STP6001 viienda loengu materjalid

STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (5. loeng)

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisest

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisest

• Vaesteseadused• Sotsiaalkindlustusreform Saksamaal• Beveridge’i Plaan• Heaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)• Heaoluriigi kriis• Heaoluriigi areng pärast kriisi

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestVaesteseadused

• Katkuepideemia (1348-49) ja esimesed vaesteseadused (Edward III ordonnants 1349 ja Richard II Cambridge’i statuut 1388)

• Tarastamine, reformatsioon (1563) ja talupoegade massiline paupers’tumine:– Suurim viletsus kasvab päevast päeva talumajade ja

tervete külade laostumise, hävitamise ja lammutamise tulemusena meie kuningriigis. Maa, kus tavaliselt lokkas vili, on muudetud karjamaaks /.../ Seal, kus põlluharimisest elatus kuni 200 inimest, on nüüd vaid 2-3 karjast. (1489. a. parlamendistatuudist)


• 1598 ja 1601 – Seadused vaeste olukorra kergendamiseks (Act for the Relief of the Poor)

• Koguduste (parish) juurde erilise ülevaataja (churchwardens, parish overseers) ametikoha asutamine; vaestemaks (poor-rate)

• Vaeste jagamine jõuetuteks (impotent) ja töövõimelisteks

– Töövõimeliste vaeste tööks vajalike materjalidega (lina, taku, villa vms.) kindlustamine; korrektsiooni- ja töömajad (workhouse)

– Lastele töö- ja õpipoisivõimaluste tagamine– Jõuetute vaeste (eakate, pimedate, santide

jne.) hoolekande korraldamine; vaestemajad (poorhouse)

• Avatud ja suletud abi (outdoor ja indoor relief)


• Avalik vastutus vaeste eest; omanike maksustamine, et kanda hoolt vaeste eest; lokalism – vastutuse geograafiline piiratus

• Seos protestantliku tööeetikaga– Predestinatsiooniõpetus– “Raske töö on viis teenida Jumalat, olla moraalne

inimene, kes suudab kanda oma kohustusi kogukonna ees” *

– Jõudeolek kui oht sotsiaalsele korrale!

* - Handel, Gerald (2009). Social Welfare in Western Society. Transaction Publishers. (lk. 106)


• 1732 – Inglismaal töötab koguduste juures umbes 700 töömaja, aastaks 1776 kasvab nende arv 2000-ni

• Thomas Gilberti akt aastast 1782 (For the Better Relief and Employment of the Poor) korraldab vaestehoolekande ümber maakonna(county)-põhiseks.

• Speenhamlandi süsteem (1795)

“Töövõimelised” (able-bodied) univormides Leedsi töömaja naisasukad 1920.-tel

Töömaja söögisaal

Vaesteseaduste komisjoni kehtestatud reeglid (1831. aastast)

Keighley töömaja “tõrksate kamber” (refractory cell)


• Üldine rahulolematus vaesteseadusega:– (suur-)maaomanikud pole rahul kasvava

maksukoormusega– vaeste ülestõusud 1820. aastatel

• 1832 - kuninglik komisjon valmistamaks ette uut vaesteseadust.

• 1834 – Seadus parandamaks ja täiustamaks seaduste haldamist, mis puudutavad Inglismaa ja Walesi vaeseid (An Act for the Amendment and better Administration of the Laws relating to the Poor in England and Wales)

Stockportti töömaja ründamine. 1842. Illustrated London News.


• Aluspõhimõtted:– “Less eligibility“- tingimused töömajades ei tohi olla

paremad kui iseseisvatel madalama klassi töötajatel– “Workhouse test“ – hoolekanne ainult töömajades!

• Vaesteseaduste ühendused (poor law unions)• Vaesteseaduste komisjon (1847; Poor Law Board) ja

järelvaatajate komisjonid (boards of guardians)• Sohilaste klausel (bastardy clause)

“Nõukogu ees” (Frances Trollope 1844)

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestSotsiaalkindlustusreform Saksamaal

• Saksamaa poliitiline ühendamine:– 1864. a sõda Taaniga, 1866. a Austriaga ja

1870-71 Prantsusmaaga– 18.01.1871 - Saksa Keisririigi

väljakuulutamine• Kiire majandusareng:

– Gründerjahre (1870-73)– Aastatel 1882-1907 tekkis tööstuses,

transpordis ja ärivaldkonnas 7.5 miljonit uut töökohta)

– Tööstustööliste arv kahekordistus aastatel 1850-1867 ja saavutas aastaks 1895 6 miljoni taseme


• Linnastumisega kaasnenud sotsiaalse elu muutused:– Suurpere ja külakogukonna

toetuse kaotus;– Inimeste sissetulekud

muutuvad sõltuvaks ebaisikulistest turujõududest;

– Tööliste viletsad elutingimused ja kontsentratsioon;

– Tööpuudus;– Pikad tööpäevad;– Jne.

Johann Bahr (~1890)


• Sotsiaalkindlustusreform kui osa Bismarcki sotsialistide vastasest strateegiast:– Sotsialistid seisid võrdsuse ja demokraatia ideaalide eest,

mis olid võõrad patronaažile ja privileegidele rajatud bismarckilikule Saksamaale

– Sotsialistide kuulutamine impeeriumi vaenlasteks (Reichsfende)

– Sotsialistide vastased seadused alates 1878. a.– Kiire majandusareng ja sellega kaasnenud tööjõupuudus

soosis tööliste tõusvaid palku ja üldist töötingimuste paranemist


• Traditsioonid:– Klubide, loožide ja „sõbraliku ühiskonna“ ühendused– Solidarität ja Subsidarität

• Poliitiline taust:– Reichstag’i saadikutekoja (valiti 1881) kolm määravat

poliitiliste jõudude blokki: liberaalid, katoliiklik tsentrum ja konservatiivid

– Süüdistused „riigisotsialismis“ ja „monarhistlikus sotsialismis“

– Suurtöösturite, Big Businessi ja riigibürokraatia esindajate tugi


• Sotsiaalkindlustusreformi käik ja tähtsamad seadused:– 17.11.1881 – Keiser teatab oma kõnes Reichstag’is, et “neil, kes ei

suuda töötada vanaduse või invaliidsuse tõttu, on hästipõhjendatud õigus nõuda riiklikku hoolekannet.”

– 15.06.1883 - Seadus Tööliste Tervisekindlustusest (Gesetz betreffend die Krankenversicherung der Arbeiter)

• Kohustuslik tervisekindlustus enamikule töötajatele tööstuses, kelle sissetulekud jäid alla 2000 riigimarga

• Laiendatakse transpordisektori, põllumajandus- ja metsa töölistele• 10.04.1892 – Tervisekindlustuse Seadus (Krankenversicherungsgesetz)

– 06.07.1884 - Õnnetusjuhtumite Kindlustuse Akt (Unfallsversicherungsgesetz)

• Töölistele, kes töötasid eriti ohtlikes tingimustes• Laienes ehitus-, põllumajandus- ja metsatöölistele ning laevandusele

– 22.06.1889 – Seadus Invaliidsus- ja Vanaduskindlustusest Töölistele, Assistentidele ja Õpipoistele (Gesetz über Invaliditäts- und Alterssicherung für Arbeiter, Gehilfen und Lehrlinge)

• Ei sõltunud palgast


• Rahastamine:– tööandjate (“vastutus sotsiaalse ühiskonnakorra eest”) ja tööliste (“et

õpetada kokkuhoidlikkust”) kohustuslikud osamaksed• Hüvitised

– Hüvitiste suurus sõltus osamaksete suurusest– 50% eelnevast palgast haiguse korral (-13 nädalat), 2/3 tööõnnetuse

korral, tasuta raviteenused ja ravimid• Haldamine ja korraldus:

– Vabatahtlike ja kohustusliku liikmesolekuga ning kohaliku tähtsusega ja üleriiklike kindlustusseltside ja –kassade võrgustik

• Seos klassipoliitikaga:– “Kindlustada palgatöötajate jaotumist klassidesse ja erineva töise

staatusega gruppidesse” *– Siduda inimeste lojaalsus monarhia ja keskvõimuga

* - Kolberg, Jon Eivind (1992). The study of welfare state regime. M.E. Sharpe. (lk. 108)


• Rahvusvaheline mõju:– 1891-92 – Taani “teine sotsiaalreform”

(vaesteseaduse reform, tervise- ja vanaduskindlustuse sisseviimine)

– Suurbritannia: National Insurance Act 1911 (töötus-, vanadus- ja haiguskindlustus)

– Prantsusmaa: 1905 - vabatahtlik töötuskindlustus ja 1928 - vanadus- ning haiguskindlustus

– 1922 - kõikehõlmav sotsiaalkindlustus NSVL-s– 1924 – sotsiaalkindlustusprogramm Tšiilis