Renoveerimisnäiteid Soomaa rahvuspargist

Renoveerimisn!iteid Soomaalt

Ettekanne Tipu looduskoolile 03.07.2010

Renoveerimisn!iteid Soomaalt

Tegemist on 2010 asta juulikuu alguses

Tipu looduskoolis Soomaa säästva

taluarhitektuuri koolitusel peetud loengu

kokkuvõttega, mis keskendus Soomaa

rahvuspargi alalt pärinevatel

renoveerimisnäidetel.

Kuna Soomaa oma paiknemise, keeruliste

loodusolude ja harva inimasustuse tõttu

on väljapool kinnisvara uuendamise ja

rajamise areaali, siis heisastuvad

siinsetes näidetes kohaliku elaniku

nutikus ja võimalused.

Renoveerida ja taastada võib mitmeti -

ainukeseks kriteeriumiks seejuures saab

olla ettevõtmise kestmine ajas selliselt,

et hooned säilitavad oma ilme ja

olemuse paremate aegad tarvis.

Ettekande eesmärk ei ole hinnata kui

professionaalsed on käesoleva valimi

näited - pigemini on tegemist juhistega

sellest, et hoone hoidmiseks pole tihti

vaja rohkem, kui omaniku head tahet ja

leidlikku meelt.

© Rait Parts

Oja talu elumaja endises Liinoja k"las

Mardi talu eluhoone k##k mahaj!etud Toonoja k"las Soomaa p$hjapiiril

2

Soomaa rahvuspark on moodustatud 1993 aastal looduse, kultuurip!randi ja tasakaalustatud looduskaskutuse kaitsmiseks. Ajaloolisest taustast tulenevalt on So0maal s!ilinud v!he algup!rast hoonestust, kuna ajavahemikul 1939%1993 kahanes elanikkond pea k"mnekordselt. 1939 aasta seisuga elas rahvuspargi aladele j!!vates k"lades ca 800 inimest, kellest t!nase seisuga on j!rel vaevalt 80 alalist elanikku. Koos elanikkonna lahkumisega hakkas olemasolev hoonestus lagunema ja t!naseks on 1939 aastal kasutuses olnud rajatistest s!ilinud vavevalt 15 & . Majandustegevuse muutus ja inimtegevuse taandmine paremini majandatvatele aladele v!ljapoole "leujutuste m$juv!lja on oluliselt muutnud Soomaa maastikuilmet. Traditsioonilised p$llud ja heinamaad on viimase 70. aasta jooksul hoogsalt metsa kasvanud ja nii on paljud endised taluhoovid saanud p$trade ja ilveste p!riskoduks .

Vaesus on hea konservaator ! olemasolevast s!ilinud hoonestusest leiab t!na rahvuspargi alalt eeskujulikke rehielamuid, aitu, v"iksemaid taluh""rbereid, klassikalise 19. sajandi l#pu koolimaja ja "he elamuna kasutusel oleva v"ikemeierei . Kuna hooned on peamiselt eraomanduses ja v!ljapool suurt kinnisvarakorrastuse survet, siis on hoonete rekonstrueerimiseks kasutatud k!ep!raseid vahendeid, eesm!rgiga hooned s!ilitada ja hoida neid kasutuses oma esialgsel moel.

K"esolev pilguheit Soomaal kasutust leidnud renoveerimisn!idetele ei ole hinnangu andmine vaid "levaade sellest, kuidas vanu hooneid on l!bi aja hoitud, et need meieni j$uaks.

3

Maastik muutub:

Koos elanikonna taandumisega alates 1940. aastate teisest poolest muutus oluliselt Soomaa ala maakasutus. Traditsiooniline talupidamine asendus n$ukogulike suurmajanditega, mille keskused paiknesid K$pus, J$esuus ja Kildul. Koos sellega muutus k""ditamistest ja II maailmas$ja j!rgselt paigale j!!nud elanikkonnal v$imatuks vanal, traditsioonilisel viisil j!tkamine ja aegamisi lahkuti taludest alevitesse ja suurematesse linnadesse.

Teiseks oluliseks maastikupilti muutvaks teguriks Soomaal on K$pu%J$esuu ja T$ramaa%Kildu maanteede rajamine sirgjooneliselt l!bi t!nase rahvuspargi ala, mis muutis seniseid harjumusp!raseid liikumisviise. 1930. aastate l$puni oli tavaline, et taludevaheliseks liiklemiseks kasutati j$gesid ja "hepuupaati ehk haabjat % paljud hoonedki on Soomaa alal rajatud selliselt, et nende fassaad vaatab j$ele.

Vankriteed olid kasutusel vaid suvel suure kuivaga ja k$rgematel aladel, kulgedes talust taluni. Talviseks liikumisvahendiks olid saanid%reed ja taliteed, mis l!bisid Soomaad Viljandi%P!rnu suunal olles selliselt oluliseks ja peamiseks "hendusteeks kahe linna ja k"lade vahel kuni kitsar##pmelise raudtee v$iduk!iguni 20. saj alul. Hiljem omasid taliteed pigem piirkondlikku t!htust heina% ja palgiveol .

4

Tipu k"las paiknev Mardu talu ortofotodel 1956 ja 2003 % traditsioonilise talu$ue l$ikab l!bi uus K$pu%J$esuu maantee. Algsest hoonestusest on s!ilinud kelder, eluhoone ja ait .

Mardu talu 8. hoonest on s!ilinud kelder, elumaja ja ait koos sellele 1930. aastatel juurde ehitatud talliga, mis katuse puudmise t$ttu tuli 2010 aasta kevadel lammutada.

Hoonete rekonstrueerimine

Enamus Soomaa piirkonna hoonestust on puidust ja rajatud maakivi post% v$i lintvundamendile. Kuni 20. sajandi 30. aastateni on tavaline, et nii elu, kui k$rvalhooned paiknesid postvundamendil , mille moodustasid hoone nurkades ja vaheseinte s$lmedes paiknevad suuremad maakivid. Massiivsem maakivi lintvundament sai tavap!raseks alles 30. aastate alul. Kuna Soomaa piirkonna hooned paiknevad enamasti madalal vundamendil ja on "leujutuste t$ttu ajuti vete meeltevallas, siis on niiskuskahjustused kerged tekkima. Paar rekonstrueerimis%n!idet, kus p$randate isoleerimiseks kasutati kaasaegseid soojustusmaterjale l$ppesid omanikele peale esimest "leujutust kapitaalremondi ja p##rdumisega tavap!rase lahenduseni, kus laudadest p$randaaluse soojustamiseks kasutati j!medateralist kruusa ja vundamenti j!eti

tuulutusavad, mis talvel k"lma saabudes suletakse.

Ajaloolistest p"rimusallikatest on teada, et tavap!rane oli ka hoone p$randalaakide muu konstruktsiooniga sidumata j!tmine, et need saaks vee t$ustes kerkida ega kahjustaks oma survega muid hooneosi.

Kahjustunud puitosa asendamiseks on Soomaal kasutatud erinevaid v$tteid % palgi proteesimisest ja asendaisest, kuni massiivsaviseina ja kaasaegsete 'bo ja silikaattellisteni. Kas ja kui h!sti seda on tehtud n!itab aeg. P$hiline mida taoliste asenduste puhul tuleb j!lgida on, et kivi ja puitmaterjal oleks isoleeritud n!it. t$rvapapiga, ning juhul, kui kasutatakse erinevaid pol"uretaanvahte, j!!ks need hiljem p!ikese eest varjatuks % p!ike oks"deerib ja murendab paljusid kaasaegseid isolatsioonimaterjale ja nende kasutegur muutub seet$ttu olematuks.

7

Sandra k"la, Karuskose talu eluhoone . Hoone konstruktsioonis on kasutatud p"st% ja r$htpalki. Alumise palgiv## niiskuskahjustusega osa on asendatud ('bo) blokiga .

Fiboblokiga asendatud alumine palgiv## ja vundamendi tuulutusava. * Hoone ehitatud 1940 %1941 +

Sandra k"la Karuskose metsavahi ait ja riistakuur % niiskuskahjustusega palkosa on asendatud silikaattellisega % kiviosa krohvimisel v$iks saavutada traditsioonilise k$rge sokli ilme.

Karuskose metsavahikordoni hoonestus: eluhoone, saun * rek. 2007 + ja laut. Kompleks rajatud 1900%1950

P!!stala talu eluhoone Tipu k"las 2005 vaadatuna maanteelt ja 2010 hoovist : Hoone aknad on asendatud alumiiniumraamidel pakettakendega * taaskasutus +. Katus on kaetud laastuga.

Suuremaks saetud aknaavad on osaliste vanemate niiskuskahjustuste t$ttu proteesitud. Aknad on "mbritsetud raamlaudisega. Akendele on j!etud paigaldamata veenina.

Poe talu ait Riisa k"las. Hoone kahjustunud osa on lammutatud ja niiskuskahjustusega palkosa asendati massiivsaviseinaga. V!lisilme hoidmiseks on massiivsavist otsasein kaetud laudisega.

Laudisega kaetud massiivsavisein ja kivisoklit imiteeriv krohvitud massiivsavisein hoone vundamendil. Hoone algne postvundament on osaliselt asendatud 'bost lintvundamendiga.

Kivisoklit imiteeriva massiivsaviseina ja palkseina liitekoht. N!ide vaheseina tappide kiilumisest eesm!rgiga siduda hoone vahesein v!lisseinaga .

Soomaa rahvuspargis kehtib lisaks ehitusseadusele ka rahvuspargi kaitse! eeskirjast tulenev piirang rekonstrueeritavate hoonete v!lisilmele ja uute hoonete rajamisele. Piirangud kajastuvad "ldjuhul ka valdade ehitus%m!!rustes ja on seatud rahvuspargi ala $ldise maastikuilme s"ilitamiseks.

Peamiseks piiranguks on korruselisus ja hoone v"lispiirded * aknad, uksed, seinte ja katusekatte materjalid, nende suurus ja pro'ilid + . ,ldjoontes n!eb kaitse%eeskiri ette traditsioonilise ehitusliku algilme s!ilitamist ja taastamist ning looduslike materjalide nagu puit, maakivi etc. kasutamist. Enne hoonete suuremamahulist rekonstrueerimist on vajalik hankida kohaliku omavalitsuse ehitusluba ja koosk$lastus kaitseala valitsejalt.

Tulenevalt erinevatest n$uetest, kasvavad alati ka hoone rekonstrueerimisele suunatud kulud. Seega kiputakse tihti t#id teostama ilma eelneva koosk$lastuse v$i konsultatsioonita. Tegemist on igati arusaadava k!itumisega, mis eriti v!iksemamahulste t##de puhul asja%ajamise keerukusest l!htuvalt tegemata j!etakse.

Samas v$ib selline talitusviis hiljem osutuda pigem kahjulikuks ja seda just professionaalse abi v$i konsultatsiooni puudumise t$ttu % palgivahetusel kasutatud silikaattellise ja puitosa vahele on n!iteks unustatud lisada h"droisaltsiooniks t$rvapapp ja hoone niiskuskahjustus j!tkub.

V!iksema eluhoone rekonstrueerimis%projekt koos eriosadega, s$ltuvalt detailsusest, v$ib maksta 10000 % 50000 krooni .

17

Projekteerimist%%le eelneb kohalikust omavalitsusest ja kaitseala valitsejalt projekteerimistingimuste v$tmine.

Hoone rekonstrueerimisprojekt peaks sisaldama planeeritavate t##de "ldist kirjeldust koos eriosade kirjelduse ja joonistega. Projekteerimisele j"rgneb projekti koosk#lastus, ehitusloa taotlus ja alles siis algab reaalne ehitust##. Erinevates omavalitsustes v$tab asjaajamine tulenevalt planeeritavate t##dee mahust erinevalt aega ja seega tuleb varuda kannatust.

18

N!ited: rekonstrueerimisprojekti sisukord ja arhitektuurse lahenduse selgitus

19

N!ide: rekonstrueerimisprojekti jooniste v!ljav$tted

Mardu talu elumaja rekonstrueerimisk!ik Tipu k"las: 2007, 2009, 2010

Suure niiskuskahjustusega palkosa asendamine p"stpalk%karkassseinaga.

K$igel on oma iga % nii ka hoonetel. Vahest on m$istlikum loobuda (vanakeste eluleturgutamisest) lastes neil minna v!!rikalt oma teed .

Renoveerimisn!iteid Soomaalt anno 2010www.mardu.ee