-
1
10 aastatTartu Ülikooli regionaaltegevust
-
Toimetaja Jan SeepterKeeletoimetaja Silvia SokkKujundaja TÜ
multimeediakeskus, Maarja RoosiKaane kujundaja TÜ
multimeediakeskus, Martin NurmFotod: erakogud, Scanpix, Tartu
ÜlikoolTrükitud OÜ Paar trükikojas
-
SISUKORD
Regionaaltegevuse põhisuunad
Regionaalsed Kolledžid
Ülevaade
Viljandi Kultuuriakadeemia
Pärnu kolledž
Üliõpilaste piirkondlik päritolu
Ülevaade
SA Kihnu Kultuuriruumi ja TÜ koostööleping
TÜ stipendiumi saamise lugu
Regionaalsed teadus- ja arendusprojektid
Ülevaade
Maalihkeohtlikkuse analüüs Pärnu ümbruse jõeorgudes
Ilmaennustusmudeli ja puhta õhu tehnoloogia rakendamine,
õhuseire Edela-Eestis
Läänemere säästlik majandamine ja keskkonnaseisundi
säilitamine
Uuringud tuuleenergia kasutusele võtmiseks
Täienduskoolitus regionaalarengu teenistuses
Ülevaade
Teaduskool – regionaalsete haridusvõimaluste avardaja
Täienduskoolitus Narva kolledžis
10 aastat rahandusalast kaugkoolitust
Veebis kohtuvad ühiskonna arenguvajadused ja ülikooli
võimalused
Koostööveeb
TÜ väitekirjade andmebaas
Veebipõhine töövahenduskeskkond
Ülikooli regionaaltegevusest riikliku
innovatsioonisüsteemini
6
7
8
9
10
11
12
13
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
-
5
Austatud Tartu Ülikooli praegune ja tulevane
koostöö-partner!
Käesolev kogumik on pühendatud Tartu Ülikooli re-gionaaltegevuse
10 aastapäevale. Ühelt poolt annavad selles sisalduvad artiklid
põgusa ülevaate ülikooli re-gionaaltegevuse arenguteest alates
ajast, mil käivitus regionaalprojekt. Teiselt poolt on kogumik
suunatud tulevikku, sisaldades kasulikke, näidetega illustreeri-tud
koostööviiteid.
Trükisesse kogutud artiklid käsitlevad Tartu Ülikooli
regionaaltegevuse üldist korraldamist, kolledžeid,
lepingupartnereid, teadus- ja arendustööd, regionaal-seid
koostööprojekte, täienduskoolitust, teaduskooli ja TÜ poolt
pakutavaid veebipõhiseid teenuseid.
Kogumiku eesmärk on lisaks teavitamisele arendada ka
diskussiooni regionaalse arendustegevuse tulevi-kust ja Tartu
Ülikooli teadus- ja arenduspotentsiaali parema rakendamise
võimalustest.
Loodetavasti leiate kogumikust endale just selle sobiva
valdkonna, mille kaudu saavad alguse uued koostööprojektid,
aitamaks ühiselt ja edukalt toimida kiirete muutuste ajastul.
Meeldivalt kasuliku koostööni!
Jan SeepterTÜ regionaaltegevuse peaspetsialist
-
6
Tartu Ülikool astus suure sammu teadliku ja kompleksse
regionaaltegevuse suunas kui 1996. aasta aprillis käivitati
regionaalprojekt, mille peamiseks ülesandeks sai tihenda-da
sidemeid ülikooli ja Eesti erinevate piirkondade vahel. Eesmärk oli
läbi teadus-, koolitus- ja arendustegevuse anda omapoolne panus
regioonide tasakaalustatud arengusse ning kindlustada Tartu
Ülikooli rolli kogu Eesti ülikoolina
2000. aastal kinnitati Tartu Ülikooli regionaalprogramm, mis
määratles regionaaltegevuse põhisuunad, millest esimeseks on
koostöösuhete arendamine. Ülikoolil on praeguseks sõlmitud
koostöölepingud Saaremaa (jaanuar 1995, täien-datud aprill 1999,
märts 2003), Valgamaa (aprill 1995, ühiste kavatsuste lepe 2003),
Järvamaa (juuni 1995, oktoober 1998), Hiiumaa (detsember 1995,
täiendatud aprill 1999, märts 2003), Ida-Virumaa (jaanuar 1996,
täiendatud jaanuar 2001), Raplamaa (mai 2000) ja Harjumaaga
(detsember 2002). Haridusministeerium ning Pärnu maakond ja linn
kirjutasid kolledži asutamislepingule alla 1996. aastal. Narva
linnaga sõl-miti koostööleping 1996. aasta mais, mida täiendati
novemb-ris 1999. Jaanuaris 1998 sõlmis Tartu ülikool koostöölepingu
Tallinna linnaga, mida täiendati 2000., 2001. ja 2002. aastal.
2001. aasta aprillis sõlmisid koostöölepingu Tartu Ülikool ja Võru
maakond (ühiste kavatsuste lepe 2003). Tartu Ülikooli ja SA Kihnu
Kultuuriruumi koostööleping sõlmiti 26. mail 2005. Lääne-Viru
maakonna ja ülikooli koostööd edendav leping sõlmiti 5. detsembril
2005. Sõlmimisel on koostööle-pingud Jõgeva- ja Põlvamaaga.
Ülikooli ja maakondade koostöölepingud on raamlepingud, mis
puudutavad infovahetust, koolitusteenust, konsultat-sioone ja
teadusuuringuid, samuti kultuurikoostööd. Ühiste eesmärkide
saavutamiseks algatatakse arendusprojekte. Eesti riiklikus
arengukavas 2004–2006 sõnastati jätkusuutli-ku arengu alusena
üleminek teadmiste- ja innovatsioonipõ-hisele ühiskonna ja
majanduse arengumudelile. Selle idee realiseerumine 2007.–2013.
aasta riiklikus eelarvestrateegias annab ülikooli ja regioonide
koostööle nii uue sisu kui ka vajaliku finantstoe.
Teiseks regionaalprogrammi põhisuunaks on teabelevi, mida Tartu
Ülikooli esindajad regioonides vahendavad. Praeguseks on ülikoolil
esindused Tallinnas, Saare- ja Hiiumaal, Võru-, Järva- ning
Ida-Virumaal. Samuti on hea koostöö regioonide-ga läbi Pärnu, Türi
ja Narva kolledžite, Õigusinstituudi ning Viljandi
kultuuriakadeemia. Esinduste põhiülesanded on maakondades avalike
loengute, ürituste ja täienduskoolituste korraldamine; ülikooli
õppimisvõimaluste tutvustamine; tu-
levastele üliõpilaskandidaatidele konkursside ja huviürituste
korraldamine ning erinevate koolitus- ja arendusprojektide
algatamine. Peamine arengusuund lähiajal on Tartu Ülikooli sisese
koordinatsiooni tõhustamine ning regioonide vajadus-te ja TÜ
võimaluste tõhusam kokku viimine. Selle eesmärgi saavutamise
esimese sammuna nägi käesoleval kevadel ilmavalgust TÜ
koostööveeb.
Kolmandaks põhisuunaks TÜ regionaalprogrammis on tea-dus- ja
arendustegevus. Selle raames on regioonides koos-tööprojektide abil
rakendust kui ka täiendust leidnud ülikooli teaduspotentsiaal.
Kogumikust leiate teemat nii ülevaatlikult kui ka konkreetsete
näidete varal käsitlevaid artikleid.
Neljandaks põhisuunaks on täienduskoolitus. Kõrghariduse
kättesaadavuse tagamisel ja elukestva õppe põhimõtete ra-kendamisel
regioonides on oluline osa nii TÜ avatud ülikoolil kui ka
kolledžitel ja esindustel. Saavutatud on palju, millest annavad
ülevaate järgnevad teemakohased artiklid, kuid siiski on
inimressurss, iseäranis spetsialistid ja oskustöölised need, kelle
olemasolu on regioonide arengu võtmeküsimu-seks. Seega on
inimressursi arendamine (täiend- ja ümber-õpe) jätkuvalt Tartu
Ülikooli regionaaltegevuse tulipunktis.
REGIONAALTEGEVUSE PÕHISUUNAD
Jan Seepter, TÜ regionaaltegevuse peaspetsialist
Regionaaltlaituse õppereis Lapi Ülikooli 2.-4. okt 2002Ülemises
reas vasakult: Ene Voolaid (TÜ esindaja Järvamaal), Eeva Kumberg
(täienduskoolituse peaspetsialisti kt), Tiiu Helde-maa (TÜ esindaja
Hiiumaal), Karin Ruus (Euroopa kolledži pea-spetsialist), Maire
Merioja (TÜ esindaja Ida-Virumaal), Riia Nellis (TÜ esindaja
Saaremaal), Ülle Kesli (TÜ suveülikooli projektijuht).Alumises reas
vasakult: Aire Luts-Vahejaus (regionaaltegevuse peaspetsialist),
Helka Urponen (Lapi Ülikooli täienduskoolituse keskuse juhataja),
Gerda Tammerik (TÜ esindaja Tallinnas), jõulu-vana, Maris Kivistik
(TÜ esindaja Võrumaal).
-
7
2006. aastal on ülikoolil viis väljaspool Tartut asuvat
õppe-asutust, üldnimega kolledžit.
Ülikooli 1996. aasta aruandes nimetatakse ühe olulisema uudisena
ära Pärnu kolledži loomist: “Esmakordselt ajaloos alustas Tartu
Ülikool õppetööd kahes linnas. Tegutsema hakkas Tartu Ülikooli
Pärnu kolledž 60 üliõpilasega ärijuhti-mise erialal. […] Valmistati
ette turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava.” Pärnu kolledž loodi
Pärnu Majanduskooli baasil ülikooli, haridusministeeriumi, Pärnu
maakonna ja linna koostöös. Samal aastal asutati ka Türi kolledž,
kus esimesed üliõpilased alustasid küll aasta hiljem. Edasi on
kolledžite juurdetulek toimunud iga kolme aasta järel. 1999. aasta
juuli-kuus asutati Tartu Ülikooli Narva kolledž; 2002. aastal
liitus Tartu Ülikooliga Õigusinstituut Tallinnas ja 2005. aasta
au-gustis kirjutati alla liitumislepingule Tartu Ülikooli ja
Viljandi Kultuuriakadeemia vahel. Õppijate arv kolledžites oli
2005. aasta lõpus 3753, mis moodustas veidi üle 20% kõigist TÜ
üliõpilastest (vt joonis 1 ja 2). Kolledžid täidavad ilmselgelt
olulist rolli piirkonna täiskasvanud õppijate koolitamisel. Kui
ülikoolis tervikuna oli avatud ülikooli üliõpilaste osakaal 2005.
aastal 29%, siis kolledžite õppijaskonnast moodusta-vad nad ligi
50%, s.o 1855 üliõpilast.
Kui Rootsi konsultant Ragnar Lager mõni aasta tagasi väitis, et
õnnelikud on need linnad-regioonid, kel on õnnestunud luua endale
kõrgkool, siis tsiteerides Garri Raagmaad, võib Tartu Ülikooli
poolt vaadates väita ka teistpidi: ülikoolil ja tema kolledžitel on
vedanud, et on õnnestunud ühendada õpetamise profiil ja kohaliku
majanduse vajadused, mis kasvatavad nüüd ja veel enamgi tulevikus
sünergiaid ja uut kvaliteeti nii õppe- kui ka arendustöös.
REGIONAALSED KOLLEDŽID – ÜLEVAADE
Aune Valk, TÜ avatud ülikooli keskuse juhataja
Joonis 1. Üliõpilaste arv regionaalsetes kolledžites
1996-2005.PC- Pärnu kolledžTC- Türi kolledžNC- Narva kolledžOG-
õigusinstituutVK- Viljandi Kultuuriakadeemia
Joonis 2. Regionaalsete kolledžite üliõpilaste osakaal (%)
kõigist üliõpilastest.
-
8
Viljandi Kultuuriakadeemia on välja kasvanud Viljandi
Kul-tuurikoolist, mille eelkäijaks oli Tallinna
Kultuurharidustöö-tajate kool. Seega võib katkematut
kultuuritöötajate koolita-mist lugeda 53 aasta jagu. 1991. aastal
anti kultuurikoolile kõrgkooli staatus ja Viljandi Kultuurikolledži
nimi. 2004. aastal kinnitati kooli ametlikuks nimeks Viljandi
Kultuuriaka-deemia. 2005. aasta augustis liitus Viljandi
Kultuuriakadee-mia Tartu Ülikooliga.Oma väiksuse ja suhteliselt
perifeerse geograafilise asendi tõttu koges kultuuriakadeemia ühena
esimestest kõrg-koolidest raskusi, mis kaasnevad puuduliku
rahastamise ja vabaturuliselt reeglitevaese konkurentsiga. Lihtsaim
olu-korra lahendus – vähendada kulutusi õpetatavate erialade
vähendamise kaudu – heideti kõrvale, kuivõrd see tee oleks ainult
süvendanud hääbumist. Ellujäämiseks valiti nutikam lahendus.
Esiteks on kultuuriakadeemia üle-eestiliseks
kompetentsi-keskuseks kultuurihariduse vallas, koolitades
spetsialiste alates muusikutest lõpetades dokumendihalduritega.
Mitmel puhul, näiteks rahvamuusika, rahvusliku käsitöö,
raamatukogunduse, dokumendihalduse, teatrikunsti
vi-suaaltehnoloogia ja huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialadel
oleme siiani ainsad, kes on võtnud vaevaks Eesti kultuuri-ruumi
vajadustele vastata. Mitme valdkonna puhul, nagu noorsootöö,
džässmuusika jm, on kultuuriakadeemia olnud positiivseks eeskujuks,
aga ka abiliseks erialade edendami-sel teistes kõrgkoolides või
nende regionaalsetes üksustes. Kultuuriakadeemia õppejõud ja
tippspetsialistid on läbi aastate säilitanud oma valdkondade lõikes
ühiskondlikku aktiivsust, luues nõnda tööandjate ja
koostööpartneritega vastastikku kasuliku sotsiaalse võrgustiku.
Nimetagem siin-kohal ära Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, Eesti
Kontser-di, Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Laulupeo Sihtasutuse,
PÖFFi, paljud Eesti teatrid jt, aga ka kohalikud omavalitsu-sed,
nagu Tartu ja Viljandi linnad, Albu vald jne.Viljandi linna väiksus
ja regionaalne asend mängib seejuures positiivselt kaasa, kuivõrd
kooli lõpetajad asuvad tööle üle kogu Eesti ka väikeasulatesse ega
katsu jääda õpingute-aegsesse linna elama, nagu seda võib täheldada
näiteks Tallinna kõrgkoolilõpetajate puhul.
Teisena korrastati kooli struktuur ja õpetatavate erialade valik
vastavalt liigirikka koosluse põhimõttele. See võimal-dab
minimaalsete kuludega anda maksimaalse mitmeke-sisuse ja
kvaliteediga tulemust, kuivõrd ühe eriala ained toetavad teisi
erialasid ning on võimalik tekitada erine-vustest tulenevat
sünergiat. Samuti rakendub tudengite omavahelise töise suhtlemise
kaudu nn varjatud õppekava, kus nad vahetavad vastastikku teadmisi
ja oskusi, mida oma eriala lihtsalt ei võimaldaks.Värskelt välja
kujunenud moodulipõhine õppesüsteem võimaldab olemasolevat
potentsiaali vastavalt vajadusele veelgi paindlikumalt liigendada.
Kõik eelnev kokku annab omakorda võimaluse pakkuda inimestele ja
organisatsiooni-dele tipptasemel ning ajakohast elupõlist
täiendõpet, seda nii igapäevatööga paralleelselt aga ka järjest
enam popu-laarsust koguva suveakadeemia kaudu.
Üle-eestilise valdkondliku kompetentsikeskusena ei unusta
kultuuriakadeemia ka Viljandi maakonda ja linna. Viljandi linna
haridus- ja kultuuriasutuste kaasajastamiseks algatas kool
andmeside munitsipaalvõrgu projekti. Tugeva arengu-hüppe on teinud
Viljandi muusikakool, laiendades tegevust ka pärimus- ning
džässmuusika alale, võimsalt on käivitunud Viljandi noorteorkester.
Viljandi Pärimusmuusika festivali kõrval laiendavad haaret
Muusikatriaad, Kirikumuusikapäe-vad, Vanamuusika festival
jt.Maakonna tasemel tegutseb kultuuriakadeemia pärandteh-noloogiate
alase kutsehariduse edendamise suunas, tehes selleks koostööd
Olustvere Maamajandus- ja Teenindus-kooliga. Teiseks oluliseks
arengusuunaks on infotehnoloo-gia ning Interneti-põhine õpe, mis on
võimalikuks saanud e-ülikooli regionaalse õppekeskuse avamisega
kultuuriaka-deemias.
Seoses kultuurimajanduse “avastamisega” Eestis on Viljandi
linnal, aga ka maakonnal suur potentsiaal saada selles vallas
juhtivaks piirkonnaks, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadee-mia
on valmis olema heaks kaastegijaks ning toetajaks.
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Anzori Barkalaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor
-
9
Tartu Ülikool asutas Pärnu kolledži 17. mail 1996 – 10 aas-tat
tagasi. Pärnakad rõõmustasid, et vahepealne pea 300 aastat kestnud
“väike” paus sai ümber ja Academia Pernaviensis saab oma 1699
alustatud missiooniga edasi minna. Tuleb igal juhul tunnustada
selleaegseid linna- ja maakonnajuhte, kes OMA kõrgkooli asja ajasid
ja õppehoo-negi ehitasid.
Vaevalt usuti 60 tudengiga alustades, et aastal 2004 ületatakse
1000 üliõpilase piir. Praegu läheneb põhikohaga töötajate arv 60-le
ja nii üliõpilastele kui eriti just
õppejõu-dudele-arendustöötajaile, kes kohati peavad 5-6 inimesega
ühte tööruumi jagama, on alles mõni aasta tagasi suurena tundunud
maja tänaseks juba piinavalt kitsas. Kavandamegi lähiaastail
kolledži maja lõpuni ehitamist.
Pärnu kolledž on ennekõike rakenduslikku kõrgharidust andev
õppeasutus, mille tugevus on põhjalikult korraldatud praktikates.
Kolledž ei piirdu enam ammugi kohalike õppuri-tega – noori ja
andekaid tuleb üle Eesti, isegi Tartust, ja juba üliõpilasena
leitakse Pärnus töö ja sageli ka elukaaslane. Ilmselt ei saagi
kõrgkool Eestis olla regionaalne, vaid ikka riiklikku ja ka
rahvusvahelist haaret omav.
Pärnu kolledžile on üliõpilaste arvu suurenemises olulisim
siiski avatud ülikool: Lääne-Eestist ja Tallinnast on Pärnus-se
lähem töö ja pere juurest õppimas käia kui Tartusse. Ülikoolis on
kolledž toiminud tasulise õppe ja paljude uute asjade
katselaborina: piiratud ressurss sunnib olema nutikas
ja korraldama tööd ratsionaalselt. Aga on vajalik ka
ettevõt-jaile ja erinevatele asutustele – pea kolmandik meie
käibest tuleb riiklikest ja rahvusvahelistest projektidest.
Ambitsioon on suuremgi – kujuneda lähikümnendil Läänemere maade
teenindusmajanduse kompetentsikeskuseks.
Ometi ei saa kolledž hoolimata rahvusvahelistumise plaa-nidest
irduda linnast, regioonist ja selle ettevõtetest, kes tegelikult on
olulisteks partneriteks ja praktikabaasiks. Just lähtumine Pärnumaa
ja Lääne-Eesti majandust vedavate harude – turismi, sotsiaal- ja
äriteenuste jt rannikumajandus-te spetsiifikast, lubab kolledžil
luua parimat oskusteavet. Nii kavandamegi kolledži kolmandat
ehitusetappi kui multi-funktsionaalset ettevõtluskeskust, mis
sisaldaks TÜ Eesti Mereinstituudi, Pärnumaa innovatsiooni- ja
ettevõtluskesku-se ning äriteenuste inkubaatori ruume ja
laboreid.
Kolledžis on moodustumas regionaalse innovatsioonisüs-teemi
“pesa”, kus nii raamatuteadmine kui ka praktika ja neil mõlemail
põhinev nõuanne oleks kättesaadavad ühes kohas.
PÄRNU KOLLEDŽ
Garri Raagmaa, TÜ Pärnu kolledži direktor
-
10
Üks peamisi tõukejõude Tartu Ülikooli regionaaltegevuse
algatamisel kümne aasta eest oli eesmärk, et teadmine Tar-tu
Ülikoolis õppimise võimalustest jõuaks kõigi
gümnaasiu-milõpetajateni, olenemata sellest, kust nad pärit on. Et
see eesmärk realiseeruks, on loodud kolledžeid ja tegeletud
aktiivselt õppimisvõimaluste tutvustamisega nii messidel kui
koolides. Maakondade tublimatele ainetundjatele toimub
traditsiooniliselt ülikooli teadus- ja õppetegevust tutvustav
tarkusepäev Tartus. Suure töö tublimatega teeb ära teadus-kool.
Selle töö tulemusel võime julgelt kinnitada, et Tartu Ülikool on
kogu Eesti ülikool.Sissesaanute osakaal väljastpoolt Tartut ja
Tartu maakonda näitab ajavahemikus 2000–2005 tõusutendentsi, suurim
kasv on Harjumaalt (sh Tallinn) ja Ida-Virumaalt pärit üliõpi-laste
osas (vt Joonis 1).
2005. aastal oli suurim osakaal sissesaanuid pärit Harju-maalt
(sh Tallinnast) – 25%, millele järgnes Tartumaa 23,5% ja
Ida-Virumaa 16%-ga. Teistest maakondadest pärit üliõpi-laste
osakaal jääb alla 6%. Igal aastal jätkab gümnaasiumilõpetajatest
Tartu Ülikoolis keskmiselt ca 8%, sh enim jätkajaid on Tartumaalt,
Harju-maalt, Ida-Virumaalt ja Läänemaalt, kust jätkab ka tervikuna
enim lõpetajaid kõrghariduses (vt Joonis 3). Võrreldes teiste
avalik-õiguslike ülikoolidega on Tartu Ülikooli sisse-saanute
proportsioonid maakondade lõikes kõige enam tasakaalus: keskmisest
enam on sissesaanuid Tartumaalt ja Ida-Virumaalt ja vähem
Harjumaalt (vt ka Jooniseid 3 ja 4). Oluline on märkida, et
viimastel aastatel on stabiilselt
kasvanud Võrumaalt ja Jõgevamaalt pärit gümnaasiumilõ-petajate
edasiõppimise osakaal Tartu Ülikoolis (vt Joonis 2). Võrreldes
teiste maakondadega jätkab nendest maakonda-dest (koos Valgamaaga)
väikseim protsent gümnaasiumilõ-petajaid kõrghariduses.
Joonis 2. Tartu Ülikooli sisseastunuid maakondade gümnaasiumi
lõpetajatest (%).
Joonis 3. Esimese astme üliõpilaste päritolu maakonniti
avalik-õiguslikes ülikoolides (allikas: A. Tina, E. Tõnisson
“Statistiline ülevaade kõrghariduse õppekaval õppijate näitajatest”
2005).
Joonis 4. Esimese astme üliõpilaste päritolu maakonniti Tartu
Üli-koolis (allikas: A. Tina, E. Tõnisson “Statistiline ülevaade
kõrghari-duse õppekaval õppijate näitajatest” 2005).
ÜLIÕPILASTE PIIRKONDLIK PÄRITOLU – ÜLEVAADE
Aune Valk, TÜ avatud ülikooli keskuse juhataja
Joonis 1. Esimese astme riiklikele õppekohtadele vastuvõetud
2000–2005.
-
11
SA KIHNU KULTUURIRUUMI JA TARTU ÜLIKOOLI KOOSTÖÖLEPING
Mare Mätas, SA Kihnu Kultuuriruumi juhatuse esimees
Eestis on omamoodi kompleksse ja järjepideva kultuurinäh-tusena
säilinud Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad,
mitmekesised kultuuritavad ja looduskeskkond. Paikkondlik
identiteet väljendub elatusviisides ja igapäeva-selt kantavas
traditsioonilises rõivastuses, kohalikus keeles ja rahvakalendri
tähtpäevade tähistamises.
Tänapäevases maailmas on sellisel unikaalsel kultuuril suur oht
kaduda ning seepärast otsustas rahvusvaheline žürii 2003. a võtta
Kihnu kultuuriruumi vastu UNESCO inimkon-na suulise ja vaimse
kultuuripärandi meistriteoste nime-kirja. UNESCO-le esitatud
taotlusele oli lisatud mahukas tegevuskava, mis peaks aitama tagada
kultuuri säilimist. Lisaks tegevustele, mis olid ette nähtud
looduskeskkonna ja traditsiooniliste elatusalade säilitamiseks, oli
tegevuskavas olulisel kohal ka kohalikest elanikest spetsialistide
välja õpe-tamine eri ametikohtade täitmiseks – muuseumitöötajad,
õpetajad, andmebaaside töötlejad, giidid jne, ning Kihnu kultuuri –
ajaloo, keele, loodusloo, käsitöö ja folkloori õpeta-mine kohalikus
koolis.
Pärast UNESCO-poolset tunnustust loodi SA Kihnu Kultuu-riruum,
kelle ülesandeks on UNESCO-le esitatud tegevus-kava
elluviimine.
2004. a suvel leidis Kihnu saarel aset SA Kihnu Kultuuriruu-mi
esindajate üpriski juhuslikku laadi kohtumine kõigi Eesti
tolleaegsete ülikoolide rektoritega, kus tuli juttu ka meie
sihtasutusele püstitatud ülesannetest. Vestluse käigus Tartu
Ülikooli rektori prof Jaak Aaviksooga jõudsime tõdemuseni, et
tänapäeval rahvakultuuri hoidmine ja säilitamine saab olla üksnes
teadlik tegevus, milleks on vaja haritud, tarku inimesi. Kihnu
puhul on suur väärtus saarele tagasi pöör-duvatel kihnlastel, kes
on ka väga head kohaliku kultuuri tundjad. Probleem on aga see, et
saades küll ülikooli sisse, jääb üha vähemaks võimalusi pääseda
riigieelarvelisele ko-hale. Tasuline õpe aga käib paljudele Kihnu
peredest pärit noortele üle jõu.
Selliste arutelude käigus sündiski Tartu Ülikooli rektori ja SA
Kihnu Kultuuriruumi juhataja kokkulepe võimalikust lepingust, mille
järgi oleks igal aastal võimalus ühel Kihnust pärit noorel või
väljaspoolt saart pärit Kihnu uurijal õppida Tartu Ülikoolis tasuta
õppekohal.
Koostööleping Tartu Ülikooli ja SA Kihnu Kultuuriruumi vahel
sõlmiti 17. mail 2005. a. Sama aasta septembris asus esimesele
tasuta kohale majandusteaduskonnas õppima Kihnust pärit noormees
Ingvar Saare. Käesoleval aastal on olemas juba uued kandidaadid
tasuta kohale. Lõpetuseks võib öelda, et sellise koostöölepingu
sõlmimine toetamaks unikaalse Kihnu kultuuri säilimist on üks
suuremaid regio-naalpoliitilisi otsuseid Eestis ja selle eest
võlgneme suure tänu ülikooli rektorile Jaak Aaviksoole.
Mare Mätas ja prof. Jaak Aaviksoo koostöölepigu
allkirjastamisel
-
12
2005. aasta talvel lugesin Kihnu Lehest Tartu Ülikooli
stipendiumiprogrammist: ühel kihnlasel on võimalik kandi-deerida
tasuta kohale ükskõik millisesse teaduskonda. He-listasin kohe
juuresoleval numbril SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätasele
ja sain kinnitust, et selline võimalus on tõesti olemas.
Kandideerisin sellele stipendiumile ja jäin ootama vastust, mis
osutus mulle soodsaks: olin valitud esimeseks stipendiumisaajaks.
Üle pika aja ei olnud miski mind nii rõõmsaks teinud! 2005. aasta
sügisel alustasingi õpinguid Tartu Ülikooli
majandusteaduskonnas.
Nüüdseks olen Tartu Ülikooli tudeng olnud juba peaaegu aasta.
Siiamaani ei ole ma oma valikut kahetsenud. Viimase paari aasta
jooksul on mind järjest enam hakanud huvitama majandamis- ja
juhtimisprobleemid. Seda eelkõige tänu tööle AS Kihnu Veeteede
jalgrattalaenutuse projektis, mille käivitamise ja käigus
hoidmisega olin paari aasta jooksul tihedalt seotud.
Majandusteaduse kasuks otsustasingi, et saada teadmisi, kuidas
majandada ja juhtida erinevaid protsesse, tagades kooskõla ja
efektiivsuse. Tahtsin osa-ta mingilgi määral kontrollida erinevate
otsuste mõju ja
võimalikke tagajärgi ning saada sellest ülevaade.
Stipendiu-miprogramm on andnud mulle võimaluse õppida ala, mis on
minu jaoks väga intrigeeriv. Selle võimaluse eest tahaksin tänada
Mare Mätast ja Tartu Ülikooli, kelle töö tulemusena antud
stipendium minu jaoks võimalikuks sai. Samuti Annely Akkermanni,
kes julgustas mind 2004. aastal AS Kihnu Vee-teede
jalgrattalaenutuse projektijuhi kohal tööle hakkama. Sealt sain
esimese suurema mõjutuse, mis tekitas minus kasvava huvi ettevõtte
juhtimise ja majandusprotsesside ning majanduse olemuse vastu
üldiselt.
TARTU ÜLIKOOLI STIPENDIUMI SAAMISE LUGU
Ingvar Saare, majandusteaduse 1. kursuse üliõpilane
-
13
REGIONAALSED TEADUS- JA ARENDUSPROJEKTID – ÜLEVAADEMare Ainsaar,
TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja ja
Katri Hellat, spetsialist
Igal ülikoolil on mõju oma keskkonnale. Õigupoolest selle-pärast
on nii mitmetegi riikide ametlik poliitika sisaldanud ülikoolide
kui regionaalsete kasvukeskuste tekitamise ideed. Ülikoolid on
üldteada noorte inimeste õppimise ning kontsentratsiooni
kasvulavad. Ka Eestis on kõrgeim kõrgelt haritud inimeste osakaal
just ülikoolilinnades ning nende tagamaal – Harju ja Tartu
maakonnas (allikas: K. Oras ja E. Niinepuu “Säästva arengu
näitajad”. Tallinn, 2006). Ülikoolid saavad oma ressursse tagamaalt
ja annavad sinna tagasi. Kahtlemata ei piirdu ülikoolide mõju mitte
ainult inimese ning haridusega, vaid ka innovaatika laiema
levikuga. Nad on ideede keskused. Nimelt võib oodata, et
ülikooliharidus ning teadustase ärgitab ka kohalikku ettevõtlust
ning üldist mõttetaset. Seega muutuvad ülikoolide tegevuse
tulemusel inimesed, tooted, suhted, ideed ja regioonid.
Kuigi ülikooli mõju ühiskonnale on peaaegu võimatu täpselt
hinnata, on üks võimalus vaadata sõlmitud teadus- ja
arenduslepingute mahtu ning nende regionaalset jaotust. Seejuures
ei hinda me projektide regionaalset jaotumust mitte tööde
teostamise geograafilise koha järgi (mis on sa-geli Tartu), ega
teostatud teadustöö regionaalse mõju järgi (selle objektiivne
hindamine on väga ulatuslik töö), vaid töö rahastaja paiknemise
järgi. Tänapäeva ülikool peab olema ühiskonnas nähtav ning me
tahame teada, millistes Eesti-maa piirkondades on Tartu Ülikool
olnud kõige aktiivsem koostööpartner.
AlgusLaiemale üldsusele tehtav teadus- ja arendustöö leiab
kin-nitust enamasti lepingu vormis. Tartu Ülikooli
teadus-aren-dustöö lepingute fikseeritud ajalugu algab 1996.
aastast, kui tollases teadus- ja arendusosakonnas töötati välja
üldine kord selliste lepingute sõlmimiseks ning nende kohta
infor-matsiooni talletamiseks. Sel ajal pandi ka alus mitmetele
tänapäevani kestvatele suundumustele – teadlik teavitustöö
ülikoolist kui ideede rakendajast; koos lepingute sõlmimise
formaliseerimisega töötati välja esimesed intellektuaalse omandi
kuuluvuse reeglid; paralleelselt tasuliste teenuste osutamise korra
välja töötamisega hakati juurutama ülikooli üldkululõivu reegleid,
mis oli esialgu 8% otsestest kuludest.
1996. aasta lepingute register on siiski veel poolik ning ei
kajasta kogu ülikooli inimeste poolt tehtud lepingute hulka.
Kahtlemata tehti ülikoolis ka varem lepingulisi töid, kuid need
sõlmiti sageli töö rahastaja ning ülikooli töötajate va-hel otse
ning nende lepingute saatus on tänapäeval ülikooli jaoks
teadmata.
Jooniselt 1 on näha, et alates 1996. aastast on teadus- ja
arendustöö lepingute arv ülikoolis enam-vähem pidevalt kasvanud.
Kui üheksa aasta keskmine näitaja on 140 lepin-gut aastas, siis
eriti paistavad silma 2004. ja 2005. aasta, kui lepingute maht
hakkas kiiresti kasvama. Osaliselt on 2005. aasta väga järsk
lepingute arvu tõus seotud Mereinstituudi ja Õigusinstituudi
lisandunud lepingutega, kuid mitte ainult. Tõusnud on ka nende
instituutide osaluseta nii Eesti kui välismaiste rahastajatega
sõlmitud lepingute arv. Kokku on Eesti rahastajatega sõlmitud
lepingud moodustanud läbi aastate suhteliselt ühtlaselt 74–82%
kõigist ülikooliga sõlmi-tud teadus- ja arendustöö
lepingutest.2005. aasta hüppelist tõusu näitab ka sõlmitud
lepingute rahaliste mahtude muutus Eesti partneritega (Joonis
2).
-
14
Eestis asuvate rahastajate regionaalse päritolu järgi on kõige
suuremad Tartu Ülikooli teadmiste tarbijad olnud Tallinna ning
Harjumaa asutused (75% lepingute arvust). Olulisuselt teisel kohal
teadus- ja arendustöö lepingute sõlmimiselt on Tartumaa 16%-ga.
Ida-Virumaal sõlmitud lepingud moodustavad 2% ning Pärnumaal ja
Järvamaal 1% kogu üheksa aasta lepingute mahust. Kõigi teiste
maakonda-de asutused kokku on sõlminud alla 10 lepingu aastas ning
nende osa kogu lepingute mahust on alla 1%. Paratamatult torkab
silma, et ülikooli lähemad koostööpartnerid on enam pärit nendest
maakondadest, kus on ülikool ise ka esinda-tud.
Kui vaadelda koostööd ülikooli teaduskondadest lähtuvalt, siis
on regionaalselt kõige aktiivsemad olnud bioloogia-geo-graafia- ja
sotsiaalteaduskond, kellel on kõige enam erine-vaid projekte eri
maakondades väljaspool Harjumaad. Välja saab tuua ka iga maakonna
nn lemmikteaduskonna, kellega on seni kõige enam ühistööd olnud:
Harju-, Valga-, Võru- ja Saaremaal bioloogia-geograafiateaduskond,
Ida-Virumaal füüsika-keemiateaduskond, Jõgeva- ja Põlvamaal
sotsiaal-teaduskond, Järva-, Pärnu- ja Lääne-Virumaal
Mereinstituut, Tartu- ja Viljandimaal filosoofiateaduskond. Teistes
maakon-dades on nn peamist partnerit raskem määrata.
Aastate lõikes on toimunud teatud kõikumisi peamiste partnerite
osatähtsuses, kuid need on siiski suhteliselt juhuslikud ning raske
on näha selgeid suundi üldise lepingu-te kasvu taustal. Kuna ligi
kolmveerandi kõigist lepingutest moodustavad koostööprojektid
Tallinna ning Harjumaaga, on selle piirkonna lepingute maht ka
oluline kogu ülikooli eestimaiste lepingute arvu määraja.
Tabel 1. Tartu Ülikooli teadus- arenduslepingute arvu muutus
1996 – 2005 regiooniti
Harju Tartu Ida-Viru Pärnu muud kõik siselepingud1996 3 1 0 0 0
41997 23 16 2 1 15 571998 51 17 2 1 9 801999 73 8 1 0 2 842000 68 7
3 0 6 842001 72 9 0 0 1 822002 75 12 3 0 1 912003 75 18 1 2 6
1022004 82 33 5 0 7 1272005 190 27 3 6 11 237
Aasta 2006Ülikool osutab oma töötajatele teadus-arenduslepingute
sõlmimisel juriidilist teenust ning abi suhtlemisel teise lepingu
osapoolega. Probleemid, millest räägitakse, on ühelt poolt
lepingute üldkululõiv (kuni 20%), mis osade lepingute puhul on
hinnatud liiga kõrgeks ning konkurentsi-võimet pärssivaks, kuid
teiselt poolt inimeste üldise kõrge töökoormuse taustal annab tunda
konkurents hariduse, tippteaduse ning arendustöö vahel. Ülikooli
seisukohalt on hädatarvilik leida kesktee mitte
ülebürokratiseeritud kuid samas ülikoolile piisavat turvalisust
pakkuva lepingute menetlemise protseduuri vahel.
Spinno projekti raames ning teadus- ja arendusosakonna toetusel
annab võimalikele partneritele ülevaate ülikooli rakenduslike
töörühmade potentsiaalist vastav andmebaas Internetikeskkonnas
http://www.ut.ee/142086.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu regionaalne teadus-raken-dustöö
on olnud koostöö ühelt poolt teadliku ülikooli või-maluste
tutvustamise ning teiselt poolt tegeliku teadustöö potentsiaali
rakendamise vahel. Vaja on olnud nii teadlikku teavitustööd
ülikooli võimaluste kohta kui ka inimeste tahet ning huvi võtta
teha töid, mis sageli ei ole olnud seotud otseselt õpetamise ega
tippteadusega. Aastatega on muu-tunud ettevõtjate,
poliitikakujundajate ja ülikooli koostöö normiks ning
üldtunnustatud eesmärgiks, mis kahtlemata on tugev vundament.
Autorid tänavad osakonna endist juhatajat Andi Pärna, kes ühena
vähestest mäletab veel “päris algust”.
-
15
Suhteliselt lauge reljeefi tõttu on maalihete oht Eestis
teisejärguline ja toimunud lihked ei ole seni inimtegevust
oluliselt mõjutanud. Võiks olla pisut üllatav, et Eestis on
maalihkeid enim kirjeldatud Pärnu ümbruses – väga väikeste
kõrgusvahedega, laugel meretasandikul. Samas on selle piir-konna
jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloo-gilised kui ka
morfoloogilised maalihete tekke-eeldused ole-mas. Nimelt esineb
Pärnu madalikul kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina
jääjärvelist savi ehk viirsavi. Viirsavi on oma väikese tugevuse,
mis sõltub osakestevahelisest hõõrde- ja nakkejõust, tõttu väga
lihkeohtlik pinnas, kus on täheldatud lihkeid isegi 5-7o nõlvakalde
juures. Kuna Pärnu ümbruse jõgede kallastel on maalihkeid toimunud
ka enne 2002. aasta sündmusi ja need looduskaunid linnalähedased
piirkonnad on tugeva arendustegevuse surve all, siis on sel-ge, et
lihkeohtlikkuse hindamine on igasuguse planeeringu või
insenertehniliste tööde möödapääsmatu eeldus.Peale 2002. aasta
kevadel elumajade läheduses toimunud mitut maalihet Pärnu, Reiu,
Sauga ja Audru jõe kallastel init-sieeris Pärnu maavalitsus koos
Tartu Ülikooli (TÜ) geoloogia instituudiga rakendusuuringu selles
piirkonnas. Uuringu ees-märgiks oli hinnata lihete tekkepõhjuseid
ja seda, millistel jõelõikudel ja kui suure tõenäosusega maalihkeid
üldse võib kujuneda. Lihkeohtlikkuse hindamine omakorda eeldab
lihete tekke-põhjuste ehk nn päästikmehhanismide tundmist.
Kriitilisi nõlvakaldeid ja geoloogilist ehitust arvestades tehti
uuringuala reljeefianalüüs, mille tulemuseks olid lihkeohtlik-kuse
kaardid uuringuala jaoks ning sealt tulenevad soovi-tused
detailplaneeringutele. Nimetatud maalihete uuring laialdasel alal
oli üksikobjektide kõrval esmakordseks Eestis, mille kogemust on
rakendatud nii igapäevasel õppetööl ülikoolis kui tutvustatud ka
erialaspetsialistidele teaduspub-likatsioonide ja ettekannete
kaudu. Pärnu maavalitsuse ja TÜ geoloogia instituudi koostöö jätkub
ning sellesse on kaasatud ka Sauga vallavalitsus. Pro-jekti sisuks
on 2005. aasta lõpus Sauga jõe kaldal toimunud ulatusliku maalihke
uuring eesmärgiga anda lähteandmed projekteerijaile lihke
tagajärgede likvideerimiseks ning lähe-dalolevate elamute
kindlustamiseks.
Sauga puurimismasin. Tartu Ülikooli geoloogia instituudi koostöö
Pärnu maavalitsuse ja Sauga vallavalitsusega jätkub 2005. aasta
lõpus Sauga jõe kaldal toimunud ulatusliku maalihke uuringul.
Puurimistega selgitatakse lihkepiirkonna geoloogiline ehitus ja
kogutakse proovid pinnaseomaduste määramiseks. Uuringu tule-mused
peavad andma vastuse lihke tekkepõhjustele, aga samuti on tulemused
aluseks lihke tagajärgede likvideerimise ja hoonete kindlustamise
töödele.
MAALIHKEOHTLIKKUSE ANALÜÜS PÄRNU ÜMBRUSE JÕEORGUDES
Tiit Hang TÜ geoloogia instituudi vanemteadur
-
16
Atmosfääri liikumise seaduspärasuste uurimise ja
model-leerimisega – atmosfääridünaamikaga – tegeldakse Tartu
Ülikoolis (TÜ) veidi enam kui kümme aastat, kuid on jõutud juba
maailmatasemele. Olulise rakendusena on koostöös Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga (EMHI) ning teiste
Läänemere regiooni ilmateadlastega Eestisse toodud numbriline
ilmaennustus, mida arendatakse edasi Eesti vajadustest ja huvidest
lähtudes. TÜ keskkonnafüü-sikute eestvedamisel on EMHI-s käivitatud
regionaalne ilmaennustusmudel HIRLAM, mis võimaldab modelleerida
õhumasside liikumist ja ennustada operatiivselt ja suure täpsusega
Läänemere piirkonnas ilma. Tänu sellele on Eesti varustatud
ilmateabega paremini kui kunagi varem. Saadud ilmaandmed
salvestatakse ja nii tekib väärtuslik ja üksikas-jalik
klimatoloogiline andmebaas, mida kasutavad nii ilma- ja
ilmastiku-uurijad kui ka riiklikud teabe- ja turbeteenistused ning
teised valdkonnad alates liikluskorraldusest ja ehitu-sest kuni
turismini. Hinnanguline majanduslik efekt para-nenud
ilmaennustusest Eesti ulatuses on ca 500 miljonit krooni
aastas.
Koostöös Tõravere Observatooriumiga uuritakse aerosooli mõju
Eesti õhu läbipaistvusele, seega ka ilmastikule ja klii-male.
Punktallikatest (elektrijaamade korstnad jm) lähtuva aerosoolse
saaste leviku modelleerimise teel on hinnatud saastekoormust Eesti
erinevates regioonides. Keskkon-nafüüsika instituut (FKKF) on
teenuslepingute korras (kogumahuga ca 100 000 krooni) hinnanud õhu
puhtust ja õhufiltrite kvaliteeti mitmes Eesti puhta õhu
tehnoloogiat kasutavas ettevõttes, nt Elvex’is, AS-is Kevelt,
Interchemie
werken “De Adelaar Eesti” AS-is. Kahes viimati mainitud
ettevõttes, mis toodavad ravimeid, on õhu puhtuseastme ja filtrite
kvaliteedi kontrollimine tootmislitsentsi saamise üheks olulisemaks
tingimuseks. FKKF aerosoolilabor on Eestis ainuke labor, mis on
suuteline õhu kvaliteeti puhta õhu tehnoloogia ruumides hindama ja
peenpuhastusfiltrite läbilaskvust mõõtma. Vastava teenuse tellimine
Rootsist oleks firmadele väga kallis. Mõõtmiste käigus on
tuvastatud mitmeid lekkivaid filtreid, millede väljavahetamine on
aida-nud tõsta toodangu kvaliteeti.
ILMAENNUSTUSMUDELI JA PUHTA ÕHU TEHNOLOOGIA RAKENDAMINE,
ÕHUSEIRE EDELA-EESTIS Rein Rõõm, TÜ keskkonnafüüsika instituudi
juhataja
Peenpuhastusfiltrite kvaliteedi kontrollimine Interchemie werken
“De Adelaar Eesti” AS veterinaariaravimite tootmisliinil.
-
17
Läänemerel on oluline mõju meie igapäevaelule nii loodus-liku
keskkonna kui ka majandustegevuse läbi. Eesti vetes asub Läänemere
ainus töönduslikult kasutatav vetikavaru. Selle moodustab Kassari
lahes asuv kinnitumata punaveti-kakooslus ja Saaremaa
läänerannikult kogutav tormiheidis-tena randa uhutud agarikumass.
Rannast kogutud ja merest traalitud vetikamassi kasutatakse agari
tootmisel ja vastav tööstus annab Saare- ja Hiiumaal tööd
mitmekümnele leibkonnale. Kuna nii tooraine varumine kui töötlemine
on nõudnud olulisi investeeringuid, on kindel kohalik huvi varu
säästliku ja jätkusuutliku kasutamise suhtes. Tartu Ülikooli (TÜ)
Eesti Mereinstituut on osalenud regulaarses vetikava-ru seisundi
hindamises nii kohalike äriettevõtete (AS Saare Kalur, AS Estagar)
kui Keskkonnaministeeriumi toel agariku maksimaalsete püügimahtude
määramise uuringutes. Koos-töö tulemusel on välja pakutud
optimaalsed püügimahud, mis tagavad nii unikaalse vetikavaru
pikaajalise säilimise kui stabiilse sissetuleku kohalikele
ettevõtetele. Aktuaalseks on kujunenud õli ja naftareostus kui üks
pea-misi keskkonnaohte, mis mõjutab nii Läänemere ökosüs-teeme kui
ka rannaäärsete kogukondade majanduslikku toimetulekut. TÜ Eesti
Mereinstituut on viimastel aastatel aktiviseerunud tegevuse nii
rahvusvahelisel kui kohalikul
tasandil lahendamaks naftareostusega seotud probleeme ja
ülesandeid. Osalemine Euroopa Liidu poolt toetatavas, tervet Soome
lahte hõlmavas, naftareostuse riskianalüüsis (INTERREG IIIB projekt
OILECO) ning hiljutise õlireostuse tekitatud kahjustuste hindamises
Nõva ja Keibu lahes 2006. aasta kevadel, on taganud nii kogemuse
kui tugevdanud kompetentsi tegelemaks sarnaste probleemidega ka
tule-vikus. Nii aitab 2006. aasta kevadel kogutud informatsioon
korraldada Nõva ja Keibu lahe rannapiirkonna reostuse koristustöid
ning planeerida suvist puhkajate liikumist.
LÄÄNEMERE SÄÄSTLIK MAJANDAMINE JA KESKKONNASEISUNDI
SÄILITAMINE
Henn Ojaveer TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteadur jaGeorg Martin,
direktori asetäitja teadustöö alal
-
18
Tartu Ülikool on teadus- ja arendustöö kaudu andnud oma panuse
Eesti energiamajanduse loodussõbralikumaks muut-misel, seda ühelt
poolt osaledes tuule- ja biomassi ressur-siuuringutes. Teiselt
poolt on aidatud ettevõtteid tuuliku-parkide toodanguprognooside
koostamisel ning tuulikute paigutamisel nii, et need mõjutaks
ümbritsevat keskkonda minimaalselt. Et energiasektori areng toimuks
hajutatumana ja sellest tulenevate väiksemate ülekandekadudega ning
regionaalselt ühtlasemana, on Tartu Ülikoolis geograafia
instituudis välja töötatud metoodika Eesti rannikualade
tuuleenergia kasutamise teemaplaneeringu koostamiseks.
Teemaplaneeringu metoodika alusel koostatud kaardid on juba
laialdast kasutamist leidnud nii Saaremaa kohalikes omavalitsustes
kui arendus- ja planeeringufirmades, aga ka teistes Eesti
rannikumaakondades. Samuti Eesti Energias, et ülekandeliinide
planeerimisel paremini ühitada ressursi ja tarbija paiknemisest
tulenevaid nõudmisi.
Kõigist elektrienergia tootmiseks sobilikest taastuvatest
energiaallikatest on Eesti mereäärse asendi ja pika ranna-joone
tõttu kõige suurema ressursiga tuul, mille abil oleks
teoreetiliselt võimalik igal aastal toota praeguse aastase
elektrienergia tarbimisega võrdne kogus elektrienergiat (kuni 7
TWh). Et tuule kasutamine oleks loodust säästev ja erinevatele
huvigruppidele vastuvõetav, on oluline alustada juba enne esimeste
tuulikute püstitamist kõige sobivamate alade piiritlemise ja
planeerimisega. Tuulikute püstitamiseks sobilikeks saab pidada vaid
alasid, mis on majanduslikult tu-lutoovad, s.t heade
tuuletingimustega ning ei lähe vastuollu looduskaitse ja
ühiskondlike huvidega.
Praeguseks on Eestisse püstitatud 4 tuulikuparki – Üüdibe,
Virtsu, Rõuste ja Pakri, ehitus käib Viru-Nigula tuulikupargis.
Kokku on Eestis 34 tuulikut (vt Joonis 1).Tuulikutetööstus on
viimasel kümnendil kujunenud arvu-titööstuse kõrval üheks kiiremini
muutuvaks ja arenevaks tööstusharuks. Praegu kasutatavatele
tehnoloogiatele vastavalt on Eesti rannikul tuulikute püstitamiseks
sobivaid lagedaid alasid kokku ligi 114 000 ha ehk 7,9% kogu
ranniku-aladest, mis võimaldaks püstitada enam kui 7000
tuulikut.
Joonis 1. Olemasolevad tuulikud (tähistatud musta punktiga) ning
kavandatavad (punase punktiga) tuulikud Eesti rannikualadel.
Taustaks olev kaart näitab aasta keskmist tuule kiirust ning tuule
korduvust erinevatest ilmakaartest (tuulteroos) mõnede ilmajaa-made
andmete näitel.
UURINGUD TUULEENERGIA KASUTUSELE VÕTMISEKS
Ain Kull, TÜ geograafia instituudi vanemteadur
-
19
Tartu Ülikooli hea maine ja Eesti geograafilise väiksuse tõttu
ei ole õpihuvilised kunagi teed ülikooli liiga pikaks pidanud.
Täienduskoolituskursustel osalejate seas on alati tooni andnud
õppijad väljastpoolt Tartut. Samas puudub palju-del õpihuvilistel
võimalus töö ja perekonna kõrvalt ennast erialaselt täiendada või
huvipakkuvatel kursustel osaleda.
Ühiskonna vajadustele vastava koolituse tagamiseks on Tartu
Ülikooli täienduskoolitust koordineeriv avatud ülikooli keskus
käivitanud mitmeid arendustegevusi ja -projekte. Nende tulemusena
on aasta-aastalt laienenud õppurite vajadusi ja võimalusi arvestav
koolituspakkumine: alates 2000. aastast toimuvad suveülikooli
kursused, üha enam pakutakse täienduskoolitusi e-õppe vormis,
koolitusi ollakse valmis korraldama maakondades ja programme
koostatakse vastavalt ettevõtte/asutuse vajadustele.
Tartu Ülikoolis on täienduskoolituse maht pidevalt kasva-nud.
2005. aastal toimus kokku üle 650 erineva täiendus-koolituse, kus
osales üle 15 000 õppijat. Tingituna kasvavast koolitushuvist ja
-vajadusest ning ülikooli tahtest panustada regioonide arengusse on
aasta-aastalt kasvanud ka maa-kondades toimunud koolituste arv ja
tõusnud e-õppe ning kaugkoolituskursuste populaarsus.
Täienduskoolitused regioonides
Kursuseid Õppijaid
2003 2004 2005 2003 2004 2005Tallinn/Harjumaa 41 40 49 994 998
1336Kesk-Eesti 6 13 18 299 280 393Ida-Eesti 45 56 62 1152 1726
2175Lõuna-Eesti 277 306 368 5062 5705 7281Lääne-Eesti 19 18 24 361
369 473Veebipõhised ja kaugkoolituskursused 44 103 129 334 2379
3035
Allikas: TÜ avatud ülikooli keskuse täienduskoolitusaruanded
2003, 2004, 2005.
Tartu Ülikool pakub täiendõppijatele erinevates mahtudes
kursuseid ja lähtub oma koolituspakkumiste koostamisel põhimõttest,
et kursused sobiksid nii erialaseks kui huvi-alaseks
enesetäiendamiseks ning pakuksid huvi võimalikult laiale
sihtrühmale. Samas ollakse alati valmis kokku panema ja läbi viima
just maakonnale või konkreetsele ettevõttele vajalikku
koolitusprogrammi. Ülikoolis läbitud täienduskoo-lituskursuseid on
võimalik üle kanda õpingute jätkamisel tasemekoolituse õppekava
täitmiseks.
Tartu Ülikoolil on aastatepikkune koostöö paljude
haridus-asutustega, kes on oma personalikoolitused valinud Tartu
Ülikoolist. Koolituste läbiviimisel kaasatakse lisaks ülikooli
õppejõududele ka praktikuid väljastpoolt ülikooli, et tagada
teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste tasakaal. Häid
koostöönäiteid võib tuua palju: inglise keele õpetaja-te ümberõpe
Saaremaal, hariduslike erivajadustega laste õpetajatele mõeldud
kursused Võru-, Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaal, haridusasutuste
juhtide koolitus Viljandimaal, meditsiinitöötajate koolitused
Pärnus, Tallinnas ja Ida-Viru-maal ning konsultatsioonid ja
seminarid videokonverentsina Saaremaa arstidega jne. Tagasiside
maakondades toimu-vatele koolitustele on olnud väga hea, eriti
toonitatakse just võimalust osaleda koolitusel kulutamata aega ja
raha Tartusse õppesessioonidele sõitmiseks.
TÄIENDUSKOOLITUS REGIONAALARENGU TEENISTUSES – ÜLEVAADEÜlle
Kesli, TÜ täienduskoolitustalituse juhataja ja
Aire Ots, peaspetsialist
-
20
2005. aasta sügisel alustas Tartu Ülikooli (TÜ) Teaduskool (TK)
oma 40. õppeaastat. 1965. aastal TÜ matemaatikute poolt ääremaade
noorte matemaatikatalentide avastami-seks ja arendamiseks rajatud
Mittestatsionaarsest Mate-maatikakoolist on kasvanud välja
(teadus)andekate õpilaste arendamise keskus. Tänases teaduskoolis
on ühtseks süsteemiks koondunud nii huvitegevus, õpilaste ja
õpetaja-te koolitus, olümpiaadide jt võistluste korraldamine.
Lisaks Eesti võistkondade ettevalmistamine rahvusvahelisteks
olümpiaadideks ja nendest osavõtu korraldamine, võimeka-matele
õpilastele õppematerjalide koostamine jm hari-dusprogrammid, mille
eesmärgiks on kõigis Eesti koolides võimekate õpilaste õppetöö
individualiseerimise soodusta-mine ning andekate noorte isiksusliku
ning erialase arengu toetamine, milleks kodukoolis sageli võimalusi
napib. Kaugõppevorm ja moodulite süsteem võimaldab õpilastel
kursusi võtta kogu kooliaja vältel. Üha enam laieneb veebi-põhiste
kursuste arv – käesoleval õppeaastal välja kuuluta-tud 27 kursusest
on 11 WebCT keskkonnas. Lisaks tradit-sioonilistele matemaatika,
füüsika, keemia ja informaatika kursustele on lisandunud kursusi
bioloogia (2002), lingvis-tika ja filosoofia (2004) ning geograafia
ja meditsiini (2005) vallast. Viimasel kolmel aastal on
teaduskoolis õppijate arv püsinud stabiilselt 1750 ringis rohkem
kui 170 koolist, hõlma-tud on kõik Eesti maakonnad, enim on
osalejaid Tallinnast ja Ida-Virumaalt.Ainealase koolivälise
tegevuse aktiviseerimiseks korral-dab TK suuremates linnades ja
maakonnakeskustes lahtisi võistlusi reaalainetes, millest võtab
igal aastal osa üle 1000 õpilase. Väga populaarseks on saanud
matemaatikavõist-lus “Känguru”, millest osavõtjate arv on kasvanud
13 000 õpilaseni.TK koduleht (www.ttkool.ut.ee) koondab kõigi
varasemate olümpiaadide ja võistluste ülesandeid, kursuste
õppema-terjale ja muud informatiivset materjali – kõike seda saavad
kasutada aineõpetajad tunni või aineringi töö sisustamisel, aga
samuti ka kõik iseõppijad jt huvilised.TK koordineerib Eesti
olümpiaadide korraldamist ja Eesti võistkondade osalemist
rahvusvahelistel olümpiaadidel, kust on saadud ligi 200 medalit,
neist 9 kuldset ja 40 hõbe-dast.Korraldatud on andekuspedagoogika
ja -psühholoogia kol-lokviume ja kursusi. Koolidele ja
lastevanematele on abiks psühholoog-nõustaja.Ligi kolmandik
teaduskooli kursuste lõpetajaist jätkab õpin-guid Tartu
Ülikoolis.
Olen Tartu Ülikooli Teaduskoolis õppinud kolm aastat. Esi-mesel
korral valisin matemaatikakursuse, teisel korral mate-maatika ja
anatoomia ning kolmandal korral ehk siis praegu õpin matemaatikat
ja filosoofiat. Siiani olen kõik kursused lõpetanud parimate
tulemustega – A-dega.Nagu näha, olen kursusi võtnud üpris
erinevatel teemadel. Viimastel aastatel olen lisaks matemaatikale
iga kord ka midagi uut proovinud. Vaevalt, et tulevikus
matemaatikuks hakkan, kuid ometi leian, et matemaatika on väga
vajalik, kuna aitab korrastada mõtteid ning arendab loogikat. Umbes
viis-kuus aastat olen ka Eesti koolinoorte mate-maatikaolümpiaadi
piirkonnavoorus esikoha saavutanud. Anatoomiakursus arendas
sihikindlust ja andis julgust oma põhimõtete eest seista, kuna
vastusevariantidega tööd tekitasid mitmeti mõistmisi.
Filosoofiakursus on avardanud maailmavaadet ning mõtlemisoskust.
Valisin selle, kuna mulle meeldib esseesid kirjutada. Osalesin ka
vabariiklikul filosoofiaolümpiaadil, kus saavutasin noorima
osavõtjana 3. koha. Kindlasti tuli seal kasuks ka see, et olin enne
mate-maatikas loogikat õppinud – loogikavoorus olin üks vähes-test,
kes maksimumpunktid sai.Eelmisel kevadel tegin edukad
sisseastumiskatsed ka nn süvaõppe ja maineka nimega koolidesse.
Mõni kool saatis isegi kirja, et ehk sooviksin just sinna õppima
asuda. Ometi otsustasin jääda E. Vilde nimelisse Juuru
Gümnaasiumisse. See on väike kool ühes vaikses kohakeses. Arvan, et
õppida on võimalik igas koolis. Lisaks mõtlesin, et kui soovin
midagi lisaks põhjalikumalt õppida, võin ju teaduskoolis mõne
vastava kursuse võtta. Nii tegingi.Järgmise õppeaasta veedan aga
Inglismaal – nimelt võit-sin British Council’i kaudu HMC
(Headmasters’ and Headmistresses’ Conference) stipendiumi, mis
võimaldab mul õppida ühe aasta mõnes Suurbritannia erakoolis.
Kind-lasti jätsid kandideerimistaotluse CV-l hea mulje ka edukad
tulemused teaduskooli kursustel. See on hea näide sellest, kuidas
haridus avab elus uksi.
TEADUSKOOL – REGIONAALSETE HARIDUSVÕIMALUSTE AVARDAJA
Viire Sepp, TÜ Teaduskooli direktor Heidy Meriste, Juuru
Gümnaasium, 10. klassi õpilane
-
21
Tartu Ülikooli Narva kolledž on kujunenud haridusasutuste
spetsialistide täienduskoolituse ja ümberõppe keskuseks, kus on
võimalus oma kvalifikatsiooni tõsta haridusasutuste juhtidel,
pedagoogidel, logopeedidel, psühholoogidel ja sotsiaaltöötajatel
mitte ainult oma piirkonnast Narvast ja Ida-Virumaalt, vaid kogu
Eesti ulatuses. Edukalt on kulgenud kursuste läbiviimine, mille
maht on ulatunud 40, 160 ja isegi 240 tunnini.Seitsme
tegutsemisaasta jooksul on kolledži täienduskooli-tuses osalejate
arv kasvanud umbes kuuekordselt.
Täienduskoolitus Narva kolledžis 1999–2005:1999. a – 196
osalejat2000. a – 333 osalejat2001. a – 561 osalejat2002. a – 906
osalejat2003. a – 1001 osalejat2004. a – 1537 osalejat2005. a –
1216 osalejat.
Märkimisväärselt on laienenud kursuslaste päritolu geo-graafia.
Narva ja Ida-Virumaa õpetajate kõrval on kolledžis kursuslasi
Tallinnast, Tartust, Valgast, Pärnust ja Viljandist.Graafik
joonisel 1 näitab osalejate arvu pedagoogilisel
täien-duskoolitusel. Alumine, suurem number kajastab kursuslas-te
arvu Narva koolidest ja lasteaedadest, ülemine, väiksem number aga
teistest regioonidest.
Joonis 1. Osalejate arv pedagoogilisel täienduskoolitusel.
Kolledži asukohast lähtuvalt on suur osa täiend- ja
ümber-õppuritest muukeelsete koolide õpetajatel, kes saavad siin
võimaluse täiendada oma teadmisi. Suurt tähelepanu pöörab kolledž
õppele, mis on seotud muukeelsete koolide üleminekuga eestikeelsele
aineõppele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis 2007. a. Eri
koolituste käigus valmivad ka õppe-metoodilised materjalid, mis
aitavad õpetajaid nende igapäevatöös.Samuti pööratakse tähelepanu
koolitusvajadustele, mis ühiskonnas muutuste käigus
tekivad.Olulisel kohal on koolitused, mis käsitlevad võõrkeele
õpetamise metoodikat koolis. Siin on oluline märkida, et vastavaid
koolitusi viivad läbi õppejõud nii Saksamaalt kui ka Ameerikast,
mis tõstab oluliselt õppe kvaliteeti.
Üha rohkem on koolitustesse kaasatud ka TÜ Narva kolledži oma
õppejõude, kes viivad läbi pedagoogika- ja psühho-loogiakursuseid.
Vene kunsti, kirjanduse ja keele metoodi-kaalaseid koolitusi on
läbi viima kutsutud Herzeni-nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise
Ülikooli ja Pihkva Riikliku Pedagoogilise Ülikooli lektoreid.
Eelnevast nähtub suurepä-raselt, kuidas regionaalne arendustegevus
ulatub ka üle riigi piiride.
TÄIENDUSKOOLITUS NARVA KOLLEDŽIS
Tatjana Babanskaja, TÜ Narva kolledži täiendkoolituse
peaspetsialist
-
22
Eesti inimeste valmisolek oma elukvaliteeti kujundada on
suhteliselt kõrge. Oleme küll uutele ideedele avatud, kuid sageli
napib kaasaegseid teadmisi või pole kedagi, kellega koos oma ideid
ellu viia. Konkurents tööturul on aga tihe ja oma koha leidmine
raske. Kuidas elule mitte jalgu jääda?
Töö kõrvalt õppimisel on üheks parimaks võimaluseks
kaugkoolituskursused. Kümme aastat tagasi Eesti Panga-liidus
rahvusvahelise koostööna alustanud ja alates 2002. aastast Tartu
Ülikoolile kuuluvas kaugkoolitusprogrammis on tänaseks osalenud üle
7000 kursuslase nii Eestist kui ka välismaalt. Praegu on programmis
16 erinevat rahanduse, panganduse, kindlustuse, kinnisvara ja
projektitöö kursust, kus õpib üle 500 kursuslase.
Neil kursustel ei ole kohustust kohal käia. Õpperühmad alustavad
neli korda aastas. Iga kursuslane koostab endale sobivatest
kursustest mapi ning õpib siis, kui töö- ja pereelu seda
võimaldavad.
Õpikud on paberkandjal ja koostatud kaugkoolituse erime-toodika
järgi. Vahetestide sooritamine, suhtlemine õppe-jõudude ja
kursusekaaslastega ning õppeinfo edastamine toimub e-ülikooli
veebipõhises koolituskeskkonnas WebCT, kus on lisaks ka kaasused ja
sõnastikud. Kaugkoolitus põhi-neb iseseisval tööl ja veebipõhisel
koostööl, mida toetavad auditoorsed konsultatsioonid õhtuti ja
laupäeviti Tallinnas. Kõik kursused lõpevad eksamiga, mille edukalt
sooritanud saavad Tartu Ülikooli tunnistuse (ainepunktidega).
Kaugkoolitusprogrammiga saab lähemalt tutvuda:
www.finance.ut.ee.
Joonis. Tartu Ülikooli rahandusalases kaugkoolituses osalenud
kursuslaste jaotus regiooniti aastatel 2002–2006.
Mihkel Märtin (kaugkoolitusprogrammis osaleja)Tarkvara arenduse
üksuse osakonnajuht Tallinnas, Profit Software AS
Tartu Ülikooli kaugkoolituskursused sobivad hästi neile, kes
soovivad omandada või täiendada teadmisi iseseisva õppe vormis ning
saada samal ajal garantii, et teadmised on omandatud süsteemselt
ning need on ka kaasaegsed.
Läbisin kahju- ja elukindlustuse kursused ning olen kogetu-ga
rahul. Õppisin minule sobival ajal ning vajadusel oli alati
võimalik e-posti teel abi küsida kursuse konsultandilt.
Lõppkokkuvõttes korrastasin enda kindlustusalaseid tead-misi
vägagi efektiivselt. Iseseisev õpe paneb teile mõnin-gad
kohustused, kuid vastu annab hulganisti vabadust ja
paindlikkust.
10 AASTAT RAHANDUSALAST KAUGKOOLITUSTKarin Liikane, TÜ rahanduse
ja arvestuse instituudi projektijuht
-
23
Aprillis 2006 käivitunud koostöö ja teenuste veebileht
(www.koostoo.ut.ee) annab nii tavakodanikele kui ettevõtja-tele ja
riigiasutustele suurepärase võimaluse tutvuda Tartu Ülikooli
mitmekesiste teenuste ning koostöövõimalustega.
Eesmärgiks on tutvustada ülikooli kolmandat missiooni ühiskonna
teenimist, ning hõlbustada potentsiaalsete koostööpartnerite
jõudmist just neid huvitava projekti või kontaktini. Leheküljele on
koondatud eri struktuuriüksuste teenused ning koostöövõimalused.
Pikemas perspektiivis on soov integreerida kõikide allasutuste
pakutav ruumiren-dist uuringuprojektideni koostööveebi ühtsesse
süsteemi. Ülikooli pakutavate teenuste skaala on lai alates
üldhariva-test avalikest loengutest, täienduskoolitustest ning
ekspert-hinnangutest kuni mahukate teadusuuringute ja
koostöö-projektideni.
Praegu saab koostööveebis tutvuda ülikooli täiendkoolitus-te,
majutusvõimaluste, multimeedia- ja IT-teenuste, ruumide
renditingimuste, sportimisvõimaluste ning muuseumidega. Sündmuste
kalendrist leiab värskeima info nii seminaride, koolituste kui
meelelahutusürituste kohta. Ettevõtja või avaliku sektori esindaja
jaoks on koostatud uurimisgruppide andmebaas, mis võimaldab leida
nii tea-duskompetentsiga partnereid kui ka tugipersonali koostöö
arendamiseks. Litsentseerimisest huvitatud partnerile on veebis
info ülikooli leiutiste, tehnoloogiate ning oskusteabe kohta.
Koostööveebi näol on tegemist ülikooli mitme allasutuse ühise
jõupingutusega. Lehe loomise initsiatiiv tuli ülikooli
regionaaltalitusest. Sünergia ning huvide heterogeensuse
esiletoomiseks kutsuti projektigruppi avatud ülikooli kesku-se,
teadus- ja arendusosakonna, teabetalituse ning
tehno-loogiainstituudi esindajad.
Kuigi koostööveebi loomine on habemega idee, ei saa nüüd-ki
küsida, kas leht on valmis. Hea Internetileht pole lõplik produkt,
vaid protsess, mille olemust iseloomustab pidev täienemine ja
uuenemine. Et veeb vastaks veelgi enam kasutajate ootustele, ootame
kõiki arvamust avaldama. Lingi leiad lehelt www.koostoo.ut.ee.
KOOSTÖÖVEEBMärt Miljan, TÜ tehnoloogiainstituudi
kommunikatsiooni ja ettevõtlussuhete koordinaator
Tartu Ülikooli koostööteenuste portaal www.koostoo.ut.ee
-
24
Algselt polnud idee luua ülikoolis kaitstud kraaditöödest
andmebaas ja teha nad elektroonilisel kujul täistekstina
arvutivõrgus kättesaadavaks otseselt seotud regionaaltege-vusega.
Mõte kraaditööde andmebaasist tekkis 1999. aasta lõpus või 2000.
aasta alguses TÜ raamatukogus ja lähtus peamiselt asjaolust, et
tuntud ülikoolid mujal maailmas asusid üheksakümnendate teises
pooles aktiivselt dissertat-sioone võrku üles riputama. Annavad ju
kaitstud tööd üsna kiire ja selge pildi ülikoolist ja sealsetest
uurimissuundadest ning heale ülikoolile on see tõhusaks
visiitkaardiks. Samuti oli tollal päevakorral plagiaatide ja
kopeerimise teema ja selline kõigile nähtav andmebaas oleks
niisugust praktikat vähendanud. Plaani tutvustati korra isegi
ülikooli valitsuses. Paraku tundus mõte dissertatsioonid
täistekstina kätte-saadavaks teha paljudele üsna võõrastav. Asjaolu
tõttu, et ka raamatukogule oleks veebipõhise andmebaasi loomine
tähendanud lisatööd, jäi hea mõte soodsamat aega ootama. 2002.
aastal uuris ülikooli regionaaltalitus raamatukogust
regionaalse sisuga väitekirjade üle veebi kättesaadavaks
tegemise väljavaateid. Nimelt oli arutatud ülikooli kohtumi-sel
maavanematega võimalusi ülikooli potentsiaali paremaks
ärakasutamiseks kohalike probleemide lahendamisel ja et
informatsioon selle kohta, mida ülikoolis uuritud, on raskesti
kättesaadav. Regionaaltalituse juhataja Aire Luts-Vähejausi ja
avatud ülikooli toetusel läks kaks aastat seisnud projekt uuesti
liikuma. Edasi sai asjaosalistele üsna kiiresti selgeks, et
lähenemine peab olema kogu ülikooli jaoks ühesugune – tegemist on
täismõõdus elektroonilise publitseerimisega ja kõiki uue õppekava
(3+2) magistritöid pole mõtet üles ri-putada. Veel tuli ka läbi
vaielda ja lahendada intellektuaalse omandiga ümberkäimise ja
publitseerimise probleemistik.Tänaseks kätkeb 2004. aasta 1.
jaanuarist toimiv andmebaas endas ligi 200 teadusmagistri- ja
doktoritööd ja on kätte saadav ülikooli raamatukogu veebiaadressi
www.utlib.ee kaudu.
TARTU ÜLIKOOLI VÄITEKIRJADE ANDMEBAAS
Toomas Liivamägi, TÜ õppeprorektori abi
Tartu Ülikooli magistri- ja doktoritööde andmebaas asub
veebilehel www.utlib.ee dssertatsioonide lingi all.
-
25
Tartu Ülikooli (TÜ) karjääri- ja psühholoogilise nõustamise
talitus pakub tööandjatele üle kogu Eesti võimalust leida oma
tulevane töötaja Tartu Ülikooli tudengkonna ja vilist-laste
hulgast. Tudengid saavad talituse vahendusel osaleda
karjäärikoolitustes, leida praktikavõimalusi ja otsida endale
sobivat tööd. Karjääritalitus teeb mitmesugustes vormides koostööd
erinevate ettevõtete, riigiasutuste ning tööandja-te liitudega.
Karjääritalituse loomisest alates 1999. aastal on üheks
tegevussuunaks teiste kõrval olnud ka töövahendus.2004. aastaks oli
töövahendusteenuse kasutamine kasva-nud sedavõrd, et töötati välja
TÜ oma veebipõhine tööva-henduskeskkond. Tööandjate pakutavad tööd
said tudengi jaoks nähtavamaks. Samuti saavad tudengid enda CV-d
tööotsija rubriigi kaudu ettevõtetele ja asutustele esitle-da.
Keskkonna kasutamine on tasuta nii tudengitele kui tööandjatele
ning selle disain arvestab ülikooli eripärade ja tegevusaladega.Uus
teenus muutis töö- ja praktikapakkumiste vahendamise paindlikumaks,
võimaldades erinevatest Eesti piirkondadest edastada hõlpsasti ja
kiiresti uusi pakkumisi. Tööandjad kasutavad töövahenduskeskkonna
võimalusi aktiivselt. Karjäärilisti, teaduskondade ja
karjääritalituse stendide ning kodulehekülje kaudu jõuavad uued
pakkumised kiirelt üli-õpilaste ja vilistlasteni. Kõige enam
vahendame spetsialisti kvalifikatsiooni nõudvaid tööpakkumisi (vt
Joonis).
Karjääritalituse infokanalite kiirust ja vahendatava teabe
haardeulatust kirjeldab järgnev näide: talitusse pöör-dus hädas
olev konverentsikorraldaja, kes soovis kiiresti leida jaapani keele
tõlki. Otsija suuri lootusi ei hellitanud, pidades silmas, et
tõlkevaldkond on väga spetsiifiline, keel haruldane ning aeg
kandidaadi leidmiseks imelühike. Rakendades meie infokanaleid,
leidsime kahe päevaga ühe vähestest sobivatest kandidaatidest, keda
Eestis sellel alal leida võis ning kes oli valmis nii ruttu
reageerima. Karjääri-talituse kogemuste hulgas on sarnaseid
positiivseid näiteid kõige erinevamatest valdkondadest
ohtrasti.Töövahenduskeskkonnaga saab tutvuda karjääritalituse
kodulehel aadressil http://www.toovahendus.ut.ee/.
VEEBIPÕHINE TÖÖVAHENDUSKESKKOND
Margit Tago, TÜ karjääri- ja psühholoogilise nõustamise talituse
spetsialist
töö asukoht
Hiiumaa 2
Ida-Virumaa 23
Jõgevamaa 3
Järvamaa 2
Läänemaa 3
Lääne-Virumaa 6
Põlvamaa 6
Pärnumaa 15
Raplamaa 5
Saaremaa 1
Tallinn/ harjumaa 146
Tartu/ Tartumaa 201
Valgamaa 3
Viljandimaa 7
Võrumaa 5
välismaa 11
pole oluline/ märkimata 33
472
-
26
Oli 1990ndate keskpaik, kui tollane rektor kutsus kokku nn
regionaalnõukogu, et sel ajal populaarset teemat –
regio-naalpoliitikat – just ülikooli mätta otsast arutada. Eks oli
ka põhjust. Geograafid teavad pikalt rääkida linnadest ja nen-de
tagamaadest, mis Tartu puhul oli selleks ajaks taandunud 300
tuhande elanikuga Lõuna-Eestiks – mulgidki kiikasid juba enam
Tallinna poole! – ja mis teravnevas hariduskonku-rentsis ähvardas
jättagi Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti ülikooliks. Lahendusena nähti
ülikooli turuala kasvatamist – kolledžite loomist,
regionaalesinduste nn turunduspunktide asutamist ja üsna tiheda
koostöö alustamist just sel ajal haldusuuen-dusega ametisse
nimetatud maavanematega, kelle üheks ülesandeks oli maakondade
arengu tagamine.
See Tartu Ülikooli strateegiline initsiatiiv tundub nüüd
ta-gantjärele vaadatuna omas ajas igati asjakohane, sest üsna pea
asusid ka teised Eesti ülikoolid kolledžeid ja “müü-gipunkte”
asutama. Tõsi, magusamad kohad – suuremad linnad Tartu ja Narva
ning Eesti keskpunkt Türi, Tallinnas olevast Õigusinstituudist
rääkimata – oli Tartu Ülikool juba ära napsanud. Toonaste sammude
olulisusest annab märku ka asjaolu, et täna õpib iga viies tudeng
väljaspool emaüli-kooli. Sealjuures on eriti kolledžitel ja
regionaalesindajail olnud märksa olulisem kaal just avatud ülikooli
ja täiendõp-pe korraldamisel.
Aeg läheb aga edasi. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annab uusi
võimalusi üleilmastuva infoühiskonna kiirete muutuste tempoga
kaasas käimiseks, millega teadmiste ja oskuste olulisus
arendustegevuses kasvab. Et ülikool paneb enam rõhku teadus- ja
arendustegevusele, tuleb uutele radadele sättida ka
regionaaltegevuse adrakaared. Seni peaasjalikult tavaõppele
keskendunud kolledžid ja regio-naalesindajad peaksid eesotsas
ülikooli kesksete rakendus-like üksustega (nagu
tehnoloogiainstituut) osalema õppiva ühiskonna aluseks olevas
teadmiste infrastruktuuris. Sellisel ülikoolide, regioonide ja
riiklike institutsioonide tihedal koostööl rajaneb lähitulevikus
riiklik innovatsioonisüsteem (national innovation system1 – NIS)
nagu see toimib praegu-seks Põhjamaades.
Eduks ei piisa vaid ühe-kahe keskuse varustamisest uute
institutsioonide, laborite ja tehnoloogiaga. Iga piirkond peab
välja kujundama oma regionaalse innovatsioonisüstee-mi (RIS2), mis
lähtuvalt võrdlevast konkurentsieelisest toe-tab spetsiifiliste
(eksportivate) ettevõtete kooslust (võimalik et ka
ettevõtlusklastrit) teadmiste, inimkapitali arendamise ja
tehnoloogiatega.
Muutub ka Eesti majandusmaastik ja isegi asustus. Üha enam
koondub elanikkond ja tootmine suuremate linnade lähialadele –
linnaregioonidesse. Linnad, olles ühelt poolt küll oma piirkonna
majanduse veduriteks, võivad teisalt aga kaotada oma maksumaksjad
ja arengujõu. Siingi on ülikoolil pakkuda oskusteavet, kuidas uusi
võimalusi ära kasutada ja probleeme leevendada. Tundub, et aeg on
küps kutsumaks ülikooli ka Eesti maakonnakeskuste linnapead. Just
linnade tegevusest sõltub paljuski see, kuidas lähiajal suudetakse
paratamatult taanduv tavamajandus asendada teadmismahuka tootmise
ja teenustega.
Tartu Ülikoolil on võimalus läbi regionaaltegevuse laienda-mise
täita oma kolmandat põhikirjalist eesmärki – teenida ühiskonda ja
olla kõigiti rahvusülikool.
ÜLIKOOLI REGIONAALTEGEVUSEST RIIKLIKU
INNOVATSIOONISÜSTEEMINI
Garri Raagmaa, TÜ Pärnu kolledži direktor
-
Tänud!
Aire Luts-VähejausGarri Raagmaa
Aune ValkAnzori Barkalaja
Mare MätasIngvar Saare
Mare AinsaarKatri Hellat
Tiit Hang Rein Rõõm
Henn OjaveerGeorg Martin
Ain KullÜlle KesliAire Ots
Viire SeppHeidy Meriste
Tatjana BabanskajaKarin Liikane
Mihkel MärtinMärt Miljan
Toomas LiivamägiMargit TagoSilvia Sokk
Maarja RoosiMartin Nurm
Andres Tennustrükikoda Paar
Scanpix
