Ees$  2030+  Uue üleriigilise planeeringu koostamise kava. Kuidas jõuda visioonist planeeringuni?

Kaur Lass Üleriigilise planeeringu projektijuht OÜ Head juhatuse liige ja ruumilise planeerimise ekspert

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

MIS ON PLANEERIMINE?

PLANEERIMINE ON (TULEVIKKU SUUNATUD) TEADLIKE VALIKUTE TEGEMINE.

Minevik Tulevik

Olevik

Leevendav meede

Planeeritav lahendus

© K

aur Lass 2006, skeem Ingvar Villido 2006

© K

aur Lass, OÜ

Head 2009

Grupi käitumine

Isiklik käitumine

Suhtumine

Teadmised

raske

kerge

koheselt tulevikus

saavutamise lihtsus

ajaliselt teostatav idee

Muudatuse teke ühiskonnas

MILLEGI SAAVUTAMISEKS ON VAJA ÕIGEID TEADMISI.

Planeeringute läbi saab kujundada teadmise, milline peaks olema Eesti ruumiline areng aastal 2030. Visioon, milline on riigi ruumiline areng tuleb läbi kokkuleppimise ja teadmiste jagamise viia ühiskonnani.

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

MIS ON RUUMILISE ARENGU VISIOON?

MIKS ME SEDA KOOSTAME?

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

„VISIOON – SOOVITUD TULEVIKUPILT, MIDA TAHETAKSE TEATAVAKS AJAKS SAAVUTADA.

Visioon on üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest milliseks planeeritav ala või ettevõte või organisatsioon soovib mingi konkreetse aja (nt 10, 20, 25 aasta) jooksul saada. Visioon keskendub tulevikule, et võimaldada suuremal hulgal inimestel ühte moodi aru saada tegevuse lõppeesmärgist.“

Allikas: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Visioon

MEIE EESMÄRK ON VÄLJA TÖÖTADA RUUMILISE ARENGU VISIOON, MIS SÕNASTAB PEAMISI RUUMI KASUTAMISE VALDKONDI KAJASTAVA TULEVIKUPILDI AJAHORISONDIL 2030+.

Ruumilise arengu visioon Eesti 2030+ kontekstis on: •  kirjeldus sellest, millist ruumi (ja selle struktuuri) Eesti riik soovib saavutada oma tegevuse lõpptulemusena; •  töövahend, mis võimaldab teadlikult tegutseda üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ sisulise osa sõnastamisel; •  töövahend, mis toetab peale selle kokkuleppimist ruumilise planeerimise alaseid koostööprotsesse ja toimib peale selle loomist kiiret otsuste langetamist võimaldava vundamendina. St visiooni tundmine ja sellest ühtemoodi arusaamine võimaldab igapäevaste valikute tegemist riigi ruumilise arengu suuna üle.

Visiooni kokku leppimise eesmärk on võimaldada tegutseda kogu riigi ruumilise arengu suunamisel samalaadsete üldpõhimõtete nimel. See on eriti oluline meie kasutuses oleva piiratud (aja, inim- ja raha)ressursi kontekstis.

VISIOONI OLULISUS

.

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

Teadlik eesmärgipärane tegutsemine riigis toimib parimini kui visiooni ja selle alusel defineeritud eesmärke mõistetakse sarnaselt.

Visiooni realiseerumine eeldab, et inimesed mõistavad seda ja soovivad end siduda selle elluviimisega.

VISIOONI TOIMIMINE ©

Kaur Lass, O

Ü H

ead 2010

VISIOON

Visiooni häälestamine

KOKKULEPE

TEGUTSEMINE

KUIDAS VISIOONI BAASIL VIIA EDUKALT LÄBI UUE ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+

KOOSTAMINE?

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

Ruumilise arengu visioon

Ruumilise arengu strateegia (riigi ruumilise arengu visiooni elluviimise põhiprintsiibid)

Eesti 2030+ Riigi arengu ruumilised eesmärkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme

ja juhiseid andev üleriigiline planeering

Rakenduskava ja tegevuskava koostakse strateegia ja Eesti 2030+ alusel

- Võrgustikud (rohevõrk, transpordi-võrk, peapeamised infrastruktuurid jms) jt skeemid ning nende kirjeldused

-­‐ Reeglistik edasiseks planeerimiseks -­‐ Arengukavade (muutmise) vajadus -­‐ Koostööpõhimõtted

- Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted - Asustuse suunamise põhimõtted

ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ©

Kaur Lass, O

Ü H

ead 2010

TEGEVUSKAVA UUE ÜLERIIGILISE PLANEERINGU KOOSTAMISEKS:

1) Koostati Eesti riigi pikaajalise ruumilise arengu visiooni algversioon Visiooni loomiseks tehtud eeltöö oli:

a) Eestile riigi ruumilise arengu visiooni väljatöötamine ekspertide ja huvirühmade osalusel. c) Visiooni tutvustamine kaasatud spetsialistidele ja otsustajatele ning tagaside alusel selle sõnastuse lihvimine.

See etapp on läbitud ja selle tulemusel valmis täna hiljem Teile esitletav esialgse tööversioon ruumilise arengu visioonist.

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

2) Visiooni avalik tutvustamine ning selle tulemusel avalikkuse heakskiidu saamine.

Läbi viia kavandatavad töö osad on: a) Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustamine

tänasel konverentsil. Arutelu visiooni üle ja selle täpsustamine saadud tagasiside alusel.

b) Visiooni tutvustatakse kootöös meediaga avalikkusele (artiklid ajalehtedes ja ajakirjades, info www.eesti2030.ee ja Siseministeeriumi kodulehel; võimalusel korral ka esinemised televisioonis, raadios jms meediakajastus).

c) Visiooni avalikustamise tulemusel ruumilise arengu visiooni sõnastuse lõplik lihvimine.

d) Visiooni esitlemine valitsusele (ja/või riigikogule). f)  Vajadusel visiooni esitluse tulemusel ruumilise arengu

visiooni sõnastuse veelkordne lihvimine.

Etapi tulemus: kokku lepitud ruumilise arengu visioon.

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

3) Ruumilise arengu visiooni alusel lepitakse kokku strateegia visiooni realiseerimiseks ruumis ja sõnastatakse selle alusel üleriigiline planeering.

Strateegia kajastab pikaajalise arengu eesmärke ja on aluseks, et koostada visiooni saavutamiseks vajalik rakendus- ning tegevuskava. Strateegia toob välja kuidas saavutada asustuse, infrastruktuuri, energeetika, rohelise võrgustiku, keskkonna säästva ja tasakaalustatud kasutamise, riigikaitse ruumiliste vajaduste jms eesmärgid. Selle väljatöötamiseks kaasatakse oma eriala spetsialiste ehk eksperte (sh ametnike).

Üleriigilise planeeringu seisukohast on oluline strateegias kajastada just selliseid valikuid, millel saab olla oluline mõju Eesti ruumikasutuse kujunemisele. Visiooni ja strateegia alusel saab ka tuletada oluliste objektide asukohavaliku vajadused jms, mida lahendada maakonnaplaneeringutega.

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

4) Visiooni ja strateegia alusel tuletatakse üleriigilise planeeringu lahendus.

Eesti 2030+ koosneb: a) Seletuskirjast, kus kajastub ruumilise arengu visioon ja kus on täidetud üleriigilise planeeringu sisu kohta planeerimisseaduses täidetud nõuded. b) Skeemidest, mis kajastavad ruumilist arengut visuaalselt mõistetavalt aga ei lasku kaardi täpsuseni (asukoha valikud kaardil jäävad maakonnaplaneeringu tasandile; geoinfosüsteemide ehitatakse üles eraldi jne). c) Lisadest (selgitavad materjalid, põhjendused või pikemad valikute motivatsioonid, analüüsid, ekspertarvamused, menetlusdokumendid – sh avalikkuse kaasamise tõendmaterjalid, protokollid jms).

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

5) Viimane töö faas on Eesti 2030+ avalikustamine ja menetlemine kehtestamiseni vastavalt planeerimisseaduse nõuetele. See tähendab muu hulgas valminud ja kooskõlastatud planeeringu avalikku väljapanekut. Avaliku väljapaneku käigus saavad kõik huvitatud isikud veelkord võimaluse väljendada oma seisukohti.

Me soovime siiski, et kõik kellel on olemas ettepanekuid edastaks need meile võimalikult vara. See lihtsustab kokkuleppimist ja toimiva planeeringu saamist.

Palun avaldage meile oma arvamust nii täna kui jooksvalt kogu planeeringu koostamise ajal!

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

Üleriigiline planeering viiakse läbi peamiselt ekspertide, ministeeriumite esindajate, maavalitsuste ja omavalitsusliitude koostöös. Töö koordinaator on Siseministeerium.

Koostööpartnerite juurest kaasatakse vajadusel eksperte valmistades nende jaoks ette küsimused või ülesanded mingil konkreetsel teemal.

Ekspertide arvamus võetakse visiooniga haakuvuse korral lähtekohaks planeeringulahenduse väljatöötamisele. Visiooni ja planeeringu koostamisel üles kerkivate arvamuste või eksperdi pakutud eesmärkide vastuolude korral visiooniga lahendatakse kokkuleppe otsimine selgituste andmise ning läbirääkimiste teel.

KEDA KAASATA? ©

Kaur Lass, O

Ü H

ead 2010

Eesti 2030+ aluseks oleva visiooni kokkuleppimisse kaasatakse võimalikult suur osa riigiga igapäevaselt seotud isikuid (riigijuhid, ministeeriumite ja maavalitsuste esindajad, omavalitsusliidud, ettevõtjate liidud jms). Oluline on kaasata need, kes tegelikkuses visioonis ja planeeringus oleva ellu viivad. Tihti on selleks riigi ametikest enam ettevõtjad (nt tuuleparke, sadamaid ja raudteed rajavad riigi- või eraettevõtted jne) ja eraisikud (ka väikesed teod nagu näiteks toimivamaks ühistranspordikorralduseks ettepaneku tegemine vallale või linnale või liikumine jala või rattaga auto asemel muudavad ühiskonda).

Kaasamise eesmärk on kokku leppida visioon ja töötada selle baasil planeering. Ka riik peab kodanikule oma valikuid põhjendama ehk sisuliselt ja kõigile üheselt arusaadavalt motiveerima (selleks on vaja ülevaadet ka olemasolevatest või teostada plaanitavatest taustauuringutest).

KEDA VEEL KAASATA? ©

Kaur Lass, O

Ü H

ead 2010

PLANEERINGU JA VISIOONI LAIEM TUNTUS LOOB EELDUSE SOOVITUD TULEVIKUPILDI TEOSTUMISELE.

Paljude poolt samamoodi mõistetava visiooni paneb toimima inimeste ühine arusaam riigi arengu sihist järgmise ca 20 aastase perioodi jooksul. Üleriigiline planeering seob visiooni ruumiga ja annab reeglistiku mis soosib soovitud ruumipildi teket.

Lisaks sellele on vaja visiooni ja planeeringu elluviimist ka läbi muude dokumentide ja nende alusel tehtavate tegevuste ning era- ja juriidiliste isikute panuse.

Me vajame ruumilise arengu visiooni, et seada üleriigilise planeeringu sisu kokku leppimisel esiplaanile meie pikemaajalised ühishuvid.

MIKS KAASAMINE ON OLULINE? ©

Kaur Lass, O

Ü H

ead 2010

Ruumilise arengu visioon

Ruumilise arengu strateegia (riigi ruumilise arengu põhiprintsiibid)

Eesti 2030+ Riigi arengu ruumilised eesmärkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme

ja juhiseid andev üleriigiline planeering

Rakenduskava ja tegevuskava koostakse strateegia ja Eesti 2030+ alusel

- Võrgustikud (rohevõrk, transpordi-võrk, peapeamised infrastruktuurid jms) jt skeemid ning nende kirjeldused

-­‐ Reeglistik edasiseks planeerimiseks -­‐ Arengukavade (muutmise) vajadus -­‐ Koostööpõhimõtted

- Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted - Asustuse suunamise põhimõtted

ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ©

Kaur Lass, O

Ü H

ead 2010

tegutsemine

Ruumilise arengu visiooni ja Eesti 2030+ toimimiseks tuleb:

1)  Selle alusel kokku leppida rakendus- ja tegevuskava. Sh võivad osad tegevused olla elluviidavad läbi sidusdokumentide või järgnevate planeeringute (uued maakonnaplaneeringud).

3)  Tegutseda vastavalt visioonile.

Kui selgub ettenägematuid lisaasjaolusid, tuleb igasugune tegevuse muutus läbi viia nii, et visioonis toodud eesmärgipärasus säiliks. Selleks võib olla vaja muuta tegevusstrateegiat määravat rakendus- ja tegevuskava. Seetõttu vormistatakse need eraldi dokumendina ja ei kehtestata Eesti 2030+ koosseisus.

RAKENDUS JA TEGEVUSKAVA SAAVAD OLLA ALUSEKS RUUMILISE ARENGU VISIOONI JA ÜLERIIGILISE PLANEERINGU TOIMIVUSE TAGAMISELE.

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

Riigi visiooni ja selle alusel koostatud planeeringut saab ellu viia läbi riigi teadliku strateegilise juhtimise ning koordineeritud tegutsemise igal tasandil. See tagab riigi igapäevaotsuste rakendamise pikema ajalise lõppeesmärgi huvides.

EESTI 2030+ ELLUVIIMINE

Grupi käitumine

Isiklik käitumine

Suhtumine

Teadmised

raske

kerge

koheselt tulevikus

saavutamise lihtsus

idee ajaliselt teostatav

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

KES TEKITAVAD PLANEERINGU ELLUVIIMISE?

INIMESED, KES OMAVAD SIDET KOOSTATUD

UUE ÜLERIIGILISE PLANEERINGUGA EESTI 2030+

© K

aur Lass, OÜ

Head 2010

http://ww

w.eesti2030.ee

OÜ Head

Kaur Lass telefon: 50 83 906

e-post: kaur.lass@headandlead.com Lisainfo projektijuhist: http://www.headandlead.com/Kaur-Lass-CV

www.headandlead.com