20

Mis

on

elus

olu

line?

2. VAJADUSED JA SUHTLEMINE

2.1. Vajadused2.2. Vajaduste seos suhtlemisega

21

2. VAJADUSED JA SUHTLEMINE

Kas oled mõelnud, mis paneb inimese seadma eesmärke, otsima kaaslaste seltsi, käima trennis ja huviringis, looma sõprussuhteid? Teine peatükk räägibki ini-mese käitumise tagamaadest. Saad teada, et suhtlemissoovi taga võib peituda palju rohkem kui lihtsalt soov koos aega veeta või teavet vahetada.

2.1. Vajadused

Inimene vajab armastust nagu õhku.

Inimest ajendavad käituma vajadused*. Vajadus ehk tarve on millegi puudu-mise tunnetamine, mis paneb inimese tegutsema teatud viisil ja teatud suunas. Näiteks tahab inimene saada teistelt rohkem tähelepanu ning see ajendab teda leidma võimalusi selle saavutamiseks.

Inimestel on mitmesuguseid vajadusi, mida on võimalik rühmitada mitmeti. Ameerika psühholoog Abraham Maslow* (1908–1970) on vajaduste kirjeldami-seks välja pakkunud vajaduste püramiidi idee.

Vajaduste püramiidis on eristatud viis gruppi, mis on paigutatud viiele ast-mele. Selleks et saaks rahuldada kõrgemate tasemete vajadusi, peavad alumiste tasemete vajadused olema vähemalt osaliselt rahuldatud.

Kõige madalamal astmel on füsioloogilised* vajadused. Nendeks on näiteks vajadus söögi ja joogi järele ning puhkamise vajadus. Nende vajaduste rahul-damine on esmaoluline, et ellu jääda.

Järgmisel ehk teisel astmel on turvalisusvajadused. Näiteks vajadus olla kaitstud ning vältida vägivalda ja ärevust.

Kolmandal astmel on kuuluvustunde- ja armastusevajadused. Nende vaja-duste rahuldamine väljendub näiteks sõprussuhete loomises ja hoidmises. Ini-mese jaoks on oluline, et ta omaks võetakse ning ta tunneks, et kuulub teiste sekka.

Neljandal astmel on lugupidamise ja tunnustusega seotud vajadused. Ini-mene soovib kogeda, et ta saab millegagi hästi hakkama ning teda hinnatakse. Oluline on tunda eneseaustust ja -armastust.

Vajadus on millegi puudumise tunnetamine, mis paneb inimese tegutsema teatud viisil ja teatud suunas.

Mida arvad sellest

mõtteterast?

22

Kõige kõrgema, viienda astme vajadused on eneseteostusega seotud vajadu-sed. Siia kuuluvad vajadused, mis on seotud võimetele vastava parima tulemuse saavutamisega.

Rahuldamata vajadused hakkavad suunama inimese käitumist. Kui inimesel pole süüa ega juua ja ta ei saa magada, siis satub ta elu ohtu. Siis on esmatähtis toidu ja joogi leidmine ning puhkamine. Sellistes tingimustes valdavad teda mõtted söögist, joogist ja puhkusest. Niisuguses olukorras on raske keskenduda millelegi muule, näiteks sellele, kuidas pälvida teistelt kiitust ilusa käsitöö eest või täide viia unistust ehitada ise jalgratas.

Vajaduste rahuldamine on perioodiline*. Näiteks tekivad janu ja söögiisu teatud aja möödudes uuesti.

Inimene on pidevalt ajendatud tegutsema oma vajaduste rahuldamiseks. Teda võib ajendada samaaegselt ka mitu vajadust.

VAJADUSTE PÜRAMIID

----------------------------- Eneseteostusega seotud vajadused

----------------------------------- Lugupidamise ja tunnustusega seotud vajadused

--------------------------------------------------- Kuuluvustunde- ja armastusevajadused

------------------------------------------------ Turvalisusvajadused

----------------------------------------- Füsioloogilised vajadused

Soov läheduse

järele saadab

inimest kogu elu.

23

2.2. Vajaduste seos suhtlemisega

Ükski inimene ei saa elada ilma teiste inimesteta.

Suhted teistega on tähtsal kohal, sellele viitab ka vajaduste püramiid. Inimene on sotsiaalne olend*, ta vajab teisi enda ümber.

Miks nõustud

või ei nõustu selle

mõtteteraga?

Priidul seisis ees minek uude kooli. Ta muretses, kas leiab endale sealt sõpru. Esimestel päevadel uute klassikaaslaste seas olles hakkas mure siiski vähehaaval hajuma. Talle osutati rohkelt tähelepanu. Klassikaas-lased avastasid ruttu, et Priidul on väga laiad teadmised kirjanduses, ja palusid temalt korduvalt abi. Priit tundis, et ta on omaks võetud. See tegi meele heaks.

Suhtlemine tekitab hea enesetunde. Kuulumine teatavasse tutvusringkonda annab inimesele märku sellest, et ta meeldib teistele, temaga on huvitav ja tal on kaaslastele midagi pakkuda. Ta tunneb end vajaliku ja tähtsana.

Suhtlemine on üks vahend, mis aitab rahuldada vajadusi. Suheldes saab kogeda turvalisust, hoolt ja armastust, paluda abi jne. Heaolu pakkuvatele su-hetele on iseloomulik see, et need aitavad rahuldada olulisi vajadusi. Inimesed vajavad pidevalt üksteise tähelepanu, tunnustust ja lugupidamist, armastust ja hoolitsust. Suhteid, mis seda võimaldavad, peetakse väärtuslikeks.

Marleeni ja Pireti vahel tekkis matkavõistlusel tüli. Nad olid võistkonna-kaaslased, aga ei jõudnud kokkuleppele, mis teed minna. Kas valida tee, mis läheb otse, kuid on ohtlikum, või see, mis on pikem, kuid ohutu? Marleen tahtis minna mööda pikemat rada, sest kartis, et muidu võivad nad metsas ära eksida. Piretit aga kannustas soov jõuda esimesena fini-šisse ja pälvida tunnustust. Tüdrukud otsustasid ohutuma tee kasuks, kuid lubasid mõlemad panna võistlusesse kogu oma jõu ja kiiruse.

Hea läbisaamine inimeste vahel eeldab arvestamist üksteise vajadustega.

Kui inimene ei leia läbi sõlmitud suhete piisavalt toetust, siis tunneb ta end halvasti. Igaüks saab kaaslast mingil moel toetada. Nii ka sina.

Inimeste vajadused võivad olla rahuldatud erineval määral. Näiteks saad sina sõpradelt tunnustust piisavalt, aga sinu kaaslane mitte. Vahel võib puhkeda ka tüli, kuna see, mida soovib üks, ei lange kokku sellega, mida tahab teine.

Hea läbisaamine eeldab seda, et arvestatakse üksteise vajadustega. Pea lugu kaaslase soovidest. Inimeste toetamine nende jaoks olulise saavutamisel aitab tugevdada suhteid.

Kuidas oled sina

toetanud kaasõpilasi?

Kuidas oled sina

arvestanud erine -

vate inimeste

vajadustega?

TEHKE KOOS

Vajaduste pusle

• Iga õpilane saab viis märkmepaberit ja kirjutab igale lehekesele ühe näite vajaduste püramiidis olevate vajaduste rühmade kohta. Jälgige, et näiteid oleks kõikidelt püramiidi tasemetelt.

• Õpetaja kogub lehekesed kokku, lisab ka enda kirjutatud näited, ajab sedelid segamini ja asetab lauale tagurpidi.

• Võtke kordamööda laualt sedeleid ja kleepige need sobivasse kohta vaja-duste püramiidis, mis on joonistatud näiteks tahvlile.

• Arutlege klassis, mis vajaduste kohta oli lihtsam näiteid tuua ja milliste kohta raskem. Kui keeruline oli leida igale näitele õige koht vajaduste püramiidis?

AJA „PIRUKAS”

Inimese vajadusi peegeldab ka see, kuidas ta kasutab oma aega.

• Joonista A4 paberile suur ring ehk aja kasutamise „pirukas”. Mõtle ühele nädalapäevale ja erista diagrammis erineva-tele tegevustele eraldi sektorid. Mida rohkem konkreetsele tegevusele aega kulub, seda suurema lõigu vastav sektor „pirukast” võtab. Iga sektori juurde/sisse kirjuta iseloomulik märksõna.

• Meenuta matemaatikas õpitut ja arvuta välja, mitu protsenti ööpäevast igale tegevusele kulub.

• Moodustage rühmad ja võrrelge oma „pirukaid”. Arutlege, mis tegevused võtavad teilt rohkem aega, mis vähem. Proo-vige koostada oma rühma aja „pirukas”.

INIMESE ÕPETUS

JA MATEMAATIKA

MÕTLE ISE JA KUULA TEISI

1. Kuidas mõjutab vajaduste püramiidis alumisel astmel olevate vajaduste rahuldamata jätmine iga järgmist vajaduste rühma? Arutlege vastuse üle klassis.

2. Mis vajadusi aitab rahuldada koolis käimine? Võrdle oma vastuseid pingi-naabri vastustega.

3. Mis põhjusel võib olla raske üksteise vajadustega arvestada? Millist mõju avaldavad suhtlemisele inimeste erinevad vajadused? Arutlege selle küsimuse üle rühmades.

24

KOKKUVÕTE

- Inimest ajendavad käituma vajadused.- Vajaduste püramiid toob välja vajaduste rühmad.- Suhtlemine võimaldab rahuldada vajadusi.- Inimese vajadused võivad olla erinevates olukordades erinevad.- Hea läbisaamine inimeste vahel eeldab, et arvestatakse üksteise

vajadustega.

RAAMAT RÄÄGIB

Inimese panevad tegutsema vajadused. Mis vajadused võisid ajendada Tom

Sawyeri käitumist? Kus paiknevad need vajadused Maslow’ püramiidis?

Tom hilines tundi nagu alati. Õpetaja küsis, miks ta hiljaks jäi, mispeale Tom vastas: „Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama.”

Tom oli kavatsenud harjunud kombel luisata, kui silmas äkki kaht pikka kollast juukse palmikut ja ainsat vaba kohta selle tüdruku kõrval. Pärast jahmatavat üles-tunnistust jagati Tomile ohtralt ihunuhtlust ja saadeti ta selle tüdruku kõrvale istuma.

Ta täitis sõnakuulelikult käsku, sest nüüd sai ta oma südamekallikest lähemalt silmitseda. Tom hakkas tema tähelepanu äratamiseks midagi tahvlile joonistama. Esialgu ei paistnud tüdruk seda märkavatki. Aga varsti sai uudishimu temast võitu ja ta sosistas: „Las ma vaatan.”

Tom näitas talle äbarikult joonistatud maja. Edasi joonistas ta tüdruku soovil mehe, kes oli majast palju suurem.

„See on ilus mees,” teatas tüdruk. „Joonista nüüd mind tulemas.”Seega joonistas Tom liivakella, selle otsa täiskuu ja varustas justkui õlekõrtest

jäsemetega külgedel.„Kui kena; tahaksin, et ka mina oskaksin joonistada.”

Tom Sawyeri seiklused. Mark Twaini järgi. Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Noorte klassika.

Tallinn: Sinisukk, 2007, lk 11.

25