Upload
dagmar-seljamaee
View
75
Download
3
Embed Size (px)
Citation preview
Veedade periood
Dateerimine
• Aeg, mil koostati veedad – hinduismi vanimad pühakirjad
• Täpne aeg pole teada• Keeleteaduslik uurimine viitab, et Rigveda (vanim
veedadest) koostati ca 1700-1100 eKr (= varane veedade periood)
• Perioodi lõpuks peetakse tavaliselt ajavahemikku ca 500-150 eKr (= enne seda koostati kogu sanskritikeelne veedakirjandus)
• Veedad kirjutati üles hilisematel aegadel• Veedadega seostatud tsivilisatsioon paiknes
tõenäoliselt India subkontinendi loodeosas ja levis pärast 1200 eKr Gangese tasandikule.
• Ajaarvamise vahetuse paiku oli veedade usund üks peamisi komponente hinduismi tekkes
• Peale veedade perioodi lõppu algas klassikalise sanskriti kirjanduse kuldaeg
Varane veedade periood (1500-1000 eKr)
• Peale Induse oru tsivilisatsiooni lõppu ca 1900 eKr rändasid Loode-Indiasse indo-aarjalaste grupid. Nad tõid endaga kaasa eripärase religiooni. Teadmised aarjalaste kohta pärinevad peamiselt Rigvedast
• Sisserändega võisid kaasneda kokkupõrked kohalike elanikega – Rigveda andmetel dasade ja dasyutega. Nad ei sooritavat ohverdusi ega allu jumalate korraldustele. Nende keelt kirjeldatakse ebameeldivana. Välimuse kirjeldused mitmeti tõlgendatavad. Tänapäeval seostatakse neid aga varasemate indo-aarja immigrantidega.
• Ka sisserändajate endi hõimude seas sõjalised konfliktid. Neist kuulsaim Kümne Kuninga lahing
Hiline veedade periood (1000-500 eKr)
• Peale XII saj eKr, kui Rigveda oli omandanud lõpliku kuju, muutus ühiskond poolnomaadsest põllumajanduslikuks
• Veedade kultuur laienes Gangese tasandikule (seni eraldatud tiheda metsa tõttu)
• Peale 1000 eKr laialdane raudkirveste ja –atrade kasutuselevõtt – metsa tõrjumine kergem.
Hiline veedade periood (1000-500 eKr)• Paljude varasemate hõimude koondumine suuremateks
poliitilisteks üksusteks• Kuru kuningriik – varaseim “superhõimu” näide. Selle riigi
valitsemiseks koguti ja kirjutati ümber veedade hümne, kujundati uusi rituaale, mis hiljem kujunesid üldlevinuiks.
• Kuulsaim sellel perioodil tekkinud religioosne rituaal on hobuseohverdus, mille käigus lasti pühitsetud hobune aastaks vabalt rändama. Hobusele järgnes valitud sõdalaste grupp. Kuningriigid, mida hobune läbis, pidid avaldama austust või valmistuma võitlema kuningaga, kellele hobune kuulus. Rituaal pingestas märkimisväärselt selle ajastu riikidevahelisi suhteid.
• Hakkab kujunema kastisüsteem
Hiline veedade periood (1000-500 eKr)• VI sajandiks eKr koondusid
poliitilised üksused suurteks kuningriikideks, mida nimetatakse Mahajanapada (VI-III saj eKr).
• Neis oli alanud linnastumise protsess ning kaubandus ja reisimine isegi pikkade vahemaade taha muutus kergeks.
• Uued riigid võitlesid ülemvõimu pärast
• Mahabharata ja Ramayana – eeposed
Rama läheb lahingusse
Teine linnastumine
• Veedade ajastu lõppu tähistavad keelelised, kultuurilised ja poliitilised muutused.
• Kujuneb välja klassikaline sanskriti keel
• Indiasse tungib VI saj algul Dareios I – (kreeka) välismõjude algus
Hõimuühiskond• Hõimu juht – rajan. Tema võimu piirasid nõukogud.
Olemas õukond. • Rajani peamine ülesanne oli hõimu kaitsta. Abiks
mitmesugused “ametnikud”.• Hilisemal, kuningriikide perioodil kujunes välja pealinn ja
algeline administratiivsüsteem. Rajanit hakati nägema ühiskondliku korra kaitsjana.
• Kuningavõim hakkas muutuma pärilikuks ja senised kuningavõimu väärilisuse kindlaks tegemise meetodid muutusid tähtsusetuks (nt kaarikute võidusõit, täringumäng)
• Rajani suurenev poliitilise võimu tõttu said nad kontrolli tootmisressursside üle. Vabatahtlik kink kuningale muutus kohustuslikuks, kuid maksusüsteem välja ei kujunenud.
Majandus • Karjakasvatuse ja põlluharimise kombinatsioon, ka
sõjasaak oluline• Valdavalt vahetuskaubandus, kariloomad
vahetusvääringuna. • Tuntakse kulda, kuid ei kasutata münte• Tõenäoliselt töödeldakse rauda• Individuaalset eraomandit ei tuntud, maa ja karjad
kuulusid klannidele• Orjus – sõda ja võlad. Töötavad majapidamistes, mitte
tootmises• Hiljem kaubanduse areng ja kasvav konkurents
ressursside pärast. • Kasvatati nisu, riisi, otra.
Ühiskond
• Suhteliselt egalitaarne• Selge ühiskonnaklasside hierarhia ja kastisüsteem
polnud välja kujunenud, sotsiaalne mobiilsus võimalik
• Lehmi ei tapeta• Riided puuvillast, villast ja loomanahkadest• Soma – rituaalne jook• Populaarsed meelelahutused – tantsimine,
näidendid, kaarikute võiduajamine ja hasartmängud
Sugudevahelised suhted
• Patriarhaalne ja isajärgne ühiskond• Erinevad abieluvormid – monogaamia, mitmenaise ja –
mehepidamine• Tuntakse naissoost tarku ja jumalaid, kuid neid on vähe
ja vähemtähtsad• Naine peab abikaasale alluma• Perioodi lõpuks allutatakse naised üha tugevamalt, kuid
mõned perekonnavälise tegevuse võimalused säilivad – Naissõdalased– Naisfilosoofid – Paljud karjakasvatusega seotud ülesanded
Kastisüsteemi tekkimine
• Perioodi lõpul tekkis kastisüsteem– Braahmanid – põlvnemise puhtus, hea käitumine,
kuulsus, õpetamine, inimeste kaitsmine – ohverdades võivad saavutada hiilguse
– Kšatrijad – jõud, kuulsus, valitsemine, sõdimine – vaprus
– Vaišjad – materiaalne jõukus, tootmisega seotud tegevused – viljakus
– Šuudrad – kõrgemate kastide teenimine – stabiilsus
• Kastide hierarhia veel ebaselge• Teatav sotsiaalne mobiilsus veel võimalik
Religioon
• Kaasaegse hinduismi eelkäija• Rishid – Rigveda hümnide loojad, poeedid ja
nägijad (“kuuljad”)• Kultuse peamiseks vormiks oli ohverdamine,
millega kaasnes rütmiline värsside lugemine, laulmine ja mantrate “pomisemine”.
• Ohvriannid valati tulle (Agni)• Paluti vihma, kariloomi, poegi, pikka elu ja taevasse pääsemist
• Usuti hingede rändamisse• Lehmi ja teatud viigipuid peeti pühadeks
Peamised jumalused• Indra • Agni (ohvrituli)
• Soma • Ühiskondliku korra jumalused: nt Mitra-Varuna • Loodusnähtused: Surya (päike), Vayu (tuul),
Prithivi (maa)• Jumalannad: nt Ushas (koit), Saraswati (jõgi)• Jumalusi ei peetud kõikvõimsateks. Agni oli
vahendaja inimeste ja jumalate vahel
• Jäljed indo-iraani uskumuste mõjudest – nt soma kultus ja tulekummardamine (vrd zoroastrism)
Veedad (“teadmine” sanskriti keeles)
• Usutakse olevat jumalikku päritolu, mitte inimeste loodud. • “Mis on kuuldud”, erinevalt teistest religioossetest
tekstidest “mis on mäletatud”• Loojaks peetakse Brahmat• Neli kanoonilist tekstide kogumikku: 1. Rigveda – sisaldab hümne juhtivale preestrile ohverdamisel
retsiteerimiseks2. Yajurveda – ohverdamist läbiviivale preestrile retsiteerimiseks3. Samaveda – loitsivale preestrile laulmiseks4. Atharvaveda – erinevate loitsude jmt kogumik
• Üksikvärsse tuntakse mantratena. Mõningaid retsiteeritakse kaasaegsetel hinduistlikel tseremooniatel tänini.
Rigveda
• Üks vanimaid säilinud tekste indoeuroopa keeltes (ca 1700-1100 eKr)
• Sisaldab mitmeid mütoloogilisi ja poeetilisi kirjeldusi maailma algusest, jumalaid ülistavaid hümne, iidseid palveid jne
• Erinevad tekstiversioonid• Kirjapanek IV-VI saj pKr• Koosneb 10 raamatust (mandalad), mis sisaldavad
kokku 1017 hümni
Rigveda I hümn – Agnile 1 I Laud Agni, the chosen Priest, God, minister of sacrifice,The hotar, lavishest
of wealth.2 Worthy is Agni to be praised by living as by ancient seers.He shall bring
hitherward the Gods.3 Through Agni man obtaineth wealth, yea, plenty waxing day by day,Most
rich in heroes, glorious.4 Agni, the perfect sacrifice which thou encompassest aboutVerily goeth to the
Gods.5 May Agni, sapient-minded Priest, truthful, most gloriously great,The God,
come hither with the Gods.6 Whatever blessing, Agni, thou wilt grant unto thy worshipper,That, Angiras,
is indeed thy truth.7 To thee, dispeller of the night, O Agni, day by day with prayerBringing thee
reverence, we come8 Ruler of sacrifices, guard of Law eternal, radiant One,Increasing in thine own
abode.9 Be to us easy of approach, even as a father to his son:Agni, be with us for our
weal.