Preview:
DESCRIPTION
Vaba tarkvara ning tarkvaralitsentse tutvustav loeng Tallinnas Arte Gümnaasiumis 26.10.07
Citation preview
- 1. Elu on kirju. Ka arvutis.
2. Mida tavainimene arvutiga teeb?
-
- kirjutavad tekste, teevad tabeleid
-
- topivad hindeid arvutisse (suure hdaga)
-
- rate!(mnel Orkut vi MySpace ka)
3. Tarkvara?
- Ah programmid? Need tulid arvutiga kaasa
- Vahel tmban Torust vi saan naabrikutilt
- Litsentsid...? Kas see on mingi paragrahvijura? Keda see
kotib?
- Paljugi mis rgitakse kik kopeerivad niisama. Nagunii nendest
litsentsidest keegi aru ei saa!
4. Tuleb onu Billi vike abiline:
- Sina ei tohi programme, musa ja muud kraami netist sikutada!
Kui nii teed, oled ph-ph, ptt, piraat ja pahalane ning me paneme su
kinni!
- Kas siis kigi programmide eest peabki hirmsat pappi maksma?
(Billi abimees noogutab innukalt)
5. Bzzzt! Vale!
- Tegelikult kige eest maksma ei pea
- Arvutit saab kasutada ka programmide eest mitte sentigi makstes
(juuresoleval pildil olev tegelinski teeb seda viimased 7
aastat)
- Asine arvutikasutaja viks selles vallas natuke
orienteeruda
6. Maailm on kirju
- Vanadel Aegadel (siis, kui loomad veel rkisid ning aasta siis
oli 65) oli tarkvara pris tasuta
- Tasuliseks muutus suur osa tarkvara alles siis, kui onu Bill
suureks ja rikkaks sai (umbes 1980)
7. Vanad Ajad: hkkerid
- Hkker ei thenda arvutiptti nii nimetavad ajalooliselt end
Tsised Tegijad (ptte nimetatakse krkkeriteks)
- (Kodulugemist: Kuidas saada hkkeriks
http://www.kakupesa.net/hacker/ )
- Palju ilusaid asju on valmis tehtud ka lihtsalt huvi prast ning
Interneti lai levik vimaldab teha vga suuri asju ka oma lbuks
8. Aga me pidime tarkvarast rkima
-
- rivara (kommertstarkvara on ebatpne)
- Ainult esimene neist on otseselt tasuline
9. Lhilevaade: rivara
- Tarkvara, mille eest tuleb maksta ning mida ei tohi edasi
levitada ega muuta. Siia kuulub enamik Microsofti ja ka Apple'i
toodangut
- Kontrollimehhanismid on linud rangemaks, sageli teatab programm
ise tootjale loata kopeerimisest
- Seadused onkohati jaburad aga jaburat seadust ei saa muuta seda
pidevalt rikkudes!
10. Lhilevaade: jaosvara
- Tpiliselt viksemad programmid, mida vib vabalt paljundada ning
lhemat aega (~1 kuu) ka tasuta kasutada. Seejrel nutakse
registreerimist ja maksmist.
- On ks levinumaid litsentsirikkumiste allikaid tihti kasutatakse
le lubatud aja
11. Lhilevaade: vabavara
- Programmid, mida vib tasuta kasutada ja ka kopeerida, kuid
mitte muuta (N: IE, MS Live Messenger). Vib esineda kitsendusi (N:
rikeeld), samuti vib hea elu suvalisel ajahetkel otsa saada ning
programm muutub tasuliseks
- Kust saab? N: http://www.tucows.com
- Thelepanu: vabavara ja vaba tarkvara on kaks tiesti erinevat
asja!
12. Lhilevaade: vaba tarkvara
- Tarkvara, mille kasutajale on antud neli phiigust:
-
- kasutada mistahes otstarbel
-
- paljundada ja uurida (=> avatud programmikood, ingl k. Open
Source)
-
- muudetud kujul samadel tingimustel edasi anda
- NB! Enamasti, kuid mitte alati tasuta
13. Mille poolest hea on
- vib vabalt anda naabripoisile proovida
- saab uurida ning seelbi ise IT-vrki ppida
- vimalik ise tiendada vi vigu parandada
14. Mned hstituntud nited
- veebilehitseja Mozilla Firefox
- kontoripaketid OpenOffice.org ja Scribus
- graafikapaketid GIMP ja Inkscape
- suhtlusprogrammid Pidgin ja aMSN
- ~ 150 eri varianti Linuxi ssteemist
15. Aga mismoodi nad siis raha teenivad?
- Philiselt teenustega isegi kui programm levib tasuta, saab
teenida raha selle pakendamise (ka tasuta programmi vib ma kes on
Eviani ostnud?), valmislahenduste (maksa mulle 200 krooni, ma
installin sulle Linuxi ra), koolituste, ppematerjalide jpm pealt.
Kuna asi ise levib tasuta, on kliente ka rohkem!
16. Natuke ajalugu ka
- u. 1945 esimesed elektronarvutid
- 1969 Internet (jah, see on nii vana!)
- 1976 Microsoft; rivara esiletus
- 1983 GNU projekt: vaba tarkvara
- 1991 Linux, hiljem ka BSD Unixid
- 1995 - LAMP-serveritarkvara
- 2000 ... vaba tarkvara lai levik
17. Prooviks jrgi?
- Seni Windowsi kasutanutel tasuks esimese sammuna proovida
vabasid rakendusi Windowsi peal saab ka nii, et ainus tasuline asi
arvutis on Windows
- Ssteemi vahetamine (niteks Linuxile kolimine) tahab mnevrra
harjumist
18. Paar turvamrkust
- Microsoft ei anna ebaseaduslikele ssteemidele enamikku uuendusi
=> hea mrklaud pttidele => palju suurem probleem
- Kinnise koodiga Windowsi vabavara seas vib olla pahalasi
(stiilis tmba endale ise vesi peale!) - vaba tarkvara juures seda
probleemi pole, kuna huvilised saavad koodi ise kontrollida. Korra
sigatsenud autorit hiljem ei usaldata
19. Linux?
-
- tiesti tasuta, vabatarkvaraline ssteem
-
- pahavara praktiliselt puudub
-
- tarkvara paigaldamine/uuendamine on reeglina lihtsam kui
Windowsis
-
- mnigi asikib teisiti (BMW pole ka Lada!)
-
- osa rivara (sh mitmed uued mngud) on saadaval ksnes
Windowsile
20. Kuhu viks vaadata?
- FSF vaba tarkvara kataloog: http://directory.fsf.org
- Vaba tarkvara Windowsile: http://osswin.sourceforge.net (veidi
vana)
- Open Source List: http://www.opensourcelist.org
- Open Source for Win: http://www.opensourcewindows.org
- Open Source for Mac: http://www.opensourcemac.org
- DistroWatch (erinevad Linuxi variandid):
http://distrowatch.com
- Ubuntu Linux (levinuim laiatarbe-Linux viimastel
aastatel):
-
- http://www.ubuntulinux.org phileht
-
- http://www.ubuntuguide.org paigaldamise petus
-
- http://www.ubuntuforums.org abiksimise koht
21. Tnud kuulamast!