järguline eksproprieerimine, osaliselt riikliku tööstuse konkurentsi kaudu, osalt maksekorraldustega vahetult välja ostes.

3. Kõigi rahva enamuse vastu välja astunud emigrantide ja mässajate omandi konfiskeerimine.

4. Töö või tegevusala organiseerimine proletaarlastele riiklikes põllumajandusettevõtetes, vabrikutes ja töökodades, millega kõrvaldatakse tööliste omavaheline konkurents ja töösturid, kuni nad on olemas, on sunnitud maksma niisama suurt palka kui riik.

5. Ühesugune töökohustus kõigile ühiskonna liikmetele senikaua, kuni eraomand on täielikult likvideeritud. Tööarmeede moodustamine, eriti põlluharimiseks.

6. Krediidisüsteemi ja raharingluse tsentraliseerimine riigi kätte riigi kapitaliga ja ainumonopoliga riigipanga kaudu. Kõigi erapankade ja pangandusettevõtete sulgemine.

7. Riiklike vabrikute, töökodade, raudteede ja laevade arvu suurendamine, kõigi söötis maade ülesharimine ja juba kasutusel olevate kõlvikute parem harimine vastavalt sellele, kuidas riigi käsutuses olev kapital ja tööliste arv suurenevad.

8. Kõigi laste maksuta kasvatamine riiklikes kasvatusasustes sestpeale, kui nad ei vaja enam ema hoolitsust. Kasvatuse ühendamine tootliku tööga.

9. Suurte paleede ehitamine riigi põllumajanduspiirkondadesse ühiseks eluasemeks kommuunide kaupa elavatele kodanikele, kes hakkavad tööle tööstuses ja põllumajanduses ning kasutama linna- ja maaelu eeliseid, kannatamata kummagi ühekülgsuse ja puuduste pärast.

10. Linnades kõikide ebatervislike ning halvasti ehitatud majade ja kvartalite lammutamine.

11. Võrdne pärimisõigus abielu kestel ja abieluväliselt sündinud lastele.

12. Kogu transpordi tsentraliseerimine riigi kätte.

[---] Kõiki neid abinõusid pole võimalik rakendada ühekorraga, vaid seda tuleb teha järk-järgult, nii et ühe abinõu rakendamine juhatab sisse järgmise. [---] Kui lõpuks kogu kapital, tootmine ja kaubakäive riigi kätte koondub, kaob eraomand iseenesest, puudub vajadus raha järele, toodang suureneb ja inimesed muutuvad sel määral, et vanade ühiskondlike suhete viimasedki jäänused võivad kaduda.

19. Kas see revolutsioon võib toimuda ainult ühel maal?

Ei. See leiab aset üheaegselt kõigis tsiviliseeritud riikides, vähemasti Inglismaal, Ameerikas, Prantsusmaal ja Saksamaal. (Venemaad pole nimetatud, kuna seda ei peetud kultuurriigiks.) Tegemist oleks maailmarevolutsiooniga ja selle areeniks oleks terve maailm.

20. Millised tagajärjed on eraomandi lõplikul likvideerimisel?Põhjalikus vastuses loetakse üles ainult positiivsed tagajärjed: majanduskriisid lõpevad, ületootmine ei too kaasa viletsust, vaid tagab kõigi inimeste vajaduste katmise. Eraomandi ahelaist vabanenud tööstus areneb suurtööstuseks, mis toodab küllaldaselt kõigi ühiskonnaliikmete tarvete rahuldamiseks. Põllumajandus lööb uuesti õitsele ja annab ühiskonna käsutusse piisava hulga saadusi. Nii ühiskonna jagunemine klassidesse kui ka tööjaotus kaovad ja kujunevad välja „hoopis teistsugused inimesed“. Vastuolu linna ja maa vahel lakkab olemast, kusjuures ühed ja samad inimesed töötavad nii põllumajanduses kui tööstuses. Ühiskonna kõikide liikmete ühendus hakkab kasutama tootlikke jõude plaanipäraselt, mis toob kaasa tootmise arendamise, nii et see rahuldab kõikide vajadusi.