Seadusandlik võimSeadusandlik võim

Piret TänavPiret Tänav

Põlva ÜhisgümnaasiumPõlva Ühisgümnaasium

VõimuharudVõimuharud

P arlam en t

S ead u san d lik võ im

V alitsu s

Tä id esaatev võ im

K oh tu d

K oh tu võ im

P o liitiline võ im

Parlament on demokraatliku Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik riigi kõrgeim seadusandlik

organorgan Tänapäeval on enamik parlamente Tänapäeval on enamik parlamente

kahekojalised.kahekojalised. Ühekojalised parlamendid on Ühekojalised parlamendid on

Skandinaavias (v.a. Norra), Baltikumis.Skandinaavias (v.a. Norra), Baltikumis. Seaduse järgi on parlamendid Seaduse järgi on parlamendid

võrdsed, st et seadusakt jõustub alles võrdsed, st et seadusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud.kiitnud.

Kojad erinevad nende moodustamise Kojad erinevad nende moodustamise viiside ja töövaldkonda poolest.viiside ja töövaldkonda poolest.

Eesti Vabariigi põhiseadusedEesti Vabariigi põhiseadused

1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks 1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanemriigivanem

1933 (jõustus 1934): laiendati 1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire riigivanema võimupiire

1937 (jõustus 1938): presidentaalne 1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline parlament parlament

1992: parlamentaarne vabariik, 1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks presidentriigipeaks president

Parlamendid Parlamendid

RiikRiik ParlamentParlament Parlamendi kojadParlamendi kojad

Eesti Eesti Riigikogu Riigikogu --

Soome EduskundSoome Eduskund --

LätiLäti Seim Seim --

RootsiRootsi Riksdag Riksdag --

Suurbri-Suurbri-

tanniatannia Parlament Parlament Ülem- ja alamkodaÜlem- ja alamkoda

Inglise parlament (1265)Inglise parlament (1265)

Parlamendi moodustamineParlamendi moodustamine

PARLAMENT

ÜlemkodaAlamkoda

Otsesed üldvalmised

Seisuslik eesõigus

Regionaalsete huvide

esindamine

Delegeeritakse esindajad

Valitakse esindajad

rahva poolt

Riigikogu struktuurRiigikogu struktuur

JuhatusJuhatus: esimees, 2 aseesimeest: esimees, 2 aseesimeest Fraktsioonid e saadikurühmad- Fraktsioonid e saadikurühmad-

ideoloogiline ühtekuuluvusideoloogiline ühtekuuluvus ValitsuskoalitsioonValitsuskoalitsioon Opositsioon- kohuseks kritiseerida Opositsioon- kohuseks kritiseerida

valitsuse ettepanekuid ja pakkuda valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiivevälja alternatiive

Komisjonid: alalised ja erakorralisedKomisjonid: alalised ja erakorralised

Riigikogu ülesandedRiigikogu ülesanded

Esindada poliitikas mitmesuguseid Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateidühiskonnagruppe ja vaateid

Arutada ja tasakaalustada erinevaid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateidvaateid

Võtta vastu seadusedVõtta vastu seadused Panna ametisse valitsus ja kontrollida Panna ametisse valitsus ja kontrollida

selle tegevustselle tegevust

SeadusloomeSeadusloome

Enamik seaduseelnõusid on valitsuse poolt Enamik seaduseelnõusid on valitsuse poolt algatatud.algatatud.

Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku kohtadest, siis on koalitsioonil kerge oma kohtadest, siis on koalitsioonil kerge oma tahet ellu viia.tahet ellu viia.

Riigipea kuulutab seadused välja.Riigipea kuulutab seadused välja. Kui riigipea saab seadust ka tagasi Kui riigipea saab seadust ka tagasi

parlamenti saata.parlamenti saata. Erimeelsused presidendi ja parlamendi Erimeelsused presidendi ja parlamendi

vahel lahendab riigikohus.vahel lahendab riigikohus.

Seaduse menetlemineSeaduse menetlemine

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikohttp://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/menetlusskeem.pdfgu/menetlusskeem.pdf

Lobism ehk kuluaaripoliitikaLobism ehk kuluaaripoliitika Struktuur: Struktuur:

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikohttp://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Pildid/struktuur.jpggu/Pildid/struktuur.jpg

Riigikogu töökorraldus (1)Riigikogu töökorraldus (1) RiigikoguRiigikogu tööd juhivad esimees ja kaks tööd juhivad esimees ja kaks

aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud RiigikoguRiigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles RiigikoguRiigikogu. . 

Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. erakorralise istungjärgu. RiigikoguRiigikogu istungid istungid on avalikud.  on avalikud.  

Riigikogu töökorraldus (2)Riigikogu töökorraldus (2)

Erakondi esindavad Riigikogus Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonidfraktsioonid (saadikurühmad). Igal (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada.  kooskõlastatakse, kuidas hääletada.  

Riigikogu töökorraldus (3)Riigikogu töökorraldus (3)

Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimiselkasutatakse ametiisikute valimisel. . PoolthäälteenamusPoolthäälteenamus tähendab seda, et tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. hääletama rohkem saadikuid kui vastu.

Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk RiigikoguRiigikogu koosseisu häälteenamus.  koosseisu häälteenamus. 

Riigikogu valimised (1)Riigikogu valimised (1)

4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikogu käis valimas 555 463 Riigikogu. Riigikogu käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti. kodanikust, mis on 61 protsenti.

Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. kandideeris üksikkandidaadina.

Riigikogu valimised (2)Riigikogu valimised (2) Kõige enam kogusid hääli Eesti Kõige enam kogusid hääli Eesti

Reformierakond, kes sai 153 044 häält Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). kogus 143 518 häält (24,1 %).

Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.