Soomaa elanike uputuskogemustest

UputuskonverentsPärnu 05.aprill 2008

Aivar RuukelSoomaa elanik

Teemad● Miks Soomaal uputab?● Kuidas loodusele üleujutused mõjuvad?● Kuidas soomaalased on “viienda aastaajaga”

kohanenud?● Üleujutused kui turismiatraktsioon

Soomaa uputuskaart

Soomaa normaalkaart

Regulaarsete üleujutuste põhjused

● Tasane pinnamood ja jõgede väike lang● Lehvikukujuline jõgikond● Setetest ummistunud ja osaliselt kinni kasvavad

jõesängid● Jääsulud● Maakoore tektooniline rike● Halliste suue Navestisse (ületähtsustatud)

Suuremad uputused Soomaal

● Alates 1920. a vaatluspostid Riisal ja Aesoos● Eriti suured üleujutused olnud: 1923, 1931,

1951 ja 1956. ● 1999 aasta kõrgeim veetase (4. aprillil 437 cm

üle graafiku nulli) ületas keskmist 90 cm võrra, ● 75-aastases vaatlusreas jääb 1999 a

10. kohale.

Kevadine veetase 1997-2007

Soomaa – väärtuslik loodus

Viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi

2007-2008 talv Karuskosel

Ettevalmistused suurveeks

Elu suurvee ajal

Elu suurvee ajal

Pärast suurvett

Palgiparvetus suurveega

Üleujutused kui turismitoode

Haabjakultuur – uputuste vili?

Haabjas – haavapuust ühetüvepaat – paatide esisisa

Haabjalaagrid

1995 - 2000

Haabjas and turism

Soomaa sümbol ja imago looja

Haabjas and turism

Soomaa promotsioon festivalidel Tallinnas, Tartus, Pärnus jne

Küsimusi?