Manifestist põhikirjani. Juhan Kuke panus

Manifestist põhikirjani

Juhan Kuke panus

Juhan KUKK

VR III/1

* 13.04.1885 Virumaa Salla vald

Käru küla

† 04.12.1942 Arhangelski oblast

KargopolLag

Haridustee

Salla-Käru vallakool 1893–1895

Väike-Maarja kihelkonnakool 1896–1897

Tartu reaalkool 1898–1904

Riia polütehniline instituut 1905–1910

Tartu reaalkoolRiia polütehniline instituut

Ühistegevuse edendaja1906 Valga vastastikune krediidiühing – asjaajaja-raamatupidaja

1910 Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus – asjaajaja

1911 Ühistegevusleht – toimetaja

1914 Ühistegevuse büroo – juhataja

1915 Ühistegevuse edendamise selts – esimees

1917 Eesti tarvitajate ühisuste keskühisus – nõukogu esimees

Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus

Poliitikasse tulek

Estonia seltsimajas käis koos Tallinna Eesti haritlaste klubi

Autonomistide rühma eestvedajad Jüri Vilms Otto Strandman

Veebruarirevolutsioonis

Tallinna eesti seltside liidus

Tallinna tööliste, soldatite ja elanike saadikute nõukogus

Tallinna linnavolikogus

Eestimaa kubermangu toitluskomitees

Tööerakondlane

Tööerakonna büroo asukoht

Tööerakonna juhatus Esireas vasakult esimene Juhan Kukk

Maanõukogu liige

Rakvere linnavalitsuse teadaanne Juhan Kuke valimise kohta Eestimaa kubermangu maanõukogu liikmeks

Juhan Kuke allkiri (nr 4) maanõukogu kvoorumiramatus

Maavalitsuse rahaosakonna juhataja

Maavalitsuse liikmete valimine Maanõukogu koosolekul 12.10.1917

Rahaosakonna juhataja Juhan Kuke ringkiri

Enamlaste aegKäspert pöörab pearaamatupidaja poole nõudmisega, et see asjad üle annaks. See vastab, et temal oma ülemuse poolt sarnast käsku ei ole ja sellepärast ka midagi üle anda ei saa. „Ah siis teie heaga üle anda ei taha?“ küsib Käspert juba õige kurjalt. Herra Teetsov kordab oma endist vastust ja selle peale käsutab Käspert soldatitele: „Ajage need inimesed siit välja“ ja demonstratiivses animarsis jalutavad kõik ametnikud Kooli uulitsalt välja. Käspert pitseerib kõik ruumid kinni ja seab vahid ustele. Kui aga järgmisel päeval Kingissepp tööle asub – leiab ta eest ainult kadastri arhiivi, millega midagi peale ei oska hakata, ja päevakorra raamatu, mille lehtede vahel mõnerublaline päeva saldo. Nüüd hakatakse endiseid ametnikka tagasi kutsuma. Keegi ei ole nõus. Ainult üks kirjutaja, mingisugune endine vene kiriku salmilaulja, asub enamlaste ettepanekul töösse, kuid ka tema ei oska sääl nähtavasti midagi ära teha.

Anton Teetsov

Johannes Käspert

Teel iseseisvuseleJuhan Kuke sõnavõtt Maanõukogu vanematekogu koosolekul 01.11.1917

Maanõukogu vanematekogu pöördumine rahva poole

Teel iseseisvusele

Vanemate Nõukogu koosolek18. veebr. 1918 Haritlaste Klubi ruumides

Estonias.

Koos hrad: Jaakson, Saral, Raamot, Neggo, Kukk, Vilms, Päts.

Harutatakse Eesti iseseisvuse manifesti projekti. Manifesti alusjooned kiidetakse ühel häälel hääks. Tema lõpulikuks redakteerimiseks valitakse komisjon herradest Kukk, Jaakson, Ast, Peterson, kes oma töö juba järgmiseks päevaks valmis peavad tegema.

Iseseisvusmanifest

Juhan Kuke käega kirjutatud manifesti originaal

Ferdinand Peterson

IseseisvusmanifestPärnu

Tallinn

Paide

Tallinn, 24. veebruar 1918Öö vastu 24. veebruari magasime koos praeguse teedeülema hra Reinokiga Kadriorus, Keskühisuse direktori Namsingi korteris. […] Umbes kella 4 paiku hommikul äratasid meid tumedad mürtsud ja tugev akende põrisemine unest. Aknast välja vaadates oli mere poolt välgutaolisi sähvatusi näha, mille järele tugev mürin käis. Ajasime majarahva, kes tagumistes tubades magas, üles, et ühiselt selgusele jõuda, mis õieti lahti on. Elekter oli kinni, sellepärast tuli istuda ja nõu pidada pimedas. Mürtsude järele jõudsime lõpuks otsusele, et siin suurtüki laskmisega laevadelt tegemist, umbes Keila sihis. Mürtsutamine kestis umbes ½ tundi, siis jäi kõik jälle vaikseks. Katsusime uuesti magama jääda, kuid uni oli erutatud, ja umbes kella 6 ajal saime praeguselt kriminaalpolitsei ülemalt teate, et Saksa väed Keila ja Nõmme vahel seisvat ja et enamlased kogu oma krempliga Vene laevadele olevat põgenenud. Uulitsale tulles nägime mõnd vähemat enamlast Narva maanteed pidi alla kihutavat, kotid ja pambud vankril ja püss laskevalmis käes. Vist hilisemad kolijad…

Tallinn, 24. veebruar 1918Tarvis oli kõige kiiremalt tegutseda, et mitte linnas anarhia lahti ei läheks ja et Maapäev oma kõrgemaid funktsioone teostada saaks. Kõige pealt tulid Vanemate kogu ja Maavalitsuse liikmed varjupaikadest üles otsida […] Minul isiklikult koos hrade Veileriga, Mikitaga ja Maavalitsuse liikme Petersoniga tuli rutuliselt korraldada juba varem valmis töötatud ja vanematekogu poolt heaks kiidetud manifesti trükkimist ja laialilaotamist. […] Asusime hommiku kella 10 paiku „Päevalehe“ trükikota Dunkri tänaval, käskjalge ladujate järele saates. Ladujad seletavad aga, et nemad ei julge isiklikult tööle muidu tulla, kuid neid mitte just otsekohe väevõimuga ei sunnita. Ei olnud midagi teha, tuli 2 püssimeest igale järele saata – ja töö algas […] Töö läks õige kiiresti ja juba kella 2 ajaks olid esimesed eksemplarid trükitud manifestist „Eestimaa rahvastele“ väljas…

Tallinn, 24. veebruar 1918Samaks ajaks olid minu poolt kokku kutsutud „Estoniasse“ Haritlaste klubi ruumidesse ka kõik Tallinnas olevad Maapäeva ja Vanemate kogu liikmed. Päästekomitee oli seks ajaks ka juba omale avaliku asupaiga praegusse rahaministeeriumi majasse valinud ja Komitee liige Dr. Konik oli klubisse tulnud, et informatsioone sündmuste üle saada. Koosolek ei olnud mitte rohkearvuline, aga üks moment on minul siiski väga selgesti temast meelde jäänud. Kui Dr. Konik sisse astus, hakkas Maanõukogu liige V. Maasik, selleaegne sotsiaaldemokraat, etteheitvalt pärima, kelle loaga Päästekomitee on loodud ja iseseisvuse manifest välja kuulutatud. Tema nägevat siin Maapäeva võimu usurpeerimist. Dr. Koniku vastus oli siin väga selge ja lühike: kätt tasku poole ulatades ütles ta Maasikule: „veel üks sõna ja Teid kantakse siit välja!“

Tallinn, 24. veebruar 1918Umbes kella 7 ajaks õhtul sain sel päeval esimest korda koju. Kuid mahti puhkamiseks ei antud. Käskjalg tuli Päästekomiteest, et kohe sinna ilmuks, nimelt Ajutise Valitsuse moodustamisele. Ees leidsin peale Päästekomitee liigete herra Poska ja Petersoni. Ajutise Valitsuse liigete nimekiri oli juba kokku seatud ja minult küsiti nõusolekut raha- ja riigivaradeministriks. Olin nõus, ehk küll mingi raha ega vara oma valitsemise alla vastu võtta seekord ei olnud.

Rahaministeeriumi maja, kus Päästekomitee asus, oli täiesti sõjalaagri moodi. Kuulipildujad ustel, sõjamehed igasugustes mundrites, valgete sidemetega varrukatel, koolipoisid püssidega, ratsanikud jne. Eesruumis suur kuumavee katal, kus teed keedeti, ja kotid kuivikutega. Päästekomitee asukoht oli praegune rahaministri kabinett, kus paar pinki ja üks liht laud kogu mööbliks oli.

Ajutine valitsus

Ajutine Valitsus otsustas kogu ööks kokku jääda. Lühike tukastus kõvadel pinkidel ja käes oligi 25. veebruari hommik. Kella 10 ajaks on vormilik Ajutise Valitsuse koosolek kokku kutsutud vastasolevatesse reaalkooli ruumidesse. Mõned ministrid, kes ööd kodus olid maganud, on aegsasti kohal. Rutuliselt võetakse vastu mõned dekreedid ja otsused, mis otsekohe avalikult teada antakse ühes Ajutise Valitsuse koosseisuga. Punkt kell 12 sõitis jalgrattal akende alt läbi esimene saksa sõdur, valge krüsanteem rinnas.

Välisesindajaks?

Eesti Vabariigi esindajad Peterburis Julius Seljamaa Johan Laidoner

Riikluse rajamise algusAjutise valitsuse koosoleku protokoll 11.11.1918

Ajutise valitsuse üleskutse 11.11.1918

Ajutise valitsuse III koosseis (27.11.1918 – 09.05.1919)

Ajutise valitsuse asukoht novembris 1918

Rahaministrina

Sularaha hankimas:• lahkuvalt Saksa võimult u. 1 miljon

• eraannetused ja -laenud u. 1,5 miljonit

• riigimaksud u. 1 miljon

• siselaen 9 miljonit

• välislaen Soomelt 20 miljonit

August Winnig Pehr Evind Svinhufvud

Alfred Sinisoff Joakim Puhk

Rahaministrina

Oma „raha“ Oma raha

Rahaministrina

Eesti Pank

Hilisem tegevusRiigimees MajandusmeesParlamendis Ühistegevuses Asutav kogu (1919–20) Eesti ühistegelise liidu esimees 1919–30Riigikogu I koosseis (1920–23) ETK direktor 1923–24, 1926–30Riigikogu esimees (1921–22) Rahvapanga juhatuse esimeesRiigikogu II koosseis (1923–26) Tarvitajateühisuse Oma juhatuse liige

Valitsuses Ettevõtluses rahaminister Strandmani valitsuses (1919) Riigi turbatööstuse nõukogu esimees 1925–40rahaminister Tõnissoni valitsuses (1919–20) AS Balti puuvillavabriku juhat. esim. 1931–40 kaubandus-tööstusmin. Piibu valitsuses (1920–21) AS Kreenbalt direktor 1933–40

teedeminister Piibu valitsuses (1920–21) Organisatsioonideskaubandus-tööstusminister Pätsi valitsuses (1921) Kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige

Riigivanem 1922–23 Üleriikliku tekstiilitöösturite ühingu esimees

Eesti Panga direktor 1924–26 Börsikomitee liige

Juhan Kukk (1885–1942)