Külm sõda

Piret Tänav

Saksamaa lõhenemine: (1949)

• Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad).

• Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist.

Saksamaa 1949

Saksamaa lõhenemine

• 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus

• Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV).

• Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel:

• SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik

• SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik

• Saksamaa lõhestatusele teeb lõpu Idabloki kokkuvarisemine 1980-ndate teisel poolel, mis viis Saksamaa ühinemiseni 1990.a. 3.oktoobril.

Hiina kodusõda ja riigi lõhenemine

• Hiina kodusõja (1946.a.-1949.a.) juured peitusid juba varasemas ajas.

• 1920-ndatel aastatel oli Hiinas kujunenud tugev Kommunistlik Partei, kes suutis ajuti enese käes hoida väiksemaid alasid Lõuna-Hiinas. Lööduna valitsusvägede poolt sealt välja, jäid Loode-Hiinasse tegutsema, saades samal ajal sõjalist ja majanduslikku abi NSV Liidult.

• Hiina valitsusväed olid samal ajal seotud võitlustega Jaapani vastu ning ei suutnud midagi otsustavat kommunistide vastu ette võtta.

Kommunistid sisenemas Pekingisse

Eellugu

• 1945.a. augustis alustasid Jaapani vastu sõjategevust ka NSVL väed, sundides Mandžuurias asuvad Jaapani väed kiiresti kapituleeruma.

• Teise maailmasõja lõppedes andis NSVL nende kätte langenud jaapanlaste relvastuse Hiina kommunistide kätte, eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre lisaks Ida-Euroopale ka Aasias.

Kodusõda 1946-1949

• 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda:

• kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning

• Guomindangi (Rahvuslik Rahvapartei) vahel (keda toetas USA).

• http://users.erols.com/mwhite28/images/chin-cw.gif

• Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi.

• Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni.

Võidurelvastumine

• Külma sõja üks vorm oli VÕIDURELVASTUMINE, mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata

• Seoses uute ja hävitavamate relvade leiutamisega arenes ka teadus

• Sõjapidamist taheti viia ka kosmosesse (kaugmaaraketid), mistõttu võidurelvastumise raames arenes ka kosmoseteadus

Võidujooks kosmoses

USA

• Esimene inimene avakosmoses

• Esimene inimene kuul

 NSVL

• Esimene tehisobjekt kosmoses

• Esimene inimene kosmoses

ESIMENE INIMENE KOSMOSES 12.04 1961 – JURI GAGARIN (kosmoselaevaga “Vostok”)

Tuumarelv

• Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi – pommi tööpõhimõtted “said” venelased sealt, kus need olid loodud: Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte.

• See kiirendas tuumapommi loomist märgatavalt, ning juba 1949. aastal katsetas N Liit esimest tuumapommi.

Vesinikupomm

• Ameeriklased jõudsid termotuumapommini alles 1952 ja venelased aasta hiljem. Olgu lisatud, et 1950. aastate alguses korraldati N Liidus ka tuumapommi lõhkamisega sõjaline õppus. Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud.