Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta - CEDAW

Preview:

DESCRIPTION

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta - CEDAW. ENUTi ja Harjumaa Ümarlaua seminar GLOBAALSEST KOHALIKUKS JA KOHALIKUST GLOBAALSEKS ENUT, 12-13 jaanuar 2002. Anu Laas Tartu Ülikooli sotsioloogia osakond OÜ Laas & Laas Sotsioloog, ettevõtluskonsultant - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta - CEDAW

ENUTi ja Harjumaa Ümarlaua seminarGLOBAALSEST KOHALIKUKS JA KOHALIKUST GLOBAALSEKSENUT, 12-13 jaanuar 2002

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 2

Anu LaasTartu Ülikooli sotsioloogia osakondOÜ Laas & LaasSotsioloog, ettevõtluskonsultant laas@ut.ee

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 3

Mis on CEDAW? kõige olulisem rahvusvaheline naiste

õiguste dokument konventsioon keelustab naiste

diskrimineerimise tsiviil-, poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste õiguste kasutamisel

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 4

Ühinenud riigid peavad... töötama naiste ja meeste

võrdõiguslikkuse saavutamise nimel tagama neile võrdsed õigused tagama neile võrdsed võimalused

avalikust elus tagama võrdsed võimalused eraelu

valdkonnas

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 5

Valitsustele kohustus meeste ja naiste võrdõiguslikkuse

põhimõte (2A) arendada soolist võrdõiguslikkust

tagavat seadusandlust (2B) kompetentsete kohtute ja teiste

riigiasutuste abiga – NAISTE TÕHUS KAITSE DISKRIMINEERIMISE EEST (2C)

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 6

Konventsioonis püstitatud ülesannete elluviimiseks peavad riigid rakendama

võrdõiguslikkust edendavat sihikindlat tegevust ning võtma kasutusele

vajalikud meetmed.

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 7

Ajalugu 1975 rahvusvaheline naiste aasta 1979 CEDAW konventsiooni vastuvõtmine 1981 CEDAW jõustumine 1999 ühinenud 165 riiki (2/3 ÜRO

liikmesriikidest) 1991 Eesti ühines konventsiooniga

oktoobris 1991, jõustus novembris 1991

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 8

ÜRO rahvusvahelised naiste konverentsid

1975 Mexico City 1980 Copenhagen 1985 Nairobi 1995 Peking (Beijing)

Vahekonverents Beijing 5+ (2000) New York

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 9

1991 Rio de Janeiro keskkonnakonverentsjätkusuutlik areng 1993 Viini inimõiguste konverentsnaiste inimõigused 1994 Kairo rahvastikukonverents 1995 Pekingvõrdõiguslikkuse põhimõtte süvalainedamise

kontseptsioontegevuskava (12 võtmevaldkonda)

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 10

Naiste inimõigused (1993) NAISTE ÕIGUSED ON INIMÕIGUSED

1980ndatel Naise ja tüdruku inimõigused on

võõrandamatu, lahutamatu ja jagamatu osa universaalsetest inimõigustest kogu naise elutsükli jooksul.

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 11

Probleem seaduste meestekesksus naiste inimõiguste madal teadlikkus

naiste endi seas olemasolevate seaduste rakendamine

(mitterakendumine)

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 12

Eesti probleem ühiskonna kahesoolisuse

ignoreerimine naiste ja meeste

sugupoolevajadustega mittearvestamine

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 13

CEDAW eesmärgid ja sisu Naiste ja meeste täieliku võrdsuse

saavutamiseks vaja muuta nii naiste kui ka meeste traditsioonilist rolli perekonnas ja kogu ühiskonnas

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 14

Täitmise kontrollimine Riigi aruanded iga 4 aasta järel Naisorganisatsioonid ja sõltumatud

eksperdid - nn ‘variaruanne’ Hindajateks 23 rahvusvahelise

õiguse eksperti – nn CEDAW komitee

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 15

Tegelikult on soolise diskriminerimisega võitlemine väljakutse

mentaliteedi muutmisele kultuuri muutmisele ja hoiakute muutmisele

Ülle-Marike Papp

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 16

Struktuur preambula (sissejuhatav osa) kuus osa - kokku 30 artiklit naiste diskrimineerimise

keelustamisest ning riikide ülesannetest erinevates eluvaldkondades artiklid 1-16

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 17

Artikkel 1.Naiste diskrimineerimise

defineerimine

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 18

Artikkel 2. Diskrimineerimise keelustamise

kohustus ja meetmed (seadused, rakendamine, järelvalve)

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 19

Artikkel 3.Naiste staatuse tõstmine, naiste arendamine

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 20

Artikkel 4. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse

saavutamiseks positiivsete meetmete rakendamine

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 21

Artikkel 5. Stereotüüpsete soorollide ja

eelarvamuste vähendamine

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 22

Artikkel 6. Naiste ekspluateerimise keelustamine

(prostitutsiooniks sundimine ja naistega kauplemise tõkestamine)

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 23

Artikkel 7.Poliitiline ja avalik elu

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 24

Artikkel 8. Esindatus ning osalemine

rahvusvahelises poliitikas

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 25

Artikkel 9. Rahvus ja kodakondsus Artikkel 10. Haridus Artikkel 11. Tööhõive

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 26

Artikkel 12. Võrdõiguslikkus

tervishoiuteenuste kättesaamises

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 27

Artikkel 13. Sotsiaalsed ja majanduslikud

toetused

Anu Laas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks 28

Artikkel 14. Maanaised Artikkel 15. Võrdsus seaduse ees

ning tsiviilõiguses Artikkel 16. Sooline võrdõiguslikkus

perekonnas ja perekonnaseaduses

Recommended