28
1 Investeerimine Investeerimine Euroopa tulevikku Euroopa tulevikku

Investeerimine Euroopa tulevikku

  • Upload
    jalena

  • View
    55

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Investeerimine Euroopa tulevikku. 5. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta Uus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete vastuvõtmiseks. Taust Ühtekuuluvuspoliitika mõju Olukord ja suunad Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Investeerimine  Euroopa tulevikku

1

Investeerimine Investeerimine

Euroopa tulevikkuEuroopa tulevikku

Page 2: Investeerimine  Euroopa tulevikku

2

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

I. Taust

II. Ühtekuuluvuspoliitika mõju

III. Olukord ja suunad

IV. Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud

5. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohtaUus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete

vastuvõtmiseks

Page 3: Investeerimine  Euroopa tulevikku

3

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

• Põhjalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised muutused Euroopas viimastel aastatel

• Nende väljakutsete vastuvõtmiseks on vaja ühtekuuluvuspoliitikat täiustada, võttes arvesse:

käimasolevaid arutelusid ELi uue eelarve üle järgnevaks perioodiks peale 2013 aastatühtekuuluvuspoliitika täna = rohkem kui 1/3 ELi kogueelarvest

ELi uued sihid – uute väljakutsete lahendamiseks ambitsioonikad eesmärgid 2020. aastaks

Uus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete vastuvõtmiseks

I. Taust

Page 4: Investeerimine  Euroopa tulevikku

4

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Ühtekuuluvuspoliitika: põhiroll ELi 2020. aasta sihtide saavutamisel

Strateegia Euroopa 2020 – Euroopa uus strateegia

•Arukas kasv

•Kasv kõigi jaoks

•Jätkusuutlik kasv

ELi liikmesriigid teevad ettepanekuid riigisiseste sihtide seadmiseks 2011. aastaks

Edasine ühtekuuluvuspoliitika tuleb viia kooskõlla strateegiaga Euroopa 2020

Rahastamises keskendutakse jätkuvalt mahajäänud piirkondadele

Page 5: Investeerimine  Euroopa tulevikku

5

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Millised sihid EL 2020 pealkirjadest? • Tööhõive: 75% (vanus 20-64) – 2009: 69,1%• Haridus:

– maks. 10% koolist väljalangenuid – 2009: 14,4%– 40% kõrghariduse omandajaid (vanus 30–34)– 2009:

32,3%• Võitlemine vaesusega: 20 miljonit inimese

vabanemine vaesuse ja tõrjutuse riskist – 2009: 120 miljonit

• Kliimamuutus ja energia: 20%/20%/20% kasvuhoonegaaside heitmed / taastuv energia / efektiivne energiakasutus

• Uurimistegevus ja innovatsioon: 3% SKT-st investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse – 2008: 1,9* (Eurostati hinnangul)

Page 6: Investeerimine  Euroopa tulevikku

6

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Ühtekuuluvuspoliitika Eestis

EL rahastamine Mlrd EUR

Ühtekuuluvusfond 1.2

Lähenemine 2.3

Kokku 3.4

Programmide arv 3

Piiriülene koostöö

Miljardit eurot 0.14

Programmide arv 2

Page 7: Investeerimine  Euroopa tulevikku

7

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

• Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast ebavõrdsust.

• Ühtekuuluvuspoliitika on otseste investeeringute ja kaudse kasuliku mõjuga kaubandusele toonud kasu kõigile piirkondadele (hanked).

• Ühtekuuluvuspoliitika toetab investeeringuid Euroopa prioriteetide kohaselt üle kogu ELi.

II. Ühtekuuluvuspoliitika mõju

Page 8: Investeerimine  Euroopa tulevikku

8

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

• vaeseimates piirkondades SKT elaniku kohta 10% kõrgem

• Kogu ELi ettevõtetes loodud 1 miljon töökohta; 80–90% neist töökohtadest olid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEdes)

• üle 1,3 miljoni VKE said mingit liiki abi

• ehitati 4700 km kiirteid ja 1200 km kiirraudteid

• 10 miljonit inimest aastas osaleb koolituse ja oskustega seotud projektides

• kaasaegne reoveetöötlus 23 miljonile inimesele, puhta vee kättesaadavus 20 miljonile

Teatavad tulemused 2000.– 2006. aastast

Page 9: Investeerimine  Euroopa tulevikku

9

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Tulemused Eestis

•9,6 miljardit krooni•Üle 10 000 toetatud projekti•Loodi 830 ettevõtet, toetati 1900 ettevõtte tegevust•Moderniseeriti 12 000 õppekohta kutsekoolides…•Renoveeriti Via-Baltica ning paljude muude teede

ohtlikumaid lõike, laiendati Tallinna lennujaama, rajati joogi- ja reoveevõrgustikke, ülikoolide õppehooneid, rajati Maarjamäe haigla uus korpus, moderniseeriti prügimajandus, toetati kohalike omavalitsuste projekte – koole, lasteaedu, hooldekodusid, sportimisvõimalusi…

Page 10: Investeerimine  Euroopa tulevikku

10

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Ühtekuuluvuspoliitikaga toetatakse

avaliku sektori investeeringuid• Paljudes piirkondades juba

stimuleeritaksegi ühtekuuluvuspoliitikaga investeeringuid, mis lähtuvad Euroopa prioriteetidest nagu keskkond, haridus ja uurimistegevus

• Vähem arenenud piirkondades hõlmab ühtekuuluvuspoliitika suurt osa avaliku sektori investeeringute üldmahust

Page 11: Investeerimine  Euroopa tulevikku

11

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

III. Olukord ja suunad

•Kokkuvõttes

• Viimasel kümnendil on piirkondlikud erinevused vähenenud

• Kuid…kõige vähem arenenud ja kõige arenenumate piirkondade vahel on siiski suuri erinevusi

• …kriis võib seda protsessi aeglustada

Page 12: Investeerimine  Euroopa tulevikku

12

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Olukord ja suunad:

•Kokkuvõttes

• Aastail 2000–2008 tööhõive määrad ja tööpuuduse tase piirkondades vähenesid, kuid kriis katkestas selle soodsa arengu

• Vaesusel ja puudusel on tugev piirkondlik mõõde, neid esineb pigem vähem arenenud piirkondades ning asulates (EL 15) ja maapiirkondades (EL 12)

• Investeeringud transpordi infrastruktuuri on taganud EL 15 riikides piisava infrastruktuuri, kuid EL 12 riikides on veel olulisi vajakajäämisi

• ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmiseks on vaja veel täiendavaid investeeringuid, eelkõige EL 12 riikides

• Paljudele, eriti lõunapoolsetele ja mägipiirkondadele, avaldab suurt mõju kliimamuutus

Page 13: Investeerimine  Euroopa tulevikku

13

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

IV. Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud

1. Euroopa lisaväärtuse

suurendamine

2. Haldamise tugevdamine

3. Rakendamise efektiivsuse tõstmine

4. Ühtekuuluvuspoliitika ülesehitus

Page 14: Investeerimine  Euroopa tulevikku

14

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

1. Euroopa lisaväärtuse suurendamine

• Strateegilise programmeerimise tugevdamine – EL 2020 eesmärkide väljendamine investeeringute prioriteetidena

• Ressursside koondamine vähestele põhiprioriteetidele

• Tugevamate stiimulite ja tingimuste sisseseadmine

• Hindamise, tegevuse näitajate ja tulemuste parandamine

• Tugevam rõhuasetus uutele finantseerimise mehhanismidele

Page 15: Investeerimine  Euroopa tulevikku

15

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

2. Haldamise tugevdamine

• Partnerluse tugevdamine (kohalike ja piirkonna huvirühmade, tööturu osapoolte, tsiviilühiskonna parem kaasamine)

• Uue mõõtme sisseviimine: territoriaalne ühtekuuluvus

– Territoriaalse koostöö tugevdamine (rohkem koostööd riigi eri piirkondade vahel, makroregioonide strateegiad…)

– Ambitsioonikate kavade koostamine linnaliseks arenguks

– Tegelemine eriliste geograafiliste või demograafiliste iseärasustega piirkondade olukorraga

Page 16: Investeerimine  Euroopa tulevikku

16

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

• Finantsjuhtimise parandamine

• Halduskoormuse vähendamine

• Finantsdistsipliini lihtsustamine (N+2)

• Finantskontrolli läbivaatamine

3. Rakendamise efektiivsuse tõstmine

…omandatud õppetundide põhjal

Page 17: Investeerimine  Euroopa tulevikku

17

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

17

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

4. Poliitika tulevane ülesehitus

• Kaetuks jääb kogu Euroopa, kuid eristatakse:– Mahajäänumaid piirkondi– Arenenumaid piirkondi– Üleminekupiirkondi

• Lihtsam süsteem – asendatakse praegune kahetasemeline (phasing-in, phasing-out)

– Kolme-tasemeline territoriaalne koostöö

• Kooskõlas eelarve läbivaatamisega:– Fokusseeritakse ESF EU2020 sihttasemete saavutamisele– ESF’i suurem väljapaistvus ja ettemääratavad

finantseerimistasemed– Panustamine Euroopa tööturuinitsiatiivi

Page 18: Investeerimine  Euroopa tulevikku

18

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Ajakava

• 19. oktoober 2010: eelarve läbivaatamine (COM(2010)700)• 10. november 2010: viies ühtekuuluvusaruanne• 11. november 2010 – 31. jaanuar 2011: avalikud konsultatsioonid • 31. jaanuar/1. veebruar 2011: ühtekuuluvusfoorum

• Kevad 2011: edasiste finantsperspektiivide ettepanek• Suvi 2011: seadusandlikud ettepanekud • 2012. aasta lõpp: uue seadusandliku paketi vastuvõtmine ja

eeldatav kokkulepe uue eelarve osas 2013. aastale järgnevaks perioodiks

• 2013: uute programmdokumentide lõplik koostamine• 2014: jõustumine

Page 19: Investeerimine  Euroopa tulevikku

19

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Tee oma hääl kuuldavaks!

Avalikud konsultatsioonid avatud kuni 31. jaanuarini 2011:

ec.europa.eu/regional_policy/cohesion_report

Rohkem infothttp://ec.europa.eu/regional_policy/sources/

docoffic/official/reports/cohesion5/index_en.cfm

Täname tähelepanu eest!

Page 20: Investeerimine  Euroopa tulevikku

20

LisainfoLisainfo

Page 21: Investeerimine  Euroopa tulevikku

21

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Piisav transpordi infrastruktuur: kasvu eeltingimus

Page 22: Investeerimine  Euroopa tulevikku

22

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Konkurentsivõime parandamine globaliseerumist silmas pidades

• Euroopa äriühingud vajavad oma positsiooni parandamiseks maailmas häid oskusi nõudvaid ja suurt lisaväärtust andvaid tegevusi

• Tootlikkuse tõusu ja kasvu põhiallikateks on kohanemine muutustega ja uuendustegevus

Page 23: Investeerimine  Euroopa tulevikku

23

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Kolmanda taseme haridusega isikute arvu kasv ja koolist väljalangenute

arvu vähenemine suurendab konkurentsivõimet

Page 24: Investeerimine  Euroopa tulevikku

24

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Tööhõive suurendamiseks on vaja tõsta konkurentsivõimet

• EL 2020 eesmärk saavutada 75%-line tööhõive on realiseeritav ainult kõigi piirkondade olukorra paranemisega

• Vähem arenenud piirkondades on passiivse elanikkonna osakaal oluline ning neis vajatakse selle eesmärgi saavutamiseks rohkem kui 10 miljonit töökohta, mis on rohkem kui kõigis teistes piirkondades

Page 25: Investeerimine  Euroopa tulevikku

25

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Vaesus ja puudus

• Vaesust võib leida kõigist liikmesriikidest

• Tõsine materiaalne puudus on koondunud vähem arenenud liikmesriikidesse

• EL 15 riikides on puudus koondunud asulatesse ja EL 12 riikides maapiirkondadesse

Page 26: Investeerimine  Euroopa tulevikku

26

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Asulate reoveetöötlus

• Ühtekuuluvuspoliitika alusel on ehitatud reoveepuhasteid veel 23 miljonile inimesele

• Siiski on veel olulisi vajakajäämisi, eelkõige Poolas, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias

Page 27: Investeerimine  Euroopa tulevikku

27

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

Taastuva energia potentsiaal on piirkonniti erinev…

Page 28: Investeerimine  Euroopa tulevikku

28

Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine

… ja liikmesriigid kohustusid suurendama taastuva energia

osakaalu