Sotsiaalne tõrjutus ja kaasatus

Tallinna Ülikool

Infoteaduste Instituut

Triinu Raam

Sotsiaalne tõrjutus ja kaasatus

Referaatülevaade

Juhendaja: Elviine Uverskaja

Tallinn 2013

1

Sisukord

Sissejuhatus...........................................................................................................................................3

1. Valdkonna olulised mõisted...............................................................................................................4

2. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused............................................................................................................6

3. Euroopa 2020 strateegia....................................................................................................................7

4.Sotsiaalne tõrjutus Eestis....................................................................................................................8

4.1.Riskirühmad...........................................................................................................................9

4.2.Sotsiaalse tõrjutuse mõõtmine..............................................................................................9

4.3.Eesti statistilised näitajad.....................................................................................................10

5.Noorte Sotsiaalne kaasatus...............................................................................................................15

Kokkuvõte............................................................................................................................................19

Kasutatud allikad..................................................................................................................................20

Lisa 1 – Infoülevaate koostamise allikad..............................................................................................22

2

Sissejuhatus

Käesolev referaatülevaade on koostatud aine teaberetseptsioon ja infoesitlus raames. Töö

teemaks on sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. Ülevaate koostamise eesmärgiks on luua

süsteemne ülevaade käsitletava teemaga seotud probleemidest Eestis. Teema mõistmiseks on

lähtutud ka rahvusvahelistest dokumentidest.

Töö jaguneb viieks peatükiks. Esimeses peatükis on välja toodud olulised mõisted käsitletava

teema valdkonnas. Teises peatükis on käsitletud sotsiaalse tõrjutuse põhjusi. Kolmandas

peatükis on lühidalt välja toodud Euroopa 2020 strateegia põhimõtted. Neljandas peatükis on

antud ülevaade olukorra kohta Eestis. Teema jaguneb omakorda alapeatükkideks –

riskirühmad, sotsiaalse tõrjutuse mõõtmine ja statistilised näitajad Eestis. Viiendas peatükis

on käsitletud noorte sotsiaalse kaasatuse teemat.

3

1. Valdkonna olulised mõisted

Mõistega sotsiaalne sidusus kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja

sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks,

ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks sotsiaalsete

suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks kasutab mõistet, mis

tähendab „ühiskonna võimekust tagada kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida

polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes

saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult."

Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus

elus. See tähendab omada juurdepääsu ressurssidele ja teenustele - võimalus tööd teha, saada

sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada

infotehnoloogia võimalusi. Lisaks sissetulekutele on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel.

Sotsiaalne tõrjutus tähistab situatsiooni, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja

teenuste juurde, näiteks võimalus tööd teha, ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele,

tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele, infotehnoloogiale.1

Sotsiaalne kapital - tähistab inimsuhete kvaliteeti hõlmates nii ühiskonnas kui ka erinevates

sotsiaalsetes gruppides kehtivaid norme ja reegleid ning institutsioone ja mitteformaalseid

võrgustikke, mis võimaldavad kollektiivset tegutsemist. Seda võib mõitsa kui investeeringut

sotsiaalsetesse suhetesse ja võrgustikkesse, millest hiljem loodetakse saada kasu. Eristatakse

kolme tüüpi sidusust: omataoliste ühtekuuluvusel, horisontaalsete seoste loomisel

funktsionaalselt erinevate samatasemeliste koosluste vahel ning ühiskonna hierarhias erineva

sotsiaalse positsiooniga inimeste või rühmade omavaheliste kootöösuhete loomisel.2

Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidide ja sotsiaalsete gruppide horisontaalset või

vertikaalset liikuvust erinevate ühiskondlike struktuuride ja tasandite vahel. Mobiilsus sõltub

1 Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus.html. (03.12.2013)

2 Lauristin, M. Sotsiaalne kaasatus võitluses vaesusega. Sotsiaaltöö. 2010. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Sotsiaaltoo_ajakiri/2010/Sotsiaaltoo_2010_5.pdf

4

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Sotsiaaltoo_ajakiri/2010/Sotsiaaltoo_2010_5.pdf


http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus.html

indiviidist soost, vanusest, rahvusest ja sotsiaalsest päritolust, samuti ka tema saavutustest,

kui ka ühiskonnast. 3

Vaesus. Vaeseks peetakse inimest, kellel on piiratud materiaalsed võimalused ning kes elavad

allpool harjumuspärast elustandardit.4

3 Saar, E. (2010). Sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaaltöö, nr 5, 2010, http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Sotsiaaltoo_ajakiri/2010/Sotsiaaltoo_2010_5.pdf lk 24-28.

4 Vaesus Eestis. Eesti Statistikaamet. 2010. lk 6-7

5



2. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused

Vaesust käsitletakse enamasti puuduse ja põhivajaduste rahuldamise kaudu. Vaeseks peetakse

inimest, kellel on piiratud materiaalsed võimalused ning kes elavad allpool harjumuspärast

elustandardit. Vaeste hulka loetakse ühiskonna sotsiaal-majandusliku hierarhia madlamatesse

kihtidesse kuuluvaid inimesi. Vaesust võib määratleda ka sotsiaal-kultuurilisestest normidest

lähtuvalt- alkohoolikud, narkomaanid, kodutud jne. Arengumaades mõistetakse mõiste

vaesuse all puudust elementaarsetest vajadustest, nagu toit ja vesi. Heaoluriikides on vaestel

olemas elukoht ning elementaarsed tarbimis- ja osalusvõimalused, kuid siin väljendub vaesus

võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega madalamas sissetulekus, elustandardis, hüvede ja

õiguste väikesemas kättesaadavuses.5

Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata vaesust ainult rahaliste vahendite

vähesuna. Selle all mõeldakse ka materiaalsete ressursside puudumisest. Vaesus iseloomustab

ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega,

rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma heast haridusest, mis omakorda

põhjustab vaesust.6 Sedasi tekib püsiv kuhjuv ilmajäetuse tunne ning materiaalsete ja

sotsiaalsete probleemide põimumise. Püsiv ilmajäetus on oluline sotsiaalse tõrjutuse

riskitegur.7

Vaesus materiaalses kontekstis on seotud sageli madala sotsiaalse kapitaliga, vähesema

koostöövõime ja eneseusaldusega. On täheldatud, et vaesusel on omadus sotsiaalset kapitali

veelgi vähendada, kuna paljud suhtlusvõimalused kaasaegses ühiskonnas on küllaltki

kulukad. See puudutab nii sporti kui vaba aja veetmist, samuti tööga seotud kollektiivseid

töövälise aja veetmise viise, aga ka suhtlust omaenda sõprus- ja perekonnas.8

5 Eesti Statistikaamet. Vaesus Eestis. Eesti Statistikaamet. 2010. lk 6-7

6 Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus.html. (03.12.2013)

7 Eesti Statistikaamet. Vaesus Eestis. Eesti Statistikaamet. 2010. lk 6-7


6




3. Euroopa 2020 strateegia

Euroopa 2020 strateegias on eesmärgiks seatud ühiskonna sotsiaalse sidususe ja

ühiskonnaliikmete sotsiaalse kaasatuse suurendamine viie keskse valdkonna abil: tööhõive,

innovatsioon, haridus, sotsiaalne kaasatus ja keskkonnasäästlikkus. Lissaboni tippkohtumise

(2000) raames leppisid liikmesriikide tippjuhid kokku Euroopa Liidu ühtse sotsiaalse mudeli

eesmärkides ja põhiväärtustes. 2000 aasta detsembris võeti Nizza tippkohtumisel vastu

Euroopa Liidu sotsiaalprogramm, mis kehtestas liidu tööhõive-ja sotsiaalpoliitika jaoks

järgmised ülesanded:

• uute töökohtade loomine ja olemasolevate töökohtade kvaliteedi parandamine;

• tasakaalu leidmine tööturu paindlikkuse ja sotsiaalse turvalisuse vahel;

• sotsiaalse sidususe edendamine vaesusega võitlemise kaudu;

• sotsiaalkindlustussüsteemide kaasajastamine;

• soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemine;

• laienemise ja välissuhete sotsiaalpoliitiliste aspektide käsitlemine.9

Kuigi Lissaboni tippkohtumisel lepiti kokku ühtsed eesmärgid, tuleb siiski igal riigil endal leida

lahendused, kuidas nende eesmärkideni jõutakse. Ühe osa eesmärkide saavutamiseks koostab iga

riik sotsiaalse kaitse ja kaasatuse aruanded, mis sisaldavad strateegiad ja tegevusi vaesuse ja

tõrjutuse vähendamiseks. Aruanded esitatakse informeerimaks teisi riike ja Euroopa

Komisjoni.10

9 Trumm, A. Noored ja Sostiaalne kaasatus. Tartu Ülikool. Noorteseire Eestis. Poliitikaülevaade 4.2012

http://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjgyMDEyLzA5LzExLzA5XzIyXzI1XzIzOV9Qb2xpaXRpa2F5bGV2YWFkZV80dmVlYi5wZGY/09_22_25_239_Poliitikaylevaade_4veeb.pdf

10 Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklikud aruanded.(26.10.2012).http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus/sotsiaalse-kaitse-ja-kaasatuse-riiklikud-aruanded.html

7

http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus/sotsiaalse-kaitse-ja-kaasatuse-riiklikud-aruanded.html




4.Sotsiaalne tõrjutus Eestis

2003. aastal koostati tegevuskava, et valmistada sotsiaalse kaitse ja kaasatuse

ühismemorandum, milles analüüsiti põhjalikumalt Eesti sotsiaalset olukorda, toodi välja

vaesuse ja tõrjutuse riskigrupis olevad sotsiaalsed rühmad ning püstitati pikaajalised

eesmärgid olukorra leevendamiseks.

Ühismemorandumile järel valmis Eesti esimene sotsiaalse kaitse tegevuskava aastateks 2004-

2006. Riskirühmadena määratleti töötud, töötu liikmega perekonnad, paljulapselised pered

ning üksikvanemaga pered. Peamised meetmed vaesuse ja tõrjutuse leevendamiseks sellel

perioodil olid tööhõive suurendamine, juurdepääs ressurssidele, õigustele ja teenustele (sh

haridus, tervishoiuteenused, eluase, õigusabi, ohvrite kaitse jne) ning tõrjutuse riskide

vähendamine (sh e-kaasatuse suurendamine, kogukondade aktiviseerimine).

Järgmine etapp sotsiaalse kaitse ja kaasatuse raames valmis riiklik aruanne aastateks 2006-

2008, mis oli küll vormilt uus – konkreetsemate juhiste ja uue struktuuriga, kuid sisulised

põhimõtted ja suunad jäid samaks. Aruandega seati eesmärkideks pikaajalise töötuse ja

tööturult tõrjutuse ennetamine ja vähendamine ning lastega perede vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse ennetamine ja leevendamine.

Aastatel 2008-2010 seati peamiseks ülesandeks teenuste pakkumise laiendamine selleks, et

toetada inimese võimalusi töötada. Laiendatakse pakutavate tööturuteenuste ringi – näiteks

puudega ja vanemaealistele töötajatele hakatakse pakkuma nõustamisteenust, erialakoolitust,

tööpraktikat, tööharjutust, võimalust saada töötamiseks vajalikke abivahendeid jne. Vajadusel

osutatakse tööturule sisenemiseks eelteenuseid: sotsiaalset rehabilitatsiooni ja psühholoogilist

nõustamist. Lapsevanemate tööturul osalemist toetatakse lapsehoiuteenuse ning

tööturuteenuste pakkumise kaudu. Lisaks vanemate töötamisele aitavad laste vaesusesse

sattumist ennetada vanemahariduse propageerimine, perelepitusteenuse ning mitmete teiste

perekonda toetavate teenuste (nt võlanõustamine, tugiisiku ja tugipere teenus) osutamine.

Laste, noorte, puudega inimeste ja eakate hariduses ja elukestvas õppes osalemise võimalusi

toetatakse järgneva kahe aasta jooksul näiteks kutseõppesüsteemi, samuti e-õppe süsteemi

arendamisega. Töötamise ja iseseisva toimetuleku toetamiseks töötatakse välja ja

uuendatakse mitmete hoolekandeteenuste (nt rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus,

8

tugiisiku teenus, töövahendite ja tööruumide kohandamine puudega inimestele ja eakatele,

koduteenus jne) osutamise põhimõtteid. 11

4.1.Riskirühmad

Suurimasse vaesusriskis on töötud (eriti pikaajalised töötud), suured pered ja

üksikvanemaga pered. Vaesust kogevad ka madalapalgalised. Töö ei tasu end alati ära,

arvestades töölkäimisega seotud lisakulusid ja sotsiaaltoetuste võimalikku kaotust. Kõige

madalamad palgad on kõrge tööpuudusega piirkondades, põllumajanduses, aga ka tervishoiu-

ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas hoolekandeasutustes.

Keskmine vanaduspension hoiab pensionäre üldiselt vaesusest väljas, kuid üksi elavad eakad

on sageli kõige haavatavamate hulgas. Pea veerand elab neist absoluutses vaesuses seoses

tervise halvenemisega ja suurte eluasemekuludega.

Puuetega inimeste majanduslik olukord on mõnevõrra paranenud invaliiduspensionide

reformi ja eraldi sotsiaaltoetuste kehtestamist puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kuid

enamiku puuetega inimeste ainsaks sissetulekuallikaks on pensionid ja toetused. Lisaks

kogevad puuetega inimesed takistusi hariduse omandamisel, hoonetele, informatsioonile ja

teenustele ligipääsul. Tõrjutust süvendavad ühiskonnas levinud eelarvamused.

Naiste ja meeste vaesuse näitajates märgatavaid erinevusi ei ole, kuid naistel on suurem

tõenäosus kui meestel olla üksikvanem või hoolitseda eaka või puudega pereliikme eest, mis

omakorda mõjutab nende töö- ja sissetuleku teenimise võimalusi ning sotsiaalkaitset.

Võõrkeelse elanikkonna vähene eesti keele oskus on üks riskiteguritest, mis võib süvendada

vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Muulaste majanduslikku olukorda mõjutab eelkõige kõrge

töötuse määr.12

4.2.Sotsiaalse tõrjutuse mõõtmine

Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks lepiti 2001. aastal Euroopa Liidu Nõukogus kokku 18

ühtlustatud indikaatorit, mida nimetatakse Laekeni indikaatoriteks. Nendega mõõdetakse

sotsiaalse tõrjutuse tahke ja hinnatakse, millised sotsiaal-majanduslikud tunnused

11 Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklikud aruanded.(26.10.2012).http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus/sotsiaalse-kaitse-ja-kaasatuse-riiklikud-aruanded.html

12 Sotsiaalse kaasatuse ühismemorandum Eesti. 2003. lk 8-9

9



iseloomustavad sotsiaalses tõrjutuses elavaid inimesi. Laekeni indikaatorid hõlmavad

sotsiaalse tõrjutuse nelja peamist dimensiooni:

1. majanduslikku vaesust, materiaalset ilmajäetust ja ebavõrdsust,

2. kaasatust tööturul ja tööintensiivsust leibkonnas,

3. terviseseisundit

4. haridustaset. 13

Suhteline vaesus määramisel lähtutakse leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetulekust–

leibkonna sissetulekust, mis on jagatud tarbimiskaalude summaga. Tarbimiskaale kasutatakse

sissetuleku arvutamisel selleks, et võtta arvesse eri vanuses leibkonnaliikmete tarbimise

erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu.

Näiteks maksab kolmeliikmeline leibkond eluaseme eest leibkonnaliikme kohta vähem kui

üheliikmeline leibkond samasuguses eluruumis. Esimese täiskasvanud leibkonnaliikme

tarbimiskaal on 1, iga järgmise täiskasvanu oma 0,5 ja ülalpeetava lapse oma 0,3.

Ekvivalentsissetulek on seega sissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta.

Tarbimiskaalud võimaldavad leibkondi suuruse ja koosseisu järgi paremini võrrelda.

Suhtelise vaesuse näitaja kohaselt on vaene see, kelle ekvivalentnetosissetulek on alla 60%

riigi elanike mediaanekvivalentsissetulekust.14

4.3.Eesti statistilised näitajad

2009. aastal elas suhtelises vaesuses 211 000 inimest ehk 15,8% Eesti rahvastikust.Võrreldes

2008. aastaga vähenes suhtelise vaesuse määr 2009. aastal ligikaudu 4 protsendipunkti.15

2010. aastal elas suhtelises vaesuses 17,5% Eesti rahvastikust. Suhtelise vaesuse piir oli 3359

eurot aastas tarbija kohta. 2010. aastal elasid suhtelises vaesuses need, kelle

ekvivalentnetosissetulek oli alla 280 euro kuus.

13 Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus.(19.12.2012) http://www.stat.ee/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus

14 Nimmerfeldt, G. Sotsiaalne tõrjutus. (27.07.2012). Eesti Statistika Aastaraamat 2012.lk 106-108 http://www.stat.ee/57659

15 Tasuja, M. Sotsiaalne tõrjutus. Eesti Statistika Aastaraama 2011. lk 110. http://www.stat.ee/49281

10

http://www.stat.ee/49281


http://www.stat.ee/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus

Suhtelise vaesuse piir langes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 77 euro võrra, suhtelise

vaesuse määr aga tõusis 1,7 protsendipunkti. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus

suurenes, sest töötuse määr tõusis ja elanike sissetulekud vähenesid. Kui 2009. aastal elanike

sissetulekud võrreldes majanduskasvu aastatega ühtlustusid, siis 2010. aastal oli ebavõrdsus

ühiskonnas taas suurem. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud erinesid

2010. aastal 5,3 korda (2009. aastal 5,0 korda). 2011. aastal oli näitaja 17,5%.

Piirkonniti võrreldes tõuseb esile sissetulekute märkimisväärne erinevis . 53% Põhja-Eesti

elanikest kuulus suurema sissetulekuga elanikkonna hulka. Samas 57% Kirde-Eesti elanikest

kuulus väiksema sissetulekuga elanikkonna hulka. Suhtelise vaesuse määr Põhja- ja Kirde-

Eestis erines samuti peaaegu kolm korda. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis olid

sissetulekujaotused võrdlemisi ühtlased ning suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus

oli Lääne-Eestis 15,9%, Lõuna-Eestis 20,8% ja Kesk-Eestis 23,1%. Maakondade võrdluses

on vaesuse määr läbi aastate kõige väiksem olnud Harju maakonnas. Ka 2010. aastal oli

suhtelises vaesus elavate inimeste osatähtsus väikseim Tallinnas. Üle neljandiku elanikest

pidi vaesuspiirist madalama sissetulekuga toime tulema aga Ida-Viru, Valga, Põlva, Järva,

Jõgeva ja Võru maakonnas.

Erinevused maa- ja linnaelanike sissetulekutes ja suhtelise vaesuse määras on aasta-aastalt

vähenenud. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 21,3% maa-asulate elanikest. Linnalistes

asulates oli suhtelise vaesuse määr 15,8%. Võrdluseks 2004. aastal elas maaelanikest

suhtelises vaesuses 25,6%, linnaelanikest aga 15,1%.

2008. aastani oli maaelanike vaesusmäär linnaelanike omast 8–10 protsendipunkti kõrgem.

Vaesusrisk on maaelanike seas olnud suurem seetõttu, et maal on tööhõive määr madalam ja

palgad väiksemad. Alates 2009. aastast on erinevused maa ja linna vahel aga kahanenud, sest

üha enam suurema sissetulekuga leibkondi eelistab elada linna asemel looduslähedasemas

elukeskkonnas. Järjest levinum on kaugtöö IT-vahendite abil. Seetõttu on aidanud kaasa maa-

ja linnaelanike sissetulekute ühtlustumisele. Kui 2008. aastal oli linnaelaniku kuukeskmine

sissetulek maaelaniku omast 16% suurem, siis 2010. aastal oli linnaelaniku sissetulek 9%

suurem.

16–24-aastastest elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 22,1%, mis oli vanuserühmade

võrdluses kõrgeim vaesuse määr. Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises

11

vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses

ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Aastatel 2005–2008 oli suurim vanemaealiste vaesusmäär, mil elas suhtelises vaesuses 34%

vähemalt 65-aastastestt. Alates 2009. aastast on suurenenud suhtelises vaesuses elavate

noorte osatähtsus. 2010. aastal oli vanemaealiste vaesusmäär kõigi vanuserühmade võrdluses

madalaim (13,1%). Eelkõige on noorte suurenenud vaesusrisk tingitud selle vanuserühma

kõrgest töötuse määrast, mis on viimaste aastate jooksul tõusnud üle kahe korra. Kui 2008.

aastal oli 15–24-aastaste töötuse määr 12%, siis 2009. aastal 27,5% ja 2010. aastal 32,9%.

Vanemaealiste suhtelise olukorra paranemisele aitas kaasa 2009. aastal vanaduspension

tõusis, mistõttu vähemalt 65-aastased oli ainukesed, kellel 2009. aastal sissetulek suurenes.

Samuti vähenes 2010. aastal aastakeskmine netosissetulek selles vanuserühmas kõige vähem.

Vähemalt 65-aastaste ekvivalentnetosissetulek vähenes 2009. aastaga võrreldes 58 euro

võrra, kogu elanikkonna oma aga 212 euro võrra.

Meeste suhtelise vaesuse määr oli 2010. aastal 17,6%, naiste omast 0,2 protsendipunkti

kõrgem. Siiski on naistel suurem oht vaesusesse sattuda kui meestel ja enamikus riikides on

naised meestest keskmiselt vaesemad. Viimase kümne aasta jooksul on ka Eestis suhtelises

vaesuses elavate naiste osatähtsus olnud meeste omast alati suurem. Võrreldes aastatega

2005-2008, kui suhtelise vaesuse määra erinevus oli 4–5% naiste kahjuks, on viimastel

aastatel erinevused kadunud. See on tingitud meeste töötuse määra tõusust majanduskriisi ajal

2008. aastal oli meeste töötuse määr 5,9% ja naiste oma 5,5%. 2010. aastaks oli meeste

töötuse määr tõusnud aga peaaegu neli korda (20,1%) ja naiste oma kolm korda (15,0%).

Soolise erinevuse vähenemisele kaasa aidanud vanemaealiste suhtelise positsiooni

paranemine ühiskonnas. Kuna suur osa vähemalt 65-aastastest on naised, kajastub

vanemaealiste suhtelise vaesuse määra langus naiste ja meeste vaesusriski ühtlustumises.

Kuigi sooline erinevus on vähenenud, on vanemaealised naised vaesusest endiselt oluliselt

rohkem ohustatud kui vanemaealised mehed – nende suhtelise vaesuse määr oli 2010. aastal

samas vanuses meesteomast üle kahe korra kõrgem (vastavalt 15,9% ja 7,2%).

Mittetöötavatest inimestest (töötud, pensionärid ja teised mitteaktiivsed) elas 2010. aastal

allpool vaesuspiiri 26,8%. Vaesuse riskitegurite analüüs on näidanud, et tugevaim mõju

suhtelisele vaesusele on tööhõivel, mis omakorda sõltub haridusest. Töötamine vähendab

12

vaesusesse sattumise ohtu olulisel määral ja tööta jäämine tõukab vaesusesse. 2010. aastal oli

tööga hõivatud inimeste suhtelise vaesuse määr üle kolme korra madalam kui mittetöötavatel

inimestel. Mittetöötavatest inimestest olid kõige suuremas vaesusriskis töötud, kellest elas

suhtelises vaesuses 52,1%. Aasta varem oli töötute suhtelise vaesuse määr 5,4

protsendipunkti madalam.

2010. aastal hakkas kriisiaastatel halvenenud tööturuolukord mõju avaldama ka pikaajalisele

töötusele. Kui 2009. aastal oli vähemalt aasta ilma tööta olnud veidi üle kolmandiku kõigist

töötutest, siis 2010. aastal juba peaaegu pooled (45%).

Kuigi püsiv töökoht on peamine vaesusriski vähendav tegur, on ka töötavate inimeste seas

neid, kes elavad suhtelises vaesuses. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 6,1%

palgatöötajatest, ehkki neil oli töökoht. Hõivatute vaesust süvendab väike palk, mis on

omakorda seotud madala hariduse ja oskuste tasemega ning ebastabiilsete või osaajaga

töökohtadega. Ka töötamine ettevõtjana suurendab vaesusriski. Ettevõtjate suhtelise vaesuse

määr oli 29,2% – ligi viis korda kõrgem kui palgatöötajatel.

Leibkondadest ohustas vaesus kõige enam üksikvanemaga leibkondi, kellest elas 2010. aastal

suhtelises vaesuses 36,3%. Leibkonna koosseis on samuti üks oluline vaesuse riskitegur. Neid

leibkondi, kus on vähem tööealisi liikmeid ja rohkem ülalpeetavaid lapsi, ohustab vaesus

enam kui teisi. Peale üksikvanemaga leibkondade oli teistest suurem suhtelise vaesuse

määrka üksi elavatel meestel (36,1%) ja vähemalt kolme lapsega paaridel (25,5%). 2009.

aastaga võrreldes kasvas vaesus enim just viimati nimetatute seas. Kui ühe või kahe lapsega

paaridest elas vaesuses 14%, siis vähemalt kolme lapsega paaride hulgas oli vaeste osatähtsus

peaaegu kaks korda suurem. 2009. aastaga võrreldes vähenes suhteline vaesus vaid üksi

elavate naiste ja üksi elavate vähemalt 65-aastaste hulgas.

EL-i elanikest elas 2009. aastal Eurostati andmetel allpool suhtelist vaesuspiiri keskmiselt

16,4%. Suhtelise vaesuse määr oli 9%-st Tšehhis 21%-ni Lätis, Rumeenias, Bulgaarias ja

Hispaanias. Eestis oli suhtelise vaesuse määr 2009. aastal EL-i keskmisest veidi madalam –

15,8%.16

16 Nimmerfeldt, G. Sotsiaalne tõrjutus. (27.07.2012). Eesti Statistika Aastaraamat 2012.lk 106-108 http://www.stat.ee/57659

13


Maailma majandusfoorumi raporti kohaselt saavad Eesti inimesed riigi edust liiga väikse osa.

Raport jaotab euroliidu konkurentsivõime poolest neljaks erineva tulevikuväljavaatega

grupiks, kusjuures Eesti on 11. kohal. Riigi konkurentsivõime nõrgimaks lüliks on sotsiaalne

kaasatus. Liiga vähesed saavad Eestis osa majanduskasvust, hüvedest ja võimalustest – riigi

majanduskasv ja edu ei jõua lihtsalt tavaliste inimesteni. 17

Tõeks on saanud sotsioloogide hoiatus, et Eestis on ka keskkihtide seisund kaugel

keskklassile omasest turvalisusest: ettevõtte pankrot, abielulahutus, töökoha kaotus, raske

haigus perekonnas võib viia lootusetult tasakaalust välja veel eile end suhteliselt kindlalt

tundnud perekonna eelarve.

Ühiskonnas valitsev edukeskne mõtteviis ei soosi ühiskonna vähem eduka osa inimväärikuse

austamist. Vaesuse meediakuvand on pigem vines asotsiaali kui tööta jäänud kõrgharidusega

üksikema või suure pere isa nägu.18

17 Taliga: vähene sotsiaalne kaasatus ilmneb viletsates palkades.(3.07.2012) E24. http://www.e24.ee/895504/taliga-vahene-sotsiaalne-kaasatus-ilmneb-viletsates-palkades (04.12.2013)


14



5.Noorte Sotsiaalne kaasatus

Lähtuvalt Eesti noorsootöö seadusest defineeritakse noortena 7-26 aastaseid isikuid.19

EUROSTAT 2009 aasta andmete põhjal on noored kõigis Euroopa Liidu riikides kõige

haavatavamad riskirühmad tööturul.20

Noortel on vähe seadustatud võimalusi oma hääle kuuldavaks tegemiseks; paljude noorte

sotsiaalmajanduslik positsioon ühiskonnas on madal ning neil jääb puudu õigustest ja

võimust. Nende võimalused on piiratud vaesusega, suure sõltuvusega oma vanematest,

takistustega omandada kõrgharidust, töökohta, eluaset või kodakondsust (Barry 2005).

Noorte haavatavust on suurendanud ka hariduseluaseme- ja sotsiaalkaitsereformid, muutused

tööturul ja perekonnainstitutsioonis jne (MacDonald 1997).21

Euroopa Liidu noorteprogrammi „Youth in action“ (2007-2013) on eesmärgiks noorte

aktiivsete Euroopa kodanike kujundamine, keda iseloomustab avatus, sallivus ja solidaarsus,

sest just noored on need, kes määravad Euroopa tuleviku.

Programmis keskendutakse noorte sotsiaalse ja territoriaalse mobiilsuse suurendamisele,

mitte-formaalse õppimise laiendamisele, kultuuridevahelise dialoogi edendamisele ja kõigi

noorte ühiskonda kaasamisele, sõltumata nende hariduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest

taustast. Oluliseks peeti ka noortevahetuse toetamist ja vabatahtliku tegevuse arendamist, mis

annavad noortele täiendava võimaluse sotsiaalseks osaluseks multikultuurses keskkonnas ja

aitab vältida sotsiaalset tõrjutust.

2009.a. avaldati Euroopa Nõukogu noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik (2010-

2018), milles kutsutakse liikmesriike üles tegema komisjoni toetusel ning avatud

koordinatsiooni meetodit kasutades koostööd lähtudes kahest üldeesmärgist:

• pakkuda rohkem ja võrdsemaid õppimis- ja töötamisvõimalusi kõigile noortele;

19 Eesti Noorsootöö seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/741158

20 Eurostat (2009). Youth in Europe. A Statistical Portrait. Eurostat Statistical Books.http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-920/EN/KS-78-09-920-EN. PDF

21 Trumm, A. Noored ja Sostiaalne kaasatus. Tartu Ülikool. Noorteseire Eestis. Poliitikaülevaade 4.2012


15



https://www.riigiteataja.ee/akt/741158

• edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust

Uuendatud koostööraamistikust tulenevalt loodi aastateks 2013-2018 strateegia „Noored –

investeerimine ja mobiliseerimine, mis on jätkuks Euroopa Komisjoni 2008. aastal esitatud

uuele sotsiaalmeetmete kavale. Strateegia lähtub visioonist, mille kohaselt tuleb luua

võimalused selleks, et noored saaksid rakendada kogu oma potentsiaali.

Visioon on adresseeritud küll kõikidele noortele, kuid meetmed peaksid keskenduma nendele,

kellel on vähem võimalusi. Visioonil on kaks poolt:

investeerimine noortesse: eraldada rohkem vahendeid, et arendada poliitikavaldkondi,

mis mõjutavad noorte igapäevast elu ning parandavad nende heaolu;

noorte mobiliseerimine: edendada noorte potentensiaali ühiskonna uuendamisel ning

propageerida EL väärtusi ja eesmärke.

Strateegia eesmärgid on järgmised:

luua noortele rohkem võimalusi hariduses ja tööhõives;

parandada kõikide noorte võimalusi ühiskonnas täieõiguslikult osaleda;

kasvatada solidaarsust noorte ja ühiskonna vahel.

Sotsiaalse kaasatuse tegevusvaldkonna raames nenditakse strateegias, et ühiskond peab üles

näitama solidaarsust noortega, eriti nendega, kes on ebasoodsas olukorras. Tõrjutuse

põhjuseks võivad olla töötus, puue, ühiskonna ja inimeste suhtumine migratsiooni,

diskrimineerimine, füüsiline ja/või vaimne tervis, sõltuvus, väärkohtlemine, perevägivald ja

kriminaalne minevik.

EL Sissetulekute ja elutingimuste uuringu (EU-SILC) andmetel kuulus 2006. aastal viiendik

16–24 aastastest noortest vaesuse riskirühma. Vaesuse ja tõrjutuse põlvest põlve

edasikandumise vähendamine on sotsiaalvaldkonna üks põhieesmärke ning riskirühma

kuuluvate noorte aitamine hõlmab mitmeid poliitikavaldkondi ning nõuab integreeritud

meetmeid.

Strateegias soovitatakse liikmesriikidel noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks

rakendada järgmisi meetmeid:

16

sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise poliitikas otsida lahendusi teismeliste ja noorte

täiskasvanute probleemidele, eriti nende probleemidele, kes on ebasoodsas olukorras;

optimeerida ELi fondide ja katseprogrammide kasutamist, et toetada noorte sotsiaalset

lõimumist;

kasutada noorsootöö ja noortekeskuste täit potentiaali sotsiaalseks kaasamiseks;

arendada kõikide noorte kultuuridevahelist teadlikkust ja oskusi;

edendada noorte hõlvamist kaasamispoliitikasse ning poliitikakujundajate koostööd

noortega;

tunnustada ebasoodsas olukorras olnud noori, kes on oma olukorrast väljapääsu

leidnud (näiteks erinevate auhindade abil);

tegelda kodutuse, eluaseme ja majandusliku tõrjutuse probleemidega;

edendada juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele (nt transport, e-kaasamine, tervishoid,

sotsiaalteenused)

anda täiendavat toetust noortele peredele.

Strateegia määratleb alaeesmärgid tegevusvaldkondade lõikes, kuid tuleb tagada erinevate

valdkondade ja eesmärkide omavaheline sidusus ning noorte sotsiaalse kaasatuse

suurendamise ja vaesuse vähendamise saavutamiseks tuleb eelpoolnimetatud meetmete

kõrval pöörata olulist tähelepanu hariduse kättesaadavuse ja noorte tööhõive suurendamisele.

2011. aastal võttis Euroopa Nõukogu vastu resolutsiooni kõigi noorte Euroopa demokraatias

osalemise uute ja tõhusate vormide edendamise kohta. Rõhutatakse, et noored saavad anda

ühiskonna arengusse väärtusliku panuse ning nende kaasamine ühiskondlike probleemide ja

väljakutsete lahendamisse on ülimalt tähtis, et võimaldada kõigil noortel kasutada oma

võimeid täielikult ning leida otstarbekohaseid, mõtestatud ja püsivaid lahendusi.

Noorte olukorra parandamise eesmärgi olulisust näitab noortepoliitika võtmeküsimuste

sissetoomine Euroopa Liidu üldisesse arengustrateegiasse „Euroopa 2020“. Strateegias

nenditakse, et aruka ja innovaatilise majanduskasvu saavutamiseks tuleb suuremat tähelepanu

17

pöörata noortele ning senisest enam investeerida haridusse, koolitusse ja elukestvasse

õppesse.

18

Kokkuvõte

Käesoleva teema võtmemõisted on sotsiaalne sidusus, sotsiaalne kaasatus, sotsiaaalne

tõrjutus, sotsiaalne kapital, sotsiaalne mobiilsus ja vaesus. Üheks suurimaks sotsiaalse

tõrjutuse põhjustajaks peetakse vaesust. Euroopa Liidu riikides ja arengumaades omab mõiste

vaesus erinevaid tähendusi. Eestsi ja Euroopa Liidus sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis

ei tõlgendata vaesust ainult rahaliste vahendite vähesuna. Vaesus materiaalses kontekstis on

seotud sageli madala sotsiaalse kapitaliga, vähesema koostöövõime ja eneseusaldusega.

Ühiskonna sotsiaalse sidususe ja ühiskonnaliikmete sotsiaalse kaasatuse suurendamise

strateegia on kirjas dokumendis Euroopa 2020.

Sotsiaalse tõrjutuse küsiumusega hakati Eestis tegelema põhjalikumalt 2003. aastal.Eestis on

suurimase vaesusriskis töötud (eriti pikaajalised töötud), suured pered ja üksikvanemaga

pered. Haavatavad on pensionärid.

Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks lepiti 2001. aastal Euroopa Liidu Nõukogus kokku 18

ühtlustatud indikaatorit. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 17,5% Eesti rahvastikust. 2009.

aastal elas suhtelises vaesuses 211 000 inimest ehk 15,8% Eesti rahvastikust. 16–24-aastastest

elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 22,1%, mis oli vanuserühmade võrdluses kõrgeim

vaesuse määr.

Maailma majandusfoorumi raporti kohaselt saavad Eesti inimesed riigi edust liiga väikse osa.

Raport jaotab euroliidu konkurentsivõime poolest neljaks erineva tulevikuväljavaatega

grupiks, kusjuures Eesti on 11. kohal. Riigi konkurentsivõime nõrgimaks lüliks on sotsiaalne

kaasatus. Liiga vähesed saavad Eestis osa majanduskasvust, hüvedest ja võimalustest – riigi

majanduskasv ja edu ei jõua lihtsalt tavaliste inimesteni.

19

Kasutatud allikad

1. Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus.html.

(03.12.2013)

2. Lauristin, M. Sotsiaalne kaasatus võitluses vaesusega. Sotsiaaltöö. 2010.

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Sotsiaaltoo_ajakiri/201

0/Sotsiaaltoo_2010_5.pdf lk 20-23.

3. Saar, E. (2010). Sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus.

Sotsiaaltöö, nr 5, 2010, 24-28.

4. Vaesus Eestis. Eesti Statistikaamet. 2010. lk 6-7

5. Trumm, A. Noored ja Sostiaalne kaasatus. Tartu Ülikool. Noorteseire Eestis.

Poliitikaülevaade 4.2012

http://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjgyMDEyLzA5LzExLz

A5XzIyXzI1XzIzOV9Qb2xpaXRpa2F5bGV2YWFkZV80dmVlYi5wZGY/09_22_25

_239_Poliitikaylevaade_4veeb.pdf

6. Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklikud aruanded.

(26.10.2012).http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus/sotsiaalse-kaitse-ja-

kaasatuse-riiklikud-aruanded.html

7. Sotsiaalse kaasatuse ühismemorandum Eesti. 2003. lk 8-9

8. Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus.(19.12.2012) http://www.stat.ee/sotsiaalne-torjutus-ja-

vaesus

9. Tasuja, M. Sotsiaalne tõrjutus. Eesti Statistika Aastaraama 2011. lk 110.


10. Nimmerfeldt, G. Sotsiaalne tõrjutus. (27.07.2012). Eesti Statistika Aastaraamat

2012.lk 106-108 http://www.stat.ee/57659

11. Eesti Noorsootöö seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/741158

20

https://www.riigiteataja.ee/akt/741158













12. Eurostat (2009). Youth in Europe. A Statistical Portrait. Eurostat Statistical Books.

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-920/EN/KS-78-09-

920-EN. PDF

21

Lisa 1 – Infoülevaate koostamise allikad

Autor alustas allikate otsingul Sotsiaalministeeriumi kodulehelt vastava teemavaldkonna alt.

Antud lehekülje kasutamine oli autori hinnangul usaldusväärne, sest Sotsiaalministeerium

tegeleb riiklikul tasandil antud teemaga.

Teise allikana kasutas autor Marju Lauristini artiklit. Kuna artikli autor on tuntud

sotsiaalteadlane oli autori hinnagul tema esitatud ideed asjakohased ja õiged. Artikkel on pärit

ajakirjast Sotsiaaltöö vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta

erinumbrist.

Samast ajakirjast pärineb veel teinegi allikas - sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondade vaheline

sotsiaalne mobiilsus, artikkel E.Saarelt.

Adekvaatseid andmeid teema kohta pakkusid Statistikaameti läbi viidud uuringud ja

kokkuvõtted. Noorte teema puhul oli suureks abiks A.Trummi koostatud poliitiline ülevaade,

mis avas põhjalikult noorte sotsiaalse siudususe teema. Lisaks on autor kasutanud veel teisigi

allikaid – sostsiaalse kaitse ja tõrjutuse riiklikke aruandeid, Sotsiaalse kaasatuse

ühismemorandum, Eesti noorsootöö seadus ja rahvusvahelisi uuringutulemusi.

22

Documents

Sotsiaalne tõrjutus ja kaasatus