Külm sõda.Külm sõda.Raudne eesriieRaudne eesriie

Piret TänavPiret TänavAllikas: http://209.85.135.104/search?q=cache:-Allikas: http://209.85.135.104/search?q=cache:-

58D98bivEcJ:www.yle.edu.ee/oppematerjalid/58D98bivEcJ:www.yle.edu.ee/oppematerjalid/~Peep_Reimer/Rahvusvahelised%2520suhted%2520II~Peep_Reimer/Rahvusvahelised%2520suhted%2520II

%2520maailmasoja%2520jarel.%2520Kulm%2520maailmasoja%2520jarel.%2520Kulm%2520soda.pdf+k%C3%BClm+s%2520soda.pdf+k%C3%BClm+s

%C3%B5da&hl=et&ct=clnk&cd=4&gl=ee%C3%B5da&hl=et&ct=clnk&cd=4&gl=ee

Külm sõda (1)Külm sõda (1)

Külma sõja termin võeti kasutusele Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. 1947.a. KülmKülm sõdasõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis

demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).sõjalist abi andes).

Külm sõda (2)Külm sõda (2) Külma sõja vastandiks on “kuum Külma sõja vastandiks on “kuum sõdasõda” - otsene ” - otsene

sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.

KülmKülm sõdasõda polnud samas mingi ühtne pidevate polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).

Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.Liidu lagunemisega.

Kujunemine (1)Kujunemine (1)

Külma sõja põhjuseks oli kahe Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. maailmasõda. Demokraatlike Demokraatlike lääneriikelääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV LiituNSV Liitu ühendavaks lüliks oli ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Saksamaa ja tema liitlaste vastu.

Kujunemine (2)Kujunemine (2)

Lääneriigid Lääneriigid taotlesid demokraatia taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas.taastamist sõjajärgses Euroopas.

NSV Liit soovis oma mõjusfääride NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.

1946.a.1946.a. Deklareerisid mõlemad pooled Deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis)Fultoni kõnes märtsis)

Raudne eesriieRaudne eesriie

Kujunemine (3)Kujunemine (3) Lõpliku hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa Lõpliku hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa

okupeeritud aladel (kasutades oma okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). majandussüsteemi juurutamist).

Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustesküsimustes

Külm sõda Külm sõda

Külma sõja osapooled Külma sõja osapooled (1):(1):

NSV Liit ja talle alluvad NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas.Aafrikas.

Kõigile neile olid Kõigile neile olid iseloomulikud:iseloomulikud:

diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte)partei ja ühe isiku kätte)

““sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga)võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga)

kommunistliku partei totaalne kontroll kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe ülesõjaväe üle

tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega)kollektiviseeritus (eranditega)

plaani- ja käsumajandusplaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseerituskultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatusühiskonna väga kõrge sõjaväestatus

Külma sõja osapooled Külma sõja osapooled (2):(2):

USA USA ja teised kapitalistlikud riigid ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.ekspansioonikatseid.

Kõigile neile olid Kõigile neile olid iseloomulikud:iseloomulikud:

Üldjuhul oli nende puhul tegemist Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja demokraatlike ja turumajanduseleturumajandusele orienteeritud orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.).(näiteks Tšiili, Pakistan jne.).

Koloniaalimpeeriumite Koloniaalimpeeriumite laguneminelagunemine

Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.arenguriikides.

Trumani doktriinTrumani doktriin

See oli USA presidendi See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele ja majanduslikku abi nendele riikideleriikidele, keda ähvardas NSV Liidu , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. territooriumeid Vahemere suunas.

Harry Truman (1945-Harry Truman (1945-1953)1953)

Marshalli plaan (1948-Marshalli plaan (1948-1952)1952)

Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit16 riigile 13 miljardit). ).

Plaani eesmärgiks oli Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse Euroopa majanduse kiirem taastaminekiirem taastamine, kuna kehvad , kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. pinnaseks kommunistlike ideede levikule.

Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome ja Hispaaniale ei pakutud.loobus ise Soome ja Hispaaniale ei pakutud.

Vastastikuse Majandusabi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN):Nõukogu (VMN):

Loodi 1949.aLoodi 1949.a. peale seda, kui Ida-Euroopa . peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse.sekkumiseks oma siseasjadesse.

Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle.parema kontrollmehhanismi nende riikide üle.

VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega.riikides ning Idabloki lagunemisega.

NATO asutamineNATO asutamine

1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile.ekspansioonile.

NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania).(Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania).

NATO lippNATO lipp

Berliini blokaad (1)Berliini blokaad (1) Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami

konverentsi otsused, millega Saksamaa ja konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.okupatsioonitsoonideks.

Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele.turumajandusele.

NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist.alustas seal sovietiseerimist.

Berliini blokaad (2)Berliini blokaad (2) Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine

Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

juurdepääsud Berliini läänesektoritele, juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud.takistada ei üritanud.

Samas kiirendas blokaad Saksamaa Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist.lõhenemist.

Berliini blokaad 1948Berliini blokaad 1948