Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel

Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel

Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp• 1799 – 18. bümääri riigipööre• 1802 – Napoleon eluaegseks

konsuliks• 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks

– võrdsus seaduste ees• 1804 – Napoleon kuulutab end

keisriks• 1806 – kontinentaalblokaad• 1812 – sõjakäik Venemaale• 6. apr 1814 – Napoleon loobub

troonist• 1815 – 100 päeva

Viini kongress I

• sept 1814 – juuni 1815• Venemaa

– Aleksander I• Austria

– K. L. W. von Metternich• Preisimaa

– K. A. von Hardenberg• Suurbritaania

– R. S. Castlereagh• Prantsusmaa

– Ch. M. de Talleyrand

Viini kongress II• legitiimsus

– Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa-Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia

• julgeolek– puhverriigid Prantsusmaa ümber:

Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid

Viini kongress III• tasakaal

– Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja Kaukaasia, Austriale osa Poolast ja Itaaliast, Preisile lisa Saksamaalt, Rootsile Norra

• Prantsusmaa säilitas revolutsioonieelsed piirid, maksis reparatsioone (kontributsiooni)

Viini kongress IV

• Nelikliit absolutismi kaitseks – Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa

• Püha Liit kristluse kaitseks – Venemaa, Preisimaa ja Austria juhtimisel

• Castlereagh’ enesetapp

Viini süsteemi lagunemine• 1820ndatel Ladina-

Ameerika vabadusvõitlus– Monroe doktriin

• 1825 dekabristide ülestõus Venemaal

• 1830. a juulirevolutsioon Prantsusmaal

• Rahutused Poolas, Saksamaal ja Itaalias

• 1831 Belgia iseseisvumine

1848 revolutsioon I• 1847 majanduskriis• 1848 Itaalia riigid alustasid

ülestõusu Austria vastu, Rooma kuulutati vabariigiks

• 24. veebr kukutati Prantsusmaal juulimonarhia, II vabariik, presidendiks Napoleoni vennapoeg Louis Napoleon Bonaparte

• märtsis ülestõus Berliinis, Viinis ja Ungaris

1848 revolutsioon II• juulis reaktsiooni pealetung,

ülestõusud suruti maha– Preisist konstitutsiooniline

monarhia– 1851 kuulutas Louis Bonaparte

end keisriks– Ungari liideti taas Austriaga– Saksamaa jäi ühendamata

• tulemused:– kaotati viimased feodaalkorra

igandid– keskklass kohkus revolutsioonist– algab parlamentaarse võitluse

periood