Upload
vokiet
View
218
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke
kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu
Pärnu mnt 27, Tallinn www.hendrikson.ee
Töö nr 1551/11
Keskkonnaekspert Kuido Kartau litsents KMH 0034
………………………………………….
Tartu 2011
2 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Sisukord
1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 3
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA ISELOOM ........................................................... 3
3. KESKKONNA KIRJELDUS JA OLULISED KESKKONNAASPEKTID ................................ 5
3.1. Kaitstavad loodusobjektid .............................................................................................. 5 3.1.1. Taimestik ..................................................................................................................................... 5 3.1.2. Natura 2000 võrgustik ............................................................................................................... 12
4. SOOVITUSED KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU MINIMEERIMISEKS .................... 15
5. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ....................................................................................................... 17
LISA I Taimeliikide nimekiri
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 3
Töö nr 1551/11
16.09.2011
1. Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud keskkonnamõju eksperthinnanguna (ka nn eelhinnanguna) Saaremaale Mustjala valda Merise külla Kuke ja Metsa
kinnistutest elamualade moodustamisele. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade kavandatava tegevuse elluviimisega
kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest ja soovitusi mõju minimeerimiseks.
Töö on teostatud OÜ Hendrikson & Ko ekspertgrupi poolt järgmises koosseisus: o Kuido Kartau, keskkonnaekspert, litsents KMH0131;
o Ülle Jõgar, keskkonnaspetsialist (taimestik); o Kaile Peet, keskkonnaspetsialist.
Töö koostamisel on kasutatud piirkonna kohta kättesaadavaid avalikke materjale ja andmebaasidest (nt EELIS) saadavat informatsiooni. Käesoleva töö eksperdid
on põhjalikult tutvunud planeeritava ala looduslike tingimustega kohapeal. Välitööde (juuli 2011) peamiseks eesmärgiks oli inventeerida kinnistutel esinevat
taimestikku ja looduslikke elupaigatüüpe. Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioon on väljastanud kaitsekohustuse
teatise (HLS 15-8/11/23529), kus maaomanikku on teavitatud tema õigustest ja kohustustest seoses kinnistute paiknemisega Koorunõmme hoiualal. Käesolevas
töös on arvestatud kaitsekohustuse teatises toodud informatsiooniga. Töös koondatakse lisainformatisooni hetkel esineva reaalse loodusliku olukorra kohta planeeritavatel kinnistutel, mille eesmärk on aidata kaitseala valitsejal otsustada
kavandatava tegevuse üle kaitsekohustuse teatises toodud nõuete täitmise valguses.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja iseloom
Kavandatava tegevuse sisuks on nelja Mustjala vallas Merise külas asuva kinnistu jagamine kuni kuueks elamukrundiks ning neile ühepereelamute ning abihoonete rajamine. Käesolevaks hetkeks ei ole veel välja töötatud kavandatavate kruntide
täpseid suurusi ja paigutust, mistõttu käesoleva töö raames püütakse anda soovitusi parima lahenduse välja töötamiseks selliselt, et minimeerida võimalikku
keskkonnamõju. Kuna kinnistud asuvad Koorunõmme hoiualal ning Koorunõmme linnu- ja loodusalal, siis käsitletakse käesolevas eelhinnangus keskkonnamõju eeskätt looduskaitselisest aspektist.
Olemasolevad maaüksused (planeeritav ala) kokku moodustavad 20,75 ha
suuruse ala, mis on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega ja valdavalt metsamaa. Kinnistute asukohta iseloomustavad Joonis 1 ja 2.
4 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht Saaremaal mustjala vallas.
Joonis 2 Kavandatava tegevuse asukoht Saaremaal mustjala vallas.
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 5
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Kõnealused kinnistud on järgmised:
Kuke (põhjapoolne) - 48301:001:0035 (4.11 ha) Kuke (lõunapoolne) - 48301:001:0036 (5.84 ha) Metsa (põhjapoolne) - 48301:001:0101 (5,5 ha)
Metsa (lõunapoolne) - 48301:001:0102 (5.3 ha)
3. Keskkonna kirjeldus ja olulised keskkonnaaspektid
Alljärgnevalt on kirjeldatud olemasolevat keskkonda ja vaadeldud kavandatava tegevusega seonduvaid asjakohaseid keskkonnaaspekte, silmas pidades
kohapealseid loodusväärtusi.
3.1. Kaitstavad loodusobjektid
Looduskaitseseaduse § 4. kohaselt on kaitstavateks loodusobjektideks:
1) kaitsealad; 2) hoiualad;
3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad;
5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Kavandatav arendusala asub Koorunõmme hoiualal, kus leidub mitmeid
kaitsealuseid taimeliike. Taimestikku (s.h kaitstavaid liike) käsitletakse eraldi järgmises alapeatükis.
Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud 12 erineva elupaigatüübi ja II lisas nimetatud kahe taimeliigi ning linnudirektiivi I
lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse (kokku 9 linnuliiki). Kuna Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärgid
tulenevad otseselt alaga kattuvate Natura alade kaitse-eesmärkidest (või loodus- ja linnudirektiivist), siis käsitletakse neid väärtusi eraldi Natura 2000 peatükis.
3.1.1. Taimestik
Käesolevas töös järgnevalt esitatud taimestiku ülevaade põhineb peamiselt
andmebaasi EELIS andmetel ja nende täpsustamiseks töö koostamisel läbi viidud kohapealsetel taimestiku inventuuril/vaatlustel. Käesoleva töö raames
arendusalal leiduvate taimede nimekiri on esitatud Lisas I.
Kogu ala (neli kinnistut) on kaetud metsaga. Metsatüübilt on tegemist arumetsade rühma kuuluva loometsaga. Kasvukohatüüpidest leidub siin
vaheldumisi nii leesika- kui ka kastikuloo tüüpi taimkatet. Puuderinne koosneb
6 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
männist ja kuusest. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, magesõstar, pihlakas ja sarapuu, vähemal määral ka kuslapuud, türnpuud ja lodjapuud.
Arendatava ala saab taimestiku iseloomu järgi jaotada kaheks1, mida järgnevalt ka eraldi käsitletakse:
Metsa kinnistud ja lõunapoolne Kuke kinnistu Mõlemad Metsa kinnistud ja lõunapoolne Kuke kinnistu on inimtegevusest
oluliselt mõjutatud, seal on kogu ulatuses läbi viidud raie, mis on muutnud puistu valgusküllaseks ja loonud rohttaimede kasvuks soodsad tingimused. Häilude
lopsakas rohustu sarnaneb raiesmikele iseloomuliku taimkattega. See on suhteliselt liigirikas ja sisaldab ka kaitsealuseid taimeliike (tumepunane neiuvaip, kahelehine käokeel, harilik käoraamat, suur käopõll, pruunikas pesajuur – LK III
ja valge tolmpea – LK II, Vt Foto 1).
Foto 1. Valgusküllane, häiludega männi-kuuse segapuistu lõunapoolsel Metsa
kinnistul.
Mõlemad Metsa kinnistud ja lõunapoolne Kuke kinnistu ei klassifitseeru Natura elupaigatüübiks „9010 vanad loodusmetsad“, kuna
Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord Metsa kinnistutel ja lõunapoolsel Kuke kinnistul
Puistu erivanuselisus Põhipuuliigi vanus okaspuudel > 40 a
Eri vanusegruppide vahe < 40 a
Suhteliselt ühevanuselises puistus I I rinde puude vanus < 100 a
1 Kasutatud „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat“ Jaanus Paal, 2007 ja “Eesti
taimestik” Toomas Kukk, 1999
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 7
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord Metsa kinnistutel ja lõunapoolsel Kuke kinnistul
rinde keskmine vanus okaspuudel > 100 a
Lamapuid ja surnult seisvaid puid on 5-10 % kasvavate puude arvust.
Lamapuid ja surnult seisvaid puid on alla 5-10 % kasvavate puude arvust.
Raiejälgi pole võimalik tuvastada. Raiejäljed on selgelt tuvastatavad.
Hemerofoobsete liikide olemasolu. Ainult mõned liigid, mis on hemeradiafoorid kuni hemerofoobid* (pruunikas pesajuur, tumepunane
neiuvaip, harilik kuutõverohi, harilik leesikas, harilik näsiniin)
* hemeradiafoorid - inimtegevuse suhtes teatava piirini ükskõiksed, hemerofoobid - kultuuripagejad.
Põhjapoolne kuke kinnistu Põhjapoolne Kuke kinnistu (kirdepoolne, 48301:001:0035) eristub mõnevõrra
teistest kinnistutest kuna on inimtegevusest vähem mõjutatud. Seal esineb tihedam puistu, milles domineerib harilik kuusk. Maapind laskub kirde suunas –
ala keskosas on kõrgus merepinnast 8 m, kirdetipus ainult 4 m. Siinses metsas on rohurinne väga hõre, maapinda katavad katkematu vaibana samblad. Ka siin leidub kaitsealuseid taimeliike – tumepunast neiuvaipa ja pruunikat pesajuurt.
Põhjapoolse Kuke kinnistu metsakooslust iseloomustavad Fotod 2 ja 3.
Foto 2. Metsakooslus põhjapoolse Kuke kinnistu lääneservas.
Põhjapoolse Kuke kinnistu idapoolne osa (Vt Joonis 3- ala nr 7, Foto 3) klassifitseerub 5 kriteeriumi järgi vana loodusmetsa 9010 elupaigatüüpi
8 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
(raiejälgede kriteerium mõningaste mööndustega), kuues kriteerium – mitmete hemerofoobide leidumine on küsitav.
Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord põhjapoolsel Kuke
kinnistu idapoolsel osal
Puistu erivanuselisus
Põhipuuliigi vanus okaspuudel > 40 a
Mändide vanus 90 ja 140 – seega
erinevus > 40 aasta, kuused 90 a
Suhteliselt ühevanuselises puistus I
rinde keskmine vanus okaspuudel > 100 a
I rinde vanus 140 a – seega > 100
aasta, ka II rinne 90 a – seega läheneb sajale.
Lamapuid ja surnult seisvaid puid on 5-10 % kasvavate puude arvust.
Lamapuid ja surnult seisvaid puid on ca 5-10 % kasvavate puude arvust.
Raiejälgi pole võimalik tuvastada. Raiejälgi on väga vähe.
Metsa praegune veerežiim pole
inimtegevusest mõjutatud
Kuivenduskraave pole.
Hemerofoobsete liikide olemasolu. Mõned liigid (pruunikas pesajuur, tumepunane neiuvaip) on
hemeradiafoorid kuni hemerofoobid*
Foto 3. Metsakooslus põhjapoolse Kuke kinnistu idaservas.
Põhjapoolse Kuke kinnistu läänepoolne osa (Vt Joonis 3- ala nr 6, Foto 2) on
suhteliselt ühevanuseline puistu. Siin on täidetud vähem kriteeriume kuulumaks elupaigatüüpi 9010.
Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord põhjapoolsel Kuke kinnistu läänepoolsel osal
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 9
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord põhjapoolsel Kuke kinnistu läänepoolsel osal
Puistu erivanuselisus Põhipuuliigi vanus okaspuudel > 40 a
60 % mändidest – 90 a, 20 % mändidest 75 a ja kuused 90 a mis on
< 40 a
Suhteliselt ühevanuselises puistus I
rinde keskmine vanus okaspuudel > 100 a
60 % mändidest – 90 a, 20 %
mändidest 75 a ja kuused 90 a - keskmine vanus läheneb 100 aastale
Lamapuid ja surnult seisvaid puid on 5-10 % kasvavate puude arvust.
Lamapuid ja surnult seisvaid puid on < 5-10 % kasvavate puude arvust.
Raiejälgi pole võimalik tuvastada. Raiejälgi on väga vähe.
Metsa praegune veerežiim pole
inimtegevusest mõjutatud
Kuivenduskraave pole.
Hemerofoobsete liikide olemasolu. Mõned liigid (pruunikas pesajuur,
tumepunane neiuvaip) on hemeradiafoorid kuni hemerofoobid*
Joonis 3 Põhjapoolsel Kuke kinnistul leiduvad elupaigatüübid. Ala 7- elupaigatüübi 9010 esinduslikum osa, ala 6- elupaigatüübi 9010 laadne vähem esinduslik osa (st ei vasta kõigile vastavatele kriteeriumitele).
Kaitstavad taimeliigid
Nagu ka eelnevalt välja toodud, leidub kogu alal mitmeid kaitstavaid taimeliike, mille kasvukohti illustreerivad Joonised 4 (EELISe andmed) ja 5 (kohapealsed vaatlused).
Vastavalt EELISe andmete ja taimestiku inventuurile leidus planeeringualal
kaitstavatest taimeliikidest järgmisi:
10 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
LK II - valge tolmpea, Russowi sõrmkäpp, mägi-naistepuna LK III – lääne mõõkrohi, tumepunane neiuvaip, soo-neiuvaip,
kahkjaspunane sõrmkäpp, kahelehine käokeel, harilik käoraamat, suur käopõll, pruunikas pesajuur.
Nagu nimekirjast näha esineb alal eeskätt ohtralt kaitstavaid käpaliste liike. Sealjuures mõnda neist, nt tumepunast neiuvaipa ja kahelehist käokeelt leidus
hajusalt praktiliselt kogu alal, kuid valget tolmpead tuvastati inventuuri käigus vaid ühes kasvukohas.
Joonis 4. Kaitstavate taimeliikide leidumine planeeringualal (EELIS). Kuke
kinnistu (48301:001:0035) kirdenurgas leidub lisaks joonisel märgitud III kaitsekategooria taimedele ka LK II- Russowi sõrmkäppa ning Kuke kinnistu
(48301:001:0036) idapiiril LK II- mägi-naistepuna.
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 11
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Joonis 5. Kaitsealuste taimeliikide leidumine planeeringualal (kohapealsed
vaatlused). Helesinine ruut – valge tolmpea, punased ruudud – pruunikas pesajuur, kollased ruudud – harilik käoraamat, rohelised ruudud – suur käopõll, tumepunast neiuvaipa ja kahelehist käokeelt leidub hajusalt kogu alal.
……………………………………………………………………………………………………………………………………
Toetudes olemasolevale infole ja välitööde tulemustele, saab väita, et
planeeritaval alal on omanäoline liigirikas taimkate. Teiste hulgas leidub kõigil neljal kinnistul rohkesti käpalisi (mis on kõik kaitsealused taimeliigid). Natura
elupaigatüüpidest vastab 9010 - vana loodusmetsa kriteeriumitele kõige rohkem põhjapoolse Kuke kinnistu idapoolne osa, kus peaaegu kõik nõuded on täidetud.
Mõnevõrra vähem sobib (st ei vasta täielikult kriteeriumitele, mistõttu ei saa seda pidada täielikult vana metsa elupaigatüübiks) sama kinnistu läänepoolne osa. Teised kinnistud sellesse elupaigatüüpi ei klassifitseeru.
Taimkatte absoluutse säilimise eesmärgi korral ei oleks elamuehitus kogu sellel
alal (4 kinnistut) soovitav, kuid arvestades nende liikide laialdast levikut (näiteks Saaremaal) ei ole üksikisendite täielik kaitse praktikas reaalne, ega ka tingimata vajalik. Arvestades kaitstavate taimeliikide hajusat paiknemist planeeritaval alal,
on kavandatava tegevuse elluviimine selliselt, et kõigi kaitstavate taimeliikide kasvukohad täielikult säiliksid, tõenäoliselt võimatu. Juhul kui minimeerida
12 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
ehitusalaust pinda ja valida hoolikalt ehitusalade asukohti kruntide piires, on võimalik tekkivat negatiivset mõju väga oluliselt vältida ja kavandatav tegevus ei
ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga. Käesoleva töögrupi hinnangul tuleb välistada ehitustegevus põhjapoolsel Kuke kinnistul (mille väärtuslikum osa on kinnistu idaosa - vt joonis 3,ala nr.7), kus esineb loodusdirektiivi I lisas
nimetatud esmatähtis elupaigatüüp vanad loodusmetsad-9010*. Ka suurel osal ülejäänud Kuke kinnistust leidub sama elupaigatüübi vähem esinduslik (st ei
vasta täielikult kriteeriumitele, mistõttu ei saa seda pidada täielikult vana metsa elupaigatüübiks) osa (Vt. Joonis 3 , ala nr 6), mistõttu ei ole elupaiga säilimise huvides ka seal ehitustegevus arukas. Ekspertarvamusena leiame, et
põhjapoolsel Kuke kinnistul (48301:001:0035) arendustegevuse elluviimine oleks olulise keskkonnamõjuga, kuna see häiriks vana metsa elupaigatüübile sarnase
ala edasist arengut kõigile kriteeriumitele vastavuse suunas.
3.1.2. Natura 2000 võrgustik
Üle-Euroopaline ökoloogiline võrgustik, Natura 2000, on loodud selleks, et kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku.
Kavandatavate elamukruntide ala asub täies ulatuses Koorunõmme loodusalal (kood EE0040428) ja sellega kattuval Koorunõmme linnualal (Joonis 6).
Joonis 6 Arendatava ala paiknemine Natura 2000 võrgustiku Koorunõmme alal
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 13
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Koorunõmme loodusala (ca 3666 ha) on loodud Tabelis 1 toodud
elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Tabel 1 Koorunõmme loodusala (hoiuala) kaitse-eesmärgid.
Elupaigatüüp/liik kood esmatähtis2
esmased rannavallid 1210
püsitaimestuga kivirannad 1220
merele avatud pankrannad 1230
rannaniidud 1630 *
metsastunud luited 2180
vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised
järved
3140
kadastikud 5130
kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad)
6210
lood (alvarid) 6280 *
puisniidud 6530 *
allikad ja allikasood 7160
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
7210 *
liigirikkad madalsood 7230
vanad loodusmetsad 9010 *
vanad laialehised metsad 9020 *
okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel
(sürjametsad)
9060
soostuvad ja soo-lehtmetsad 9080
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
soohiilakas (Liparis loeselii)
Nagu Tabelist 1 selgub on enamik elupaigatüüpe seotud otseselt vee ja vahetult
rannikualaga. Vastavalt andmebaasile EELIS ulatub põhjapoolse Metsa kinnistu loodenurka väga väikses ulatuses elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210) ja põhjapoolse Kuke kinnistu kirdenurka esmatähtis elupaigatüüp alvarid (6280*). Mõlemad on väga väikeses ulatuses kinnistute peal ning elamukrunte
on võimalik planeerida ka selliselt, et neid elupaiku elamuehitus ei kahjustataks. Käesoleva töö taimestiku ülevaates on välja toodud ka planeeritavale alale
jäävad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, millest selgub, et põhjapoolne Kuke kinnistu (48301:001:0035) on suures osas (eriti idapoolne osa) klassifitseeritav
vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübina. Sellele kinnistule elamukruntide moodustamine ja elamute/hoonete rajamine toob paratamatult kaasa elupaigatüübi vähenemise, mistõttu võib öelda, et tegevusega kaasneb oluline
negatiivne mõju ja Natura loodusala kaitse-eesmärgid ei ole sellisel juhul
2 hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mida esineb Euroopa Liidu liikmesriikide
territooriumil ja mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb EL territooriumile.
14 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
saavutatud. Ka mõju leevendamine läbi ehitusala minimeerimise ei taga täielikult elupaiga 9010* soodsat seisundit (pindala väheneb siiski mingil määral).
Koorunõmme loodusalal kaitstavaid loodusdirektiivi II lisa taimeliike arendusala piires teadaolevalt ei kasva.
Koorunõmme linnuala kaitse-eesmärkideks on vaid kolme linnuliigi kaitse, kuid mitmed linnudirektiivis nimetatud linnuliigid on Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärkideks. Tabelis 2 on need kõik välja toodud.
Tabel 2 Koorunõmme linnu- ja hoiualal kaitstavad linnuliigid (I lisasse kuuluvad on
märgitud boldis).
Kaitseala Linnuliik Ladinakeelne nimi
Ko
oru
nõ
mm
e
linnu
ala
merikotkas Haliaeetus albicilla
Ko
oru
nõ
mm
e h
oiu
ala
kirjuhahk Polysticta stelleri
mustvaeras Melanitta nigra
järvekaur Gavia arctica
aul Clangula hyemalis
tõmmuvaeras Melanitta fusca
sõtkas Bucephala clangula
sookurg Grus grus
krüüsel Cepphus grylle
musträhn Dryocopus martius
Koorunõmme linnualal ja hoiualal kaitstavate liikide elupaigad on pea kõik seotud teistsuguste biotoopidega (nt veekogud) kui seda on arendatava ala
metsakooslused. Erandina võib välja tuua musträhni, mis on vanade loodusmetsade üheks tunnusliigiks. Teadaolevaid musträhni pesitsuspaiku
arendusalal siiski ei leidu. Ka muude Tabelis 2 toodud liikide pesitsuspaiku arendataval alal ega selle vahetus läheduses ei leidu. Arvestades, et kavandatava tegevuse sisuks on kuni kuue elamukrundi moodustamine, mis ei too kaasa
eelpool välja toodud linnuliikide elupaikade muutmist ega ka arendusala sees täielikku loodusliku ala hävitamist või olulist muutmist, siis ei saa seda linnuala
kaitse-eesmärke silmas pidades lugeda olulise mõjuga tegevuseks.
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 15
Töö nr 1551/11
16.09.2011
4. Soovitused kavandatava tegevuse mõju
minimeerimiseks
Tulenevalt eelpool käsitletud loodusväärtustest planeeritavatel kinnistutel on käesoleva töö koostajad toonud välja soovitused tegevuse kavandamiseks ja
leevendavad meetmed, mille rakendamine on plaanitava elluviimisel vajalik ja asjakohane minimeerimaks negatiivset keskkonnamõju.
Välistada ehitustegevus põhjapoolsel Kuke kinnistul (48301:001:0035), kuna see tooks kaasa loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsa
elupaigatüübi 9010* (vanad loodusmetsad) kahjustamise ja pindala vähenemise.
Vähendamaks mõjusid taimekooslustele ja muudele loodusväärtustele
soovitame: o Maksimaalne elamukohtade arv ei tohiks ületada kavandatud kuute (6).
Otseselt ei ole vajalik elamukohtade kruntimine eraldiseisvateks kruntideks (st näiteks võib kasutada notariaalset kasutuskorda). Lubatud on ka elamukohtade arvu vähendamine.
o Elamukohtade asukohad kavandada selliselt, et need paikneksid Kuke ja Metsa kinnistute vahelisele teele suhteliselt lähedal ja teest kaugemal
olevad kruntide osad jätta looduslikuks. Selliselt jääks puutumatuks ka põhjapoolse Metsa kinnistu loodenurgas paiknev elupaigatüüp kuivad
niidud lubjarikkal mullal (6210). Elamukohad peaksid paiknema üksteisest minimaalselt ca 100 meetri kaugusel (tagamaks piisav privaatsus). Elamukohtade põhimõtteline
paigutusviis on esitatud Joonisel 7. o Kõik elamukohad peaksid olema välja arendatud esteetiliselt
väärtuslikuna ühtse arhitektuurse kontseptsioonina ja keskkonda sobival viisil (otseselt ei ole vajalik ajaloolise taluarhitektuuri jäljendamise taotlus, näiteks võib sobiv olla ka kaasaegne ökoloogiline lähenemine
materjalikasutuse, energiatõhususe jm valdkonnas). o Elamukoha nn hoonestus ja õueala pindala kokku ei tohi ületada 900 m²
(st ülejäänud ala peab jääma intensiivse maastikuhoolduseta: alusmetsa puhastamine, muru rajamine jms).
o Igal elamukohal võib arendada maksimaalselt kolm hoonet (tinglikult
elumaja, kuur ja saun) ehitusaluse kogupindalaga kuni 200m². Hoonete korruselisus maksimaalselt 2 ja kõrgus 7 meetrit.
Detailplaneeringu/ehitusprojekti koostamisel lähtuda antud kontekstis
asjakohastest Mustjala valla külade üldplaneeringus3 maa- ja veealadele
seatud ehituslikke piiranguid (sh ehituslikud piirangud rannaalal).
3 Mustjala valla külade üldplaneering. 2008-2011, ERKAS Pärnu Instituut OÜ/Mustjala Vallavalitsus
Mustjala vallas jääb põhiliseks ühepereelamute ehitus.
Eelistatavalt tuleb võtta kasutusele vanad talukohad, et säilitada olemasolevat asustusstruktuuri. Uute hoonete rajamisel
tagada traditsioonilise ja kaasaegse arhitektuuri esteetika kooskõla. Kui soovitakse ühele õuealale püstitada rohkem kui
kolm hoonet, on kohustuslik esitada õueplaan, kus näidatakse olemasolevad ja kavandatavad hooned ning nende kasutus.
Ehituslike piirangute kavandamise eesmärgiks on uushoonestuse asustustiheduse hajutamine, looduskeskkonna säästlikku
kasutamist tagava ehituskoormuse määramine, privaatsuse tagamine kinnistuomanike tarbeks. Eesmärki tagava
uushoonestuse maaüksuse minimaalne suurus leiti analüüsides ja arvestades vallas väljakujunenud asustusstruktuuri,
16 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Nimetatud leevendavad meetmed aitavad minimeerida võimalikku negatiivset
mõju looduskeskkonnale. Seega on käesoleva töö koostaja seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole väljatoodud leevendavaid meetmeid rakendades eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga.
Joonis 7. Võimalik põhimõtteline elamualade paiknemine (elamualade omavaheline vahemaa min ca 100 meetrit, nn õueala ca 900 m²).
ajalooliste hoonestuskohtade paiknemist, võttes arvesse varem menetletud planeeringuid ja uurimustöid ning kohalike
kogukondadega läbi rääkides.
Käesoleva üldplaneeringuga määratakse hajaasustuses ühe elamukoha kohta minimaalseks lubatud pindalaks 2 ha.
Nimetatud tingimustele vastavale maaüksusele, välja arvatud metsamaale, võib üldplaneeringut muutmata ehitada ühe elamu
ja selle juurde kuni kolm abihoonet. Selleks võib moodustada vastavalt kehtivatele õigusaktidele eraldi katastriüksused
elamule ja selle teenindusmaale, mis kuuluvad ühe ja sama kinnistu koosseisu.).
…..
2.3.1 Rannaaladele on koondunud valdav ehitushuvi koos erinevate kasutussoovidega. Nende alade arendamine on tihti
seotud tasakaalu leidmisega avalike ja erahuvide vahel. Rannaalana on peetud silmas Saare maakonna rannaala
tsoneeringus (2003) määratletud ala, mis ulatub 3 km laiuselt keskmisest veepiirist maismaa suunas ja 300 m laiuselt
keskmisest veepiirist mere suunas ning on hõlmatud terminiga rannaala. …….. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse tingimused rannaalade asustusstruktuuri säilitamise eesmärgil, millega tahetakse
tagada ka rannaalade looduskeskset ilmet. Minimaalne maaüksuse suurus, mis tagab ehitusõiguse on 3 ha, v.a rannaaladel
reserveeritud aladel (v.t ka ptk 2.1). Väiksemad maaüksused võib moodustada tehnovõrkude ja -rajatiste ning teede tarvis.
Elamumaa otstarbega maaüksuse minimaalne laius kitsamas suunas ei tohi olla alla 100 m, v.a rannaaladel reserveeritud
aladel. Piirangud ei kehti enne 1940. aastat olnud (ja tõendatud) elamukohtade hoonestamisel elamumaa sihtotstarbel ja
algses mahus.
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 17
Töö nr 1551/11
16.09.2011
5. Kokkuvõte ja järeldused
Käesolev töö on koostatud keskkonnamõju eksperthinnanguna (ka nn
eelhinnanguna) Saaremaale Mustjala valda Merise külla Kuke ja Metsa kinnistutest elamualade moodustamisele ja elamute ehitusega kaasnevate
potentsiaalsete keskkonnale avalduvate mõjude väljaselgitamiseks. Töö koostamisel on toetutud peamiselt piirkonna kohta kättesaadavaid avalikke
materjale ja andmebaasidest (nt EELIS) saadavale informatsioonile, aga ka käesoleva aasta juulis kohapeal teostatud taimestiku inventuuri tulemustele.
Muuhulgas on arvesse võetud ka Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni poolt väljastanud kaitsekohustuse teatises (HLS 15-8/11/23529) toodule. Töös koondatud informatsioon planeeritaval alal hetkel leiduvate loodusväärtuste
kohta on abiks kaitseala valitsejale otsustamaks kavandatava tegevuse üle kaitsekohustuse teatises toodud nõuete täitmise valguses.
Kavandatava tegevuse sisuks on nelja Mustjala vallas Merise külas asuva kinnistu
jagamine kuni kuueks elamualaks ning neile ühepereelamute ning abihoonete rajamine. Olemasolevad maaüksused (neli kinnistut) kokku moodustavad 20,75 ha suuruse ala, mis on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega ja valdavalt
metsamaa. Kuna arendatav ala asub Koorunõmme hoiualal ning Koorunõmme linnu- ja loodusalal ning seal leidub mitmeid kaitstavaid taimeliike, on käesoleva
töö eesmärgiks käsitleda kavandatava tegevuse mõju just neist aspektidest lähtuvalt.
Toetudes olemasolevale infole ja välitööde tulemustele, saab väita, et alal on omanäoline liigirikas taimkate. Teiste hulgas leidub kogu alal rohkesti käpalisi,
mis on kõik II või III kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid. Taimkatte absoluutse säilimise eesmärgi korral ei oleks elamuehitus sellel alal soovitav, kuid arvestades nende liikide laialdast levikut (näiteks Saaremaal) ei ole
üksikisendite täielik kaitse praktikas reaalne, ega ka tingimata vajalik. Arvestades kaitstavate taimeliikide hajusat paiknemist planeeritaval alal, on
kavandatava tegevuse elluviimine selliselt, et kõigi kaitstavate taimeliikide kasvukohad täielikult säiliksid, tõenäoliselt võimatu. Juhul kui minimeerida ehitusalust pinda ja valida hoolikalt ehitusalade asukohti kruntide piires, on
võimalik tekkivat negatiivset mõju väga oluliselt vältida ja kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga.
Kavandatav arendusala asub täielikult Koorunõmme loodusalal. Loodualal kaitstavatest loodusdirektiivi elupaigatüüpidest asub arendusalal üks esmatähtis
elupaigatüüp- vanad loodusmetsad 9010*. Selle elupaigatüübi esinduslikuma osana on klassifitseeritav põhjapoolse Kuke kinnistu (48301:001:0035)
idapoolne osa. Mõnevõrra vähem vastab (st ei vasta täielikult, mistõttu ei saa seda pidada vana metsa elupaigatüübiks) vana loodusmetsa kriteeriumitele sama kinnistu läänepoolne osa. Teised kinnistud sellesse elupaigatüüpi ei klassifitseeru.
Sellest tulenevalt on põhjapoolsele Kuke kinnistule elamukruntide moodustamine ja elamute/hoonete ehitamine negatiivse mõjuga tegevus, kuna toob endaga
kaasa esmatähtsa elupaigatüübi (ja sellele sarnase/selleks kujuneva
18 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
elupaigatüübi) vähenemise. Ainukeseks loodusala elupaigatüüpide soodsa seisundi säilitamise võimaluseks on põhjapoolsel Kuke kinnistul mitteehitamine.
Kavandatav arendusala asub täielikult Koorunõmme linnualal. Linnualal (ja ka hoiualal) kaitstavate linnuliikide teadaolevaid elupaiku arendusalal ega selle
vahetus läheduses ei leidu. Samuti võib öelda, et enamikule linnualal kaitstavatele liikidele ei ole arendusalal leiduvad biotoobid elupaigana sobilikud.
Seetõttu ei saa kavandatavat tegevust selle asukohta ja ulatust (6 elamukrunti ca 20 ha suurusele alale) arvestades lugeda linnuala kaitse-eesmärkide seisukohast olulise negatiivse mõjuga tegevuseks. Linnualal kaitstavate
linnuliikide soodne seisund kavandatav tegevuse elluviimisel ei muutu.
Minimeerimaks kavandatuga kaasnevaid mõjusid kohalikule looduskeskkonnale on töös välja toodud mitmeid leevendavaid meetmeid (nt ehitusalade suurus ja
paigutus arendusalal, ehitustegevusest loobumine ühel kinnistul jne). Tähtsaimaks leevendavaks meetmeks on ehituse välistamine põhjapoolsel Kuke kinnistul, mis aitab säilitada loodusdirektiivi I lisa esmatähtsat elupaigatüüpi
vanad loodusmetsad - 9010* (ja selle sarnase elupaigatüübi). Siiski, ka toodud soovituste rakendamisel jääb alles negatiivseid mõjusid taimede üksikisenditele,
mida ei ole võimalik täielikult leevendada. Arvestades objektiivselt ja kaasajastatuna (välitööd 2011 jm) alal paiknevaid
loodusväärtusi ning rakendades käesolevas töös väljapakutud leevendavaid meetmeid, on käesoleva töörühma hinnangul võimalik kuni kuue elamuala
arendamine ilma ülemäärase (mitteaktsepteeritava) negatiivse keskkonnamõjuta. Oluline on reaalset kohapealset situatsiooni arvestades hoonestus- ja õuealade
detailne asukohavalik selliselt, et minimaalselt kahjustataks kaitset väärivaid loodusväärtusi, kuid ei seataks põhjendamatuid takistusi arenduseks olukorras,
kus see pole vajalik. Edasise arendustegevuse kavandamise käigus tuleb leida asjakohased sobivad lahendused ka käesolevas töös otseselt mittekäsitletud teemade osas, näiteks
veevarustus ja reovee temaatika, ehitustegevuse ajastamine (nn raierahu järgimine) jm. Meie arvates ei ole vajalik kinnistute jaotamine elamute kaupa
(sellisel juhul ei oleks ka võimalik tagada 3 hektarilist miinimumnõuet), vaid võib nelja kinnistu osas (või neid liites) seada notariaalne kasutuskord, milles valdav osa territooriumist on ühiskasutuses (selliselt tagatakse ka 3 hektarilise elamuala
nõue nii formaalselt kui sisuliselt). Seega on käesoleva töö koostaja seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole
väljatoodud leevendavaid meetmeid rakendades eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga.
Ettevõtlike ja maksujõuliste elanike (ka ajutise kohalolekuga) lisandumine parandab valla ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku võimekust. Valla seisukohast
on soovitatav et uued elanikud registreeriksid end rahvastikuregistris vastavas asukohas.
Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 19
Töö nr 1551/11
16.09.2011
Lisa I nr Liiginimi
ladina keeles
Liiginimi
eesti keeles
Kaitse
staatus
Rohttaimed
1. Antennaria dioica kassikäpp
2. Anthyllis sp koldrohi
3. Arctystaphylos uva-ursi harilik leesikas
4. Briza media keskmine värihein
5. Campanula persicifolia suureõielina kellukas
6. Campanula rotundifolia ümaralehine kelluke
7. Carex digitata sõrmtarn
8. Carex panicea hirsstarn
9. Cephalanthera longifolia valge tolmpea LK II
10. Convallaria majalis maikelluke
11. Epipactis atrorubens tumepunane neiuvaip LK III
1. Festuca rubra punane aruhein
2. Fillipendula vulgaris angerpist
3. Fragaria vesca metsmaasikas
4. Galium boreale värvmadar
5. Galium verum hobumadar
6. Geranium sanguineum verev kurereha
7. Gymnadenia conopsea harilik käoraamat LK III
8. Helictotrichon pratense arukaerand
9. Hepatica nobilis harilik sinilill
10. Hypochaeris maculata veishein
11. Linum catharcticum aaslina
12. Listera ovata suur käopõll LK III
13. Luzula pilosa karvane piiphein
14. Melampyrum sylvaticum mets-härghein
15. Melampyrum pratense palu-härghein
16. Melica nutans longus helmikas
17. Neottia nidus-avis pruunikas pesajuur LK III
18. Orthilia secunda harilik lakkleht
19. Pimpinella saxifraga harilik näär
20. Platanthera bifolia kahelehine käokeel LK III
21. Polygonatum odoratum harilik kuutõverohi
22. Potentilla erecta tedremaran
23. Primula veris harilik nurmenukk
24. Prunella vulgaris harilik käbihein
25. Pteridium aquilinum kilpjalg
26. Pyrola rotundifolia ümaralehine uibuleht
27. Rubus saxatilis lillakas
28. Scorzonera humilis madal mustjuur
29. Sesleria caerulea harilik lubikas
30. Thymus serpyllum nõmm-liivatee
31. Vaccinium vitis-idaea harilik pohl
32. Vaccinium myrtillus harilik mustikas
Puittaimed
33. Corylus avellana harilik sarapuu
34. Daphne mezerum harilik näsiniin
35. Juniperus communis harilik kadakas
20 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang
Töö nr 1551/11
16.09.2011
nr Liiginimi
ladina keeles
Liiginimi
eesti keeles
Kaitse
staatus
36. Lonicera xylosteum harilik kuslapuu
37. Picea abies harilik kuusk
38. Pinus sylvestris harilik mänd
39. Rhamnus catharctica harilik türnpuu
40. Ribes alpinum magesõstar
41. Sorbus aucuparia harilik pihlakas
42. Viburnum opulus harilik kuslapuu