Litsentsid...? Kas see on mingi paragrahvijura? Keda see
kotib?
Paljugi mis rgitakse kik kopeerivad niisama. Nagunii nendest
litsentsidest keegi aru ei saa!
4. Tuleb onu Billi vike abiline:
Sina ei tohi programme, musa ja muud kraami netist sikutada!
Kui nii teed, oled ph-ph, ptt, piraat ja pahalane ning me paneme su
kinni!
Kas siis kigi programmide eest peabki hirmsat pappi maksma?
(Billi abimees noogutab innukalt)
5. Bzzzt! Vale!
Tegelikult kige eest maksma ei pea
Arvutit saab kasutada ka programmide eest mitte sentigi makstes
(juuresoleval pildil olev tegelinski teeb seda viimased 7
aastat)
Asine arvutikasutaja viks selles vallas natuke
orienteeruda
6. Maailm on kirju
... ka arvutimaailm
Vanadel Aegadel (siis, kui loomad veel rkisid ning aasta siis
oli 65) oli tarkvara pris tasuta
Tasuliseks muutus suur osa tarkvara alles siis, kui onu Bill
suureks ja rikkaks sai (umbes 1980)
7. Vanad Ajad: hkkerid
Hkker ei thenda arvutiptti nii nimetavad ajalooliselt end
Tsised Tegijad (ptte nimetatakse krkkeriteks)
(Kodulugemist: Kuidas saada hkkeriks
http://www.kakupesa.net/hacker/ )
Palju ilusaid asju on valmis tehtud ka lihtsalt huvi prast ning
Interneti lai levik vimaldab teha vga suuri asju ka oma lbuks
8. Aga me pidime tarkvarast rkima
On olemas misted nagu
rivara (kommertstarkvara on ebatpne)
jaosvara
vabavara
vaba tarkvara
Ainult esimene neist on otseselt tasuline
9. Lhilevaade: rivara
Tarkvara, mille eest tuleb maksta ning mida ei tohi edasi
levitada ega muuta. Siia kuulub enamik Microsofti ja ka Apple'i
toodangut
Kontrollimehhanismid on linud rangemaks, sageli teatab programm
ise tootjale loata kopeerimisest
Seadused onkohati jaburad aga jaburat seadust ei saa muuta seda
pidevalt rikkudes!
10. Lhilevaade: jaosvara
Tpiliselt viksemad programmid, mida vib vabalt paljundada ning
lhemat aega (~1 kuu) ka tasuta kasutada. Seejrel nutakse
registreerimist ja maksmist.
On ks levinumaid litsentsirikkumiste allikaid tihti kasutatakse
le lubatud aja
11. Lhilevaade: vabavara
Programmid, mida vib tasuta kasutada ja ka kopeerida, kuid
mitte muuta (N: IE, MS Live Messenger). Vib esineda kitsendusi (N:
rikeeld), samuti vib hea elu suvalisel ajahetkel otsa saada ning
programm muutub tasuliseks
Kust saab? N: http://www.tucows.com
Thelepanu: vabavara ja vaba tarkvara on kaks tiesti erinevat
asja!
12. Lhilevaade: vaba tarkvara
Tarkvara, mille kasutajale on antud neli phiigust:
kasutada mistahes otstarbel
paljundada ja uurida (=> avatud programmikood, ingl k. Open
Source)
muuta
muudetud kujul samadel tingimustel edasi anda
NB! Enamasti, kuid mitte alati tasuta
13. Mille poolest hea on
tihti tasuta
vib vabalt anda naabripoisile proovida
saab uurida ning seelbi ise IT-vrki ppida
vimalik ise tiendada vi vigu parandada
14. Mned hstituntud nited
veebilehitseja Mozilla Firefox
kontoripaketid OpenOffice.org ja Scribus
graafikapaketid GIMP ja Inkscape
meediamngija Mplayer
suhtlusprogrammid Pidgin ja aMSN
~ 150 eri varianti Linuxi ssteemist
15. Aga mismoodi nad siis raha teenivad?
Philiselt teenustega isegi kui programm levib tasuta, saab
teenida raha selle pakendamise (ka tasuta programmi vib ma kes on
Eviani ostnud?), valmislahenduste (maksa mulle 200 krooni, ma
installin sulle Linuxi ra), koolituste, ppematerjalide jpm pealt.
Kuna asi ise levib tasuta, on kliente ka rohkem!
16. Natuke ajalugu ka
u. 1945 esimesed elektronarvutid
1969 Internet (jah, see on nii vana!)
1976 Microsoft; rivara esiletus
1983 GNU projekt: vaba tarkvara
1991 Linux, hiljem ka BSD Unixid
1995 - LAMP-serveritarkvara
2000 ... vaba tarkvara lai levik
17. Prooviks jrgi?
Tasub kindlasti
Seni Windowsi kasutanutel tasuks esimese sammuna proovida
vabasid rakendusi Windowsi peal saab ka nii, et ainus tasuline asi
arvutis on Windows
Ssteemi vahetamine (niteks Linuxile kolimine) tahab mnevrra
harjumist
18. Paar turvamrkust
Microsoft ei anna ebaseaduslikele ssteemidele enamikku uuendusi
=> hea mrklaud pttidele => palju suurem probleem
Kinnise koodiga Windowsi vabavara seas vib olla pahalasi
(stiilis tmba endale ise vesi peale!) - vaba tarkvara juures seda
probleemi pole, kuna huvilised saavad koodi ise kontrollida. Korra
sigatsenud autorit hiljem ei usaldata
19. Linux?
Miks tasub kaaluda:
tiesti tasuta, vabatarkvaraline ssteem
pahavara praktiliselt puudub
tarkvara paigaldamine/uuendamine on reeglina lihtsam kui
Windowsis
Hoiatuseks:
mnigi asikib teisiti (BMW pole ka Lada!)
osa rivara (sh mitmed uued mngud) on saadaval ksnes
Windowsile
20. Kuhu viks vaadata?
FSF vaba tarkvara kataloog: http://directory.fsf.org
Vaba tarkvara Windowsile: http://osswin.sourceforge.net (veidi
vana)
Open Source List: http://www.opensourcelist.org
Open Source for Win: http://www.opensourcewindows.org
