Uurimistöö alused

Uurimistöö meetodid

Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid

1. Mis on teaduslik uurimistöö

2. Kaks näidisuurimust

3. Ülevaade uurimismeetodeist

4. Ankeetküsimustiku/intervjuu ettevalmistamine

1.Tõde, teadmine ja teadus

Kuidas inimene mõtestab nähtusi? Isiklik kogemus v. autoriteedid Loogiline arutlus:

– deduktiivne (üldistus>üksikjuht>tulemus, Aristoteles)

– induktiivne (üksikjuht>tulemus>üldistus, Bacon)– abduktiivne (tulemus>üldistus>case, Peirce)

Teaduslik uurimistöö: looduslike fenomenide vaheliste seoste kohta esitatud hüpoteeside süsteemne, juhitav, empiiriline ja kriitiline uurimine (Kerlinger)

Mille poolest erineb teadusuurimus aja- ja ilukirjandusest, kriminalistikast jms.?

Teadusuurimuse ülesanded Avastamine ja kirjeldamine

– pürgimine sinna kus keegi veel olnud pole– vaatame, mis juhtub kui …– uus vaade vanadele, tavalistele asjadele– avastuste esitamine vormis, mis teeb võimalikuks

nendele seletuse otsimise ja kinnituse leidmise (Binet 1912, IQ test)

Seletamine, põhjendamine– muutujate vaheliste seoste leidmine, eesmärgiks

ennustuste tõenäosuse suurendamine (Kounin, Friesen, Thompson 1966, distsipliin klassis)

Kinnitamine/ümberlükkamine, ennustamine– seletuse/põhjenduse kontrollimine (validation)

Kvalitatiivsed meetodid

Kvantitatiivsed meetodid

Näide Juhtumi uuring (case study)

Eksperiment

Eesmärk Avastamine, seletamine Seletusele kinnituse otsimine

Keskkond Loomulik või sellele võimalikult lähedane

Laboratoorne, kõiki tingimusi kontrolli all hoida üritav

Väljendusvorm Sõnaline Arvandmed ja nende statistiline esitlus

Andmete kogumisviis

Struktureerimata ja spontaanselt laekuv info

Hoolikalt kavandatud, struktureeritud andmekogumismeetodid

Teaduripoolne sekkumine

Nii vähe kui võimalik Tingimata vajalik

2. Kaks näidisuurimust

a) kvantitatiivne - ZimbardoVaegkuulmise ja paranoia seostest

Varasemad vaatlused kirjeldasid paranoia teket/süvenemist kuulmisvaeguste tekkimisel, eriti vanemate inimeste puhul

18 hüpnoosialdist meestudengit valiti välja nutika eksperimendi jaoks: neist kuuel tekitati hüpnootiliselt kurtus nii, et nad sellest teadlikud polnud; teine kuuik oli enda “kurtusest” teadlik; ülejäänud kuus said hüpnoosi teel üksnes kõrva sügelemise

eksperimendi käigus mõõdeti hüpnotiseeritud katseisikute paranoiat kolmel erineval viisil

Kaks uurimust (jätk)

b) kvalitatiivne - Hoffmann-RienKasuvanemate peretunde normist

tavaliselt jäävad nähtamatuks põhiprotsessid ja -tegurid, mis on aluseks lapsepõlve ja lapsevanemaks olemise tunnetamisele. Konkreetse sihtrühma, nt. kasuvanemate uuring aitaks neid paremini visandada, kui kasutada õigeid meetodeid

Käesolevas uurimuses kasutati “narratiivse intervjuu” meetodit 15 lapsendanud pere uurimisel

Intervjuude läbitöötlemisel otsiti kõigepealt “ühist mustrit”, siis võimalikult erinevaid äärmusi

3. Uurimismeetodid Kvantitatiivsetest kvalitatiivsemateni:

– Eksperiment, kvaasi-eksperiment, Ex post facto

– Kaardistusuuring (survey)– Tegevusuuring (action research)– Juhtumiuuring (case study)

Muud– Ajalooline uurimus– Evalvatsioon– Meta-uurimus– Disainiuuring, arendusuuring

Kirjeldamine Seletamine Kinnitamine

Kvalitatiivsed meetodid

Teooria v. mudeli koostamine

Klassifikatsioonid

Kaardistamine (Survey)

Ajalooline meetod

Juhtumiuurimus (Case study)

Longituuduurimus

Meta-analüüs

Ex post facto uurimus

Eksperiment

Andmete kogumise meetodid: – Psühho- v. sotsiomeetriatest, – küsitlus, – intervjuu (ka rühmaintervjuu),– vaatlus, – päevikud, – Sekundaaraines (nt. dokumentatsioon)

Andmetöötlusmeetodid: kirjeldav ja järeldav statistika, sisuanalüüs, diskursuse analüüs

4. Uurimistöö kavandamine ja läbiviimine

4.1. Uurimuse etapid, “keti” metafoor 4.2. Küsimustikud 4.3. Intervjuud 4.4. Vaatlused 4.5. Dokumendid ja tekstid kui

sekundaarne ainestik 4.6. Infootsing Internetis, elektron-

kataloogid ja täistekstandmebaasid

4.1. Uurimuse etapid ja “lülid”

Uurimuse ajalised etapid: – teema valik ja kitsendamine, uurimisprobleemi,

-küsimuste ja -ülesannete sõnastamine– kirjanduse läbitöötamine, uurimismeetodi valik– empiiriliste andmete kogumine ja analüüs – uurimisaruande kirjutamine

Uurimuse komponendid (ka hindamis-kriteerumid) - “kett”, mis on sama tugev kui selle nõrgim lüli

Eelnevad uurimused

Taust, teooria, seletus

Uurimisküsimused, hüpotees, mudel

Uurimuse ülesehitus, skeem

Analüüs

Subjektid Situats. Mõjut. Mõõtm. Krit. Protseduurid

Kokkuvõte

Soovitused järgnevateks uurimusteks

4.2. Küsimustiku koostamine Hüpoteesi otsivad ja testivad küsimustikud Hüpoteesid või konkreetsed uurimis-

küsimused “lüüa lahti” mõõdikuteks, iga mõõdiku jaoks omakorda mitu ankeedi-küsimust

Kirjeldavad ja analüütilised küsitlused Nelja tüüpi mõõdikuid: sõltumatud

(eksperimentaalsed), sõltuvad, kontrollitavad ja kontrollimatud

Küsimuste tüübid: lühivastus, lünk, valikvastused (lubatud üks või mitu), loetelu, järjestamine, Likerti skaala, vastandväited

Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav. Ta peab olema koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja nende vastuste töötlejate poolsete vigade hulk.

Küsimuste ja vastusevariantide kodeerimine juba ankeedil

Elektroonilised küsimustikud Google Form abil: http://docs.google.com

Hoiduda tuleks: Suunavatest küsimustest Teaduslikult täpsetest, kuid keeruka sõnastusega

küsimustest Pikkadest ja keeruka ülesehitusega liitlausetena

esitatud küsimustest Ärritavatest küsimustest ning puust-ette-ja-

punaseks stiilis juhistest, mis tekitavad vastajas tunde, et teda peetakse rumalaks

Kategoorilist laadi ja eitust sisaldavaist küsimustest

Kirjalikes (eriti posti teel korraldatud) küsitlustes pole soovitav esitada avatud küsimusi

Mislaadi infot kogutakse küsimustiku abil?

Demograafilised ja taustaandmed (vanus, sugu, rahvus, amet, sotsiaalmajanduslik taust)

Käitumisharjumused (suitsetamise, arvuti kasutamise, TV vaatamise jms sagedus)

Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arvamused

Teadmised (nt. pädevustesti abil) Kavatsused, soovid, sümpaatiad

Survey-uurimuse puhul on valimi esinduslikkus väga oluline

Valimi moodustamise meetodid (survey sampling):– tõenäosuslikud (lihtne juhuvalim,

süstemaatiline, stratifitseeritud, klastervalim)

– mittetõenäosuslikud (kvootvalim, sihipärane, lumepalli-valiim, mugavusvalim)

Ankeedi reliaablus ja valiidsus Reliaablus (i.k. reliable, reliability) –

usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd täpselt (mõõtmisvigadeta) test/küsimustik mõõdab.

Valiidsus (i.k. validity) – tõepärasus. Näitab, kuivõrd meie test/küsimustik mõõdab just seda, mida ta väidetavasti peaks mõõtma ja mitte midagi muud. Konstrukti valiidsus, sisemine ja väline valiidsus.

Ohud sisemisele valiidsusele (sidumisjõule):– ajalugu, küpsemine, stat.regressioon,

küsitlus ise, küsimustik, valim, suremus

Ohud välisele valiidsusele (üldistusjõule)– sõltumatute muutujate mitmetitõlgendatavus,

sõltuvate muutujate ebaadekvaatne operatsionaliseeritus, valimi nõrk representatiivsus, uurimuse eesmärkide aimamine respondentide poolt

4.3. Intervjuud Intervjuu eelised - kergem vastata, küsijal

võimalus täpsustada/korrigeerida, mitteverbaalne info

Puudused - salvestamine, kvaliteet sõltub intervjueerijast, raske standardiseerida, võtab palju aega

Struktureeritud e. normatiivsed (rahva-loendus), poolstruktureeritud ja struktureerimata intervjuud

Edu võtmeks suhtlemisoskus ja sihipärasus

Intervjueerimisoskus:– Aktiivne kuulamine– Avatus ja empaatia– Parafraseerimine– Kokkuvõtete tegemine

Rühmaintervjuu: fookusgrupp (rühma sünergia), Delfi-meetod

Andmete analüüs: sisuanalüüs (kategooriad), ühiste “mustrite” otsimine

4.4.Vaatlused Vaatluste liigid: otsevaatlus,

osalusvaatlus ja varjatud vaatlus Kes, mida, kuidas, millal ja miks? Struktureeritud ja struktureerimata

vaatlused Kirjeldavate ja reflekteerivate andmete

salvestamine: kirjalik (vaatlus-protokoll, päevik), diktofon, video

Üksnes vaatlusest jääb tavaliselt väheks

Vaatlusandmete töötlemine ja analüüs: lipikud, “ühiste mustrite” või erandite otsimine, kontentanalüüs (kodeerimine, rühmitamine, sagedused), diskursuse analüüs

Tüüpkategooriad: kontekst, situatsioon, subjektide seisukohad, vaated ja käitumisstrateegiad, muutused inimestes ja objektides, sündmused, suhted ja sotsiaalsed struktuurid, uurimis-protseduurid

Andmete töötlus arvutil – Excel

4.5.Töö sekundaarse ainestikuga Koosolekute, eksamite jms. protokollid,

ametikirjad, kooli dokumentatsioon, listivestlused …

Tekstianalüüs, kontentanalüüs, diskursuse analüüs

Mitme meetodi triangulatsioon valiidsuse tõstmise vahendina

4.6.Infootsing Internetis Internetiallikate usaldusväärsus Raamatukogude elektronkataloog

(www.ester.se) Google Scholar: scholar.google.com Teadusartiklite täistekst-andmebaasid

(http://www.tlulib.ee/): EBSCO, Springer