Põllumajandus, märgalad ja Läänemeri

Aleksei Lotman

Eestimaa Looduse Fondimerekeskkonna kaitse ekspert

Märgalade kasutusel on pikk ajalugu

Märgalad

● Märgalad on ainus ökosüsteemi-klass, mille kaitseks on sõlmistud eraldi globaalne lepe – Ramsari konventsioon

● konventsioonis käsitletakse märgalasid üsna laia mõistena, mille alla lähevad mh. kõik sootüübid ja mitmesugused madalad veekogud

– nii seisva kui vooluveega

– nii looduslikud kui kunstlikud

– nii ajutised kui alalised

– nii magedad kui riimveelised ja soolased

– sh. rannikumeri kuni 6 m sügavusjooneni (madala veeseisuga)

Ramsari konventsioonist tulenevalt

● Liikmesriigid määratlevad sobivad alad rahvusvahelise tähtsusega märgaladena (nn. Ramsari alad)

● Alad valitakse lähtuvalt ökoloogilistest, botaanilistest, zooloogilistest, limnoloogilisest või hüdroloogilisest tähtsusest

● Ramsari alade kaitse ei välista nende mõistlikku kasutamist

● Mõistlikult kasutada tuleks võimalusel kõiki märgalasid

Millised inimeste huvid on seotud märgaladega?

● Looduskaitse – elurikkus; ei välista mõistlikku kasutust

● Kalandus – koelmud, püügikohad

● Jahindus – jahiulukite, eelkõige veelindude elupaigad, olulised jahimaad

● Roolõikus

● Loodusturism

● Põllumajandus – karja- ja heinamaad, leostuvate taimetoitainete püüdjad

Rannaniidud

● Tüüpiline pool-looduslik rannikumärgala

● Tihti kompleksis teiste rannikumärgaladega, nagu roostikud ja soolakud

● Ohustavad nii merereostus kui sisemaalt tulevad mõjud, sealhulgas põllumajanduse intensiivistamine

● Peamine oht tänapäeval karjatamise või niitmise lakkamine

● Nii karjatamise lakkamine kui reostus soodustavad alade kinnikasvamist

● Sobiv karjatamiskoormus on 0.4-1.3 lü/ha, täpsem soovitus sõltub konkreetsest niidust.

Lõukad, lahed ja lehtersuudmed

● Esinevad koos teiste, ka pool-looduslike rannikumärgaladega ja nende kaitsekorraldus on tõhus vaid ühtses kompleksis.

● Sõltuvalt loodusoludest ja kaitse-eesmärkidest võib kaitsel piirduda negatiivse inimmõju vähendamisega või tuleb rakendada aktiivseid abinõusid soodsa seisundi tagamiseks.

● Roostiku vohamist soosib vee eutrofeerumine ja karjatamise lakkamine. Veereostuse vastane tegevus on kulueffektiivne selge allika olemasolul. Karjatamist tuleks üldjuhul soosida. Vahel on õigustatud mehhaaniline puhastamine.

● Talvine roolõikus on traditsioonilise looduskasutuse vorm, mis enamasti on kooskõlas looduskaitse eesmärkidega.

● Lehtersuudmed - ainsaks enam-vähem tüüpiliseks lehtersuudmeks Eestis on Matsalu laht.

Luhad ja sooniidud

● Ajalooliselt eelkõige heinamaad, kuid paiguti siiski ka karjamaad

● Peamine oht kinnikasvamine, mis tuleneb traditsioonilise kasutuse lakkamisest, aga ka kuivendamisest ja väetamisest

● Parim hooldus niitmine, kuid sobib ka karjatamine

● Heinaga viiakse välja taimetoitaineid, mis tõhustab luha toimimist veepuhastajana

Tagasitulek

Tehismärgalad

● Puhverribad, tiigid, lodud

● Lisaks vee kvaliteedi parandamisele suurendavad ka intensiivselt majandatud põllumajandusmaastiku elurikkust

● Õige hooldus teenib mõlemat eesmärki

● Võivad omandada ka jahinduslikku ja kalanduslikku tähtsust, kuid siin peab jälgima, et põhifunktsioon ei saaks häiritud

Kokkuvõtteks

● Märgalade mõistlik kasutus seob säästliku põllumajanduse ja looduskaitse

● Pool-looduslike märgalakoosluste kasutamine karja- ja heinamaadena hoiab elurikkust ning annab toodangut (tänapäeval valdavalt liha)

● See kasutus, eelkõige heinamaade puhul, aitab kaasa ka veekeskkonna kaitsele

● Kunstlike märgalade loomine intensiivsesse põllumajandusmaastikku vähendab veesaastet ja taastab elurikkust