UIU EESTI SOMNELJAPÄEV. 21. OKTOOBER 1954

-NT. 42 (280). VI aastak. Üksik nr. 2õc. HBE ESMKRIAN WORD THURSDAY, OCTOBER 21, 1954

Nn. 12 (280). Vol. VI. Sinfflo co py 25e.

Lastekodu hooneTaipudel nädalavahetusel Lakewoodi, LonerIslandi ja New Yorgi eestlaste ühises koostöös viidi lõpule peahoone toorehituse raskem osa — Lastekodu heaks käimas korjan

dus doliarkaartidegaMöödunud nädalavahetusel juuti Tong Islandil eesti Iasle suvekodu ra

jamisel ehitustöödega peahoone, täieliku katuse-alla viimiseni. Kõik suurehoone müü lad on üleval ja üle 2000 ruutja.a pinnuga katus peal. Sellegaon peahoone tooronituse raskem osa seljataha jäetud ning valada on veelainult põrand, missugune töö teostatakse ka tõenäolikult juha mõne nädala jooksul. Märgitud etapini jõuti täpselt aasta jooksul piirast nurgakivipanekut, i ööd, mis veel peahoone juures jäavad tehtu on mõnevõrra jubaheigeitm landiga ja need loodetakse teostada nii. et tuleval suvel eesti lap.s<‘d I. SA-s võivad asuda oma suvekodusse puhkeaega veetma.

Xagu teada, on kikk senitehtud tööd viidud läbi vabatahtlike abiga tal-gute korras, kusjuures jäinud nädalavahetusel asetleidnud ulatuslikustlöÖ.*-t 'nt(js osa ka grupp Lakewoodi Eesti Seltsi liikmeid, andes väärtusliku paiui.se L. Islandi ja New Yorgi ümbruse eestlaskonna ühiskond ikuleüi itusele. näidates sellega samaaegselt, et ühises sõbralikus koostöös olenicvõin elised suuri ja tulemuslikke aktsioone liibivniua,

Ee>ti Kihas vasmiva laste suvekodu heaks on paral eelselt ehitustöödega käimas teine aktsioon: üle USA toimuv rahaline korjandus nn. dollar-kaarlidega, mille tulust kaetakse ehitusmalei jalidele minevad summad. Sajad kaasmaalased üle maa on juba saatnud tagasi oma panuse, mis ulatubüle 1000-.e dokaiiie ja kuna korjandus jätkub, siis loodetakse, et eestiseltskonna rahalise abiga laekub kindlasti summa, mis vajalik lastekodupeahoone ehituslikuks lõpule viimiseks.

\ arukevadcl on nähtud ette lastekodu maa-alA üldine puhastamine,teede rajamine ja ühtlasi ka laste ööhimishüt.tide püstitamine. Peahoonejääb teatavasti laste e mänguruumiks ja söögisaaliks, samuti asub selle tiib-ehituses köök, administratiivruum ja tualettruumid. Peahoone saal, ollesmõõtudega 70 korda 40 jalga ja mahutades üle 400 istekoha, on ühtlasikõige suurenetaks kõigis senistes Eesti Majades Ühendriides ja teatud mää-

. rai saadakse seda kasutada ka muudeks otstarveteks eestlaste kokkutulekud. Hoone valmib !arh. O. Mitti kavandi järele. See on moodne ehitus,samaaegselt omades aga ka stiililisi sugemeid eesli vana talutarega. I

Islandil kerkib

Kogu ÜSA idaosas reedel möllanud oikaun andis vähe lootusi kavatsetud suul aktsiooni läbiviimiseksEesti Kiilas. Torm tõmbas kriipsuläbi Lakewoodi eelsalga väljumiselereedel, kus seda kavakohaselt oodati Kesti Majja saabuvat öö kestelmuutus aga' ilm ja kui laupäevaVarahommikul Lakewoodist startisidveomasin jn kolm sõiduautot kokku13 mehega, oli selge ning kargehommik nagu loodud eelolevaks tööpäevaks. Lakewoodi eshelon jõudispärast mõnetunnilist sõitu õnnelikultpärale ja samaks ajaks olid kogunenud ka mitmekümmend teist taigu-list L. Islandilt ja New Yorgist kohale. Neid kõiki ootas ees juba talguliste tubli peakokk pr. Kurro, kelle metsaaluses köögis kohvi- ja toidunõud aurasid täies hoos.

öömeeste vagi jaotati kiiresti n.ö.mustriteks ja sellideks ning mõnikümmend minutit hiljem kihas tööpaik kibedalt askeldavatest meestest.Grupp L. islandi kaasmaalasi asusid

HaridU-SseHsi esimehe J. Kanguri juhtimisel lastekodu peahoone katusele,et seal lõpetada veel pooleliolevaidtöid. Lakewoodlased J. Pärdijaak,O. Piirsalu. A. Männik, A. Kuubas,E. Arden. P. Valgemäe, H. Must jaA. Johanson—kes muide on kõiksealse eesti seltsi juhatusliikined võierialade juhid—võtsid kui müüritfiöspetsialistid lastekodu peahoone ümberringi oma “haardesse” ja ülejäänud asusid neile abiks ehitusmaterjali kohale toimetama. Abimeestehulgas võis näha Heinpsteadi EestiSeltsi tegelasi esimeest Müürseppa,juhatusliikmeid Samsi ja Jõgist ningrida New Yorgist kohalesõitnud .mehi, kuna peahoone tiibehituse juuresaskeldasid vanaeestlased Zimmerman, Kivisild, Eck, Haridusseltsivanematekogu liige kapi. Tiedeberg,seltsi endine esimees F. Slmmennanja mitmed teised.

Nii oli kogu ehitus tarmukatesttöömeestest piiratud, kes aegajaltvaid pühkisid laubalt higi või pida-

Saari küsimuses loodetaksekokkulepet

Dulles tähtsate! konverentsidel Pariisis — Saksamaa relvastumiseteelt näivad kaduvat takistused

USA välisordnister John F. Dulles lendas teisipäeval Pariisi kolmekstähtsaks konverentsiks, millest oleneb ka ajaloo.ine Saksamaa taasavastamine. Kolmapäeval la pidi kohtuma Londoni, Pariisi ja Lääne-Saksttmaaesindajatega, et vormiliselt alla kirjutada lepingule, millega lõpetataksekolme suure okupatsioon Lääue-SaksamaaL Neljapäeval võtab ta osaBrüsseli pakti liikide esindajate koosolekust, kus arutusel olulised liidadLääno-Kaksa uuestirelvawiumiseks. Reedel kohtub ta NATO esindajatega,et selgitada Liiäne-Saksa astumist NATO liikmeks.

Washingtonis oldi Pariisi kötive- Saari probleem.•entside suhtes optimistlikud, kuigi Teisipäeval kohtusidki selle küsi-ka seal märgiti, et kokkulepete teel muse pärast Mcndes-France ja

raske küsimus, nagu Adenauer. Pärast nende kohtumistteatavaks, et Saari probleemi

suhtes loodetakse saavutada põhimõtteline kokkulepe.

Saar, mis toodab 16 miljonit tonnisütt ja 2.7 miljonit tonni terast, avas-Adenaueri ja Mendes-France vahelise kokkuleppega tee ja kõrvaldaks*suurima raskuse Lääne-Saksamaataasielvastumiselt, milles põhimõtte- ■Ilselt kokku lepiti paar nädalat tagasi Londonis toimunud konverents,«il. Pariisis oldi optimistlikud ka teii-L,;.te järgnevate konverentside tuleraii^iv

te suhtes. /;••'sid siis nõu toode tehnilise juhatajaHaridusseltsi juhatusliikmc ins. Metsiku või hoone projekti autori äril.Mittiga.

Töö arenes n’i jõuliselt, et jubaIÕunti paiku hoone müür oli nn,

(Järg 3. Ihk.)

Nehru loob suhteidpunastega

Kohtas Maot ja Ho Chi Minhi “rahu huvides”india peaminister Nehru viibib

praegu Puna-Hiinas. Nende raadioteatel -olevat Nehrut vastu võtnudPelpiugi lennujaamas peaministerChou ja 20.000-line rahvahulk ja“miljon” olevat- palistanud teed, miclamööda külaline sõitis punaste hiinlaste peakorterisse. Hiljem olnudNehrul nõupidamine Maoga ja teistepunaste juhtidega, millele järgnenudühine cine, Nehru olevat kõnelenudkogunenud rahvale, et kohtumine onmöödunud vastastikuses mõistmisevaimus India ja Puna-Hiina vahel.

Enne PeipingLs.se saabumist tegi

Nehvu 24-tunnisc visiidi Indo-Hiinaipunase juhi Ho Chi Minhile Hnnoispmille prantslased äsja andsid tilevietminhlastele ja kuhu Ho Chi Minhasus alles nädalapäevad tagasi, kuulutades Hanoi oma pealinnaks.

Nii Nehru kui ka Ho Chi M’nh onseletanud kohtamisel suurel banketilvalitsuse palees, et see toimub vastastikuses mõistmises ja rahu kindlustamise huvides Indo-Hiinas.

Ainsa läänlasena on banketil viibinud Kanada esindaja komisjonis,kes jälgib vietnamlaste ja vietminte-luste vahelise vaherahu tingimust#täitmist.

Lastekodu peahoone müürisi ichltamisega on mõne tunni jooksul jõutud juba lõppjärku

I Nädala telegrammeAustria katoliikliku uudisletcenistuse andmeil on punane Tshehhi va

litsus küüditanud tuhandeid kato.ikuusuiisi slovakkc Nõukogude LiitUiKüüditatud olevat saadetud Põhja-Ivaukaatsiasse.

lda-Šaksas toimusid “parlamendi” valimised, ja täielikult Kremli mustrijärele. Valida oli igas valimisjaoskonnas vaid üks kandidaat. Nagu kommunistlikud Idu-Saksn võimud teatavad, olevat nende poolt valimistel antud99.3 protsenti häältest. Valijaistest osavõtjate arv olnud 98.4% hääleõiguslikest. Punases Ida-Saksa “parlamendis’’ on 400 liiget.

Ida-SakSa kommunistlikud võimud tentasid, et Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud andvat neitdc korrüldusse 6-7000 ida-sakslast, kes praeguistuvad NÕuk, okupatsioonivõimude vanglates kuritegude eest, mis olnud.,sooritatud okupatsioonivõimude vastu.

VABA EESTI SÕNA Nr. 42, neljapäev, 21. oktoober 1954

Valitsuse kordasead- Teadaanne

mine eestlaste ühisürituseks

MaPresidendi rmaga on tekkinud lünk meie riigiorganites, mida on vaja taita. Põhiseaduse järgi kandusid presidendiametiüesanded peaministri asetäitjale Johan Höihergile. See seisund agaei või väldata pikemat aega. Mõnekuu möödudes on vaja valida presidendi asetäitja nagu nõuab seda põhiseadus.

Meie juristidepere rõhuv er.anrik.maade keskesiudused ja avalikkusoa seLakohal, et presidendi ometkohituleb läila Valimiskogu kaudu. Peaminister võib täita presidendi aniot-iilesandeid, kuid see võib väldata IU-hemsi aega ning peamiselt sellistelpuhkudel, kus presidendil on võimalik suunata ja kontrollida peaministri tegevust ning ise selle eestvastutust kanda rahva ees. Presidendisurm aga on scdaliiki fakt, misnõuab asetäitja valimist Valimiskogu kaudu, kui pole võimalik korraldada presidendi valimist tavalises

Valimiskogu kokkutulekut võibraskendada probleem, et ta! polemam täit koosseisu. Juba eelmiselValimiskogu kokkutuleku! puudusselles üks liige Riigivolikogu esimehena. Meie jurist.ideperc enairik.maade koskesindused je avalikkus luges Valimiskogu pädevaks va’imepresidendi asetäitjal ku selle koos-seisu juures. Nüüd puudub ka Riigi-luuikog^ esimees, kelle ülesannetesoli A. Maurer. Nüüd võib tükkidaküsimus kas ka praeguse koosseisuinure? on Valimiskogu pädev valimau-esidersd» asetäiljav,

Naib. et sellele küsimusele tulebAustata jaatavalt. Meil on pretsedent olemas kus Valin-‘iskogu on valinud presidendi aset, ühe liikme puududes. mida avalikkus on õigek? pidanud. Kui sellest puudub ka teineViige, ei saa öelda, et nüüd pole Va-limiskogu enam pädev valima presidendi asetäitjat. Üle poole V-koguliigetest on alles, kes võivad moodustada \ alimjskofiu.

On kõneldud ka sellest, et Valimiskogust peaksid võtma osa ka Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmetepoolt volitud isikud. Tundub, et sc-

!da siiski tehn ei vöiks. Set juhul sa! luksid Vaütriskokku sootuks uuedelemendid, mida meie õiguskord eitunne. Siis võidakse öelda, et see po-

Ac.gi Valimiskogu Põhiseaduse jaotites. Teiseks kerkiks üles kohe kaküsimus, kuis kohelda eelmist Vali-

imiskogu otsust, sest sellised isikudosa ei võtnud. Kus »ee pole siis keh

I totu.

j Riigivolikogu ju Riiginõukogu liik-liuete osavõtmist Valimiskogu* on• kuulutud paljudes ringkondades ningj asutud seisukohale,: sidelt osa Võtta eij võiks kiili enne läbijdidaatide kai ka mj iile. kuid Vahmiskc, süda neid ej võiks.

Et Valimiskogu ei san.tu.Va kokkui taies koosseisus, sinna pole midagi, parata, Kui me hakkame teda agaoma soovide järgi timber kujunda-

jwa, võime sattuda vastuollu avaliku' arvamusega. Siis poleks Valimiskogul enam seljatuge avaliku arvanm-

Isena, millega katta lünki,

Eesti Rahvuskomitee ühendriikides Valimiste Peakomitee feeb täiendavalt teatavaks, et peale “Vaha Eesti Sõnas" 7 okt. 1954. a. avaldatud30 valitud lükini’, kuuluvad Esindus-kogusse põhikirja p. 9 alusel veel:

1) Henrik Aouiko—duUno Riigikogu liige,

2) Ernst Ein—end, Eesli Vabariigi Valitsuse liige,

3) Arnold Westerhcrg—end Asutava kogu liige.

Published ’

“VABA EESTI SÕNA”UFREE ESTONIAN WORD"

eckly in New York, N.Y- Editorial offices, 243 E, 34th St.,New York 16, N.Y*Subscription rote: $9.00 a year, 55.00 6 months, 52.50 3 months, single copy 25 sent*.Publisher: The Nordic P^L, Inc., 243 E. 34th Street New York City 16, J. Madison,President; M. Allik, Vice-President; A. Waldman, Treasurer; R. Espenbaum, Asst.Treasurer; A. Loti, Socretory.Entered as second-class matter at the post office at New York.

ajad: Erich Emits ja Harok* ?.c4ü'.«,TOIMETUSE NÕUANDEV KOLLEEGI-

Eduard Vallaste, prof. Juhan Vasar, August Karsna, Laonhord Vohfor (O llmor kaa

nad siiski ot-võlks. Nendegarääkida nii kan

uude probleemideuu koosseisu kiK-

rhtlasi (eata!) Valimiste Peakomi !tee. et Esinduskogu on otsustatud jkokku kutsuda laupäeval, 30. ok-{toobril kel 2 p.l. New Yorgis, Eesti jMajas, 243 East 34 st. Koosolekulkutsed on Esinduskogu liikmetele!välja saadetud. Peaks mõni liige kut- *set mitte kätte saama, palutakse:käesolevat teadaannet võtta kutsena.1

TOIMETUSE POSTIAADRESS: , ,‘ Vöba Eftsti S3no,“ 80 Fourth Ave., New York 3, N. Y. Toenetucs kõnetunnid "fceifiMojos,” New Yorcit reedeti fcella 7 - 10 õhtul.

TALITUS243 €c»t 34fh Street, New York; talituse postiaadressi P. O. eox 123, Nbw York 16,N. Y.; MUrray Hill &-33S&, Tafifu* avalud esmasp., kolmap., ja neliap. ff-5,ja reede! 9-9. Toitluse otiaaioja: Fanny Karu-Kuus

tstas $2.50; üksiknumber 23

iil laüekohasel <

VALIMISTE PEAKOMITEE ita margistatud Dsibrik.

Külm soda PõhjanabalMis on lahti Arktika piirkonnas? — Kas tulevase maailmasõja oluli

sem tugipunkt igavese jää aladel

Presidendi asetäitja valimisel onvaja käia Põhiseaduse järgi niipaljukui võimalik. Tühikud nga; mis tingitud erioludest, tulevad katta rahvaautoriteediga. Nagunii on põhiseaduse järgi rahvas riigivõimu allikas,kes võib lahendada hiidajuhte, kusseaduse järgi pole võimalik täpselt,kaja. Et vabaduses pole kogu rahvas. vaid osa, sellegi taha ei saaasi jääda kinni. Oma valitsuse taha-ire organiseerida ikka vaid pajftdu-ses viibimise ajaks niog sellelt»,- etvabaduses viibivate kaasmaalastegaarendada võitlust oma kodumaa vabaduse eest. Niiviisi talitades loomesoliidse aluse valitsusele ning tagamekoostöö rahvaga.

On liikvel ka selliseid hääli, et Valimiskogu peaks tulema, kokku koheja valima presridtfmli asetäitja. üle-pea-kaela seda teha poleks vist tark.Meil pole kiiret taga. Presidendi asetäitja va.ik on väga olulisi samme.Seda on vaja kõvasti etle valmistada, et see toimuks me ühisüritusena,mida. toetab ja kannab kogu rahvas.

A. KaRSNA

VÄIKE UNHomme, s.o. veedel, 22. oktoobril,

tuleb pärast, kuuajalist vaheaegakokku Euroopa Ikcstalnd RahvasteEsinduskogu (lühendatud EIRE,iügliskee ne lühend ACEN) üldkoos,olek. Vahepeal on tegutsenud komisjonid, et üldkoosolekule vastuvõtnu-seks materjale ette valmistada.

EIRE on praegu Nõukogude Liidu terrori all olevale riikide vabaduses viibivate esindajale rahvusvaheline liit. Teda on Ameerika ajakirjanduses nimetatud Väikeseks UN-iks. See nimetus on väga tabav, kuna ta oma eesmärkidele taotleb justneid ülesandeid, mis “suure EN-i",asutamise! viimase ülesandeks seati,!see on, rahvusvahelise foorumi kau- -dn kindlustada riikide iseseisvust, jdemokraatlikku vaUtseraissüstvcmi, >inimõigusi ja vabadust. “Suure \UN-Y* tegevus on kahjuks näidanud, jct~ ta neid õilsaid printsiipe ci ole ä-suutnud teostada, kiina tema praegu- jse struktuuri juures kuulub temalkoosseisu dercfökraadikc riikide kõr-jvai ka Nõukogude Liit, rük, mis on jülesehitatud tei.sle riikide iseseisvu-'se hävitamisele, kus demokraatliku jvaldsemissüstccmi asemel valitseb jkõige jõhkram türannia, kus jutluspole minimaaiseimaistki inimõiguse!test, kus pole vaba kodaniku insti- jUjuti, vaid kus inimesed on orjastatud, kus pole juttu vabadusest, vaid,mis moodustab endayi suure rahvaste!vangla. |

Nõukogude Liidu poolt orjastatud irjjkJtlel—Eestil, Lätil, Leedul, Poo- ilal,. Tšehhoslovakkia], Ungaril, Rp-<ic eemal, Bulgaarial ja Albaanial ei

, ole esindust “Suures LN-is”. Kuigimõni neist riikidest figureerib UN-i.nimestikus, siis on ta seal esindatudMoskva käsualuste kaudu ja ei esinda mingil maäral rahvast. “Väike

; UN" on, nagu kirjutas tema ava-koosoleku puhul septembris üksAmeerika suuraj akhti, s u u nänäi ta -

hasuru-on loo

jak» orjastatud raina:tud lootustele ja soovidrutrliks, mille ees võib «.rahvaid huvitavaid poliitilisi küsimus. Need küsimused esitab “VäikeUN” “Suurele F.Vilc” ning demokraatlike rahvaste valitsustele japarlamentidele ja kogu maailma avalikkusele, et sel teel võidelda Nõukogude Liidu valede ja vägivallavastu. Ta on 100 miljoni orjastatudrahvaste poliitiline hääl, millega tuleb arvestada rooailraa poliitiliste küsimuste otsustamisel. Nagu tabavaltÖeldi tema avakoosolekul, on esindajad El RE s õiged sõbrad ja kaastöölised demokraatlike maade valitsustele, mitte aga Nõukogude Uit jatema satelliidid, kelle kõrval demokraatlikud riigid praegu “SuuresFN-is" istuvad,

Mde, eestlaste, vabadusvõitluseseisukohast omab EIRE ellukutsumine olulist tühisust, kuna tema kaudu saame meie oma probleeme koosteiste orjastatud rahvastega raaai!ma et te kanda suuremas ulatuses jasuurema foorumi kaudu, kui see ontoimunud seni. EIRE seob KÜstemaa-tiJiseks ühiseks võitiusrindeks kõikorjastatud rahvad, kus meie moodustarne orgaanilise osa auurcat sajanA!-jonilisest vabadusvõitlejate perest.

Meil tuleb selles võitluses kandavastutust koos teiste rahvastega jaanda oma panus ühises võitluses. Meilon heameel konstateerida, et Baltirahvastele “Väikese UN-i” tegevitses on langenud kullaltki tähelepandav osa. Nil on KIRE kuues alalises komisjonis- Ralli rahvastel kolmkomisjoni esinpjheu kohta (peakomidtee, nmjanduskdniLsjim ja poliitilinekomisjon), üks abiesimehe koilt (ju-riidiline komisjon), ja ük& sekretärikoht (sotsiaalkomisjon). Samuti onBalti riikide esindajad aruandjaiksmitmois tähtsais küsimusis. Nii ko-

Pöhjanoba—tavaliselt kujutlelak»e seda tohutu jaäalana, kus polemuud kui jaa, j ii ii ja jää ning ku» temperatuur on selline, et see isegi soojas toas istujale ajab külmavärinad selga, Aastakümned nägid teadusmehedvaeva selleks, ning paljud kaotasid oma elud, et välja jõuda Põhjanabale.See oli teaduslik huvi Põhanaba vastu, mis uurijaid võlus weda rasket teekonda ette võtma. Ning see tee oli raske, sest tookord puudusid veel lennukid.

Nüüd on lennukiga Põhjanabast : ta nii mõndagi avaldatud ning kaülclcndaminc vilunud lendurile “vä:- i venelastele pole »ee saladuseks. Niike asi1'. Ning just lennukid on need. [ väidetakse Euroopa ajakirjanduses,mis Põhjanaba on tõstnud suuvrii-let juba Thule lennuvälja ehitamisekide huvi piirkonda. Võiks arvatu, et j ajal avaldasid venelased mürkhni»-Põhjanaba ning arktika Üldiselt on j väärseid üksikasju lennuvälja sead-paigaks maailmas, mille vastu koegi mete kohta.huvi ei tunne, ku d see on ekslik. , e;cc. sii»ki ei vähenda Thule stra-Aegnjnlt vilksab teateid ajakirjan-; toegilisl tähtsust. Ning venelaste hu-duses, tn/» vihjaVad sellele, et Arkti-, vj Thule'vastu on aiusaadav kunakas on midagi “lahti”. j Tiiule asub Moskvast vaid 4:«0 km

Mis j test to.'mub Arktika piirkon- j eemal, sellevastu aga peavad Franznas, selle kohta puudub täpne üle-! Jbsephi maalt startivad nõukogudevaade. Võibolla vaid sellepärast, et lennukid New Yorki jõ:udtnisckpõhiliselt uudishimulikul ameerika ha lendama-ligi 8000 km. Thule iseajakirjanikul Arktika piirkonda paa- asub “ainult 3730 lent Nsemiae on veidi l'askem, kui teadet»kogumine! kohapeal. Ning' sõjamehedmuidugi vaikivad, nagu nad vaikik-jsid võibolla paljudegi sõjaliste as-Jjade üle, mis ajakirjandus päevaval-1

gdc toob, jKuid kõigepealt—milleks see suurihuvi Arktika vastu? Lihtsalt seotõt-1tu. et lennates üle Põhjanaba on näi- Itek-s kõige lühemaks lennuteekMoskva ja New Yorgi vahel võLondoni ja Tokio vahel. Näib olevakummaline, kuid on siiski nii, eritveel kui arvestada Arktika piirkond;ehitatud suutte lennuväljadega.

Stutrinuks ja kõige tähtsamaks

Venelaste lennuväljade kohta Arktika piirkonnas puuduvad täpsed ülevaated, kuid on absoluutselt kindel,et need seal asuvad, eriti Franfc Jo-sephi maal. Seda -silmas pidades ontõenäolik, et uue sõja puhkemise juures esimesed suured õhurünnakuidtolmuvad märkidele Aiktika piirkonnas.

Imendamine aga on teatavasti vägatihedasti seotud ilmastikuoludega. 11-inastikukaartide koostamise suhteson venelased märksa soodsamas olu-koju*as kui amceiiklased, kuna venelaste kasutuses on kogu Siberi põh-

ISA (,»ct„5punkUk, võib pJdädaij“a““fc- ^ T*~TK,,!. lased terve rea male ehitatud llma-Thulc lennuvälja Gröönimaa põhja-|!asec^ T m 1 iosas. 10.000 sõdurit ja töölist oli ^aan,“ametis selle lennuvälja ehitamisega, jmille ehituskulud moodustavad märkimisväärse summa. Ameerika aja

ta nud hiljuti esmakordselt ka fotosid

aval i lünki . Kuv-ivio juui.neil on lõpetut uu uu,. 1;;;, ,o> j'.'oru.r-lamine, milline haavab ala Arhan-gelskist kuni Beringi mereni. Samutiolevat venelased kartograafiliseltüle» võtnud tohutud mäeahelikud merepinna aü, kus mägede kõrgus ulatuvat kuni 3000 meetrini.

Üksikasjad muidugi peetakse saladuses. N/ng mitte üksi seda—on teada, ct venelased Arktika piirkonna^pikemat aega ilmateateid võltsisid, etameeriklasi eksiteele viia. Nüüd onameeriklased aga. venelaste ilmajaamadest täiesti rippumatud luues kuusettcnihuiatud ilmajaama Arktikapiirkonda, Põhjapoolseim neist on“Jaam T-3”, niis asub vaevalt poollennutundi geograafilisest Põhjanabast eemal. Jaam ise on ehitatud 16km korda 6 km suunisele jääpangalle, kuhu on ehitatud ka lennuväli,millel võivad'maanduda isegi suuredlennukid.

Nii käib külmas põhjas vaikne sõda, millest vähe on kuulda, kuid misvõib kord omada määratut tähtsust.See tdrski pole veel kõik. Kõige mitmekesisemaid kuuldusi liigub ringiArktika piirkonna kohta. Meremehedräägivad nõukogude laevadest, misleegiheitjatega sulatavad jääd, kõneldakse müstilistest plahvatustest.Põhjanaba soojendamises aatomigajne. Seda kõike võiks pidada puhtaks fantaasia viljaks, kuid samastuleb meenutada Briti kaubalaeva“Beckenham” hukkumist mitte kauatagasi. See laev läks põhja suurestoimis keset ajujäüd. Veel kunagipole keegi kuulnud tormist ajujäiipiirkonnas. On venelased asunudvõitlusse igavese jääga?

summ.kirjanduses on selle lennuvälju koh

Õnnetus Lati saadete juha-

Briti kommunist külastas Riiat

Okupeeritud Baltikum on senini ol-taiaga jrmd suletud isegi kommunistlikele.

. ,, j.. . . ■ tegelastele välismaadest, kõnelemataho, rii 1 • , e. . J1:; j vabu maailma ajakirjanikest, poliiti-hata.pi \Y. Lieliiorsiga juhttis hiljuti v5I teisest- ' Kot nagu selgub

u$, im e agajaijel -mige piko- Omavast komoiunistide hää-mat aega peab jääni;melt viibis W. Lielnors ühel pühapäeval maal oma» farm:?;, ku» taõunte mahavõtmisel redelilt niivõrdõnnetult libises, et vigastas ;-a»kc]tkaela juurest selgroogu. Ta oa kiiliparanemas, kuid peab veri pikemaksajaks jääma voodisse. W. Lielnorüon vana siinolija. Ta on lõpetanudsd.n Ülikooli ja'teotses varemalt ehitustegevuse alal.

misjoni juhaluseUikmete kui ka aruandjate kohtadel on Vaba Eesti, Va-l^es, et tema külaskäik seal on

lekandja^t “Daily WorkerhsBKreml nüüd võimaldanud ühel inglise kommunistlikult meelestatud tegelasel John Plat-Millsil Balti riikide külastamise. J. Plafc-MHls oli varemalt Briti parlamendi liige, kuidkaotas- oma koha 196.1. a. valimistel.Ta teotseb, presidendina Nõukogudesõprusühingu? ja sümpatiseerib avalikult' kommunistidele.

See mees kirjutab “Daily WorkeF-et tu on1 külastanud Riiat, Jisa-

sel pinnal. Ei :-->r> • 1 !,-.ünc iädkcN-»e ajalehe ilmumise piirast ja seepärast, et Riias veel lätlasi liikvel, teha järeldust mirte venestamisest. Samuti ei ole mingi otsustav näide see,kui John Flat-Mills maa pärisrahvaseast leiab mehe, kes vene keelt eioska. ICui Plat-Mills aga oleks kir- *jutanud teisiti, siis—see poleks“Daily Worker’!” lehekülgedel üld*se ilmunud!

Saksamaal asutatakse

bti Läti ja Vabfl Leedu komiteedeÜikmed, Esinduskogu ddegatsiouni164Ul«CJ<discs koosseisus on esindatud kõik Ameerikas asuvad Eestikeskorganisatsioonid.

Ameerikas . eestioskond ontertdlik sellest suurest vastutuselt,mit? vftitlüs Eesti iseseisvuse eest, niistingituna oludest lasub praegu peamiselt siinsetel^; organisatsioonidel jaasutistel, paneb Ameerikas asuvateeestlastele. Uks bitilisemaid ja tähtsamaid neist ilji^apddst on osavõtt“Väikese UN-i’fj tegevusest ja, sellevnlja arendamiselt

JOHANNES KLESMENT

selc tõmmanud suure tähelepanu.Seega on see^■•.kommunistide tõbei i»ekinnitanud1,..ej; yälisinaalnno on Riiushuruldanie olc^'us. Mehr edasine jutton juba tugevalt kindlasuunaline. Tnmärgib, ct Rita õi, kannatavat venestamise älL Lätlased kasutavat sealendiselt, oma keelt ja temal olnud isegi juhu es- kobata ühte lätlast, kes pole üldse-vene^kcelt'osanud. Lätlastelolevat oma keelekasutusel kohtutesja samuti ilmpvat seal ajalehed lätikoele?. Edasi j utu stab mees va iladest-sÕpr.assidemetest gnis valitsenud Latijü Vene vahel jne.

Kirjutus on valminud ihnsolt naiiv-

Saksa-Balti ühingSaksamaal on asutamisel Saksa-

Balti ühing, mille asukohaks jää^>Bonn, kuni Berliin pole ühendatudSaksamaa pealinnaks, Ühing 'jagu*neh Oma tegevuses kolale sektsiooni,ja nimelt: Saksa-Eostl Sftksa-Lätija Saksa-Leedu sckt»iuoiiidckr..

;ed töötavad iseseisvalt, kuid s müklüliingu juhatu»' olluse järelve ja koordinatsiooni: all. Statuudiväljatöötamiseks oli valitud komisjon,kuhu kuulusid A. Grünbaum (baltisakslane), dr. Ruppeit (riigisakslane A. Scliilde (läti), koi. R. Sto-ckeby (eesti) ning di*. Knrvelis (leedu), See komisjon on oma tööga lõpule jõudnud ja ühipgu tegevussdaistumlst võib cKKlata; pea. Muuseasalustaski Saksa-Läti sektsioon oma, tööga. 26. septembril.

Nr. 42, neljapäev, 21. oktoober 1954 V ABA EESTI SÕNA

•iK'fk'*-«vferisM.. aa»#j AL.-*. .& >,) ■ ■#. i“&I \ - — mi ■

Kanada eestlaskondValimiskogu Siini!

Kiirjutuajamine ERKÜ ja Koostööbüroo esimehei prof. J. Vasaraga

J .Möödunud nädalavahetusel viibisid E.V. peaministri asetäitja J. Ho|j herjii kutsc-l Torontos ÜKK Koustoöbüroo ja ERK'ü esimees prof. dr. .1j Vasar jn asjaajaja E. Rennil. Pöördusime nende New Yorki tagagi saaj bumihe järele prof. J. Vasara poole, kes meile kokkusaamiste kohta juhtij vale eesti poliitikategelastega jutustas järgmisi:! Peaaijnisti i aset. J. Hoiberg kut-! geks valimiskogu liin ja vöeli variisus meid välja, et vahetada mõtteid : Ülemaailmse -Eesti Kesknõukogu p~

j presidendi asetäitja A. Maureri siir- i hikord.

* W ' -jt < A r . \y.T.V-^Tl-V Y' 1 9 ^ \ *\, . m\

valitsus.sõiduks

! kohal, et 1

4,4*'a:♦ i ■ ■üüride püstitamist ja enne 120-miililisele koduteele a

'do tekkinud olukorra kohta^organite küsimuses. Valisime

möödunud nädalalõpu, kuikoos oli Kanada eestlaste keskorganisatsioon. Rahvusliku VälisvõitluseNõukogu. lSc-o võimaldan meile kokkusaada, mõtteid vahetada ja koostööd.süvendada Kanada eestlaste esindajatega, kes üle maa olid saabunudTorontosse.

Peamin. aset. J. Holbcvgi sooviks: Kloonidu vohon RV. presidendi asetäitja vali ni- | alal.seks Valimiskogu kokku kutsuda nii ; Pühapäevruttu kui võimalik. Selleks peab ta iE. Markus \kirjavahetust Valimiskogu teiste liik- ! lisvõltiuse

estlaskond üesmlendi asetid-:'.’pm kaudu

duuatak* vE/raUkuLt laial,tiivseid ringkn-vlj iihemkn

Meil oli r-rr :\\v^ lutvud-vusliku^ Viili.'-i.ii’nre Nõu

Hoogsad talgud 'Eesti .Külas ulekuoopas, - lest ka

tä*(Algus 1. Ihk,)

kerkinud räästa alllõpetati töö katusel.

Pealelõunal jätkusid ehitustöödsamus vaimus, vast ainult selle vahega, et mõnigi ‘’sell” oli tublidemeistrite käeall rida vajalikke töö-võtteid omandanud ja lõbusad lake-woodlased lubasid neile õhtuks selli-paberid välja anda, tähendades, etehk mõnest saab ka Lakcwoodi uuseesti ehituskojitraktor, kuna sealeesti ehitusettevõtjad upuvad muidutöösse ära. Õhtu eel olid kõik hoone“piirajadV tööjärjega jõudnud ülestellingutele ja päevasele rassimiselepani piiri vaid pikale saarele laskunud pimedus. Rida Eesti Küla elanikke olid vahepeal omad vihusau-nad käiku la-sknud ja nüüd esitatilaigulistele kutse traditsiooniliselesaunakoosviibimisele. EhitusmeisterKivisiidil oli rohkesti tegevust, eteriülesandega 8-4-ineheli.si gruppeoma autoga metsaküla teiviseasutus-tesse toimetada, kus haamrid ja kel-

•Wi vahetusid parajate kasevihtadevastu.

: vahest kui kutsune, tulete ning ai- . järele talgulised tais rahulolu näda-uti ; tate ka meid, ütles tublide Iakewood-| lalöpul tehtud tööst ja tulemusist

I laste esindaja. Veel istuti iile tunni j hakkasid üksteise järele kohapealta ühiselt vesteldes lõunalauas, mis-J lahkuma. p.g.

ndukuludc jnrise näol.ERKÜ lahki

zlgilada kok-ega ja kohta. Kuna Vali-[ maldas meile kikmed asuvad eri maades, I veelkordse mõtetee kokkutuleku eel lähen-j eestlaste esindusetehnilisi küsimusi viisade, j

!e ja muude rasku

eralda:-. It-;, -.nl Jru Rahvusliku Viigu liikmeile, m:>-võtsime. See või-xluscs õhkkonnasvahetuse Kanada

; k-okkuaEestlasest kapten kaotas laeva

“Hazel” viis merepõhja vana meresõiduki — Mere-draama tegi läbi ka Arnold Sepp

Lääne-Intlia (Bahama) saarestikku kuuluva tiimini saare lähedal hukkus Universal Trade'ile kuuluv mootorlaev “Jeff”, mille kodusadamaksJacksonville, Floridas. Laeval oli kaptenina Paul Reinholm ja sellel teenisid veel kalts eestlasi, nimelt esimese tüürimehena Suure-Iiõpust päritkapten Kärla Oras ja ajakirjanik Arnold Sepp. IL Oras on merd sõitnud17 aastat ja Teise Maailmasõja ajal läbi teinud mitmed mereldlhingiid, kuidnüüd oli seekordne laevahukk temale esimeseks laeva kaotuseks. Laevtf j kujunedameeskond päästeti kogu koosseisus.

“Jeff” kadus merepõhja kesetlaeva. kuid avarist oli sedavõrd kail-Golfi hoovust, mattudes 150(1 meetrisügavusse veerüppe. Saatuslikuks slaevale orkaan “Hazel”,Saunamonudes voeti paevai . , r . ...,• n , i dunud nädalalõpul lõunast liikiasunus ja kulavane-.ua Paul Ecki ' ...... r ... — . „

kodus, kus asus aktsiooni peakorter,muututi juba pärust mitmeturmiUst.saunalisi? ootamist rahutuks, — needolid visad ilmuma. Põhjus: lake-

'Woodlased kasutasid saunades viibimist siinsetes oludes parima sauna-i . . . , ..... , ,tüübi leidmiseks, tõotades et üks j mn*järgmisi ühisaktsioone kodupaigas "ULl..a sa ,imas>,c - n 1 as-- ^ Ji i,„., n -I . .. lU-paevase remondi. 1 eekonda jat-Lakenoodis on avaliku kasutamisega 1 X , . , .kätes kestis niivõrd age vastutoim.

suuri kahjusid tehes üle USA Kanadasse.

“Jeff” alustas teekonda valitsus-*asutuste lastiga Green Cove Springi'sadamast Floridas San Juani PuertoRicos. Teel sinna sattus tn raskesse

Ida

suuna ehitamine.

ja

et laev kohati 4 tunnigaLõpeks olid kõik lõömsatujulised I cdasi nmkiis. Dominikaani ^

õhetavate näKiideffa talgulised i kohal oli lacu st.davõrd lekikoos. Õhtueinel kandus hubane

-abaipeks

tud, et pidi pöörduma sisse Puertokeskustelu paljudelt eesti elu prob- ( p,ata sadamasse Biuna saabus kaleemidele, kus vahetati vastastiku- j ayiaev Puerto Eicost. kes file vettiseit mitmesugust informatsiooni ja j “Jeffj” lasti.- Panrinndalise peatuse

..rutaii tulevikukavasid. Muuseas sel-1 j8rele dominikaanis riskis laev tagus, et lake wood lased kavatsevad j-asiteekoureia'i Miamisse, et seallähemal ajal soetada omale ka blokk- i milula kuivdokki põhjalikumaks re-kivide tööstuse. ; mon,iiks_ Haitis! veidi lääne pool sae

Pühapäeva hommikul oldi uuesti ,'tus ta aga orkaan “Ha/eli” piir-üsna varakult töökohal ja tegevust i konda, saades veol enam kannatada,arendati veelgi kiirema tempoga. j Saatuslikuks temale sai ootamatult-

Suure arvu vilunud töömeeste ko-j NW-sse pöörduv tuulekcevis, mis lac-halolek ja tõsine tööpanus nendelt 1 vale käis visti vastu ja sõna otseseskindlustas ka juba pärastlõunaks et- j m5tles lahkus selle vööriosa. Appicenähtud müüritööde lõpetamise. Va-i x ,.t, . , Vl,;> ,,., , j ... ,., H- 1 , .... i ruttasid l.fcA lannuvalve morheii-lioludcs rikkalikus lõunalauas pooi-jelus Haridusseltsi esimees J. Kangilt j uuk, holikopteitd ju lõpuks kaks- nsoojade tänusõnadega kõigi talguliste poole, märkides, et meie eest-lased eriti oma praeguses seisundise\ saa mitte elada ainuH iseendile,igaüks, omaette, vaid m-vl on paljuühiseid muresid ja rahvuslikke ülesandeid. millistest ülesaamiseks peametöötama käsikäes ja niisuguselt tegutsedes jõuame saavutustele, m:smeid kõiki rahuldab. Eriti tänas kõ-

. .peleja lakevvoodlas.i, kes enamiku isevõfttcvõlete juhtidena katkestasid too‘"'kodupaigas ja asetusid suure panuse

eesti luste suvekodu teokssaamiseleoma x>raktilise tööga Eesti Kulas.Haridusseltsi esimehele vastas Lake-woodi Eesti Seltsi sekretär 0. M,Piirsalu, kes muuhulgas mainis, etkodust, väljudes küsinud keegi, etkas lähete “võistlejat üles ehitama?”—Jah, meie tulime ikkagi, et viiaedasi üldist eesti elu. Kui teil läheb

. siin hästi, !stis läheb see- ka meil. Kuivaja-,:läherae ka Miamisse Eesti Majaehitama, üheskoos kaevab ja tugevneb meie ühine ring. Loodame, et

natuda saanud, et ci pumbad ega he-likopteritega kohale toodud lisa-pumbadlcf suutnud teda päästa. 45kilomeetrit lõppsihist viisis vana laevlõplikult. Meeskond päästeti USArannakaitse paati ju toimetati Mia-

“Pisuhänd” BaltimoresEesti KuJtuurkl-ubi Maryland is

kutsel külastab Lakewoodi Eestiteatrihuvilisi;? näitetrupp Baltimoreeestlasi. Sel puhul toimub laupäeval,6, novembril algusega kell 8 õhtulInternational Center YWCA ruumes,26 S. Broadwayl teatriõhtu, kus esitatakse lakevoodlaste poolt A. Seli-aru juhatusel Eduard Wilde“Pisuhänd”.

lehena ei olnudmaiusi esitada USA ee.stla.s-kimilakujulisi seisukohti va-yanitt- kujundamise kiisimu-d selguvad uue Esinduskoguviimisel 80, ja 81. okt. Kiili

aga andis peaministri asetäitja üle-vaate nendest seisukohtadest ja vaalidest, mis Esinduskogu valimiste eelesinesid E.V. valitsuse küsimuses erirühmade töökavades ja selgitavateskirjutustes.

Ühtlasi informeerisin peaministriaset. veelkordselt Esinduskogu valimiste tulemustest, millest tuleks tehajäreldusi, kuidas siinne eestlaskondnendesse töökavadesse suhtub. Arvan, et peani. aset. selle materjalipõhjal sai üldpildi, missuguseks võiks

Esinduskogu seisukohtmuutunud olukorras, mis on tekkinud presidendi asetäitja A. Maurerisuuna järele.

ERKÜ kokkutulekul on Esinduskogu päevakorras eripunkt E.V. riigiorganite küsimusest. Võib arvata,et Esinduskogu, olles oma liikmetekaudu kontaktis valijatega, jõuabsellel koosolekul üksikasjalikult fikseerida omad seisukohad, mis peegeldavad USA eestlaskonna tahet.Lubasin sellest informeerida peaministri asetäitjat. Ühtlasi oli peaministri asetäitja omalt poolt valmismeid informeerima oma sammudearengust ühenduses riigiorganite küsimustega.

Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu koosolekul tehti jooksva»? küsimus le arutamise kõnni kain pülu-

liidcnd | Ii_se tähtsusega otsust: Vabariigi‘valitsuse moodustamises tunnistati m-

J. Käiv älisministeeriumivastuvõtul

Möödunud nädalal toimus Washingtonis välisministeeriumi protokolliülema Mr. Simimmšri poolt korralda*-tuna vastuvõtt USA valitsuse juurde akrediteeritud välisriikide, esindajatele uue välisministri abi HerbertHoover jun. ametisseastumise puhul.Esindatud olid kõik diplomaadidnende seus ka Eesti Vabariigi esindaja USA-s Johannes Käiv ja teisedBalti vabariikide; esindajad USA^s.

Vastuvõtt möödus väga sõbralikusmeeleolus ja vastastikustes vestlustes. Tema peamõte oli Mr. Hooveritutvustamine diplomaatidele, kelledega temal alalised kokkupuuted amet-alaliselt.

Pärast vastuvõttu kohtusid vajalikeks mõttevahetusteks omavahelkolm Balti vabariikide esindajat.

Igatfiiki karusnahakaubad — Elegantsed moedmõõdukate hindadega

S. L. STEIN FURS, Inc.Telefon: SAcramento 2-2850

16(>’J Second Ave. (Š6. St. juures), New Yoi

Ameerika Haal Washingtonis

Ameerika Hääle üleviimisegaWashingtoni jõuti lõpule möödunudnädalal Eesti osakond andis viimase»saate New Yorgist, reedel kell £.45,järgmine saade toimus laupäeval juba Washingtonist.

Washingtonis asub Ameerika HaätIndependence avenüül, peagu Capi-loli vastas. Eesti osakonna postiaadress on: Estonian Service. IBS/BME, U.S. Information Agency,'■Washington 25, D.C.

Lääne saadikud keeldusideinetamast koos punahiin-

lasegaMoskvas leidis aset diplonkaatlik

vahejuhtum. Dineele, mille korraldasBurnva' saadik Maung Olin, olid kutsutud ka seitse lääneriikide saadikut,nende seas USA, Briti ja Praxiltätsosaadikud. Pcakiiluli^eks oli luremliMolotov. Laane diplomaatide kobalesaabudes .selgus, et neil tulnuks koosistuda punase Hiina ja Ida-Saksasaadikutega. Seda lead,a saades lahkusid -dineelt koilt seitse kutsutudlääne diplomaati. Nad seletasid* etkutse saades polnud nad teadlikudpunahiinlase ja idiusakslase osavõtust.

.Briti loobus Suessist•Kairos kirjutati alla Briti ja Egip

tuse vahelisele kokkuleppele, tnillopõhjal Briti viib välja Suessi kanalitsooaisl oma 80.000-mehelise sõja-Väölähema 20 kuu kestel. Sellega.astublõppjärku valitsemine Suessi üleilmaalgas 1882. o. Ühelt poolt loetakseiseda kaotuseks Läänele. Teiselt pooltmärgitakse Agu, et Washington jaLondun loodavad lepingu allakirju-Jaaiiscg'a astuda lähedastesse ja sõbralikesse vahekordadesse Egiptu&eja teiste-araabia maadega,

Londonis ön ka vastaseid sellelelepingule. Nii märkis 4(hlÜkiPfcliiiekonservatiivide grupp alamkojas, etvselle sammugu on nõrgendatud tugevalt Briti'jõudusid nmailrnns,'

i VABA EESTI SÕNA Nr. 42, neljapäev, 21. oktoober 1954

UUS VÕITLUSORGANISATSIOON KANADAS

Arvestades praeguse välispoliitilise pinevusega, presidendi asetäitjaA. Maurcri suunast tingitud tõsiseolukorraga ja tarvidusega süvendada laiemates rahvahulkades rahvusliku mõtlemist* kõrval ka riiklikkumõtlemist, otsustas Torontos gruppRahvusi, ku Välisvõitluse Nõukoguliikmeid eesotsas prof. Voldemar ratsiga koostöös oma mõttekaaslastegaerinevatest ringkondadest ellu kutsuda uue organisatsiooni, mis tallal)koondada ühisesse koostöösse jn jõupingutustesse kõik: eestlasi meie kodumaa vabastamise eest võitlemiseksja meie põhiseadusliku riigikorrakontinuiteedi säilitamiseks.

Uus organisatsioon on oma põhialuste järele vabaduses viibivateeestlaste rahvuspoliitiline koondis,mille ülesandeks on töötada selleks,et Eesti Vabariigi Iseseisvus ja õigused saaksid taastatud ja Eesti viimase Põhiseaduse järgi moodustatud demokraatlik Vabariigi valitsus omaseaduslike organitega leiaks üldisttunnustamist eesti rahva ja välisriikide valitsuste poolt,

Organisatsiooni siluks on ühendada kõiki eestlasi E. Vabariigi valitsuse juhtimisel kommunistide surve jaterrori all oleva eesti rahva ja kodumaa vabastamiseks. Organisatsiooni püüdeks on paguluses viibivaideesti kodanikke organiseerida jõuliseks keskuseks, m:s suudaks kaitstaja toetada seaduslikke eesti valitsuseorganeid ja kaasmaalasi nende õiguslikes nõudmistes. Lisaks sellele seabUus organisatsioon Oma ülesandekspaguluses viib'vate eestlaste julgeoleku ja vastastikuse abistamise eesthoolitsemise ning tahab toetada jasoodustada eesti rahvusliku omapäraj£

kodumaal loodud ja eri sihte taotlevad poliitilised erakonnad, kellel pa-gulasperes ei ole enam endist kaaluja kandepinda. Rahvuspoliitiliselt organiseerimata pagulaseestlased ei olesuutnud aktiivselt tegutseda, ega lahendada rahuldavalt ka oma sisenisiprobleeme, imetle tulemuseks on, etrahvas on jäänud Eesti Vabariigivalitsuse moodustamse küsimustesloiuks ja äraootavale seisukohale.Ärokasutades olukorda, küs rahvasise aktiivselt ei tegutsenud ega omaseisukohti ei avaldanud, määrasidmõned aktiivsed isikud iseendid Vabariigi valitsuse liikmeteks. Nii figureerib meil paguluses nimepidi juba kaks valitsust: üks Põhiseaduslik,Valimiskogu poolt moodustatud, jateine ühe vanema endi.se valitsuseliikme poolt määratud.

Mitmel pool avaldati lootust, et jterve pagulaspere ühes riigitegelaste !ja muude funktsionääridega koon-jduksid Eesti Põhiseadusliku Vaba-;riigi valitsuse ümber ning töötaksid jselle juhtimisel kõigis eesti õigusli-:kes, rahvuspoliitilistes ja kultuur-,ha- jriduslikos ülesannetes. On arusaüdav.let ükski valitsus ei ole rahva juu- jres seadusepärane, kui tema õigused 'ei baseeru riigi Põhiseaduse aiuselIlma Eesti Vabariigi põhiseaduslikukorra tunnustamata ei eksisteeri kaEesti Vabariik endisel kujul ja ükski valitsuse liige ega valitsuse esindaja ei saa midagi läbi viia kui rahvas teda ei toeta ja kui ta Ise onteguvõimetu. Presidendi AsetäitjaleA. Maurerile ei või selles suhtes palju ette heita, sest ka tema ei saanudkõike oma ülesandeid ja kavatsusiläbi viia, kuna leidus isikuid ja asutusi, kes tema positsiooni ja õlgu-

kultuuri alalhoidmist ning kas- seid puht isiklikkudes huvides ei tun-noorsoo moraalset kasvatust I nustanud.

kristlikus vaimus,Uue organisatsiooni kaudu tahe

takse anda laialdastele rahvahulkadele võimalusi mõjuvalt kaasa rääkida ko.gis meie probleemides ja tarbekorral avaliku arvustusega vältidaväärnähete esilekerkimist.

Loodud organisatsioon tahab koostõotada kõigi olemasolevate samusihte taotlevate eesti organisatsioonidega,. kõigiti kaasa aidata meieprobleemide ühiseks lahendamiseksja valvel seista selle eest, et riigiorganite korda seadmisel arvestatakseka iah\ra ja pagulasesinduste ettepanekute ja seisukohtadega.

Suured ülesanded ootavadtäitmist

Üle 10 aasta on eestlased pagulastena viibinud eemal kodumaast. Nadei saa unustada vägivalda ja ülekohut, mis neilo osaks sai nii Venekommunistide kui ka Hitleri okupatsioonivõimude poolt. Asudes elama vabade rahvaste hulka on eestlased püüdnud end koondada rahvuslikkudesse organisatsioonidesse javõtnud ülesandeks tutvustada maail-male seda ülekohut ja vägivalda, misEestile osaks saanud. Mõnedki eestirahvuslikud välisvõitluse organisatsioonid ja komiteed on teinud suurtja tänuväärt tööd, propageerides janõudes, et me.e riiklikud õigusedtaastatakse ja Eesti kommunistideterrori alt vabastatakse.

y , j v j • I N.Y. EHS Teavabas maailmas asuvad rahvad .ia j ^ oIct oma

A. Maurer on nüüd surnud ja meieoleme sattunud olukorda, kus Presidendi asetäitja tuleb uuesti validaning moodustada ka uus Vabariigivalitsus. Endine Presidendi AsetäitjaA. Maurer täites riigi juhtimiseülesandeid ci saanud seaduses ettenähtud tasu säilinud riigi .summadest,mida kasutataks^ muudeks otstarveteks. Nii nagu tavaliselt, hinnataksemõnest ainult siis. kui ta on surnud,nii leiti ka nüüd võimalusi toetadaA. Maureri matuseid aineliselt jaasetada pärgi ja lilli ta kalmule,

Endised, nooremale generatsioonile täiesti tundmata sihtidega poliitilised erakonnad ja paguluses tekkinud rühmitused ei suuda rahuldavalt Ilahendada meie uue Vabariigi valitsuse probleeme. Kui eesti pagulas-ringkondi suuremas ulatuses püütakse eemale hoida rahvuspoliitiliste küsimuste arutamisest ja kui need eisaa ka oma mõtteid ja seisukohtiavaldada nii Presidendi asetäitja kuika Vabariigi valitsuse moodustamiseküsimustes, siis võib vormiliselt küllvalida kõik riigi juhid ja valitsuseliikmed, kuid need täidavad oma ülesandeid ainult nimepidi, sest rahvaltpuudub toetus ja usaldus. Ilma valitsuse juhtimiseta ci ole meil kes

kust, kelle ümber meie pagulaspeiv Ivõiks koonduda ja meie valgume !laiali, kaotades alusmüüri, millele j

võiksime toetuda. jVälispoliitilised .sündmused arene

vad nüüd nii kiires tempos, et kõikpaguluses viibivad eestlased peavadjuba praegu valmis olema ja omajõude koondama eelseisvate suurterahvusi kkude ülesannete täitmiseks.Eesti vabastamise töö ci seisa mitteainult selles, et meie propageerimeoma rahvuslikku kultuuri, peamekontakti teiste rahvastega ja jälgimemaa.Ima poliitlisi -sündmusi, vaid peame ka oma sisemisi probleeme silmaspidama. Praegu on viimane aeg eestipagula.speres aktiviseerida Eesti vabastamise tööd laiemas ulatuses.Peainc silmas pidama ainult ühtsuurt ülesannet: meie maa ja rahvavabastamist ning selle juhtmõtte allend organiseerima ühiseks rahvuspoliitiliseks jõuks, kes töötab kaasaEesti Vabariigi valitsusega. Peametaotlema valitsuse tunnustamist kateiste vabade rahvaste valitsuste pooltja aitama kaasa eesti rahvuslikuomapära ja kultuuri säilitamiseks.

Paljude isikute poolt, kellede ilmavaated erinevad nii sotsiaalsest,majanduslikust kui ka parteipoliiti-listest seisukohtadest lähtudes onnüüd Torontos ellu kutsutud eestivabastamise alal koostööd taotlevaorganisatsiooni, kes tahab aktiviseerida suuremaid hulki meie rahvus-poliitiliste ülesannete täitmiseks.

Kui selle organisatsiooni ümberkoondub tõsises töötahtes rohkestieestlasi, lces armastavad oma rahvastja maad, siis algab ka meie pagulaselus uus ajajärk. See ei ole olulinemitte ainult meie palju kannatanudrahvale kodumaal, vaid see ühendabka kõiki paguluses viibivaid eestlasimeie kodumaa vabastamise töös.

Woldemar Päts

Lakewoodi Eesti ÜhingLaupäeval, 30. okt. 1934 Lakewoodi EesH Majas

SUUR MASKERAADiluseks riigiks, rnaskeeritnj.seks.

pakub palj'

PARIMATELE KOSTÜÜMIDELE AUHINNAD!

"Orkester @ Tants © Baar @ Einelaud

Algus kell 9 õhtul

Aastakoosolek Saksamaa Eesti trükiseid Lundiskautperes ■ Ülikooli

2. kuni 4. oktoobrini toimus Sak-1 Lundi ülikoolis antakse õpetustsamaal, Oldenburgi Sandplatzj laög- i soome-ugri keelte alal 1947. a. saalis üle-Saksamaallne skautide juhti- j tilk (dotsent, end. prof. Julias Made aastakoosolek. Sellest võttis osa i giste ja soome keele lektor dr. Pertli4 skauttegelast. neist 28 väljaspoolt J Virtaranta). Korduvalt on siin pee-Oldenburgl, Üksmeelselt valiti koos-1 tud loenguid ka eesti keele kohta,olekul Saksamaa eesti skautide ma- i Ja eesti keel on ühe ainenaleva vanemaks EÜSL keskkomiteeesimees koi. H. Stockeby. Saksamaaskautide malev koosneb 8 üksusest,milledele lisandub hundude pere jaüksikskaudid. Uue üksusena voeti

pekavas. K.a, kevadel asutati selleülikooli juurde uus teaduslik asutisSeminariet for finsk-ugriska sprak,mille ülesandeks on ms, soetada Lun-di ülikooli ja Louna-Rootsi jaoks

vastu Lõuna-Baieri koondatud lipUuus võ.maiuste piirides täielik soo-kond, mille juhiks nskm. L. Lumiste ! me-ugri maid ja rahvaid käsitavja vanemaks õp. K. Veem. Kogusum- raamatukogu ja lugemissaal. &*-■mas on malevas 97 skauti. Skauttööd j Raamatukogul on asutatud uU*;'juhib keskus, kuhu kuuluvad Ü, ! osakond, mille sihiks on koondadaS emm el, R. Kaselöan, K. Abner, L. j vähemalt kõik paguluses ilmunudLumiste, M. Lokk ja L. Vahtre.

Aastakoosolekul kaalumisel olnudühmemisküsiraus saksa skautidegaotsustati eitavalt. Malev jääb teotse-ma omaette üksusena. Samas otsustati veel ellu kutsuda SkaudisõpradeSelts.

Skautjuhtlde aastakoosolek saiteoks EÜSL ja "Free Europe” organisatsiooni kaasabil, kelledest viimase poolt toetuse eest hoolits

eesti teaduslik ja ilukirjandus ningajakirjandus (ajalehed, ajakirjad)ja jõudu mööda ka vanemat Eestisilmunud kirjandust. Osa eesti kirjastusi Rootsis on juba suuliselt lubanud anda ühe kinke-ekseinplarj omatoodangust meie raamatukogule.Pöördume nüüd palvega kõigi vabasLäänes olevate eesti kirjastuste poole, toetada meie eesti raamatukoguasutamise kavatsust, annetades igast

bert v. Berg, kes alati soojasüdam- I linunud eesti raamatust, ajalehest Rliselt on suhtunud pagulasskautide I ajakirjast meie instituudi raamatu-tegevusse, j kogule ühe eksemplari. Meie insti-

j tuudi raamatukogu seisab mitte ai-I nult üükooliringkondade ja LundiI ülikoolis õppivate eesti, soome jarootsi üliõpilaste teenistuses, vaid see

; on kasutatav edaspidi ka kõigile Lõu-J na-Rootsi eestlasile.I Kõike eeltoodut silmas pidadesusume kindlasti, et Teie lahkestivastu tulete meie palvele ja aitatemeil üles ehitada eesti kultuuri vää-r.kalt esindava uue teadusliku asutise

Rootsist saabub aegajalt kaasmaa. | ti pole see tähelepanemata jäänud | Rootsis. Raamatute saatmisega>i USA-sse, peamiselt Eestile mää-. Rootsi võimude poolt, millega seleta- i ühenduses olevad kulud kannab

Rootsis huvi USA-ssepääsu vastu

Viisasid saada enam kui raske — Rootslased ei näeheal meelel eestlaste lahkumist

Küpsustunnistusega”Connecticut’}

nende riikide valitsused on nüüd suuremat tähelepanu osutanud Balti demokraatlikkudele vabariikidele ningon teadlikud ebainimlikust ja vägivalla rezhiimist, mis vene kommunistide poolt seal maksma pandud.

On kuuldud palju sõnu, kus meileavaldatakse kaastunnet ja lohutustmeie õnnetuses, kuid senini ei ole seevähematki mõju avaldanud Eesti vabastamiseks ja demokraatliku korra

-ja vabaduse taastamiseks. Pagulusesellu kutsutud mitmesugused nõukogud ja komiteed jätkavad ka nüüdoma tegevust peaasjal kult propa-■ganda ning välisvõitluse raames, jättes kõrvale eestlaste siseelusse puutuvad poliitilised küsimused. Kardetakse. et need küsimused võivad tekitada lahkarvamisi ning nõrgestadameie ühist välisvõitluse rinnet. KuidAsutades tähelepanu' ainult meie välisvõitlusele ja propagandale olemetähelepanemata jätnud vajadusekoondada kolk rahvuslikud jõud Vabariigi valitsus'? ürabety mis moodustatud Eesti Põlli seaduse ja koutinui -

tppdl 1Meie «^probleemide küsimustega

rT oÄtlivselt _ teguts ^nud _. enamas ti

kõnd koiral-se väljasõidu

Connecticuti osariiki, kus etendatakse kõikjal suure menu osaliseks saanud L. Fodori komöödia “Küpsustunnistus”. Connecticuti eestlasteletoimub etendus New Britaiu'is, 354Park St. asuvas hoones.

“Küpsustunnistus” on newyotklas-te üheks silmapaistvamaks lavastuseks selle teatri- tegevusaja kestel.S.in on loonud terve rida pagulaseestlastele tuntud näitlejaid unustamatuid kujusid, nii näiteks SalmeLott vanapiigast pealekaebaja kooli-õpetajannana, Erich Tõnisson “kihvti” ja nurgelise matemaatikuna, Narva teatri silmapaistvam' näitlejaKustas Viljur heasüdamliku filosoofina jne. UHatustäheks tükis on Geis-lingeni teatrist tuntud Valli Martinabituriendina, samuti kui VladimirBusch koolidirektorina. K$i teisedosalised on kõik väljapaistvalt joonistatud kujud omaette. Lavastus K.Taniloo, kes mängib kooli direktrissi, lavapildid IC. Pehme.

Etendüskoht -New Britain .on peagu võrdselt kättesaadav Hartford!,Wllllmanticu, New Haveni jt, kes

kuste eestlastele. ,

la;

ratud kvoodi alusel. Ent sellele 11- j tav ongi soov, et eestlased Rootsisaks on saabunud inimesi ka 1948. a. jääks, kas või alaliseks. Põhjamaadp seaduse alusel. Nii saabus hiljuti , rahvana on eestlased iseloomultkiNew Yorki Norra liiniaurik “Oslo-, rootslastele lähedased,fjordil” Tallinnast pärit Arnold Pihl., Käesoleval nädalal viibis Newbevg, kes Rootsis töötas raamatupi-; Yorgis läbisõidul pr. Ruusa Stok-dainise alal. millisele ta kavatseb siir- J holmist, kes neljapäeval edasi sõitisduda hiljem ka siin maal. A. Pihl- L Kanadasse, Torontosse, kuhu temaberg saabus siia üksinda. Ta ahikaa-1 abikaasa siirdus juba varemalt,sa suri Rootsis. Oma avalduse USA- ! Hljuti saabus Stokholmist Newsse pääsuks Eesti kvoodi alusel an- j Yorki J. Tõlk. J. Tõlk viibis USA-sdis ta USA Rootsi konsulaadis sisse:juba aastat kolm tagari, olles sanbu-

Hiljem võimaldati tal viisa ; nud siia viisa alusel. Olles seotudoina tegevusega, siirdus la Rootsitagasi, kust nüüd uuesti USA-sse

elsasti meie asutis ise.Austavalt

Julius

1948. a. dp seaduse alusel.1953. a. dp seaduse alusel Root

sist USA-sse ei pääse, kuna Rootsivalitsus pole USA valitsusele andnudnõusolekut emig veeru jäte tagasivõtmiseks kui isik ming'1 põhjusel osutub vastuvõtmatuks USA-s.

Huvi Rootsist USA-sse pääsuksnäib meie kaasmaalaste peres olevatküllalt suur. Eraviisilistel andmetelolevat sealses USA konsulaadi end1953. a. dp seaduse vastuvõtmise ajalregistreerinud nütutuhat kaasmaalast. Ent sellest kavatsusest ei tulnudmidagi välja.

Eestlastel on Rootsis hea nimi janagu meile seletatakse, ei taha roots

lased kuuldagi sellest, ct eestlasedsealt lahkuksid. Esiteks on kõikeestlased head tööjõud-—olgu see siistehases või büroos. Teiseks—Rootsinäeks meeleldi, et praegu seal elunevad eestlased sulaks Rootsi vahvasse, värskendades seega ka -Rootsiverd väärtusliku, ja tugeva rahvusgrupina. Nii .njõneski Rootsi ringkonnas ou seda märgitud. Kui eesüaneRootsist emigratsiooni sihiga lahkub,on nii mõnejtld,päritud, et miks taseda teeb ja. et.Jjas, ta oma kavatsusiveel kord liibriei kaaluks.

Rootsi eesüased on seal maal esinenud üldiseljt, yäga korrektselt. Pahandusi õp. 10, kestel esinenudväga vähe, .^es ionia tegudega eestlaste nime . palvus valguses paistalasknud, on'vald paar-kolm.Protsentuaalset pajule see kõne allagi võrreldesjitqõ^si-enese eksimusteja kuritegeyu^jpjijqfsendiga. Kindlas-

saabus.

' Robert Raid’i

KUI VENELASEDTULID

Hind $2.75, postikulu 15 c. Saadaval VES talituses

Ivan Serov sai ülenduseMalenkovi soosik Ivan Serov,

Eesdasest saksa spioonuputati?

San Michele autori dr. Axel iMunthe poeg Malcolm Munthe, kes!on inglise kodanik ja major inglise Ivastuluures, jutustab äsja ilmunud 1mä.estusraamatus oma tegevusest so-1 juhib MVD relvustatud jõu-ja ajal Stokholmis Briti sõjaväelise \ Kremlist, on ülendatud täis-klnd-atashee ähina, kusjuures tema üles-1 rahks.andeks oli vastuluure juhtimine! ^van °n 60 a. vana, lonkab natu-vSkandinaavias. Seejuures puudutab ! ^Gne ja °n tuntud Oma tsüiinilisc ise-ta ka üht julitu, kus tal on olnud j,00mi1 Poolest.tegemist eestlusest saksa spiooniga! Ivan Serov On sama mees. kelledramaatilistel asjaoludel. | otsesel korraldusel toimusid Eestis,

suuredÕites mulde tunnistanud, et temaseisis soja ajal toimunud saksa laske-moonarongi salapärase öhkulaskmisotaga Krylbos, jutustab Munthe, etsakslased püüdsid oma agentide kaudu teda kahjutuks 1;oha. Stokholmis.Norr Mälarstrandil oli talle küllaletunginud saksa saatkonna teenistusesolev eestlasest agent. Võitluses elueest kukkunud mõlemad mehed vette. Tema, Malcolm Munthe tulnudveest lõpuks yälja. Järgmine päevlugenud ta lehest, et Stiönunenist onleitud tundmatu eestlase laip.

Rootsi politsei ütleb, et tal ei olesündmusest sel ajapunktil midagiteada. Sel puhul on' Munthe seletanud, et tol ajal oli paljugi, mille puhul “silin kinni pigistad”, kuigi Rootsi oma kaitsepolitsei tegevus oli tohutult effcktüvne, (STE)

Lätis ja Leedus njng Poolamassküüditamised, Samuti oli temasoe. kes pärast sõda likvideerisKrimmi tatar te autonoomse vabariigi ning hävitas enamiku selle rahvast. Tema “teenete” hulka kuulubka Kaukaasia rahvaste hävitandÄ|Spja lõpupäevil teotses ta Krcwisalaluure komisjoni ülemana- ja organiseeris salakuulamist teistes maades,millest avalikult teatavaks saanudspioonide võrgu loomine .AustriaBaden:n, Praha lähedal Tshehhisjne; Tema oli ka, kes vastu võttisI/fläae-Saksast põgenenud Otto Johni koos Tshehhi kindral Fidlni, Poola Sellvanovi ja teistega.. Nähtavasti on ma^smõrvad, mille

de eriteadlane on Ivan, üheks Ülenduse saamise põhjuseks KremlLorja-derligis.

Nr. 42. neljapäev. 2!. oktoober 1954 ABA EESTI SÕNA

sc^--?ia*re!T«rsws»3iigg»BiaiS9iBiS^^

Punane Balti meriVenelased on muutnud Balti mere tegelikkuses oma sisejärveks -

Ulatuslikud ettevalmistused läände tungimiseksKusagil jk>o! Euroopas ei väljendu end läänofiitlaste omaaegne järele- j tfUsperemehed sisse on sea«Imas.*Ko-

öndmise poliitika sovjettidek nii reljeefselt ja silmatorkavalt kui just Halli igu N. Liidu alla kuuluv Ida-Preisi-

tmere najal: terve meri muutus peaaegu üle öö.punaseks. Tpsi küll, veel on j maa. osa on nagu üheks kindlusekshjapoolne osa Kootsi oma, väljapääsu teel Balti merest läände asuvad ! muudetud ja tema peabki selleks soil veel ees Taani saared ja väinad, kuid lähema analüüsi järele peame I javäe lähtealuseks olema, millest

aga siiski otsusele jõudma, et Balti meri on tegelikult punane .«isejärv, |kord lähtub Kremli kallaletung. Pu-peagu samasugune nagu seda on Kaspia nverigi. 1

Kogu Balti mere lõuna ja lõuna läänepoolne katlas on läinud täielikultsovjettlde kont roki alla. Igast punktist lõunarannikult võib Kreml nüiidsuunata surmavat lööki kas Kootsi, Taani või Põhjamerre ja välja jõudaJahtisek ookeanile.

Kogu aja on ju Moskva riik omal Mitmed ranniku osad on siilutudväljapääsu Balfi mere rannikule—/või keelustatud piirkondadeks kuu-sellega ühenduses ka Balti riikide lutatmi, nagu näiteks Wismari ruum

ala. Rügeni saarel, Usedomil, Peene-mündes endise kuulda saksu V-reJ-vade lennuväe katsetami.s-instituudipiirkond. Neis suletud piirkondade,käib kas kiire ettevalmistuste;neis asuvad }tumtväe üksused

vallutamist—-püüdnud selle väitegapõhjendada, et tal oma eksistentsikson hädapärast vaja vaba väljapääsu Balti merele. Nüüd. kus Balti riikide ja Poola ning Põhja-Saksamaasadamad on vägivallaga oma kättekistud, püüab Kremli propaganda niihästi Aasia kui ka oma puna.se impeeriumi all äguvaid rahvaid sellesveenda, et ega ometigi selline suurriik, nagu seda on sovjottide Venemaa, ej saa kunagi leppida praeguseolukorraga, kus uil vaba väljapääsupole vabale ookeanile.

Selleks kavatsetavaks hüppeks on

naväe pioneerük*uste poolt tehakse jsiin igasuguseid vujalksi ettcvalnis-!tusi. “Frisehor-HaffT’ lahe põhja-;poolses osas on valmimas laskealused iV-ielvadek». Nn. Samlandi rannik;(s.ö. maaala lääne pool Granz-Kö- Inigsbergi liinil on täielikult herraee- jtlüseit suletud piirkonnaks muude

tud. jMemel-Pregel liini kindlustatakse |

foitifikatsiooni nõuete kohaselt ja isellest saab üks paljudest nn. “Ma-1

või j lenkovi” nimelistest liinidest. Endi-Nii1 seid lennuväijakuid suurendatakse ju

vaim:.'^^vjcttidel' kõikjaltiiies hoos.

Lübecki lahest kutöötavad kõik laevkas piiris avalikult võikujul N, L. kasuks. Kas onThälmanni nimelise iaevaebkasega Wrsoraris, Warno Itus-tehasega Wflrnemümtes.tan” tehasega Rostockis, ivale kuuluva Iucvaehit.-teh. Stralsun-tHs jne.—igal pool käib kas laevaderemont või uute laevade ehitus juseda kiirendatud tempos. Võtame kasvõi ühe näite: mõne kuu eest lõpeta ti

“Nep-

oraaaegse saksa “Kraft durch Fde” (natsiaegse saksa tööliste ametühingute ettevõtte lumetus) aurulaeva “Der Deutsche" (28.500 tou.)Ümberehitus. See aurik ehitati nimeltümber sõjaväe transport-luevaks jata ristiti “Sovjetski Sojus’iks”, talahkus äsja kursiga ühte Balti liikide sadamasse.

WoIlgasÜ löeva-tehastes ehitatakse jooksval lindil kahte tüüpi mmvahilaevu: “Habieht” tüüpe,t ja ‘'Spelling” lüübilisi. :

näiteks asub Usedomil punaste all-! uusi ehitatakse pidevalt juurde. Lenveelaevade katsejaama staap, rada- ' nuväljad on kobarataoliselt grupee-;viga igast küljest kaitstud Rügen! ! riimi; iga lennuvälja ümber on ehi-saarel on lennuväe staap. Pikki ter- talud ridu ubilennuvaljasid ja häda-vet lda-Saksa rannikut on paiguta- I maandumiskohti. Terve maaala ontud punaste väekoondiste staabid, | paksult täis sovjelmksusi. Nendegarnisonid, toitlus-, laskemoona- ja j väekoondiste peakorter asub Kö-

I varusius-laod. radar- ja raadiojaa- j njgsbergi (nüüd Kaliningradi) linnaon j mad, sõjav. ilmajaamad ja mere-j end. finuntsameti hoones. Kõnlgsber,,cd * hüdrograafilised jaamad. Kõike se- j gi linn ise, millest ligi 80(r sojas ha-

| dn valvavad piirivalve eriüksused,! vitati, on ka tärni veel üks ainusStettini loheni imillised alluvad otseselt SSD-le (Idn- 1 lusuhunnik, ainult raudteejaamad,hituse tehased • Saksa MGB). j vabrikud, laevatehased on uuestivõi moondatud I Sama pilt On ka Poola rannikul, korda seatud.

Kuigi nimeliselt see tannik nagu j PUteu-Konigsbergi künal on nüüdpeaks kuuluma Poola riigile, kuid i süvendatud, mille tagajärjel ka suu-venelasecl peavad igal pool ka siin j remad laevad Königsbeigi . laevate-end kui täis-peremehed ülal. hasteni pääsevad. Muu seas töötab;

Stettin (nüüdse nimega: Szczecin) j seal ka üks allveelaevade eri lueva-un ümber ehitatud moodsaks raua- j tehas ja selles on ka üksikud saksamaagi ja jõesadamaks. Ta on ühtlasi jeriteadlased sundkohustuse_ aluselvnljakupmemas ka sovjettlde täht- i tööl. Kogu see maalu on ühe eri-saks 11 ansiit-kaubasadamaks. Swine-i radar-jaamade võrgu kaudu kaitstud,mände (nüüd “Swmoujscie”), Koi-[Kogu selle piirkonna julgeoleku üle

valvab aga hoolas MVD kindralMaslovi hoolas silm: temale alluvaderiüksused on nii hästi ranniku kuika kõik tähtsamad sõjalised objektidmuust maailmast hermeetiliselt eraldanud,

Ja edasi ida poole sovjetüde pooltokupeeritud Balti riigid. Meemeli sadam langes peaaegu tervena venelaste kätte. Ta on tänapäeval sov-jettidcle samuti üheks küllalt tähtsaks Iransiitkaubaftidaiuaks ja pealeselle tähtsamaks allveelaevade toetuspunktiks Balti mere idapoolses

ratsioonide Jsulude arvel j her,- (“Kololiracg”), Kiigtnwalde(“Dailowo”), Stolpmünde (“Ustka”)on laevastiku baasidena või toetuspunktidena väljaehitamisel. I)anzi -gis (“Gdansk”) töötavad end. Schi-chnu laevatehased täie koomatisega,samuti töötavad ka kpik, lacva-tcha-sed Stettinis ja ElblSgis N. Liiduülesannete täitmisel. Sõjaväe keerisespeagu täielikult hävitatud Danzigiülesehitus käib ööd ja päevad läbi.Danzigi lahe vetest on kõik uputa-

1050 i tud laevad ülestõstetud. Komhineeri-150 ti tud lkur/.ig-Gdynia sadam on tuuu-

j.. j j i... i Kõik need laevatehased Ida-Sak-samaal aitavad väga tähtsal määralkaasa Kremlile oma laevaehituseprogrammi kiiremas tempos täita.Aeg ajalt ilmuvad nende sadamate j

.ette sovjeti punalaevastiku üksused,enamikus hävitajad, et kohapeal sadamat, tema ümbrust ja merd põhjalikult uurida.

detud suurimaks kaubasadamaks Balti mere rannikul ja sinna on miljardid sL.se maetud. Kreml on Balti merel kuidagi väga aktiivseks müutu-i ud.

Ja kui nüüd edasi juhime oma pilgu itta, siis näeme seal end. Saksamaale kuulunud Ida-Preisknaal võimutsevat sovjettl.sid. kes end seal-kui

49, 21. okt. 1954

Kas tunned maad, misPeipsi rannalt..?

Kodumaised unenäodUnenäod on mänginud inimelus

väga tähtsat osa. Ja nad on tänapäevalgi veel paljude saatuse määrajaks. Suur osa kõneainest seltskonnas on pühendatud unenägudele janende seletusele.• “Kas te usute unenägude seletusi-ennustusena?” küsitakse.

“Kuidas võib seda mitie-uskuda?”vastatakse, "unenäod on inimeseleantud kõrgemalt poolt õigete radadenäitamiseks.”

Asja tähtsuse pärast on unenägude uskujatel kujunenud Isegi kõrgemstiil unenägudest kõnelemisel. Nad ciütle, et ma nägin unes, sest minuvõin ju eksida. Nende kõrgem stiil

? -Jcõlab, et mulle näidati unes, kusjuu-Jtes näitaja pidi õlena väga mõjuvõimas ja asjatundlik olend, sunre-TS3.lt jaolt ise hähtamptu, kuid kelleasjatundlikkuses ei tuie kahelda.- Teiselt poolt leiduB isikuid, kes

unenägude seletuse kohta ütlevad..ülbelt: “See on -vunamriste jutt,:muud midagi”.

Kus peitub tõde? Et seda leida,-peame kõigepbidt Selgitama: .Mis on-unenägu? Kuidas tekib unenägu ?.-•Milleks tekib unenägu -?' Kak unenäol■km tähendus? Kui jah—kürdas :-sele.-tada unenägu?

Mjs on unenägu? Juba see sõna'ise ütleb, mis ta on. Unenägu onsee, mis oa unes nähtud. Nagtt näe

me ilmsi, lahtiste silmadega, endiber asju, toiminguid, .sündmusi.—hindame neid, teeme nende kohta omaotsused, järeldused,—-niisamuti näeme meie ka unes. See on tõsiasi, mi-!da elab üle ka kõige suurem kahtle-!ja. Kuid on siiski vaike vahe ihnst-nähtud ja unes-nälitud elamuste vahel. Unes-uähtud elamused on sageli segased, tekivad ebaloomulikudja olematud ühendid. Seo on seletatav sellega, et’ imes-tilck on keha jahingeelu puhkus. Aparaat on tegevusest välja lülitatud Ainult mõnedüksikud osad töötavad veel ja nendest katkenditest tulevadki võimatudühendid. Sügav uni tähendab täielikku väljalülitamist, siis - ei. töötaaparaat enam ja siis ei tlähtü ka,und. Eksiarvamist^ • vältimiseks'* olgutähendatud, ct mõni unenägu ön sama selgelt nähtud nagu ihnrdgi. Uhtaga. võime kinnitada: meie näemeünd jii- ka- kõige šuulcm Icahtkjanäeb und.

Kuidas tekib uhenägü? Meiemeelteprganid vaeustarad meie hingeelu panipaiku. Silmad, justkui päe-vapildistavad'välismaailma akju, k;ör-vad justkui plnadistavnd helisid jahääli jne.’ Sageli raie ise ei. ole sel?lekt teadlikud. J Aga tines, kui kont-roilaparaöt ei ' tööta, kerkiväd elaimused esile ja .mängivad oma' m&rKgu, vahest koguni, arusaamatut joan-igu. Suuremalt, xisaU •'Jceikivai^esile eläniüsed ja -Tnõtted, millega"te-gelesime just- eöpQ'hnagama müiemist,

Juba 1960. a, sügisel teatas sovjeti raadiojaam, et Läti sadam Liepaja (Libau) on täielikult välja ehitatud, kusjuures see sadam olevatmoodsamaks sadamaks kogu maailmas. Porkkala, Paldiski ja Tallinnakõrval on Liepaja tähtsamaks Baltimci e punalaevastiku toetusbaasiks.Samuti osutuvad tähendatud sadamad oma moderniseeritud laevaehi-tus-tchastega suureks abiks Leningradi umbel' aduvatele laeva-tehas-teie. Nii on tiks suur osa punalaevastiku töökodadest Tallinna üleviidud. Ka Veuspüs (Vindau) sadam

j Lätis mängib küllale tähtsat osa:! seal on täiesti värskelt ehitatud uusI allveelaevade võrkude valmistumise

_ [ tehas.

Tallinna ja Jõhvi kiviõli piirkonnavahel olevat nlitorastlk pandud.

Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa onkuulutatud vanuikuäärseks maari-

Kas Ira Teis olete märganud, et Teie teadmised kodumaast juba hakkavad, ununema? Siis on Teil ülim’ aeg tellida

Eesti Entsüklopeediamille I vihk ilmub I960, a. veebr-. Teos sisaldab urab. 18.000 märksõna,mis es.nevad tähestikulises järjekorras, ja on käsiraamatuks eesti maa,rahvaja kultuuri ülekandes erapooletu ja täpse ülevaate kõigilt aladelt leos sisaldab palju materjali ka -sõjaaegse Kesti-ja praeguse okupatsiooniaja kohta. Küsitlust leiab ka eestlus paguluses.EESTI ENTSÜKLOPEEDIA ilmub 28 vihus, kokku umb. 2500 lk., kolme aasta jooksul, leos trük.takse tihedas, kuid hüsfiloetavas kirjas, iViet 128 lk. vihu tekstihulk vastab umb. 850 lk. tavalise raamatu t< ksti-hulgale.EESTI ENTSÜKLOPEEDIA trükitakse heal paberil sisaldab umt>,2öüf) illustratsiooni (ka kõigi linnade plaanid) ja Eesti kaaidi mitme-värvitrükis.EESTI ENTSÜK^LOPEKDIA o.',,,1 ■ i n,i,i ju loimetaju,!: AJALUCIC:E. Blumleldt, AHHEOLOOGIA: prof. R. Indreku, BOTAANIKA: prof.H. Kaha, ETNOGRAAFIA: prof. G. Ränk, FOLKLOOR: dots. O. Looriis, GEOGRAAFIA: prof. A. Tammekann, GEOLOOGIA: dr. E. Bülau,KALANDUS: kalandu.sEe.idi. E, Krinvaid:, KEELETEADUS: prof. A.Saarestv. KIRIANDUS: liv. H. Salu, KUNST: prof. A. Tunise, LOOMAKASVATUS: mag, A. Kivimäe. MAJANDUSTEADUS: majandi»,tea,11. K. Jalakas, MERENDUS: kapten E. Käsi, METSANDUS: orof.A. Mathiesen. MUUSIKA: prof. J. Aavik, NÄITEKUNST: klrjnmKA. Adson, PEDAGOOGIKA: lie. T, KUrmapas, PÖLLUMAJAXDUS-TEADLS: dots. J. Mets, SOTSIAALPOLIITIKA -JA TÖÖÕIGUS:õigusteadl. A. Kaelas, SPORT: R. Sepp, SÕJANDUS: kapten P. Kiutaro, ZOOLOOGIA: mag. H. Kauri, USU TEADÕIGUSTEADUS: riigikohtunik P. Poom.EESTI ENTSÜKLOPEEDIA sisaldab ülevaatlikke artikleid ka arstiteaduse. in nra.dsi.n filosoofia, füüsika, keemia, loomaarstiteaduse, nate-muntika, tehnika ja täheteaduse alalt.EESTI ENTSÜKLOPEEDIA kaastöölisteks on veel: Iie. H. Hagar, Iie.L- Kaelas, prof. E. Kant, mag. J. Kuil, prof. J. Kopvillem, dr. E. Laid,mag, J. Lepiksaar, prof. A. Lüüs, mag. A, Mägi, prof. J. Mägiste, prof.E. Poom, dr. A. Kuum, lie. I. Talve. mag. V. Taali, prof. E. Tender, ajaloolane K. Uustalu ja dr. O. A. Wehurmann. Teose tegevtoimetajaks onH. Meister.Teose lUeiellmiTf? viimaseks tähtpäevaks on SU. nov. 1964. Kuna teoseliiikikulud ,m suuled. trükitakse see ahmil ertetellimiste ulatuses ega/tule hiiiem müügile. Ettetellimise läkitamisel ärge saatke -raha, vaidnärult oma nimi ja aadress: vihkude eest tuleb maksta uonde ilmumisel,mille tähtpäevad teatatakse hiljem.Kiljutagu kirjastusele ja nõudke prospekti, kui Teie seda veel pole saanud! Peale paljude põhjalikkude andmete sisaldab see teosest ka proo-viieheknlie. Prospekt suatlötukse Teile kuludeta kätte.Tellige EESTI ENTSÜKLOPEEDIA, millest tunnevad rõõmu kolk perekonnaliikmed, eriti aga võõrsil üleskasvanud noorsugu!EESTI ENTSÜKLOPEEDIA tellimine ei käi kellelegi üle jõu: teosmaksab ainult 5 eenti päevas.Vihu hind: Ühendriikides $2.60. Kanadas $2.50, Austraalias H/W-,Inglismaal E-/1»/-. P.ootsis kr. 12.—. teistes maades Ühendriikide dollarialusel

KIRJASTUS ESTONIABox.160 82, Stockholm 16

on tugevateks sõjaväe toetuspimk- . lastama välja sõita, siis peavad nadtideks välja ehitatud: Saartel od j kõigepealt end meldima piirivalveelanike arv tingitud sõjaaegsetest j kordonis ja niihästi kolhoosi püügl-kaotu-stest, raahalaskmistest, küüdijloa kui ka oma isikut tõendavad äo~tannistest ja sundkohustusega mandlil ! kumendid kordoni nnirnis maha jat-töötamiseks ennesõjauegsega voitoü I ma. Nad saavad siis vastavalt koldes ühe kolmandiku peale kahane- j hoosi püügiloale äramärgitud kalas-nud. Saartele pääsemine on ääimi-: tämiso ülesande täitmiseks pillatud*elt raskeks tehtud, isegi lühiajalis- j hulgal põletisaineid,teks külaskäikudeks on vaja eriluba j Merelt kalastamiselt tagasi jõudeskohalikult miilitsalt ja MflB teenis-1 peava<j kalurid jälle omad kalapaa-tusinstantsidelt. Isik, kes sellist külastamislube soovib saada, peab omasmiilitsate slsseantavas avaldises täpselt ära märkima: reisu eesmärgi,selle kestvuse ja. alalise peatuskohasaarel külaskäigu puhul,

Eesti kalurid on koondatud kalu- j jettide kiirpaadid patrullivadrite kolhoosidesse, milliste eesotsasseisavad kindlad kommunistid, osalt

did kordoni ankrupiatsile viima, öeldiste abinõude tarvituselevõtmisegaongi seletatav, miks senini ainult ük-sikud.kaJuiid põgenenud on, mis lõpuks ka sellegi tõttu raske on teostada, et territoriaalvetes alatasa spv-

Kokkuvõttes peab tunnistama, et^ .... 4 . . . . ika Balti riigid on muudetud hüppe-sä Kaspia mere äärest juurdesigi-,)uuaks mgndc> Etteva]mirtuRed se1.

:ud vene kalurid, knluntele, k käivad palavllknlt ööd kui päe-.sidelc kuuluvad , 1gemini nende kolb oo;kalapaadid on -tavaliselt paigutatudöisesse sCvjettidc piirivalve koman-dantuuri lähedusse ja soe a^ukoha-

ad.

Juba puht inimlikkusest ja. ebainimlikkuse \'iisfu võitlemise seisu-

, kohast võetuna, oli Balti riikide, loo-plats on -okstreataiaga ümber piire- : vrttamine Kremlile enneolematu inim-tud. Kui nüüd kalurid tahavad

baks (“pogramtshnaja polosa”) ja. [tava kolhoosi korraldusel merele ka-

Eesti arst NeitsisaarteltNew Yorgis

ühendriikide idareitaikul puhknse^ St. Thomas, on töötaolles külastas New Yorgi Eesti Ma1-ja dr. Paal Ottoraar Eller, kes 1951.aasta juulikuust-peale töötab arstinaVirgin Islands rsaartegrupi ühe, suurema Haare, St. Crobc haiglas. Virgin.Islands ehk Neitsisaared kuulutadÜhendriikidele ja sinna asus^ kolmaastat tagasi toole neli «sti arsti,.kellel- dipii-slsseräüdajstenanlgui kohe ei oliwd väljavaateid USA-s &r$-tina tegutsemiseks löa saamiseks.- Samul St. Croix sk&l, kuid teises

haiglas, töötab tuntud cfisti kirurgppof, U Irich Karell: i)r. Ellcr arvab,et Neitsisaared el dle ktrnaki varem'omanud nii suurt ^ khhätgi kui seda:on prof. Karell ijÄ’‘:föndlasti;rci. saaseda ka kunagi tnl^ikus. Äimilt pÕ-;genlicuraskused lolfü iShjijsekš, -et nü:tuntud. eriteadteri:^'Ku^'jaarelc.- kuigi; prof.- U-l-K^^li^nn-nüüd^Neits:

; arstina ’dr. Nikolai Kilk. Dr. Nikolai Kiikipoeg on Ühendriikides lõpetamasülikooli ka arstina.

Dr. Paul Eller, kos Ee^ti Majakülastas koos abikaasaga, sõnas, etta tuli troopikasaarelt puhkuseajakskuumuse eest vaaju otsima, kuid süt- , . . ..

YoiTii ‘pafajttsti erakordsekuUmuseperloodi ajaks oktoobri kesk

konna kurbmänguks. Kas see aga kapoliitilisest ja sõjalisest seisukohastnii väga tark oli. Balti ruumi nii keT-ge käega Moskvale ära anda, sedanäitab kord tulevik ja seda saavadkõigepealt. Balti rükide lähemadnaabrid kord valusalt -onud nahaltunda. Tahaks aga siiski loota,/etjust see ebainimlik tegu Balti ruumis mitte saatuslikuks ei muutukssenini vabaduses olevale Euroopamandri osale. Balti raevi on punane!Nõnda tahtsid seda 1943-45 lääneliitlaste ja Kremli vahel-peetud ühii-

Ised konverentsid! Mingi asjaolu, eiivalgu.sta seda paromiri kui just aoei dramaatiline sündmus 1Ü50, a. liha-

paigäs. Neitsisaarbštikus ei valmistakuuams palju tüli, kuna tuul käibpidevalt üle. saare, jaliutades õhku,

-1 Saarel ön .elu võrdlemisi kallis, sestfenämus toiduainetest ja igasugusedtarbekaubad tuleb väljaspodlt I sissevedada. Saare petümseks toodanguks’on suhkTupilliroog ja sellp,saadused,muuseas ka_ rupim. Seetõttu, maksabNeitsisaartel pudel rummi- 6$LcentL jaklaasiviisi restoranis 5 eenti Ttlaas;

saarastikus väga ja tA Elanikkonna moodustavad *ac?ägridjtm oma eluga Tabul; • , kclleieriisaks saai'ole’ on^ ašimüd ka

Teisel saartegiupi suuremal &tarel, portoiikolasi ja vaike aYv valgeiä,

idline oma kursi kaotanud USA pom-ralpilüuja lennuk lõuna, poo) Liipajat (Lätis) sovjettide hävitajate lennukite poolt-alla tulistati ja sea kopsoma meeskonnaga Balti mere voogudesse langes. Balti meri jääb, kaedaspidi punaseks nii /kauaks kiuniühinenud Lüüme-Euroopti kord arusaamisele on jõudnud milline ( ohtteda idast ähvardab.

N^ptpn

“Vüba Eesti Sõnal” ön kirjafiaatjaäItõllridM -eoötlaeto - keskustes d .'

VABA EESTI SÕNA Nr. 42, neljapäev, 21. oktoober 1954

ÜKü|)eferitttaKriitiline nii põllul kui

laudasKui sügrie tulekul lubadusi anti

viljavaruoti.se plaanid laita Ta linna“vabastamise’* aastapäevaks, k.o. 22.sept,, siis oktoobris selguv, e1 polnudsel lubadused mingit väärtust, RHaal konstateeris 3. okt.: Viljakoristamisel valitseb suur mahajäämus.Linakitkumisel on olukord kogunitäiesti lubamatu. Ja kartuli ningjuurvilja koristamisele po.e üldsemingit tähelepanu pühendatud. Onsiis ka endastmõistetav, et seemetkipole varutud ja et kroonu normid ontäitmata. VjuLLaruata kõigile “vabastamispäeva*' lubadustele.

KriitiliM olukoida kolhoosi kurja,lautades iseloomustab läbilõikeliselt“olukirjeldus'’ Rakvere lahedusestVapruse kolhoosist, milles muu liul-Kits jutustatakse: Juba möödunud rai-vel oli suur puudus loomatoidust.Olukorrast väljapääsuks oli loomadeprakeorimino, s.o. lahrimine, Tänavuon olukord kujunemas veelgi .sandi-maks. Kidtuuroiitu.rid on kolhoosilainult 20 ha, ülejäänud heinamaadOn soostunud ja Jf gvee all. “Mip sealsiis läakida saakidest," üteldakse, jalisatakse, et “olukord sööda alal ontänavu kriitiline'’ (juba enne lumetulekul ja loomade lauta, panemist!).Heina on ainult paar kg lehma kohta

Heaolu ei saa jalgu allaRaamatukapid klaasideta — Pudrunuiadeks ei leita

toormaterjali

Külanõukogud, kolhoosid ja sovhoosid

EestisMinistriienÕukogu kohustas Tal

linna ettevõtteid, asuiusj .ja organisatsioone. kelle valduses on lammutamata ajutisi barak tüüpi elamuid,samuti neid asutusi, ettevõtteid jaorganisatsioone, kelle Valduses olevates majades elab perekondi pool-keHri ja keldrikorterites, alustada

VIIIVILJANDI KAJOONKõige jürsumalt aga lõ;kab hea

olu tõstmise juttudel jalad alt R.Hääl ise, kelle juhtkiri selle kohtaon hale enesepaljastus (8.9.). Kirju-J Akadeemik Viijämsi nim.. Silbi jatatakse, et kohalik ja kooperatiivne I Vasara kolhoosid; Savikoti sovhoositööstus, kes just peab täitma heaolutõstmise programme laiatarbekaupa-

tilm stamisoga, ei ole suutnudelanrnehitamst, et lähemate aastate I ülesande lahendamisele veel jisudagijooksul inimesed saeksid “ajakohasemad” korterid. Korteritingimusi

päevas. Ku dus sedaviisi loomaka;ratu.se taset tõsta, on mõistatus oma- j uds on üks suuremaidette, Kriitiline olukord nii lautades} saanud “modelljalat:sui ka põ Idudel paneb partehnehi\arjuma, Praegu peetakse partei--■converentse ja >#al siis karjutakseiksie'se pc;de ja üksteisest üle. Agakõikide* vihakisn On muidugi sihitudkolhoosnikute v^slu. Kuid viimasedtäivad kommunistide karjumisega ju-)a harjunud olevat; nad ei tee kisakõride läirrrit väljagi. Kuni need ei [ tarvitaja iie kätte■ulc lausa terroristlike abinõudega. | m\s lubati hijjer

hästi iseloomustav korraldus. Agamis väärtust sel saab olla. kui samavai t-suse häälekandja samal ajalkirjutab, et olemasolevate elumajadejuures ei teostata kõige hädavajaliksemaidki remonte. Sest “kommunaalmajanduse ministeerium ei hooli re~nondimatorjalide muretsemisest, mille tagajärjeks on, et pislremomlidkijäävad tegemata ja kasvavad paariaastaga kapitaalremontideks”. Agakui pisiremontidega e: saada hakkama .kuidas täidetakse s‘is käskusidajakohaste uute elumajade ehitamiseks? Nõukogude tegelikkuses onkadestatavad need in’mesed, kel onmingisugunegi peavari, olgu soe siislea kõige viletsam keldrikorter.

Viljandi rajooni tööstuskombinaat,nbariigis, eivalmistami

seks pealse ja alusnalika ju mitte kapeenvilla silmkoeesemcto p’aani läitmiseks. Sama kombi:td:tL pidi veelvalntisuuna jalaga lambi varjusid,librJaudu pudrunuiasid ja m., kuidsellekski oi saadud materjal' ja"uudistooted1'’' jäid tegemata. Mõned j me*”-raamatukapid, mis valmis saadi, anti j aKa

Hobusekasvatus.7. Raudna (Raudna külas): Kali

nini nim., Raudna, Job. Varese nim.ja Heimtali sovhoosid.

Süüpinki asetatakse kohaliku, põlev-J Saarepeedi (Saarepeedi külas):kivi ja keemiatööstuse ministeerium, | Moori, Linda, Lembitu, Uue Tee kol-toönduskoopcratsiooni nõukogu jajhoosid; Viiratsi sovhoosi Aiodu osa-ETKVL. Nende tootmise tase ei ra-jkond; Kanda Laste-Invaliidlde Kodu

t Kommunismi Tee. Vapruse, Rolshc-v ku kolhoosid; Põdrangu .«ovbook-i

tPoikuni osakond; Porkuni Kurttr J)6. Pärsil (Viljandi linnas): Edasi'.]'“J^usKw,,; Rakvere Moetööstus/

2. Kiltni (Kiltsi asulas); Edasi,Sirbi ja Vasara kolhoosid,- Triigi.sovhoos..

Laekvere (Laekvere külas):Rahkia, Sademe, Rahva Võidu, Võitluse, Punalipu kolhoosid.

Mutiga (Muuga külas): Kalevikolhoos.

kulda tarbijaid põrmugi. Eriti halbon niisuguste kaupade, nagu mööbli,jalatsite, snvinöude, ehitusmaterjalide, lasteri'ctc jne. valmistamisega.

Abimajand.9. Uusna (Verilaske külas): Tä

he, Kevade, Kommunismi Teel kolhoosid; Viiratsi ja Uusna sovhoosid;

Neid kaupu toodetakse vähe ja see | Vana-Võidu Loomakasvatuse Tehni-välienegi on väga kallis ning madala kurni Õppemajand.kvaliteediga. Paljude tarbeesemete i(). Valma (Olu külas): Kajaka,valmistamisega pole üldse alustatud- j Rahu eest. Majaka kolhoosid,ki. Tuuakse ette, kuidas lihtsate sft- VÕRU RAJ00Nvmoudegi valmistamise plaaili poletäidetud, rääkimata siis näit. vauik-l 1. Haanja (Haanja asulas): Mure ist. Artellid on ettenähtud tellis- namäe, Tammemäe, Tasuja kolhoosid,test suutnud teha ainult poole, ka- 2. Kasaritsa (Vana-Kasoritsa kü-tusekive aga üldse mitte ühtegi. ET-j las): Lembitu, Kommunismi Tee, V.KVL ettevõtted on telliste plaanist Kingissepa nim. kolhoosid; Kubija

Ima klaasideta, [heaolu tõusustle saata!

täitnud ainult viiendiku. Ettevõttedon primitiivse tootmisorganisatsiooni-ga, tööviljakus on madal, toodanguomahind selle totiu väga kõrge. Jaüldse jäetavat elanikkonna elutarbc-line “teenendamme” tahaplaanile,konstateeritakse juhtkirjas ja tehakse selgeks, et laiatarbekaupade valmistamine ja kogu elutarbeline tee-nendamine on väga “madalal tase-

• dugi üldtuntud tõsi-takista jahvatamast

Viljandi ja PärnuKoimmmj st I i kud propa gandist id

Jitlevnd, mida nad kõik uu suutnudhitada ja saavutada Viljandis ja‘armis. Nii on Viljandisse ehitatud’ultuiirnwtja, jaamahoone, ir-eisama-indi hoone, rajooni loomaravi aIng 95 indivlduaaleliiinut Pooleli 00irgmlsed ehitused (suur osa allesiiesti algjärgus): autotranspordi-aasi garaavh, administratiiv-tÖös-ishoone ja proftiJaktikum, konser-itehas ja metsa toostuskeskuse töö-rjad. Ehitada kavatsetavat ka “vanti gi parimat” spordihoonet.Kui me võrdleme saavutatut selle-1. mis 10-el viimasel vabariigi aas-1 ehitati, siis peab igaüks tunnis-ma, et tulemused kümnel puna-aas-; ozr üle ootuste- nigelad. Eriti kuivestada, kui üliodavalt on voimu-l käes inimtööjõud, Seepärast kö-ldaksegi eaamasü rohkem sellest,

- da kavatsetakse, kui sellest, misi ba on.

Viljandi kohta käideldakse veel, etoas on kolm üldhariduslikku-, üks

ijlisnoorte- ja üks meditsiiniline1 skköol, üks pedagoogiline kool,j±Jv&: muusikakool, noorte spordikool,autokool ja põllumajanduse mehhaniseerimise kook Kodanlikul ajal olnud Viljandis aga “vald paar väikestkooli”.—Kooliks Võib ju nimetadaIgat pisematki kursust, kuid hoo-behda pole selle uue “kulturnajaga”küll mingit alust peale prop/aganda-tegemise tahtmise.

Pärnu olevat kujunenud “vabariigi^ suurimaks kalapüügi- ja töötletöise keskuseks. Pärnus töötab eestisuurim Mootor-kalapüügijaam, kuna“kerkimas” on “uus kalakonservite-has, mis on üks suuremaid Balti vabariikides”, Pärnus töötavad praeguIinaketramis- ja Kudumisvabrik, na-hatoõstus Kroom, mootoritehas “Pro.•fetaar”. Pärnu kuurordi kohta lausutakse, et kodanlikül ajal külastanud seda vald eesti ja välismaa ra-hataiusad. nüüd aga “tuhanded meiefliaa töötajad”. Need “meie maa” töötajad tulevad aga Moskvast, Leningradist, Staiingradist ja Sevastoopo-list, ning on rõhuvas enamikus parteituusad. Pärnu ja eriti kuurordi-ehltostega pole aga hiilata, seepärast mainitakse ainult, et sanatooriumis viibijate kasutuses, olevat klubihoone ja kino. Kuurordi “rekonstru-eerimiseka” uute sisseseadete ja mvi-:aparaatide muietsemiseks olevamagaiö.a. vältd kuhitatad 15 miljonit■ rubla-—See, näida Päriiu suutis ehi-■tada Isrfld vabariigi paari! viimaselj^cgelsvusaastaJ, oa muidugi unusta^

i suuda kom-sti kui inida-lini aoga an

tud, kuid omalt pooltmunism eh:t«da .lamalgi. Kuigi selleks on stud teivelt 10 pikka

Rahva Hääl” kii jutub a^ei pealkirja nil “10 .sõjajärgset aastal Pär

is’’ {suuresõnaliselt:"Linna peaarhitekti launi on la’a-laotamd Pärou linna generaal

plaan. Selle tsentrumis on Keskväljak. Nõukogude Maja. kotme-korm-sclised hoonetebJokid kaht] pool väi-1iakut, allee ja purskkaev, nõukoguderiigi rajaja Lenini monument,” ,

Purskkaev ja (taevale tänu, ka) jLenini monument on aga ainult unis- |tused ja plaanil, sest alles “lähemateaastate jooksul saavad kõik need jplaanid tooks.

Plaanis on veel palju toredaidunistusi, millest ei tasu muidugi kirjutada. sest unjstad.i oskab igaüksaagunii. Kuid nagu Viljandi, nii kaPärnu puhul võivad kommunistid uhkeldada “koolide” loeteluga. Osaneist koolidest näitab ka, kus king1“kommunismi ülesehitamisel” kõigerohkem pigistab.

Pärnus on järgmised koolid: kolmüldhariduslikku keskkooli, töölisnoorte keskkool, Turbetööstuse Tehnikum, Lap.te Muusikakool, Kolhooside Ehi tuskürnnike kool, Kalatööstuse Õppekursuste Kombinaat, kunaPärnu Ülejõel alustatavat linna suurima, neljakordse keskkoolihooneehitamist Vastav teade lõpeb enose-tröõstivalt: “Sotsialistlik Pärnu areneb ja kasvab.”

Kah uks “vabastamispaev”Samal ajal, mil vaba maailma! eest

laskond meenutas noid traagilisi päevi eesti rahva elus, kui kümne aastaeest “võidukaa” punaarmee valgussaksa armee poolt mahajäetud Eestisse ja kõik, kes said, püüdsid põgeneda läände—pandi punaste orjaperemeeste poolt eestlased kodumaal“pühitsema” Tallinna “foshistlikesfcrööwallutajatcst vabastamise 10.aastapäeva”. N.n. Võiduväljakut toimus 22, sept. ülelinnaline miiting,kuhu töölised ja ametnikud sammusid vabrikute ja asutuste kaupa kolonnides (ja kindla valve ning kontrolli üll), kandes loosungeid, punaseid lippe ja muidugi ka endiste jauute isakeste pilte.

.Miitingu kirjelduse lõpetab Tallinna Raadio loomulikult sellega, ettöötajad lahkuvat miitingult kindlasüdamesooviga “töötada homme pa-Temini kui täna,.* niug anda oma

LühiuudiseidEestist

KUIDAS MITMESUGUSEDESIMEHED oma. heaolu eest hoolitsevad, selle kohta jutustatakse omapäraseid näiteid Lihulast. Seal ontarbijate kooperatiivide rajooniliiduesimeheks Schelcri nimeline kõmmu-

luist. Ühel ilusal päeval sai kauplusenr. 1 juhataja kirjaliku kiisu—olguVõidu kolhoosile määratud jõusöödast 200 kg müüdud—-Sch. jahi- jnkalapüügikaaslasele. Puhtu bioloo^giajaatna valvurile Savile. Võidulehmad, kes niikuinii olid poolnäljas,pidid veelgi rihma pingutama. Kauplusse oli juhuslikult saabunud üli-konnatäis riiet (haruldus!). Kohe tegi esimees korralduse, et kinni hoida,kuni tema ise riide ära ostab.

Siis oli jah:söpradel haavleid tarvis. Kui üks väike partii saabus, olidneed kohe esimehe poolt “beschlag-nahmt”. Keegi müüjaist andis siiskiosa haavleist teistele jahimeestele.Esimehe kärgatusega kaasas käiskorraldus, et müüja toogu kolmepäeva jooksul haavlid kauplusse tagasi.

Esimehel on jahisöpru ka kõrgemai pool. Kui ta kolta peal sisse kukkus. aitasid need teda kohe välja.Ja õigust jäi esimehele veel ülegi.Alluvad saavad aga alatasa "pähe”,nagu keegi kurtis, kes ise oli saa-und. Üht tütarlast “karistas” Schsedaviisi, et edutas ta ühest kooperatiivist teise pearaamatupidajaks.(Sealt on vangimineku võimalusednimelt alati väga suured.) Kui tütarlaps selle koha ees ägedat hirmutundes edutamisest ära ütles, kihutasSch. ta kohalt minema.

LAUREAAT ERNESAKS nukrutseb laulupidude üle. Tema kirjutab muu hulgas, kuidas suviste rajoonilaulupidude komisjonides istunud ainult politrukid^ kuna tegelikudkoorijuhid-ja muusikategelased- sealttäielikult eemale olnud jäetud. Nõnda siis kavade koostamisel juhtunudki# et komisjonid lihtsalt lõiganudajalehest soovitatud laulude nimekirjad välja ja saatnud need ühes trükivigadega peakomiteele laulupeo kavana kinnitamiseks. Laulupäevadeltarvitatud häälekõvendajaid, mismuutnud ettekanded “plekiplari-naks” Katkooride distsipliin olevatmadal ja elujõulisi koore on lagu-

Sanatoorium.3. Lasva (Lasva, asulas): Oktoob

ri Võidu, Ed. Vilde nim., Võidulipukolhoosid.

4. Nursi (Nuvsi asulas): TV R,Kreutzwaldi nim. ja V. I. Lenini nimkolhoosid.

5. Rõuge (Rõuge asulas): Kommunisti ja Tammsaare n’m. kolhoosid.

6. Sõmerpalu (Osula asulas):Tõusva Koidu, V. M. Molotovkolhoosid; Sõmerpalu sovhoos. j

Viilina (Viitma asulas): Oktooh-{ri, G. M. Malenkovi nim., Külvaja, IPunase Tähe kolhoosid. 1

Välmcla (Võrti asulas): J. V. jStalini n ui.. Akadeemik R. Viljamsi I

Järve, 8. M. Kirovi nim. koi- jhoosld; Väimela Loomakasvatusteh-nikumi Õppemajand.

väike-maakja rajoon. As^amalTa (Assamalla külas):

Rakke (Rakke asulas): Tuleviku, S. M. Kirovi nim., Punase Tähekolhoosid; R. Pälsonl nim. sovhoos;Rakke Lubjatehas.

8. Sulla (Salla asulas): Tammiku,Esimese Mai, Partisani, V. I. Lenininim kolhoosid; R. Päleoni nim. aov-höos.

7. Simüna (Simuna asulas): Lembitu, Kungla, Koidula, Sangari kolhoosid; Avanduse Põllumajanduskool.

8. Tamsalu (Tamsalu asulas):«luuni Võidu, Viisnurga ja Horemijy -kolhoosid; Põdrangu sovhoos; Tasalu Lubjatehas.

9. Triigi (Avlspca külas): Koidu,Õigluse, Ed. Vilde nim. kolhoosid;Triigi sovhoos.

20. Vsjangu (Vajan,gn külas):Viktor Kingissepa nim., Kalevipojakolhoosid; Aavere Invaliidide Kodu.

12. Venevere (Venevere küla*):Tasuja kolhoos.

12. Väike-Maarja (Vä‘kp-hLu«rjaasulas): Kiire, Oktoobri Võidu. UueElu, Vambola kolhoosid: Triigi sovhoosi Müüriku osakond.

äiud. Nende asemele tekkivat iga-guaeid “ansamV>eUd ja estraadior

kestreid”. Lõpuks hädaldab E. tuntud asjaolu üle—meeskoore ei ole.Tesvest reast rajoonidest ei ole 1955.

laulupeole tulemas ühtki meeskoo-PuhkpUHorkestriie tase olevat vä

ga madalale langenud. KÕ'k läheb“estraadi” vaimus. Laulupiievadelesinenud mõned orkestrid lauludesaatjaina, kuid saade kujunenudlauljate segamiseks,

VÄNDRA RAJOONL Aesoo (Rahnoja külas): Ihina-

so Tähe, Sädeme, Tulcv ku kolhoosid; Rahnoja sovhoos.

2. Aluste (Vaki külas): T. D. Lõs-sonko nim.. M. I. Kalinini nim. kolhoosid; Pärnjõe sovhoos; VändraLoomnsÖÖdabaa.si Vaki Abimajand., 3. Eidapere (Eldapcre asulas):Kirovi nim., Nõlva ja Ahokõnnu kolhoos.

4. Kaisma (Kergu külas): V. Kingissepa nim. kolhoos; Pärnjõe sovhoosi Tootsi ja Viluvere osakonnad.

5. Rõusa (R.Õusa külas): LidiaKoidula nim., Carl Robert Jakobsoninim., Sirbi ja Vasara, Vii^nastükükolhoosi; Võidula sovhoos.

6. Tori (Tori asulas): OktoobriVõidu, Kalevipoja ja Karl Marxinim. kolhoosid: Tori Hobusekasvan-duse Instituut; Tori Invaliidide Kodu; Eesti NSV Teaduste AkadeemiaVändra Katsejaam.

ennastsalgavaTööga uus panus kommunismi üleschitarmsek5,\ kinnitadesjärjekordselt S&©nuauuistiike üritusteainukest süiti-^rgistada

töötajatelt \Üha.? rohkem ja rohkcntltoodi - ri

2

8i.’s võivad kerkida esile elamused, jon tekitanud meile valu või eru

tust, samuti ilmuvad unes meie liialdused ja soovid ning rahuldamatanõuded, soovunelmad. Nagu Öeldud,esinevad need mõnikord väga, katkendlikult ja ebaselgelt ning neid tuleb “seletada”.

Selle seletamisega on mindud agavägg, kaugele, milline asjaolu on tekitanud tugevat arvustust ja iseginaeruvääristamist.

Kui nieil õnnestub vastata küsimusele: milleks tekib unenägu, siis onmeil hõlbus lahendada ka järgmisiküsimusi. Me arvame, et mc ei eksi,kui vastame, et unenäol on needsamad ülesanded, mis ilmsi-oleku vaimsel tegevuselgi: kaaluda, kombineerida, mõtelda, kuidas oma du kaitsta, korraldada, hõlbustada ja Õilistada,

Ja tõepoolest, ärritused ja erutused ilmuvad’selleks, et enesest, tundaanda ja siis neist lahti,saada. Salajased soovid, mi s päevaste askelduste keeraes ei suuda enestest mär-*ku anda, poevad öövaikuses esile,et oma vähenõudlikkust. meelde tuletada. - Ilmselt rahuldamata nõudedkoputavad aga korduvalt uksele-janõuavad rahuldamist.

Sellega on unenägudel suur .tähendus. Nad täidavad salapolitsei osaöövaikuses ja püüavad ilmutada jatabavateks teha kõiki organismivaenlasi ningvmeelde tuletada sellesõpru. Kuna kurjategijad on vägakavalad, $ils peab pende kindlakstegemisel ja-oletamisel. olema väga

osav. ’ -j

Meie agugie täna ainult Ühe liigiunenägude VUatWmi&l£ ja^ seleiamLsele. mis ei nõua meilt erilist osa'

vust ja mis on tabatavad vaga. hõlpsasti. Scc kategooria on—pagulasi ^unenäod. Nende tagapõhjaks on il *diselt meie kodu, meie kodumaa omakodususega, mugavusega ja julgeolekuga.

Kõige esimene puudus, mis pagulasel tuli läbi elada, oli toidupuudus, sageli isegi nälg. Siis oli peaaegu ainukeseks jutuaineks, toit omamitmesugustes variatsioonide*. Eritiselgesti andis nälg end unes tundaja me nägime und peaaegu ainulttoidust, heast toidust, söömisest jajoomisest, nagu. endistel headel aegadel, Mõni hea seapraad pruunide kartulitega ja hapukapsastega pani meidunes lopsakali neelama.

Kui olime küllaldaselt rahuldanudaa söögiisu heade toitudega siin

maal, siis kadusid.,•sellised söögLime-näotL Neil polnud vajadust esile kerida, sest mo olitnc to'duga varustatud.

Nüüd oli kord kiies mui.ustusAmö-nägudel; kodumaised tordid, koogid-rosinatega sünnipäeva • .kiinigiid i _/küpsised esinesid unenägudena,- soov-tmenägudena neid maitseda ja nautida kodust tüünet

Järjekorras tulevad kodumaisedunenäod, mis peegelduvad meie ühiskondlikku ja kultuurielu. Vaatamatalihapottidele võõrs‘1, jätkub %dstmõõtmatuks ajaks meile unettfio materjali meie kodust- :ja- ' kpdumftäht,mida võimata asendada vöõml; Perekondlikud sündmused, 1 läbikähui-sed vanemate ja iaste vahel, tuttavate kohtamiiiof ja. nendega vestlemi-

-köiki seda* 'võib ju ten taval rnuü-i*aJ, ka võõiBÜ läbi olada, aga midagijäabrikka puudu^iSce on* kodune tud-. :

;riTv^' '-ri

Nr. 42, neljapäev, 21, oktoober 1954 VABA EESTI SÕNA

Valimised Rootsis ei edeneKuidas Rahvusnõukogu ringkonnad “veetsid aega” A. Maureiimatuste puhul - Sügishooaeg avati “Roosade prillidega” - Elav

pakkumine raamatuturul

T. S. Eiioti tervitus eesti Himus Eva'd Männa “Tar-pagulaskonnale

“TuiHelben-

üllas

(M eie kirjasaatjalt Rootsis)STOKHOLMIK, 10. okt- (YESõna kaastööliselt)—Rootsi eestlaskonna

sügishooaeg on nüüd avatud. Selle juhatas sisse tänaõhtunc Eesti Teatriesskrtendus Borgarskola ruumes, kus Aarne Viisimaa toi lavale HugoRaudsepa lõbusa komöödia “Roosad prilMd”. Saal oH viimseni välja müüdud ja etendusele avaldati rohket kütust Peale Aarne Viisimaa enda esitlesid näidendis kodumaalt lontud nimed nagu Valentine Kask, Marje Pari-kas, Sisi Pinna.

de eest makstud hinnale jalegatnoõda

tõusta.

Rohke osavõtt teatrietendusest lubaks kõrvaltvaatajale nagu konstateerida, ct eestlaskond elab sõbralikes suhetes ja üksmeeles. Kuid tegelikud olukorrad on kaugel ära neistrüül istest. Alfred Mausri surm tõendas, ct isegi ühe juhtiva inimese lõplik äraminek ei saa tasandada noid•kuristikke, mis valitsevad siinseterinnete vahel.

Samal laupäva Õhtupoolikul, kuitoimus Alfred Maureri matus Metsakabkis, olid Eesti Rahvusnõukogu ringkonnad korraldanud Eesti

- Komitee üritusena “mornina laupaej vaõhtu veetmise”, mis mõjus selge

demonstra tsioonina.

Sinna oi d kogunenud teise rindetuusad A, Koiga eesotsas, kes puudusid A. Maurori matuselt. Vägaimelikuna mõjus ka Eesti Rahvusnõukogu häälekandja “Teataja”number, kus A. Maureri surmast oliteatatud paari reaga, kus sama lühidalt oh öeldud mõned halvustavadmärkused “VEKO ringkondade presidendi J. Holbergi” kohta ja kuhukõrvale oli paigutatud sõnum pealkirja all "Valdinanisule neli aastatsunnitööd", mille lõpus oli märgitud,et dr. Valdmanis olevat kuulunud lätipagulasringkonda.de “veko-poolele”.Kuidas ktvke seda iseloomustada, selle jätame lugejate hooleks.

juurde. Aga ega vist mulgid jonni eijäta, nad tahtvat varsti oma erl-õhtu ära pidada. Ettevalmistusedselleks olevat juba käimas.

Kodumaal oli viimaseil aastailkombeks orgaiüseeuula- maakondadeviidi seltsideks. Juba iseseisvuse algul moodustasid saarlased oma eri-seltsi. Saarerahvas on ikka omaetteolnud. Siis tulid mulkide, jäyvakate,pärnakate, virulaste ja teiste organisatsioonid. Mulkide seltsis olevateksisteerinud veel eriline elütraulki-de aILsekts.‘oon Tarvastu, osakonnanime all. Ainukesed, kes oina seltsi eiteinud, olid tartumaalased. Nüüdkuuldub, et Rootsi eestlaskonnas tahetavat seda traditsiooni elustada,Kas see just otstarbekohane on, selleiile maltsaks mõtteid vahetada. Olemeniikuinii lõhestatud. Uued organisatsioonid tooks ainult pärtikularistm

j Üldvalimistest Rootsis, mille poo-! kst eestlaskond siin kõigist teistestj paguIftskeskuHtest maha on jäänud,j on seisnud viimasel ajal pidevalt kõ-I ne all, kuld praktiliste resultaatideniei ole veel jõutud. A. Maureri surmkatkestas esialgsed ettevalmistustööd,neid peeri mitmes grupis ja avalikkust ei ole seni informeeritud, kuikaugele need jõudsid. Et asjas edasisaada, tulevad kõigepealt bürooruumid leida ja vastav kapital kokkupanna üldvalimiste korraldamise kulude katteks—ütlevad asjale lähe-

| dalscisjad. Seni ei ole aga seda toi-j munad.

j Sündmuseks siinses pagulaselusj vöiks nimetada Ed. Viiralti tööde üle-I vaatenäitust, mille korraldas Ed. Vii.I raki sõber läti kunstnik E. Kalniush,I kes samasuguse näituse esitas kaj USA eestlastele New Yorgis käes-I oleva aasta aprillis. R. Kalninshi! Viiralti--kollektsioonist ou välja pan-jdttd 260 Viiralti tööd. Täna, piiha-j päeval, kõneles näitusel Stokholraij Ülikooli professor kunstiajaloolanej Slen Karlhig, kes audis kadunud| suurmeistri loomingust iseloomuliku; ülevaate. Näitus kestab veel ja ei\ või ütelda, et seda eestlaste pooltj elavalt külastataks. Vaimsed huvidnäivad soikuvat, see oa üldine kaebus. Tcatriüritusist voetakse küllveel elavalt osa ja muust lõbusamast,kuid Viiralti tööde näituse taolisedüritused ci leia suuremat poolehoidu.Ja see on mitmeti imelik, kui asjaümber pealiskaudselt mõtiskleda,sest on ju peagu igas pagulaskodusmõni Viiralti gravüür või monotüüpia seinal, enamikus Viljandimaatamm ja Väike Virve. See oli algu]mood muretseda Viiraltit ja tematoid osteti samuti kui näiteks tolmuimejaid ja muid tingimata tarvilikkemajapidamisesemeid, pealegi kui oliteada, ec Viiralti tööd vastavad nen-

Arrasad kaasmaalased, kui näete i damn emakeele lugem‘se kõrval lausutul kodust ja kodumaast ja kodu-i lu ,ia muusika osatähtsust. Helikunsti-fsest tundest, riis tähendab see, ct teie j kultuuririünaamlka on meil muudeet ole unustanud oma rahvast ja kodtimaad. Teie peidetud narvlrakuke-sed tuletavad teile seda unes meelde,mil te. pole seotud igapäevaste askeldustega, Nad tuletavad teile aga kameelde, et teie võiksite leida ka igapäevases elus momente, mida vo k-site pühendada kodule.

Seepärast—-nähke palju kodumaistUnenägusid ja tehke vastavaid te

gusid! Ants Roos,Mõttekilde

doktor Oskar Looritsa raairatust“PagTilaskodude kasvatusffluresid”Õnnistatud on need kodud, kus va

nemail jätkub aega ja huvi oma lastega tegelemiseks: sellised kodud is-tutavad oma lastesse harmoonia armsust. mida meie disharmoonilme aegnii väga vajab. -Ning mida Süure-maid raskusi väliselu meile veere-tgb.. pagulasmiljõos, seda tähendus

_ s,rikkamakä muutub just pagulaskeel Idude osatähtsus eestluse säilumisel

J"nhcst sugupõlvest teise. , ;

Raamatu kaudu ihe õtüüre sidetminevikus loodud kestvate väärtustega, mis, aitavad mc'1 oma vaimse palge kujundamist sisukamaks ja omapärasemaks teha. Meil on võõrsilebamugav end vaimselt kodutute hulkuritena,-: tunda, mispärast- seda enam-vajame ■ emakeelsete .raamatute- va

. headust oma. vaimse jõu ja: tapakaalu, I,täiendamiseks kõigi nende varade ja;

. .väärtustega* mida, npiteViku JöOimng, meile on pärandanud^

>

Vaimsuse omapära ja tanakualu■; r. • seisukohalt eriti -kõrHt'lt«l>oame h»n-\

Süg shooaeg raamatuturul tõotab !algad© suurte pakkumistega. Kauba-jmaja Produkti poolt väljakuulutatud |Eesti aktuaalse ajaloo esimene unnepeaks varsti ilmuma. Tellimistega ollakse aga tagasihoidlikud. Inimesed,kes raawatupakkumistega tegelevad,ütlevad, et rootsi eestlaskonna toiminguis on alanud villade- ehitamiseperiood ja nüüd ci taheta hästi kroone kulutada raamatuile. Ka kardetakse, et väljakuulutatud aktuaalseajaloo raamatud ei suuda vahest veelküllalt objektiivselt äsjamöödunudsündmusi valgustada.

Eriasi on Rootsis tekkinud uuekirjastuse Estonia poolt kavatsus'välja anda etnsüklopeedia, mis sisaldaks läti väljaande kujul ainult eestiasju. Kirjanike Kooperatiiv valmistub ette biograafilist leksikoni. Nende suurteoste kõrval jätkuks tavaline kirjastustegevus. Kas see ei olemeie kirjastustmu üleküllastamme.küsivad mõned. Siin on raske Õigetvastust leida. Bernard Kangro onütelnud oma kogemuste põhjal, etmida rohkem raamatuid välja antakse, seda rohkem ne-d ostetakse ja eton aluseta kõnelda, nagu oleks kirjastustegevus paguluses suhteliseltsuurem kui see oli iseseisvus Eestis.Mõned pagulased ütlevad kiili, etminu raamaturiiul on juba raamatuid täis ja. i ohkena ci ole mul va*m-sete huvide esindamiseks vaia. B.Kangro aivates .sellele riiulile mahubveel köiteid.

Rootsi on hädas soomlastega, nagunähtub rootsi ajakirjanduse viimaseaja kaebusist. Soome ja Rootsi vahelises liikluses ei ole rootslasil egasoomlasil vaja viisasid.ja seepärastolevat soome kuritegelik element hakanud valguma Rootsi. Üks rootsiametmees kinnitas hiljuti, et Rootsiskinnivõetud korrarikkujaist olevatviimasel ajal 50 prots. soomlased.Kõik pussitamised, mis Rootsis ettetulevad, pannakse soomlaste arvele.Soome lehed konstatoorivad sama

nr. 2 ilmus k.a. Gertee inglise kaasaegse

suur ma autoii T. S. Eiioti ja temaloomingu koht© pealkirja all “T. S.Eliot—ajavaimu ja ajatu vaimu luuletaja”. Mainitud ajakirja numberon Eiioti sünnipäeva puhul, millineoli 26. sept., toimetatud tema kättekoos õnnesoovidega tähtpäevaksning kaaskirjas on ühtlasi antud seletusi mainitud ajakirja ning eestlaste kirjandusliku tegevuse kohtapaguluses üldse. Eliotilt, kes \öõ-jraste suhtes tavaliselt on äärmiselt itagasihoidlik, saabus nüüd kiri te-1ma kohta kirjutatud essee autorile. jmilles ta tähendab, et “TulimuUa” jeksistentsist teada saades Ui on lau- jsa vapustatud kuuldes, ct selline ajakiri nii vaikese vabasse maailmapäasnud eestlaste arvu juures vabalteksisteerida võib. Chna kirjas ta soovib “Tulimullale” parimat edu ja palub lõpuks edasi anda oma parimad jsoovid kõigile eks ili.s elavaile eestlastele.

Balti broshuur Uus-Meremaal

L us-Meremažil on Balti komiteekirjastusel ilmunud inglise keelnebroshuur “Balts and their Eclipse”milles antud lühike ülevaade Balririikidest ja N. Liidu vägivallast nende kallal. Kroshüüri koostaja oneestlane Harald Kapp. BrosLüürison avaldatud ka Bernard Kangroluuletõlge “Your Country”. £<-ebroslniür on esimeseks eestlase pooltkoostatud väljaandeks Uus-Meremaal.

Lätlased mälestavad JanisRainist kogutud teostegaSeptembris möödus 25 aastal läti

Hmlekuulsuse ja näitekirjaniku JanisKainist? surmast. Seda tähtpäeva mälestasid lätlased kõikjal vabas maailmas. Tähtpäeva puhul on otsustatudvälja anda Raudse kogutud teosed20 köites.

kade teekond”Torontos ilmas Ev;d<) Männa vai

mulikkude vaatluste valimik, “Tarkade teekond". Teos sisaldab kakskümmend eriteemat käsitavat pala,m\s vaatlevad usu ja tegeliku elliprobleeme mitmest seisukohast.

Teos on Eesti Usklike Ühiskirjas-tuse poolt kirjastatud. Välimuseltkaunis, kõvas kalmgorköifces. kullagatrükitult maksab soe 1.75 dollarit.Lehekülgede arv on 164.

Raamatut saal) tellida postiga, kirjastuselt: Rev. K. L. Mnrley, 95Breadalbanc St., Toronto. Ont., Canada. saates rinna teose hind ja 10ronti postikuludeks.

Ettekanne Anna HaavastSoome Kirjanduse Seltsi

koosolekulLäinud nädalal toimus Helsingis

Soome Kirjanduse Seltsi ettekandekoosolek. kus esines Helsingi Ülikooli,eesti keele lektor Eeva Niinivaaraettekandega Aima Haava 90. sunni-päeva puhul. Anna liaiiva luuletusideklameerbdd Eeva-Maija Tammekann ja Marjatta Laapotti. Teise ettekande pidajana esines koosolekulveel Rootsist külalisena saabunudprof. Andrus Suureste, kes kõneleskeelemuutuste levimispiiridest Kostis.

ebameeldivat asjaolu ja katsuvad leida abinõusid, kuidas kriminaalse elemendi voolu Rootsi aladele takistada. Kuid rootsi ajakirjanduse hädakisa näib olevat liialdatud. On heakõiki ebameeldivusi soomlaste kaelaajada, nagu varemalt patuoinastekspeeti väga paljudel juhtudel pagu

lasi. J. Niglas,

E. Karrisoo kontsertChicagos

Eest.: tenorilaulja Ecdo Karrisoo,kes hiljuti tagasi jõudis c.rinemisrei-i.ilt Rootsi* ja Norras, annab pühapäeval. 31. oktoobril kontserdi .Chicago eestlastele, Kontsert toimubRootsi klubi saalis, 1258 N, LaSalle St. Kontserdi korraldab Chicago Eesti Võitlejate Üliing,

| Teatan Igp. daamidele, ct. töötan koos pr. Marta Hint iga

“Vien” Beauty Salon ts102 W. ', 5 St., telef. SU M«2(AmsterA ni ja Columbu.ce ave.Vahel), 7* ja 8. ave. aHraudfeepe-vuse lähedal). Eestlastele soodustused. Ettetellimine soovitav.

Austusega NADINE

ÜKS HUVITAV MARGIPROTSESS EESTISEesti margikoguja kirjutis Ameerika filatelistlikus aj;

kunstide sea5 tugevamaid,, ka hinge-õilistav ja massipedagoogilne mõjuon helikunstil meie juures otse hämmastavalt vägev—mitte kogemata ;pole eesti kultuuriloo iseloomusta-jaiks just laulupeod, jah, Isegi veelpaguluses. Mida nõrgemaks aastatega ununeb ja tuhmub võõrsil meiekodudes emakeelne laulurepertuaar,seda hädaohtlikumalt lõtvub ka meielaste kultuuri- ja. • rahvusteadvus.

Käitumise pisiasjus palia.Aubkinime.se kodune kasvatus läbi kogu

ta eluea. Tänavakasvatuse ohvrid onjuba kasvõi sellestki tunda, et keegipole Õpe tänud neid niita nuuskama,vabandust paluma ega bussis istekohta pakkuma.

üle kõige kodu peaks immutamalapsesse armastuse ja aUKtuse tundeid kui' itümliku kooselu ideaalseidaluseid. Muidugi otsib ka endamaks-mapanutung lapses Juba varakultväljapääsu, ja kogu 'eluks lähebsuhtlemine teistega vale suunda sellisel Inimesel j kes lapsepõlvest pealepole harjund distsiplineeiima omatunge, taltsutama Y>ma tahtöüsi jaarvestama ka teisti? soovidega.

-ÜLESANNE.'t Kui doktor öl Loofltsa mõttekilludpebksid olema mõne» punktis Vastuvaieldavad, siis palume seliesüteätsdäri VastaStikuiiie? mõttevahaturitoob kindlasti tõe päevavalgele.' L -

■ A.R. -K?s leiab? : ;

Milline sõna ei sobi alltoodud:viie'

Ameerika margikorjajate ajakiri, mida välja annab Society of Philatelic Americans, avaldas kahe lehekülje pikkuse kirjutuse koos kabe ülesvõttega Eesti leopardi-postmarkide vigatrükkide. nimelt “viie jalaga leopardi” kohta. Kirjutise autoriks on eesti margikoguja Paul M, Raamot,Michigani osariiglsfL Kirjutises antakse ka lühike ülevaade teiste Eestipostmarkide kohta kollektsionääri seisukohast vaadates.

Kiijutises puudutatakse lühidaltka omal ajal Eestis aset leidnud kõmulist kohtuasja, kus “viie jalagaleopardi” postmark oli segatud nõu-deprotsCssi, milles nõudesumma oli100,000 dollari suurune ja mis üheeesti vandeadvokaadi viis süüalusenakriminaalasjas kohtu ette.

Ühes .suures nõudeprotsessis Tartu ringkonnakohtus oli nõudja volinikuks vandeadvokaat JohannesViik, kes praegu põgenikuna-sisse-rUndajana eluneb Kalifomias, Ühendriikides. J- Viik kohtas kostja, volinikku kolm päeva pärast seda, kuioli apellatsiooni viimne tähtaeg jaküsis ainotvennalt, kas see edasi eikaebagi Sealt peale hakkasid hargnema omapärased sündmused.

Kostja advokaat oli unustanudedasikaebest sisse anda, millega protsess oli kaotatud. Kuid ta arvas olevat leidnud pääsetee. Tema kätte olisattunud üks viie jalaga leopardigapostmarke, mis olid raoni päev tagasi ametlikult käibelt kõrvaldatud.Advokaat kleepis vigatrükiga margikirjaümbrikule ja läks postkontori,paludes ametnikku mark ära terabeldada filatelistlikul otstarbel. Olikombeks raargikorjajaile vastu tullamarkide tembeldamiseks, mille tõttuadvokaadil ei olnud raske saada pos-tiametnikkn niikaugele, et, ta templisseadis kuupäeva viis päeva tagasi,lüües, templi margile . ja ümbrikule,Nüüd oli advokaadil kerge edasikae-büst sokutada kohtus hommikul saa-

J buva posti hulka, ajades ametuikugai

posti saabumise ajal juttu.Edasikaebus oli nii kohtusse sisse

tulnud, kandes ümbrikul küll õigetkuupäeva, kuid olles Tartus tee!postkontorist kuni ringkonnakohtunitervelt vits päeva. Kuna tegemist olisuure nõudcprotšesriga, äratas edasikaebuse hiline saabumine tähelepanu ja asja hakati uurima. Tartupostkontori .ülem seletas kategooriliselt, et tegemist on kelmusega. Oliolemas ka asitõendus: advokaat kasutas edasikaebuse kohtusse toimetamiseks lihtkirja, ümbrik oli aga tembeldatud postitempliga, mida kasutatiainult tähtkirjade tembeldamiseks.

jakirjasKohus asus seisukohale, et kuna

edasikaebuse kirjatempe] on võltsitud, tuleb eedasikaehus lugeda hilinenult sisse tulnuks. Advokaadi- vastu tõsteti süüdistus võltsitud dokumendi tarvitamises. Üheks tunnistajaks protsessis oli praeguse kirjusseautor Paul M. Raamat, kes oli, tolajal Tartu ringkonnakohtus anrafciy.Advokaat pääses karistusest seetõttu, et ta suid Tartus südamerabandusse enne kui tema- asi jõudis kohtuette.

Ameerika margikorjajate ajakirjakirjutises ei ole autor Paul M. Raamat puudutanud asjaosaliste isikutenimesid, tuues selle loo ajnult kuiühe omapäras© sündmuso koos haruldase Eesti postmargi- VigatruHfa,mille hind praegu rahvusva^etfsdpostmargiturul on .kõrge.

Geislingeni eestlasedvalisid

GeisHngcni eesti rahvuskoondiseaastapeakoosolek korraldati 9. skp,“Gasthaus Glocke” rumnes. Osavõtt'koosolekust oli harukordselt elav.Komitee esimeheks valiti rõhuva,häälteenamusega Joh. Västrik, keriseisab nüüd juba neljandat aastatjärgemööda rahvuskoondise eesotsas.Jühatuslrkmeteks valid ,FriedrichK&sak, Eino Roode, Oskar Lulia jaEnn Teehu. Kandidaatideks jäidKersti Lossmanri-ja Void. Rannik.'Revisjonikomisjon valiti koosseisus IVoid. Palik, Veera Unu ja William;Kaevanda Paikkonna aukohtu koös-seisu valitu Oskar Luha. õp. MaxVaher_ja Rein Piht. Olgu märgitud,ljisiküt onet aukohtul pole seni- olnod A^ajä Veel ] protsessi

lahöidada ainsütki tüliküsiniustp’v^

Arutades tulevast tcgevürikav%^pt-sastas uus komitee panna erilist õr^k-ku Geishngöni kalmistule ma^tpdkaasmaalaste, hatidade kpimst^mi-sek. Teatavasti on- Geisiingcci maetud üle saja eestlase, .kellede kalmudrõhuvas enannjses hoiab korras, üeal-

eesti rahvusgrupp. On mõistetav,ct GcisHngeni, pesti komitee julgebselleks otstarbeks loot# ka.&bi yjü-jaspoolt Eriti aga upijf .ka^mapjas-toit, kellede omakseid yõi. sõprUj^amaetud .Geislingeni. Edasi, otsustatihankida EÜSL-i Keskkomheelt nSus-õlek eestlaste siAöpänrado korr^da-.miseks '-GeipJingeals. ijüUyal ^süvel,Geislingenis elab tpraegü Altfltnpfgu-selt 170 ‘ ‘’ v 1 " 1 ‘ 1

V ÄRA RP.STI S rt N A Nr. 42, neljapäev, 21. oktoober 1954

Aken kodumaale

Orisdnaalfotod suurformaadisvärvilised

Või harilikud ühetoonilised fotod Tallinnast ja teistest Eesti linnadest.Kõik iraisterfotod meisterfotograafidelt ja mitte ülesvõtted trükitudpiltidest.

Üksainus võrdlev pilk näitab suurt ja üllatavat vahel. Motiividelt onnad kõik kenad, hästi väljatöötatud ja .siigavnruumilisc tundega.

On nagu aken kodumaaleKõik fotod kaitstud kopeerimist! vastu (copyright by H. Roomeri),

mistõttu on vähe avaldatud ja seega igale ostjale uudispildiks. Pildidmüügil Eesti Majas reede õhtud. Soovikorral saadetakse pildid postiteel toile koju.TEIE VAUTE SOOVITUD PILDI OMA KODUS, SAATES ÜLE

JÄÄNUD FOTOD TAGASI.Iga pilt on garanteeritud: laim tagasi, kui pilt oi meeldi.

Hinnad; pildi suuras 20X25 s® alates $1.50 kunj $2.50, stturus 28X36sni alates $2,50 kuni $3.60. Värvilised 20)'. 25 sm alates $4.—- kuni $b.—Välja lõigata ja saata postiga:

H* ROOMEUI, 13 East 124 St., New York 35, N.Y.Saadan siinjuures postmarkides 9 centi ja palun saata täpsemat

foi'iTLatsiooni ja kirjeldus piltide kohta ja hinna suhtes.Saatja mari ja aadress (kirjutada trükitähtedes): ■ - • -

EAK uus aktsioonriietusesemete kogumiseks

Suure katastroofi algusKoi. W. Saarseni huvitav ettekanne Rootsis - Uusi andmeid Eesti

traagilistest sündmustestse nõrgendamiseks. Korduvais lauakõnedes tuli tervitusklaaside kelgitamisel Stalinist Vorosnilovini jtMolotovini kuuldavale ikka üht j;

juttu sellest, kuidas Kreml

STOKHüLM (BPB)—Missugused sündmused arenesid Tallinnas 15 a.tagasi, kuidas tulid nõukogude baasid, nris toimus parast Eesti-Nõukoguden n vastastikuse abistamispakti sõlmimist baasidekomisjonis, kuidas Moskvaarendas uinutamise taktikat ja millega see kõik Jõppes-^-need küsimusedolid ettekandeaineiks Rahvusliku Liidu poolt korraldatud kõnekoosolekul,

referendina esines koi, W. Saar.sen. Kuna referent kindralstaabi II(vastuluure) osakonna ülemana seisis sündmuste keerises ja kuulus ülemjuhataja lähemate kaastööliste hulka, siis äratas tema ettekanne seda elavamat huvi

Ligi kaksdest, mille ;üksikasjalik

1938. j

tundi kestnud oUckan-issejuhatuseks anti kavälispoliitiline taust aja

sündmuste (Hitlcri

et stuna “Metallist” pida;ajal ühendust Paldiski ja Tallinn:vahel. Ja kui Laidoner oma jõulueelsel külaskäigul'Moskvasse vestluse

olevat enam’ mingeid nõudmisiEesti vastu, kuidas abistamispaktigakõik küsimused olevat lahendatud,

j Jne., jne. Ühes lauakõnes Pätsi aus-baaside I tac*GS jutustanud Stalin Pätsi eluloost

1 niisuguseid üksikasju, mida näit. referent pole vareni kuulnud olnuSLStalini jutte kuulates tekkinud tun-

et kas või mine ja paisuta õlale) kronoloogilise vaatluse

ga. nopime välja mõned seigad,Molotoviga jutu viis “Metallisti”, ja iitle: Molodets, seltsimees! Teata-loole ; tundis M. end ebamugavalt

lel võiks olla teatud väärtust Eestile lausus- et "jätame selle asja”

Eesli Abistamiskomitee New korgis algas uut aktsiooni riietusesemetekogumikeks puuduses olevate eestlaste ahistamiseks Euroopas. Aktsiooni läbiviimiseks palub EestiAbistamiskomitee kõikide USA-sasuvate eesti kirikute ja organisatsioonide lahket koostööd.

Eo$L Abisüuniskomiroe New Yor.gis ja Ameerika Episkopaal KirikuKeskvalitsuse vahel käesoleva aastadlgul sõlmitud kokkuleppe kohaseltsünnib annelatud riietusesemete pakkimine ja. edasisaatmine EuroopasseKirikule Maailmaliidu (ChurchWorld Service) poolt AmeerikaEpiskopaal Kiriku kulul.

Riietusesemed palutak.se saata< < ;• .■<• 'For Estonian Relief”«■j i»* = • nnrch World Seivicc

York 16, N.Y. ning teatada kohesaatmisest Eesti Abistamiskomiteeleedasiste korralduste tegemiseks.

Riietusesemete saatmisel palutak.sesilmas pidada järgmist: 1) Veokulud kuni New Yorgini tulevad tasuda riietusesemete saatjal kauba ärasaatmisel. 2) Saadetis peab kaalumavähemalt 100 naela. 3) Kandmiskõlb-matuid riietusesemeid mitte saata.

Eesti Abistamiskomitee peab riietusesemete suunamisel silmas, et needläheks võimalikult ühtlaselt kõikidelerahvusgrupi osadele Saksamaal jamujal.

Eesti Abistamiskomitee poolt teatatakse riietusesemete saajatele Saksamaal ja mujal missuguse Kiriku võirahvusorganisatsiooni poolt need on

•fast 29th Street, New 'kogutud ja annetatud.

KNr. Tondi valimised Rootsis

Stokholm (BPB)—Rahvusfondiesinduskogu Stokholmi liikmete valimine mõõdus olevuseta. 30 kohale oliküll esitatud 51 kandidaati, kuidmingit võistlust nende vahel ei kujunenud, sest kandidaadid kuuluvad,mõni üksik erand välja arvatud,Rahvusnõukogu mõtteosaliste hulka,kes omavahel ci võistle. Osavõtt valimistest oli pisut leigem, kui eehnt

Puhastus riigiamet-konnas

Washingtonist teatatakse ametlikult, et ajavahemikus 2S. maist 1953kuni 30. juunini 1954 on riigi teenistusest vabastatud 6926 isikut. Osaneist on vabastatud vastava otsusega., osa lahkunud teenistusest vabatahtlikult. Neist on ebalojaalsuse pärast vallandatud 1743, hoiuoseksua'

ko.ge uuema ajaloo seisukohalt.Kui Hitler Poolale kallale oli tun

ginud, ütles kindr. Laidoner oma lä-hemaile kaastöölistele: Suure katastroofi algus on käes. Kes alanud’õitlusest võitjana välja tuleb, onaske ennustada, aga selge on, etõitjaks jääb see, kes suudab saadaihuruuini valitsejaks! Meie kindral-

staap pidanud Poola olukorda lootu-ietuks, temale lääne poolt antud ga-■amiid olid paberlikud, tegeliku abisaamiseks ei olnud Poolal väljavaateid.

Septembri keskpaigu sai meiestaap sõjaväeliselt esindajalt koiSinkalt Moskvast telegrammi, et tema auto vajavat sumbutajat. Kokkuleppe keeles tähendas see: Nõukogudmobiliseerivad ja koondavad jõudusid lääne piirile. Telegramm to.tuti staabist kohe Laidoneri kätteViimsi mõisa põllule. Seda lugenudTuttas L. president Patgi juurde Kadriorgu. Nende nõupidamine kestis 5tundi, Sealt tagasi tulles teatas L.ootavaile kaastöölistele, et nõupidamisel otsustatud: Eesti ei pea midaginiisugust ette võtma mis võiks pinget Baltikumi ümber suurendada.Kas see oli ka Laidoneri seisukoht,ei selgunud. Küll aga. võidi märgata,et sellest alates muutus L. väga tõsiseks ja enesesse süvenenuks. Divlj-siülemaile tehti korraldus valvet piiridel kõvendada ja kallaletungi korral tegutseda ettenähtud juhtnööridekohaselt.

Kui L. Poola-Saksa soja algulkorralduse tegi, et mõne poola sõjaväelase või ka üksuse Eestisse ilmumise korral toimida rangelt erapooletuse 1‘eegleid silmas pidades, siisvaadati staabis üksteisele küsivaltotsa, et kuidas sellist asja küll saak;

lismi pärast 618, kohtu all olemise juhtuda. Aga juhtus ometi. Tartu läpara aremalt 2272 ja mitme.su>

ident K. Nixon puudutasriigiametnike vallandamise küsimustoma hiljutises kõnes Denvoris, märkides. et Eisenhoweri administratsioon on riigi teenistusest kõrvaldanud mitte sadu vaid. tuhandeid kommuniste, kaasajooksikuid ja isikuid,kes tegelesid riiki kahjustavate ülesannetega. Päraat Nixoni kõnet tungis temale teravalt kallale demokraatliku partei esimees Michell,nõudes Nixonilt kommunistideks osutunud ja vallandatud ametnike nimede nimetamist

sel korral (1952). Seekord hääletas jgustel muudel põhjustel 3657 isikut393-st (411) hääleõiguslikust 259'(296). Hääli said (teine arv tähendab eelmisel korral saadud häältearvu): Pcriitz 195-240, Rci 184-197,Warma 183-202, Rank 171, Kaasik162-187, Indreku 161, E. Penne 157-jne. Edasi Osutusid vee] häälte saamise järjekorras valinuks Palm.Kaelas, Kandi'ef Horm, Krepp, H.Lüüs, Märgiste, Nurmsite, Art. Terras, Rajamaa, Viisimaa, Oleks, Ni-vanka, Am. Purre, Raskazov, E.Ncrep, Saving, B. Mäelo, R. Kolk,T. Kink Raud, Nõmmcra, Aule.

Tulemustest nähtub veel, et A. Reion eelmiste valimiste kolmandalt kohalt “tõusnud'* teisele ja ot tema poliitilise keskuse seki*. Horm on “lan

genud” 4. kohalt 11.-le. Vii uane asjaolu arvatakse tingitud olevat neistebameeldivaist protsessidest, mis siiniäset leidnud ja mis nähtavasti ka“pmas. perekonnas” hukkamõistmistleidnud. Valimistest osavõtu kahanemise tendentsi seletatakse veel sellega, et osavõtu tingimused on keeruliseks tehtud

Valimised toimusid veel kahes piilkonnas, nimelt Borases ja Eskilstu-nas, kuld märksa nõrgema konku-mentrigu. Mujal valimisi ci tolmunud,kuna ei ohiud esitatud vajalikustxrohkem kandidaate. Esitatud loeti-vnliniistcta valituiks. Sedagi asjaolu-tuleb pidada huvi lõnguse mürgiks.

hedal maandus poola sõjalennuk,oli startinud Vilnost. Ja Tallinna reidile ilmus poola allveelaev Orad, kesütles masinate rikkeid tekkinud olevat. Lugu selle allveelaevaga oli meile õnnetuseks. Kui see oli Tallinnastpõgenenud, said venelased ettekäändeid oma väljamõeldud süüdistusteleEesti vastu. Molotov ütles omanõudmiste esitamisel välisministrile,et te pole ju võimelised oma erapooletust kaitsma, allveelaevani ei . uut-nud te kinni hoida. Järgnes hiljemveel “Metallisti” puhjalaskmisc lugu. Et see oli puhtakujuline väljamõeldis. seda tõendab see asjaolu,

Koi. S. lükkab resoluutselt ümberkõik pahatahtlikud kuulujutud sellekohta, nagu oleks Orzeli põgenemapääsemisel mingit osa olnud sellelasjaolul, et pr. Laidoner oli poolapäritoluga.

Seltevi saabudes Moskva nõudmistega, pidus valitsus 26. sept. koosoleku, mille protokollist S. ütleb omalärakirja olevat. Ta esitas aga ainultLaidoneri arvamlsavaldusest solkoosolekul kokkuvõtte. L. on ütelnud: Meil ei ole kuskilt abi loota.Lääs on ise sõjas ja Soomega ci olesaadud rääkidagi, meie saadik Möl-1-ersOn ei ole vastaval pool jutulogipääsenud. Lätile oli ettepanek tehtud, et kas sõjaväelised spetsialistidei kohtuks näit. Valgas. Kuid sealttulnud vastus oli eitav, Riiu arvamise-järele ci olnud silmapilk kokkutulekuks sobiv.

Nõnda olnud valitsus üksinda japidi Moskva nõudmised aklscptee-

Kiüdas töötas eesti-venc komisjonbaaside üksikasjade kindlaksmääramisel, need lood on varemafst kirjutusist juba tuttavad. Koi. S. ütles:Kujutlege nende eesti sõjaväelaste

asti kinkis Voroshilov Laidonerilekülaskäigu mälestuseks koguni hobuse, kuna seda tõugu traavel rat-savõistlustel Laidoneri tähelepanuoli äratanud. Teame aga, mis oliKremlil “plaanis” ja teame ka. missugune oli kingitud hobuse saatus—see läks kink’jalle tagasi pärast pc-lemehe küüditamist.

Kindral Joonsonist, kes Laidoneritagandamise järele juunis 1940 sõjavägede juhatajaks määrati, mäletabreferent J. ütlust ohvitseridele, et taOn raske südamega määramise vastyvõtnud, aga et ta katsub päästa, mispäästa annab. Päästa ei saanud taflga enam midagi.

Lõpuks katsub referent vastataküsimusele, mida talle korduvalt olevat esitatud, nimelt mis oleks juhtunud. kui Eesti oleks venelastele vastu hakanud. Koi. S. kokkuvõtlik arvamine ori: Nii poliitiliselt kui kasõjaliselt oleks vastuhakk olnudsama hea kui enesetapmine.

Referaadis tuletas kõneleja meeldeka omaaegset saksa vastuluure ülemat ('anarist. See suhtunud eestlastesse väga sümpatiseerivalt ja temast olnud mitmel korral palju abi.eriti ka informatsioonide tehnilisel

hingepiinasid, kes venelastega pidid ! v^hendamisel a. 19SS jne. Ka koi. S.lääkima! Ühe rängema momendina j' ?^'ne^ ta^e ^nu pääsmise eestmäletab referent, kuidas tankivägede I surmast. Teatavasti oli taülem Pavlov, nähes eestipoolsete I st sõjaväelasest _kesesindajate visa vastupanu, enese jlaua tagant üles hiivas ja röögatas:

siin kaubelda, tankidlõpp! (Sama Pavlov oli saksa-venesõja algul Valge-Vene piires rinde-ülemaks ja anti seal paanilise taganemise pärast Stalini enda käsul so-jakohtu kätte. Tema ots ei saanudkerge olla.)

Laidoneri külaskäigust Moskva,kus koL S. kaasas oli, ja millest üksikasjad lugejaskonnal enam-vähemteada, meenutas kõneleja siiski üht,ja nimelt seda uinutamise taktikat,raida kommunistid kasutasid. Bolshe-vike keeles nimetatakse seda valvsu-

kommunistide haardest välja pääsesid, koi. S. veel pärast 1940, a. riigi-

i pööret. Canaris poodi Hitleii käsul'pärast 1944. a. putshikatset,

Eestl-soonreADVOKAAT

ERO K. DJERFIMMIGRATSIOON JA KÕIKSEADUSLIKUD ASJAÕTEN.

DUSED51 Chambers St eet

’ New York 7. N.Y.Room 1016 Tel.- V/OjJi 4-1646

'Adolf SCHRAGER’i

Lätlaste laulupidu NewYorgis 1956

USA lätlased organiseerivad oma^ärgötise -laulupeo New Yorgis 1956.=a: Selle ‘ ettevalmistuseks on loodudjubn koimtne, kes eeltöödega alusta--nufl Komitee on otsustanud esinedavttep^tJkuga kõikide vabade lnüaste-fioole, et numuaegselt New Yoiglsi•'koi-yaldate.va laulupeoga toimuks;iBüIupeod *ka teisteö maades ja manäd*4tel; wiegaÄtle nwaHiua,

HÄRRA SCHRAGER LAHENDAB ISIKLIKULT

kõik soovid seoses finants-RASKUSTEGA.

Tutvuge modernse KÕRGEKVALITEEDILISEMÖÖBLIGA, mis vastab hinnale. -

Suures väljavalikus ühe- ja kahe-inimesevoodiga magamistoad, söögitoad, elutoad, misvalmistatud tuntud firmade poolt. Samuti köögi-sisseseaded, madratsid jne,

Kui soovite ilusat ja head mööblit, leiateselle-SCHRAGERi juureBfc

1647 SECOND AVE. N.Y.C.85. ja 86. St. vahel. Tol.: RE 7-2850

sõnulistessc rühmadesse? Miks?1. Ella, Tiiu, Urve, Paul. Kadi1

2. Kask, lepp, kadakas, vaher, pärn.3. Pääsuke, lõoke, vares, Ööbik,

vähk.4. Haamer, kahvel, lusikas, taldrik,

kauss.| 5. Kollane, valge, punane, putukas,

sinine.6. Paat, vanker, lennuk, jalgratas

hobune,7. Jooksma, magama, hüppama, käi

ma, tantsima.8. Mina, tema, ema, sina, meie.9. Kolm, tolm, kaks, kaheksa, üks,

10. Usin, hoolas, valelik, hea, töökus,AH.

Kes jätkab?Kirjuta igale ulatud arvude reale

veel viis sobivat urvu lisaks! Mikssa arvad, et just need arvud onõiged?

1) 2, 3, 6,. 8 12 2) 2, 4, 8, 12 3) 2, 3, 6, 7, 14, ,4) 2, 4, 3. 6, 6, 9, .. . 15) 2, 6, 3, 9, 6, 1S .6) 2, 2, 3, 3, 5, 5, 8 .

’ A.R.Proovi kirjutada!

üks sajasõnalinc jutt ja paiguta sellesse alltoodud sõnad antud jüije-korras ja nõutavas vormis!

Antud'Sõnad! Udu, tühi,, käraii-kgs. pinge, padi,-kukkuma, kahekesi,hirm, liivatera; õhk, tõusma, rahu.

A. K ..Mina õpin mängides ■

lugema! ,; - Nii jutu^tas •mulle ükg viie-äastane'tütarlays.

(Vihikluurime

da.s su .siis seda tued?”u ema tellis mulle Kiri-KoolL^ma) ja meie nüüd kahekes^seda. Ema ütles, et —1nii selgeks tohtutl,

.eal olehoidku

AGA MINA JÄLLE KIRJUTANEESTI päris

ÕIGESTI!“KUI vana sa oled?”“Olen kuue-aastane.”“Kuidas sa seda õppisid?”“Ikka Kiri-Koolist!’’

SEE POLE MIDAGI —MINA LAHENDAN KEERUKAID

ÜLESANDEID!“Kust sa neid saad?”“Häh, sa ei tea pooli asjugi! Kiri-Koolist!” ,a

LASTEVANEMAD,*1KIItI-KOOLw Vaba Eesli Sõna

on mõeldud ka Teie lastele!

Tähelepanu!“Kiri-Konl” välja lõigata ja alalhoida! Neid meie vajame veeledaspidi.

?. Ign ülesande lahendus orilehetekirjutada! Paber võib olla kaksvõi näi korda väiksem ecnleeht,nagu lahenduse ulatus nõuab,

3. Igale lehele kirjutada oma nimija vanna! Ka noored n.uutnra4jirk-järgulc TBnemalu. V

“KIRI-KOOL-'243 ««t ilth St, New York 16, N.Y.

Nr- 42, neljapäev, 21. oktoober 1954 VABA EESTI SÕNA

KANADA RVM SEISUKOHTVALITSUSE KÜSIMUSES

Eesti rahvamuusika Kanadakoolides

Vestlus muusikaõpetaja Jaan MartinigaKanada välisvõitluse nõukogu sekretäri pr. H. Juhani lahkel kaas-

tegevusel oli allakirjutanul võimalus viibida paar päeva Toronto Naisseltsiste-suvekodus, Jõekäärul. Koha'e sõideti Kanada pedagoogide peres tun-

müd eesti muusikamehe Jaan Martini autoga. Sisukast vestlusest viimasegannname odasi mõndajri huvitavat Kanada koolielust.

J, Martin oli just lõpetanud Onta- täiendavad rahvakoolide õppejõudrio haridus- jn, koolielujühtide pooltKanada pedagoogidele Torontos koiraldatud ja kolmandat suve kestnudmuusika suvekursused, millest võllisosa üle 300 Kanada kooliõpetaja.Kursusi! oli J. Martin nii õpilasi kuika õppejõude. Nimelt on Jaan Martin, kutseline pedagoog, kes kodumaallõpetanud Tallinna Konservatooriumi puhkpillide klassi, Kanadas palgatud teatud kooliringkoivna muusikaliseks lisaöppejõuks-instruktoriksvõi “supervisor’iks", Dagu öeldakseKanadas. Sellisena tuleb temal omaringkonna 18 rahvakoolis anda muusikaõpetust õpilastele, aga olla ühtlasi nõuandjaks õpetajatele muusikuja laulu Õpetamisel.

J. Martini eriülesandeks nnblokkflöodi viimine Kanada koolidesse. See on eriti rootsi koolidesläbilöönud kerge pill, mis sobiv kanoorematele õpilastele.Selleks koostas J. Martin, kes ju

ba Rootsis töötas sel oma erialal,50-khekuljeli.se ja üle 120 harjutusega blokkflöodi õpiku, milline pillpraegu levimas Kanada koolidesse.Mainitud suvekur.susil oli J. Martinkahes blokkflöodi paralleelklassis nimetatud pilli õppejõuks. Sellel suudeti võtta läbi mainitud õpiku har-jutustik. Pildil, milline ilmus Toronto lehtedes, näemegi J. Martini harjutamas Kanada pedagoogidega.Huvitav on see meile muuseas sellepoolest. ct selle Õpiku kaudu kümmekond eesti rahvaviisi (Leelo, Ma kõndisin vainul, Poisid, mis te mõtlete

on saanud tuttavaks kanadlas-

~'s‘ InstiTiktorj ainet’s tuleb J, Märti-Dil igapäev liikuda ringi ning igasalluvas koolis teha .kooliaasta jooksul üle 30 visiidi.

Vestluses J. Martiniga selgub, etmuusika ja laulu-õpetus Kanada koolides-on nõrgemal astmel kui Eestis,ega hinnata muusikavõimeid ka Kanada seminarideski ja tavaliselt

end muusikas hiljem. .Selle tõttu onJ. Martinil võimalus ka koolilaulu-tunde tuua seosesosse pilliõpetusega,mille tõttu mitmetes Kanada koolides tuntakse ka eesti rahvalauludetekste. Samuti on J. Martin kevadistel päevadel, mil õpetus võib toimuda väljas, sidunud pilliõpetuse kavõimlemise ja rahvatantsu Õpetamisega ningmitmetes Kanada rahvakoolidestantsivad poisid ja tüdrukud: Kii-gadi-Kaagadi. Kaerajaani, Eidera-tast ja teisi eesti rahvatantse.Igatahes lastele J. Martini tunnid

meeldivad ning pillionu on oodatudkülalisi. Teatud määral on muusikaõpetus Kanadas ka kergem, kunasiinne lauluõpetus toimub toonika(do) meetodil, mis lastele lihtsam.Nii on J. Martin paljudes koolideskujundanud kookkoore. kooliorkest-reid ja ka teiste pillide õpperinge.Sest iibeks Kanada koolielu omapäraks on, et õpilane võib ühel päeval nädalas puududa koolist. Sedavõimalust kasutatakse eriti õpilastepoolt, kes võtavad eratunde muusikas. keeltes, balletis jne. Ka J.Märtinil on muusika ciitundlde õpilasi 50 ümber, neist osa ka Kanadaeestlaste perest.

Kuigi iildi-cd muusika-suvekuisu-

V. Päts asutas uue organisatsiooni ja rühmitusepanu välisvõitlusele

(TORONTO KIRI)Möödunud. laupäeval peeti Torontos Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu

RVN pühendab peatähele

korraline üldkoosolek, kus tähtsamaks päevakorrapunktiks kujunes pea-nunislri aset. A. Maurcri surmaga tekkinud olukord. Kuna hiljuti asutatiTorontos Voldemar Pätsi ja mõniugate RV Nõukogu liikmete poolt uusorganisatsioon—Eesti Vabastamise Organisatsioon,—siis tõstis V. Patskoosoleku algul päevakorra täiendamiseks küsimuse, et RVN võtaks põhiseaduslike organite korraldamises oma seisukoha, milleks ta esitas vastavaresolutsiooni. Seoses päevakorra täiendamisega tekkisid elavad vaidlused,kuid V. Pätsi resolutsioon ei saanud hääletamisel enamust. Koosoleku enamiku seisukoha järele võeti vastu teine resolutsioon, mis lähtub sellest, etRVN peab jääma oma põhikirja piiridesse, aktiivselt mitte sekkudes sisepoliitilistesse küsimustesse, kuid jõudumööda neid siiski toetab.

Nii võetigi vastu RVN liikme E.Salujanna resolutsioon järgmises sõnastuses: “Rahvusliku VälisvõitluseNõukogu peab Presidendi Asetäitjasurma tõttu tekkinud olukorras tarvilikuks, et Põhiseaduses ettenähtudValimiskogu kiiresti kokku astuksPresidendi Asetäitja valimiseks, mille taotlemisel tuleb luua eeldused Vabariigi Valitsuse kujundamiseks laial,võimalikult kõiki meie vabadusvõitluse aktiivseid ringkondi ühendavalalusel."

Tagasilükatud V. Pätsi resolutsioonis oli aga lähemalt määritletudpeaministri aset, Joh. Holbergi ülesanded ning klausel, et “valitsussesaaksid nimetatud kukud nende senise teo ja töövõimsuse, aga mittemõne endise poliitilise partei kuuluvuse järele ja et selle juures arvestatakse rahva ja kõigi maade valitudesinduste sooviavalduste ja seisukohtadega."

Sõnavõttudes nimetatud päevakorrapunkti juures selgus, et osa RVNliikmeid, eesotsas V. Pätsiga on asutanud mitte ainult uue organisatsiooni. vaid moodustavad RVN-us erirühma. Küsimusele, kes sellesse rühma kuuluvad, keeldus V. Päts vastamast ning nii jäigi koosolejail teadmata. ke.s uue organisatsiooni ja uüeRVN rühma seljataga asuvad.

Olgu märgitud, ct uue organisatsiooni asutamine on Toronto kaas

laskonnas tekitanud märgatavatlevust uing selles nähakse üheltpoolt

millisele pinnale RVN, vastavalt omapõhikirjale ia äsjasel üldkoosolekulavaldatud otsusele, ei laskunud.

RVN korralise üldkoosoleku muustosast olgu märgitud, et sellest võtsidosa Ühendriikidest Rahvuskomiteeesimees prof. Vasar ja prof. Perandi. Viimane esines pikema välispoliitilise ülevaatega, puudutades eritikommunismivastast võitlust USA-s.Prof. Vasar tervitas Kanada eestlaste keskesinduse kokkutulekut.

Koosolekule esitatud tegevuse jakfissaaruanded ning tegevuskava jaeelarve kiideti juhatuse poolt esitatud kujul, peale väiksemate muudatuste ja täienduste heaks. Samutivõeti ühel häälel vastu ülemaailmseEe.^ti Kesknõukogu põhikiri, millekohta lähemaid seletusi andis sekret.E. Rennit USA-st, Sellega on Kanada eestlaste keskorganisatsioonÜlemaailmse Eesti Kesknõukogu tegevuseks onapoolse ja-sõna Öelnud.

Tegevuskava täiendati RVN liikmete Leetma ja Pankscpa poolt esitatud ettepanekuga, mis näeb ette jvälja töötada Eesti Täienduskoolistruktuur ja standard-õppekava ning jsee saata õppetöö ühtlustamiseks ja Ihõlbustamiseks keskustesse. Sama ettepaneku kohaselt asus RVN seisukohale, et tunnitab vajalikuks jatka-ta Eestis valitseva ebainimliku olukorra uurimist senisest laiemas ulatuses ja igal sobival juhul esitadanõudmisi ja kaebusi Nõuk. Liidu valitsuse vastu UN-is, nõudes Vene

RVN-le konkurentsi, teiselt pooltvalit-sust viivitamatult vabastama. Ve-

osimiu.se korraline üldkoosolek asjalik ja kantud ühtsest koostöövaimust,kuigi Eesti Vabastamise Organisatsiooni ja V. Pätsi ettepanekute tõttu võis eeldada koosoleku niiiitelda“lõhkiminekut'’. 'Janu RVN esimehe•T. Mülleri ia koosolekute juhatajateE. Kiisna, E. Kareda ja A. Latt kuasjalikkusele, jäi see aga ara. kuiginüüd On selge, et RVN on jagunenuderirühmitustesse ja V. Päts on omamõttekaaslastega asutanud KVO-ninimelise partei, sest vastavalt esimeheJ. Mülleri nrapäi imiselc dries V,Päts. et kui põllumehed grupeeruvad oma parteisse, siis võivad sedateha ka teised.

Nädala keskel toimunud TorontoEesti Seksi aastakoosolekul valitiseltsi esimeheks järgnevaks tegevusaastaks edasi senine esimees H.Lupp. Uude juhatuse valiti kolm senist jnhatusliigot ja kolm uut. Peakoosolek, mis oli osavõtu arvult suurem kui kunagi varem, otsustas TESeltsi Naissektsiooni varad annetadakevadel asutatud Toronto Eesti Nais-seltsile, millega kauemat aega päevakorral olnud pingeline küsimus rahulikul teel lahenes.

A. Veerus

KolimisedI reisijate, pagasi, mööbli ja

kohalikud jakauge veod

ijade J

aga aktiivset sisepoliitilist tegevust,

sed lõppesid, kavatseb Chv-uio provintsi koolide muusikaelu juv G. K.Fenvick, kes muuseas ka J. Martiniõpikule kiristanud eessõnu—blokkflöodi ala kursusi jatkata ka järgmistel aastatel. Sel puhul on J. Märtinil kavas ka epiku teise ande koostamine, miilil p tuleks siis käsitamisele edu.siõppijntega.

A Meikup

Laupäeval, 30. okt kdl *48 õhtul

New Britain’is, Connecticut354 Park St.

New Yorgi EHS Teatriosakonna korraldusel etendubL. Fodori komöödia

"Küpsustunnistus”Lavastus: Kadi Taniloo, lavapilt: Ivar] Pehme.

Kaastegevad: V. Busch, K. Taniloo, K. Viljur, O. A;alter, S. Loll, L.Lepik, E. Tõnisson, J. Mosin, E. Roost, R. Schmidt, V. Martin, M.

Hiiesalu, S. Vahter, A. Itmtrm ja L Elken.

Eesti territooriumil olevatestvangilaagritest kõiki Eesti Vabariigikodanikke ja need tagasi saatma omaend. kodudesse. Edasi juhiti nimet.ettepanekus tähelepanu, et eelmisestjärgnevalt tuleb sundida Vene valitsust viivitamatult lõpetama igasugune terror Eesti Vabariigi piiridesja kohe välja viima vene okupatsiooniväed ja Vabariigi territoorium üleanda Eesti Vabariigi valitsusele.

Nimetamata ei saa jätta ka seda,et möödunud RVN üldkoosolekul otsustati eestlaste esindus kohalikus! Sulg ja Epp Tarn:Balti Liidus panna RVN-u peale, sid rahvusrõivaid,Esindajaiks Balti Liitu valiti E. Riis-na. A. Luitsalu, H. Suursool, O. Pel-lo, 0. Puhm, A. Lattik ja I, Heinsoo,kuna Balti Naiste Nõukogusse valitiJohanna Päts. Olga Riisna, HeleneJohani, Malet Vanik ja Lilian Soo-bik_

Järgmisel päeval, pühapäeval, olidRVN liikmed palutud konsul J. Markuse poolt Eesti konsulaati einele,kus viibiti koduses meeleolus, disku-tcciides meid kõiki puudutavaks küsimusis,

Garnazhid ja asjade panipaigad)Rrooklynis, Queensis, Mauhatta-nis ja Bronxie. Asjade kohaletol-i^metamioe linnas ja kõikidesse 48 josariiki nii sinna kui sealt, heade))veomasinatel. Klaverite \ edu. Ma-1

\ dalad hinnad,b. Helistada 6—10 hom. ja <1—H? Tel. CYpress 9-7879.JM. SHULG1N TRANS PORTA- iIxiON BUREAU, 2068 AnthonjJi Ave. New^York 57, N.Y.

Baltimore gaidid televisioonis

Baltimores toimuva rahvusvahelise,nädala ürituste sarjas esinesid Baltimore Eesti Gaidide liikmed laupäeval, 16. oktoobril kella 11-12 vaheltelevisioonis, andes vastuseid intervjuu koivas. Gaidüksust esindasidMalet Maiste, Tiina Maiste, Tiiu

aidid kand-

Sam Sihvo "Jääkärinmorsian”

Yorgi Soome Teatris. Lavastus ja näitejuht Verna Piponius. Muusikajuht Viola Suisto. Dekoraator Joonas Saaristo.

New Yorgi Soome Teatri ja Soome Sõjaveteraanide Ühingu Ameerikas ühisettevõttena, Sõjaveteranide Ühingu 20. aastapäevaks, oli teat-ribuvilistel võimalus möödunud pühapäeval, 17. okt,, tutvuda vennas-

fAjäfiva uuema teatriüritusega, See kii-Wstart laseb oletada, et hooaja jooksul A'eel nii mõnigi uus. lavastus rambivalgust näeb. Vaatamata, et amatööride trupp sellise tempo juurespeab tugevasti higistama aga üld-inoeleolulisclt suudetakse sel teel huvi oma teatri vastu külastajaskonnasfilalhoida ja veel suurendadagi. Vahest ei ole õigegi asjaarmastajateleseda viimast kutselist lihvi peale poleerida—see niikuinii kergestiei tule; mitmqkesldus ja sagedasemlävakogemus .Kö.iab^ aga - tuupi hõlpsamini koos. Lühikese ajaga Võima

Piponius on loonud New Yorgi Soome teatri ansambli—järjest suureneva hulga staaridega.

“Jääkärin morsian" (Jäägri mõrsja) käsitab Soome ajaloolisi aineidEsimesest Maailmasõjast — soomlanepigem võitles venelase vastu kui etpoolt. Sellest tekkiski, et sakslastepoolel moodustati soomlastest väeüksused. “Jääkärin morsian" tegevustik areneb sakslaste *poolt okupeeritud Kuramaal, balti-paruni v,Lichtcnsteini salaktmlamisafäär venelaste kasuks, tema ArmuseiklusedPing nende reflekteemmine soomlaste väeüksusel-—eriti aga viimastekorporaalil- (lipnik). Marttü. Viimane oli armunud kuürlannnst tantsita-vi Sabinasse, koda ,aga ka v, Lichtenstein' nii väga igätseš. Ajaluguesineb vaid nfilj.öös, kuld loomulikult

Televisioonis esinemise järele gaidid siirdusid Baltimore ameerikagaidjuhtide üldkoosolekule, kus Eestigaidid esitasid rahvatantse ja eestilaulu. Kavakohaselt esinesid ingliskeelsete kõnedega Maret Maiste,teema] “Gaidlusest USA-s ja Eestis"ning Epp Tammaru, ke.s andis Ülevaate Eesti gaidide laagrist Lake-vroodis. Koosolekul viibis külalisenagaidjuhle ka Inglismaalt. Koreanaistegelane Jnduk Pahk andis pikema ülevaate elust Koreas, puuduta-

Üldiselt oli Kanada eestlaste kesk-j iks eriti noorte ja naiste hariduslik-IT""*"*" | kc ja kasvatuslikke küsimusi ja oma-,, . ..i ■ i i , • .' 7 , A I pära. Eesti gaidide esinemine rah-

selle tule. lavaletoomine praeguses nnkat ja seetõttu paised nagu ve.; vusvahe]Isel kooso|eku, oU erakoTd.ole mõeldav. Me.leee.stlo- d, erinevat teiste mängustiil,st. Ku,d|scks siändmuseks nills. noomW esU

tati koosolijailt rohkesti küsimusi.

Soomesaile on see episood soome ajaloosteriti südamelähedane, kuigi meie suhtumine sakslasisse oli teine,

Sabnat, tantsijannat Varssavist,esitas uus täht Soome teatris Sirkka-Liisa Wilen. Selles üsna noores näitlejannas tundus külluslikku annet javõimet sisse elada oma ossa ja niiviisi mängulist illusiooni lähendadatõelisele elamusele. Neile mängulisüevõimeile lisandub lavatantsu üsnatubli annus.—seega peaks Sirkka-Liisa Wileni edaspidine näitlejakarjäär olema üsna tõotusrikas.

Ray Hedman, balti paruni v.Lichtenstoiui osas, oli väga ilmekasja suutis usutavalt esile manada omaraha ja naiateahnust. Tema mahhinatsioonid juut jsakuga. viimane Riku Sireni esituses, olid kenasti sobitatud Üld-tneelcolüle. Teise duetimoodustasid Mariisja, venelannastbaariteenija Aira Hedmant ja soomesõdur Mikko, Mikko Lyytikainenitõlgitsetuna. Kumbki osatäitja olipaksult värvinud olukordadele koo-

sollegagi nad olid nauditavad,Kalle Ruusunen, Soome baritoni-

täht. ja Toivo Vfrtanen mängisidjäägri korporaale Marttit ja Kalpat,väga kenades soojades toonides. Tüki laulupartiid olid peamiselt Maritikanda ja neis Kalle Ruusuneli näitasoma parimat.

Teistest osatäitjatest tuleks veel alla kriipsutada v. Rollerina EinariErkkot ja Sooja Strandina KerttuArrat. Sonja Strand, kohvlkupidaja,osa oli üks raskemaid oma laiaskaa-laliste seesmiste üleelamuste tõttu.Saksa sõjaväe kapten v. Rolleri kehastamine vaevalt kellelgi teisel oleksparemini õnnestunud kui Einari Erk-kol.

Soome ja saksa sõdurid EeroHõlm roosi, Toivo Andrcsonl, RaimoLaguse, Edwin Taoi, Nestor Raik-kõneni esituses,. Meri Makinen-Alha-neni tantsurühm ja Anto Päivarinnesõjaveteraanide koor andsid oma1 parima näidendi ettekande õnnestumiseks, Tantsud olid kõigiti sobivad ül-

SILVIA LEITU AKVARELLID —

rohvusrõivais figuurid d S8.— (saatekulu 15 renti), saadaval V^ba Eesti Sõna talituses.

disc terviku loomiseks ja nende esitus oli küllaltki sujuv.

Muusikajuht Viola Suisto, Id aver,oli tähelepanelikult jälgiv nii laulu-raateis kui tantsudes.

Joonas Saaristo lavadekoratsioonid, eriti viimases vaatuses, tdid leidlikud ja läbimõeldud

Vaatamata keele mittemõistmisele,näidend oli hästi jälgitav ju kordus-etendused pühapäevadel 24. ja. 3Loktoobril ning 7. novembril, k, 5 päeval peaks paeluma ,ka epsti teatripubliku tähelepanu. .i

Peeter EJiäfi.

10 vaba eesti sõna Nr. 42, neljapäev, 21. oktoober 1954

Aastapäev EAKÜ-s !N.Y.E.H. SELTSI NAIS-OSAKOND

korraldab kunstnik Peet Areni 6-5 a.sünnipäeva ja. 45 a. regcvusjuubclitah’stainjspks 2.-3. novembrini s.a.N.Y.E.H. Seltsi saalis tema töödenäituse. Näitusel on esitatud üle poo-lesdja töö. milledest suurem osa eraomandus. Müüdavad on kümmekondteost.

Suurem osa Areni töist on valminud Ameerikas. Kahjuks puudub näituselt hulk töid. miõ ei'aisikuie omandus ja mööda Ameerikat laiali on,kuna kauguse tõttu neid pole võima-lik näitusele tuua.

Et näituse kestvus olude tõttu vaid i2 päeva kostab, siis on soovitav, etiga eestlane seda. lühikest aega siis. |ki püüaks kasutada, et ühe vanema ;ja tuntuima eesti kunstniku Ioomin- ,guga lähemalt tutvuneda. ning või-1maiast kasutada mõne kodumaisemaali omandamiseks.

Juhuslikult odavalt miiüa

Mercury 51,4 u. $845Vagu heas seisukorras, hüdromaatik,raadio, küte, head. kummid, uued katted, 28.000 miili. Virginia 9*0317.

ÜEÜ Naisklubi hooajaesimene kiubiõhtu

toimub esmaspäeval, 25. oktoobrilkel! K õhtul Eesti Majas. Kavas:Tantsitav ja kehakasvutuaopetajapr- Eha Lukki ettekanne teemal:“Naise kultuur, ilu ja tervishoid”.Ettekanne käsitali mitmesuguseid ke-Imtrccningu probleeme, eriti töö monotoonsust, lohakust ju teadmatusesttingitud halva, rühi vigu-ning teilekorrigcGrhnist õigete töövõtete javastava kehatreeuingu abil, Ettekaract illustreerivad, demonstratsioonidpr. Lukki ja Epp Jüriado ooclt-

Pr. EUa Lukk on kehakasvatusalaeriteadlane ja tema ettekanne pakubkahtlemata palju huvi daamide ringkonnas, mille tõttu võib eeldada rohket osavõttu. Kohvilauakate 50 r.

Hoogne koosviibimine Eesti MajasEesti-Ameerika Kodanike Ühingu

liikmed ja nende sõbrad kogunesidmöödunud pühapäeva] Eesti Majja,et tähistada koosviibimisega ühinguneljandal aastapäeva, Osavõtt kokkutulekust oli rohkearvuline ja Õhtukujunes viiga meeleolukaks, Viimaseks aitasid kaasa sopran LindaDreyman, es tades hästivalitud kodumaa mälestusele- pühendatud laulude popuiii, milline võeti .soojaltvastu ja tingis mitme lisapala nõudmise. Kui buss J. Keintam oli esitanud paar laulu nõuti kestvate kiidu-avuldusic saatel temalt, et ta esitakska kuulsa Mississippi jõele pühendatud luulu “Old Man River”, midalaulja ka tagi ja mis kutsus esilelormihsed kiiduavaldused. Üksmeel-selt kinni lati. et seda bassile loodudlaulu pole senini kuuldud eestlastepoolt esitatuna niivõrd mõjukalt, nagu tegi soda J. Keintam. Mõlemadlauljad olid eriti heas vormis, Klaveril saatis neid hästi pr. H. Tobias.

Koosviibijate palvele vastu tullesdeklameeris pr. ,1. K urm an hoogsaltA. Raagi “Laupäeva õhtu kodukülas”, mis vastu võeti tugeva aplausiga. Teadustajana teotses õhtul A.Mikker.

Koosviibimise avasõna lausus ühingu esimees A. Lell. Ta puudutas lühidalt ühingu tekkimispõhjuseid juajalugu, ülesannet ja sihte nii eest

luse teenimisel kui ka oma kodanikukohuste täitmisel. Ta märkis, etmöödunud valimised eestlaskonnasnäitasid, et rahvas on tüdinud killustumisest ja andis vabad käed ühele rühmale töötamiseks ja et vanadsiinolijad loodavad, et ,sel rühmal jätkub salomonlikku taikust eesti asjuõigesti juhtida ja teenida. Vanaeest-laste arhiivi küsimust käsitas koosviibimisel üksikasjalikumalt J. Riis.Tervitusi ütlesid koguncnuile ÜEÜpoolt selle es'mces R. Espenbaum.Meie Tee ja Nordic Pressi poolt A.Waldman. Tänu avaldati koosviibimisel hästikorraldatud laua eestprouadele M. Mikkelile, A. Lellele jaL. Ammerile. Pr, L, Drcymanküsitades päevaprobleeme märkis, eton saabunud aeg loobuda sõna “va-naeestlane” tarvitamisest. Sellelaadsed “klassivahed” meile esine. Kõnet võiks olla vaid kodanikest janende jnurekasvatamisest. Muuseasliitus sel õhtulgi ühinguga 6 uut liiget, neist 3, kes hiljuti saanud kodakondsuse siin maal. Näib, et arusaamine ühingu tähtsusest on levimas,

Ametlik osa koosviibimisest lõppesesimehe A. Lelle lõppsõnaga, millejärele lauldi ühiselt Kesti rahvushümni. Koosviibimine jätkus heasmeeleolus mitmed tunnid ning lahkudes lubati järgmisel aastal kokkutulla veel arvukamalt.

Sõjamehed olid koos

CASINO THEATER - 86 ST.,2io east sikk street new york city

22. - 28. okt. esietenduseks Ameerikas Saksa värvifilm"VEKLORENE MKI.OIMK” (Ellie Majrrhofcr, Robert Linducr jt.)Teiseks “IRLAl'B ATE EH KEN W OUT” (lr.gcborg Theek, Rene

Deltgen)Uus saksa nädalaringvaade

[r^a kalvetF KONTSERT*Ooperilaulja sopran Irma Käivet ■ selleks puhuks sõidavad New \orki,

esineb pühap., 24. okt. kell 1 «malet kaasa elada sisukatele kontserti-esimese iseseisva kontserdiga New J dele ja kohata oma sõpru ning tut-Yorgls. Kontsert toimub Lexington i tavaid.Ave. eesti kiriku suurte eesti kont- | Irina Kalvetit saadab tema esine*Kertide sarjas. Inna Käivet on seni j raisel helikunstnik Meta Noorkukk,New Yorgis piirdunud solistina esi-;kes ka omalt poolt on traditsiooninemistega suurematel aktustel ja j kohaselt kontsertidest osavõtjatelerahvuslikel kokkutulekutel. Oma esi- j pakkunud head orelimuusikat. Kont-nemist täie kontsertkavaga on ta j serdi sõnalises osas esineb lühikeseette valmistanud juba pikemat aega, j kõnega õp. mag. R. Kiviranna. Ki-pannes erilist rõhku kontserdi sisu ; rikusse kaasa tulnud lapsed siirdu-Iisele küljele. Sellest annab tunnis- i vad pärast esimest kontsert-osu piitust ka kontserdi kavva võetud eesti jjiapäevakooll, kus neile peetakseandeka noore helilooja Kaljo Käidi j lastetund Eveline Mähari ju usut,teosed, mida esitatakse esmakordselt, j H. Hendrjkssonj pooh.

Irma- Kalvcti pühap., 24. okt. esinemise kavas on järgmised helitööd:Emale—Kaljo Raid, Kuule mu palvet—Kaljo Raid, Minut altar—Mihkel Lüdig, Rahu—Miina Hänna.Ave Maria—K. Marschncr, Sa, mupüha Päästja—Ch. Counod, Palv

Emale pühendatud laulusõnadma Käivetilt endalt, millele muusikaloodud K. Raidilt.

Kuna Irma Käivet on meie parimaid nais-soliste, siis on kontserdileoodata rohket osavõttu nii New Yorgist kui ka ümbruskonnast. Kirikli- , _kud suured kontserdid on seniste ■ laul Oop. “Cavalleria Rustlcan^” ^kogemuste kohaselt populaarsed ka'■ P. Mascagni. Elisabethi palvekaugemal elavatele eestlastele, kes 1 “Tannhäuserk—R, Wagner. K.

New Yorgi ja ümbruse eesti sõjamehed korraldasid traditsioonilise perekonnaõhtu New Yorgi Eesti Majaslaupäeval, 16. oktoobril. Koosviibimise avas lühikese tervitusega EestiVabadusvõitlejate Liidu esimees koi,Ed. Reissaar. Eeskavades osas eines pr, Juta Kurcnan deklamatsiooniga ja bass John Reintam rea lauludega, saades teenitud kiiduavaldusteosaliseks. Meeleoluks ja tantsuksmängis eesti noorte orkester, teenides üldise heakskiidu.

NEW YORGI SOOME TEATEResitab

Soome sõjavcfceraanid Ameerikas

2ö-nda juubeliaasta näidendi

"JÄÄKÄRIN MORSIAN”(Jäägri mõrsja)

S, Sihyo laulumäng. Tegevuspaik—Liihsvis HIIT. a.

KALLE RUESUNEN(Toronto, Kanada)RAY HEDMANRIKU SIRENTOIVO WIRTANEN

SJRKKA LIISA WILEN(Rahvusteater Helsingis)AIEA HEDMANKERTTU AKRAmikko LYYTIKAINEN

EINARI ERKKOSõjoveteraanide meeskoor. — N. Y. Soome tantsurühm

Lavastaja VERNA PIPONIUSEtendused 24. okt, 31. okt, 7. nov. kell 5 p. 1,

Päšismrad saab reserveerida tel.: LE 4-0906

Finnish Educational Hail2056 Fifth Ave., N.Y.C.

Vanematest sõjaväelastest viibisperekonnaõhtul koi. Peeter OllcnNew Yorgist ja koi. Nigul EmastePatteisonist, New Jerseyst. LongIslandilt oli rindekaasl&ste hulgasvanaeestlane, Kosti Vabadusristi kavaler Jan Matson. Kohtunik HaraldKikas oli kohal koos abikaasa jatütrega. Philadelphiast saabus perekonnaõhtule Esinduskogu liige janoorsootegelane Herbert Michelson,kuid kõige kaugemalt tulnuiks oli 2.Maailmasõja veteraan Viktor Mere-küla koos abikaasa Lainega, kes elunevad Falls Churchis, Virginia osariigis ja autoga sõitsid New Yorki.

Dagmar Kokkcri klaverikontserdilõppedes tuli sõjameeste hulka kasopran Irma Käivet, kes kunstnikunajuha aastaid on toetanud eesti sõjameeste organisatsiooni üritusi.Väljaspoolt New Yorki oli suurem

gmpp vabadusvõitlejaid Lake-woodist, New Jerseyst, eesotsas sealse võitlejate Ühingu esimehe FredTruumani, abiesimehe AleksanderPriina ja juhatnsliikme August Pärna, Ernst Lüebiku, Rudolf Ojamaaja teistega.

New Yorgi Eesti VabadussõjalasteÜhingu naistepere oli hoolitsenud rikkaliku laua eest, mille hulgas eritimenukad olid kodumaa retsepti järgiküpsetatud pirukad. Külalistele serveeriti ka kokteeli. Kooskõlaline jameeleolurikas koosviibimine kestisüle südaöö.

Soome sÕjaveteraanide.aastapäev “Jäägri mõrs-

jaga”Soome sõjaveteraaeid Ameerikas

tähistasid möödunud pühapäeval oraaorganisatsiooni , 20-ndat aastapäevaaju»*-, Soome teatri kaastegevusel.Eitati kolmevaatuslik laulumäng“Jäägri mõrsja”, mille tegevustikareneb Soome kuulsa jäägripataljonitaustal aastast 1017. Näidendit, milleesitamine Soomes praegu poliitilisteolukordade. tõttu pole kaugeltki soovitav, oli jälgima tulnud saalitäisrahvast, nende jscas ka kogu eestlasi. Teatrikülaliste seas viibis kaSoome siinne konsul Lchtinen abikaasaga.

Etme etendust pöördus kogunenute" poole. Soom<e sÕjaveteraanide ühingu* - abiesimees, tervitades kõiki ja mär

kides, .et Aseveljet—sõjavetera&nid,; ou<f Jäägri 'lnõr^an- lavaletoomisega-tahtnud meenutada Jäägripataljonihr. 27, milline tcätävasti koosnes

soomlastest ja saksa sõjaväe koosseisus J. Maailmasõja päevil võitlenvenelaste vastu, samal ajal audessoomlastele sõjaväelist haridust jakogemusi. Siis kui Soome maal olidrasked ajad ja kui ta seisis oma sünni eel, siis sündis Jäägripataljon nr.27, sündis soome jäägrite vaim, märkis kõneleja.

Pinevusega jälgis teatri rohkearvuline külastajaskond näidendit, mille sisu meilegi mõistetav ja hästi arusaadav, kuna eestlased on läbi teinud sarnanevaid ajajärke ja tunnevad olukordi.

Etenduse lõpul anti näitlejaile ülerohkesti lilli. Tegelaskonda tervitas

voosikirahuga ka Haridusseltsi

Uus klass Täienduskooli juurde

N.Y.E. Haridusseltsi Täienduskooli juures avati uus iisaklass 14 a.ja vanematele õpilastele, kes soovivad end täiendada emakeeles, Eestiajaloos ja maateaduses.

Kooli õpetajaskond loodab noorterohkearvulist osavõttu. Uue klassiavamisega on tahetud anda võima-]lust nool tel enam süveneda ja õppidatundma Eesti tuhandetesse aastatessetagasiulatuvat ajalugu ja Eesti maateadust, vaid süveneda ka eesti keeleja kirjanduse paremasse tundraisse.Eks ofe ju iga eesti noor huvitatudsellest, et ta vähemalt oma vanematele võiks näiteks kirjutada oma emakeeles. Samuti peaks noor j huvitamaeesti kirjanduslugu; Iga inimene tahab ja peab Õieti enam teadma rahvast, kellest ta pärineb ja välja onkasvanud, olgugi et ta elab siin maal.Neil põhimõtteil ongi ellu kutsutuduus 'klass, niis määratud vanemaileõpilasile, neile, kelledel täienduskool

SKAUTIDELE JA jSKAUDISÕPRADELE [Pühapäeval, 24. oktoobril, kell 4 j

p.l. on Eesti Majas “Viiking” lip-:konna talvise tegevushooaja pidulik javakoondus, Kõik hundipojad, skau- jdid ja vanemskaudid ilmugu taies svormis ja peakattes, kaasas skaudi- ]tunnistus, eksamite raamat, paber japliiats.

Kell 6 oht. kohviõbtu Skaudisop-rade Seltsi juhatuse korraldusel koosvanemate, skaudisõpracle ja gaididega. Kõigile uutele meie ridadega ühinejale ütleme avakoonduscl jõulinetere!

Pärast kohviõhtut Skaudisõpradeseltsi peakoosolek, millest kõikidevanemate . ja skautsõprade osavõttväga oluline. Päevakorras valimisedja tähtsad edaspidist tegevust puutuvad küsšrahsed.

TähelepanuN.Y. sk. Hpk. “Viiking” hundu-

karja sisetegevus algab «riie kuil lõpul, Kõik eesti poisid 7-11 a. vanuseni on teretulnud. Lühema informatsiooni saamiseks ja registreerimisekspöörduda N-skm. Eral Kilmi pooleaadr.: 2364 Webster Ave., apt. 4C.Bronx 58, N.Y. või lelcf. SE 3-7118.

Sk. lipk. “Viikinghundukarja juht.

Teadaanne lastevanemateN.Y.E, Haridusseltsi Täiendus

kooli lastevanemate koosolek peetakse kooli päeval, laupäeval, 23. oktoobril, kell 2 p.l. Eesti Majas. Koosoleku päevakorras on kooli ellu puutuvaid küsimusi, aruandeid ja valimised.

Lastevanemate komitee palub võimalikult kõigi lastevanemate osavõttu koosolekust, millel määrav tähtsuskooli elu.korraldamisel.

Lastevanemate komitee

DAAMIDLubage teile tõestada, et iga ka-rusnahkne ese, mis valmistatud

RIIA KÖÖSNEIWoma töökojas, on hinnalisem kuiigast ärist ostetu,

EN GKÖS HINDADEGAsuur väljavalik valmiskasukaid jateisi karusnahkseld riietusesemeid.Teen ümber vanad kasukad uutemoodide järele. Järelmaks soodsal! tingimusil.

ALEX DIMANT150 West 28 St, New York 1. NX

Avatud Iga. päev 8-6 p.LLaupäeval kuhi kella 4 p.l.

TeL: CHelsea 2-1079. Kodus:TRafalgar 3-9343.

Firma tööd müügil paremateskauplustes

Jack PolivyWm. Hirvela järglane

KELLAD 8C EHTEASJAD

Samas kellade ja ehteasjade pärandamine, Eesli Majast järgmine

Uks.

247 E. 34tli St, NYC 16. 1LE 2-2480

teatriosakond, kelle nimel soome1 seljataga. Igale ainele on igal koolitrappi õnnitles O- Walter, kuna lil- päeval, mis tolmuvad iga kuu teiselled üle andis Kadi Tanilo. Etenduselõppedes tänas kõiki veteraanidepoolt nende ühingu esimees AlvinBerkeley, paludes külastada ka järgnevaid etendusi, mis "toimuvad^ järgmistel pühapäevadel Soome majas*algusega kell 5 p,l.

ja neljandal laupäeval, pühendatudüks tund. Sellega loodetakse aastakestel nooltele anda vajalikke teadmisi, rols neil siin maal elades on vajalikud kas või vastamisele küsimusele—kas s» tead. kes sa oled jakust tuled.

U1JSI & VÄHETARVJTATUDmeeste ülikondi, mantleid, jalanõusidpudukaupu teile enestele ja saatmiseks üle mere, madalate hindadega. Tasuta parajaks tegemine. Üüritakse välja smokingeid.

LUTA CLOTHING599 West 187 Street

St Nicholas Ave,, IRT allmaaraudtee peatus 191 St,

SAKSA OPTIKERAsjatundlik silmade järelevaatus.Moodsad prilliraamid. Mõõdukadhinnad.

M. A. HARRISAvatud kella 10—g. Teisipäeval

ja neljapäeval kella 10—8.1267 Lesin gtoa Ave,, 85./'86. St.

vahel

Üksik, haritud, vanem proua soovib leida

kodu eest; perekonnasolles perenaise abiliseks vähese rasueest. Kirjad slt, “Kodu” all.

TANTSipai laupäeval 8.30

FinnishEducational Hall

2056 5th Ave. (327 St.) N.Y.C.MEIE TRIO, juhatab Einar Dahl-

berg; Eddie Jarl, akordionist(Skandinaavia', soome ja moodne

- muusika)TERE TULEMAST: Liikmed ja

sõbrad.Kohvik &. baar. Koduaed lõunad,: Suupisted.

Teatan lugupeetuddaamidele,

kes kuni 18. sept. slt. kaudu miillekirjutasid, et sain kirjad kätte alles32. okt ja vastan igale kirjale.'

“Mr, N. N.’-’

Üksik naine, .soovib tutvust vaba ©esil mehegaaastais 45-55> Kirjad palun slt. ‘‘Lõbus lesk”.

42. neljapäev, 21. oktoober 1954

3oris Ttelin 70-a.VABA EESTI SÕNA

Uusi maailmarekordeid iLondon-Moskva võistlustel

jj Lomlon-Moskva ]jnnavõ.'stiusel ] X, Liidu j1 püstitas inglane C. Chataway uue1 jõustikus onj maailmarekordi 6000 m ajaga 13.51,6. i võitnud ikka

(Endine rekord 13.56,6 jookstud V.; riid:. Nii oli -jKutsi, N. Liit, pooli hiljuti peetud • rivõistluslel, r.

Virve Roolaid odas54,89 m!

eistrivoisdustel kerge-eestla.sed tavaliselt

vähemalt, ühe meisiri-e ka tänavustel meist-

peeti hiljuti Kiievis.oopu esivõistlustel.; Teiseks jäij Meistriks* tuli 23-aartane Virve Roo-IvuLs (M,) ajaga 13.51.8. Teise laid-Aoveer. kes võitis naiste oda-

okordi püstitas Litujev <M.) ajaga: heite ülekaalukale tulemusega 54,89suhteliselt parim kergj51,3 440y tõkkejooksus.

Võistluste tulemused olid järgin-sed: 100 m Konovalov (M } 10,9;400 m Ignatjev (xM:j 47,9; 1500 mBagrejcv (M.) 3.52.8; 800 m Henson (L.) 1.50,8: 10000 m Norris (L.)29.85,4; 110 m tõkkeid Bulantshik(M.) 14,7; 8000 ni tnkistusjooks D.s-ley (L.) 9.00,8; kaugus Grigorjev(M.) 7.06; kõrgus Stepanov (M.)1.93; ketas Matvojev (M.) 52.12; vasar Ki^vonosov (M.) 58.29; kuul

galka (M.) 16.81. teiseks jäi Hei-

JALGPALL iGiigalka jäi teiseks 51,73Värske maailmameister Saksa loots kaks maavõistlust: Belgia vastu; ■

:2 ja Prantsusmaale 1:3.

li. Trelin pildistatuna kodumaalEesti kohtuniku ametirüüs

24. oktoobril tähistab New Yor-•j.s ti liii 70-hdat sünnipäeva õigus-t*a<|!ane ja endine kohtunik BorisVr liu. Juubilar sündis Rakveres884. n L-opetas gümnaasiumi Tarus jätkates õpinguid Tartu ül.koo-

lõpeta- • igusteadlasena•; v seda kohtu

1918. aastani..odidaadiks Riia

ringkonnakohtu luures, siis kohtu-junjuks Pärnus ]a 1 ärtus ning' pilast mereväe kohtu-uurijaks Turus.■vooim-s. 1918. a. evakueeriti ta Pet-■pgrudi ja kuni pääsem.seni tagasiurli'inaale 1920. a, novembris, tobus seal linnavalitsuses. Kodumaallulka:; kohtuteeenistust algul Tanu1. jsk. kobtu-uurijana, 1923-1982viljandi-Pärnu ju Tartu-Võ)u valui-cogsi liikmena ja 1. septoiibrist 1932;tpni koüimun:stide poult vallandami-1■uni Viljandi ringkonnakohtu alalise jiikmena. Okupatsiooniaegadel töötas jTallinnas ametnikuna, 20, septembri! j1944, kommunistide teise okupatsioo- ;ü eel. põgenes koos perekonnagaijämle. Põgenilcuajal töötas UNR-L4. ju IRO ametnikuna, samal, ojaläiendudes end Freiburgi ülikoolissaksa ja Anglo-Saksi maade hi'inii-malöigusCs ja protsessis, kuuludesnmol ajal ka Eesti üliõpilaskonna•sindusse, XJSA-sse emigreerus juu-ular detsembris 1949, jäädes elama*{e\v Yorki. Töötas siin superina jaTevautori operaatorina kuni pensionile minemiseni.

Kutselise tegevune kõrval' võttistjubllor osa ka seltskondlikust tege-•usest Kaitseliidus Viljandis. Tartuulelörjcs, Tartu ja Viljandi maie-ritrides, Estonia filatelistide seltsiuhatusvs jne. Erihuvialnks on B.■'relinil olnud eriti sport. Tegev-portlasena kuulus ta Tartus Aka-leemihse Spordi ja Viljandis TenPi- j ujumises naistele saavutas M. Olmarie ja Veespordi klubide asutajate 3.09,3 ju E. Uusmees 3.10,0. Mees-ulku, olles seal juhatuse liikmeks i test ujus sama disiantsi V. Saar

■ ihg muuseas Viljandi Tennisklubi j 2.50,0 ja R. Must 2.50.3. 10Ü m selili*i aUattegnc spordijuht ja meeskonna! ujumises saavutas H. Unt X.14,9,

Akadeemiliselt kuulub juubi-j Naistest võitis samal distantsil V.jLŽkorp! Sakala vilistlaskonda. ‘Soosaar ajaga 1.23,0.

.. l.. , . . ,mub New Yorgis uus neljn-sendihnejoust,ku tulemus, uus «stlaste poolt harilik põhisarja mark, mis kannabkunagi saavutatud Tulemus on kull j Abraham Lincoln, näopilti. Näitusernnmai-Kuse t pool .«eetrit nõrKem, postkontorist on seda uut marki või.kui ukrainlanna Konjajeva fiuiavu 11]aij|- osta ju scuega saata kirju esi-suve! püstitatud mamlmaiekord. Roo- j mese jimumise päeva või näituse eri-aid voltis aga konjajeva nüüd enam ] templiga. Näitusel on väljapandud

kui 4 meetri aa. Konjajeva ja, te,-1 mal.sik0gUSld ja haruldus! iile koguseks tulemusega 50,18 m ja Tslnt-j maajima ja filatelistidele pakub sandina kolmandaks 50.10 m. Roolaid oli nana niiitus pa|jn huvitavat ja õpet-ülivõimas juba valikvolstlusel. kus1 m^u ülevaadet.

ta ainsa heitega tegi 53,92 m, ; ’ iTöiseks edukamaks eestlaseks oli. j Rootsi postmargi saja aasta

FilateelialA. PENSA

Eeiteateid suurnäitustestNagu eelmistel aastatel nii ka

käesoleval aastal korraldab “Üle-ameerikaline MargikaupmeesteÜhing” New Yorgis filatelistidesuurnäituse, mis kestab kolm päeva.Näituse avamine on 19. novembril ja ! iide osa ja piis segakooride esine-kestab kuni pühapäeva, 21. nov. Õh-1 mine. Üldsegakoorj. juhatavad E.tuni, Nuifcus toimub 34 st. ja Park ! Luuk, A, Meriste ja, L. Veski, mees-Avenue nurgal asuvas suures Av- j koorid esinevad E. OtLmi juhatusel,moiy näitushoones. Samal päeval il-1 Peokõnega esineb saadik A. Torma.

Inglismaa eestlaste laulupäev juulis

Inglismaa eestlased korraldavadeelseisval suvel laulupiieva, millekson käimas juba eeltööd. Laulupäevleiab aset 30. juulil Ixmdoni Archway Central HallMs, mis mahutabkuni 1200 inimest. Siin toimuv kont-

I sert algab Tobiase kantaadiga “Eksj teie tea”, millele järgneb meeskoo-

juubelinäitusHeinaste 16.45; teivas Elliott (L.) !n»K» juba teatatud, Heino Heinaste,4.28; oda Kusnotsov (M.) 69.34; koi- j kes “veste kuulitõukes tuli teiseks |mik Tsherbakov (M.) 15.51. j 16,14 meetriga, kuna Lipp jäi neh; Rootsi esimene postmark ilmus

w . . , , . . tin odaks 16,04 mee; ripsi. Kuulitõuke ; 1855. a. Eeltuleval aastal möödub, S C 7:, i võitis liitlane Grigalka täpselt 17i««Best sada aastat ja rootslased ta-n L. f S,Z7TJ^J?'5i -f litriga. ;havad seda päeva ka väärikalt pü-

i- i • Eestlastest tuli punktitoovalc ko-ihitseda. Rootsi postmark on üks ko-^eid (fOlu micnaja (.M.) 11,1; kõrgus j Veej Lea karemäe, kes naiste' gutavam kallisese, milledele peavadti' ?eL io ). 1-62’ kaušus P^0^! kuulitõukes saastas kuuenda koha; filatelistid alati jahti. Saja aastahn 5|’ Iri l1SJ 0I1OnIaf£Var! 1 1 14'-2 * * meetriga. Võitjaks tuli oltim-} juubelit pühitsetakse uue postmargi' lJ ' L1‘7 (M.) 51.16; : piavöi(;ja Galina Kobina 16,28 meet-j .sai-ja väljaandmisega ja suurnüitu-

kuul /robina (M.) lo.94. I rtga, mis on uue. mattilmarekord. ’. «.ega Stokholmis, mis kestab kümmej On võimalik, et Heinaste tuli ko-j-P^eva-

■J.uipanis—-jooksis Fütterer (Sak-'hale ka kettaheites. N. Liidu spordi-j 01SVRi, et näituseni on veel ligisa) 100 m ajagu 10.2. Tulemus ci lehes on aga selle ala kohta seni jaasU? aega. On juba üle maailma fi-tuJo kinuitamisele maailmarekordina; avaldatud ainult võitja tulemus ' latelistlikelc ringkondadele ja selt-jook.su ajal valitsenud taganttuule1 (Matvejev 54.63, N. Liidu rekord) isi^e välja saadetud maitsekaR trü-

ja teisi allikani mööda on teada, et j broshüür neljas keeles, Näitus

Laulupaeva puhul toimub eri ruumis ka rahvatantsijate esinemine KOttani juhatusel.

Meeste ja naiste haiguste eri- jarst. Vere ja nahahaired; põle* Ihaigused; nüürmeterikked; üldi- Jne nõrkus, ebakorrapärasused jaüiemmekua&KtHte haigused |

Dr. JOHN DERUHA '128 East 86 Street

Lexington Ave. nurgal, Subwayjjtatua juures

Hea ühendus kõikjaltArstlik järelvaatus $3.00Igapäev kella 10—2; 4—

Naistel eri ootetuba

' toimub Stokhohnis 1.-10, juulini.(STE)

Eestlasi Valgevene võistlusi)

Minskis toimus nn. Balti ja Valgevene spartakiaad. Võistl-usüp-u heiskamisel viibisid eestlastent Englas,Kullani ja Lea Mai'emae. 100 ir.jooksu võitis U. Kiiroja ajaga 11,0.800 m jooksus oli neljas A. Pisuke—1.56,1. 500 m jooksus oli kolmas H.Päroakivi—15.07,8. Kõrguse võitisH, Apart—-1.85, kuna U. Palo jäi tel-«to-tm Naiste 100 .J jooksustuli teiseks L. Futsepp—12.5. Ketta- K Jheites võitis Lea Maremäe 40.80.

Na:s(e 100 m ujumises vabalt, saavutas U. Voog aja 1.12,2 ja V.Strandberg 1.13,6. Samal distantsilsaavutas meestele Endel Edani 59,5ja G. Päron 1.00,4, 200 m rinnuli-

Mälestati metropoliitAleksandrit

Möödunud laupäeval toimus N.Y,G. Ap. õigeusu kirikus mälestusjumalateenistus metropoliit Aleksandriesimese sunna-aastapäeva pulmi.Sellel teenisid EAÖK administraatorülempreester A. Jürsison ja preesterElias Adamov. Jutluses märkis ülempreester A. Jürisson, ct kui keegivõõras ütleb, et meil, eesti ap. õigeusulistel tuleb unustada kadunudmetropoliit Aleksandri viimased korraldused, antud kooskõlas kiriku põ

lastusest omaahva vastu, sits ei eksita

mitte ainult meie kiriku suverään-suse vastu, vaid hinnatakse alla kameie kiriku tahet, pidada kalliks lahkunud kirikujuhi unustamata mälestust ja võidelda õiguslike vahenditega Eesti kodukirikus annekteerimise vastu Kremli patriarhi pooltMoskva kiiikukongressil 1045. a.,millest kahjuks Osa võtsid ka nendeesindajad, kes ei taha tunnustada mit-ropoliit Aleksandr

LIIKLUSÕNNETUS EEST.LASEGA

k'di saset Stokholmis. kus 51-aastane Anton Saat mootorjalgrattal põr-

j kas kokku rootslasest mootorrattu-• viga. Vigastada sai ka üks juhuslikj mööduja. TCöilv kolm toimetati haig-

Möbleeritud tubakoogi tarvitamisega otsib korralik, karske, keskealine mees. Teatada VES talitusele.

A. Kruse.

Olgem kindlad ja ärgem unustagemmeie orjastatud rahva hädapalveid,siis on Taevase Isa Õnnistus meiega.

Preester E. Adamov käsitas omaskõnes metropoliidi elutööd ja temasuurt eeskuju. Orelil oli kaa.stegevjumalateenistusel mag. L. Vahter,ning- lauluga kaunistus teenistustbass J. Reintam, esitades bassi aariaVerdi Requiemist, kuna tshellistidKalju Raid ja Kirill Tatar esitasid

i keskaja tundmata helilooja sonaadistilmast ^ korral-,j haks pala, mis kirjutatud kahele

Tel: AL 4-4437

JOSEPH SAMOSTIE,M.D.

Endine Berliini Ülikooli kliinikudssiSdeut. Meeste ja naiste akuutsed ja kroonilised haigused, ront-

8 genikabinett, elektroteraapia. Kõnet, kella 10 hom. kuni kella 6.30õht. juulis ja augustis igal esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval. Naisarst võtab vastunaishaigeid teisip., neijap, ja reedel kella lö hom. kuni 6,30 õhtuL220 East 12th Street, New York

City (2. ja 3. Ave. vahel)

DR. MED. M. MAISELEuroopa arst, kõneleb Euroopakeeli. Pikaajaline praktika meesteja naiste akuutsete haiguste ravimisel. Eriala liaha ja neeruhai-gused. Elektrotheraapia, süstiaii-

ne. Vere- ja uriiniproovid.10? East 17tb St. (4. Ave. lähedal), N.Y, Kõnetunnid 10-1 p. ja

4-7 oht Laup. 10-2 p.ÜLDJAREI.VAATUS $3

dust ja püüavad ignoreerida meie | tahellole.kiriku võitlust oma ise

"Teataja” tuulest võetudinformatsioon

*frahva” mõiste oma kasuks kasutamist, eriti arvestades eelpooltoodudümberlükknmata väitega K.Y. presidendi võj tema asetäitja poliitilisemeelsuse suhtes.

presidendi asetäitja A. j dendi ega tema asetäitja kohale julm1 ^ht veelt « väljaspooleuimaga on Rootsis ilmuv seepärast, et pahempoolsete ving-1 HPcllee,“'.c õiguse nõudega Eesriieinformeerinud oma luge- kõndude erikaal Eestis oli liiga väi -! ^ aS“ rlkmne polukorda. Miks neediivõrd valesti eestlaste or- Ike selleks, et A. Kd oleks valitud | hal?*d *»* leppmjatult on asunudseisukohtadest jne., et see j presidendiks. Kuidas ta saaks sellele ! .mn vastu Põhiseadusele ja pagulus-

sti ajakirjanduses märkimist nõuab. | kohale pretendeerida paguluses, tea-jucs teate A. Maurevi suraa.st, ei i des hästi, et tal selleks puudub isegiAi-gi leht muidugi kadunu viimast! moraalne alus, kõnelemata juliidili-jsisitsiooni. Ta jätab aga märkima- j aest.I ka A. Maureiü teened ja võitluse I peataja'* on \dliane. et A. Maure-csti eest okupatsiooniaegadel. Või-1 ri kaudu enne tema surma avalikuksahk, et neist polnud teadlik A. j tulid need läbirääkimised ja see ulö-tei. kes siis ei viibinud Eestis void j maatum, mis A. Varma ja Ko, A.

Nagu kuuleme, esitatakse aiuanneEAÖK olukordade kohta kiriku liikmetele lähemas tulevikus.

“VABA EESTI SÕNA”loetakse iga! mandril

SeosesaureriTeataja’skondauniste

i »]leä-Ogse Eesti Väbariigi saadikunaMoskvast rahulikult otse Stokhohni; r?dtfs. kus tal muidugi oli hea elu,

uiil polnud ilmselt informatsiooni5W'dir,u.->u Seda pidanuks, agatrmn väikesed vennad “Tea-

uja” juures.Veel vähe sellest. “Teataja” ja ab

ma lugejaskonna' tä:esti informer)at«, et A. Mauveril oli presidendiaetäitjaua kõikide maade eesti kesk-

"Vgnüisutsi.oonfde usaldus ja toetus,raflsa aiwatud ka Rootsi YEKO. kes.•i e,rinda küll võib olla- kogu Rootsi. eptlaskonda, kuid vümaste vybmintejärele otsustades kaugelt suuremat.isp, kui kunagi Rootsis seisnud RR-N-u taga. - £'Teataja‘” ,ei arvesta sellegi faktiga, et Eesti oludes- A. Reikxrnagi poleks pääsenud E.V. pie«-

Maurevile esitasid, on aga sunnitudkinnitama, et Maureii jutt oli õige.Leht keerutab selle juures välja eriloo omast peast, märkides, et A. M-ilpolnud rahva poolehoidu. Võime siinkohal kinnitada veel, et Ülemaailmse Eesti KeskorganisatsioonideKoostööbüroo ‘ selle poolehoiu A.Maurerile andis juba ammugi jft et“Teataja'5 väide on väljamõeldis jalugejaskonnale valetcadete levitamine. Ä. Rej “toimimine valiva nimel”,nagu seda “Teataja” kirjutab, ontühipaljas sõnakõlks, sest ainsat tema taga seisvat organisatsiooni—EKN-u—ei saa ka* suurem kiitlejanimetada rahvaks ja raudeesriidetaguse osa eestlaste seisukohta omakohvipaksult uurides ei saa keegiseda lugeda seisukohad, mis lubaks

konna laiade hulkade kindlale seisukohale ? Selle juures halvustatakseeestluste organisatsioone vabas maailmas, kes Ä. Reid ei tunnista kuiisehakanud prseidendi asetäitjat.Kas on vaja silu jälle Rei ja Ko-lemeenutada, kuidas sama härra omalajal seletas, et mingit valitsust polevaja jne. ja kuidas nad lühikest aega parast seda ostsid Oslo piletidja sea] endid asjameesteks kuulutasid, kelleltki kpslmata.

Ameerika eestlaste esinduse, samuti nagu töiste maade eestlaste keskuste seisukoht on kindel—Rei onkäinud vale teed ja ta ei saa iialtunnustust eestlaste organisatsioonidelt, Praeguses olukorras on see tunnustus aga esmajärgulise tähtsusega. Selles kajastub ka Kodu-Eestiläbilõike eestlaste seisukoht. Endkäsukorras rahvale kaela määrata,ei ole veendunult demokraatliku eest-,laskomia-juures üldse mõeldav.

“Teataja” väidab, et Maurer kaotanud enne , surma poolehoiu. Nagutelsedj. nii ka:see välde-ei pea paika,sest A. Maurer on alati omanud 'eesti

organisatsioonide usalduse ning rahva poolehoiu, nagu see väljendus katema surma puhul. “Teataja” võtetega tõelist olukorda võltsida ei viikuhugile välja ega tõsta kaugeltkiRei ja Ko nulliks kukkunud aktsiaid.

Kraus 8C NussbaumMeeste riietusäri

Valmis UU-konnad, palitud, mantlid, püksid;mõõdukatehindadega,Garanteeritud suurepärane sobivus. Eriala— tellimistepeale valmistatud ülikonnad ja mantlid

naistele ning meestele.308 E. 86th St (2. Ave. lähedal),

N.Y. RE 4-2471

“VABA EESTI SÕNA” talituseleP. D. Box 123

New York f6, N. Y,

Palun mulle saata “ Vaba Eesti Sõna” kusi Tellimishinna tasun esimesel võimalusel,

Nimi / (Kirjutada loetavalt)

Postiaadress

(Allkiri) ]*YABA EESTI SÕNA” tellimishinnad: (

12 kuud 6 kuud 3 kuud jTrükitööna ...v. $9.— $5.— $2.50 |Kiri posti go ‘ 12.— 6.50 3.25õhupostiga 15.— 8.— 4.—Trükitööna välismaale 0*—- 5.-— 2.59

VABA EESTI SÕNA Nr. 42. neljapäevNj. oktoober 1954

Anrnst onunaist

ANNA SOOMAN isurnud 9. oktoobril 1954 Stokholmis

leinavad

AS TA ja D.UMA TÜRNKR‘id

I Meie kirik jNEW YORGI EESTI EY-tLTERI

I SU KIRIKLexington Ave. & 88th St*

Jumalateenistused igal pühapäevalkell 3 p.l. Samal ajal eesti püha

päevakoolÕpetaja ja koguduse kantselei utu

aadress: Rev. Rudolf Kiviranna,35-62 222 St,, Bayside, UI.. N.Y.Te) ; BAyaid* 6-6244.EESTI EV. LUTERIUSU KIRIKU

NEW YORGI PAULUSEKOGUDUS

123 West 71st Street, N. Y. C,Jumalateenistused Igal pühapäe

val kell 4 p. !. Samal ajal pühapäevakool (aatele.

õpetaja Aleksander Kinno jarog. kantselei aadress: 23-24 123-Street, College Point, U L, N. Y.nel.: Independence 1-2939,A4TERS0NI EESTI EV, LUTERI

USU KOGUDUSJumalateenistused iga kuu teisel

Ühapae\al kell W õhtul Ev.Cut. Pauluse kirikus, 45 Smith Sir.lark Streeti lähedal, Patersouisfew Jersey’s. õp. C, KJemmer.EESTI BAPTISTI KOGUDUS

235 E. 83 St,runmlateenistuHed igal pühapäeval

kell 3.30.Pühapäeval, 24. oktoobril juhatab

t jutlustab Kalju Raid. Pühapäe-al, 81. oktoobril usupuhnstusepüha

- tmaklteenistus misjonipühaga Linda' änasdju misjoni huvides. Pärastimalateejiistust koguduse tund. Pa-itakse kõiki liikmeid osa võtta.

Karl Kaups

Jumalateenistus Philadelphias

Pühapäeval, 24. okt. kell 5 p.l.EELK Philadelphia koguduse jumalateenistus St. Marcuse kirikus—2500 NV 27th Street. Jutlustab õp.J. Suurkivi. Liturgia õp. W. Kop-permann. Jumalateenistusele järgnebkoosviibimine kohvilauas. G. PukkRaltimorest. kes filmis ühe eelmistest jumalateenistustest, on lubanudesitada selle filmi, koos teiste võtetega mujalt eestlaste keskustest

Malvejrnes ei ole kokkutulekut oktoobrikuul

Long Islandi eestlaste järgminekokkutulek jumalateenistuseks jakoosviibimiseks toimub novembrikuul. Oktoobrikuul teenistust ei peeta. New Yorgi Eesti kogudus loodab. Long Islandi eestlasi näha rohkearvuliselt sopran Irma Kai vetikontserdil, mis toimub pühap., 24-oktoobril.

j Leer New Yorgis algab! pühap., 24. okt.I 19f>4,/35, a. ainus leerikursus Newj Yorgi Eesti Kv. Luteri Usu kogu-■ dusps algab pühapäeval, 24. oktoobril kell 1.45 Lexington Ave. kirikuleerisaalis. Samas registreerib õp. R.Kiviranna ka veel uuri leeriopilasi.Leerist osavõtjate hulgas on nooriNew Yorgist ja ümbruskonnast. Mõned noored on ka kaugematest keskustest, kus ei ole eesti kirikut:.Noorte õnnistarnine toimub 1955, a.maikuul. Pärast oma leoritundi võta vud noored ühiselt osa kogudusejumalateenistusest.

Usupuhastuspüha teenistus armulauaga

Usupuhastuspüha langeb tänavupühapäevale ja seda tähistatakseüleameerikaliselt 31. oktoobril. Ei olehuvituseta märkida, et USA-s pühitsevad usupuhastuspäeva luterlikekirikute kõrval ka teised protestantlikud kirikud, hinnates seega kaomalt poolt Martin Lutheri elutöödusulise vabaduse ja sügavuse toomisel.

Eeslis oli usupuhastuspüha riiki’kpüha. USA eesti luterlikud kogudused tähistavad seda päeva tänavupäevakohaste jumalateenistustegapühapäeval, 31. oktoobril. LexingtonAve. eesti kirikus jutlustab kell 8Õp. R. Kiviranna. Jumalateenistus onarmulauaga. Lastele (4-12 a.) pühapäevakooli tund.

jumalateenistus Manchesteris

Pühapäeval, 24. oktoobri] s.a. kell3 pj. peetakse Connecticuti Eesti koguduse jumalateenistus Manchesteris, Ev. Luth. Siioni kirikus, CooperSt. Solistina esineb Regina KaarWUTmanticust. Teenib õp. A. Abel.

Tervishoidlik loengBuffalos

Pühapäeval, 24, okt. kel! 3 p.l,toimub usupuhastuspüha jumalateenistus Holy Trinity Luteri kirikus,1080 Main Street, kus teenib Õp. E.Pähn. Teenistusele järgneb kirikusaalis dr. Olga Bitsoft loeng tervishoiust. Sissepääs vaba.

Lõikuspüha FremontisFremonti linnakeses, milline asub

90 miili Clevelandist lääne pool, Ottleidnud enesele elukohad ligi 50 eestlast. Nimetatud kaasmaalasi on seniniteeninud kiriklikult õp. P. Tammaru,kes töötab Colurobuse linna lähedalühes Ameerika koguduses. 16. oktoobril toimus lõikuspüha jumalateenistus Fremonti eestlastele, mille pidas külalisena õp. K. Pähn Buffa-

Käesolevaga tellin prof. P. F. Saagpakk’-! suureEesti-inglise sõnaraamatu

Ettemaksuga»

D kõik neil annet $18.50□ 2 annet $10.50Q 1 aade ,,. $6.00

r (Tellimine märkida ristiga vastavasse ruutu)Siinjuures tshekk (money order)

Posti-järelmakstjga:

D I ande ........ $6,50Tellija ees- ja perekonnanimi ,. .

Aadress:

(Nimi ja aadress palutakse märkida loetavalt, võimalikulttrükitähtedega)

Tellija alUdri Nordic Press -Trt V-P«Q. Bolt 123, New York 16, N*Y,

Chicago koguduse elustChicago eesti ev.-lpteriusu kogu

duse nõukogu valis koguduse laekuriPaul Tammeveski asemel, kes pikaajalise raske haiguse tõttu toosteemale jäänud, uueks koguduse laekuriks Peeter Kalla.se. Viimane oliEestis Vastseliina koguduse nõukoguesimeheks ja 'sel tsidotegelaseks Võrumaal. Koguduse juhatust täiendativeel pr. Damara Mullartiga, kes juba koguduse asutamisest peale selleleaktiivselt kaasa töötanud.

Koguduse juurde asutati noorsootöö toimkond, kuhu valiti Jaan Viks,Hans Luik, dr. Karl Aun, EvaldMürk, Robert Leis, Valter Türbcek,pr. Alide Bell, pr. Leida Pärtma, pr.Kivi Pallok ja prl. Viive Lillipuu.Toimkonna juhtida jäävad skautideja gaidide rähmad, mis nüüd Chicagos esmakordselt asutatud. Skautideorganiseerimine pandi Harus Luiki jaValter Türbecki peale, gaide hakkabjuhtima Virve Lillipuu, kus on kehalise kasvatuse üliõpilane Chicagoühes kolledzhis.

E. Apostl. Õigeusu jumalateenistus Chicagos

Pühapäeval, 24. oktoobril kd! 4p.l. toimub Chicagos Eesti Apostliku Õigeusu jumalateenistus, millestOsa võtma kutsutakse kõiki Chicagosja ümbruskonnas ehmevaid apostliku õigeusidisi. Jumalateenistus toimub Chicago Augustana luteri usukirikus, 54 St. ja Kimbarki Ave nr-gal, koos eesti ev. luteriusu jumala-teen.stusega. Teenistuse peab ülempreester Aleksander Jürisson. Apostliku õigeusulistel* on kaetud armulaud. Jumalateenistusele järgneb kiriku saalis kohvilaud, mille korraldavad kohaliku eesti luteriusu koguduse naisrlngi liikmed.

Piisjfop Kõppu 80-a. sünni-päeva tähistamine

lov. pidulikud teenistused -— I%rih mälestuslehtadusse pääsenud eestlaskonna üks juhtuvaimaid triehi, EKLK piiskopE.V. Tartu Ülikooli rektor prof.,Johan Kopp säuh 9. nov. 80*

aastaseks, Piiskopi kui suurte teepate"gä Eesti kiriku, rahvusliku elu jakÕrgemVjhariduse tegelaseJuubelisünnipäeva tühistatakse kõikjal vabasmaailmas pwiu^yd^^BjriwJRtmteenritusteRa ja päevakohaste aktustega. UaAeesti luterlikud kogudused, siis koondunud praost V, Viksi praost kor.tähistavad piiskopi sünnipäeva iUeameerikaliselt pühapäeval, 7. novembril.Praostkonna poolt ilmub juubelipäevaks piiskop Kõppu elutöö hindamisele

püliendatud mälestusleht, jJuba mõnda aega tagasi alustas j elust. Mälcstoskhe esiküljel on J,

EELK praostkond, mille keskuseks Kõpu pilt ja laulud, mida lauldaks*Chicago ja kulm kuulub UFA luteri- j tema austamiseks korraldatavad ju-usuiiste eestlaste enamik, ettevalmis- Imalatcenistusll USA-s. Mälestuslehtturi Eesti rahvusliku kiriku kõrgel- [trükitakse gQQ&sksetnpl&ris. Lelu oama juhi 80-a. sünnipäeva väärikuks j saadaval kasutamiseks kõikideletähistamiseks, Praost V. Viksi poolt!USA eesti kogudustele. Lehte on või-on kõikidele kogudustele soovitatud jmalik tellida praost V. Viksilt, aad-tähistada piiskop J. Kõppu juubeli-1 ressil 29J1 W. Beide» Ave., Chicä-paeva päevakohase piduliku jumala-1 go 47, III. Eestlastel, kes elavadteenistusega juubelile lähimal püha-j kaugel eesti kogudustest, on võima

lik mälestuslehe üksiknumbreid saada tasuta, kirjutades aadressil: Õp.R. Kiviranna, 35-62 222 St, Bay-s:de, N.Y. Piiskopi .sünnipäevaks ilmub Rootsis piiratud eksemplaridearvus J. Koppule pühendatud mälestusmedal. mille ühe poole moodustabprof. J. Kõppu profiil ja teise pooleE.V. Tartu Ülikooli kujutus. EestiUsuteadlaste Selts kirjastab juubri*-puhul teadusi'kke artikleid sisalcva pühendusteose, mille toimetajateks on USA-s usuteaduse professorina töötav ,dr. Arthur Võobus ja

päeval, mis langeb 7. novembrilKuna suur osa J. Kõppu elutööst oakuulunud rahvuslikule ja kultuurilisele alale, siis on kogudustele soo-

itatud jumalateenistusega ühendadaka aktuse osa koostöös kohapealseteeesti organisatsioonidega.

Praostkonna kirjastusel ilmub 7.novembri juubolijumalateenistusekspiiskop J. Kõppu elutööle pühendatud mälestusleht, mida ühtlasi kasutatakse sünnipäeva jumalateenistustel laululehcna kõikides kogudustes.Mälestuslehe sisuks on juubilari elulugu, niis kirjutatud ahlpraost mag. jRootsis asuv Kesti Kiriku KomiteeR. Kiviranna poolt, kes oma Rootsis I lüge ja EELK häälekandja “Eesti

bimise’ajal oli meie pagulaskirikut I Kiriku" toimetaja praost Jakob Aun-juhtiva Eesti Kiriku Komitee jiik-|ver. Pühendusteost on võimalik tel-mcdts ja piiskopi sekretäriks kiriku üda koguduste õpetajate kaudu, hm-alLssuhece alaU-Kirjutus on rikkali-j naks on $3.50. Tellijate nimed trüki-

kult varustatud’ piltidega juubilari

Esimene jumalateenistusIrma külas

Põhja-Wisconsin’s peeti vanadele i vusluuludceestlastele jälle eestikeelne luterlik j omä rahvuselejumalateenistus 21 aasta pikkuse va- ’heaja järele kui praost Valter ViksChicagost kohale sõitis. Jumalateenistusele koguneski sajaprotsendiliselt kõik eestlased, kes umbes 80aastat tagasi asunud Eestist ja Venemaa eesti asundustest Wisconsin!osariiki lima külla. Nende poolt ehitati tol ajal ka esimene oestl kirikÜhendriikides. Pärast pastor HansRebase suma ei olnud Wisconsinisenam eesti jumalateenistusi, kirik jäitaivkamata ja kasvas võsasse.

Nüüd pärast jumalateenistust korraldatud koosviibimisel, millest peale kohalike eestlaste ja praosti osavõttis ka selle sündmuse puhul limakülla sõitnud eestlased Chicagost jaMilwaukeest, otsustati kirik jällekorda seada, sest edaspidi hakkavadIrma eestlased jälle kuulma emakeelset jumalasõna oma jumalateenistustel. Koosviibimisel kinnitati eesti rah-

ja kõnedega truudust

lost. Vaatamata vihmasele ilmale olikokku tulnud hulk kaasmaalasi, mitmed isegi Toleedost, NorwaRrist jamujalt. Wokicmar Walter, kes onFremonti eestlaste kirikliku elu korraldaja, võttis kogu jumalateenistusehelilindile. Jumalateenistusele järgnes koosviibimine kohvilauas, kusValdeko Loigu, kes mängis kirikusorganistina, esitas klaveril isamaalikke laule. Fremonti rahvusgrupiperenaised eesotsas pr. Müllerigaolid hoolitsenud rikkaliku laua eest,kus istuti kodumaises vestluses lülis-

Hoogne kiriklik eiu Cleve-landis

Pühapäeval, 17. okL tolmus Cleve-landi?, Soome Sinodi kirikus lõikuspüha jumalateenistus, mille 'TidesBuffalo Pauluse koguduse Õpetaja-E,.. Pähn.

Kodumaad elavalt meenutavaleteenistusele järgnes kiriku saalis koguduse daamide kätetöö viljana loterii ja basaar, mis õnnestun hästi.

Koguduse esimehe W. Lectbergjeestvõttel on koguduse liikmeskondtublisti kasvanud ja koguduse majanduselu sammub tõusuteed. Tänuväärset tood kaasmaalaste aitamiseks teeb koguduse abiesimees HennKull, kes olles ühe Ameerika mehaanika töökoja juhataja, on muretsenud paljudele perekondadele töökohad. Kogudus töötab käsi-käes hiljuti asutatud Eesti Võitlejate Ühln-

Inna küla eestlaste keskel on rida jõukaid põllumehi, nende seas silmapaistvamad vennad Paid, Eestistpärit Haljalase, kes lima külla asusid 40 aastat tagust ja on saanudümbruskonna jõukamateks elanikeks.Eestlased or.i asutanud ühistegeliselalusel puupapivabriku. lima eestlase Koiga laualt leidsid külastaj^fisegi uuemat eesti kirjandust. Ta saabus Ameerikasse küll juba poisikesena, kuid on jäänud tubliks eestlaseks■sellest hoolimata, et Irma eestlaste-grupT aastakümneteks kadus sideeesti rahvusliku eluga väljaspooKWisconsin! sisemaad.

takso pühendusteosesse paigutatudjuubilari õnnitlejate nmekirja. Onarvata, et eriti dr. J. Kõppu endisedkoguduseUikmed Laiuselt ja TartuÜlikooli kogudusest ja tema kolleegid Ulikoolitf on huvitatud sellestvõimalusest.

EELK piiskopil ja E. V. TartuÜlikooli kauaaegsel rektoril on rohkearvuliselt sõpru ja poolehoidjaidvaba maailma kõikides osades, lisaksnendele, kes raudeesriide taha surutuma ei saa temale osutadg^oma poolehoidu. Piisj£pp-di\ _J. Kõpp elabjatõotab ^loöminguvõimeliscua Rootsis^kuh,tr'ta jõudis 1944. u. septembrisIjtffos teistiT”eekEI pagulastega. Piis-«kop elab ühes Stokholmi aedlinnasusiivas“uürikõrtef is "koos õrna punasest "hävitusest pääsehud- abikakšaitütre jä klrikuõpetajast-pojaga. Piiskopi aadress on: Dr, J Kõpp Arch-bishop of Estonia, ^ojibia^^v^geUsir Hä^ystsur^äckhoiin 39, Swo-den.

seisn teatedChicago eesti cv.-luteriu.su kogu

duses ristiti: Eda Käärin Meesak.sünd. 12, oktoobril * 1952, ja ToivoUku Meesak, sünd. 28. juunil 3954,vanemad Uku ja Iluie Meesak,

Antp Rehaste, sünd, 26. veebr.1953, Sven ja Luine' Rehasto poeg.

Ingrid Ilse Selge, sünd. 15. aug.1964, vanemad Karl ja Agnes Selge.

Michael John Mullart, sund. 31,mail 1954, vanemad Michael ja IreneMullart.

Mall Sädem. sünd. 23, aprillil 1950Inglismaal, ja Maret Sädem, sünd.18. jaan. 1964, Vanemad Kalju jaLaine Sädem.

Jaak Tuulik, sünd. 24. mai! 1,953,Ennu ja Tiiu poeg.

Samas koguduses laulatari AhtoPalm-Lei-s ja Sirje Fold. Noorpaarasus elama Mlnriapollse-ssc.

Koguduse liikmetest suri lerit Marie Kuusik* 79 aastat vana.

* Bakitnore Markuse lõikus^Perekonna- \BaJtmiore Märkuse koguduse lõi

kustänupüha pühapäeval, 10, oktoobril kuj.unes Of>avöturohkeks j<\meeleolurikkaks. Jumalateeni«tupidas Õpetaja Uno Plank jutluso au*didest ja inimtänust. Järgneval koosviibimisel naiskomitee poolt kaetudkohvilauas ütles avasõna juhatusüi-ge Ferdinand SööL PühapäevakooliÕpilane Matti Kiik deklameeris Anna Haava “Rukkivihud rehe all"’ janoor Raivo Vest esitas klaveril Hazel Cobb^ “Sonatini G Major”. Vanameistrid Enn Soomet (viiul) ja Jüri Mändi* (klaver) esitasid Deigo“Serenaadi”, Künmanni “Fantaasia'*ja marulise ^plausi tasuks, lisapalana Schubert' “Serenaadi”. Kolmasvanameister Osvald Lipp teadustajana külvas ohtralt head nalja. Peokõne pidas nõukogu liige AleksanderLeinjärv. Avapalvuse pidas ja löpp-tänusõna ütles Õpetaja Uno Plank,Kohvilauas teenisid meeldivalt noored preilid Roosiorg, Sulg ja teised.Üldkorraldus oli nõukogu esimees dr.Paul Anniko osavates kätes.

GEdnej 5-2276

EDW. C. HALVORSEN

MATUSEBÜROOAautatud 1849. aastal. — õhujahutusega- kabelid

S310—12 Eighth Ayc, Brooklyn 20, N.Y.