ww

w.r

illo

.ee

TMO1060/1061

Organisatsiooniteooriad ja

juhtimisteooriad

1. loeng

17:45-21:00

Marko Rillo

Tallinna Tehnikaülikool, Organisatsiooni ja juhtimise õppetool

ww

w.r

illo

.ee

Tere tulemast ...

Haridus

• St.Galleni Ülikooli doktorant, al. 2007 - juhendaja prof. Steven W. Floydteadustöö fookus: strateegia protsess ja strateegiapraktikad

• Tallinna Tehnikaülikool, majandusmagister (M.Sc.) 2003 - juhendaja prof. Jaak Leimann• Estonian Business School, rahvusvahelise äri bakalaureus (Int.BBA) 2000

Mõned projektid:• Strateegilise juhtimise konsultatsioonid & koolitus - Elion, EMT, Swedbank Baltic, Hansapanga Grupp, Rakvere Lihakombinaat, Eesti Post, Riigikantselei,

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Horvaatia Peaministri Büroo, Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Tele2, Haigekassa• Muu juhtimiskonsultatsioon - Horvaatia Eurointegratsiooni Ministeerium, Horvaatia Rahandusministeerium, Horvaatia Välisministeerium, Bulgaaria

Keskkonnaministeerium, Kosovo Vabariigi Valitsus, Eesti haiglate keskastmejuhid, Läti Integratsiooni Sihtasutus, Maastricht School of Management(Holland), Talentgate (Soome), East West Consulting (Belgia), Coca Cola BBH, Rahandusministeerium

Osalemine doktorikoolide süvakursustel:• Helsinki University of Technology & University of Kentucky - Competitive Dynamics (märts 2008), St.Gallen - Strategy Process, Organizational Structuring,

Qualitative Research Methods, Quantitative Research Methods, Leadership Research, Corporate and Competitive Strategy, Theoretical Management, Systemic Management, Management Practices (märts-detsember 2007), INSEAD - Competitive Strategy (veebruar 2007), University of Bergen -Academic Publication (juuli 2006) Aarhus Business School - Organizational Design (mai 2006), IESE Business School - Business Strategy (veebruar-märts 2005)

Karjäär

• al. 2002: juhtimiskonsultant: Eesti, Läti, Bulgaaria, Holland, Horvaatia, Rumeenia, Soome -rahvusvaheliste projektide juhtimine

• 2001-2002 AS Andmevara juhatuse esimees - organisatsiooni ümberkujundamine• 1997-2001 EL Phare abiprogrammi Eesti rahastamise üksuse direktor - organisatsiooni loomine

ww

w.r

illo

.ee

Pisut oma kadalipust ...

• Algpunkt:– Kaitsesin TTÜs juhtimise-teemalise magistritöö, tegin enne

seda kõvasti tööd ja arvasin, et tulemus oli päris hea.

• Reaalsuskontroll 2 a hiljem:– EURAM konverentsil esinedes sain "triibulised"

– IESE Strategic Management kursus - ei saanud MITTE millestki aru

• Trenn:– Alustasime nullist ja tegime "rahvaülikooli": kord nädalas 10

artikli analüüs, et ennast vormi viia

– Oma kulu ja kirjadega teaduskonverentsidele, osalema doktorikoolides, et kuulata, mida mujal tehakse

ww

w.r

illo

.ee

Pisut kadalipust ...

Tõsisem samm edasi:

• 2007. jaanuaris läbisin St.Galleni Ülikooli doktorantuuri konkursi:

– Strateegia protsessi tippõppejõud (Floyd, Jacobs, Lechner,

Rüegg-Stürm, Gomez, Raich)

– Strateegia-alane doktoriprogramm Euroopa esikolmikus

– Juhendaja Strategic Management Society juhatuses, toimetab

Strategic Management Journal ja Journal of Management Studies

kolleegiumides str. protsessi artikleid + tore inimene!

Eelnev kogemus Eestis: kaotasin 4 aastat siiralt arvates, et omandan

olulisi teadmisi, kuigi tegelikult ....

Niisiis: proovime teie jaoks asjad lihtsamaks teha

ww

w.r

illo

.ee

Kes oled Sina?

• Kui paljud praktiseerivad juhid?

• Kui paljud tegelevad

analüütiliste ülesannetega?

Praktikas:

• Kui sageli kasutad

teadusartikleid ...

• Kui sageli kasutad

teaduspõhiseid

uurimismeetodeid ...

... oma tööülesannete

lahendamisel?

• Kes Sinust saab kui lõpetad

magistrantuuri?

– Juht ...

– Spetsialist ...

– Konsultant ...

– Teadlane ...

eri ametite kompetentsid on

erinevad - sellest lähtuvalt võib

kujundada ka oma tegevust

stuudiumi käigus

• Kui mitmel magistritöö teema

paigas?

ww

w.r

illo

.ee

Tere tulemast magistrantuuri

sissejuhatusse!• Eelmise aasta hinded:

– Gaussi jaotus. 11 / 72 tudengit kursust kordamas

• Eelmise aasta kommentaarid:

– "Pole enne sellist ainet olnud kus NII palju vaeva peab nägema, et isegi halba hinnet saada. Grrrr!"

– "Kõige keerulisem, aga kõige vajalikum õppeaine magistrantuuris"

– "6-küsimuse raamistik tegi magistritöö kirjutamise imelihtsaks"

– "Olen pahane [bakalaureuse-taseme õppejõududele]. Seda [ainet] on tarvis juba ülikooli astudes."

ww

w.r

illo

.ee Ei ole tegelikult raske kursus. Lihtsalt eeldab

teistsuguse mõtlemise omandamist

Pole hullu - proovime sel aastal lihtsamaks teha!

• Sisuliselt - vahetasime mõned teooriad välja

• Laiendasime õppejõudude seltskonda

• Mait Rungi ja Kaur Kivirähk veavad seminarirühmi

• Eraldasime seminarid ja loengud selgemalt, jaotasime aine

ajaliselt ümber

• Esimesel kuul ainult loengud, seejärel seminarid

• Seminarides toimuvad debatid praktiliste näidete varal

• Tudengipaarid võtavad mõne ettevõtte, juhi või tööstusharu näite

ja vaidlevad omavahel läbi, et kumb kahest teooriast võiks olla

"parem" antud juhtumi probleemide lahendamiseks.

ww

w.r

illo

.ee

Mis veel teisiti ...

• Eelmise aasta eeskujulikud tööd on näidisteks ees

• "Jackpot" - kui kellegi kodutöö võetakse artiklina vastu

EURAM, EGOS või Academy of Management

konverentsile, siis on tulemuseks maksimumpunktid!

• Täpsemad hindamiskriteeriumid kõikide ülesannete jaoks

• Õppeaine keskkonna kolisime facebooki, kus on lihtsam

sõna sekka öelda:

• facebook.com/pages/Organization-and-Management-

Theories/137534756287734 - klõpsake "Like"

ww

w.r

illo

.ee

Meie kursuse käigus ...

• Avame valitud juhtimis- ja organisatsiooniteooriad

• Tegeleme algallikatega - kuidas leida asjalikke

uuringuid, et osata neid edaspidi oma igapäevatöös

kasutada

• Harjutame lugemist, mõtlemist, vaidlemist ja

kirjutamist

• Tekitame teoreetilise raamistiku magistritöö

koostamiseks ja seeläbi saame ettevalmistuse

magistritaseme teaduslikuks uurimistööks

ww

w.r

illo

.ee

Teadustöö olulised ehituskivid

• Juhtimise uurijate maailmas on

iga 3 komponendi eksperte:

– Tugevad teooriatundjad

– Tugevad metoodikud

– Head fenomeni tundjad

• Kuigi praktilisim on alustada

fenomenist, on lihtsaim

alustada varasematest

uuringutest

Varasemad

uuringud

Uurimis-

meetodFenomen

Uurimis-

küsimus

↓

Uurimis-

tulemus

ww

w.r

illo

.ee

Mõttemallide murdmine - fenomeni- või

probleemikesksest mõtlemisest teooriakeskseks?

Praktiline probleemilahendus

• Probleem! Kas saab

ignoreerida? Kui ei, siis

tuleb midagi teha. Kas

saan midagi teha:

– Põgenen!

– Asun võitlusse!

• Olemus:

– Tugineb vahetul kogemusel

– Pragmaatiline

"Teaduslik" meetod erineb:

• Olemus:

– Tugineb varasemal

teadmisel - teooria(te)ga

seotud

– Järgib ranget protokolli

– Loob uut teadmist -

uuenduslik

– Ideaalis huvitav!

ww

w.r

illo

.ee

Praktikutel, eriti konsultantidel on raske

ümber orienteeruda• Müügihull

– On selgeks õppinud mingi protsessi,

tööriista või meetodi ja müüb seda

• Kogenud spetsialist

– Mingis valdkonnas kaua töötanud ja

kogenud ekspert, kes on "pensionile

läinud" ja hakanud teisi nõustama

• Generalist - konsultant

– Probleemide diagnoosija ja

lahendaja

• Ajutine tööjõud

– Selle asemel, et võtta mingis

valdkonnas spets palgale, võetakse

piiratud ajaga tööle teenusepakkuja,

kes tunneb tööd

ww

w.r

illo

.ee

Meie keskendume siia

Eri paradigmad - konsultant vs teadlane

MBA/MPA vs M.Sc./M.A./M.Phil. magistritöö ...

• Praktiline aruanne on:

– Relevantne

– Lähtub probleemist/ eesmärgist

– Kiire ja kompaktne

– Arutelu, mis keskendub

konkreetse probleemi

lahendamisele, eesmärgile

jõudmisele või olukorra

selgitamisele

– Subjektiivselt usaldusväärne

– Tugineb enamasti olemasolevale

parimale praktikale, seega uudne

ainult sihtgrupi jaoks

• Teaduslik aruanne on:

– Relevantne

– Lähtub uurimisküsimusest

– Aeganõudev ja põhjalik (sh

mõnikord ballast)

– Arutelu, mis tugineb varasemal

kirjandusel ja/või kogutud

empiirilistel andmetel

– Objektiivselt kehtiv, siduv ja

usaldusväärne

– Rajaneb teaduslikule teadmisele,

aga uudne kõigile, loob uut

teadmist

NB! Kumbki pole teisest parem! Need on lihtsalt erinevad lähenemised!

Samas ei ole välistatud ka kattuvus - Baldridge, Floyd; Markóczy (2004)

ww

w.r

illo

.ee

Viimane võimalus neil, kes soovib üle

minna rakenduslikku MBA

programmi!!! Kui nüüd kohe püsti ei

tõuse ja dekanaadist vahetust ei

nõua, siis tuleb kogu semestri vältel

teha tõsist tööd teooriatega.

ww

w.r

illo

.ee

KORRALDUSLIKUD TEEMAD

ww

w.r

illo

.ee

Korralduslikult ...

• Õppeaine programm - kõige olulisem taustainfo

• Õppeaine tunniplaan - jälgige vahetult enne järgmisi

loenguid infot veebis!

• Teadusandmebaaside kasutamine - lugege detailset juhist.

Õppeaine veebis on ainult kõige olulisemad artiklid, muud

allikad tuleb endal välja otsida

• Seminaride kohustuslik kirjandus - 19 teooriaartiklit +

sessioonide materjal

• Seminarides 1-2 liikmelised versus 1-2 liikmelised grupid:

teooriadebatid

ww

w.r

illo

.ee

Teooriadebatt 2 rühma vahel

Juhtumi tutvustus - mõlemad rühmad korraga - 3 minutit

Rühm 1 - teooria meeldetuletus

Võtmeartiklite lühiülevaade

Teooria kvaliteedi hinnang

Teooria rakenduslikkuse hinnang

Rühm 2 - teooria meeldetuletus

Võtmeartiklite lühiülevaade

Teooria kvaliteedi hinnang

Teooria rakenduslikkuse hinnang

Debatt rühmade vahel

kokku 15 minutit

Mõl

emad

rüh

mad

12

min

utit

ette

kand

eks

Hääletus seminarirühmas

ww

w.r

illo

.ee

Debattide ajaline jaotus

29.09-

07.10

I.O. theory vs Institutional theory

Agency theory and Stewardship

theory vs

TCE, Property Rights Theory and Real

Options reasoning

13.10-

21.10

Systems theory vs Game theory

Contingency theory vs Social evolution theory

27.10-

04.11

Trait-based view vs Transformational / transactional (Bass)

Behavioal theory (generic) vs Micro-political theory

10.11-

18.11

RBV and DCV vs SNT and RDT

Sensemaking theory vs Organizational learning theory

Practice view of management vs Postmodern view of management

ww

w.r

illo

.ee

Õppetöö keskkondfacebook.com/pages/Organization-and-Management-Theories/137534756287734

ww

w.r

illo

.ee

Eelmise aasta materjalid -

registreeruge: rillo.ee

ww

w.r

illo

.ee

Individuaalne töö - tähtaeg 22 nov.!(retsensentidele: 15 nov.)

• Individuaalne deduktiivne või täisteoreetiline-kontseptuaalne uuring

mingi teooriavaldkonna raames:

– Otsi uurimisküsimus

– Sünteesi olulisemat kirjandust oma uurimisküsimuse valguses

– Loo teoreetiline mudel

– Paku välja metoodika, kuidas seda mudelit võiks praktikas uurida

1. Introduction

- Positioning

- Gap

- Purpose

- Central argument

- Organizing

- Contribution

- So what?

2. Background

- Conceptual scope

- Definitions

- Synthesis of existing theory

- Critique of existing theory

- Open questions = my focus

3. Theory

- Summary of argument

- Overview of model

- Detailed justification

- Hypotheses

4. Discussion

- Summary

- Main contributions to core audience

- Contributions to peripheral

audience

- Limitations – boundaries

- Future research

- Conclusions

ww

w.r

illo

.ee

NB! Kodutöö ei ole ...

• ESSEE - mitte filosoofiline mõtisklus

juhtimisteemadel, vaid baas sisuliseks uuringuks

• REFERAAT - kirjandust lugedes pole ülesanne

mitte seda reprodutseerida, vaid kriitiliselt

analüüsida. Lisaks on oluline igaühe enda

teoreetiline panus

• PLAGIAAT - eelmisel aastal kukkus 5 tudengit läbi.

Kasutame turnitin.com. Kui ei soovi kursust aasta

pärast nullist uuesti võtta, siis selgitage, mida

tähendab nõuetekohane viitamine.

ww

w.r

illo

.ee

Kodutöö on - ideaalis magistritöö

sissejuhatus + 1. peatükk• Leia teema, baasteooria ja uurimisküsimus, mis on juhtimise või organisatsioonide

uurimisel huvitav ja päevakajaline.

• Tee ülevaade ja sünteesi olulisemat kirjandust

– Kasuta varasemat kirjandust oma uurimisküsimuse kujundamisel (st. selgita

tänased teadustöö valged laigud). Defineeri põhilised tarindid (construct) ning loo

kontseptuaalne põhi teoreetilistele ettepanekutele (proposition)

– NB! Eelduseks on A-kategooria teaduslikes väljaannetes ilmunud baas- ja

rakendusteooriate kasutamine.

• Uurimistöö süda: püstita argumendid või loo mudel - st omaenda teoreetiline

nägemus mis kas selgitab mingi fenomeni olemasolu või põhjendab, et miks mingi

muutuja teatud tulemust mõjutab.

– Kodutöö disain peab olema kas kontseptuaalne (täisteoreetiline) või deduktiivne.

NB! Alternatiivsed disainid - induktiivne, ülevaateuurimus või põhistatud (grounded)

ON LUBATUD AINULT EELNEVAL KOKKULEPPEL ÕPPEJÕUGA!!!

• Paku metoodika, et kuidas seda uurida.

ww

w.r

illo

.ee

"Disciplined imagination" (Weick, 1989)

- on paljude jaoks pähkel

• A theory is "an ordered set of assertions about a generic behavior or structure assumed to hold throughout a significantly broad range of specific instances."

• Theorizing consists of disciplined imagination that unfolds in a manner analogous to artificial selection.

• It comes from the consistent application of selection criteria to "trial and error" thinking and the "imagination" in theorizing comes from deliberate diversity introduced into the problem statements, thought trials, and selection criteria that comprise that thinking."

ww

w.r

illo

.ee

MISSUGUNE VÕIB OLLA

TEOREETILINE MUDEL - JA KUIDAS

"UUENDUSLIKKUST TEKITADA"?

ww

w.r

illo

.ee

Mida tähendab "uuenduslik" panus

teadustöös• Olemasoleva teooria täiendus:

– Olemasoleva teooria rakendus uues

keskkonnas

– Deduktiivne olemasoleva teooria

kontrollimine uute järelduste tegemiseks

– Induktiivne materjal olemasoleva teooria

täiendamiseks

• Olemasoleva teooria kriitika:

– Mingi ebakõla või piirangu leidmine

olemasolevas teoorias

– Olemasoleva teooria täielik

ümberlükkamine

• Uus teooria

– Täiesti uus teooria

– Induktiivne materjal uue teooria

väljaarendamiseks

• Üldistus?

– Nt. lood mingi teoreetilise mudeli,

hüpoteeside kogumi

• Sügavuti minek?

– Nt. leiad, et senine teaduslik

arutelu pole arvesse võtnud ühte

detaili, mille Sina lisad

• Põhjuslikkuse otsingud?

– Nt. arvad, et mingite muutujate

vahel on seos, mida seni pole

kirjanduses esitletud, mida Sa

soovid tõestada

ww

w.r

illo

.ee

Üldistuse näide

Mitmetasandilise õppimise (Crossan et.al) ja strateegia konteksti

(Burgelman) põhjal loodud tervikmudel strateegia kannapöörete kohta

Rillo - doktoritöö

ww

w.r

illo

.ee

Sügavuti mineku näide

Homophily - kuidas meeskonnad muutuvad tippjuhtidega sarnasemaks

ja kuidas see kujundab org. strateegia teemasid ühenäolisemaks

Rillo (2008)

ww

w.r

illo

.ee

Põhjuslikkuse otsingute näide

Strateegialoome tüpoloogia dikteerib uute ideede teadlikku või pimedat

variatsiooni - 10 hüpoteesi Hart (1992) raamistiku põhjal

Rillo (2007)

Modes

Key

source of variation

Command Symbolic Rational Transactive Generative

Blind variation

1a. Blind

variation of

employees, if

any, stems from

disobeying the

existing procedures

2a. Blind

variation occurs

through natural experimenting

3a. Blind

variation

appears through

mistakes in

planning process

4a. Blind

variation arises

through

interpretations

while learning

new practices or

discussing with stakeholders

5a. Blind

variation arises

from the random

entrepreneurial

activities of

organizational members

Induced variation

1b. Induced

variation occurs

only at the TMT

and/or board level

2b. Management

induces variation

by creation of

supportive culture

3b. Management

supports

variation through

annual planning process

4b. Management

attempts to

create variation

via continuous

discussions with stakeholders

5b. Management

induces variation

by establishment

of incentive

systems that

support new idea generation

ww

w.r

illo

.ee

Retsenseerimine - looge 3-liikmelised

retsensentide rühmad• Iga tudeng kommenteerib 2 kaastudengi tööd:

– Kodutöö saatmine retsensentidele toimub hiljemalt:

15.11.

– Retsensentide soovitused hiljemalt: 19.11.

• Uurimistööd on üksi raske teha, seega soovitan -

kasutage (samade) sõprade abi edaspidi ka oma

magistritöö koostamisel!

ww

w.r

illo

.ee

Eksam - võimalus ettekande hinnet

parandada• "Avatud raamatu" põhimõttel - kõiki materjale võib

kasutada

• Essee-laadsed küsimused ""-märgiga toodud 19

kohustusliku artikli kohta.

• Eksamil on ülesandeks reflekteerida oma arusaama

käsitletud teooriate olemusest, kohustuslike

teooriaartiklite sisust ja nende rakendusest

igapäevapraktikasse.

ww

w.r

illo

.ee

Eksam (1/2)

• Teoreetilise artikli lühianalüüs (15p)

– Iga osaleja saab pihku ühe suvalise tippajakirjas ilmunud teooriaartikli, millest tal tuleb leida ja lühidalt refereerida selle artikli:

• Uurimisküsimus

• Põhilised muutujad ja nendevahelised seosed

• Kasutatav(ad) uurimismeetod(id)

• Tulemused ja panus

• Uuringu piirangud

– Ning lõpuks anda selle kohta oma isiklik arvamus

– Vajadusel võta ühes sõnaraamat!

ww

w.r

illo

.ee

Eksam on kaheosaline (2/2) või ...

• Praktiline teadusteksti kirjutamise harjutus (15p)

– Eksamil antakse ette hüpoteetiline magistritöö

uurimisküsimus.

– Selle põhjal pead vastama koostama töö sissejuhatuse:

• Missugusesse teooriasuunda Sa oma töö positsioneerid?

• ...

– Materjalidena on soovitus kasutada 2. loengu slaide.

– Võid valida ja kaasa võtta eeskujuks mõne artikli, kus on

Sinu meelest sissejuhatus selgelt ja arusaadavalt

koostatud.

ww

w.r

illo

.ee

või ... (2/2)

• Teooria rakendamise lühiessee (15p)

– Ühe kohustusliku artikli põhjal tuleb rakenduslik küsimus, nt:

• Mida võiksid Eesti Posti juhid oma tegevuspraktikasse juurutada

alljärgneva artikli eeskujul: Uzzi, Brian (1997), “Social Structure and

Competition in Interfirm Networks: The Paradox of Embeddedness,”

Administrative Science Quarterly 42(1):35-67.

• Kui Sa peaksid juhtimiskonsultandina tootestama ja seejärel firmajuhtidele

maha müüma mingi parendusidee, mille lähtepunktiks on Miller, D. 1987.

The structural and environmental correlates of business strategy. Strategic

Management Journal, 8: 55-76. - siis mis see toode oleks ning mis firmade

juhtidele ja kuidas Sa seda konsultatsioonitoodet müüksid?

– Selleks võta kindlasti kaasa kõik kohustusliku kirjanduse

artiklid - kas paberkujul või elektrooniliselt.

ww

w.r

illo

.ee

Hinde kujunemine

• Teooriasessiooni eestvedamine ja aktiivne

osalemine auditoorses töös / eksam 30%

• Individuaalne uurimustöö 60%

• Teiste uurimustööde retsensioonide kvaliteet 10%

ww

w.r

illo

.ee

SISSEJUHATUS JUHTIMIS- JA

ORGANISATSIOONITEOORIATESSE

ww

w.r

illo

.ee

Uurimuse baasfilosoofia ja teadusliku arutelu viis

vt. edasi...

Teadustöö "ehituskivid"Fenomenid

igapäevaelust:

organisatsioon, juht,

otsused, otsustajad,

strateegilised teemad,

tegevused, keskkond ...

Meetodid:

kvalitatiivsed (intervjuu,

vaatlus, narratiiv, kognitiivne

kaart ...), kvantitatiivsed (...

Oskused:

kuidas intervjueerida,

kuidas luua küsimustikku,

andmeid töödelda, kuidas

kirjutada artiklit, kuidas

retsenseerida ...

Teooriad:

I.O. majandusteooria,

sotsiaalse evolutsiooni

teooria, käitumuslik teooria,

olukorraline teooria ...

ww

w.r

illo

.ee

Organisatsiooniteooriad lähtuvad erinevatest

filosoofilistest paradigmadest

• Ontoloogia: olemisõpetus

• Ontoloogiline probleem organisatsiooniteooriates:– Kas sotsiaalsed objektid (organisatsioon, selle struktuur jne.)

eksisteerivad kui objektiivne reaalsus või tuleb seda vaadelda kui inimeste poolt loodut

• Objektivism: sotsiaalsed nähtused eksisteerivad sõltumatult inimesest: organisatsioon on “materiaalne” objekt, reaalsus väljaspool selle “asunikke” või

• Subjektivism (konstruktivism): organisatsioon on elav organism, sotsiaalne kord (struktuur ja protsessid) kujuneb inimeste tegevuse mõjul ning sõltub inimeste tähendustest ja arusaamadest

ww

w.r

illo

.ee

Organisatsiooniteooriad lähtuvad erinevatest

filosoofilistest paradigmadest

• Epistemoloogia: tunnetusteooria

• Epistemoloogiline probleem organisatsioonide käsitluses: kuidas saab teadmisi organisatsioonide kohta– Positivism: organisatsioonide uurimisel tuleb rakendada

loodusteaduslikke (domineerivalt kvantitatiivsed meetodeid)

– Interpretivism: sotsiaalne maailm erineb loodusest ning teadmisi selle kohta saab, kui uurime subjektide tähenduste ja väärtuste maailma (domineerivalt kvalitatiivsed meetodid)

ww

w.r

illo

.ee

Teadusliku arutelu viis

• Induktsioon

– Seaduspärasuste ja teooriate üldistamine igapäevafenomenide põhjal:

– Nt. etnograaf jälgib organisatsiooni ja leiab käitumismustri

• Deduktsioon

– Eeldustest parimate järelduste väljaselgitamine nende kontrollimise kaudu:

– Nt. uurime küsimustiku abil, et kas Big5 isiksuseteooriate järeldused toimivad

aja- ja tähelepanusurve tingimustes

• Abduktsioon

– Järeldustest parimate selgituste juurde liikumine (kasutades nii induktsiooni kui

ka deduktsiooni) "haritud hinnangu andmine"

– Nt. senise teooria ja vaatluste põhjal tõstatame tööhüpoteesi mingi uue teooria

loomiseks, kus nii senine teooria kui vaatlused küll ei luba otseselt uut järeldust

luua, kuid lubavad eeldada, et uus järeldus peab paika

ww

w.r

illo

.ee

Teadusfilosoofilised küsimused

organisatsiooni- ja juhtimisteooriate kohta

• Ontoloogia - mis on organisatsioon?

• Epistemoloogia - millist teavet võib uurija

organisatsiooni kohta teada saada?

• Subjektivism - kuidas suhtestuvad organisatsiooni

liikmed (töötajad / huvigrupid) organisatsiooni

ülesehitusse?

• Metodoloogia - kuidas organisatsioonidest

adekvaatset ja usaldusväärset teavet kätte saada?

ww

w.r

illo

.ee

Miks teooriatega tegeleda?

ww

w.r

illo

.ee

Milleks teooriad?

• Teooria on mingi fenomeni toimumise üldistus

• Teooria on põhjendatud ja õige uskumus (Platon)

• Sotsiaalteaduses on teooria selgitus, mis aitab mõista teatud juhtumise või mittejuhtumise põhjuseid ja selle toimumist tulevikuks ennustada (Sutton&Staw, 1995)

• Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria (Kurt Lewin, 1951)

• Teooria on sotsiaalne konstruktsioon, st. kokkulepe

ww

w.r

illo

.ee

Teooria vs praktika?

• Iga teooria kui teatava kogemuse üldistus tekib

omas ajas

• Praktika (=organisatsiooni / =juhi) analüüsimisel,

hindamisel ja kujundamisel lähtutakse mineviku

kogemuse üldistusest tekkinud teooriatest

– Organisatsiooni määrav element – inimesed, muutunud,

keskkond muutunud, tehnoloogia muutunud,

lisaväärtuse allikad muutunud

– Paljud organisatsioonide toimimise printsiibid lähtuvad

siiski 50 – 100 aastat tagasi tekkinud teooriatest

ww

w.r

illo

.ee

Organisatsiooniteooriad praktikas -

näited• Organisatsiooni struktuuri ja süsteemide loomine

– Millest sõltub organisatsiooni struktuur?

– Missugused ametikohad luua ja miks?

– Kuhu asetada organisatsiooni piirid?

• Strateegia kujundamine

– Missugune organisatsiooni strateegia sobitub teooria

põhjal ümbritsevasse keskkonda

• Organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine

– Missugused tegurid mõjutavad tulemusi

ww

w.r

illo

.ee

Organisatsiooniteooriad praktikas -

näited• Turundus

– Eduka brändi loomine eeldab arusaamist organisatsiooni

toimimisest: brändi lubadused realiseeruvad organisatsiooni

toimimise toel

• IT / finants / haldus

– Organisatsiooniteooriate tundmine võimaldab määratleda ja aru

saada organisatsiooni vajadustest ja tegevusloogikast

• Tootmine

– Et aru saada väärtusahela toimimist mõjutavatest teguritest

• Inimressursside juhtimine.

– Kogu vastutusvaldkond sõltub organisatsioonilisest kontekstist

ning selle mõistmine on eelduseks efektiivsele tegevusele

ww

w.r

illo

.ee

Erinevate distsipliinide fookused

inimesed

juhtimine

keskkond

organisatsioon

Juhtimine: tegevused

inimese, organisatsiooni

ja keskkonna sidustamiseks

Organisatsioon: teatud

Osadest koosnev, kindlal

viisil korrastatud seoste ja suhete

süsteem Inimene: suhete ja

Seoste kandja, looja

Ja tegutseja

juhtimisteooria

organisatsioonikäitumine

organisatsiooniteooria

ww

w.r

illo

.ee

Miks on see kõik nii põnev? (laiendatud Chakravarthy & Doz, 1992)

MakromajandusMikromajandus

Mikromajandus

Otsustusteooriad

Sotsioloogia

Org.teooriadStrateegiline juhtimine

Käitumuslikud otsustusteooriad

Poliitika organisatsioonides

PolitoloogiaTeoloogia

Sotsiaalpsühholoogia

PsühholoogiaEetika

An

alü

üsi

ob

jekt

Org

anis

atsi

oo

ngr

up

pÜ

ksik

isik

Kes

kko

nd

(tu

rg, ü

his

kon

d)

Eeldused otsustusprotsessi kohta

Ratsionaalne Piiratult ratsionaalne Mitteratsionaalne

JUHTIMINE

ww

w.r

illo

.ee

Juhtimise ja organisatsiooniteooriate

puutepunktid (Koontz, 1980 AMR)

• Koontz kurtis juba 1980., et oli tekkinud juhtimisteooriate "džungel",

millega juhid-praktikud enam hakkama ei saa -

• 1960. oli: protsessi-, empiiriline-, käitumuslik-, sotsiaalsete

süsteemide-, otsustusteooriate- ja matemaatiline koolkond

30 aastat hiljem ...

Valdkond Uurimisobjekt

Politoloogia Koostööle suunatud sotsiaalsed süsteemid

Sotsioloogia, sots.psühh., kult.antropoloogia Gruppide käitumine

Psühholoogia Inimestevaheline käitumine

Praktikute kliiniline kogemus (juhtumid) Juhi rollid, juhi tegevus

Matemaatika Juhtimisteadus

Otsustusteooriad, majandusteooria Ratsionaalne valik, otsus

Süsteemiteooria Süsteemide loomine ja rakendamine

Tööstus- ja insenervaldkond Sotsiaal-tehnilised süsteemid

Olukorraline/ situatiivne teooria - analüüsis vastavalt lähtekohale eri fenomene

ww

w.r

illo

.ee

AoM tunnustatud põhilised juhtimis- ja

organisatsiooniteooriad 2010 - kuidas luua Ferrarit?

• Affective events theory

• Agency theory

• Attribution theory

• Behavioral Decision theory

• Chaos theory

• Cognitive-affective personalitysystem

• Complexity theory

• Control theory

• Critical theory

• Cultural anthropology

• Cybernetics theory

• Ecological economics

• Equity theory

• Exchange theory

• Expectancy theory

• Feminist theory

• Game theory

• Goal-setting theory

• Human capital theory

• Image theory

• Impression management theory

• Industry-structure economics

• Resource dependence theory

• Resource based view

• Rhetorical theory

• Role stress theory

• Schema theory

• Signaling theory

• Social capital theory

• Social categorization theory

• Social cognition theory

• Social exchange theory

• Social learning theory

• Social information processing theory

• Social construction of organizational

phenomena

• Social identity theory

• Status congruence theory

• Strategic contingencies theory

• Structural contingency theory

• Structuration theory

• Symbolic interactionism

• Theories of sustainable development

• Trait theory

• Transaction costs theory

• Institutional theory

• Interactionist theory

• International trade theory

• Leadership theories

• Learned helplessness

• Microeconomic theory

• Network theory

• Open systems theory

• Organizational/institutional

economics

• Person-environment fit theory

• Person-organization fit theory

• Philosophy of science and/or

sociology of knowledge

• Population ecology theory

• Post-modern/ post-structuralist theory

• Power/politics

• Prospect theory

• Psychoanalytic theory

• Reinforcement theory

• Relative deprivation theory

• Resource allocation theory

ww

w.r

illo

.ee

Piirangud - Kenneth Boulding: General Systems Theory, 1956

millise üldistusastmega on suur osa teooriatest?

1. Frameworks

The geography and anatomy of the universe : the patterns of electrons around a nucleus, the

pattern of atoms in a molecular formula, the arrangement of atoms in a crystal, the anatomy of

the gene, the mapping of the earth, etc.

2. ClockworksThe solar system or simple machines such as the lever and the pulley, even quite complicated

machines like steam engines and dynamos fall mostly under this category.

3. ThermostatsControl Mechanisms or Cybernetic Systems : the system will move to the maintenance of any

given equilibrium, within limits.

4. CellsOpen systems or self-maintaining structures. This is the level at which life begins to differentiate

itself from not life.

5. Plants

The outstanding characteristics of these systems (studied by the botanists) are first, a division of

labor with differentiated and mutually dependent parts (roots, leaves, seeds, etc.), and second,

a sharp differentiation between the genotype and the phenotype, associated with the

phenomenon of equifinal or "blueprinted" growth.

6. Animals

Level characterized by increased mobility, teleological behavior and self-awareness, with the

development of specialized 'information receptors (eyes, ears, etc.) leading to an enormous

increase in the intake of information.

7. Human BeingsIn, addition to all, or nearly all, of the characteristics of animal systems man possesses self

consciousness, which is something different from mere awareness.

8. Social

Organizations

The unit of such systems is not perhaps the person but the "role" - that part of the person which

is concerned with the organization or situation in question. Social organizations might be defined

as a set of roles tied together with channels of communication.

9. Trascendental

Systems

The ultimates and absolutes and the inescapable unknowables, that also exhibit systematic

structure and relationship.

ww

w.r

illo

.ee

Juhtimise uurijate maailm(Academy of Management interest groups - www.aomonline.org - aastane liikmemaks

$140 toob 4 maailma parimat juhtimisajakirja 6x aastas)

5462

5085

3865

3452

2875

2807

2427

2200

2172

1773

1480

1354

1137

1061

1041

873

838

834

775

711

662

617

395

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000

Organizational Behavior

Business Policy and Strategy

Organization Development & Change

Human Resources

International Management

Organization & Management Theory

Technology & Innovation Management

Entrepreneurship

Research Methods

Management Education & Development

Management Consulting

Social Issues in Management

Gender and Diversity in Organizations

Managerial & Organizational Cognition

Organizational Communication & Information Systems

Critical Management Studies

Public & Non-Profit Division

Conflict Management

Healthcare Management

Management, Spirituality and Religion

Operations Management

Organizations & the Natural Environment

Management History

ww

w.r

illo

.ee

Strategic Management - Research Silos in Strategic

Management Society (Gimeno 2007)

Strategicmanagement

researchsilos

Comp. strategy

CorporateStrategy

Internat-lStrategy

Alliance/ Network Strategy

TMT/ CorporateGovern.

Innovation, Corp.

Entrepreneurship

StrategyProcess

Strategy-as-practice

Stake-holder

strategy

Strategichumancapital

ww

w.r

illo

.ee

Strateegia protsessi alamvaldkonnad

omakorda ...

Generic aspects of strategy

process

1. Strategic issues and agenda-

building

2. Development of strategic

initiatives

3. Strategic decision-making

4. Strategic planning

5. Strategy implementation

6. Strategic change & renewal

7. Consensus, politics and

power in strategy-making

8. Role of organizational actors

in strategy-making

9. Development of

comprehensive models of

strategy formation

10. Idea generation and creativity

in strategy

11. Role of chance events

12. Capability development

13. Role of emotions in strategy

ww

w.r

illo

.ee

JA JÄRGMISEL LEHEL - MÕNED

STRATEEGIA PROTSESSI

RAKENDUSTEOORIAD

ww

w.r

illo

.eeStrategy

formation as

Unit of

analysis

Level of

analysis

Dynamic of

Development

Logic of

Development

Performance

link

Type of

model

Theoretical

Perspective

Authors

Formulation and

implementation

Decisions Top

management

(group level)

Top

management as

driver

Two Not made Normative /

prescriptive

No Andrews (1971)

Strategic

planning

Strategic

plans

Planneres

(group level)

Strategic

planners

Two with 47

areas

Not made Normative /

prescriptive

No Ansoff (1965)

Logical

incrementalism

Decisions Firm level Organisational

subsystems

Ongoing

process

Yes Descriptive &

normative

No Quinn (1980)

Intended and

emergent

patterns

Different

types of

strategies

Firm level Self orgnising Ongoing

process

Not made Descriptive No Mintzberg and

Waters (1985)

Resource

allocation

Decisions Operational,

middle and

corporate

management

Operational

managers

(bottom-up)

Three Not made Descriptive No Bower (1970)

Induced and

autonomous

behaviour

Strategic

initiatives

Operational,

middle and

corporate

management

Operational

managers

(bottom-up)

Four Not made Descriptive Evolutionary

theory

Burgelman

(1983, 1991)

Guided

evolution

Strategic

initatives and

social capital

Firm level All management

levels

Ongoing

process

Not made Descriptive Evolutionary

theory

Loves and

Ghoshal (200)

Interplay of

competition and

co-operation

Private and

common

benefits,

relative scope

Alliances (inter-

organisational)

Single firms in

the alliance

Ongoing

process

Yes Explicative Economic

theory

Khanna etal

(1998, 2000)

Sequence of

ideas, initiatives

and capabilities

Ideas,

initiatives,

capabilities

Firm level Middle

managers

Five Yes Descriptive Evolutionary

theory

Floyd and

Wooldridge

(2000)

ww

w.r

illo

.ee

Meie valik baasteooriate seast

Game theory and Industrial Organization (IO) Economics (Porter, 1981) - mänguteooria ja

tööstusharu teooria

NEI, TCE, ROV, - uusinstitutsionaalse majanduse teooria, tehingukulu teooria, reaaloptsioonide

vaade (Ghoshal&Moran, 1996) / Agency Theory - Agenditeooria (Fama & Jensen, 1983) vs

stjuuarditeooria (Donaldson, 1990) vs juhtimishegemoonia (Mace, 1970)

Institutional Theory - institutsionaalne teooria (Selznik, 1957)

Social evolutionary theory (Campbell, 1965) - sotsiaalse evolutsiooni teooria

The resource-based view of the firm (RBV) - (Barney 1991), The dynamic-capabilities (DC) view -

(Teece jt. 1997)

Contingency Theory - Lawrence and Lorsch(1967)

Systems theory (Boulding, 1956; Bertanlaffy, 1968) System Dynamics (Forrester 1968, Senge)

Behavioral Theory - (March & Simon, 1958)

Micro-political Theory - (Pfeffer&Salancik, 1974)

(Social) Networks Theory (SNT) - (Freeman, 1984), Resource-dependence Theory (RDT) -

(Pfeffer, 1972)

Leadership theories. Trait-based view (Kirkpatrick & Locke 1991) Transactional / transformational

Organizational Learning Theories (March 1991)

Interpretative Theories - (Weick), Cognition and Sensemaking Theories (Weick, 1995)

(Micro-)Practice view of management (Whittington, 1998)

Critical and Postmodern view of organizations (Alvesson jt. 1992)

ww

w.r

illo

.ee

Mintzberg et.al.

(1998, 369)Erinevad teooriad kui

"pimedad mehikesed, kes

katsuvad elevandi kõrva,

jalga, saba, kõhtu ja hammast

ning proovivad enda

kompimise põhjal selgitada, et

mis on elevant"

... ning on loomulikult kõik eri

meelt

ww

w.r

illo

.ee

Baasteooriad-rakendusteooriad:

vahekorra mõistmine• Baasteooriad loovad baasmõistete ja -arusaamade kogumi

• Rakendusteooriad tuginevad neile ja selgitavad mingi

fenomeni toimimist igapäevaelus

– Nt. kirjutad magistritöö Herzbergi motivatsiooniteooria põhjal

(rakendusteooria).

– Kaitsmiskomisjonis liige toriseb Su järelduste kohta:

"Ratsionaalsed inimesed ju nii ei käitu".

– Sellele saad vastata: "Aitäh asjaliku kommentaari eest. Herzbergi

motivatsiooniteooria baasteooriaks on biheivioristlik teooria. Selle

põhjal inimesed ei olegi ratsionaalsed, vaid neilt eeldataksegi

piiratud ratsionaalsust."

ww

w.r

illo

.ee

Näited - fenomenid, baasteooriad ja

rakendusteooriadÜldistatud fenomen Baasteooria Rakendusteooria

Muutus sotsiaalse evolutsiooni teooria Tushman & Romanelli (1985)

Võim mikropoliitiline, käitumuslik Clegg (palju artikleid)

Strateegiline algatus evolutsiooniteooria,

olukorraline teooria

Floyd & Wooldridge (palju artikleid)

Konkurents,

rivaliteet, koostöö

mänguteooria, I.O. teooria Gimeno (palju artikleid), Ferrier (palju

artikleid)

Motivatsioon käitumuslik teooria faktorid (Herzberg 1967); optimaalne

kogemus (Csikzentmihalyi 1977)

Ideede sünd, ideede

arendamine, ideede

müük

käitumuslik, evolutsiooni,

olukorraline teooria

Dutton (palju artikleid)

Suhtlemine: info

edastamine, info

hankimine, info

töötlemine

süsteemiteooria, kognitiivsed

suunad, käitumuslik,

interpretatsiooniteooria

info asümmeetria, tähelepanu (Ocasio.

1997), absorptive capacity (Zahra &

George)

ww

w.r

illo

.ee

Fenomen, baasteooria ja rakendusteooria? Nt. kui

soovin uurida otsuste tegemist oma firmas ...

Fenomen Baasteooria Rakendus - allikad

Otsus olukorraline teooria Elbanna & Child (2007), Atuahene-Gima

& Li (2008)

Otsustaja eestvedamise teooriad,

mikropoliitiline teooria

Eisenhardt, Kahwajy & Bourgeois (1997);

Papadakis (mitmed)

Otsustamine käitumuslik teooria Mintzberg et.al. (1976); Garbage Can

(Cohen, March, & Olsen 1972)

Üldine

otsustamisprotsess

käitumuslik, mikropoliitiline,

evolutsiooniline, olukorraline,

actor-network teooria

Fredrickson & Mitchell (1984); Cray,

Mallory, Butler, Hickson & Wilson (1988);

Eisenhardt & Zbaraki (1992);

Rajagopalan, Rasheed & Datta (1993);

Dean & Sharfman (1996)

Otsustamine

planeerimise osana

evolutsiooniline, olukorraline

teooria

Grandori (1984); Denis, Langley &

Rouleau (2006); Nutt (2008)

Otsuste vastuvõtmine

kriitilises olukorras või

ajasurve all

käitumuslik, mikropoliitiline,

evolutsiooniline, olukorraline

teooria

Eisenhardt & Bourgeois (1988); Brown &

Eisenhardt (1997); Eisenhardt & Brown

(1998); Wally & Baum (1994); Baum &

Wally (2003)

ww

w.r

illo

.ee

TIPPAJAKIRJAD JA NENDE

KVALITEEDIKONTROLL

ww

w.r

illo

.ee Mõned ajakirjad, mida loetakse tippudeks - kvaliteedikontroll:

publitseerimine käib läbi 3-4 pimeretsenseerimise ringi, võtab

aega 2-3 aastat, aktsept 3-15% artiklitest

• Academy of Management Journal

• Academy of Management Review

• Academy of Management

Perspectives / Executive

• Academy of Management Learning

and Education

• Human Relations

• Human Resource Management

• Journal of Human Resources

• Journal of Organizational Behavior

• Leadership Quarterly

• Personnel Psychology

• Administrative Science Quarterly

• Journal of International Business

Studies - aib.msu.edu

• Journal of Management Studies

• Organization Studies

• Organization Science

• Strategic Management Journal

www.strategicmanagement.net

• Harvard Business Review

• Sloan Management Review

• California Management Review

• Long-Range Planning -www.sps.org.uk

Christoph Lechneri kogemus...

ww

w.r

illo

.ee

ww

w.r

illo

.ee

Miks? Teadusülikoolide

motivatsioonisüsteem• Tungiv soovitus kirjutada vähemalt kord 2 aasta jooksul 1 A-

kategooria ajakirja artikkel

• USAs seotud tugevalt motivatsioonisüsteemidega, professorite

aastapalk AACSB andmetel ...

• Miks? A-kat ajakirjades publitseerimine on kõige objektiivsem mõõdik,

mille alusel: teevad firmad ülikoolidega koostööprojekte, jagatakse

riiklikke teadus- arendustegevuse vahendeid, tehakse ülikooli

astumise valikuid ...

ww

w.r

illo

.ee

Nelja tüüpi artiklid - kõiki neid

kirjutatakse ja loetakse erinevalt!

• Täisteoreetilised - võtavad

mingi teoreetilise

konstruktsiooni ja püüavad

seda arendada

– ARUTLEV

• Ülevaateartiklid - teevad

vahekokkuvõtte mingi

teoreetilise valdkonna

arengust või fenomeni

uurimisest

– ÕPIKULAADNE

• Induktiivsed uuringud -

proovivad reaalsusest teha

üldistusi teooriasse

– KIRJELDAV

• Deduktiivsed uuringud -

proovivad testida teooria

või mudeli paikapidavust

reaalsuses ja seeläbi

teooriat edendada

– MATEMAATILINE

ww

w.r

illo

.ee

Lühiülevaade esimestest teooriatest

ww

w.r

illo

.ee

I.O. Theory - tööstusharu teooria

"Structure-Conduct- Performance" (S-C-P)• 1950-1960 - Edward S. Mason and Joe S. Bain.

• Tööstusharu struktuurist 100% sõltuvad nii firma käitumine kui ka selle tulemused (kasumlikkus). Juhtide töö praktiliselt ei mõjuta tulemuslikkust (Bain/Masoni paradigma)

• Erinevused tööstusharude vahel tulenevad majanduse dünaamikast.Tootlus määratleb, et millised on sisenemisbärjäärid ja missugune on konkurentide kontsetratsioon

• Teooria pakub võimaluse majandusharude süsteemseks uurimiseks. (Porter)

.

ww

w.r

illo

.ee

I.O. Theory - tööstusharu teooria praktikas

Forbes 500 tööstusharude edetabelTööstususharu

struktuurStrateegia

Ettevõte kasumlikkus

ja tulemuslikkus

Aastal 2009:

http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune500/2009/performers/

industries/profits/equity.html

ww

w.r

illo

.ee

Porter (1981)

• Vaatleb IO panust

strateegilise juhtimise

teooriasse, eriti

konkurentsi kujundamisel

majandusharudes

• Bain & Mason ei vastanud

küsimusele, kuidas

kujuneb majandusharu

struktuur ja mis teha, kui ta

hakkab muutuma

ww

w.r

illo

.ee

Kui oluline on ikkagi tööstusharu? Vinge näide, kuidas

toimub teadusmaailmas vaidlus läbi 2 aastakümneArtikkel Väide

Schmalensee

(1985)

Tööstusharu mõjutab 75% äriühingute kasumist. Konkrentsi mõju puudub

Turuosa - selgitab vähem kui 1%.

Põhjus - kasutas FTC andmebaasi, jälgis ainult 1-aastast perioodi

Rumelt (1991) Võttis värskemad andmed, põhjalikuma andmebaasi, jälgis 4-aastast perioodi.

Tulemused:

•Majandusharu mõju - määrab 8%

•Korporatsiooni mõju - 1%

•Firma enda juhtimise mõju - 46%

•Isegi pikaajalises perspektiivis - max 40% võib mõjutada majandusharu

McGahan &

Porter (1997)

Võtavad lisaks arvesse ka strateegia mõju:

•Aasta mõju - 2% (hea / halb majanduskeskkond tervikuna)

•Majandusharu mõju - 19%

•Ühendatud emafirmade mõju - 4%

•Segmendi spetsiifika - 32%

Misangyi et.al

(2006)

Compustat andmebaas aluseks võetuna, mitmetasandiline analüüs (HLM).

Tulemus: tööstusharu ja emafirmade mõju on peaaegu sama. Aga strateegia on

tublisti olulisema mõjuga kui varem arvati.

ww

w.r

illo

.ee

Mänguteooria (Game Theory)

• Üritab matemaatiliselt

selgitada lahendusi

olukordades, kus edukas

valik sõltub teiste poolte

tehtud valikutest

• Tuntuimad arendused

mänguteooriast on vangi

dilemma ja Nashi tasakaal

• Mänguteooria tööde eest

on antud kaheksa Nobeli

preemiat

ww

w.r

illo

.ee

Miks seda firmades teada on vaja?

• Kas siseneda uuele turule, kus on olemas vaid 1 oluline konkurent?

• Kui kasumlik on turule sisenemine? Kas siseneda:– Suure investeeringuga või

– Väikse investeeringuga?

• Kasumlikkus oleneb turuliidri käitumisest– Kas agressiivne

– Või passiivne?

Erhun & Keskinocak (2003) Game Theory in Business Applications. Working

Paper of University of Stanford. http://www.stanford.edu/~ferhun/paper/GT.pdf

ww

w.r

illo

.ee

Mänguteooria

Toimib

• Piiratud arv mängijaid

• Piiratud arv võimalikke

käitumisvariante

• Käitumisvariantidel

mõõdetavad tulemused

• Selged iteratsioonid käikude

vahel (st mängijad peaksid

olema võimelised

"kordamööda" käima)

Rakendused

• Strateegilised otsused - turule

sisenemised-väljumised

• Hinnasõja alustamised

• Mitmel turul üheaegne

konkureerimine 2 suure vahel

– Nt. Pepsi vs Coca

– Nt. Airbus vs Boeing

• Koostöömängud 2 suure vahel

– Nt. Microsoft ja Intel

– Nt. IBM ja Intel

ww

w.r

illo

.ee

New Institutional Economics

kujunemine

• Baasloogika:– Leping mõjutab tootmisfaktorite hindu ja juhtimisotsuseid

– Info on asümmeetriline

– Organisatsiooni struktuur ja süsteem mõjutab organisatsiooni tulemusi (inimkäitumise ja motivaatorite abil)

– Analüüsi objekt on organisatsioon kui institutsioon

– Kõik lubavad vaadelda nii organisatsiooni kui ka selle valitsemist (governance)

Neoklassikaline majandusteadus

Uusinstitutsionaalne majandusteadus

Omandiõiguse teooria

Property rights theory

Agenditeooria

Agency theory

Tehingukulude teooria

Transaction costs theory

Reaaloptsioonide vaade

Real options reasoning

Mikroökonoomika (I.O. Economics)

ww

w.r

illo

.ee

Williamsoni põhjal

...

Teooriate eelkäijad

Käitumuslikud ja

juhtimisalased

firmateooriad

Keskenduti juhile, kes

omab kontrolli

Info otsimise ja analüüsi

kulud

Baumol 1959

Simon 1959

Cyert & March 1963

Williamson 1964

Olulised teemad

Riski jagamine

Riski tuvastamine ning

jagamine indiviidide/

gruppide vahel

Probleemid osapoolte

erineva riskitaluvusega

Arrow 1971

Wilson 1968

Eisenhardt 1989

Teooriate rakendamine

Esindamisteooria

Laiem vaatenurk:

esindamise probleem

Lepingute roll

Osapoolte eri eesmärgid ja

funktsioonid

Ross 1973

Jensen & Meckling 1976

(suhted esindamisteoorias)

Alchian & Demsetz 1972

Kriitika

Piiratud rakendus

Ei selgita reaalseid sündmusi, vähe

kontrollitavaid mõjusid

Positivistlik suund liiga minimalistlik

Stewardship’i teooria1

Juhtimishegemoonia2

Hirsch & Friedman 1986

Perrow 1986

Hirsch, Michaels & Friedman 1987

Donaldson 1990 (Stewardship)

Mace 1971 (hegemoonia)

ww

w.r

illo

.ee

Agenditeooria / esindusteooria (agency

theory) - Fama & Jensen (1976, 1980)

ESINDATAV

(PRINCIPAL)

ESINDAJA

(AGENT)

Varjatud tegevus (hidden action)

Patsient Arst

Üliõpilane Õppejõud

Firma omanik Firma juht

Tellimuse andja Tellimuse võtja

Varjatud info (hidden information)

Firma tippjuhtkond Müügiosakond

Kasutatud auto ostja Kasutatud auto müüja

• Varjatud tegevus –

esindatav ei saa otseselt

jälgida esindaja tegevust.

• Varjatud info – esindatav ei

tea kõiki esindaja

tegevusega seotud

asjaolusid, mida teab too

ise (info asümmeetria)

Esindatuse probleem – esindaja ei käitu esindatava (volitaja)

parimates huvides vaid seab esiplaanile omakasu↓

Esinduskulud

ww

w.r

illo

.ee

Seega - esindusteooria väidab, et tekivad

erinevad kulud - esindajat peab kontrollima

Tugevused

• Pakub ideid, kuidas

lahendada omandiküsimusi,

struktureerida kapitali jms

• Rakendatavus - määratleb

esinduskulud, pakub ideed

nende alandamiseks

• Organisatsioon ei ole ainult

"must kast" vaid reaalne

suhete süsteem

Nõrkused

• Kitsa ampluaaga, keskendub

ainult rahale

• Ei tugine kogemusel, vähe

kontrollitavat

• Ei arvesta organisatsioonide

institutsionaalset aspekti - et

tegelikkus on keerulisem kui

kahe osapoole vaheline "diil"

• "Isetäituvad ennustused"

ww

w.r

illo

.ee

Kriitika stjuuarditeooria (stewardship

theory) poolt - Donaldson (1990)

Hung (1998, p. 105)

• Sündis, kuna Donaldson leidis, et agenditeooria õpetamine mõjutab MBA-sid halvas suunas -tulemuseks isetäituvad halvad ennustused

• Esitab vastupidist: esindajad on heatahtlikud, kes proovivad võimalikult paremini enda esindatavaid teenindada

ww

w.r

illo

.ee

Coase'i mõju omandiõiguse teooria ja

tehingukulude teooria tekkele

R.Coase

Klassikaline

omandiõigus

1937 1960 60ndad ja 70ndad

Moodne

omandiõigus

1981

R.Coase

"Theory of the firm""Avatud opereerimine turul

põhjustab tehingukulusid,

alternatiivse mooduse

tehinguks on ettevõte"

"Social cost"

"Positiivsed ja negatiivsed

välismõjud takistavad turu

tehinguid, eraomandi õigused

peavad olema piiritletud"

Coase 1959, 1960;

Alchian 1960/65/69;

Demsetz 1964/66/67;

Alchian&Demsetz 1972/73;

Cheung 1968/69/70;

Grossman-Hart-Moore

(GHM) Model

Grossman&Hart 1986

Hart&Moore 1990

North 1981/90

Barzel 1982/97

1979

O. Williamson

Valitsemisstruktuurid,

tehingukulude

kokkuhoid

ww

w.r

illo

.ee

Tehingukulu teooria (transaction cost

theory)• Transaktsioon e tehing (transaction) leiab aset, kui kaubad ja

teenused liiguvad üle tehnoloogiliselt eristutava ühenduskoha (nt organisatsiooni piir)

• Tehingukulud (transaction cost) - institutsioonide loomise ja kasutamise, tööjaotuse korraldamise, ning turu tehingukulu, mis tuleneb inimeste piiratud ratsionaalsusest ja oportunismist.– Piiratud ratsionaalsus (bounded rationality) - indiviid tegutseb

isiklikku kasu maksimeerides, kuid piiratud informatsiooni raames.

– Oportunistlik käitumine (oportunistic behaviour) -omakasupüüdlik, salakaval ja/või petlik käitumine tehingupartneri suhtes

Allikad: Williamson, O.E. 1981. The Economics of Organization: The Transaction Cost Approach; Roos. A, Reilson K., Veronika, Luik M., Bolsenok P. 2004.

Transaktsioonikulud.

ww

w.r

illo

.ee

Tehingukulu liigid

Williamson, 1979, p.254; Alchian & Woodward, 1988, p.66; Furubotn & Richter, 1991, p.8; Dahlmann, 1979, p.147-158; Williamson

1993, p.102, Williamson, 1984, p.201f.; Kauffman & Mohtadi, 2004, p.142f.)

ww

w.r

illo

.ee

Tehingukulu hindamine

Williamson 1993, p.102, Williamson, 1984, p.201-215

ww

w.r

illo

.ee

Tehingukulu teooria sisemine loogika

• Oportunismi, piiratud ratsionaalsuse, turutõrgete tõttu suurenenud tehingukulude vähendamiseks vali organisatsiooni vorm, mis on kõige otstarbekam!

Perrow, 1986; Eisenhardt, 1989, p.64f.; Jensen & Meckling, 1976; Furubotn & Richter, 1991, p.11; Carson/Madhok/Wu, 2006; Eberl,

2004; Frey&Osterloh, 2002; Fink& Rössl, 2007, p.120)

ww

w.r

illo

.ee

Tehingukulu teooria tugevused ja

nõrkused• Väga konkreetsete ja lihtsalt

mõistetavate tarinditega teooria

• Selgelt tõlgitav juhtimispraktikute keelde

• Võtab arvesse inimloomuse "varjatud külgi"

• Saab kasutada mitmete fenomenide uurimiseks, nt: – Vertikaalne integratsioon,

organisatsiooni laienemine, strateegiliste liitude moodustamine, optimaalse finantsstruktuuri loomine, "tee ise" või "osta sisse" otsuste tegemiseks

• Staatiline mudel– Ei võta arvesse konteksti

– Ei võta arvesse innovatsiooni

– Ei võta arvesse sotsiaalseid kontrollimehhanisme (nt. kolleegide valvas pilk)

• Eeldab, et organisatsioonid sünnivad kohtades kus "turg ei saa hakkama" - ei pruugi alati kehtida

• Ei võta arvesse, et organisatsioonid on ressursside ja suhete poolest mitmekülgsemad

• "Isetäituvad ennustused"

ww

w.r

illo

.ee

Omandiõiguse teooria (property rights

theory)

• Omandiõigus - on õigus varade ja vahendite kasutamisele, tulu teenimisele, üleandmisele või vahetamisele

• Ettevõte kui tootmisüksuste vaheliste omandiõigust käsitlevate lepingute kogum

• Ettevõtte liikmed tegutsevad oma huvist

• Ettevõtte liikmed mõistavad, et nende saatus sõltub terviku ellujäämisest

Omandiõigused

määravad otsese või

kaudse lepingu kaudu

Kulude / tasude jaotuse

mis mõjutab omakorda

Organisatsiooni käitumist

ja majandustulemusi

ww

w.r

illo

.ee

Omandiõiguse teooria tugevused ja

nõrkused• Vaatleb firmat kui lepingute

kogumit - oli omal ajal uuenduslik lähtekoht

• Lubab üldistada nii agenditeooria kui tehingukulude teooria elemente

• Lubab ühiselt vaadelda organisatsioone kui ka nende valitsemist (governance)

• Lubab analüüsida mitmeid fenomene:– Vertikaalne ja horisontaalne

integratsioon, jagatud omand, ärikultuur, firmadevahelise alliansside struktuur vms

• Keskendub põhiliselt

ettevõtjale (kui lepingu

osapoolele)

– Seega ei eristu selgelt juht /

omanik / valitseja nende

analüüsimiseks on vaja

pigem agenditeooria

lähtekohti

– Suurfirmasid ei saa kuigi

lihtsalt analüüsida

ww

w.r

illo

.ee

Reaaloptsioonide teooria

(real options theory)• Reaaloptsioonide teooria juhtimises käsitleb investeeringuid sarnaselt

finantsoptsioonidena (Bowman & Hurry, 1993; Dixit & Pindyck, 1994). Nagu finantsoptsiooni ostmine annab õiguse (mitte kohustuse) omandada mingi omandi, mille peale selle leping on tehtud.

• Organisatsioonide juhtimises võimaldab optsioonide kasutamine enamasti astuda enamasti järgmist investeeringusammu. Juhul kui olukord on muutunud ebasobivaks, siis maksimaalne kaotus on seni optsiooni omandamiseks tehtud kulutus

• Millal kasutatakse optsioone sagedamini?– Kui soovitakse hoida "võimalused tuleviku osas lahti" ("I am keeping my

options open")

– Nendel puhkudel kui optsiooni objektiks oleva vara hind on väga volatiilne (me ei tea, et kas see maksab homme nii- või naapalju)

– Kui soovitakse optsiooni omandaja käitumist suunata (nt motiveerida juhti tulemusi saavutama)

ww

w.r

illo

.ee

Kuidas reaaloptsioonid strateegilise

juhtimise praktikas toimivad1.Firma loob potentsiaalselt sõbraliku

firmaga ühisfirma, luues seeläbi ühise huvi (aga mitte kohustuse) ühist äri ajada

2.Firma ostab ühisfirma emaettevõttes vähemusosaluse, luues seeläbi kahepoolsed sidemed ja mõlemapoolse huvi (aga mitte kohustuse) tunda huvi üksteise finantsilise heaolu vastu ja hoida ära vaenulikke ülevõtmisi kolmandate firmade poolt

Peale ülaltoodud samme on alati võimalik järk-järgult otsustada järgmiste sammude osas - kas hoida paindlikku joont, astuda selgelt järgmine samm või loobuda optsioonist (vt. skeemi)

Bowman & Hurry, 1993

ww

w.r

illo

.ee

Reaaloptsioonide teine pool -

sunk costs

• Osad optsioonid on seotud

pideva kulutamisega

• Nt. reklaamikulud - oma

brändi ehitamise kaudu

tekib "võimalus teenida",

aga brändi väärtus "ei

pruugi rahas realiseeruda"

ww

w.r

illo

.ee

Põhilised reaaloptsioonide teooria

väited (Bowman & Hurry, 1993)• Organisatsioonid, millel on paremini arendatud optsioonid,

liiguvad uutel turgudel agressiivsemalt

• Organisatsioonid, mis hoiavad optsioone ebastabiilsetel ajajärkudel ja stabiilsetel ajajärkudel neid realiseerivad, on majanduslikult tulemuslikumad

• Uutele turgudele sisenedes on optsioonide ja nende realiseerimiste teadlik kombineerimine parem idee kui ainult samm-sammult laienemine või suurelt investeerimine

• Organisatsioonid, mis suudavad diversifitseerida oma optsioone on majanduslikult edukamad kui need, mis kohe oma tooteportfelli diversifitseerivad

ww

w.r

illo

.ee

Ülesanded kodus

• Facebookis õppeaine keskkonna liikmeks!

• Valige välja endale partner & teema ja registreeruge endale sobivaks ajaks debatile

• Hakake alla tõmbama teadusajakirjade artikleid ja neid sirvima

• Proovige hakata välja mõtlema, et mis valdkonnas võiks sündida teie kodutöö ja hakata seda ette valmistama

• Kohtume taas 2 nädala pärast!