Sugurakkude Areng Ja Viljastumine

Sugurakkude areng. Viljastumine

Helina ReinoGAG2008

Inimese sugurakkude areng

Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism.Uus organism saab alguse sugurakkude e gameetide tuumade ühinemisel.Mehe sugurakud on seemnerakud e spermid ja need tekivad spermatogeneesi käigus.Naise sugurakud on munarakud ja need tekivad ovogeneesi käigus.

Sugurakkude üldiseloomustusküpsed sugurakud on haploidsed;sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma suhe:

spermas 1:1munarakkudes 1: 1000

küpsed sugurakud ei jagune;nende ainevahetus on allasurutud aktiivsusega;küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (n. ö vabad rakud);nad on kehavõõrad rakud (nt. spermatosoidid).

Spermatosoidi ehitus

Akrosoom sisaldab ensüüme, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks.

Tuumas asub nukleoproteiinne kompleks – tihedalt kokkupakitud DNA

Mitokondriaalne spiraal – mitokondrid. Seal toimub ATP süntees selleks, et vibur saaks liikuda.

Spermatosoid on ise varuainete vaene, need on spermas.

akrosoom

tuum

kael

keha

vibur

pea

mitokondrid

img.tfd.com/vet/thumbs/gr358.jpg

SpermatogeneesVVäänilistes seemnetorukestes toimuäänilistes seemnetorukestes toimuvv protsess, mille käigus protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferentdiploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferent--seerunud spermatosoididseerunud spermatosoidid..

www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif

peenismunandikott

munand

Spermatogenees

Eellasrakkudeks on spermatogoonidspermatogoonid;

Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsusekogu suguküpsuse perioodi;

Võib kulgeda kõrge vanuseni;

Igast spermatogoonist moodustub neli spermineli spermi;

Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal kehatemperatuurist madalamal temperatuuril;temperatuuril;

Valminud seemnerakudValminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.munandimanuses.

Spermatogenees

Spermatogeneesis saab eristada 4 Spermatogeneesis saab eristada 4 etappi:etappi:Paljunemine - Paljunemine - toimub diploidsete spermatogoonide jagunemine ja rakkude arvu suurendamine. Kasvamine - Kasvamine - spermatogoonidest kasvavad I järku spermatotsüüdid (46 kromosoomi). Toimub DNA replikatsioon ja tekib 46 2-kromatiidilist kromosoomi.

spermatogoon

I järku spermatotsüüt

4646

4646

Spermatogenees

Küpsemine e meioos -Küpsemine e meioos - meioosi I jag. tagajärjel tekib 2 II järku spermatotsüüti, milles kummaski on 23 2-kromatiidilist kromosoomi; II jag. tulemusena tekib 4 spermatiidi, milles on 23 1-kromatiidilist kromosoomi. Formeerumine - Formeerumine - selle etapi tulemusena omandab spermatiid spermatosoidi ehituse ja kuju (tekib vibur ja akrosoom).

2323

2323 2323

2233

2233

2233

2233

I järku spermatotsüüt

II järku spermatotsüüt

spermatiidid

Spermatogenees

it.stlawu.edu/~mtem/devbiol/atlas/TESTIS4.JPG

Munaraku ehitus

www.monanneeaucollege.com/.../image001.jpg

tuum

tuumake

tsütoplasma

koorion

Polaar-keha

oolemm

SuuremõõtmelineSuuremõõtmeline– läbimõõt u 0.09mm

ToitaineterikasToitaineterikas – sisaldab valku, lipiide jm

Kaetud kestadegaKaetud kestadega

Rebukest - õhuke, moo-dustab munarakk ise;

Oolemm – moodusta-vad munasarja rakud;

Kolmandat järku kestad - tekivad munara-ku liikumisel munajuhas;

Ovogenees

Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas.munasarjas.

bioweb.wku.edu/courses/Biol131/images/uterus.jpg

img.tfd.com/dorland/thumbs/ovarium.jpg

OvogeneesMunaraku eellasrakud on ovogoonidovogoonid;Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes; Moodustub üksüks viljastumisvõimeline munarakk munarakk ja kolmkolm väiksemat polotsüütipolotsüüti;Iseloomulik on tsükliline küpseminetsükliline küpsemine;Toimub 45.-55. eluaastani, siis saabub menopausmenopaus;

Elu jooksul munarakke juurde ei teki - toimub vaid olemasolevate küpsemine.

Ovogenees

OvulatsioonOvulatsioon on munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse.Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone – östrogeeniöstrogeeni ja progesterooni progesterooni.Viljastumine on kõige tõenäolisem menstruatsioo-menstruatsioo-nitsüklinitsükli 14.-16. päeval.

anatomy.iupui.edu/.../Female04/cycle.jpg

Ovogenees

Ovogeneesis saab eristada 4 etappi:Ovogeneesis saab eristada 4 etappi:Paljunemine - Paljunemine - ovogoonid jagunevad mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu;Kasvamine - Kasvamine - on aeglane ja kiire alastaadium.Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi).

4646

ovogoon

I järku ootsüüt

46

OvogeneesKüpsemine e meioos -Küpsemine e meioos -

I meiootiline jagunemine: ühest I järku ootsüüdist kujuneb välja üks II järku ootsüüt ja üks polotsüüt;

II meiootiline jagunemine: ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (munarakk) ja üks polotsüüt. Samuti jaguneb ka eelmise jagunemise käigus tekkinud polotsüüt.

Ootiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk

2323

2323

2323

I järku ootsüüt

II järku ootsüüt

ootiid

polotsüüt

polotsüüt

Ootiid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.

Viljastumine

Bioloogiline tähtsus:taastub diploidsus;toimub munaraku aktiveerimine edasiseks arenguks;viljastumise hetkel määratletakse sugu;kindlustab kombinatiivse muutlikkuse 3 alatasandit seoses genoomide ühinemise ja kombineerumisega.

Viljastumine toimub naise munajuhas Viljastumine toimub naise munajuhas meioosi II jagunemise meioosi II jagunemise metafaasis. metafaasis.

www.meelespea.net/i/str/gemalo.kelione.jpg