View
1.512
Download
6
Category
Preview:
Citation preview
STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (6. loeng)
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisest
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisest• Vaesteseadused• Sotsiaalkindlustusreform Saksamaal• Beveridge’i Plaan• Heaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)• Heaoluriigi kriis• Heaoluriigi areng pärast kriisi• Sotsiaalpoliitika kolmandas maailmas: Aafrika näide• Globaliseerumine
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• 1906 – Liberaalid võidavad alamkoja valimised (“progressiivne liberalism”)
• Sotsiaalreformid 1906-1911:– An Act to allow free school meals - 1906 – School medical Service - 1907 – The Children and Young Persons Act -
1908 – Old Age Pension for aged 70 plus - 1909
(osamakseteta riigieelarvest finantseeritav pensionikindlustus)
– Labour Exchange set up – 1909– National Insurance Act – 1911 (piiratud
ulatusega töötus- ja haiguskindlustus)
David Lloyd George
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• Miks jäi heaoluprogrammide areng Suurbritannias Mandri-Euroopast maha?– Heaoluprogrammide ahtake kandepind!– Kahtlused riigi võimes
sotsiaalkindlustusprogramme ellu viia.– “Saksa tüüpi” sotsiaalkindlustus tekitaks
karmikäelise riikliku korralduse, mis oleks “mitteinglaslik”.
– Tööliste omaabiühingud, kartused riigi konkurentsi suhtes.
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• II MS mõjud:– Üleriigiline solidaarsustunne (konservatiivide,
liberaalide ja leiboristide koalitsioon aastast 1940)
– Vajadus julgustada ja mobiliseerida rahvast, pakkuda elanikele midagi nende kannatuste eest
• Beveridge’i plaani väljatöötamine:– 10.06.1941 - leiborist A. Greenwoodi juhitav
erikomitee sotsiaalkindlustusreformi ettevalmistamiseks.
– 1942 – Beveridge’i “ühe mehe komitee arvamus” sotsiaalse turvalisuse kohta sõdadejärgses Suurbritannias (Report on Social Insurance and Allied Services)
• Beveridge’i Plaani täistekst: http://www.fordham.edu/halsall/mod/1942beveridge.html
William Henry Beveridge
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• Viis õelat sotsiaalset hiiglast (five giant social evils):– Tasuta haridus (15 e.a-ni), et võita
võhiklikkus (ignorance);– Rahvuslik tervishoiuteenus (NHS)
tasuta teenustega, et võita haigused (disease);
– Aktiivne tööturupoliitika tagamaks täielikku tööhõivet, et võita jõudeolek (idleness);
– Avalikud elamuehitusprogrammid pakkumaks kõigile kodanike rendiks elamispindu, et võita räpasus (squalor);
– Sotsiaalkindlustuse loomine tagamaks kõigi kodanike nende vajaduste rahuldamist, et võita puudus (want)
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
Maksavad osamakseid
Arstiabi ja matuse-toetus
Vanadus-pensioni-kindlustus
Õppetoetus Lisaks
I Töötajad Töötus- ja
puudehüvitis
II Tulutoova tööga Puudehüvitis
III Kodupe-renaised
EmadustoetusElatisraha
IV Teised tööealised
V Lapsed Lastetoetus
VI Eakad Vanadus-
pension
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• Education Act 1944 (Butler Act)– Kohustuslik alg- ja põhiharidus– Koolist lahkumise iga tõstetakse 16-ni– 1947 - rakendatakse
• National Insurance Act 1946– Hüvitised töötutele ja rasedatele naistele– Pensionid eakatele– Sotsiaaltoetused haigetele, leskedele ja
emadele• New Towns Acts 1946
– 14 uut linna (Cwmbran)
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• National Health Service Act 1946– Kõigile avatud tasuta arstiabisüsteem– 5.06.1948 alustab tööd National Health
Service– Aastaks 1949 oli 8.5 miljonit inimest
saanud tasuta hambaravi, välja oli antud 5.75 miljonit paari prille, välja oli jagatud 187 miljonit retsepti
– Väga kallis! Esimese aasta eelarve 187 mlj. £, tegelikud kulud 355 mlj. £
– 1951 – omavastutuse osa mõningatele teenustele
Aneurin Bevan
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• Industrial Injuries Act 1947– Kompensatsioon tööõnnetustes kannatunutele
• National Assistance Act 1948– Abirahad kõige vaesematele– Vaesteseaduste, töömajade ja UAB sulgemine
• Employment and Training Act 1948– Kõrgete kutseoskustega tööjõud– Toetused koolidest lahkujaile ja demobiliseeritud
sõduritele täiend- ja ümberõppeks– Mõeldud kõrge tööpuudusega piirkondade
ümberkujundamiseks (nagu Lõuna-Wales)
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
• Housing Acts 1946/1949– Rahalised toetused kohalikele omavalitsustele
sõjas hävinenud linnade ülesehitamiseks– 1945-51 ehitatakse kokku 1,25 miljonit uut maja
• Rent Control Acts 1946/1949– Rentnike ja üürnike kaitse omanike omavoli vastu
• Access to the Countryside Act 1949– Rida uusi avalikke ligipääsuteid– Mõeldud elanikkonna tervise edendamiseks
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan
Bismarcki sotsiaalkindlustus Beveridge’i Plaan
Rahalised hüvitised sotsiaalsete riskide katmiseks
Kõikehõlmav sotsiaalkaitse süsteem
Katab töölised (palgatöötajad) Katab kogu rahvastiku
Osamaksed sõltuvad palgast Fikseeritud suurusega osamaksed, riigi tugi
Hüvitised sõltuvad panusest Minimaalsed flat-rate hüvitised
Huvigruppide kontroll Riigi kontroll
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)• La révolution invisible –
majanduskasvu märkimisväärne kiirenemine ja enneolematu jõukuse ajastu:– Sundkulutuste (toit, eluase,
riietus jms.) osakaalu järsk vähenemine, reaalpalga kiire kasv
– Supermarketid (n Hollandis 1961 – 7, 1971 - 520)
– Uued elumugavused (külmkapp, pesumasin, auto, massiturism, raadio, televisioon…)
SKP per capita mõnedes Lääne-Euroopa maades 1950-1970 ($)Allikas: http://pwt.econ.upenn.edu/
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
1950
1952
1954
1956
1958
1960
1962
1964
1966
1968
1970
Ühendkuningriik Itaalia Prantsusmaa
Hispaania Rootsi Taani
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)
• Kõikehõlmava heaoluriigi kujunemine:– Avalike kulutuste kiire kasv– Ülekaalukalt suurim osa
riiklikest kulutustest läheb sotsiaalseteks eesmärkideks: sotsiaalkindlustusele ja –teenustele, tervishoiule, eluasemeprogrammidele, haridusele…
– Avaliku sektori suurenenud osatähtsus
– Usk riiki kui planeerijasse, koordineerijasse, aitajasse, vahekohtunikku, toitjasse, hooldajasse ja kaitsjasse
Valitsuskulude osakaal SKP-sAllikas: Thomas R. Cusack, Susanne Fuchs (2002) Ideology,
Institutions, and Public Spending
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
70,0
1900
1910
1920
1930
1938
1950
1960
1970
1980
1990
USA Ühendkuningriik Saksamaa
Rootsi Prantsusmaa
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)
SissetulekSissetulek
Sissetulek
Hüvitiste suurus
Hüvitiste suurus
Hüvitiste suurus
Beveridge Bismarck
Põhjamaad
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)
• Põhjamaise heaoluriigi juured:– Demokraatlikud traditsioonid
(Taani 1849. a ja Rootsi 1809. a põhiseadused)
– Skandinaavia sotsiaaldemokraadid loobusid I MS järel radikaalsetest dogmadest ja revolutsioonilistest ambitsioonidest
– Suure Depressiooni mõjud– Sotsiaaldemokraatide partnerlus
tööandjate, talurahva ja keskklassidega:
• 1938. a Saltsjöbadeni kokkulepe
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)
• Põhjamaise heaoluriigi põhilised tunnusjooned:– Universalismi printsiip– Individuaalsed hüvitised– Riigi ja üldiste maksude tähtsus heaoluriigi rahastamisel; seos
maksusüsteemiga– Heldekäelised hüvitised– Lihtne administratsioon– Lai valik sotsiaalteenuseid – s.h. tasuta tervishoiu- ja haridusteenused
- ja rahalisi hüvitisi– Aktiivne tööhõivepoliitika– Parlamentaarne demokraatia, tihedad sidemed tööandjate ja –võtjate
organisatsioonidega– Heaoluriik kui rahvuslik kompromiss
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi kriis
• Taust:– Naftahindade
neljakordistumine aastail 1973-74 ja kahekordistumine 1979-81
– Ettevõtted olid sunnitud ühelt poolt tõstma hindu ja teiselt poolt vähendama tööjõudu
– Kogupakkumise vähenemine kogunõudluse sama suureks jäädes viis hinnataseme üldisele tõusule
– Kiiresti kasvasid töötuse näitajad
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi kriis
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi kriis
Finantskriis Majanduskriis Ideoloogiline
kriisKust leida vahendeid heaolukulutuste katmiseks?
Kuidas vähendada tööpuudust? Kuidas motiveerida inimesi säästma ja ise oma probleemidele lahendusi otsima?
Heaoluriigi legitiimsus? Kuidas vähendada riigi sek-kumist majandusse, inimeste ja perede eraellu?
1970d 1980d
Heaoluriigi kriis
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi kriis
• Kas heaolukulud on ühiskonnale liiga kalliks osutunud?
• Majanduslikud huvigrupid: “Heaoluprogrammid vähendavad initsiatiivi!”
• Sotsiaalkindlustuse huvigrupid rõhutavad elanikkonna demograafilist vananemist
• Tööeas inimesed hakkavad tunnetama sotsiaalkindlustusmaksete mõju palgale
Sotsiaalkulutuste kasv aastas (%) 1965 – 70 1970 – 75
1975 – 198
1
Austraalia 5,3 15,6 2,8
Austria 6,4 5,8 4,6
Belgia 9,1 10,5 5,1
Suurbritannia 5,3 6,3 3,9
Kanada 11,5 12,9 3,3
Taani 9,0 6,6 4,5
Soome 10,7 9,5 5,5
Prantsusmaa 5,0 6,6 7,4
Saksamaa 5,5 8,6 2,0
Itaalia 8,2 6,5 3,9
Jaapan 10,4 12,3 18,6
Holland 11,6 8,3 4,5
Norra 15,3 8,0 6,2
Rootsi 8,9 10,4 2,7
Šveits 8,9 10,4 2,7
USA 9,3 9,9 3,7
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi kriis
• Briti heaoluriik enne Thatcherit: tagasihoidlik rahaliste hüvitiste süsteem ja ulatuslik ning interventsionistlik tervisekindlustus- ja eluasemepoliitika.
• Soodustasid sotsiaalkulutuste kärpeid:– Töölisliikumise vastuolud– Kaheparteisüsteem– Poliitilise võimu kontsentratsioon
• Kärpekavade edusammud:– Eluasemepoliitika privatiseerimine– Pensionireform
• Kuid enamik sotsiaalse kaitse programmide (SERPS, universaalsed lastetoetused jne) kärpekavu jäi teostamata, heaoluriik fundamentaalselt reformimata
Sotsiaalkulutused Ühendkuningriigis %-na SKP-st
16,6
18
18,5
19,4
19,3
19,6
19,7
18,9 17,7
17,1
17,2
18,6
20,3
21 20,5
20,4
0
5
10
15
20
25
1980
1981
1982
1983
1984
1985
1986
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
Ühendkuningriik
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestKriisijärgne heaoluriik
• Kriisijärgsed heaoluprogrammid on…– …sageli projektipõhised: vaesus-, tõrjutus- ja
kuritegevusvastased, peresid toetavad jne.– …pigem aktiveerivad kui passiivsed.– …pluralistlikud, “rätsep-lahendustele” orienteeritud.– …enam võimaldavad (enabling) kui tagavad (providing).– …rohkem teenustele kui siiretele keskendunud.– …pigem sidustavad (inclusive) kui võrdsustavad.
• Kontroll heaolukulutuste üle
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestSotsiaalpoliitika kolmandas maailmas: Aafrika näide
• Sotsiaalse heaolu arengu kolm perioodi: *– Koloniaalperiood– Iseseisvuse esimesed
aastakümned– Tänapäev
* - Osei-Hwedie, Bar-on (1999) Sub-Saharan Africa: community-driven social policies. IDRC, Ottawa, ON, CA
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestSotsiaalpoliitika kolmandas maailmas: Aafrika näide
• Koloniaalperiood:– Rõhuasetus looduslike
ressursside ekspluateerimisel, sotsiaalne areng kõrvalise tähtsusega
– “Tsiviliseerimine”– Heaoluprogrammide
põhivahendid: formaalne haridus, arstiabi, sotsiaalteenused
– Heaoluprogrammide eesmärk: terve, tõhus ja koolitatud tööjõud.
Agbori üldhaigla personal
Kool Tansaanias
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestSotsiaalpoliitika kolmandas maailmas: Aafrika näide
• Iseseisvuse esimesed aastakümned:– Koloniaalvõimudelt päriti riigi,
majanduse ja sotsiaalse struktuuri vaheline võrgustik.
– Forsseeritud industrialiseerimine – Sotsialistlike doktriinide
populaarsus– Sotsiaalpoliitika legitimiseerimas
kolonialismijärgseid valitsusi (haridus-, eluaseme-, linnaplaneerimis- ja tervishoiuprogrammid, hinnasubsiidiumid ja –kontroll)
– Rõhuasetus pigem sotsiaalsel arengul kui teenustel või –siiretel
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestSotsiaalpoliitika kolmandas maailmas: Aafrika näide
• Tänapäev:– 1970. a. ilmnevad sotsiaalmajandusliku kriisi
tunnused (liigne keskendatus industrialiseerimisele, võlalõks, poliitiline ebastabiilsus, kärped avalikes eelarvetes, korruptsioon, hinnatõusud jms.)
– Globaliseerumine
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestGlobaliseerumine
• Väga laialt kasutatav termin!• Kasutatakse rea majanduslike, tehnoloogiliste,
kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste jõudude ja protsesside kirjeldamisel, mis summa summarum kujundavad meie kaasaegse elu tingimusi.
• Need põhinevad tihedatel ja laiaulatuslikel vastastikuste suhete ja sõltuvuste võrgustikel, mis ületavad riigipiire.
• Globaalne küla
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestGlobaliseerumine
Iseloomustus Juhtivad jõud Tulemused
Tehnoloogilised entusiastid (Friedman, Fukuyama jt)
Globaliseerumine on maailmamajanduse rahvusvahelistumine
Tehnoloogia (transport, telekommunikatsioonid, arvutid jne)
Konvergents. Kapitalismi triumf. Riigivõimu tähtsuse kahanemine TNC-de ees. Piirideta maailm, kus rahvuslikud mõjud poliitikas ja majanduses asenduvad regionaalsete ja globaalsetega. Convergence. Triumph of
Marksistlikud pessimistid (Robinson, Slair jt)
Globaliseerumine on kapitalismi viimane staadium - globaalne kapitalism e globalism
Põhiliselt majanduslikud. Kapitalistid ajavad taga suuremat kasumlikkust. Rahalised, tootmise ja tarbimisega seonduvad korraldused, mida toetab neo-liberaalne ideoloogia.
Konvergents. Kultuuride ja elustiilide homogeensus. Sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide plahvatuslik kasv, mis on viinud kasvavate sotsiaalsete lõhedeni. Riikide ja töölisliikumise kahanev autoriteet ja võim.
Pluralistlikud pragmaatikud (Robertson, Held, Giddens jt)
Globaliseerumine on pikaajaline ja mitmedimensiooniline protsess, mis haarab rahvuslike olemuste kasvavat vastastikkust sõltuvust.
Erinevad jõud. Tehnoloogia, kapitalistlik tootmisviis, poliitilised jõud, ideoloogiad, kultuur.
Heterogeensus, piiratud konvergents. Ühendavatele jõududele vastanduvad fragmenteerivad, Kohalikud kultuurilsied ja poliitilised jõud/tegelased säilitavad oma tähtsuse. Uute (keskonna- ja tervise-) riskide esilekerkimine, kuid seda tasakaalustab kasvav rikkus.
Skeptilised internatsionalistid (Hirst ja Thompson, Weiss jt)
Majandused sõltuvad kasvavalt üksteisest, kuid see on tulenev erinevate maade omavahelistest kaubandustehingutest.
Erinevad jõud. Heterogeensus. Kuigi riigi eksklusiivne kontroll oma territooriumi ja majanduse üle on vähenenud, säilitavad nad ometi kontrolli ja mitmes mõttes on see tugevnenud.
George, V. and Wilding, P. (2002), Globalization and Human Welfare. Basingstoke: Palgrave.
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestGlobaliseerumine
• Sotsiaalpoliitika “rahvusriigiline raamistik”• Sotsiaalpoliitika rahvusvahelised aspektid; mõned näited
ajaloost:– Kolonialism– Jaapan võtab üle Euroopa heaoluriigi mudeli (1870.-d)– Marshalli plaan ja heaoluriigi kuldajastu– Maailmapanga strateegiad sotsiaalse turvalisuse eest ja vaesuse vastu
võitlemisel arenguriikides• Globaliseerumine toob sotsiaalpoliitikasse uusi perspektiive ja
väljakutseid:– Valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ei reageeri mitte ainult
kohalikele teemadele ja surveavaldustele, vaid järjest enam tingimustele, sündmustele ja arengutele teistes maades ja rahvusvahelistes organisatsioonides
• Globaliseerumine muudab mitmeid sotsiaalpoliitika võtmekontseptsioone (õiglus, kodakondsus, efektiivsus, võrdsus, sotsiaalsed õigused jt).
Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestGlobaliseerumine
• Globaliseerumine paneb heaoluriigid üksteisega võistlema, mis ähvardab avalike teenuste süsteeme:– Kahanevad sotsiaalsed ja tööstandardid.– Avalike teenuste privatiseerimine.– Globaalsete heaolu- ja tervishoiuturgude teke– Vabatahtlike ja mitte-formaalsete teenuste kasvav tähtsus
• Mõned sotsiaalpoliitika kesksed teemad on tõusnud rahvusvahelisele (nii regionaalsele kui globaalsele) tasandile
• Uued “tegijad” sotsiaalpoliitikas• Uued poliitilised koalitsioonid riikide vahel, mis puudutab
sotsiaalpoliitika reformimist• Uued ja täiendavad sotsiaalsed riskid ja võimalused
indiviididele, peredele, töötajatele ja kogukondadele
Recommended