VI Rahvusvahelised arveldused. Konsolideeritud aruanded

Ester Vahtre

Tallinn

2011

Akreditiivid

• Akreditiiv on ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud kujul, mis on kooskõlas ostu-müügilepinguga

• Akreditiive kasutatakse eelkõige rahvusvahelistes arveldustes finantsriskide maandamiseks

Arveldused akreditiividega

Ostja pank

Müüjapank

Ostja Müüja

Transpordi-ettevõte

Leping akreditiivigatasumiseks (1)

Taot-lus akre-ditiiviava-miseks(2)

Akreditiivi avamise teade (3)

Akredi-tiivi avamise teade (4)

Kaup (5)

Kauba saate-

dokumendid (6)

Kauba saate-

dokumendid (7)

Kauba saate-

dokumendid (8)

Kaup (13)

Kauba saate-

dokumendid (9)

Raha (11)

Raha (10)

Kauba saate-

dokumendid (12)

Kontsernisisene riskikindlustus (A.Kraus)USA emafirma ja kontserniettevõtete vahelised nõuded-

kohustused (USD)

$20

$30

$10$35

$20

$30

$30$40

$10

$60

$25$40

Kahepoolne tasaarveldus

$10

$25

$10

$10

$15

$20

Mitmepoolne tasaarveldus

$40

$15

Konsolideeritud aruannete koostamise üldpõhimõtted

• Konsolideerimine: kontserni finantsaruande koostamine (põhineb IAS 27-l)

• Konsolideerimine on vajalik, sest: omanikel on huvi käsitleda kontserni ühtse majandusüksusena

• investoritel on vajalik saada infot kontserni kui ühtse majandusüksuse finantsseisukorrast

• riikliust seadusandlusest väga paljudes riikide (k.a. Eesti Vabariik)

Konsolideeritud aruande koostamine (raamatupidamisseaduse § 27 alusel)

• (1) Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest:1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses;2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi

teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.

• (2) Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kelle üle teisel raamatupidamiskohustuslasel (konsolideerival üksusel) on valitsev mõju.

• (3) Konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega moodustavad konsolideerimisgrupi.

• (4) Konsolideerimine on konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega.

Konsolideerimise üldpõhimõtted• konsolideeritud kasumiaruanne sisaldab ainult neid tehinguid,

mis toimusid väljaspool kontserni olevate ettevõtetega• konsolideeritud kasumiaruandes näidatakse:

– kasum, millest on elimineeritud kontsernisisesed kasumid ja kahjumid– teiste vähemusaktsionäride osa kontserni kasumist

proportsionaalselt nende häältele • konsolideeritud bilansis näidatakse:

– ainult kontserni nõuded ja kohustused kontserniväliste ettevõtetega

– kontserni teistelt ettevõtetelt ostetud varud ja põhivara kontserni esmases sisseostuhinnas

– ainult emaettevõtte omakapital– ainult kontserni ettevõtete investeeringud väljapoole

kontserni– kontserniväliste vähemusaktsionäride vähemusosa

omakapitalist proportsionaalselt nende häältele – tütarettevõtte omandamisel kallimalt (odavamalt) kui tema

netoväärtus, tekib kontserni bilansis positiivne (negatiivne) firmaväärtus

Erandid (EV RP seadus)• 1) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt

90% kuulub Eestis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on kohustatud koostama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande;2) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande;3) konsolideeriv üksus, kelle vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on väiksemad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10;4) konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust;5) konsolideeriv üksus nende äriühingutest konsolideeritavate üksuste osas, kelle aktsiad või osad on omandatud kauplemiseks või edasimüümise eesmärgil lühiajalise perioodi jooksul.

Konsolideerimisprotseduurid tütarettevõtte omandamisel

• elimineeritakse ema investeering tütresse• tütre valduses olevad ema aktsiad näidatakse konsolideerimisel ema

tresooraktsiatena• elimineeritakse tütre omakapitali kõik komponendid (aktsiakapital,

aažio, reservid, jaotamata kasum)• elimineeritakse vastastikused nõuded ja kohustused• näidatakse vähemusosa tütre aktsiakapitalis konsolideeritud bilansi

eraldi real• netovara reaalväärtus = vara reaalväärtus - kohustuste reaalväärtus, kus

reaalväärtus = väärtus turuhinnasinvesteering - netovara reaalväärtus = firmaväärtus

• kui vara reaalväärtus ületab vara bilansilist väärtust, siis lisatakse konsolideeritud bilansi vastavale varale üleshindluse summa (või vähendatakse allahindluse võrra)

• Kui ema osalus on alla 100%, siis võetakse konsolideeritud bilanssi ainult emaettevõttele kuuluv proportsionaalne osa

Äritegevuse tulemusmõõdikud

• Müügitulud

- Tegevuskulud

= Ärikasum enne kulumit (EBITDA)

- Kulum

= Ärikasum (-kahjum)

+- Finantstulud ja –kulud

= Majandustegevuse kasum (kahjum) (EBT)

- Tulumaks

= Puhaskasum (-kahjum) (Net Profit)

Tegevuse marginaalid

• Brutomarginaal % - Gross margin %• Tegevuse marginaal % - Operating profit margin %• Majandustegevuse marginaal % -

Management/Business margin %• Tasuvusmarginaal – Net operating margin %, Profit

margin %• Tegevusmarginaalide abil analüüsitakse

kasumiaruandes esitatud või tuletatavate tulemite suhet müügituludesse. Neid kasutatakse võrdluses teiste ettevõtetega ning nad on kasumiaruande vertikaalanalüüsi (kasumiaruande kirjete osakaalu analüüsi) väljundid

Brutomarginaal%

• Brutomarginaal näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles peale müüdud kaupade ja teenuste kulude mahaarvamist. Suhtarvu arvutatakse kasumiaruande skeem II baasil

• Brutokasum x 100 Müügitulud• Rusikareeglit ei ole, võrdle teiste ettevõtetega

samal tegevusalal• Suhtarvu saab kasutada ainult nende ettevõtete

puhul, kes kasutavad kasumiaruande skeem II

Tegevuse marginaal/tasuvus %

• Suhtarv näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles enne finantskulusid ja tulumaksu. Võrreldakse samal tegevusalal tegutsevate ettevõtetega, kuna suhtarv näitab tegevuse efektiivsust ja ei kajasta finantseerimisviisi

• Kasum enne finantskulusid ja makse (EBIT) x 100 Müügitulud• Saab kõikide ettevõtete puhul arvestada• Rusikareegel – peaks olema positiivne• Võrreldakse teiste sama tegevusala ettevõtetega• Olukord paraneb, kui EBIT suureneb või müügitulud

vähenevad

EBITDA

• Paralleelselt analüüsitakse EBITDA suhet müügituludesse. EBIT ja EBITDA marginaali väljatoomine on tingitud asjaolust, et üks ettevõte investeerib põhivarasse, orienteerudes kvaliteetse toodangu strateegiale, teine elab “vanast rasvast” niikaua kui võimalik – teise marginaalid on sel juhul kõrgemad ja vabad rahavood suuremad. Samal ajal võib paari aasta pärast märgata teise ettevõtte kasvu seiskumist.

Majandustegevuse marginaal/tasuvus %

• Näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud kroonist on alles peale finantskulude mahaarvamist

• Majandustegevuse kasum x 100 Müügitulud• Saab kõikide ettevõtete puhul arvestada• Sõltub ettevõtte kapitalistruktuurist ja võõrkapitali kuludest• Rusikareegel: peaks olema positiivne• Olukord paraneb, kui majandustegevuse kasum suureneb

või müügitulud vähenevad• Võrdle teiste sama tegevusala ettevõtetega, kellel on sama

kapitali struktuur

Tasuvusmarginaal

• Tasuvusmarginaal % näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude ja tulumaksu mahaarvamist

• Puhaskasum x 100 Müügitulud• Saab arvestada kõikide ettevõtete puhul• Rusikareegel – peaks olema positiivne• Olukord paraneb, kui puhaskasum suureneb või

müügitulud vähenevad

Vara tasuvus ja rentaablus %• Vara tasuvus: näitab vara tasuvust enne maksustamist.

Tasuvus peab võrduma või ületama kapitali hinda. Varade tasuvusest kaetakse maksud, võlausaldajate intressid ja omanike dividendid

• Kasum enne intresse ja makse (EBIT) x 100 Keskmine vara• Rusikareegel: peaks olema positiivne• > riskivaba intressimäär• > hoiuste tootlikkus• > keskmine finantskulude määr• > tegelik kaalutud keskmine kapitalikulu• Olukord pareneb, kui EBIT suureneb või keskmine vara

väheneb• Tegevuse tasuvus x Vara käibesagedus = Vara tasuvus

Vara rentaablus

• Näitab vara maksudejärgset tootlikkust• Puhaskasum x 100 Keskmine vara• Rusikareegel – peaks olema positiivne• > keskmine maksudejärgne finantskulude määr• > keskmine tegelik kaalutud kapitalikulu• Olukord paraneb, kui puhaskasum suureneb või

keskmine vara väheneb• Investeeritud kapitali rentaablus (ROIC) • EBIT või ärikasumIntressikandvad kohustused ja omakapital

Omakapitali tasuvus ja rentaablus%

• Suhtarv näitab omakapitali tootlikkust enne maksustamist (OpROE %) – Omakapitali tasuvus

• Majandustegevuse kasum x 100 Keskmine omakapital• Rusikareeglit ei ole• Olukord paraneb, kui majandustegevuse kasum

suureneb või keskmine omakapital väheneb• Omakapitali rentaablus %• Puhaskasum x 100 Keskmine omakapital

Omakapitali rentaabluse Du Pont esitus

Puhaskasum

Müügitulud

Keskmine vara

Tasuvuse marginaal

Varakäibesagedus

Keskmine vara

Keskmine omakapital

Vararentaablus ROA

Omakapitali rentaablus

ROE

Finants-võimendus