Perekond kui sotsiaalne institutsioon

Perekond kui Perekond kui sotsiaalne sotsiaalne

institutsiooninstitutsioonLiina KäärLiina Käär

Eesmärk:Eesmärk:• Mis on perekond?• Miks on perekonda vaja?• Millised on perekonnatüübid?• Perekonna funktsionalistlik ja

konfliktiteoreetiline käsitlus• Perekonna areng muutuvas

ühiskonnas

PerekondPerekondPerekond on üheaegselt nii institutsioon kui

väike grupp.

Vajadus perekonna järele on tingitud mitmetest faktoritest:

• vajadus lapsi peale sündi pikka aega hooldada

• sugudel baseeruv tööjaotus• aastaringne sugutung ja sellest tulenev

tihe läbikäimine meeste ja naiste vahel• koostööaltimate meeste eelistamine naiste

poolt.

Perekond Perekond Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud

sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine

Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused:• väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end

perekonda kuuluvaks• perekonna moodustamise aluseks on:

– abielu– veresugulus või sugulussuhted– lapsendamine– mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks

• perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid

• perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond

• perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone

Perekonna funktsionalistlik Perekonna funktsionalistlik käsitluskäsitlus

Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid

Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia.

Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid.

Perekonna konfliktiteoreetiline Perekonna konfliktiteoreetiline läheneminelähenemine

• Kas perekond taastoodab ebavõrdsust?

• Kas perekonnas koheldakse kõiki liikmeid võrdselt?

• Perekond, mis peaks olema ühiskonna aluseks, ei pruugi oma liikmete eest hoolt kanda nii nagu ühiskond neilt ootab

Perekonnatüübid ja Perekonnatüübid ja erinevusederinevused

Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat:

• korraga lubatud kaasade arv• milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted• põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid• abikaasade elukoht ja seotus kaasade

vanematega (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad)

• valitsevad võimusuhted perekonnas

Perekonna loomisega Perekonna loomisega kaasnevad rituaalidkaasnevad rituaalid

Monogaamia, polügaamia, bigaamiaMonogaamia, polügaamia, bigaamia

Nukleaar- ja laiendatud Nukleaar- ja laiendatud perekondperekond

Alternatiivsed Alternatiivsed peretüübidperetüübid

Perekonna funktsioonid:Perekonna funktsioonid:

• soo jätkamine –seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud;

• ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine, uute liikmete sotsialiseerimine;

• perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt;

• perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise;• perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest

kinnipidamine, seksuaalsus jm.

Perekonnatsükkel:Perekonnatsükkel:

• kohtumine• abiellumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, ohtrad

seksuaalkogemused• perekonnas keskmiselt 2 last• peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle• vanemate eluiga suhteliselt pikk• laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine• vanematel rol lastelaste kasvatamisel, või hoidmisel• kaasaegset perekonda iseloomustab „tühja pesa faas”,

mida varasemad põlvkonnad ei tundnud• tõusnud on lastesünnitamise ja abiellumise iga – paremad

võimalused tööl käia, rasedust vältida• tõusnud on lahutuste arv ja taasabiellumine. Erinevate

teadlaste hinnangul jääb kauemaks kui 30 aastat püsima alla poole sõlmitud abieludest. Minevikus jäid paljud lapsed pooliksse peresse kasvama peamiselt ühe abikaasa varajase surmaga.

Kohtingul käimine:Kohtingul käimine:

Abielu ja seksuaalsuhted:Abielu ja seksuaalsuhted:

Vanemad: Vanemad:

LahutusedLahutused

Muudatused kaasaegsesperekonnas

Pere on rohkem lapse keskne

Rohkem sündeväljaspool

abieluPere suurusevähenemine

Perekonna funktsioo-nide muutumine

Nukleaarperekonna suuremprivaatsus ning kaugemate

sugulassuhete nõrgenemine

Abielude arvuvähenemine,

vabaabielu Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on

lapsed eelmistest abieludest

Lahutuste arvu kasv

Üksikvanematega peredearvu kasv