II MAAILMASÕDA1939-1945

Kelly Raud

Anšluss• 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et

võis hakata maailma vallutama.• Esimeseks ohvriks Austria.• Veebruaris Austriale ultimaatum – natside vabastamine ja

nende juhi määramine valitsuse etteotsa.• Austria alistus.• Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria

ühedamisest Saksamaaga – anšluss.• Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust

ühinemisele. • Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu

annekteerimisele Mehhiko.

Saksamaa plaanid Tsehhoslovakkia suhtes

• Ärevust tekitas Saksamaa ja Austria liitmine ka demokraatlikele riikidele. Aga vastu astumiseks poldud valmis.

• Plaanis rünnata Tsehhoslovakkiat, kel oli kaitseleping Prantsusmaaga. Seega oleks rünnaku korral sõtta astunud kogu Euroopa.

• Rünnaku ettekäändeks: tšehhid olevat Sudeedimaal elavaid sakslasi taga kiusanud.

• Sept. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, keeldumise korral ähvardas sõjaga.

• Tšehhoslovakkia lükkas tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni.• Euroopa seisis sõja lävel.

Müncheni konverents

• Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida.• Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain.• 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning

Saksamaa Münchenis kokkuleppe:• Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud

Tšehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks.• Tšehhid alistusid.• Lääne riigid olid vaimustuses. • Chamberlain teatas, et ta tõi “rahu kogu meie põlvkonnale”.

Tšehhoslovakkia annekteerimine

• Müncheni kokkulepet kritiseeris Churchill, et sõda veel tuleb.• 14 märts kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvks Slovakkia.• Järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud

Tšehhoslovakkia.• Oli teada, et järgmine ohver Poola.• 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et

kaitsevad Poolat.• Läbirääkimised NSVL-ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu

kaasata.

MRP

• Suvi 1939 - kõik trumbid Stalini käes, kõnelused Lääneriikide ja salaja Hitleriga.

• 23. aug. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu – MRP (kestus 10a.)

• Stalinile oli kasulik, kui Hitler ründab Poolat, et vallandada uus maailmasõda. Kui Euroopa nõrgestunud, siis saab Stalin ise Euroopa vallutada.

• MRP salajane lisaprotokoll: jagati ära Ida-Euroopa - NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu.

• Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel.• Uus maailmasõda võis alata!

Maailmasõja algus

• MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks.• Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises.• 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. • 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja,

kuid sõtta veel tegelikult ei astunud.• 17. sept. NSVL → Poolale kallale, hõivates Ida-Poola.• Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud

enam.• Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis

Rumeenialt ära Bessaraabia.

Baltimaade annekteerimine • 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga

vastastikuseabistamise lepingut.• Eesti võttis pakkumise vastu. • Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised.• Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla.• 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000

sõdurit. • 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut.• 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest.• 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi

saada NSVL-t Vilniuse piirkond. • Vastutasuks nõuti baaside lepingut.• 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest.

Talvesõda

• NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus.• 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas

Talvesõda.• NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi

liinist. • Soome jätkas vastupanu. • Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid

saatma.• See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti

rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi.

Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940

Taani, Norra

• Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände.• Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi

kaitseliinil, oldi väheaktiivsed.• Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa

varustusteid.• 9. apr. 1940 Saksamaa → Taani (alistus) • Saksamaa ründas ka Norrat.• Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai

põgeneda.• Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid

1940.a. suveni. Norra alistati.

Sõjategevus Euroopas 1940Holland, Belgia, Luksemburg

• Ettevalmistused välksõjaks.• Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja

Hollandile, meelitades Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse.• Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi,

tungima üle Ardennide, mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ja ühe hoobiga purustama.

• 10. mai Saksamaa → Belgiat ja Hollandit.• Prantsuse ja Briti väed polnud valmis.• Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu.

Sõjategevus Euroopas 1940Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa

• 12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe.• Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu

Prantsusmaalt.• 22. juuni sõlmiti Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa

vahel.• 2/3 Prantsusmaast, ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla.• Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy

valitsus, eesotsas marssal Petainiga.

Sõjategevus Euroopas 1940Ühendatud Kuningriik

• Peale Prantsusmaa alistumist jätkas vaid Suurbritannia vastupanu.

• Peaminister Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud.• 16. juuli 1940 Hitler andis käsu Inglise õhujõud purustada.• Inglismaa jäi peale. Neid aitasid anastatud Poola, Tšehhi jt.

sakslaste lendurid.• See oli Hitleri esimene tõsine tagasilöök II MS ajal.

Itaalia sõttaastumine

• Sept. 1940 Itaalia → Egiptus (inglased)• 7. dets. Inglased → Aafrika (itaallased) – vastu pealetung, Briti

väed löödi puruks. • Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks

Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E. Rommel – suruti Inglise üksused tagasi.

• Briti peamine tugipunkt Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda.

Tõesta, et NL valmistus sõjaks• Nov. 1940 sai selgeks, et Berliin on peamiseks takistuseks NL

sissetungile Euroopasse.• NL-Saksamaa suhted uues faasis, kontrolli tahtsid mõlemad

Euroopas.• 1939 hakkas Venemaa välja töötama plaane sõjaks Saksamaaga.• 1940-1941 – koostati vähemalt 4 operatiivplaani varianti.• “Vastulöögi ettevalmistamine” – tegelikult kaitse asemel NSVL

viis lõpule vajaliku jõudude kohalevedamise ja plaanis ootamatult rünnata läänepoolsetel piirialadel Saksamaad ja tema liitlasi.

• Algne plaan 12. juuni 1941 – lükkus edasi. Ei tea, miks.• Oletus – kardeti, et Inglise-Saksa sõda võib katkeda.

Saksamaa kallaletung NSV Liidule

• 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. • Saksa armee jagatud kolmeks väegrupiks: NORD → üle Baltikumi Leningradi peale. MITTE → Valgevenes asuvad Vene väed purustada, edasi

Moskvasse. SÜD → Ukraina.• Koos Saksamaaga alustas NSVL vastu ka Rumeenia.• Hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari.• Soomelaste jaoks tähendas see Talvesõja teist vaatust →

Jätkusõda.

Saksamaa kallaletung NSV Liidule

• Saksamaad saatis edu.• NSVL õhuvägi purustati.• Paljud punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi.• Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud sakslasi vabastajatena.• Sügiseks olid sakslased vallutanud: Baltikumi Valgevene suure osa Ukrainast• Punaarmeel suured kaotused.• Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult.

Saksamaa kallaletung NSV Liiduleja Moskva lahing

• Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema.• Pidi ründama Moskvat. Aga suunas osa MITTE väeosad

lõunasse, et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse.

• Toodi vägesid ära Leningradi alt (Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) → Saksamaa ei suutnud linna vallutada, aga võeti piiramisrõngasse (blokaadis suri nälga üle 640000 inimese).

• Sept. lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama, vaevaliselt.• Hitler arvas, et talveks sõda läbi, sõduritel polnud

talvevarustust.

Saksamaa kallaletung NSV Liiduleja Moskva lahing

• Ilmad karmid. Läbimatud teed.• Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud.• Stalin kuulutas selle Isamaasõjaks.• 6. dets. alustas NSVL Moskva all vastupealetungi. • Saksamaa sai suuri kaotusi, aga suutis Punaarmee peatada.• Kuid Saksamaa välksõja plaan oli läbikukkunud.

“Uus kord”, juutide küsimus

• Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel.

• Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti.

• Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes – eraldatud linnaosades.

• Koonduslaagrites tapeti kokku 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).

Vastupanuliikumine ja selle erinevad vormid

• Osutasid natsirežiimile vallutatud aladel elavad rahvad.• Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane

propaganda, diversioonid, sabotaaž ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.).

• Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias.

• Tšehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust.

• NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks.

Atlandi harta, Lend-leasi seadusja lääneriikide abi NL-e

• 14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted.

• See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal.

• Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse.

• Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest – relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le).

Jaapani kallaletung USA-le

• 7. dets. 1941 ründas jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris.

• Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal.

• Jaapan oli sõja algul edukas, hõivad kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias.

Sõda Aarfikas

• Sügiseks 1942 oli Rommel jõudnud Suessi kanalini.• Sellega olid ka sakslaste jõud ammendatud.• Nov. Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile, Saksa-

Itaalia väed sunniti taganema Tuneesiasse.• Ühendriikide väed maabusid Marokos ja Alžeerias → Saksa

väed võeti piiramisrõngasse ja sunniti alistuma.• Põhja-Aafrika sõda oli lõppenud!

Stalingrad

• Nov. 1942 – enamik Stalingradist Saksa valduses.• NSVL oli ettevalmistuste lõpul väed suunanud madalama

võitlusvõimega Rumeenia ja Ungari üksuste pihta.• Saksa luure informeeris Hitlerit sellest, aga viimane ei

uskunud.• 19. nov. Alustasid NL väed Stalingradist põhja ja lõuna suunas

– piirasid Saksa 6. armee. • Lahingud kestsid 2 kuud, lõppesid 2. veebr. 1943.• Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunudki.

Kursk

• Suveks 1943 oli Saksa sõjamasin küll kurnatud, aga Hitler arvas, et tal õnnestub ka sel suvel uuesti instiatiiv haarata.

• 5. juuli Kurski saarel pealetung.• Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda.• Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealtungile.• Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL

vägesid peatada.• Vene ülekaal sai järjest selgemaks.

1943. a. Itaalias

• Kurski lahinguga samaaegselt korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse.

• Itaallased said lüüa tagandasid ise Mussolini.• Sept. 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu.• Itaalia oli Teisest maailmasõjast välja langenud.

Teherani konverents

• Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents.• Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin.• Stalinile tehti järelandmisi – tunnustati NSV Liidu 1941.a.

piire.• Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla

sattumist. • Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde.• NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma

Jaapani vastu.• Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid.

Vaidlused teise rinde avamise üle

• Lääneriigid nõustusid “teise rinde” avamisega Lääne-Euroopas.

• Senini olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja-Aafrikas ja Itaalias.

• NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada “teine rinne” Balkanil poolsaarel.

• Stalin ei nõustunud, kuna kartis et lääneriigid lõikavad nõukogude väed Euroopa südamest ära.

Strateegiline pommitamine

• Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid.

• Pommitati tsiviilobjekte, lootes hävitada vastane moraalselt, mis tekitas suuri kannatusi tsiviilelanike seas.

Sõjategevus Euroopas 1944• 1944 algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas ja

lõunas.• Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung

seisma pooleks aastaks.• Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani.• 22. juuni - pealetung sakslaste tsentri vastu.• Punaarmee tungis Poolasse, liikus Varssavi poole.• 1. aug. alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. • Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi

ülestõusu maha suruda.• Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja Lätist ja tõmbuda

nn Kuramaa kotti.

Sõjategevus Euroopas 1944

• 1944 ründas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Sept. sõlmisid nad vaherahu.

• 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria.• Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast.• Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari.

Jalta konverents

• 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta konverents.

• Osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin.• Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel

(samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel).

• Asustati ÜRO.

Sõja lõpp

• 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla.

• Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume.

• Itaalia kaotas Aafrika kolooniad.• Albaania sai iseseisvaks.• Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse.• NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt

Karjala ja Petsamo.

Sõja lõpp

• Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, nõuti reparatsioone ja võeti ära Ida-Preisimaa ja arvukalt teisi alasid.

• Võitjariigid sõlmisid rahu Jaapaniga San Franciscos.• Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt

Esimese maailmasõja.• Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27

miljonit.• Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest.