Majandusarengu planeerimine - makromajanduspoliitika

Sigrid Pirnipuu

TSK 2008

Riik sekkub majandusse

Kehtestab reeglid või seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid –

selleks, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu

Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas – maksud ja toetused

Majanduspoliitika eesmärgid:

1. Võitlus tööpuudusega e kõrge tööhõive

2. Võitlus inflatsiooniga e hindade stabiilsus

3. Kõge ja püsiv majanduskasv

4. Õiglane sissetulekute jaotus

Rahapoliitika

Raha stabiilsuse säilitamine ja inflatsiooni ohjeldamine

Tavaliselt keskpanga ülesanne

Keskpank -

Reguleerib raha pakkumist.

Ringluses oleva raha hulga vähendamise tulemusena raha hulk väheneb – hindade kasvutempo alaneb.

Reguleerib raha hind e intresse.

Intresside tase määrab investeeringute mahu. Madalad interssid hoogustavad majanduse arengut.

Dilemma

Kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides.

Keskpankadel on majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia.

Eesti rahapoliitika

Valuutakomitee süsteem:Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta

suhtes: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni.Kogu Eestis käibelolev Eesti kroonide hulk on

tagatud välisvaluutaga.Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal

ajahetkel välisvaluuta vastu.

Valuutakomitee

Rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud.

Raha hulk on piiratud välisvaluutareserviga Intersside muutmist takistab vahetuskursi

seotus euroga

Fiskaalpoliitika Eesmärgiks mõjutada majanduse arengut

maksude ja eelarvekulutuste abil

Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist - elavdab majanduse arengut.

Maksude tõstmine piirab tarbimist – pidurdab majanduse arengutempot

Maksud

Maksukoormus – riiklike maksude suhe SKP-sse;

näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber;

mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majanduses

Maksud Eestis Riiklikud maksud

Tulumaks (21%) Käibemaks (18%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks

Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate

sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasu

Aktsiisid

Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis

Tarbimist mõjutavad maksud

Käibemaks – mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad

Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt)– mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad

Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumusi

Veel võimalusi

Maksudega saab soosida teatud tegevusi – anda maksuvabastusiOmanikutulu taasinvesteerimine mitte

dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine

Riigieelarve kulutused

Riigi kulutuste suurendamine ergutab tarbimist ja toob kaasa tootmismahu suurenemise

Pakkumise kasv suurendab nõudlust tööjõu järele – väheneb tööpuudus samal ajal hinnad tõusevad (inimeste ostujõud suureneb)

Majanduspoliitika rakendamine

Mida teha, kui majandus on ülekuumenenud?

Mida teha, kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab st majanduslanguse ajal?

Kasutatud materjalid:

Olenko, K., Toots, A. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik. 2005

http://riigieelarve.fin.ee