Tuulte geograafia

Preview:

DESCRIPTION

Tuulte geograafia. Tuule suund ja kiirus. Tuule suund määratakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub Tuule kiirust mõõdetakse harilikult meetrit sekundis (m/s), kilomeetrit tunnis (km/h) või pallides Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Tuulte geograafia

Tuule suund ja kiirus

• Tuule suund määratakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub

• Tuule kiirust mõõdetakse harilikult meetrit sekundis (m/s), kilomeetrit tunnis (km/h) või pallides

• Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas

Mõõteriist tuule kiiruse ja suuna mõõtmiseks

anemomeeter

Tuule kiirus

Tuule kiirus

Tuule purustav jõud

Tornaado

• http://esminfo.prenhall.com/science/geoanimations/animations/Tornadoes.html

Coriolise jõud

• http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1904/es1904page01.cfm?chapter_no=19

• http://www.youtube.com/watch?v=_36MiCUS1ro

• http://www.youtube.com/watch?v=nDhOKR6gKzc&feature=related

Madalrõhkkond

• Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala

• Madalrõhualas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvede teket

http://visibleearth.nasa.gov/view_rec.php?id=112

Kõrgrõhkkond

• Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala

• Kõrgrõhualas valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist

http://visibleearth.nasa.gov/view_rec.php?id=111

Tuule liikumine erineva rõhuga alade vahel

Tuule liikumine erineva rõhuga alade vahel (lõunapoolkera)

Animatsioonid

Lingid

• http://www.bom.gov.au/lam/Students_Teachers/pressure.shtml

• http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1902/es1902page01.cfm?chapter_no=visualization

Tuulte jaotumine Maal I

• Ekvaatori kohal soojeneb aluspind tugevasti ning tekivad tõusvad õhuvoolud (madalrõhkkond)

• 30.-35. laiuskraadidel tekivad laskuvad õhuvoolud (kõrgrõhkkond) – kujuneb selge ja tuuletu ilm

• 30.-35. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks

Tuulte jaotumine Maal II

• Teine osa 30.-35. laiuskraadidel laskuvast õhust suundub 60. laiuskraadide poole

• Polaaraladel tekivad kõrge õhurõhuga alad, kust õhk liigub 60. laiuskraadidele

• 60. laiuskraadidel kohtuvad külm arktiline õhk sooja troopilise õhuga, tekivad madalrõhkkonnad ja läänetuulte vööndid

Tuulte jaotumine Maal

Animatsioonid

Recommended