16. aprillil 2015 tähistatakse „Padaemanda“ etendusega kunstnik Eldor Renteri 90. sünniaastapäeva.

- 2 -

- 3 -

I vaatus1. pilt. Peterburi suveaed.Surin ja Tšekalinski vestlevad kaardimängust. N oor ja vaene ohvitser Hermann on viimasel ajal sageli käinud mängupõrgus mängijaid jälgimas. Põhjuseks on õnne-tu armastus kõrgest soost tütarlapse vastu, kelle nimegi noormees ei tihka neiu seisuse tõttu järgi uurida. Vürst J eletski on r õõmus peatse a biellumise t õttu. Tema mõrsja on Liisa, kes osutub ka Hermanni süda -medaamiks. Vesteldakse krahvinnast, keda kutsutakse “padaeman-daks”. Tomskile meenub lugu krahvinna noorusaasta-test, mil ta oli üle Pariisi kuulus kaunitar. Kord kaotanud krahvinna kaardimängus k ogu oma vara. Temasse armunud k rahv Saint-G ermain, Euroopa s uurseikle-ja, pakkus talle kolme v õidukaardi s aladust, nõudes vastutasuks ühte randevuud. Krahvinna nõustus. N eid kaarte on k rahvinna kahel korral p aljastanud. Kuid kolmas isik, kes püüab temalt saladust välja pressida, pidavat talle surma tooma.See l ugu puudutab H ermanni sügavalt. Ta o n juba unistanud suurejoonelisest võidust mängupõrgus.

II pilt. Liisa tuba.Sõbratarid on kogunenud Liisa kihlust tähistama. Liisa meelerahu o n aga r öövinud tundmatu ohvitseri kurb pilk. Äkki ilmubki Hermann. Ta räägib neiule oma tun-netest ning soovib temaga igaveseks hüvasti jätta. Ko-putus uksele sunnib Liisat enne ukse avamist Hermanni peitma. Krahvinna on häiritud Liisa hilisest ärkvelolekust ning palub tal magama minna. H ermannile meenub taas kolme kaardi saladus. Vastuoluline stseen lõpeb Liisa ja Hermanni tundepuhanguga.

Vaheaeg

Sisu

Tegevus toimub 19. s ajandil, v.a ballistseen, m is on viidud 18. sajandisse .

- 4 -

II vaatus.

III pilt. Maskiball Peterburi aristokraadi juures .Külaliste hulgas viibivad T šekalinski, Surin ja Tomski, kes kõnelevad Hermanni armumisest. Sõbrad arvavad, et Hermann on ka kolme mängukaardi võimuses ning tahavad teda sellega õrritada.Jeletski o n murelik, k una Liisa ei a valda talle oma kurbuse põhjust.Etendatakse Chloë ja D aphnise l ugu, mis meenutab Hermanni ja Liisa suhteid. Pärast etendust määrab Lii-sa H ermannile ö ise kohtumise ja annab üle salaukse võtme. H ermann aga, kellele igal sammul meenuvad vaid kolm võidukaarti, o tsustab seda kasutada suure saladuse paljastamiseks. Pidu l õpeb keisrinna ilmu-misega ballile.

IV pilt. Krahvinna magamistuba.Hermann ootab k rahvinnat, k es t uleb k oos Liisa ja Mašaga. Liisa läheb oma tuppa, et oodata Hermanni, kelle ta südames on juba valinud endale abikaasaks. Krahvinna m eenutab o ma l õbusat m inevikku, laul-des kergemeelset aariakest Grétry ooperist “Richard Lõvisüda”. K ui t a üksi j ääb, v äljub Hermann oma peidukohast ning p alub a valdada kolme kaardi s a-ladus. Krahvinna vaikib. K ui Hermann teda püstoliga ähvardab, v ariseb v ana daam kokku. H ermann o n meeleheitel, sest koos krahvinnaga varises hauda ka saladus. Liisa on š okeeritud, e t Hermann p ole sinna tulnud mitte tema, vaid kaartide pärast.

Vaheaeg.

- 5 -

III vaatus

V pilt. Hermanni tuba sõjaväekasarmus.Hermann loeb Liisa kirja. Neiu ei usu, et Hermann taht-likult surmas krahvinna ning kutsub teda kohtumisele kanali kaldale, l ubades oodata kuni keskööni. Her-mann püüab uinuda, kuid teda painavad kohutavad nägemused. Ilmub krahvinna vaim, kes käsib päästa Liisa ja avaldab talle kolme võlukaardi saladuse.

VI pilt. Zimnaja K anavka kaldaäärne.Liisa ootab Hermanni. Läbielatud hingelised vapustu-sed on Liisa murdnud ja tema lootus on kadunud. Ilmub Hermann. Nähes armastatut, unustab Liisa kogu valu, kuid langeb peatselt veelgi sügavamasse meeleheites-se, sest Hermann kutsub Liisat mängusaali. Hermanni tabab hullus, ta lükkab neiu kõrvale ja põgeneb. Liisa hüppab meeleheites kanalisse.

VII pilt. Mängusaal .Kaardimängijate hulgas on ka vürst Jeletski, kes ütleb, et tuli kätte maksma, sest “ebaõnn kaardimängus toob enesega kaasa õnne a rmastuses”. Siseneb Hermann, keda Jeletski ongi oodanud. Hermann sekkub kaardi-mängu, asetades esimesele võlukaardile nelikümmend tuhat rubla. Kõik on hämmingus suurest panusest ning Surin pilkab – ega Hermann pole äkki krahvinna sala-dust teada saanud. K uid kohalviibijate pilge asendub kohkumusega, kui H ermann kaks korda j ärjest v õi-dab. K eegi e i julge enam temaga mängida. S iis tea-tab Jeletski, et temal on Hermanniga arved õiendada. Hermanni järgmine kaart pole aga oodatud tuus, vaid padaemand, milles ta arvab ära tundvat surnud krah-vinna. Meeleheites võtab ta endalt elu. V eel viimastel eluhetkedel heiastub talle Liisa.

- 6 -

- 7 -

- 8 -

Näide Padaemanda käsikirjast

- 9 -

- 10 -

- 11 -

Esietendus Peterburi Maria teatris

Nikolai Figner, Pjotr Tšaikovski ja Medea Figner

- 12 -

- 13 -

Tema loomingus on kolm olulisemat žanrit – ooper, sümfoonia ja ballett.

Ooperid : Vojevood , 1869, Moskva Suur T eater Undiin , 1870, Moskv a Mandragor a , 1870, Moskv a Opritšnik , 1874, P eterburi Maria Teater Sepp V akul a , 1876, P eterburi Maria Teater Jevgeni Onegi n, 1879, Moskva Väike T eater, Estonias 1920, 1926, 1934, 1944, 1949, 1966, 2003 Orlèansi neitsi , 1881, P eterburi Maria Teater Mazepa , 1884, Moskva Suur T eater, Estonias 1938, 1964 Võlutar , 1887, P eterburi Maria Teater Padaemand , 1890, P eterburi Maria Teater, Estonias 1926, 1934, 1940, 1946, 1957 Jolanthe , 1892, P eterburi Maria Teater, Estonias 1948, 1961

7 sümfooniat (nendest üks programmiline – “Manfred-sümfoonia”). Kõige tuntum on 6. sümfoonia, mida võiks pidada Tšaikovski “saatusesümfooniaks”3 balletti “Luikede järv” (1877), “Uinuv kaunitar ” (1890) ja Pähklipureja” (1892)3 klaverikontserti1 viiulikontsertprogrammilisi sümfoonilisi teoseid (näiteks avamäng-fantaasia “ Romeo ja Juli a” )instrumentaalset kammermuusikatromansseklaveripalad lastele “L aste album” jpm.

Tšaik ovski loomin g

- 14 -

Aleksandr Puškini “P adaemand”

Autor - O. Kiprenski

Puškin: “Elu naudingutest taganeb muusika ainult armastuse ees, kuid ka armastus on meloodia…”

- 15 -

- 16 -

Arne Mikk

Arne Mikk on Estonias töötanud alates 1952. aastast esialgu koorilauljana (1952–1955 ja 1961–1963), kirjandusalajuhatajana (1963–1966), lavastaja assistendina (1966–1970), lavastajana (alates 1970. aastast), peanäitejuhina (1977–1994), kunstilise juhina (2002–2004), lavastaja ja peadirektori nõunikuna alates 2004. aastast. Ühtlasi on ta olnud EMA ooperistuudio õppejõud (1969–2005). Ta on teinud üle kuuekümne muusikalavastuse ja on külalisena lavastanud Moskva Suures Teatris, Moskva Muusikalises Kammerteatris, Buenos Airese  Teatro Colónis, Schwerinis, Krasnojarskis, Tamperes, Lahtis, Helsingis ja Turus. Tema olulisemateks lavastusteks on Verdi “La traviata” (1974), “Attila” (1976), “Luisa Miller” (1981), “Nabucco” (1996), “Rigoletto” (1989, nimiosas N. Putilini ja J. Mazurok), “Macbeth” (2000), “Aida” (2007, nimiosas K. Tiihonen ja M. Tarassova), “Maskiball” (2009), Mozarti “Don Giovanni” (1975, Lahtis 1989), Mussorgski “Boriss Godunov” (1980, algversioon J. Nesterenkoga nimiosas, 1983 D. Šostakovitši versioon), Tšaikovski “Jevgeni Onegin” (1985 ja 1997, nimiosas D. Hvorostovski ja V. Galuzin), “Jolanthe” (1990) ja “Padaemand” (2004, peaosades A. Antonenko ja I. Galante), Tubina “Reigi õpetaja” (1988) ja “Barbara von Tisenhusen” (1990), Händeli “Alcina” (1985), Puccini “Boheem” (1993 ja 1996) jt. 2014. aastal lavastas Arne Mikk Hindemithi lühiooperi “Pikk jõulueine”, millega tähistas ühtlasi oma 80. sünnipäeva. Arne Mikku on pärjatud mitmete autasude ja tiitlitega: Valgetähe III klassi teenetemärk (2001), aasta isa (2002), Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist (2003), Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist (2004), ERKF-i tänuauhind (2006) jt.

Eesti teatrikunsti grand old man Eldor Renter (1925–2007) oli kogu elu seotud Estonia teatriga, kuhu tuli pärast kunstiinstituudi lõpetamist 1951. aastal. Estonia peakunstnikuna töötas ta aastail 1957–1963 ja 1980–1995. Ajastu ja stiili põhjaliku tundjana jäi Eldor Renter truuks klassikalisele iluideaalile, mida rikastas isikupärase fantaasiakülluse ja väljendusrikkusega, pakkudes publikule lisaks visuaalsele toredusele teost avavaid metafoore. Tema esimeseks lavastuseks oli Straussi operett “Öö Veneetsias” (1951), millele järgnes üle 140 ooperi-, opereti- ja balletikujundust, nende hulgas kaastööd Vilniuse Ooperi- ja Balletiteatrile ning Läti Rahvusooperile, samuti teatritele Saksamaal ja Soomes. Renter oli Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1951 ja Eesti Teatriliidu liige aastast 1957, samuti Eesti Lavastuskunstnike Liidu liige.

Kunstnike liit ja lavastuskunstnike liit valisid ta ühtlasi oma auliikmeks. Renter on pälvinud Eesti NSV rahvakunstniku tiitli (1984), Suure Vankri auhinna (1996), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2003) ja Natalie Mei nimelise teatrikunsti aastapreemia (2005). Tema viimasteks töödeks Estonias jäid Straussi operetid “Viini veri” (1994 ja 2004), “Nahkhiir” (1997) ja “Öö Veneetsias” (2000), Pugni/Dolgušini ballett “Esmeralda” (1999), Verdi ooperid “Nabucco” (1996) ja “Macbeth” (2001), Tšaikovski “Luikede järv” (2002) ja ooper “Padaemand” (2004), Tubina ooper “Barbara von Tisenhusen” (2004, kostüümid), Härmi ballett “Kameeliadaam” (2006), Minkuse ballett “Don Quijote”, mille esietendust 4. oktoobril 2007 vanameister enam ära oodata ei jõudnudki.

90

- 18 -

PadaemandPjotr Tšaikovski ooperMaailmaesietendus 7. detsembril 1890 Peterburi Maria teatrisEsietendus Rahvusooperis Estonia 16. aprillil 2004

Muusikajuht: Eri KlasLavastaja: Arne MikkKunstnik: Eldor RenterKoormeister: Elmo TiisvaldValguskunstnik: Neeme Jõe

Fotod Eldor Renteri viimastest lavastustest Estonias.

- 19 -

Barbara von TisenhusenEduard Tubina ooperMaailmaesietendus 4. detsembril1969 Rahvusooperis Estonia Esietendus Rahvusooperis Estonia 16. aprillil 2004

Muusikajuht: Arvo VolmerLavastaja ja liikumisjuht: Endrik KergeLavakujundus: Liina PihlakKostüümid: Eldor RenterKoormeister: Elmo TiisvaldValguskunstnik: Neeme Jõe

- 20 -

KameeliadaamTiit Härmi ballett Ferenc Liszti muusikaleEldor Renteri libreto Tiit Härmi redaktsioonis Alexandre Dumas’ (noorema) samanimelise romaani ainetelMaailmaesietendus 2. veebruaril 2006 Rahvusooperis Estonia

Koreograaf-lavastaja: Tiit HärmDirigendid: Jüri Alperten, Aivo VäljaLavakujundus ja kostüümid: Eldor RenterValguskunstnik: Klaus Gärditz (Saksamaa)Muusika valinud: Tiit Härm ja Gennadi TanielMuusika arranžeerinud: Gennadi Taniel

- 21 -

Don QuijoteLudwig Minkuse ballettMaailmaesietendus 26. detsembril 1869 Moskva Suures TeatrisEsietendus Rahvusooperis Estonia 4. oktoobril 2007

Koreograafia: Marius Petipa, Aleksandr Gorski ja Tiit HärmLavastaja: Tiit HärmMuusikaline juht ja dirigent: Arvo VolmerLavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter (lavakujunduses on kasutatud Francisco Goya maalimotiive. Eldor Renteri töö viisid lõpuni Kustav-Agu Püüman ja Krista Saar)Valguskunstnik: Klaus Gärditz (Saksamaa)

- 22 -

1926, 1934Dirigent Raimund KullLavastaja Hanno KompusKunstnik Aleksander TuurandHermann Karl Ots, Liisa Olga Mikk -Krull

1940Dirigent Priit NigulaLavastaja Eino UuliKunstnik Voldemar HaasHermann Karl Ots, Priit Halla pLiisa Liidia Aadre, Els V aarma n

1946Dirigent Priit NigulaLavastaja Georg T ugolessovKunstnik Voldemar HaasHermann Karl Ots, Voldemar PaldreLiisa Olga L und

1957Dirigent Kirill RaudseppLavastaja Aleksandr VinerLavakujundus Eldor RenterKostüümid Natalie MeiHermann Viktor Gurjev, Aleksander PüviLiisa Aino Külvand, Ester Lepa, Paula Padrik

“ Padaemand” Estonias

- 23 -

- 24 -

E. Viiralt “Kaardimängijad”

“T änapäeva ühiskond sarnaneb õnnemängu majale, milles väljendub tõusiklik tung isiklikule rikastumisele.”Honoré de Balza c

“Maailm on trepp, millel üks õnneotsija läheb ülespoole, – teine alla.”Mustlase kõnekäänd

- 25 -

Alates kaugest ajast, kui v�hemalt osa inimestest vı is loobuda igap�evastest leivamıtete st, �tekkis� vaba aeg ning erinevad viisid selle aja sisustamisel. N��d vı is inimene tı siste asjade kı rvalt ka m�ngida. M�ngud on olnud ajas ja ruumis v�ga erinevad. Kuid nad on alati j��gitult k�itnud inimeste meeli.

Kaardim�ng on idamaist p�ritolu ja esimesed kirjalikud teated selle m�ngu kohta Euroopas p�rinevad 1276. aas -ta Itaaliast. Kuidas aga kaardid jıudsid Venemaale, pole t�pselt teada. � he versiooni j�rgi sattusid nad sinna koos r�ndavate mustlastega. Kuid XVI sajandil oli kaardim�ng Venemaal juba tuntud ning v�hemalt alguses ka vı imude poolt keelustatud: kohalikud vojevoodid said korduvalt k�su karistada m�ngijaid. Seda enam, et kaardim�ngijaid peeti tol ajal laiskvorstideks, pummeldajateks ja kılvatuteks inimesteks.

Tsaar Aleksei Mihhailovit�i (1645-76) ajal keelati kaardim�ng t�ielikult. Teada on, et Peeter I eelistas kaardim�ngule malet ja kaa rdid olid ı ukonnas kee-latud, kuid samas on alust arvata, et kaardim�ng oli muutunud tolleks ajaks juba massiliseks meelelahutuseks. Seda oletust kinnitab Peetri k�sk, millega sı ja-v�es olid keelatud �hest rublast suure-mad kaotused.

Tıeliseks moeasjaks aga sai kaardi-m�ng Anna Ivanovna (1730-40 ) ı ukon-

nas. Riigiasjade vastu huvitu keisrinna vıis veeta tunde kaardilaua taga koos oma favoriitide Bironi ja Ostermanniga ning v�lismaiste saadikutega. Sellel ajal tegutsesid Venemaa pealinnas ka mit-med �kaardipırgud�.

Katariina II (1762-96) valitsemisaja uus maitse tı i enesega kaa sa uued kaa rdim�ngud: rokambool, makao, kolm ja kolm ning teised. Kuigi ka selle keisrinna k�suga keelati �gasartsed� m�ngud, peeti �� siti panka peaaegu igas v�ljapaistva aadliku majas. � he �� jooksul vı idi vı ita hiiglaslik rahasumma ja kaotada miljoniline varandus, nii nagu see juhtus v�rst Sapegaga. �l eminek toredusest laostumiseni vıis vıtta vaid mıne tunni. Hasartsetest ajaviitmistest �ldiselt lugu pidamata m�ngis keisrinna vahel ka ise hea meelega, ning kord, kui m�ngu korraldas eriliselt pillavat elustiili harrastav v�rst Potjomkin, ase-tati k�laliste laudadele m�nguaegseks kasutamiseks briljantidega t�idetud anumad. Kaa saegsete sı nade j�rgi veetsid aadlikud Katariina II valitsemis-aja lıpuaastate l kaa rtide taga peaaegu kogu vaba aja. Nad tıusid laua tagant vaid s��miseks ja joomiseks.

Enese majanduslik turgutamine kaar-dim�ngu abil oli igati aktsepteeritav. Kaa rdim�ngukirg olevat jı udnud nii kaugele, et talvises Moskvas polevat keegi avalikel koosolekutel, klubides ja

Kaardim�ng VenemaalDavid Vseviov

- 26 -

maskeraad idel enam tantsinud. Isegi muusika ei m�nginud. Kı ik istusid kaardilaudade taha.

Kaardim�ng ei haaranud oma maa-ilma Venemaal mitte ainult kırgeid vıi -mukandjaid, vaid ka vaimuinimesi ning nende seas ka vene kirjanikke. Peaagu kı ik vene kirjanikud armastasid m�ngida ja m�ngida ennastsalgavalt. Vıib isegi �elda, et �ksikute eranditega olid kıik suured vene kirjanikud suured kaardi-m�ngijad. Nagu XIX sajandi � XX sajandi alguse kirjanik pidi tundma jumalatee-nistuse ja etiketi peensusi, nii pidi ta ka oskama lugeda kaardikombinatsioone. Kirglikuks kaardim�ngijaks oli luuleta-ja Gavrila Der�avin (1743-1816), kes, istudes kord 1775. aastal 50 rublaga kaardilaua taha, vıitis l�hikese ajaga 40 tuhat rubla. Ka Aleksander Pu�kini kohta on kirjutatud, et viibides Lıuna-Venemaal sıi tis ta �hel p�eval mı ne versta kaugusele ballile, kus lootis n�ha oma tolleaegse kire objekti. Kuid jı udes enne balli linna asus ta rohelise kaardi-laua taha ja m�ngis kuni varajase hom-mikutunnini, laristades maha kogu raha ning unustades balli ja oma armsama. Kes ei teaks, et Ivan Turgenev (1818-1883) m�ngis meisterlikult malet? Kuid kas paljud teavad, et tema tıe liseks kireks oli kaardim�ng? Suured kaardi-vı lad olid luuletajal Nikolai Nekrassovil (1821-1878 ) ja noorpı lves ka Lev Tolstoil (1828-1910 ). Kuivı rd oluline oli kaardim�ng tol ajal suure kirjaniku elus, seda kinnitab m�rge tema p�e-vikus, mis toob j�rjekordse Moskvasse sıidu peamise pıhjusena m�ngu.

Kaa rte m�ngiti ka mujal Euroopas, kuid kaardim�ngu vene moodi iseloo-

mustas eriline kirg. See kirg on n�htav Mihhail Lermontovi (1814-1841 ) v�rss-draamas �Maskeraad�, kus Arbenin is-tub �le pika aja kaardilaua taha ning

esilajıs drok sek ,si�tiluV �itsilataF�ekspeditsiooni ajal ��sel m�ngu alus-tades j��b selle juurde ka peale h�ire kuulutamist.

Kaartide ja kaardim�ngu teema on vene XIX sajandi kirjanduses niivırd ak-tuaalne, et J. Lotman on p�hendanud sellele eraldi artikli, millega vı ib tutvuda Tartu �likooli Toimetistes (1975).

Ammusest a jast Venemaal tuntud m�ng tsıganka (mustlanna) on seotud erilise kaardiga, milleks on padaemand. Selle kaardiga polnud vıimalik midagi l��a, kuid ka tema oli l��matu, ta ootas lihtsalt oma tundi, kui j�i kı ikidest kaar-tidest ainsana kellelegi k�tte. Sama rolli t�itis see salap�rane kaart ka m�ngus damka (daamike), kus ta esines sageli nime all Akulina. Kui see kaa rt ilmus lauale, siis polnud teda vı imalik l��a ja ta tuli �les korjata. Kuigi kirjanduslikud kangelased otseselt tsıga nkat ja damkat ei m�ngi, sunnib neid meenutama sala-p�rane mulje, mille j�tab meile Pu�kini padaemand. �Padaemanda s� aga mainitakse kaks korda vaaraod . Just selles m�ngus kaotas vana krahvinna enne, kui sai kolme kaa rdi saladuse omanikuks. Seda m�ngu m�ngisid noored T�ekalinski juures siis, kui ta oli sıitnud Peterburgi. Kuigi Pu�kini-aegse vaarao reeglid pole t�pselt teada, on tıen�o line, et ka seal, nagu pokkeris, ei p��senud bluffimata. Kuidas see m�ng aga �ksikasjades toimus, on Pu�kinil �Padaema ndas� niivı rd selgelt kirjel-datud, et seda korrata pole mıtet.

- 27 -

Òðóñû â êàðòû íå èãðà þò.

Êà ðòû õì åëü ëþá ÿò.

Êà ðòû âèíó áðàòüÿ.

Êò î â êà ðòû èãðàå ò, ò îò ì àñòü ïðèìå÷àåò .

 êàðòû íå çàã ëÿäûâà þò.

Îí â ÷óæèõ êàðòàõ òàê è íî÷ óåò.

Zimnaja Kanavka

- 28 -

… “P adaemanda ” taustast

19. s ajandil peeti Venemaal palju u h-keid j a toretsevaid balle ja l õbustusi, kus kehtisid o mad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgiti.

Lehvikud – nii lehviku v ärv kui selle asend k andis k indlat t ähendust ning andis edasi t eatud s õnumit. Näitek s lehviku järsk kokkupanek ü tles: “ te e i paku mulle huvi”.Ilutäpid näol – sama sõnum oli kanda ka täpikestel näol. Näiteks täpike silma-nurgas tähendas: “olen teist huvitatud”, aga täpike ülemisel huulel: “ ma tahan teid suudelda”.Nuusktubakatoosid – neil o lid ena-masti kahekordsed kaaned ning nende funktsiooniks oli amoriposti kandaPa rukad – selleks, e t parukas hästi istuks, aeti kandja pea paljaks. Krah-vinna puhul k irjutab Puškin: “ …üleni paljaksaetud h allist peast v õeti ä ra puuderdatud parukas.”Suveaias jalutasid peateel keskklassi kaupmehed koos o ma p eredega , tütred “ üles l öödud”. Kõrvalteedel j a-lutasid aga noored “ frandid”, o tsides sobivat pruuti või tutvust. N ende vahel aga sõelusid “ kosjamoorid”.Jalutuskepp käis ainult meeste tsiviil-riiete j uurde. Puškin pidas s ellest l ugu. Naistel oli selle asemel päevavar i.

Ning loomulikult kanti ka kindaid – nii tänaval kui ballil.Kaardimäng V aarao o li tol a jal väga populaarne. See o li h asartne mäng, mis põhines õnnelikul j uhusel, “veda-misel”, nõudmata mängijalt m õistust, kogemust ja annet. Katariina II keelas Vaarao mängimise ära, kuna see ärata-vat ebaterveid kirgi, mis on ühiskonnale, esmajoones aga ohvitserkonnale, oht-likud. Kuid kõigele vaatamata Vaaraod mängiti ja mängitakse ka “ Padaeman-das”.

… Tšaikovski isiklikust elust

Tšaikovski oli eraklik, kuid omamoodi huumorimeelega. T ema kirgedeks oli kohv, kaardimäng, paberossid ja nagu juba mainitud, a lkohol. Kirglikuks suit-setajaks s ai ta juba 15-aastaselt. Ta o li äärmiselt tundliku närvisüsteemiga ning lapsepõlves kutsuti teda isegi “klaaspoi-siks”. Hoolimata õnnelikust lapsepõlvest ning a rmastavast perekonnast, saadab teda l äbi terve e lu p idevalt masendus, kurbus j a depressioon n ing ta t unneb end üksikuna. See t õukas t eda k a al-koholi tarbima. N ing veel ü ks t eema, mis tegi Tšaikovski tundlikuks: h omo-seksuaalsus, m is tol ajal o li t äielikult tabu. Terve elu pidas Tsaikovski võitlust oma saatusega, mis kajastub ka tema

Ununenud detaile …

- 29 -

päevikusissekannetes: “Mida ma pean tegema, et olla normaalne?”

Tšaikovski on käinud k a Eestis. 1867. aasta suvel puhkas t a kuus n ädala t Haapsalus, k us p raegugi asub p ink samas kohas, k us h elilooja a rmastas istuda. H aapsalus kirjutas ta k laveri-palade t sükli “Mälestusi H aapsalust”. Arvatakse, e t tema 6 . sümfoonia üks teemadest on tuletatud eesti r ahvalau-lust “Kallis Mari” .

1891. a astat detsembris v iibis ta aga 3 päeva Tallinnas. Tema noorem vend Anatol o li s iin a se-kuberneriks. Pärast külaskäiku k irjutab ta v ennale: “Reisi Tallinnasse võiksin ma meenutada nagu meeldivat unenägu, kui ta poleks kaasa toonud r eaalseid j ärelkajasid. N imelt, ma s õin nii innukalt Reveli k ilusid, m is olid uskumatult maitsvad, et tegin oma kõhule liiga n ing öösel olin s unnitud rohtu võtma.”

- 30 -

- 31 -

The scene takes p lace i n the 19 th century, except for the ballroom scene, which has been moved to the 18th century.

Act IScene I . Summer garden of St. Petersbur g. A young and poor officer Hermann has recently become a frequent visitor to the gambling hell but as a spectator so far. The reason behind that is the young man‘s love for a higher -class girl, he doesn ‘t dare to even enquire about the girl‘s name because of her class. Cheerful count Jeletsky is about to get married soon. His bride turns out to be Lisa who is also the beloved lady of Hermann. Hermann is in deep distress. They talk about the countess, who is also c alled the “Q ueen o f Spades”. Tomsky re-calls a story from the princess` youth when she was a famous beauty in Paris. O nce the countess had lost all her assets in a card-game. The count of Saint -G ermain, the big adventurer of Europe, who had fallen in love with the countess, offered her three winning c ard secrets for just one r endezvous. The c ountess c onsented. The c ountess has revealed those cards on two occasions. However, it is rumoured that whoever tries to force the secret out of her shall be the bearer of her death. This story has a deep influence on Hermann.

Scene II. L isa‘ s room. Girl-friends have gathered to celebrate L isa‘s engagement. However, Lisa‘s mind is occupied with the officer‘s distressed look. Hermann appears all of a s udden. H e tells the g irl about his love a nd d esperation and wishes to say goodbye to her forever. Lisa is deeply moved. A knock on the door. Lisa hides Hermann and opens the door. The countess is disturbed by Lisa staying up late and asks her to go to bed. Hermann once again recalls the secret of three cards.

Interval

Act II

Scene III. Masquerade a t a place of a St. Peterburg a ristocrat. Friends believe that Hermann is under the spell of the three card secret and wish to tease him about it. Jeletsky is worried because Lisa doesn‘t reveal the reason for her sadness. The story of Chloe and Daphnis is being performed, which recollects the relationship between H ermann a nd L isa. After the show Lisa sets up a r endezvous a t night with Hermann. However, Hermann who is all the time reminded of the three winning cards, decides to use the opportunity to reveal the big secret.

Synopsis

- 32 -

Scene IV. The countes s� bedroom. Hermann is waiting for the countess, who arrives with Lisa and Masha. Lisa goes to her room to wait for Hermann whom she in her heart has chosen to be her husband. The countess recollects her cheerful past by singing a light-hearted aria from Cretr y�s opera �Richard Lionheart�. When she�s left alone, Hermann comes out of his hiding place and asks her to reveal the secret of three cards. The countess remains silent. When Hermann threatens her with a pistol, the old lady collapses. Hermann is desperate because the secret died along with the countess . Enter Lisa. She is disappointed in Hermann because the young man had not come there for her but for the cards.

Interval

Act III

Scene V. Herman n�s room in the barracks. Hermann is reading Lisa�s letter. The girl doesn�t think that Hermann killed the countess intentionally and invites him for a rendezvous ashore the canal, promising to wait until midnight. Hermann tries to fall asleep but is haunted by horrible visions. The ghost of the countess appears and orders Lisa�s spirit to be saved and reveals the secret of three cards to him.

Scene VI. Ashore the Zimnaja Kanavka canal. Lisa is waiting for Hermann. The spiritual convulsions she�s had to suffer have broken her. She doesn�t expect to see him anymore because midnight has already passed. Hermann appears. Having seen the beloved one, Lisa forgets all the pain but soon falls even deeper into distress because Hermann calls Lisa into the gambling hall. Lisa realises that has given herself to a murderer. A rush of madness hits Hermann, he pushes the girl aside and escapes. Lisa jumps into the canal in desperation.

Scene VII. Gambling hall. Prince Jeletsky is also amongst the card players. Tomsky is interested what brings him there. Jeletsky replies that has come for revenge because �unlucky in card games, lucky in love�. Enter Hermann whom Jeletsky has been waiting for. Hermann interferes with the card game by placing forty thousand roubles on the first magic card. Everyone is taken aback by the huge amount and Surin asks sarcastically if Hermann has perhaps learned of the countess� secret. But the sarcasm of the people is replaced by fear and horror when Hermann wins twice in a row. No-one dares to play anymore. Then Jeletsky declares that he‘s got accounts to settle with Hermann. Hermann doesn‘t get the predicted ace but a queen of spades in which he believes to recognise the dead countess. He takes his own life in desperation. In the agony before death he once more thinks of Lisa for the last time.

- 33 -

Ä èðèæ¸ð - Þðè Àë üïåð òåíÏîñ òàíîâùèê - Àðíå Ìèê êÕóäî æíèê - Ýëüäîð Ðåíòåð Õîðìåéñ òåð - Ýëüìî Ò èéñâàëüä Oòâåòñòâåííûé ê îíöå ðòìåéñ òåð - Òàðìî Ýýñïåðå

Aññèñòåíò ïîñ òàíîâùè êà - Õåëüãè ÑàëëîÕóäî æíèê ïî ñâå òó - Íåýìå Éû ýÏîñ òàíîâùèê ñöåíè÷åñ êî ãî äâè æåíèÿ è ê îí ñóëüòàíò ïî ÿçûêó - Ìàðèíà ×èð êî âàÂåäóùèå ñïåêòàêëÿ - Þðè Êð óóñ

 ðîëÿõ:

Òî ìñêèé - ßññè Çàõ àðîâÅëåöêèé - Ðàóíî Ýëüï, Ààðå Ñààë×å êàëèíñêèé - Àíäðåñ ʸñ òåð

×àïëèöêèé - Ìàð ò ÌàäèñòåÍà ðóìîâ - Ìàð ò Ëàóð

Ãðàôèíÿ - Þó ëè Ëèëëü

Ïîëèíà - Õåëåí Ëîêó òàÃóâåðíàíò êà - Þ ëëå ÒóíäëàÌàøà - Êðè ñòèíà ÂÿõèÄåéñ òâóþùèå ëèöà â èíòåðìåäèè:

Ìèëî âçîð (Ïîëèíà) - Õåëåí Ëîêó òàÇëàòîãîð (Ò îìñêèé) - ßññè Çàõ àðîâ

Îð êåñòð è õ îð Íàöèîíàëüíîé îïåðû “Ýñ òîíèÿ ”

Îïåðà ϸòða ×àéê îâñêoão â òð¸õ äåéñ òâèÿõ ñ äâóìÿ aíòðaêòaì èËèáðå òòî Ìîäå ñòà ×àéê îâñ êî ãî ï î îäíîèì¸ííîé ïîâåñ òè À ëåêñàíäðà Ï óøêèíàÏðåìüåðà ñî ñòîÿëàñü â Ïåòåðá óðãå â Ìàðèèíñ êî ì òåàòðå 7 äå êàáðÿ 1890Ïðåìüåðà â Íàöèîíàëüíîé îïåðå “ Ýñòîíèÿ” 16 àïð åëÿ 2004

Ïèê îâàÿ äàìà

- 34 -

˜�Ø æ��Ł� ���Ł æı ��Ł� � 19 ��Œ� (Œ���� æ���ß Æ�º�, ������ æ‚��� Ø � 18 ��Œ).

ˇ����� ��Ø æ��Ł�I Œ���Ł��. ¸���ŁØ æ��. � ��Ł� Ł �� Œ�ºŁ�æŒŁØ Æ�æ���� � � æ��‚� ��Ł�� �º� ˆ �������, Œ����ß Ø �æ� ���Ł �����º‚ �, �� ���ß Ø Ł ��º��ºŁ� ß Ø, ������Ł� � Łª����� ���� , �� �� ��Ł Œ�æ���æ� Œ Œ����� . ˇ�Ł�Ł� � � ��� , ��� �� æ���æ��� �º�ƺ‚� � ���Œ��æ��� �����Œ��Œ�, �� ��� Æ�ª���, ������ Ł ��Ł���º����� ��� �� � �� ��. ˚ ������� ��Łæ���Ł����æ� Œ���� ¯º��ŒŁØ Ł æ��Æø��� � ����æ���ø �Ø � ��Ł ��Æ�. ˆ ��� ��� � ������ŁŁ : ����æ�� ¯ º ��Œ�ª� ¸Ł� � - Ł�Æ����Ł�� �ª� æ�����. ���æŒŁØ ��ææŒ��ß���� æ���æŒŁØ ���Œ��� � æ����Ø ª��� Ł��, Œ������ � ��º��� æ�Ł Æß º� Ł���æ���Ø Œ��æ��Ł��Ø. ˛����� ß � ˇ ��Ł � � �� � ���Łª�� º � � Œ���ß �æ‚ æ��‚ æ�æ����Ł� Ł �Æ���Ł º �æ� �� ����ø�� Œ Ł���æ����� �������Ł æ��, ª��� � ���- ˘ ����� �. ���� Ø º � Æ���� ª� æ�Ł���Ł� �� � ����º� ��Ø�� ��‚ ı Œ��� Ł, �� æ���Ł� �� �Ł ı , �����º� ���Łª�ßł. ˆ ���Ł�� �����ß ���ß��º� ��Ł Œ���ß; �� ª������, ��� ����ŁØ, Œ�� ���ß ����æ� ������ � ��‚ ��Ø��, ��Ł��æ‚� �Ø æ�����. ��� Łæ���Ł � ªº�Æ�Œ� ���ª��� ˆ �������, ���� �� ����‚º �� � ����º� ����Ø � Łª����� ����, ������ � Æ�º�ł�� �ߣª�ßł�.

II Œ���Ł��. ˚ ������ ¸Ł�ß. ˜� ��łŒŁ, æ�Æ���łŁ�æ� �� æº ���� ����º�ŒŁ ¸Ł�ß, ����º�Œ�� � �‚ ��ææŒ�Ø �º�æŒ�Ø. ˛�� ª��æ�Ł� - �‚ ��ł���ßØ �� Œ�Ø ����ł Łº ����º�� ß Ø ���� ��Ł���æ���ª� �� Ł����. ˝� ��Ł����� ����º ���æ� ˆ ��� ���. ˛� �ß º Œ� ��Ł���‚�æ� ����ł Œ� � º�Æ�Ł. ¸ Ł�� ªº �Æ�Œ� ���� ��� �ª� ��Ł����Ł��. � ��Œ � ����� ����ß���� æ�Ł���Ł�. ˜� ��ł Œ� ������ ˆ ������� Ł ��Œ�ß���� �����. ´ ı ��Ł� æ����� ˆ ���Ł��. ´ ������� ��ŁŁ ��� ��º Ł� ¸Ł� � º ��Ł��æ� æ����. �Œ�ß�łŁØæ� �� �� ������Ø ˆ ������ �æ���Ł���� � ��Ø�� ��‚ı Œ���. ˇ� æº� �ı ��� ˆ ���Ł�Ł ����� �Ł��Ł Ł º�Æ�Ł æ ����Ø æŁº�Ø ��� Æ���� � �æ� � �‚�. ¸Ł�� �ı� ����� ������ß� ��� æ����.

�����Œ�

´����� ��Ø æ��Ł�.III Œ���Ł��. `�º-��æ Œ���� � ���� Æ�ª���ª� æ��ºŁ��� ª� æ�����Ł Œ�. ����Ł ª�æ��Ø - �� Œ�ºŁ�æŒŁØ, � ��Ł� Ł ���æŒŁØ, �Ææ�� ���øŁ� �º�Æ º ‚��� ª� ˆ �������. ˜ ����� ��Œ� � æ�Ł��� �, ��� ˆ ������ ��º��‚� ��Ø��Ø ��‚ı Œ���, Ł ı ���� ��Ł� �ª� ��������Ł��. ¯ º��ŒŁØ �Æ�æ��Œ��� ���, ��� ¸ Ł�� æŒ�ß���� �� ��ª� ��Ł�Ł�� æ���Ø ����ºŁ. ˝ ��Ł����æ� ����æ���º��Ł� - ��æ����º � �¨æŒ�����æ�� ��æ��łŒŁ�. ˇ� æº� ���� æ���º��Ł� ¸Ł�� ��������� ˆ ������� æ�Ł���Ł� Ł ��‚� Œº� �Ł �� ����Ø��Ø ����Ł. �ß æº� � Æ�ª��æ���, Œ������

���� ����Ł�

- 35 -

æ�º�� ��Ł Œ���ß, ����� ��º������� Ł�, Ł �� ��ł��� �ß������ � æ����ıŁ �‚ ��Ø��. `�º �����ł���æ� �� �� �æ�����ß� ����º��Ł�� Ł�������Ł�ß. IV Œ���Ł��. � ��º�� � ˆ ���Ł�Ł. ˆ ������ ��‚� ˆ ���Ł��, Œ������ ����º ���æ� æ ¸ Ł��Ø Ł ��ł�Ø. ¸ Ł�� �ı ��Ł� � æ��� Œ���� �� ����� �æ����Ł æ ˆ �������� . ˆ ���Ł�� �����‚�æ� ��æ���Ł���Ł�� � æ��‚� ���łº��, ������� ��æ��Œ� Ł� ����ß ˆ ����Ł �—Ł���� ¸ ��Ł��� ������ �. ˝� ��Ł����� ����� ��Ø ����º���æ� ˆ ������ Ł ���º��� ��Œ�ß�� ��� ��Ø�� ��‚ı Œ���. ˝� æ����� ª���Ł�� ��º�Ł �. ´�Æ�ł‚��ßØ ˆ ������ ª���Ł� �Ø �Ł æ��º����: Łæ��ª����� æ����ı � ������ ���� ����. ` º Ł�ŒŁØ Œ Æ����Ł �, �� �� æº ßłŁ � ���‚ Œ�� ��Ł Æ��� �ł�Ø �� ł�� ¸Ł�ß . ¸Łł � ��� � �ß æº� �º� ���� Ł� - ˆ ���Ł�� �� ����, � ��Ø�ß �� �� ����º.

�����Œ�

� ����� ��Øæ��Ł�V Œ���Ł��. ˚ ������ ˆ ������� � Œ������ı. ˆ ������ �Ł���� �Łæ��� ¸ Ł�ß: �� � ���æŁ� �ª� ��ŁØ�Ł �� ��º ����Ł �� ��Æ����� ��. ˆ ������ ����� �����Ł��� � æº ��Ł�ł��æ�... ˇ��� º ���æ� ��Ł�� �Œ ˆ ���Ł�Ł. ˛�� ��º Ł� æ��æ�Ł ¸Ł� �, � ��Ł��æ� �� ��Ø Ł ���ß���� ��Ł Œ���ß : � � ��ØŒ�, æ��‚� Œ�, ���!�.

VI Œ���Ł��. ˝�Æ������ � ˙Ł���Ø Œ����ŒŁ. ¸ Ł�� ��‚� ˆ �������. ˇ����Ł�� � ���º��Łº� �‚, ��� �� � �� ������æ�, ��� ˆ ������ � �Ł�‚ �. ˝� Œ��� � ����º ���æ� ˆ ������. ˛ı� ����� ß Ø ���Ł� Œ�º���Ø Ł���Ø �ß Łª� ßł �, �� ��łŁ��º��� ����� ���� �� ¸Ł��Ø æº��� º�Æ�Ł. ¨� �ª� ��æ�����ª� ��ææŒ��� ¸Ł�� � ���æ� ����‚ �, ��� �� �ÆŁØ�� æ����ıŁ. ´ ���ß�� Æ����Ł� ˆ ������ ����ºŒŁ���� ¸Ł�� Ł æ Œ�ŁŒ��: �´ Ł ª���ßØ ���!�- �Æ�ª���. ´ ������ŁŁ ¸Ł�� Æ��æ���æ� � ����.

VII Œ���Ł��. ¨ ª���ßØ ���. ¨�‚� Łª��. ����Ł Łª�� Œ�� Ł Œ���� ¯º��ŒŁØ. � ��æŒŁØ Ł����� æ���æ�, ��� ��Ł� �º � �ª� æ���. ¯ º ��ŒŁØ ��������, ��� ��Łł‚ º ���� æ�Ł��, ���� �æ��æ�Ł� � º�Æ �Ł ���‚ � æ æ�Æ�Ø � Łª�� ��æ��æ���...�. ´ ı ��Ł� ˆ ������, Œ����� ª� Ł ���º ¯º��ŒŁØ. ˆ ������ �Œº� ����æ� � Łª ��, ���� �� ���ª�Ø æ���Ł� ��� Œ���ß , �������ß� ˆ ���Ł��Ø, Ł �ߣª�ß� ���. � ��‚��ßØ ��Æ���Ø, �� æ���Ł� �� Œ���� ��æ� �ߣª�ßł. ´ß��� ˆ ������� ��Ł�Ł���� Œ���� ¯º��ŒŁØ.ˆ ������ �Æœ��º ��� ����, �� ��� æ�� ���� � �ª� ��Œ�ı �Œ��ß����æ� ��� � �ŁŒ. ´ Łææ���º��ŁŁ æ����Ł� �� �� Œ����, � ��Ø ��� ���Ł�æ� �����º�æŒ�� �æ��ł Œ� æ����Ø ª���Ł�Ł. ´ ��Ł��� Œ� Æ����Ł� �� æ���º��� æ�Æ� � ª����. ´ �� æº����� �Ł� ��� � �ª� æ�����ŁŁ ����Ł Œ��� æ���ºßØ �Æ��� ¸Ł�ß, æ �‚ Ł����� �� �æ��ı �� ��Ł��� �.