Investeerimine tööohutusse – kas tööandjale ainult tüütu kulu ?

Investeerimine  tööohutusse – kas tööandjale ainult tüütu kulu ?

Virve Siirak

Tallinna Tehnikaülikool

Majandusteaduskond

Ärikorralduse Instituut

Töökeskkonna-ja ohutuse õppetool

E-post: virve.siirak@ttu.ee

Ettekande põhipunktid

• Iga tööohutusse ja töötervishoidu investeeritud 1 EUR toob ettevõttele tagasi 2,2 EUR

Rahvusvaheline uuring

• TTÜs analooguuringuna kaitstud magistritöö:

• Eestis 1 EUR toob tagasi 1,3 EUREesti uuring

• Rahvusvahelise uuringu ja Eesti uuringu tulemuste võrdlus

Mida peaks Eestis edasi

tegema ?

Sissejuhatus: tööohutuse ja töötervishoiu seadusandluse 3 sammast

• Moraal ja eetika

• Keegi ei tohi teha teistele inimestele kahju

• Eesmärk:

• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine

• Töötajate sotsiaalne kaitse

• Töötajate elukvaliteet ei tohi langeda

• Eesmärk:

• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine

• Preventsioon:• Kas • kulu või tulu ?

• Eesmärk:

• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine

Tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsioon: vaidlusküsimused

Milline on tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsiooni

mikromajanduslik efekt ?

Kas tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsioon toob ettevõttele kasu ?

Rahvusvaheline uuring: eelnevatele küsimustele hakkasid otsima vastust-

Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsioon (International Social Security Association – ISSA)

German Social Accident Insurance - DGUV

German Social Accident Insurance Institution for the Energy, Textile, Electrical and Media Products Sectors - BG ETEM

Ettekanne põhineb alljärgneval materjalil

Final Report 2013:www.issa.int/ROP

Calculating the International Return on Prevention for Companies:

Costs and Benefits of Investments in OHS

Ettevõtete ennetustegevuse tasuvuse arvutamine:

töötervishoidu ja tööohutusse tehtud investeeringute kulud ja

tulud

Rahvusvahelise uuringu projekti juhid ja ettekande autorid

Prof. Dr.

Dietmar Bräunig Justus-Liebig Universität, Giessen

Dr.

Thomas KohstallInstitut für Arbeit und

Gesundheit (IAG) DGUV

Uuriti 337 ettevõtet 19 riigist

Vene Föderatsioon

Hong Kong (Hiina)

Türgi Vietnam

Korea Vabariik

Malaisia

Singapur

India

Austraalia

Austria Saksamaa Rumeenia

Kanada Rootsi Shweits

USA

Elevandiluurannik

Tshehhi

Aserbaidzaan

Rahvusvahelise uuringu meetod

• Näost näkku• Telefoni teel• E-posti teel

Intervjuud

• Ettevõtete juhte • Töökeskkonnaspetsialiste• Riskijuhte• jt tööelu eest vastutavaid

isikuid

Intervjueeriti

Rahvusvahelise uuringu valim

• 1 ettevõtet 1 miljoni tööealise elanikkonna kohta

• Igast riigist minimaalselt 10, maksimaalselt 40 ettevõtet

Intervjueeriti

• Ettevõtted valiti • kõikidest valdkondadest• Ettevõtted osalesid vabatahtlikult

Ettevõtete valdkonnad

• Kaevandused• Ehitus• Äritegevus• Tööstuslik tootmine

Erilist tähelepanu pöörati järgmistele

valdkondadele

Rahvusvahelise uuringu tulemused

• Keskmiselt on iga tööohutusse ja töötervishoidu investeeritud 1 EUR toonud ettevõttele tagasi 2,2 EUR aastas.

1:2,2• Oskuslikul investeerimisel võib see

summa olla suurem kui 2,2 EUR aastas.1:2,2

• Sama suhe kehtib ka teiste rahavääringute kohta1:2,2

Rahvusvahelise uuringu tulemused

• Kõige tugevam järgmistes valdkondades:

Preventsiooni mõju

• Tootmine• Transport

• Personali jaotus• Ladustamine

Rahvusvahelise uuringu tulemused

•Ohtude vähenemine•Töötajate riski-ja ohutuse alase teadlikkuse tõus

Preventsiooni tulemused ettevõttele

•Tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjade rikkumise vähenemine•Tööõnnetuste vähenemine

•Ettevõtte maine kasv•Töökultuuri paranemine

Rahvusvahelise uuringu tulemused: täiendavate investeeringute mõju ettevõtte kuludele pikemas perspektiivis

• Kulud vähenevad50%•Kulud jäävad samaks25%

•Kulud suurenevad24%

Rahvusvahelise uuringu tulemused: 3 kõige tähtsamat tööohutuse ja töötervishoiu kulu ja tululiiki

Kulud Tulud

• 1. Ohutusjuhendid

• 2. Arstlik kontroll, meditsiiniline tugi

• 3. Organisatoorsed kulud

Rahvusvahelise uuringu järeldused

Projekti tulemusi mitte ülehinnata ega alahinnata

Projekt on esimene samm õiges suunas

Vajalikud edasised siseriiklikud ja riikide-vahelised uuringuid

Magistritöö: analooguuring rahvusvahelisele uuringule

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond

Ärikorralduse instituut

Organisatsiooni ja juhtimise õppetool

Kaido Kuusk

TÖÖOHUTUSE - JA TÖÖTERVISHOIUGA SEOTUD

ENNETUSTEGEVUSE MIKROMAJANDUSLIK MÕJU

ETTEVÕTETELE

Magistritöö

Juhendaja: lektor Virve Siirak

Tallinn 2013

Magistritöö eesmärk

Kas ettevõtetes tehtav tööohutuse ja

töötervishoiu alane ennetustegevus on ettevõttele pikemas

perspektiivis mikromajanduslikult

kasulik ?

Magistritöös küsitletud:

Valitud 11 ettevõtet

Küsitletud olid

Personalitöötajad Töökeskkonnaspetsialistid

Tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistid

Riskijuhid, tööelu juhid

Magistritöö uuring: milline on olukord Eestis ?

• Järgnevatel tabelitel on võrdlevalt esitatud rahvusvahelise uuringu tulemused ja magistritöö uuringu tulemused

• Tabelite koostaja on magistritöö autor Kaido Kuusk

Võrdlevad

tabelid

• Tabelites olevad terminid:• Rahvusvaheline uuring= baasuuring • Magistritöö uuring = analooguuring

Terminid

Uuringu valimi struktuur

Intervjueeritud ettevõtete arv

Ettevõtte suurus Baasuuring Eesti analoog

< 50 36 1

50-249 83 5

250-999 101 1

>999 80 4

Tegevusala Baasuuring Eesti analoog

Mäetööstus 21 1

Ehitus 41 1

Hulgi – ja

jaekaubandus19 2

Töötlev tööstus 149 4

Muu 67 3

Märkimata 3 0

1.Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu suhtelist tähtsust enda ettevõttes?

Tööohutuse ja töötervishoiu suhteline tähtsus ettevõttes

0%

0%

0%

9%

36%

55%

0%

1%

2%

7%

25%

65%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Tähtsusetu

Väga tähtis

Eesti analoog Baasuuring

2. Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu mõju Teie ettevõttes järgmistes valdkondades?

Tööohutuse ja töötervishoiu mõju ettevõtte erinevates valdkondades

5,24

4,72

4,92

4,74

4,6

4,35

3,76

3,67

4,52

4,73

4,64

4,64

4,64

4,36

4,00

3,91

3,64

4,31

1 2 3 4 5 6

Tootmine

Personali jaotus

Transport

Ladustamine

Tootmise planeerimine

Ostmine

Teadus-ja arendustegevus

Turundus

Kokku keskmine

Baasuuring Eesti analoog1=tähtsusetu 6=väga tähtis

3: Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu ennetustegevuse tulemusi Teie ettevõttes?

• Küsimusele vastates jäid baasuuringus käsitletud maade ettevõtete juhid ja Eesti ettevõtete juhid oma vastustega erinevatele arvamustele.

Baasuuring Analooguuring (Eesti)

1 Ohutegurite vähendamine Töötajate teadlikkuse tõus

2 Töötajate teadlikkuse tõus Ettevõtte ohutuskultuuri paranemine

3 Ettevõtte maine paranemine Ettevõtte maine paranemine

4 Ettevõtte ohutuskultuuri paranemine

Ohutegurite vähendamine

4. Kuidas hindate hetkel rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid Teie firma sees?

Hinnang hetkel ettevõttes rakendatud tööohutuse ja töötervishoiu meetmetele

0%

0%

0%

9%

64%

27%

0%

2%

5%

16%

50%

27%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

1

2

3

4

5

6

Eesti analoog Baasuuring1=tähtsusetu 6=väga tähtis

5. Kuidas mõjutaksid Teie arvates täiendavad investeeringud ennetustegevusse ettevõtte kulutusi pikemas perspektiivis?

Täiendavate investeeringute mõju ettevõtte kuludele pikemas perspektiivis

27%

27%

45%

24%

25%

50%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Ettevõtte kulud tõusevad

Ettevõte kulud jäävadsamaks

Ettevõtte kuludvähenevad

Eesti analoog Baasuuring

6. Milline oleks Teie arvates ettevõtte kulude muutus?

Täiendavate investeeringute mõju ulatus ettevõtte kuludele pikemas perspektiivis

0%

9%

0%

0%

18%

0%

0%

18%

9%

9%

9%

0%

3%

21%

15%

32%

24%

5%

2%

14%

25%

30%

23%

6%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

väga vähe

väga palju

väga vähe

väga palju

Ett

evõt

te k

ulud

suu

rene

vad

Ett

evõt

te k

ulud

väh

enev

ad

Eesti analoog Baasuuring

7. Palun hinnake, kululiigi põhiselt, tööohutuse ja tervishoiu kulutusi (eurodes) ühe töötaja kohta Teie ettevõttes aastal 2012.

Tööohutuse ja töötervishoiu kulutused töötaja kohta

101

113

39

30

196

237

70

168

278

141

58

293

274

123

0 50 100 150 200 250 300 350

Kulutused isikukaitsevahenditele

Kulutused turvalisus spetsialistidele,dokumentatsioonile

Kulutused konkreetsete ennetusmeetmetekoolitustele

Kulutused arstlikele läbivaatustele

Organisatsioonilised kulutused

Investeeringu kulud

Alustamise kulutused

Eesti analoog BaasuuringKulud töötaja kohta EUR

8. Tuginedes oma kogemustele, kuidas hindate (eeldatavat) tööohutuse ja töötervishoiu tulude ja kulude suhet ettevõttes

Tööohutuse ja töötervishoiu ennetustegevuse tulu kordaja (ROP)

27%

55%

9%

9%

0%

0%

9%

56%

15%

6%

5%

10%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

0-0,99

1-1,99

2-2,99

3-4,99

5-6,99

>= 7

Eesti analoog Baasuuring

Eesti analoog ROP = 1,3

Baasuuring ROP = 2,2

9. Palun märkige kõik tööohutuse ja töötervishoiu tululiigid, mis on olulised Teie ettevõttele.

Olulised tululiigid tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas

5%

13%

15%

18%

23%

26%

9%

15%

14%

21%

19%

21%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Lisaväärtus tooteuuendusteks

Lisaväärtus keskendumisel püsivale kvaliteedile japarematele toodetele

Kulude kokkuhoid tootmisjääkide vältimisel jatootmiskatkestustest tingitud puudujäägi tootmisele

kulutatud aja vähendamisel

Lisaväärtus töötajate motivatsiooni ja rahulolu tõstmisel

Kulude kokkuhoid töökatkestuste ennetamise läbi

Lisaväärtus ettevõtte maine tõstmisel

Eesti analoog Baasuuring

10. Tööohutuse ja töötervishoiu kasu töötaja kohta (eurodes)

Tööohutuse ja töötervishoiu kasu töötaja kohta

632

566

632

414

441

254

268

241

188

161

134

53

0 100 200 300 400 500 600 700 800

Lisaväärtus ettevõtte maine tõstmisel

Kulude kokkuhoid töökatkestusteennetamise läbi

Lisaväärtus töötajate motivatsiooni jarahulolu tõstmisel

Kulude kokkuhoid tootmisjääkide vältimiselja tootmiskatkestustest tingitud puudujäägi

tootmisele kulutatud aja vähendamisel

Lisaväärtus keskendumisel püsivalekvaliteedile ja parematele toodetele

Lisaväärtus tooteuuendusteks

Baasuuring Eesti analoogKulud töötaja kohta EUR

Eesti uuringu tulemused

•Töötajate tööohutusealase teadlikkuse tõus

Preventsiooni meetmete

mõju

•Ettevõtte töökultuuri paranemine•Ettevõtte maine paranemine

Eesti uuringu tulemused

Ettevõtete juhtide positiivne meelestatus.

Ettevõtete maine paranemine

Töötajate motivatsiooni tõus

Töökatkestuste vähenemine

Uuringute hinnangud põhiliselt ühtivad

Probleem

Magistritöö autor: Eesti ettevõtete juhtide jaoks on ennetustegevusega kaasnev kulu ja tulu arvutamine siiski veel võõras tegevus.

Kuna ettevõtete raamatupidamise sisekorraeeskirjad määratlevad neid kululiike erinevalt, ei arvesta ka ettevõtte juhid ennetustegevuse kaasnevaid kulutusi ühtsetel alustel.

Soovitused

Eesti ettevõtte juhid vajavad ühtset metoodikat kulude-tulude arvutamiseks ja analüüsimiseks.

Tuleks luua ühtne alus juba eeltäidetud tööohutuse ja töötervishoiu tulu ja kulu liikidega

Tulemus on abiks ettevõtete juhtide motivatsioonile investeerida preventsiooni.

Soovitused

Vajalikud on edasised

samalaadsed uuringud

Tänan tähelepanu eest !

Küsimused ?

Täpsemad vastused rahvusvahelise uuringu

kohta: www.issa.int/ROP