Juhan Sütiste(1899-1945)

Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka

kellasepana

Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg

1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus

Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942.

1945, suri ülekuulamisel

Loomingluule

Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste

realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine.

Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar.

Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi lapsepõlvest ja noorusest.

Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta.

Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal lõpetamata.

Looming,näidendid

Esimene näidend „Jumalate mäss“, mis oli luulevormis, kujunes ebaõnnestumiseks.

1945, ilmus „Ristikoerad“, hilisema pealkirjaga „Lembitu“, mis käsitleb XIII sajandi eestlaste vabadusvõtlust raudrüütlite vastu.

1947. aastal mängiti „Ristikoeri“ vabaõhulavastusena Tallinna Lauluväljakul 90 000 vaatajale.

Tähtsus Eesti nõukogude luule rajajaid. Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri

kujundamisel. F. Tuglas on öelnud: „ Ta luule oli

dünaamiline, žestiküllane, aktiivne. Ta kajastas väga laia sektorit meie aja sisust ja kuulub meie luule suurnimede hulka.“

Teiste hinnang Visnapuu näeb Sütiste luulet laialivalguvana ning

teiste mõjualusena. Ta ütleb: Tema luules vilksatavad kord Semperi, kord Suitsu, kord isegi, kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja tuttavad mõtted.

Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi meisterlikult ning tal on sügav püüd eneseharimisele.Tema teadmised on laiad, ta on andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti luule suur lootus.“

Tsitaate „Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja

üldkultuuri alus.“ „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused

ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad kui kumalased ent surnud kui seisvad veed.“

LisaSütiste sportlasena

Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07.

1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest.

Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks mängitakse masurkat.

Käekirja näide

Metafoor

„Töötavate tänavate laulik“„Punane poeet“

Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/79470 25.09.2010

E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti kirjandus. Koolibri. 2006. Lk 114-117

P.Riisimaa, A.Rätsep, T.Õunapuu. Eelmise sajandi Eesti kirjandus. Künnimees.2002. Lk 124-131

M.Kalda, H.Peep, H.Puhvel, E.Sõgel, A.Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu. Tallinn. Eesti raamat. 1984. Lk 159-175

O.Kruus. Mälestusi Juhan Sütistest. Tallinn. Eesti raamat. 1985.