TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSEÕPPEKORRALDUSEESKIRI

I.

KINNITATUD Direktori 30.08.13 käskkiri nr 1-3/47

I. REGULEERIMISALA

1.1. Õppekorralduseeskiri on Tallinna Tööstushariduskeskuse (edaspidi Kool) õppetegevust ja õppetegevussuhteid reguleeriv dokument.

1.2. Õppekorralduseeskirja järgimine on õppijale ja Kooli töötajale kohustuslik. 1.3. Õppekorralduseeskirja eesmärk on tagada Koolis õppetegevuse kavandamisel ja

läbiviimisel ühtsed nõudmised ja vastavus kehtivatele õigusaktidele.1.4. Kooli õppekorralduseeskiri tugineb – „Kutseõppeasutuse seadusele“,

„Kutseharidusstandardile“, Tallinna Tööstushariduskeskuse põhimäärusele.1.5. Õppekorralduseeskirja rakendamiseks vajalikud juhendid ja korrad on esitatud eeskirja

lisadena.1.6. Kooli juhtkonnal on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju.1.7. Õppekorralduseeskiri vaadatakse üle iga õppeaasta alguses Kooli õppenõukogus ja

parandused kooskõlastatakse Kooli nõukoguga. Muudatusi ja täiendusi õppekorralduseeskirjas tehakse samas korras.

1.8. Korrigeeritud õppekorralduseeskirja kinnitab Kooli direktor oma käskkirjaga. 1.9. Õppekorralduseeskiri avalikustatakse Kooli koduleheküljel.1.10. Muudatustest õppekorralduseeskirjas teavitab õppijaid rühmajuhendaja.

II. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED

2.1.1. Mõisted2.1.2. Õpilased on isikud, kes on vastu võetud kutseõppesse.2.1.3. Õppeaasta algus on 1. september või sellele eelnev/järgnev esmaspäev.2.1.4. Õppeaasta lõpp on 31. august või sellele eelnev/järgnev reede.2.1.5. Õppeaasta sisaldab vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat

vaheaega2.1.6. Õppetöö maht on õppeaastas 60 arvestuspunkti2.1.7. Arvestuspunkt (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt) on õppemahu arvestusühik, mis

näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.

2.1.8. Õppevaheaja kestvus on kokku vähemalt kaheksa nädalat aastas.2.1.9. Õppenädal on õppekavas määratud õppe mahu arvestusühik, mis vastab 40 tunnile

õpilase õppeks kulutatud tööle.2.1.10. Nominaalne õppeaeg on õppekava täitmiseks ettenähtud aeg.2.1.11. Täiskoormusega õpe on õpe, kus õpilane täidab õppeaasta lõpuks kõik õppekava

täitmisele kuuluvad õpiväljundid.2.1.12. Osakoormusega õpe on õpe, kus õpilane täidab õppeaasta lõpuks õppekavas sätestatud

kursuse mahust vähemalt 50 %.2.1.13. Riiklik koolitustellimus on Haridus- ja Teadusministeeriumilt Koolile esitatav kutseõppe

koolituskohtade tellimus, mida rahastatakse riigi poolt.2.1.14. Õppekoht on ajalise ja finantsilise planeerimise ühik, mis jaguneb koolitustellimuse

alusel moodustatavateks õppekohtadeks (riigieelarvelised) ja väljaspool koolitustellimust loodud õppekohtadeks (riigieelarvevälised) .

2.1.15. Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid sh oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused,

2

õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ja valikuvõimalused, spetsialiseerumise võimalused ja õppe lõpetamise tingimused.

2.1.16. Õpiväljundid (õpitulemused)  on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine.

2.1.17. Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kogum, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õppetöö käigus omandatavaid pädevusi kirjeldatakse õpiväljundite kaudu.

2.1.18. Kvalifikatsiooniraamistik on haridus- ning kutsetasemete liigitamise vahend omandatud teadmiste ja oskuste tasemetele ning iseseisvuse ja vastutuse ulatusele seatud kriteeriumide alusel. Kutsesüsteemi ja haridussüsteemi liitev ning rahvusvaheliselt võrreldav kvalifikatsiooniraamistik on kinnitatud «Kutseseaduse» lisas 1 ning jaguneb kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim.

2.1.19. Kvalifikatsioon on hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb vajalik iseseisvus ja vastutus

2.1.20. Formaalõpe toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis koolis/koolituskeskuses või töökohal) ning on (eesmärkide, aja või õpitoe tähenduses) selgelt määratletud õpitulemusena. Formaalõpe on õppija seisukohast kavatsuslik ja lõppeb tavaliselt tunnistuse saamisega.

2.1.21. Informaalne õpe tuleneb igapäevasest tegevusest tööl, perekonnas või vabal ajal. Ei ole (eesmärkide, aja või õpitoe osas) organiseeritud või struktureeritud. Informaalne õpe on õppija seisukohast enamasti ettekavatsemata. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.

2.1.22. Mitteformaalne õpe toimub planeeritud tegevustena, mis ei ole selgelt määratletud õppimisena (õpieesmärkide, õpiaja või õpitoe tähenduses), aga sisaldab olulisi õpielemente. Mitteformaalne õpe on õppija seisukohalt kavatsuslik. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.

2.1.23. Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud. Moodul koosnev ühest või mitmest õppeainest või teemast, mooduli maht sõltub mooduli eesmärgist ja sisust.

2.1.24. EKAP – Eest kutsehariduse arvestuspunkt, kus üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile ehk õppeaastas on 60 EKAP (40 õn).

2.1.25. Valikõpingute moodul määratleb teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.

2.1.26. Üldõpingute moodul määratleb õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumi. Üldõpingute moodulisse on lõimitud üldharidusaineid mahus ja valikus, mis on vajalik vastava kutse- või eriala omandamiseks.

2.1.27. Kutseõpe on õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.

2.1.28. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja -oskused. Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava.

2.1.29. Põhihariduse nõudeta kutseõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamisele ei seata haridustasemega seotud piiranguid ning õppekava nominaalkestus on kuni kaks ja pool aastat.

2.1.30. Kutseõpe põhihariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise

3

eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks ja pool aastat.

2.1.31. Kutsekeskharidusõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on vähemalt kolm aastat. Õppekava sisaldab vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid.

2.1.32. Kutseõpe keskhariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning õppekava nominaalkestus on pool kuni kaks ja pool aastat.

2.1.33. Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus valikainetena, mille maht on kuni 15 õppenädalat ja millel puudub eraldi õppekava.

2.1.34. Koolituskoha baasmaksumus on ühe õppeaasta maksumus riikliku koolitustellimuse alusel moodustataval koolituskohal, arvestamata õppekavarühma, õppevormi ja erivajadustega õpilastele kehtestatud koefitsiente.

2.1.35. Sotsiaalne partner on vastava erialaga seotud, kutseõppe läbiviimisel osalev füüsiline või juriidiline isik.

2.1.36. Auditoorne töö on õpieesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö õppekeskkonnas loengu, seminari, õppetunni või kooli õppekavas määratud muus vormis.

2.1.37. Iseseisev töö on õpilase iseseisev tegevus (vastavalt õpetaja juhtnööridele) õpieesmärgi saavutamiseks. Iseseisev töö moodustab vähemalt 10% õpingute kogumahust. Iseseisvaks tööks võib olla kirjalik töö, mis koostatakse ühe õppeaine või mooduli raames (essee, referaat, praktikaaruanne jne).

2.1.38. E-õpe on interaktiivne õppevorm, kus õppeprotsess toimub üldjuhul veebis.2.1.39. Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline

töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või kooli õppekavas määratud muus vormis.

2.1.40. Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav praktiline töö.

2.1.41. Õppetöökalender määrab õppepäevad, praktika- ja õppeperioodide algused ning lõpu ning koolivaheajad.

2.1.42. Loaleht on avalduse vorm, kus õpilane taotleb õpetajatega kooskõlastades nõusolekut koolist puudumiseks kuni üheks õppepäevaks.

2.2. Õppetöö vormid 2.2.1. Koolis toimub õppetöö statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis.2.2.2. Mittestatsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö üle 50% õppekava mahust.2.2.3. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.2.2.4. Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni 50% õppekava mahust.2.2.5. Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt 2/3 õppekava mahust.

Õppetööd viiakse läbi sessioonidena ehk järjestikuste õppepäevade või tsüklitena, mille aluseks on kaheksa tundi kestev arvestuslik õppepäev. Töökohapõhise õppe tingimused sätestatakse Kooli, praktikakoha ja õppija vahelises kolmepoolses lepingus (Lisa 1. „Töökohapõhise õppe õppeleping“).

2.2.6. Täiskoormusega õpe on õpe, kus õpilane täidab õppeaasta lõpuks kõik õppekava täitmisele kuuluvad õpiväljundid.

2.2.7. Osakoormusega õpe on õpe, kus õpilane täidab õppeaasta lõpuks õppekavas sätestatud kursuse mahust vähemalt 50 %. Maksimaalne õppeks kuluv aeg on kahekordne nominaalne õppeaeg. Õpilane määrab Kooli astudes oma täis- ja osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval saab toimuda ainult

4

täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab Kool õpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on õpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu.

2.3. Õppetöö korraldus2.3.1. Õppetöö toimub kutsehariduse õppekavade alusel kursusesüsteemis (I-IV kursus), kus

õppija läbib õppemoodulid õppekavas kehtestatud järjekorras ja viiakse üle pärast õppemoodulite omandamist ning vastavate arvestuste ja eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamiperioodi vältel.

2.3.2. Õppeaasta algus, eksamite, praktika toimumise aeg ja lõpp on määratud õppetöökalendris.

2.3.3. Õppetöö toimub auditoorse töö, iseseisva töö, praktilise töö, praktika, e-õppe vormis. 2.3.4. Õppetegevuse toimumise ajad on määratud tunniplaaniga, kus õppetunni kestvus on

45min. Tunniplaanis on määratud õppeaine nimetus, õpetaja nimi, auditoorse või praktilise töö toimumise koht ja kellaaeg.

2.4. Kooli õppekava2.4.1. Kooli õppekava on kutseõppe alusdokument, millega määratakse kindlaks kutse-, eri- ja

ametialased eesmärgid ja ülesanded, saavutataud õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valikute võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumise võimalused.

2.4.2. Tasemeõppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks. mis registreeritakse EHIS´es

2.4.3. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppekavadeks1) Esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda

erialaste kompetentside olemasolu;2) Jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise

eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.

2.4.4. Kutsekeskhariduse õppekava koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava riikliku õppekava alusel. Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, mille puhul puudub asjaomane riiklik õppekava, koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel.

2.4.5. Kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus pikendatud kuueks aastaks või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja.

2.4.6. Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta, mida Koolis on võimalik omandada.2.4.7. Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused kooskõlastatakse nõukogus ning

kinnitatakse direktori poolt.2.4.8. Kooli õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis ja on avalikustatakse

Kooli koduleheküljel.2.4.9. Kooli õppekavad koosnevad iseseisvatest tervikosadest – moodulitest.2.4.10. Kooli õppekava arendus üksikute moodulite piires ei nõua uue õppekava koostamist

tervikuna, kui nende muudatuste kogumaht ei ületa kolmandikku õppekava kogumahust.

2.4.11. Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava.

2.4.12. Individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega.

5

2.4.13. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor 2.5. Mooduli rakenduskava.2.5.1. Mooduli töökava on Kooli dokument, mille koostab moodulit õpetav õpetaja(d)

(kutseõpetaja) Kooli õppekava alusel. (Lisa 3. Mooduli rakenduskava).2.5.2. Moodul rakenduskavasse kantakse:

1) õpiväljundite loetelu;2) õppemeetodid;3) kasutatava õppekirjanduse või muude õppematerjalide loetelu;4) hindamiskriteeriumeid 5) vahe- ja koondhindamise põhimõtted (töö osakaal koondhindes)

2.5.3. Mooduli rakenduskavas täpsustatakse Kooli õppekavas esitatut, arvestades mooduli spetsiifikat.

2.5.4. Mooduli rakenduskava vormi töötab välja ja kinnitab õppenõukogu.2.5.5. Mooduli rakenduskavale annab hinnangu ainekomisjoni esimees ning kinnitab direktor

käskkirjaga.2.5.6. Mooduli rakenduskavad on avalikud, nende kättesaadavuse tagavad osakondade

juhatajad. 2.5.7. Õpetaja tutvustab rakenduskava õpilastele õppeaine alustamisel. 2.5.8. Õpetajal on õigus rakenduskava teemade järjestuses teha muudatusi.2.5.9. Mooduli rakenduskava säilitatakse neli aastat.

2.6. Õppetöökalender, õppeaasta tegevusplaan ja tunniplaan2.6.1. Õppetöökalender on Kooli õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise ajakava terve

õppeaasta ulatuses, milles õppekavas ettenähtud õpingud on jaotatud perioodidesse.2.6.2. Õppetöökalendris fikseeritakse:

1) õppeperioodide algus- ja lõpukuupäevad,2) eksamite toimumise aeg, 3) praktika toimumise ajad,4) koolivaheaegade kestus ja ajavahemikud, 5) õppenõukogude toimumise ajad,6) Kooli lõpuaktused.

2.6.3. Õppetöökalendri järgimine on õpilastele ja õpetajatele kohustuslik.2.6.4. Õppetöökalendrist kõrvalekaldumine on võimalik, kui õpilasel on selleks mõjuv põhjus.

Õpilase sellekohase avalduse vaatab läbi õppedirektor koostöös õppevaldkonna juhiga. Positiivse otsuse korral vormistatakse õpilasele individuaalne õppeplaan vastavalt pedagoogidega kooskõlastatud ajakavale.

2.6.5. Õppeaasta tegevusplaan on dokument, milles määratakse Kooli tegevused üheks õppeaastaks:

1) õppeaasta eesmärk,2) ülesanded, tegevused kuude lõikes,3) eesmärkide täitmise tähtajad ja vastutavad isikud (huvitegevus; sporditegevus jms),4) tegevusplaani kinnitab Kooli direktor iga õppeaasta alguses,5) tegevusplaani säilitatakse kolm aastat.

2.6.6. Tunniplaan koostatakse õppekava alusel igale õpperühmale eraldi lähtuvalt õppeaasta õppetöö kalendrist ja tunnijaotusplaanist .

2.6.7. Tunniplaani koostab üldainete osakonna juhataja koos osakondade juhtidega.2.6.8. Tunniplaan koostatakse üheks õppetsükliks (viieks õppenädalaks) õppetöökalendri

alusel ja õpilase kesksena.2.6.9. Üldainete osakonna juhataja tagab tunniplaani iga perioodi alguseks ja avalikustatakse

kooli kodulehel (www.tthk.ee õppetöö tunniplaan) kolm tööpäeva enne uue õppetsükli algust.

6

2.6.10. Tunniplaan on lähtealuseks õppetöö toimumise kontrollile ja õppetöö koormuse arvestamisele.

2.6.11. Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid:1) õppeaine nimetust ja õpetaja nime,2) õppetunni toimumise aega ja kohta, 3) kasutatud lühendite selgitusi.

2.6.12. Õpetajate ja õppeainete muudatus tunniplaanis tehakse enne õppetsüklit (viis nädalat) erandjuhul ja väga mõjuvatel põhjustel –ettenähtud õppekava osa (moodul rakenduskava täitmist vastavalt tunnijaotusplaanile) täitmisel, õpetaja pikaajaline haigus, eemalolek ülesannete täitmiseks Kooli huvides.

2.6.13. Tunniplaani asendus on ühekordne tunni muudatus, mis on tingitud õpetaja ajutisest töövõimetusest (koolitus-, haigestumine), õpperuumide muutusest ja kooli korralduslikest tegevustest.

2.6.14. Tunniplaanis asendused kuvatakse Kooli kodulehel (www.tthk.ee → tunniplaan → tunniplaani asendus).

2.6.15. Tunniplaani täitmine on õpetajatele ja õpilastele kohustuslik.2.6.16. Tunniplaani kohta pretensioone saab esitada õppedirektorile kirjalikult, tuues ära

põhjendused.2.6.17. Pretensioon tunniplaani osas vaadatakse läbi kahe tööpäeva jooksul.

2.7. Õppekohtade liigitus 2.7.1. Õppekohad jagunevad koolitustellimuse alusel moodustatavateks õppekohtadeks

(riigieelarvelised) ja väljaspool koolitustellimust loodud õppekohtadeks (riigieelarvevälised).

2.7.2. Riigieelarveliste õppekohtade piirarvud erialade lõikes määrab Kooli omanik.2.7.3. Riigieelarvevälise õppekoha tellijaks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud.

Kooli ja tellija vahelised suhted määratakse lepinguga. 2.7.4. Riigieelarvevälise õppekoha hind ei tohi olla suurem kui riigieelarvelise koha

maksumus antud õppeaastal antud erialal. 2.7.5. Riigieelarvevälised kohad moodustatakse vastuvõtukonkursi käigus riigieelarvelistest

õppekohtadest välja jäänud õpilaskandidaatidest, võttes arvesse vastuvõtukonkursi tulemusi.

2.7.6. Riigieelarvevälistel kohtadel õppijad võivad kandideerida vabanenud riigieelarvelistele õppekohtadele septembrikuu jooksul, kus vabanenud õppekoha täitmisel võetakse arvesse vastuvõtukonkursi pingerida. Alates oktoobrikuust arvestatakse õppetulemusi ja osavõttu õppetööst.

2.7.7. Õppetöö riigieelarvevälistel õppekohtadel toimub samadel alustel riigieelarvelistel kohtadel õppivate õppuritega.

III ÕPPIJATE VASTUVÕTU KORD

3.1. Õppijate vastuvõtu tingimused3.1.1. Õpilaste Kooli vastuvõtmise korraldamiseks moodustab Kooli direktor igal aastal

1.oktoobriks vähemalt viieliikmelise vastuvõtukomisjoni, kelle volitused kehtivad üks aasta. Vastuvõtukomisjoni töökorra kinnitab direktor. (Lisa 4. Vastuvõtukomisjoni töökord).

3.1.2. Vastuvõtukomisjoni kuulub vähemalt üks Kooli juhtkonna liige ning üks tööandjate esindaja iga Koolis õpetatava kutseala valdkonna kohta.

3.1.3. Vastuvõtukomisjon informeerib üldsust Kooli vastuvõtutingimustest, koordineerib ja korraldab õpilaskandidaatide kutsenõustamist, täpsustab sisseastumiseks vajatavad dokumendid, koostab õpilaskandidaatide pingerea.

7

3.1.4. Koolis õppimise eelduseks on: 1) Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastaval õppekava alusel põhihariduse

olemasolu.2) Viiendale kvalifikatsioonitaseme vastaval õppekava alusel keskhariduse olemasolu.

3.1.5. Alates 02.09.2013 võib kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asuda põhihariduseta ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool.

3.1.6. Erivajadustega õpilaste (eriline andekus, õpi- ja käitumisraskus, terviserike, puue või pikema aegne õppetööst eemal viibimine) vastuvõtt toimub koostöös Kooli omanikuga, võttes arvesse võimaluste piires õppija soove, erivajaduse spetsiifikat ning võimalust töö leidmiseks.

3.1.7. Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata teises koolis sama kutse- või eriala õppekaval vabade kohtade olemasolul. Üleminekul teisele kutse- või eriala õppekavale peab õpilane sooritama eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud.

3.1.8. Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitteilmunud mistahes õppetaseme esimese kursuse õppija kustutatakse õppijate nimekirjast ning vabanenud kohale võib asuda õppima samal aastal kandideerinute seast paremusjärjestuse alusel järgnev isik.

3.1.9. Õppeaasta kestel võib nimekirja arvata uusi õpilasi ainult vabade kohtade olemasolul. 3.1.10. Kooli vastu võetud õpilastele väljastatakse õpilaspilet (Lisa 5. Õpilaspileti

väljaandmise kord).

3.2. Täiskasvanute tööalase koolituse kursustele vastuvõtu kord3.2.1. Täienduskoolitused on mõeldud täiskasvanud inimestele (alates 17 eluaastast) tööturul

erialase konkurentsivõime tõstmiseks; täiendusõppena olemasolevate kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste täiendamiseks; elukestva õppe võtmepädevuste parendamiseks.

3.2.2. Täiskasvanute täienduskoolitused on riigieelarvelised (tasuta) või riigieelarvevälised (tasulised).

3.2.3. Kooli täiskasvanute tööalaseid koolitusi reguleerib ja osalejate õigusliku seisundi määrab „Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord” (HTM 29.10.2007 määrus nr.66) ning õppekorralduseeskirja Lisa 6 Täiskasvanute tööalaste tasuliste koolituste õppetöökorraldus. Lisa 7 Täiskasvanute tööalaste RKT* täienduskoolituste õppetöökorraldus .

3.2.4. Täiskasvanute täiendkoolituste õppekavad, toimumise ajakava, alustajate ja lõpetajate nimekirjad, tunnistuste väljastamise kinnitab THK direktor käskkirjaga.

3.2.5. Riigieelarvelistel täienduskoolitustel võib ühest organisatsioonist osaleda maksimaalselt kolm inimest, vabade kohtade olemasolul rohkem osalejaid.

3.2.6. Ühe õppeaasta jooksul saab osaleda kuni kahel tasuta täienduskoolitusel. Vabade kohtade olemasolul on võimalik osaleda enam kui kahel täienduskoolitusel.

3.2.7. Täienduskoolituste loetelu, toimumise ajakava, õppekava lühiandmed ja registreerimise alustamine/lõpetamine on kooli kodulehel www.tthk.ee (täienduskoolitused, koolituskalender, õppekavade lühiandmed, kursustele registreerumine).

3.2.8. Koolitusel ei saa osaleda kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis riigieelarvelisel õppekohal õppivad isikud.

IV VARASEMATE ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD

4.1. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise aluseks on:

8

4.1.1 Kooli kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmine;4.1.2 õppekava täitmisel (v.a lõpueksam) eelnevalt läbitud ainete, teemade või moodulite

õpitulemuste ülekandmisena ja varasemate õpingute või töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemus;

4.1.3 kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamine kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena.

4.2. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord on sätestatud õppekorralduseeskirja lisana (Lisa 8. VÕTA kord).

4.3. Kool teavitab õpilasikooli kodulehel varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest ning tulemuste vaidlustamise võimalustest.

4.4. Kool tagab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamise ja nõustamise kättesaadavuse.

4.5. Kool tagab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ning hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse.

4.6. Kool loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöö võrgustikus. Varasemaid ja mujal sooritatud õpinguid, täiendkoolituses või iseseisvalt õpitut, töökogemustest saadud teadmisi ja oskusi tunnustab kool individuaalse hindamise korras, olenemata varasemate õpingute sooritamise ning kogemuse omandamise viisist, ajast ja kohast.

4.7. Kool hindab ja tunnustab Kool õppekava täitmisel tervikosi (üks õppeaasta, moodul).4.8. Varem hindamata õpingute ja varasemast töökogemusest õpitu arvestamisel antakse

mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta mooduli õpiväljunditele.

4.8.1 kantakse hinne üle, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis;4.8.2 arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas

hindamissüsteemis;4.8.3 kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet;4.8.4 kantakse hinded üle mitteeristava hindamisega, kui hindamissüsteeme ei ole

võimalik võrrelda.4.9. Mitteeristava hindamisega kantakse hinded üle kui hindamissüsteeme ei ole võimalik

võrrelda. 4.10. Töökogemuse korral rakendatakse ainult mitteeristavat hindamist.4.11. Kool hindab ja tunnustab THK õppekava täitmisel tervikosi (üks õppeaasta, moodul).4.12. VÕTA´ga tunnustatud õpitulemused kantakse päevikusse, lisatakse juurde ülekandmise

kuupäev ja direktori käskkirja number. Kuni tunnustamise otsuse vastuvõtmiseni peab õpilane osalema õppetöös vastavalt kehtestatud korrale.

V. PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS

5.1. Praktilise töö tingimused ja kord5.1.1. Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine praktilise tegevusena

õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus vormis.

5.1.2. Praktilise töö tundide ajal valmistatavad õpilased harjutus- ja teenustöid. 5.1.3. Teenustööd valmistatakse kliendile ja vormistatakse vastavalt hinnakirjale:

1) rõiva- ja kaubandusosakonnas õppekaupluses “Meie“; 2) juuksuri osakonnas õppesalongis „Noorus“;3) autoosakonnas;4) metalli- ja keevitusosakonnas.

5.1.4. Teenustöö hind ei sisalda reeglina töö valmistamiseks kasutatavaid materjale.

9

5.1.5. Kooli õpilastele rakendatakse teenustööde puhul soodustust vastavalt kehtivale hinnakirjale.

5.1.6. Praktilise töö eesmärk, maht ja muud tingimused on määratud kooli õppekavaga.5.1.7. Praktiline töö toimub vastavalt õppetöökalendrile ja tunniplaanile Kooli

õppetöökodades või kooli poolt määratud objektidel kutseõpetaja juhendamisel.5.1.8. Praktilise töö sooritamise kohta teeb kutseõpetaja sissekanded õpperühma päevikusse.5.1.9. Päevikusse kantakse:

1) sooritamise aeg,2) tööohutuse alane juhendamine,3) tööde loetelu,4) töö tulemused.

5.1.10. Õppija on kohustatud sooritama kõik hinnatavad ülesanded, sooritamata töö on õppevõlgnevus.

5.1.11. Õppekavas ettenähtud praktikal osalemiseks ostab õppija vajadusel endale isikliku töövahendid ja/või eririietuse, mis kuulub õpilasele ja mille olemasolu ning korrasoleku eest vastutab õpilane ise.

5.2. Töökaitsealase juhendamise kord5.2.1. Töökaitsealase juhendamise läbiviimise kohta teeb kutseõpetaja sissekande vastavale

vormile. (Lisa 9. Töökaitse alane juhendamine)5.2.2. Töökaitsealast juhendamist viiakse läbi iga praktikaperioodi eel ja praktikateema

muutumisel. 5.2.3. Õpilane kinnitab juhendamist oma allkirjaga.

VI PRAKTIKA KORRALDUSE ALUSED

6.1. Praktika on õppeakava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õpiülesandeid.

6.1.1. Praktikate nimetused ja maht on määratud õppekavaga ning ajakava määratakse õppetöökalendris.

6.1.2. Praktikate ettevalmistamise, läbiviimise, juhendamise ja hindamise üldine korraldus on sätestatud käesoleva juhendiga, mida täiendavad õppekava valdkondade praktika korraldamise juhendid.

6.1.3. Praktikal viibimise ajal laienevad õpilasele töökaitsealased õigusaktid.6.1.4. Praktika ajal juhinduvad õpilased ettevõtete sisekorra- ja töökaitse eeskirjadest ning

töökorralduse juhendmaterjalidest.

6.2. Praktikakoha sobivuse hindamine6.2.1. Osakonnajuhataja vaatab üle ja uuendab iga õppeaasta alguses praktikaettevõtete

nimekirja, mis on sobivad (võimaldab täita praktikale seatud eesmärke ja saavutada kirjeldatud õpiväljundeid) antud kutseala valdkonnas praktika sooritamiseks.

6.2.2. Tunnustatud praktika kohtade nimekirja avalikustab kool oma koduleheküljel. 6.2.3. Uutel praktikaettevõtetel tuleb läbida sobivuse hindamine praktikakohana (Lisa 10.

Praktikakoha sobivuse hindamise küsimustik ). Kooli esindaja(d) võib(vad) külastada ettevõtteid eesmärgiga veenduda praktikakoha valmisolekut täita praktika seatud eesmärke ja saavutada kirjeldatud õpiväljundeid.

6.3. Praktikale suunamine6.3.1. Praktikakoha leidmine toimub kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha

koostöös.6.3.2. Kool suunab õppija praktikale kui tal ei ole õppevõlgnevusi (kokkuvõtvates hinnetes).

10

6.3.3. Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega, tagab praktika toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja eesmärkide kohaselt ning praktika koolipoolse juhendamise ja hindamise. Õppija võib ise leida praktikakoha ning osakonnajuhataja annab hinnangu praktikakoha sobivuse kohta.

6.3.4. Kool vastutab õppija praktika nõuetekohase läbiviimise eest vastavalt tingimustele, mis võimaldab õpieesmärkide täitmise ning õpitud teadmiste ja oskuste rakendamise õppe- ja töökeskkonnas.

6.3.5. Praktikal viibimise ajal laienevad õpilasele töökaitsealased õigusaktid.

6.4. Praktika juhendamine6.4.1. Osakonnajuhataja määrab õppegrupile koolipoolse juhendaja, kelle ülesandeks on

praktikale suunamine, praktika kontrollimine ja praktika lõppedes aruandluse korraldamine ning praktika hindamine.

6.4.2. Koolipoolse juhendaja kinnitab direktor käskkirjaga.6.4.3. Koolipoolne juhendaja koostab õpilase individuaalse praktikakava, milles püstitab koos

õpilase ja praktikapoolse juhendajaga õppekavast tulenevad individuaalse praktikaülesande, mille kirjeldab õpilase poolt koolis läbitud õpinguid ja praktika oodatavaid õpiväljundeid.

6.4.4. Õpilase või tema seadusliku esindaja, kooli ja praktikat korraldava ettevõtte või asutuse vahel sõlmitakse praktikaleping, mille allkirjastab kooli poolt määratud isik (Lisa 11. Praktika leping)

6.4.5. Leping allkirjastatakse Kooli poolt enne praktika algust. 6.4.6. Õpilane tagastab ettevõtte poolt allkirjastatud lepingu ühe eksemplari koolipoolsele

juhendajale hiljemalt esimese praktikanädala lõpuks.6.4.7. Praktikaleping sätestab:

1) praktika alustamise ja lõpetamise aja,2) praktika kestuse,3) praktika toimumise koha ja aadressi,4) praktikal viibiva õpilase õigused ja kohustused,5) Kooli õigused ja kohustused,6) andmed praktikaettevõtte või– asutuse ja juhendaja ning koolipoolse juhendaja

kohta,7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused,8) vaidluste lahendamise korra.

6.4.8. Koolipoolne juhendaja külastab õpiprotsessi jälgimiseks ning praktika õpiväljundite saavutamise tagamiseks praktikakohta vähemalt ühel korral praktika perioodi vältel.Koolipoolne juhendaja annab õpilasele kaasa vajalikud dokumendid (praktikaleping, praktikajuhend, praktika hinnanguleht, praktikapäevik).1) Praktikaleping – sätestab õpilase, kooli ja praktikakoha vahelised suhted.2) Individuaalne praktikakava – sätestab läbitud õpingute ja praktika õpiväljundite

baasil individuaalse praktika eesmärgi, ülesanded.3) Praktikapäevik – dokument, mis sisaldab praktikal läbitava õppe sisu ja mahtu,

õpikogumuste analüüsi ja praktikapoolse juhendaja igapäevast hinnangut õppeprotsessile ja praktika kokkuvõtvat hinnangut. Praktikapäevik kuulub e-päeviku juurde.

4) Praktikaaruanne – analüüsib ja hindab praktikakava täitumist. 6.4.9. Praktikaaruannete põhjal koostavad iga-aasta vastutavad töötajad praktika

koondaruande, kus analüüsitakse praktika täitmist ja tulemusi.6.4.10. Praktika dokumente säilitatakse 5 aastat.

6.5. Praktika tulemused ja nende hindamine

11

6.5.1. Koolipoolne juhendaja kontrollib praktika täitmist.6.5.2. Õppija teeb iga praktikapäeva kohta sissekandeid praktikapäevikusse, märkides ära

töötatud tundide arvu ja tööülesanded.6.5.3. Ettevõttepoolne juhendaja kinnitab allkirjaga õppija poolt tehtud individuaalse

praktikapäeviku sissekanded.6.5.4. Praktika lõppedes ettevõttepoolne juhendaja täidab õppija kohta hinnangulehe ja annab

sooritatud praktikale hinnangu (Lisa 12. Praktika hinnanguleht). 6.5.5. Praktika lõppedes vormistab õpilane vastavalt õppevaldkonna juhendile aruande, mille

esitab koos korrektselt täidetud praktikapäevikuga määratud tähtajal koolipoolsele juhendajale.

6.5.6. Koolipoolne juhendaja korraldab pärast praktika lõppu praktikate kaitsmise, kus vaadatakse läbi praktika dokumendid ja tehakse kokkuvõtted.

6.5.7. Kaitsmisel paneb koolipoolne juhendaja õpilasele kokkuvõtva hinde, arvestades praktikajuhendaja hinnangut ja aruannet.

6.5.8. Hinne kantakse õpperühma päevikusse.6.5.9. Koolipoolne juhendaja esitab kolme nädala jooksul pärast praktika lõppemist

valdkonna juhile praktika tulemuste koondaruande, milles on fikseeritud:1) õppegrupp, praktika toimumise aeg,2) praktika ettevõtted ja kontakt ettevõttega (külastatud ettevõtted, muud kontaktid),3) praktika toimumise lühiiseloomustus,4) praktika tulemuslikkus (vastavus eesmärgile, õpilaste soorituse tulemused,

ettepanekud praktika sooritamiseks).

VII ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMISE ALUSED

7.1. Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppetöökalendrile ja tunniplaanile.7.2. Õppetööst puudumise ja hilinemise kohta teeb õpetaja märke e-päevikusse. Sissekanded

tehakse tunni toimumise kuupäeval ning iga õppetunni kohta.7.3. E-päevik on Kooli dokument, milles peetakse arvestust õppetegevuse ja õpilaste

tulemuste üle.7.4. E-päeviku sissekanded tehakse iga õppetunni alguses, märkides õpilase kohaloleku,

õppetunni teema ning kodused ülesanded.7.5. E-päevikusse märgitakse õpilane puudujaks kui ta on hilinenud tundi 15 minutit ja

hilinejaks kui ta hilineb tundi vähem kui 15 minutit7.6. Õpilane on kohustatud teatama rühmajuhendajale või praktika juhendajale puudumise

põhjustest esimesel võimalusel puudumise päeval ja esitama dokumendid puudumise põhjendatuks lugemiseks kahe tööpäeva jooksul pärast õppetööle naasmist, kuid mitte hiljem kui puudumisele järgneva kuu teisel tööpäeval. Antud tähtajast hiljem esitatud põhjendusi ei aktsepteerita.

7.7. Puudumine loetakse põhjendatuks: 1) õpilase haigestumisel või temale tervisehoiuteenuse osutamisel (hambaarsti või

muu tervisehoiuteenuse osutaja külastamine jne),2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõu korral,3) oluliste perekondlike põhjuste korral,4) EV Kaitsejõudude ja Politsei teatise põhjal,5) kooli juhtkonna poolt määratud esindamisülesannete täitmisel, 6) õppetööst vabastamine loalehe alusel (Lisa 13. Loaleht),7) õpilase isikliku avalduse alusel. Avalduses peab olema ära toodud avaldaja ees- ja

perekonnanimi, õppegrupp, puudumise aeg, puudumisperioodi jäävate õppeainete loetelu ja põhjus. Avaldusele annavad nõusoleku kõik puudumispäevale jäävate õppeainete õpetajad ning kinnitab osakonnajuhataja.

12

7.8. Täisealise õpilase korral on rühmajuhendajal õigus aktsepteerida puudumise põhjendusena õpilase enda poolt esitatud kirjalikku seletust puudumise kohta.

7.9. Kui põhikooli baasil õppiva täisealise õpilase vanem ei soovi olla kaasatud õppe- ja kasvatusprotsessi, siis esitab ta sellekohase kirjaliku avalduse rühmajuhendajale.

7.10. Kui õpilane ei ole teavitanud puudumise põhjustest, siis rühmajuhendaja võtab puudumise päevale järgneval päeval ühendust õpilase või tema seadusliku esindajaga ning selgitab välja õppetööst puudumise põhjuse.

7.11. Rühmajuhendaja esitab iga kuu 5. kuupäevaks osakonnajuhile puudumise aruande ja esildise õpilaste karistamiseks põhjuseta puudumiste eest.

7.12. Koolikorda mittetäitnud õpilast, kes on ühe kuu jooksul puudunud põhjuseta rohkem kui 20 õppetundi, võib karistada direktori käskkirjaga (hoiatus, noomitus, vali noomitus). (Lisa 14. Sisekorra eeskiri).

7.13. Osakonnajuhi või õppedirektori nõudmisel esitab rühmajuhendaja dokumendid, mille alusel on õpilase puudumised loetud põhjendatuks.

VIII HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID

8.1. Hindamise alused8.1.1. Hindamisel lähtutakse Kooli õppekavas sätestatud õpiväljunditest.8.1.2. Käitumise hindamisel lähtutakse Kooli sisekorra nõuetest.

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:1) toetada õpilase arengut,2) anda õpilasele tagasisidet õppeedukuse kohta,3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima,4) suunata õpetaja tegevust õpilase õpetamise ja individuaalse arengu toetamisel,5) anda alus õpilase järgmisele kursusele üleviimiseks ning Kooli lõpetamise otsuse

tegemiseks.8.1.3. Kool teavitab õpilasi hindamise korraldusest Koolis ning õpilastele pandud hinnetest ja

antud hinnangutest e‐kooli kaudu (https://delta.ekool.eu ).

8.2. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus8.2.1. Õpilaste hindamine on määratud õppekavaga.8.2.2. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suulise vastuse,

1) kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja2) oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

8.2.3. Õppeperioodi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

8.2.4. Õppeperioodi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.

8.2.5. Kui suuline vastus, kirjalik või praktiline töö on hinne on jäänud sooritamata, siis tähistatakse see „X“. Perioodi lõpus sooritamata töö „X“ võrdsustatakse hindega „2“.

8.2.6. Tunnis osalust, jooksvate tööde sooritust, konspekte, tunnis tehtavaid praktilisi ülesandeid võib õpetaja hinnata arvestusega “A”.

8.2.7. Õpilane on kohustatud:1) sooritama positiivsele hindele vähemalt kaks tööd (kontrolltöö /ülesanne /test), kui

õppeaine maht ühes perioodis on üks tund nädalas; 2) täitma õpetaja töökavas püstitatud õppekava õpiväljundid;3) osalema õppeaine töös vähemalt 75 % tundide mahust; 4) olema teadlik oma hinnete hetkeseisust.

8.2.8. Kui õpilane ei ole osalenud õppeaine töös 75 % tundide mahust, siis õpetajal on õigus nõuda õpilaselt täiendava õpiväljundeid hindava kontrolltöö.

13

8.2.9. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse neljapallisüsteemi:8.2.10. Tunnis osalust, jooksvate tööde sooritust, konspekte, tunnis tehtavaid praktilisi

ülesandeid võib õpetaja hinnata arvestusega “A”. 8.2.13. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse eristavat ja mitteeristavat hindamist.8.2.14. Eristav hindamine

1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine

2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;

3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik «2»

8.2.15. Mitteeristava hindamine Hinne „A“ - „arvestatud” - piisav tulemus õpiväljundite saavutamisel lävendi tasemel vastaval või seda ületaval tasemel.Hinne „MA“ - „mittearvestatud” - ebapiisav tulemus õpiväljundite saavutamisel lävendi tasemest madalamal tasemel.

8.3. Õppevõlgnevuse likvideerimise kord:8.3.1. Õppevõlgnevusteks loetakse võlgnevusi, mis on tekkinud õppetööde õigeaegselt

esitamata jätmise või tööde ebapiisava mahu tõttu.8.3.2. Õppevõlgnevuste likvideerimine toimub õpetajaga kokkulepitult või määratud

konsultatsioonide ajal. 8.3.3. Õpilasel on tegemata töö „X“ ja negatiivse hinde töö järelevastamiseks aega perioodi

lõpuni.8.3.4. Kui õpilane ei ole sooritanud tööd perioodi lõpus, siis hinnatakse sooritamata töö „X“

hindega  „2“ . 8.3.5. Õpilasele, kelle õppetulemus perioodis on hinnatud hindega „puudulik“ koostatakse

individuaalne parandamisekava.1) Individuaalses parandamiskavas määratakse järele vastatavad teemad, tööd ja

vastamise kuupäevad või mõni muu tugisüsteem (nt täiendavad konsultatsioonid jms).

2) Kava koostatakse kahes eksemplaris, millest üks on õpilasel ja teine osakonnajuhatajal.

3) Õpilane täidab individuaalse parandamisekava iga järelevastamise korral ning õpetaja kinnitab osalemise korra allkirjaga.

8.3.6. Arvestuslike tööde mitteõigeaegsel sooritamisel on õpetajal õigus esitada täiendavaid küsimusi kogu perioodi õppematerjali ulatuses.

8.3.7. Negatiivseid perioodi hindeid on õpilasel võimalik parandada järgneva perioodi lõpuni.8.3.8. Hinnetekomisjoni otsusega võib eelnevaid perioode (sh esimest ja teist) parandada.8.3.9. Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi

õppeajas, õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava.

8.3.10. Individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. 8.4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted8.4.1. Kokkuvõttev hinne on perioodi‐, aasta‐ ja moodulihinne.8.4.2. Perioodihinded pannakse välja õppetöökalendris näidatud perioodi viimasel tunnil, kui:

1) ainekavas püstitatud õpiväljundid on täidetud;2) p. 8.2.7. alapunktid on täidetud;3) sooritamata arvestustöö(d) võrdsustatakse „2“.

8.4.3. Aastahinne pannakse välja perioodihinnete alusel, kui ainekavas püstitatud õpiväljundid on omandatud,

14

8.4.4. Kehalise kasvatuse aastahinde võib välja panna vähemalt kahe perioodihinde alusel, kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita. (Õpetaja koostab õpilasele raviarsti ettekirjutuse alusel individuaalse ainekava, milles fikseeritakse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ja nende hindamise vormid).

8.4.5. Mooduli (koond)hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja(d) aasta/perioodi-, iseseisvate tööde-, praktiliste tööde- ja arvestustööde hindeid jne.

8.4.6. Kui moodul koosneb mitmest ainest, siis mooduli hinde väljapanemisel arvestatakse õppeaine mahtu ja aine õpiväljundite osakaalu. Kui ained on võrdse osakaaluga, siis suurema osakaalu omab praktiline töö.

8.4.7. Koolieksam1) eksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas,2) eksamite toimumise ajad määratakse koostöös osakonnajuhatajatega vähemalt 4

nädalat enne eksamite algust iga õppegrupi jaoks eraldi; 3) iga õppijal peab jääma sooritatavate eksamite vahele vähemalt kaks kalendripäeva;4) eksamile pääsemise eelduseks on mooduli/õppekava õpiväljundite täitmine täis

mahus;5) eksamile lubatud õpilaste nimekirjad avalikustatakse vähemalt 2 päeva enne eksamit;6) eksamit on võimalik sooritada kahel korral: põhi- ja järeleksamil;7) eksami tulemustest informeeritakse õpilasi e‐kooli kaudu.

8.4.8. Järeleksamile pääsemise tingimuseks on eksamiaine(te) õpiväljundite omandamine ja osalemine vähemalt kolmes eksamieelsetes konsultatsioonis.

8.4.9. Kui õpilane pole p.8.4.7. ja p 8.4.8. nõudeid täitnud, ei lisata teda eksamile pääsenute nimekirja ja õpilasel on võimalus sooritada järeleksamit alles järgmisel õppeaastal.

8.4.10. Õpilasel on lubatud taotleda positiivselt hinnatud eksami taassooritamist, esitades kaalutletud avalduse õppedirektorile.

8.4.11. Eksami- ja tasemetöö vaidlustamisel sooritab õpilane töö ainekomisjoni ees.8.4.12. Täidetud eksamitulemuste protokolli esitab aineõpetaja õppesekretärile suulise eksami

korral järgmisel tööpäeval, kirjaliku eksami korral hiljemalt neljateist päeva jooksul.8.4.13. Kui eksamile lubatud õppija ei ilmu eksamipäeval eksamile, märgitakse tema kohta

protokolli “mitteilmunud”. Märge “mitteilmunud” võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt negatiivse hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge “mitteilmunud” tühistatakse kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest.

8.5. Hinde ja hinnangu vaidlustamine8.5.1. Õppijal või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva

jooksul pärast hinde teada saamist, esitades õppedirektorile vastava kirjalikutaotluse koos põhjendustega.

8.5.2. Ainekomisjon tutvub taotlusega ja edastab omapoolse ettepaneku õppedirektorile.8.5.3. Õppedirektori teeb esitatud materjalide põhjal otsuse, kaasates vajadusel eksperte.8.5.4. Taotluse esitajat teavitatakse otsusest kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse

vastuvõtmise päevast alates. 8.6. Õppetööpäevikus kasutatavad märgid (Lisa 15. E-kooli täitmise kord)8.6.1. „X” ‐ arvestusliku töö/mooduli ülesande mittesooritamine8.6.2. „MA” – mittearvestatud, kui perioodi hinnet ei ole võimalik õpilasele välja panna.8.6.3. „‐„ puudumine õppetööst (tunni algusest on möödas 15 min)8.6.4. „+” hilinemine õppetööle (tunni algusest on möödas vähem kui 15 min)8.6.5. „P” põhjusega puudumine8.6.6. „H“ – põhjusega hilinemine8.6.7. „MI“ – eksamile mitteilmumine8.6.8. „V“ - vabastatud

15

8.7. Kiitusega lõpetamine8.7.1. „KIITUSEGA „ on võimalik lõpetada kui:

1) keskmine hinne on 4,6 või kõrgem.2) kõik kokkuvõtvad õppetulemused on hinnatud hindega „hea“ või „väga hea“, 3) lõpueksam on sooritatud hindele „5“.

8.7.2. Õppenõukogu otsusega lubatud ühe õppeaasta piires määrata erandeid.

IX TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JÄTMISE KORD

9.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavas nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi peale õppetöö lõppu.

9.1.1. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppetöö lõppemist.9.1.2. Täiendavale õppetööle on võimalik jääda õppeaines, milles on õpilane omandanud

vähemalt 50 % õpiväljundeid. 9.2. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid

õppeülesandeid, et omandada õppekavas nõutud õpiväljundid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

9.3. Täiendavale õppetööle jäetud õpilasele pannakse õppeaine aastahinne või moodulihinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

9.3.1. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle ja on selle läbinud positiivse tulemusega, viiakse üle järgmisele kursusele õppenõukogu otsusega enne uue õppeaasta algust.

9.4. Õpilase üleviimine järgmisele kursusele9.4.1. Õpilase üleviimise järgmisele kursusele otsustab õppenõukogu.9.4.2. Õppevõlgnevusteta õpilasel on õigus üleviimiseks järgmisele kursusele.9.4.3. Õppevõlgnevustega õpilane võidakse lubada järgmisele kursusele tingimisi

õppenõukogu otsusega.9.4.4. Tingimisi järgmisele kursusele üle viidud õpilane on kohustatud täitma õppenõukogu

poolt kehtestatud tingimusi. 9.4.5. Järgmisele kursusele üleviimine vormistatakse Kool direktori käskkirjaga.

X AKADEEMILINE PUHKUS

10.1. Akadeemiline puhkus on õppija vabastamine õppekohustustest (Lisa 16. Akadeemilise puhkuse avaldus).

10.1.1 Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õppija akadeemilist puhkust. 10.1.2 Akadeemilist puhkust võimaldatakse:

1) tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, mille taotlemisel esitab õppija arstitõendi,2) kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta, aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse,3) lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

10.2. Akadeemiline puhkus vormistatakse Kooli direktori käskkirjaga võttes aluseks õpilase avalduse, millele lisatakse p 10.1.2 toodud dokument.

10.2.1. Akadeemiline puhkus 1) katkeb avalduses toodud tähtaja möödudes,2) katkestatakse varem õppija poolt esitatud avalduse alusel.

10.2.2. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad Kooli õpilaste hulka. 10.2.3. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. 10.2.4. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õpilasi üle järgmisele kursusele. Akadeemilisele

puhkusele siirdunud õpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.

16

10.2.5. Akadeemilist puhkust ei võimaldata õpilastele, kellele on juba kinnitatud kursuse lõputöö teema ja juhendaja (välja arvatud tervislikel põhjustel).

10.2.6. Akadeemilise puhkuse ajal ei maksta stipendiume ja õppetoetusi, mis on seotud õppetööl osalemise ja õpitulemustega.

10.2.7. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul pärast ettenähtud akadeemilise puhkuse lõppemise tähtaega mõjuva põhjuseta õppetööle ilmunud, kustutatakse ta Kooli nimekirjast.

XI ÕPPIJA STAATUS

11.1. Õpilasel on õigus: 11.1.1. Nõuda õppekavajärgset õpetust ja saada konsultatsioone.11.1.2. Saada õpilaspilet pärast tema arvamist Kooli õppurite nimekirja direktori käskkirja

alusel. 11.1.3. Moodustada õpilasomavalitsus kooskõlas seadusandlusega, otsustada ja korraldada

õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest.11.1.4. Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes

esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

11.1.5. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks Kooli nõukogu ning kinnitab direktor.

11.1.6. Õpilaskonnal on õigus moodustada teiste õpilaskondadega liite organisatsioonides sätestatud alustes ja korras, astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

11.1.7. Otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse alusel kuuluvad õppijaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

11.1.8. Osaleda vähemalt üks kord aastas Koolis läbiviidavates arenguvestlustes, mille üldeesmärk on toetada õppija arengut. Arenguvestlusest võib osa võtta lapsevanem (eestkostja, hooldaja), vajadusel võib kaasata teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning sotsiaalabi ja– teenuseid korraldava struktuuri esindajaid või ametnikke.

11.1.9. Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord on kooskõlastatud Kooli õppenõukoguga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga. (Lisa 17. Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord).

11.1.10. Kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma Kooli ruume, raamatukogu, õppe, spordi-, tehnilisi- ja muid vahendeid Kooli poolt kehtestatud korras.

11.1.11. Kasutada muid seadusega tagatud õigusi. 11.1.12. Kool tagab õpilase tervisekaitse Koolis viibimise ajal. Õpilaste tervisehoiuteenuse

osutamise korraldab õppeasutuse pidaja põhikooli ja gümnaasiumiseaduse alusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.

11.1.13. Kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni 35 õppenädala ulatuses, nimetatud õpingute korraldamise kohustus on Koolil koostöös gümnaasiumiga.

11.2. Õpilane on kohustatud: 11.2.1. Tutvuma enne Kooli õppima asumist õppekavaga, Kooli põhimääruse ning

õppekorralduse- ja sisekorraeeskirjadega.11.2.2. Võtma osa õppetööst ja täitma õppekava täies mahus. 11.2.3. Osalema õppetöös, olema kursis õppetulemustega ja puudumiste seisuga E-koolis ning

sooritama õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad. 11.2.4. Kaasa võtma õppetööks vajalikud töövahendid.

17

11.2.5. Informeerima:1) rühmajuhendajat/kontaktisikut puudumise põhjusest esimese puudumisepäeva

hommikul. Põhjusega puudumiseks loetakse arsti või lapsevanema/hooldaja tõendiga ja loaga puudumised ning puudumised loalehe alusel.

2) uuendama ja uuendama kontaktandmeid E-koolis.11.2.6. Järgima Kooli põhimääruse, õppekorralduse- , sisekorraeeskirja ja õpilaskodu eeskirja

nõudeid. 11.2.7. Pidama hoolt Kooli vara eest ning tagastama Kooli vara akadeemilisele puhkusele

jäämisel ja Kooli lõpetamisel. 11.2.8. Hoidma Kooli kasutuses olevat vara ja hüvitama enda poolt nimetatud varale tekitatud

kahju. 11.2.9. Hoidma Kooli head mainet ning suhtuma sõbralikult kaasõpilastesse ja Kooli

töötajatesse. 11.2.10. Kinni pidama Eesti Vabariigi seadusandlusest.

11.3. Stipendiumite, rahaliste toetuste ja sõidusoodustuse maksmise põhimõtted11.3.1. Õpilasel on õigus saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt

kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi. 11.3.2. Keskhariduse baasil täiskoormusega õpilasel on õigus saada õppelaenu seadusega

kehtestatud korras ja tingimustel. Saada ja kasutada muid seadusega kehtestatud rahalisi toetusi ja soodustusi.

11.3.3. Õppetoetuste ja rahaliste toetuste määrad ning arvestamise metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus ja kooli omanik.

11.3.4. Põhitoetust on õigus saada põhihariduse- ja keskhariduse baasil kutseharidust ning põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavatel õpilastel. Täiendavat toetust on õigus taotleda kutseharidust keskhariduse baasil omandavatel õpilastel isiklike õpingukulude katmiseks. Toetust makstakse riigieelarvelisel õppekohal täiskoormusega õppivale õpilasele, võttes aluseks head õppetulemused ja „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“ sätestatud alused (Lisa 18. Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord).

11.3.5. Kutsekeskharidust omandavale õpilasele kompenseeritakse sõidukulu teekonnal kodu - kool riigieelarvest sõidusoodustusteks eraldatud rahalistest vahenditest. Ühiselamus elavatele õpilastele 2 x kuus 100 % pileti hinnast ja iga päev sõitjatele üks edasi - tagasi sõit päevas kuni 40 sõidukilomeetri ulatuses 100% ning üks edasi – tagasi sõit päevas alates 41 kilomeetrist 50 % ulatuses (Lisa 19. Sõidusoodustuste kompenseerimise kord).

11.3.6. Kutsekeskhariduse ja kutseharidus põhihariduse baasil õpilastele kaetakse osaliselt toitlustuskulud riigieelarvest. (Lisa 20. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord kutseõppeasutuses ).

11.3.7. Rahaliste toetuste saamiseks peab õpilane esitama avalduse. 11.3.8. Õpilane võib loobuda talle seadusega ettenähtud rahalistest toetustest, esitades kirjaliku

avalduse Kooli direktori nimele. Finantsteenindamine katkestatakse järgmisest arvestusperioodist.

11.3.9. Akadeemilisel puhkusel oleval õpilastel ei ole õigus saada toetust.

11.4. Õpilase koolist väljaarvamise kord 11.4.1. Õpilase väljaarvamine tähendab tema kustutamist Kooli nimekirjast. Õpilane

kustutatakse Kooli nimekirjast direktori käskkirjaga. 11.4.2. Õpilase kustutamine Kooli nimekirjast võib toimuda Kooli algatusel järgmistel

põhjustel: 1) õppekava täitmine täies mahus;

18

2) õppevõlgnevused (õpilane on omandanud alla 50 % õpiväljunditest ja teda on karistatud põhjuseta puudumiste eest direktori käskkirjaga);

3) õppetööle mitteilmumine (põhjuseta puudumised, mille eest on õpilast karistatud direktori käskkirjaga kolmel korral (hoiatus, noomitus, vali noomitus);

4) ebaväärikas käitumine;5) osakoormuse nõude ületamine;6) Õppe lõpukuupäeva möödumine (kahekordse nominaal õppeaja ületamine)7) õppemaksu mittetasumine.8) õpingute mittealustamine.

11.4.3. Esimese kursuse õpilane arvatakse välja, kui ta pole kahe esimese nädala jooksul õppetööle ilmunud.

11.4.4. Akadeemilise puhkusel olnud õpilane arvatakse välja, kui ta ei ole ettenähtud puhkuse lõppemise tähtajast kahe nädala jooksul õppetööle ilmunud;

11.4.5. Välja arvatakse õppurid enda kohta teadlikult valeandmete esitamise korral. 11.4.6. Väljaarvamine muudel põhjustel.11.4.7. Koolist väljaarvamine õpilase või alaealise õpilase vanema või hooldaja algatusel (omal

soovil) vastava avalduse (Lisa 21.Koolist väljaarvamise avaldus) esitamisel: 1) seoses teise kooli siirdumisega, 2) majanduslik põhjused,3) tervislikud põhjused,4) eriala sobimatus;5) tööle asumine, 6) Eestist lahkumine,7) Riigisisene elukohavahetus,8) muudel põhjustel.

11.4.8. Koolist arvatakse välja õpilane, kellel on õppeaasta lõpus 50% või rohkemates hindamisele kuulunud õppeainetes mitterahuldav õppeedukus või kes ei ole täitnud osakoormusega õppe nõudeid.

11.4.9. Põhikooli baasil õpilase kustutamisest Kooli nimekirjast teavitab rühmajuhendaja õpilase vanemaid või hooldajat.

XII ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMISE KORD

12.1 Õppekorraldusega seonduvate otsuste otsuse vaidlustamine lähtub Haldusmenetluse seaduse põhimõtetest.

12.2 Vaidlustamiseks on vaidlustajal õigus pöörduda kirjalikult Kooli direktori poole.12.3 Avalduse läbivaatamiseks on direktoril õigus moodustada komisjon ning kaasata

spetsialiste.12.4 Avalduse saamisest 30 päeva jooksul vaide esitamise tähtajast teavitatakse vaide

esitajat otsusest:1) vaidlustatud otsus jääb nõusse,2) otsus tühistatakse.

XIII ÕPPEKORRALDUSEESKIRJA RAKENDAMINE

13.1. Õppekorralduseeskiri vaadatakse üle õppenõukogus ja vajadusel korrigeeritakse enne iga õppeaasta algust.

13.2. Kool teavitab õpilasi ja õpetajaid õppekorralduseeskirjast ja selle muudatustest uue õppeaasta esimeses õppenõukogus.

13.3. Õppekorralduseeskirja ja selle muudatused kinnitab Kooli direktor käskkirjaga.

19

20