2. Valdkond vesi - agri.ee · 2019-10-25 · Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamine 5 2. Valdkond vesi Joonis 1. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi taluvärava

Fotod: Jaan Kanger

2 . V e s i

Sisukord

2.2. Taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring............................................................................................................ 3

2.2.1. Sissejuhatus ja uuringu eesmärk ............................................................................................................................................... 3

2.2.2. Taluvärava toiteelementide bilanss KSM, MAHE, ÜPT toetustüübi ettevõtetes ja Eesti keskmisena ....................................... 4

2.2.3. Taluvärava toiteelementide bilanss nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevates ettevõtetes ........ 11

2.2.4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................................................ 15

Jooniste loetelu

Joonis 1. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi taluvärava bilanss toetustüübiti ja Eesti keskmisena aastatel 2015-2017 ................................ 5

Joonis 2. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisend ja väljund toetustüübiti ning Eesti keskmisena aastatel 2015-2017 .............................. 6

Joonis 3. Lämmastiku sisendi ja väljundi jagunemine toetustüübiti ja Eesti keskmisena aastatel 2015-2017 ........................................ 7

Joonis 4. Fosfori sisendi ja väljundi jagunemine toetustüübiti ja Eesti keskmisena aastatel 2015-2017 ................................................. 8

Joonis 5. Kaaliumi sisendi ja väljundi jagunemine toetustüübiti ja Eesti keskmisena 2017. aastal ......................................................... 9

Joonis 6. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi kasutamise efektiivsus toetustüübiti ning Eesti keskmisena aastatel 2015-2017 .................. 10

Joonis 7. Nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevate ettevõtete lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisend, väljund

ja bilanss aastatel 2015-2017 ................................................................................................................................................................. 12

Joonis 8. Nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevate ettevõtete lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisendi ja

väljundi jagunemine 2017. aastal ........................................................................................................................................................... 13

Joonis 9. Nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevate ettevõtete lämmastiku, fosfori, kaaliumi kasutamise

efektiivsus aastatel 2015-2017 ............................................................................................................................................................... 15

2. Valdkond

vesi

https://ait.agri.ee/PMK/PSUO/Aruanded/2018/Uuringud_2018_kohta/Kokku_tõstetud_osad/2_Vesi/2_Valdkond_vesi.docx#_Toc2150802

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamine 2

2. Valdkond vesi

Lisade loetelu

Lisa 1. Toiteelementideks ümberarvestamise koefitsiendid

Lisa 2. Taluvärava toiteelementide bilansi uuringu koondtulemused toetustüübiti, aastatel 2004-2017

Lisa 3. Taluvärava toiteelementide bilanss toetustüübiti, aastatel 2015-2017

Lisa 4. Taluvärava toiteelementide bilanss nitraaditundlikul alal paiknevates ettevõtetes, aastatel 2015-2017

Lisa 5. Taluvärava toiteelementide bilanss väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevates ettevõtetes, aastatel 2015-2017

Kasutatud kir janduse loetelu

Astover, A. (2015). Projekti "Huumusbilansikalkulaatori edasiarendus ja põllu- ning taluvärava (ettevõtte) põhisena" aruanne. Eesti

Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 12 lk.

Sebilo, M. (2013), “Long-term fate of nitrate fertilizer in agricultural soils”, PNAS, Vol. 110/45, pp. 18185-9.

Mosier, A. (1998), “Closing the global N2O budget : nitrous oxide emissions through the agricultural nitrogen cycle inventory

methodology”, Nutrient Cycling in Agroecosystems, Vol. 52/2–3, pp. 225–248.

Statistikaamet, 2019. Statistikatöö KK2085 "Toimeaine kogus turustatud taimekaitsevahendites". Allikas: http://pub.stat.ee/px-

web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK2085&ti=TURUSTATUD+TAIMEKAITSEVAHENDID+TOIMEAINE+J%C4RGI&path=../Database/Kes

kkond/07Pollumajanduskeskkond/&lang=2

2_Valdkond_vesi_lisad.xlsx#'Lisa 5'!A1


2. Valdkond vesi

2.2. Taluvärava toitee lementide bilansi ja kasutuse uuring

2.2.1. Sissejuhatus ja uuringu eesmärk

Uuringu eesmärgiks on hinnata veekeskkonna seisukohalt maaeluarengkava põllumajanduslike keskkonnatoetuste -

keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) meetme rakendumist ja mõju

keskkonnale.

Taluvärava toiteelementide bilansi tulemused annavad üldist informatsiooni põllumajandusettevõtte majandamise

kohta, kaudselt on selle põhjal võimalik hinnata survet vee- ja mullakeskkonnale. Bilansi põhjal saab hinnata, mil määral

võib erinevate nõuete täitmine vähendada leostumise riski pinna- ja põhjavette, kuivõrd efektiivselt ettevõtte tasandil

toiteelemente kasutatakse, kui suure üle- või puudujäägiga majandatakse. Bilansi tulemused kajastavad kaudselt ka

võimalikke muutusi (positiivseid või negatiivseid) mullaviljakuses.

Uuringu tulemusi kasutatakse põllumajanduslike keskkonnatoetuste

hindamise ja seire taustainformatsioonina ning seireindikaatorite valiku

täpsustamiseks.

Uuringut teostatakse alates 2004. aastast igal aastal, andmeid kogutakse

tagasiulatuvalt, aasta varasema perioodi kohta (2018. aastal koguti andmeid

2017. aasta kohta). 2015. aastast alates arvutatakse lämmastiku (N), fosfori (P)

ja kaaliumi (K) bilanssi FADNi andmete põhjal (NPK kg/ha aastas).

Kõik bilansinäitajad arvutatakse kaalutud keskmistena põllumajandustootja kohta, mis annab võimaluse üldistada saadud

tulemusi gruppi kuuluvate tootjate üldkogumile ja Eesti keskmisena arvutatud bilansinäitajaid põllumajandussektorile

tervikuna. Uuringu tulemused esitatakse aruandes laiendatud andmetena.

Taluvärava bilansi arvutamisel võetakse arvesse kalendriaasta jooksul ettevõttesse ostetud või sisse toodud (sisend) ja

sealt müüdud või välja viidud (väljund) põllumajandustoodang. Bilansi arvutamiseks lahutatakse ettevõtte sisendi

toiteelementide summast ettevõtte väljundi toiteelementide summa.

Põhjalikumalt analüüsitakse aruande tulemuste osas põllumajandusettevõtete NPK bilansinäitajaid (sisend, väljund,

bilanss, efektiivsus) toetustüüpide lõikes ja nitraaditundlikul alal ning väljaspool nitraaditundlikku ala tegutsevates

ettevõtetes.

Toetustüübiti analüüsitakse KSM ja MAHE toetust taotlenud tootjate NPK bilansinäitajaid. Võrdlusgrupina kasutatakse

ühtset pindalatoetust (ÜPT) taotlenud tootjate (põllumajanduskeskkonna toetust ei taotlenud) tulemusi. Eesti

keskmisena välja toodud bilansinäitajad iseloomustavad kõigi FADNi põllumajandustootjate üldkogumisse kuuluvate

tootjate keskmiseid tulemusi ettevõtte kohta.

Nitraaditundlikul alal (NTA) tegutsevate ettevõtete NPK bilansinäitajate analüüsimisel võetakse võrdlusgrupiks väljaspool

NTA ala tegutsevate FADNi valimi ettevõtete tulemused (vp NTA).

2017. aastal oli FADNi põllumajandustootjate üldkogumis kokku 7610 etttevõtet. KSM ettevõtteid oli nendest 1468 ja

bilansivalimis esindas neid 240 ettevõtet. MAHE ettevõtete arv üldkogumis oli 1454, neid esindas valimis 157 ettevõtet.

ÜPT ettevõtteid 2312, valimis 96 ettevõtet. Eesti keskmine arvutati FADNi kogu

põllumajandustootjate üldkogumi kohta ja valimis esindas neid 663 ettevõtet.

2.2. Taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring

Bilansi tulemused annavad üldist

informatsiooni

põllumajandusettevõtte

majandamise kohta, kaudselt on

selle põhjal võimalik hinnata

survet vee- ja mullakeskkonnale.


2. Valdkond vesi

Nitraaditundliku ala (NTA) ettevõtete arv FADNi üldkogumis oli 2017. aastal 567 ja neid esindas valimis 64 ettevõtet.

Väljaspool NTA-d (vp NTA) tegutsevaid ettevõtteid oli üldkogumis 7043, valimis esindas neid 599 ettevõtet.

2.2.2. Taluvärava toiteelementide bilanss KSM, MAHE, ÜPT to etustüübi ettevõtetes ja Eesti keskmisena

Keskmiselt oli KSM ettevõtte kasutuses 2017. aastal 368 ha, MAHE ettevõttel 153 ha, ÜPT kasutuses 55 ha

põllumajandusmaad. Eesti keskmine ettevõte kasutas 126 ha põllumajandusmaad. KSM ettevõte kasvatas keskmiselt 82

loomühikut (lü), MAHE ettevõte 25 lü, ÜPT 9 lü ja Eesti keskmine ettevõte 34 lü põllumajandusloomi.

Seireettevõtete NPK bilansi tulemused varieerusid toetustüüpide lõikes. Erinevus tulenes valimi seireettevõtete erinevast

tootmistasemest ja spetsiifikast, tootmistüübist (taimekasvatus, loomakasvatus, segatootmine), mullastikust,

suurusklassist, piirkondlikust eripärast, aastast, üldisest majandusolukorrast, toetuse saamiseks seatud nõuete täitmisest

jne.

Lämmastiku bilanss varieerus 2017. aastal toetustüübiti ja Eesti

keskmisena vahemikus 20-49 kg/ha, fosfori bilanss 2 - (-2) kg/ha,

kaaliumi bilanss vahemikus 13 - (-8) kg/ha (Joonis 1) .

N bilanss oli 2017. aastal üsna kõrge ÜPTs, KSMs ja Eesti

keskmisena (44 kg/ha, 41 kg/ha, 49 kg/ha). Keskkonna seisukohalt

võib kõrge N ülejäägiga majandamine suurendada lämmastiku

võimalikku leostumist taimede toitumispiirkonnast sügavamale mulda, vette ning lendumist õhku. MAHE ettevõtete N

bilanss oli sel aastal 20 kg/ha, mis peaks keskkonnale ohutu olema.

Mulla normaalseks toimimiseks peetakse igati kohaseks, et lämmastiku bilanss on mõõdukalt positiivne, kuna lisaks

kultuurtaimedele vajab ka mulla väga mitmekesine makro- ja mikrofauna oma elutegevuseks lämmastikku ning

eluslooduses on võimatu saavutada olukorda, kus lämmastiku leostumine või lendumine täielikult puuduks (Astover,

2015).

Võrreldes referentsaasta (2015) tulemustega suurenes 2017.

aastal N bilanss kõigi toetustüüpide arvestuses ja Eesti

keskmisena, kasv KSMs 4 kg/ha (11%), ÜPTs 27 kg/ha (159%),

MAHEs 7 kg/ha (54%), Eesti keskmisena 16 kg/ha (49%).

Fosfori ja kaaliumi vajadus taime- ja loomakasvatussaaduste

tootmiseks on lämmastikust väiksem, madalam on ka

toiteelementide bilanss. 2017.aastal oli P ja K bilanss positiivne

KSMs, ÜPTs ja Eesti keskmisena, MAHEs aga negatiivne.

Võrreldes 2015. aastaga süvenes MAHEs fosfori ja kaaliumi defitsiit. Pikemaajaline P ja K puudujäägiga majandamisel

toimub põllumajanduslik tootmine mulla varude arvel, väheneb taimede kasvuks vajalike toiteelementide omastamine

mullast, kaasneda võib saagilangus, avalduda negatiivne mõju mullaviljakusele.

Kõrge N ülejäägiga majandamine võib

suurendada lämmastiku võimalikku

leostumist taimede toitumispiirkonnast

sügavamale mulda, vette ning lendumist

õhku.

Võrreldes referentsaasta (2015) tulemustega

suurenes 2017. aastal N bilanss kõigi

toetustüüpide arvestuses ja Eesti keskmisena,

kasv KSMs 11%, ÜPTs 159%, MAHEs 54%, Eesti

keskmisena 49%. Fosfori ja kaaliumi

defitsiidiga majandamine süvenes MAHEs.


2. Valdkond vesi

Joonis 1. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi taluvärava bilanss toetustüübiti ja Eesti keskmisena aastatel 2015-2017

Aastatel 2015-2017 osteti KSM ettevõtetes taime- ja loomakasvatussaaduste tootmiseks mineraalväetiseid, sööta,

seemet jt tootmisvahendeid ning müüdi taime- ja loomakasvatussaaduseid suuremas koguses võrreldes ÜPT, MAHE ja

Eesti keskmisega. Vähem tootmisvahendeid osteti ja toodangut müüdi MAHE ettevõtetes.

Lämmastiku sisend varieerus 2017. aastal toetustüübiti ja Eesti keskmisena vahemikus 44-111 kg/ha, P sisend 1-13 kg/ha

ja K sisend 4-37 kg/ha. N väljund jäi vahemikku 24-70 kg/ha, P väljund 4-12 kg/ha ja K väljund 12-24 kg/ha (Joonis 2).

Võrreldes referentsaastaga (2015) suurenes 2017. aastal NPK sisend ja väljund ÜPTs ja Eesti keskmisena, KSMs püsis üsna

2015. aastaga samal tasemel, MAHEs vähenes niigi madal P ja K sisend 2017. aastal veelgi, toodangut müüdi aga rohkem

ehk et MAHE NPK väljund suurenes.

Statistikaameti andmetel saadi taimekasvatuses rekordsaagid 2015. aastal, taimedele jagus siis kasvuperioodil piisavalt

soojust ja niiskust. 2016. aasta oli vilets saagiaasta taliteraviljadele, avamaaköögiviljadele ja söödakultuuridele. 2017.

aasta oli jahe ja vihmane aga teraviljade, rapsi, kartuli ja söödajuurviljade saagid ja saagikus olid suuremad kui 2016.

aastal, jäid aga alla 2015. aasta saakidele (Põllukultuuride saagikus, aasta - Eesti Statistika ; Põllukultuuride saak, aasta - Eesti

Statistika).

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

2015. a 2016. a 2017. a 2015. a 2016. a 2017. a 2015. a 2016. a 2017. a

N bilanss P bilanss K bilanss

Toit

eele

men

t, k

g/h

a

KSM ÜPT MAHE Eesti keskmine

https://www.stat.ee/34220?highlight=p%C3%B5llukultuuride%2Csaagikus

https://www.stat.ee/34221?highlight=p%C3%B5llukultuuride%2Csaak

https://www.stat.ee/34221?highlight=p%C3%B5llukultuuride%2Csaak


2. Valdkond vesi

Joonis 2. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisend ja väljund toetustüübiti ning Eesti keskmisena aastatel 2015-2017

Ettevõtetesse sisseostetud saaduste ja väljamüüdud toodangu toiteelementideks ümberarvutatud koguste osakaal

protsentides NPK toiteelementide sisendist ja väljundist aastate 2015-2017 kohta esitatakse järgnevatel joonistel (Joonis

3, Joonis 4, Joonis 5). NPK väljundi jagunemist analüüsiti detailsemalt esimest korda 2016. aastal, sellepärast on 2015.

aasta kohta esitatud väljundi jagunemise andmed üldisemad kui aastate 2016 ja 2017 kohta esitatud andmed.

Üldandmed bilansi sisendi ja väljundi jagunemise kohta toetustüübiti ja Eesti keskmisena (kg/ha; %) aastatel 2015-2017

esitatakse aruande lisas (Lisa 3).

Sisendi ja väljundi protsentides jagunemisest õige ülevaate saamiseks tuleb protsentidena esitatud tulemusi kõrvutada

NPK sisendi ja väljundi kg/ha kohta näitajatega. Näiteks oli MAHE ettevõtete fosfori sisend 2017. aastal ainult 1 kg/ha ja

P väljund 4 kg/ha kohta, mis protsentides väljendab mõlemal juhul 100% (Joonis 2, Joonis 4).

NPK sisendi ja väljundi jagunemine erines toetustüübiti. Peamise osa

lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisendist KSMs, ÜPTs ja Eesti keskmisena

moodustasid kõikidel seireaastatel mineraalväetised, 2017. aastal 47-87% (2015.

aastal 57-90%). 2017. aastal oli mineraalväetiste osakaal NPK sisendist suurim

ÜPT ettevõtetes. Väetiste kasutamine mõjutab otseselt mulla- ja veekeskkonna

seisundit, väetiste vales koguses planeerimise ja kasutamisega võib suureneda

toiteelementide leostumine ja mullaviljakuse langus.

Kirjanduse andmetel omastavad taimed lämmastik mineraalväetistest

hinnanguliselt 40-60% lämmastikku, ülejäänud osa moodustavad kaod keskkonda (Sebilo. M., 2013). Osa taimede poolt

kasutamata jäänud lämmastikust leostub taimede toitumispiirkonnast sügavamale mulda, osa lendub väetiste ja sõnniku

laotamisel või lühikese aja jooksul pärast seda ammoniaagina (NH3) ja lämmastikoksiidina (NO) õhku (Mosier. A., 1998).

Ammoniaaki lendub ka loomade väljaheidetest ja sõnniku ladustamisel. Lämmastik on väga liikuv ja võib leostumise teel

jõuda põhjavette.

Referentsaasta (2015) tulemustega võrreldes vähenes 2017. aastal mineraalväetiste osakaal NPK sisendis KSMs, ÜPTs ja

Eesti keskmisena.

0

20

40

60

80

100

120

2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017

N sisend P sisend K sisend N väljund P väljund K väljund

Toit

eele

men

t, k

g/h

a


Väetiste vales koguses

planeerimise ja kasutamisega

võib suureneda

toiteelementide leostumine ja

mullaviljakuse langus.



2. Valdkond vesi

* - kartul koresööt, köögivili, põhk; ** - põllumajandusloomad, orgaaniline väetis; *** - 2015. aastal eraldi taime- ja loomakasvatustoodangu jagunemist ei analüüsitud

Joonis 3. Lämmastiku sisendi ja väljundi jagunemine toetustüübiti ja Eesti keskmisena aastatel 2015-2017

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

KSM MAHE ÜPT Eestikeskmine


N sisend N väljund

%

sisend loomasööt

sisend mineraalväetis

sisend orgaaniline väetis,seeme, loomad

sisend lämmastiku sidumineliblikõieliste poolt

sisend sademed

väljund teravili

väljund õlikultuurid

väljund kaunvili

väljund muudtaimekasvatussaadused*

väljund piim- ja piimatooted

väljund muuloomakasvatustoodang**

väljund taime- jaloomakasvatussaadused***


2. Valdkond vesi


Joonis 4. Fosfori sisendi ja väljundi jagunemine toetustüübiti ja Eesti keskmisena aastatel 2015-2017

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17



P sisend P väljund

%

sisend loomasööt


sisend orgaaniline väetis, seeme, loomad

väljund teravili


väljund kaunvili

väljund muud taimekasvatussaadused*


väljund muu loomakasvatustoodang**



2. Valdkond vesi


Joonis 5. Kaaliumi sisendi ja väljundi jagunemine toetustüübiti ja Eesti keskmisena 2017. aastal

MAHE ettevõtetes reeglina mineraalväetiseid ei kasutata, viimastel aastatel on aga vajadus ja tootjatepoolne huvi selles

osas kasvanud ja turule on jõudnud mahetootmises kasutamiseks toodetud väetised. Suurem on huvi fosfor- ja

kaaliumväetiste kasutamise vastu, kuna lämmastikväetiseid on osaliselt võimalik asendada liblikõieliste suuremal pinnal

kasvatamisega. MAHE ettevõtete lämmastiku sisendist moodustas liblikõieliste poolt seotud lämmastik 2017. aastal 73%,

ÜPTs ja Eesti keskmisena 27%, KSMs 11% (Joonis 3, Joonis 4, Joonis 5).

Võrreldes referentsaasta (2015) tulemustega suurenes liblikõieliste osakaal 2017. aastal N sisendist MAHEs 17%, ÜPTs

9% ja Eesti keskmisena 11%, KSMs vähenes 3%.

Sademetest saadav lämmastiku kogus sõltub põllumajandusmaa pinnast (5 kg lämmastikku ha kohta).

Arvestatava osa ettevõtete sisendist moodustas ka sisseostetud loomasööt, mis olenevalt toetustüübist moodustas NPK

sisendist 2017. aastal 7-45% (2015. a 6-62%).

Võrreldes 2015. aastaga osteti 2017. aastal suuremas koguses loomasööta KSM ja ÜPT ettevõtetes, Eesti keskmisena

2015. aasta tasemel ja MAHEs väiksemas koguses.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17

20

15

2 0

16

20

17



K sisend K väljund

%

sisend loomasööt


sisend orgaaniline väetis, seeme, loomad

väljund teravili


väljund kaunvili

väljund muud taimekasvatussaadused*


väljund muu loomakasvatustoodang**



2. Valdkond vesi

Ostetud orgaaniline väetis, loomad ja seeme kokku moodustasid 2017. aastal NPK sisendist suurema osakaalu MAHE

ettevõtetes (8-58%), ÜPT, KSMi ja Eesti keskmisena oli osakaal väike.

NPK toiteelementide väljundist ehk toodangu müügist moodustasid 2017. aastal peamise osa taimekasvatussaadused

(91-99%). KSMs, ÜPTs ning Eesti keskmisena müüdi taimekasvatussaadustest enim teravilja, MAHE ettevõtetes oli

teravilja müük väiksem. Teraviljade müük moodustas 2017. aastal NPK väljundist olenevalt toetustüübist 20-57% (2016.

a 16-54%).

Muud taimekasvatussaadused (kartul, koresööt, köögivili, põhk) moodustasid NPK väljundist toetustüübiti ja Eesti

keskmisena 2017. aastal 9-66% (2016. a 8-70%). Muude taimekasvatussaaduste müügist moodustasid valdava osa

koresöödad, kuna heintaimed sisaldavad rikkalikult kaaliumi, on K sisendis nende osakaal kõige suurem.

Õlikultuuride osakaal müügist oli 2017. aastal 1-16% (2016. a 3-16%).

Kaunviljad moodustasid müüdud toodangust 2017. aastal 5-17% (2016. a 7-13%), kaunviljade osakaal müügist oli suurem

MAHEs, võrreldes teistes variantidega.

Kogu taime- ja loomakasvatustoodangu müügist moodustasid piim ja piimatooted ning muu põllumajandustoodang

(põllumajandusloomad, orgaaniline väetis) toetustüüpide ja Eesti keskmisena 2017. aastal 4-13% (2016. a. 6-17%).

2015. aasta põllumajandussaaduste tootmise vahendite hindade võrdlemisel 2017. aasta hindadega, suurenesid 2017.

aastal tootjate kulutused energiale ja tööjõule, seemnetele ning taimekaitsevahenditele, kulutused vähenesid väetistele

ja loomasöödale.

Peamiselt sõltub hinnapoliitika muutumine aastast ja saagikusest. Tootmise vahendite hinnatõusuga kaasneb

majanduslikult keerulisematel aegadel bilansi sisendi vähenemine. Toodangu tootja- ja realiseerimishindade

muutumisest sõltub aga väljundi suurus - soodsatel aastatel väljund kasvab, ebasoodsatel väheneb. Kokkuvõttes -

toiteelementide bilansinäitajad sõltuvad erinevate mõjutajate koostoimest.

Joonis 6. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi kasutamise efektiivsus toetustüübiti ning Eesti keskmisena aastatel 2015-2017

80-90% tasakaalus tootmise tase

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017

N efektiivsus P efektiivsus K efektiivsus

Efek

tiiv

sus,

%



2. Valdkond vesi

Toiteelementide kasutamise efektiivsuse tulemuste kõrvutamine NPK bilansi

tulemustega annab ülevaate ettevõtete majandamise tõhususest ja selle mõjust

keskkonnale.

Lämmastiku kasutamise efektiivsus varieerus 2017. aastal toetustüübiti ja Eesti

keskmisena vahemikus 53-63% (2015. a 58-70%), P efektiivsus 86-281% (2015.a

101-188%) ja K efektiivsus 65-298% (2015.a 69-148%) (Joonis 6).

Lämmastiku kasutamise efektiivsus oli 2017. aastal madal kõigis toetustüüpides

ja Eesti keskmisena. Fosfori kasutamise efektiivsus tasakaalus tootmise tasemel

(80-90%) KSMs, ÜPTs ja Eesti keskmisena, MAHEs aga kasutati fosforit ligikaudu kolm korda suuremas koguses kui seda

tootmisesse anti. Kaaliumi efektiivsus oli tasakaalus tootmise tasemel ainult ÜPT ettevõtetes (85%), KSMs ja Eesti

keskmisena jäi K efektiivsus madalaks (<70%), MAHEs majandati puudujäägiga (>100%).

Võrreldes referentsaasta (2015) tulemustega vähenes lämmastiku ja kaaliumi kasutamise efektiivsus 2017. aastal kõigi

toetustüüpide ja Eesti keskmisena, mis keskkonna seisukohalt tähendab, et nii madala (<70%) efektiivsusega

majandamisel võivad suureneda lämmastiku kaod vette, mulda ja õhku, kaaliumi leostumise oht on väike. Fosfori

kasutamise efektiivsus paranes 2017. aastal KSMs, ÜPTs ja Eesti keskmisena, MAHEs halvenes.

MAK 2014-2020 perioodil kehtivad KSM tootjatele toetuse nõuded,

mille täitmine peaks suunama tootjaid loodushoidlikumale

majandamisele. Väetiste kasutamise kvaliteedi parandamisele aitavad

kaasa viljavahelduse, väetusplaani koostamise, mullaproovide

tulemuste arvesse võtmise ja koolitustel osalemise nõuete täitmine.

KSM tootjatel 15% ja MAHE tootjatel 20% pinnal liblikõieliste

kasvatamine võimaldab mõnevõrra vähendada mineraalväeiste

kasutamist. Sertifitseeritud 15% teraviljaseemne kasutamine võimaldab

tänu seemnete kõrgele elujõule, puhtusele ja idanevusele tagama

taimede kiirema tärkamise ja mullast parema toitainete omastamise.

2.2.3. Taluvärava toiteelementide bilanss nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala

paiknevates ettevõtetes

Põhja- ja pinnavee kaitseks on Eestis moodustatud intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud

alad (NTA). Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded.

Taluvärava toiteelementide bilansi tulemused NTA alal (vähemalt 70% kasutatavast põllumajandusmaast asub NTA alal)

ning väljaspool NTA ala (kõik ülejäänud ettevõtted) aastate 2015-2017 kohta esitatakse aruande lisades (Lisa 4, Lisa 5).

Toiteelementide kasutamise

efektiivsuse kõrvutamine NPK

bilansiga annab ülevaate

ettevõtete majandamise

tõhususest ja selle mõjust

keskkonnale.

Võrreldes referentsaasta (2015)

tulemustega vähenes N ja K

kasutamise efektiivsus 2017. aastal

kõigi toetustüüpide ja Eesti

keskmisena, K leostumise oht on

väike. P kasutamise efektiivsus

paranes 2017. aastal KSMs, ÜPTs ja

Eesti keskmisena ning halvenes

MAHEs.




2. Valdkond vesi

NTA1-l tegutseva ettevõtte kasutuses oli 2017. aastal keskmiselt 208 ha ja väljaspool

NTA-d 120 ha põllumajandusmaad. NTA ettevõte kasvatas keskmiselt 66 loomühikut

ja väljaspool NTA-d tegutsev ettevõte 31 lü põllumajandusloomi.

Aastatel 2015-2017 oli NPK bilanss positiivne nii NTA-l kui väljaspool NTA-d

tegutsevates ettevõtetes ja kõikide toiteelementide osas kõrgem NTA-l.

2017. aastal oli NTA lämmastiku bilanss 50 kg/ha ja väljaspool NTA-d 48 kg/ha, mis

on üsna kõrge (Joonis 7). Keskkonna seisukohalt võib see suurendada lämmastiku võimaliku leostumise ohtu mulda, vette

ja lendumist õhku.

Võrreldes referentsaastaga (2015) suurenes N bilanss 2017. aastal NTA-l ja väljaspool NTA-d 15 kg/ha (43% ja 46%),

fosfori ja kaaliumi bilanss muutus vähe.

NPK sisend ja -väljund oli samuti kõikide toiteelementide arvestuses 2017. aastal kõrgem NTA-l kui väljaspool NTA-d.

Sisseostetud toiteelementide kogus NTA-l püsis 2017. aastal enam-vähem 2015. aastaga samal tasemel ja suurenes vp

NTA-d. Põllumajandustoodangu väljamüük vähenes NTA-l ja suurenes vp NTA-d (Joonis 7).

Joonis 7. Nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevate ettevõtete lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisend, väljund

ja bilanss aastatel 2015-2017

NPK väljundi jagunemist analüüsiti detailsemalt esimest korda 2016. aastal, sellepärast on 2015. aasta kohta esitatud

väljundi jagunemise andmed üldisemad kui aastate 2016 ja 2017 kohta esitatud andmed.

1 Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille

pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

0102030405060708090

100110

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

2 0

15

2 0

16

20

17

N sisend P sisend K sisend N väljund P väljund K väljund N bilanss P bilanss K bilanss

Toit

eele

men

t, k

g/h

a

NTA keskmine vp NTA keskmine

NPK sisend, väljund ja

bilanss oli kõikide

toiteelementide arvestuses

2017. aastal kõrgem NTA-l

kui väljaspool NTA-d.


2. Valdkond vesi

Peamise osa ettevõtete sisendist moodustasid mineraalväetised, mida kasutati

NTA ettevõtetes rohkem kui väljaspool NTA-d. 2017. aastal moodustasid

mineraalväetised NTA ettevõtetes NPK sisendist 60-71% (2015. a. 61-72%)

väljaspool NTA-d paiknevates ettevõtetes 46-64% (2015.a 56-66%) (Joonis 8).

Võrreldes 2015. aastaga püsis mineraalväetiste kasutamine 2017. aastal 2015.

aastaga enamvähem samal tasemel NTA-l, väljaspool NTA-d vähenes lämmastik

mineraalväetiste kasutamine 10%.


Joonis 8. Nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevate ettevõtete lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisendi ja

väljundi jagunemine 2017. aastal

NTA-l tegutsevate ettevõtete suurem mineraalväetiste kasutamine tulenes osaliselt maakasutusest. 2017. aastal

kasvatati NTA seirealal teravilja 44%-l ja teisi põllukultuure (sh tehnilised kultuurid, kaunviljad) 20%-l

põllumajandusmaast; väljaspool NTA-d oli teraviljade kasvupind 36% ja teiste kultuuride kasvupind 16%. Püsirohumaade

(>5a rohumaad) osakaal moodustas NTA maakasutusest 11%, väljaspool NTA-d 25%. Suuremal pinnal põllukultuuride

kasvatamisega kaasnes suuremas koguses mineraalväetiste kasutamine.

Liblikõieliste poolt seotud lämmastik moodustas NTA lämmastiku sisendist 2017. aastal 12% (2015. a 13%) ja väljaspool

NTA-d 29% (2015. a 17%). Suuremal pinnal liblikõieliste kasvatamine võimaldab osaliselt vähendada mineraalväetiste

kasutamist.

Arvestatava osa NPK sisendist moodustas veel sisseostetud loomasööt, 2017. aastal oli see NTA ettevõtetes 22-32%

(2015. a 20-30%) ja väljaspool NTA-d 18-33% (2015. a 19-33%).

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

20

15

20

17

2 0

16

20

15

20

17

2 0

16

20

15

20

17

2 0

16

20

15

20

17

2 0

16

20

15

20

17

2 0

16

20

15

20

17

2 0

16

NTA vp NTA NTA vp NTA NTA vp NTA NTA vp NTA NTA vp NTA NTA vp NTA

N sisend N väljund P sisend P väljund K sisend K väljund

%

sisend loomasööt


sisend orgaaniline väetis,seeme, loomad

sisend lämmastiku sidumineliblikõieliste poolt

sisend sademed

väljund teravili


väljund kaunvili

väljund muudtaimekasvatussaadused*


väljund muuloomakasvatustoodang**

väljund taime- jaloomakasvatustoodang***

Peamise osa ettevõtete NPK

sisendist moodustasid

mineraalväetised, mida

kasutati NTA ettevõtetes

rohkem kui väljaspool NTA-d.


2. Valdkond vesi

Muud põllumajandussaadused (loomad, orgaaniline väetis, seeme) moodustasid NPK sisendist 2017. aastal NTA-l ja vp

NTA-d alla 5%.

Bilansi NPK väljundist moodustasid 2017. aastal peamise osa ettevõtetest müüdud taimekasvatussaadused, NTAs 84-90%

(2016. a 82-86%), väljaspool NTAd 86-93% (2016. a 86-94%). Suurim osakaal müüdud taimekasvatustoodangust oli

teraviljadel NTA 35-56% (2016. a 39-55%), vp NTAd 31-53% (2016. a 37-56%) (Joonis 8).

Muud taimekasvatussaadused (kartul, koresööt, köögivili, puuvilja– ja marjaaedade toodang, põhk kokku) moodustasid

müüdud toodangust, olenevalt toiteelemendist, NTA-l 9-42% (2016.a 7-30%) ja väljaspool NTA-d 13-49% (2016. a 9-39%).

Peamise osa muude taimekasvatussaadusete müügist moodustasid koresöödad. Kuna heintaimed sisaldavad rikkalikult

kaaliumi, väljendus see ka suuremas osakaalus K väljundist.

Õlikultuuride osakaal müügist moodustas 2017. aastal NTA ettevõtetes 9-17% (2016. a 3-16%) ja vp NTA-d. 7-13% (2016.

a 7-13%).

Kaunviljad moodustasid müüdud toodangust 2017. aastal NTA ettevõtetes

4-5% (2016. a 6-8%), vp NTA-d 6-8% (2016. a 9-12%).

Kogu taime- ja loomakasvatustoodangu müügist moodustasid piim ja

piimatooted ning muu põllumajandustoodang (põllumajandusloomad,

orgaaniline väetis) NTA-s 2017. aastal 10-16% (2016. a. 14-18%) ja

väljaspool NTA-d 7-14% (2016. a 6-13%).

Toiteelementide kasutamise efektiivsuse tulemuste kõrvutamine NPK

bilansi tulemustega annab ülevaate ettevõtete majandamise tõhususest ja selle mõjust keskkonnale.

Lämmatiku, fosfori,kaaliumi kasutamise efektiivsus oli 2017. aastal NTA-s madal kõikide toeiteelementide arvestuses

(NPK efektiivsus 55%, 77%, 57%). Väljaspool NTA-d oli madal N ja K efektiivsus, fosfori kasutamine säästva tootmise

tasemel (90%) (Joonis 9). Madala (<70%) efektiivsusega majandamisel võivad suureneda kaod keskkonda.

Võrreldes 2015. aastaga halvenes 2017. aastal NTA-l lämmastiku kasutamise efektiivsus 13%, P efektiivsus 19% ja K

efektiivsus 6%. Väljaspool NTA-d halvenes N efektiivsus 2017. aastal 8%.

Lämmatiku, fosfori, kaaliumi

kasutamise efektiivsus oli 2017.

aastal madal NTA-s. Väljaspool NTA-d

oli madal N ja K efektiivsus, fosfori

kasutamine oli säästva tootmise

tasemel.


2. Valdkond vesi

Joonis 9. Nitraaditundlikul alal ja väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevate ettevõtete lämmastiku, fosfori, kaaliumi kasutamise

efektiivsus aastatel 2015-2017

Kokkuvõttes majandati 2017. aastal intensiivsemalt NTA-l kui väljaspool NTA-d. NTA-l tegutsevate ettevõtete kasutuses

oli rohkem põllumajandusmaad, kasvatati rohkem põllukultuure ja loomi, osteti suuremas koguses tootmiseks vajalikke

sisendeid ja müüdi rohkem toodangut kui väljaspool NTA-d.

Võrreldes 2015. aastaga püsis NPK sisend 2017. aastal NTA-l enam-vähem samal tasemel mis 2015. aastal, vähenes aga

saak ja toodangu müük, mistõttu suurenes ka NPK bilanss ja langes toiteelementide kasutamise efektiivsus. Väljaspool

NTA-d suurenes 2017. aastal peamiselt lämmastiku sisend ja väljund, aga kuna N sisendi kasv oli suurem kui müügi osa

kasv suurenes ka N bilanss ja vähenes N kasutamise efektiivsus võrreldes 2015. aastaga.

2.2.4. Kokkuvõte

2017. aastal varieerus lämmastiku bilanss toetustüübiti ja Eesti keskmisena vahemikus 20-49 kg/ha, fosfori

bilanss 2-(-2) kg/ha ja kaaliumi bilanss vahemikus 13-(-8) kg/ha.

N bilanss oli 2017. aastal üsna kõrge ÜPTs, KSMs ja Eesti keskmisena (44 kg/ha, 41 kg/ha, 49 kg/ha). Keskkonna

seisukohalt võib kõrge N ülejäägiga majandamine suurendada lämmastiku võimaliku leostumise ohtu mulda ja

vette ning lendumist õhku. MAHE ettevõtete N bilanss oli sel aastal 20 kg/ha, mis peaks keskkonnale ohutu olema. Fosfori

ja kaaliumi bilanss oli 2017. aastal positiivne KSMi ja ÜPT ettevõtetes ning Eesti keskmisena, MAHE puhul negatiivne.

Peamise osa lämmastiku, fosfori, kaaliumi sisendist KSMs, ÜPTs ja Eesti keskmisena moodustasid 2017. aastal

mineraalväetised (47-87%). Mineraalväetiste osakaal NPK sisendist oli suurim ÜPT ettevõtetes.

MAHE ettevõtetes reeglina mineraalväetiseid ei kasutata, viimastel aastatel on aga vajadus ja tootjate poolne

huvi selles osas kasvanud ja turule on jõudnud mahetootmises kasutamiseks mõeldud väetised. Suurem on huvi

fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamise vastu, kuna lämmastikväetiseid on osaliselt võimalik asendada liblikõieliste

suuremal pinnal kasvatamisega. MAHE ettevõtete lämmastiku sisendist moodustas liblikõieliste poolt seotud lämmastik,

2017. aastal 73%, ÜPTs ja Eesti keskmisena 27%, KSMs 11%.

80-90% tasakaalus tootmise tase

0

10

20

30

40

5060

70

80

90

100

110

2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017

N efektiivsus P efektiivsus K efektiivsus

Efek

tiiv

sus,

%

NTA vp NTA


2. Valdkond vesi

NPK toiteelementide väljundist ehk toodangu müügist moodustasid 2017. aastal peamise osa

taimekasvatussaadused (91-99%), loomakasvatussaaduste müügist moodustasid peamise osa piim- ja

piimasaadused.

Lämmastiku kasutamise efektiivsus varieerus 2017. aastal toetustüübiti ja Eesti keskmisena vahemikus 53-63%,

P efektiivsus 86-281% ja K efektiivsus 65-298%.

Aastatel 2015-2017 oli NPK bilanss positiivne nii NTA-l kui väljaspool NTA-d tegutsevates ettevõtetes ja kõikide

toiteelementide osas kõrgem NTA-l. Lämmastiku bilanss oli 2017. aastal 50 kg/ha ja väljaspool NTA-d 48 kg/ha,

mis on üsna kõrge.

Peamise osa ettevõtete sisendist moodustasid mineraalväetised. Väetiseid kasutati NTA ettevõtetes rohkem kui

väljaspool NTA-d. 2017. aastal moodustasid mineraalväetised NTA ettevõtetes NPK sisendist 60-71% väljaspool

NTA-d paiknevates ettevõtetes 46-64%. Liblikõieliste poolt seotud lämmastik moodustas NTA lämmastiku sisendist 12%

ja väljaspool NTA-d 29%.

Bilansi NPK väljundist moodustasid 2017. aastal peamise osa ettevõtetest müüdud taimekasvatussaadused,

NTAs 84-90%, väljaspool NTAd 86-93%, loomakasvatussaaduste müügist moodustasid peamise osa piim- ja

piimasaadused.

Lämmatiku, fosfori, kaaliumi kasutamise efektiivsus oli 2017. aastal NTA-s madal kõikide toeiteelementide

arvestuses (NPK efektiivsus 55%, 77%, 57%). Väljaspool NTA-d oli madal N ja K efektiivsus (53%; 71%), fosfori

kasutamine oli säästva tootmise tasemel (90%). Madala (<70%) efektiivsusega majandamisel võivad suureneda kaod

keskkonda.

Kokkuvõttes võib 2017. aasta uuringu tulemustel keskkonnasäästlikkuse ja vee kvaliteedi paranemise

seisukohalt olukorda hinnata keskpäraseks. Mullaviljakuse säilitamise ja paranemise seisukohalt tuleb suuremat

tähelepanu pöörata fosfori ja kaaliumi tasakaalustatud kasutamisele ja tootmise tõhusamaks muutmisele.

LISA 1. TOITEELEMENTIDEKS ÜMBERARVUTAMISE KOEFITSIENDID

Sööt ja põhk

Sisaldus, %

N P K

Silo (kõrrelised) 1,60% 0,26% 2,55%

Silo (ristik+kõrreline) 2,50% 0,31% 2,30%

Silo (lutsern) 3,20% 0,32% 2,40%

Kuiv hein (kõrrelisterohke) 1,50% 0,21% 2,00%

Kuiv hein (liblikõielisterohke) 2,00% 0,24% 1,90%

Kaerapõhk 0,60% 0,08% 1,20%

Odrapõhk 0,70% 0,07% 1,00%

Segaviljapõhk 0,90% 0,14% 1,10%

Rukkipõhk 0,50% 0,08% 1,05%

Nisupõhk 0,50% 0,07% 1,30%

Haljasmass (kõrrelisterohke) 2,00% 0,29% 2,40%

Haljasmass (liblikõielisterohke) 2,60% 0,32% 2,90%

Rapsikook 5,50% 1,05% 1,40%

Päevalillekook 5,40% 0,98% 1,27%

Täispiima asendaja 3,20% 0,65% 1,20%

Vasikate starter 3,20% 0,58%

Mikroelement veistele (www.bovistar.ee) 6,00%

Mikroelement lammastele 7,40%

Mikroelemendid (www.anuait.ee) 6,00%

Orgaaniline väetis

Sisaldus %

N P K

Veisesõnnik

allapanuga ehk tahe sõnnik 0,44% 0,09% 0,40%

allapanuta ehk poolvedel sõnnik 0,49% 0,09% 0,44%

vedelsõnnik ehk veega eemaldatud sõnnik 0,48% 0,09% 0,44%

Seasõnnik

allapanuga ehk tahe sõnnik 0,52% 0,13% 0,29%

18

allapanuta ehk poolvedel sõnnik 0,56% 0,13% 0,25%

vedelsõnnik ehk veega eemaldatud sõnnik 0,62% 0,14% 0,28%

Hobusesõnnik 0,66% 0,16% 0,54%

Lambasõnnik 0,67% 0,12% 1,23%

Linnusõnnik 1,12% 0,36% 0,60%

Adru 0,81% 0,06% 0,42%

Järvemuda 1,40% 0,20% 0,30%

Mineraalväetis

Sisaldus %

N P K

Arvi 6-20-30 6,00% 8,80% 24,90%

Arvi 11-9-20 11,00% 3,96% 16,60%

Ferticare 14-11-25 14,00% 4,84% 20,75%

Ferticare Combi 14-11-25 14,00% 4,84% 20,75%

Ferticare 8-7-21 8,00% 3,08% 17,43%

Kristallon Yellow 13-40-13 13,00% 17,60% 10,79%

Kristalon Plus 20-20-20 20,00% 8,80% 16,60%

Kristalon plus 20-2-20 20,00% 8,80% 16,60%

Kristalon Yellow 13-40-13 13,00% 17,60% 10,79%

NPK 7-9-32 7,00% 3,96% 26,56%

Micro NP 5-15-25 5,00% 6,60% 20,75%

Monterro Bio 4,00% 4,40% 1,66%

MPK 6-12-31 6,00% 5,28% 25,73%

Novatec classic NPK12-8-163MGO 12,00% 3,52% 13,28%

NovaTec classic 12-8-16 (+3) 12,00% 3,52% 13,28%

NPK 02-20-20+6S 2,00% 8,80% 16,60%

NPK 04-12-32 4,00% 5,28% 26,56%

NPK 08-20-30S 8,00% 8,80% 24,90%

NPK 10-20-20 10,00% 8,80% 16,60%

NPK 10-26-26 10,00% 11,44% 21,58%

NPK 10-26-27 10,00% 11,44% 22,41%

NPK 11-11-21 11,00% 4,84% 17,43%

19

NPK 11-11-23 11,00% 4,84% 19,09%

NPK 11-11-24 11,00% 10,56% 19,92%

NPK 11-9-20 11,00% 3,96% 16,60%

NPK 12-11-18 12,00% 4,84% 14,94%

NPK 12-11-22 12,00% 4,84% 18,26%

NPK 12-50-6 12,00% 22,00% 4,98%

NPK 12-8-16+3Mg 12,00% 3,52% 13,28%

NPK 13-13-19 13,00% 5,72% 15,77%

NPK 13-19-19 13,00% 8,36% 15,77%

NPK 15-15-15 15,00% 6,60% 12,45%

NPK 15-15-15+10,5 15,00% 6,60% 12,45%

NPK 15-17-19 15,00% 7,48% 15,77%

NPK 15-8-16 15,00% 3,52% 13,28%

NPK 15-8-25 15,00% 3,52% 20,75%

NPK 16-16-16 16,00% 7,04% 13,28%

NPK 17-11-12 17,00% 4,84% 9,96%

NPK 17-12-25 17,00% 5,28% 20,75%

NPK 17-6-11 17,00% 2,64% 9,13%

NPK 17-6-11+13S 17,00% 2,64% 9,13%

NPK 18-09-09 18,00% 3,96% 7,47%

NPK 18-11-13 18,00% 4,84% 10,79%

NPK 18-11-13,6 18,00% 4,84% 11,62%

NPK 18-18-18 18,00% 7,92% 14,94%

NPK 18-6-18 18,00% 2,64% 14,94%

NPK 18-6-6 18,00% 2,64% 4,98%

NPK 18-8-8 18,00% 3,52% 6,64%

NPK 20-10-10 20,00% 4,40% 8,30%

NPK 20-20-20 20,00% 8,80% 16,60%

NPK 20-5-12 20,00% 2,20% 9,96%

NPK 21-06-11 21,00% 2,64% 9,13%

NPK 21-10-10 21,00% 6,16% 3,32%

NPK 21-6 11 21,00% 2,64% 9,13%

NPK 21-6-11 21,00% 2,64% 9,13%

20

NPK 21-6-11+S 21,00% 2,64% 9,13%

NPK 21-6-12 21,00% 2,64% 9,96%

NPK 21-6-6 21,00% 2,64% 4,98%

NPK 21-7-11 21,00% 3,08% 9,13%

NPK 2-20-20 2,00% 8,80% 16,60%

NPK 22-7-12 22,00% 3,08% 9,96%

NPK 27-6-6 27,00% 2,64% 4,98%

NPK 27-6-6 T2S 27,00% 2,64% 4,98%

NPK 29-5-5 29,00% 2,20% 4,15%

NPK 3-12-24 3,00% 5,28% 19,92%

NPK 3-8-20 3,00% 3,52% 16,60%

NPK 3-8-20 3,00% 3,52% 16,60%

NPK 4-12-32 4,00% 5,28% 26,56%

NPK 4-12-32 S Mg 4,00% 5,28% 26,56%

NPK 4-13-34 4,00% 5,72% 28,22%

NPK 4-16-34 4,00% 7,04% 28,22%

NPK 4-32-12 4,00% 14,08% 9,96%

NPK 5-10-20 5,00% 4,40% 16,60%

NPK 5-10-20+7Mg+9SO3 5,00% 4,40% 16,60%

NPK 5-10-25 S 5,00% 4,40% 20,75%

NPK 5-10-25+5,6S 5,00% 4,40% 20,75%

NPK 5-15-25 5,00% 6,60% 20,75%

NPK 5-15-30 5,00% 6,60% 24,90%

NPK 6-18-34 6,00% 7,92% 28,22%

NPK 6-18-34 +S 6,00% 7,92% 28,22%

NPK 6-18-34 2S 6,00% 7,92% 28,22%

NPK 6-18-34+2S 6,00% 7,92% 28,22%

NPK 6-20-30 6,00% 8,80% 24,90%

NPK 6-919-35 6,00% 8,36% 29,05%

NPK 7-11-12 7,00% 4,84% 9,96%

NPK 7-12-28 7,00% 5,28% 23,24%

NPK 7-12-32 7,00% 5,28% 26,56%

NPK 7-12-32 + 4S 7,00% 5,28% 26,56%

21

NPK 7-20-28 7,00% 8,80% 23,24%

NPK 7-9-25 7,00% 3,96% 20,75%

NPK 8-12-23 8,00% 5,28% 19,09%

NPK 8-20-30 8,00% 8,80% 24,90%

NPK 8-20-30+S 8,00% 8,80% 24,90%

NPK 8-20-30S 8,00% 8,80% 24,90%

NPK 8-9-39 8,00% 3,96% 32,37%

NPK 8-9-39Hydroflex 8,00% 3,96% 32,37%

NPK 9-12-25 9,00% 5,28% 20,75%

NPK 9-12-25+S+Mg+B 8,00% 5,28% 20,75%

NPK 9-12-26 9,00% 5,28% 21,58%

NPK Kombi 14,00% 4,84% 20,75%

NPK Vivagel 10-50-10 10,00% 22,00% 8,30%

NPK14-11-25 Ferticare Combi 14,00% 4,84% 20,75%

NRK 11-9-20 11,00% 3,96% 16,60%

Nutricomplex PL 14-11-25 14,00% 4,84% 20,75%

Nutricomplex PL 18-18-18 18,00% 7,92% 14,94%

Osmocote 17,00% 4,84% 8,30%

Raykat start 4,00% 3,52% 2,49%

Ruter 5,00% 2,20% 3,32%

Ruter 5,5-5-3,5 6,00% 2,20% 3,32%

Ruter aa 6,00% 2,20% 3,32%

Serticare 14-11-25 14,00% 4,84% 20,75%

NPK 3-8-20 3,00% 3,52% 16,60%

Teraflex 17-7-21 17,00% 3,08% 17,43%

Terraflex 15,00% 3,52% 20,75%

Terraflex T 15,00% 3,52% 20,75%

Yara Cropcare 10-10-20 10,00% 4,40% 16,60%

Yara Cropcare 8-11-23 8,00% 4,84% 19,09%

Yara Ferticale 14-11-25+2,5MgO 14,00% 4,84% 20,75%

Yara Mila 18-11-13 18,00% 4,84% 10,79%

Yara Mila 18-9-9 18,00% 3,96% 7,47%

Yara Mila 21-6-12-3,6 21,00% 2,64% 9,96%

22

Yara Mila 9-12-25 9,00% 5,28% 20,75%

Yara Vita Universal Bio (10L) 10,00% 1,76% 5,81%

YaraMila 7,00% 8,80% 23,24%

Yara-Mila 17-11-12+S+Mg+B 17,00% 4,84% 9,96%

YaraMila 18-08-16 18,00% 3,52% 13,28%

Yara-Mila 18-08-16 18,00% 3,52% 13,28%

YaraMila 18-09-09 18,00% 3,96% 7,47%

YaraMila 21-6-12 21,00% 2,64% 9,96%

YaraMila 21-6-12+S+Mg+B 21,00% 2,64% 9,96%

Yara-Mila 21-6-12+S+Mg+B 21,00% 2,64% 9,96%

Yaramila 7-20-28 7,00% 8,80% 23,24%

Yara-Mila 7-20-28+S+Mg+B 7,00% 8,80% 23,24%

YaraMila 9-12-25 9,00% 5,28% 20,75%

YaraMila Complex12-11-18+mikro 12,00% 4,84% 14,94%

YaraMila Cpmplex 12-11-18+micro 12,00% 4,84% 14,94%

YaraMila Cropcare 11-11-21 11,00% 4,84% 17,43%

YaraMila NPK 17-11-12+4S+1,2Mg+0,15B 17,00% 4,84% 9,96%

YaraMila NPK 18-11-13+2,6S+1Mg+0,02B 18,00% 4,84% 10,79%

YaraMila NPK 18-9-9 18,00% 3,96% 7,47%

YaraMila NPK 21-6-12 21,00% 2,64% 9,96%

YaraMila NPK 7-12-25 7,00% 5,28% 20,75%

YaraMila NPK 7-20-28 7,00% 8,80% 23,24%

YaraMila NPK 9-12-25 9,00% 5,28% 20,75%

Yaramila raps 17-11-12 17,00% 4,84% 9,96%

YaraVita Universal Bio 9,00% 1,32% 4,98%

Magnistart NP Zn, 300kg 11,00% 21,12%

MAP 12-52 12,00% 22,88%

MAP N12-P52 12,00% 22,88%

Microstar PMX 10,00% 7,48%

MikrostarPMX 10,00% 17,60%

NP 23-22 23,00% 9,68%

NP 33-3 33,00% 1,32%

NS30-7 30,00% 3,08%

23

YaraLiva Calcinit 15,00% 6,60%

Ammooniumnitraat 34,00%

Ammooniumsulfaat N21 21,00%

Ammooniumsulfaat N21+S24 21,00%

Ammooniumsulfaatnitraat 26,00%

AN 33,5 34,00%

ASN 24-16S 24,00%

ASN 26 26,00%

ASN 30N+7S 30,00%

AV-158A-KKruistaU 46-0-0 46,00%

AXAN 27+4S 27,00%

CAN 27 27,00%

Delfan Plus 9,00%

Diamin Power 14,00%

Ecolist Micro U 4,00%

Kaaliumnitraat Krista K Plus 14,00%

Kaltsiumammoonium nitraat 27,00%

Karbamiid 46 46,00%

KAS 32 32,00%

Krista Mag 11,00%

Krista U 46,00%

Lämmastikhape 58,00%

magneesium nitraat N11-Mg9 11,00%

N 26 S14 26,00%

NS 21 21,00%

NS 27 27,00%

NS 30 30,00%

Sulfan N 26 S14 26,00%

UAN 32 32,00%

Yara Bela Sulfan 26,00%

Yara Livanitrabor 15,00%

YaraBela 24 N 14S 24,00%

YaraBela 26N+14S 26,00%

24

YaraBela Axan 27 27,00%

YaraBela Axan27-0-0+3,7S+6Ca+0,7Mg 27,00%

YaraBela Axan27-0-0+307S+6Ca+0,7Mg 27,00%

YaraBela Extran 33,5 33,50%

YaraBela Sulfan 26,00%

YaraBela Sulfan 26-14S 26,00%

YaraLiva 15,50%

YaraLiva Tropicote 16,00%

YaraVita Bortrac 5,00%

YaraVita Brassitel 5,00%

Yaravita Brassitrel Pro 5,00%

YaraVita Gramitrel 4,00%

YaraVita zintral 1,00%

YaraVita BRASSITREL PRO 69,00%

Ekolist Mikro Universal 4,00% 8,30%

Krista K 14,00% 38,18%

Krista K pluss 14,00% 31,54%

Krista MKP 23,32% 29,05%

Maximus Extra 11,00% 16,60%

Yara Vita kombiphos 13,20% 4,15%

Kondijahu 12,32%

Kaaliumkloriid 51,46%

Kaaliumkloriid 49,8 41,50%

Kaaliumkloriid 50,6 42,33%

Kaaliumkloriid K20 16,60%

Kaaliumsulfaat SOP 50-18 41,50%

Kornkali 33,20%

Kornkali K20+5S 16,60%

Krista SOP 42,33%

Patenkali K25 MG S 20,75%

Patentkali0-0-30 24,90%

Profi 0-0-25 20,75%

25

Põllumajandusloomad

Sisaldus %

N P K

Lüpsilehm 2,50% 0,74% 0,17%

Liha/noorveis (> 24 kuud) 2,50% 0,74% 0,17%

Noorveis (12-24 kuud) 2,50% 0,74% 0,17%

Vasikas (0-12 kuud) 2,50% 0,74% 0,17%

Emis põrsastega 2,60% 0,46% 0,22%

Nuumik (20-120 kg) 2,60% 0,46% 0,22%

Hobune 2,50% 0,74% 0,17%

Kits, kits talledega 2,50% 0,74% 0,17%

Lammas, utt talledega 2,50% 0,74% 0,17%

Munakana 2,70% 0,60% 0,29%

Broiler (kuni 2 kg) 2,70% 0,60% 0,29%

Muud linnud 2,70% 0,60% 0,29%

Looma- ja taimekasvatuse saadused

Sisaldus %

N P K

Nisu 2,50% 0,38% 0,50%

Rukis 1,90% 0,35% 0,55%

Oder 2,00% 0,41% 0,55%

Kaer 2,00% 0,38% 0,50%

Tritikale 2,40% 0,35% 0,55%

Kaunvili 4,30% 0,53% 1,25%

hernes 4,00% 0,45% 1,20%

põlduba 4,60% 0,60% 1,30%

Kartul 1,50% 0,25% 2,20%

Raps 3,60% 0,80% 0,90%

Kapsas 2,30% 0,30% 2,45%

Porgand 2,20% 0,30% 3,07%

Maasikas 1,30% 0,26% 1,77%

Piim 0,53% 0,10% 0,16%

26

Munad 1,89% 0,20% 0,16%

Kurk 0,20% 0,05% 0,30%

Mugulsibul 0,20% 0,04% 0,20%

Küüslauk 0,20% 0,04% 0,20%

Porrulauk, spinat, lehtsalat 0,03% 0,00% 0,04%

Tomat 0,35% 0,02%

Söödamaisi silo 0,30% 0,05% 0,30%

Õunad 0,02% 0,05% 0,40%

Luuviljalised (ploomid) 0,10% 0,07% 0,40%

Väikeviljad ja marjad 0,06% 0,06% 0,40%

Mesi 0,01% 0,06%

Liblikõieliste poolt seotud lämmastiku kogused

(PRIA 2017. aasta maakasutuse andmete põhjal)

kg/ha

Aedhernes 40

Aeduba 40

Harilik lutsern (100% lutsern) 100

Harilik lutsern (vähemalt 80% lutserni, kuni 20% heintaimi) 80

Harilik nõiahammas (100% nõiahammast) 100

Harilik nõiahammas (vähemalt 80% nõiahammast, kuni 20% heintaimi) 80

Ida-kitsehernes (100% ida-kitsehernest) 100

Ida-kitsehernes (vähemalt 80% ida-kitsehernest, kuni 20% heintaimi) 80

Kollane mesikas (100% mesikat) 150

Kollane mesikas (vähemalt 80% mesikat, kuni 20% heintaimi) 120

Liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi) 65

Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) 65

Muu kaunvili 40

Muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi) 32

Punane ristik (100% ristikut) 100

Punane ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni 20% heintaimi) 85

Põldhernes "Mehis" (100% põldhernest "Mehis") 40

Põldhernes "Mehis" tugikultuuriga (vähemalt 70% põldhernes "Mehis") 28

27

Põldhernes, v.a "Mehis" (100% põldhernest) 40

Põlduba "Jõgeva" 40

Põlduba, v.a "Jõgeva" 40

Roosa ristik (100% ristikut) 100

Roosa ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni 20% heintaimi) 80

Sojauba 40

Suvivikk 40

Valge mesikas (100% mesikat) 150

Valge mesikas (vähemalt 80% mesikat, kuni 20% heintaimi) 120

Valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%) 50

Valge ristik (100% ristikut) 100

Valge ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni 20% heintaimi) 80

28

LISA 2. TALUVÄRAVA TOITEELEMENTIDE BILANSI UURINGU KOONDTULEMUSED TOETUSTÜÜBITI, AASTATEL 2004-2017

Aasta Toetustüüp

N P K

sisend

kg/ha

väljund

kg/ha

bilanss

kg/ha

efektiivsus %

sisend

kg/ha

väljund

kg/ha

bilanss

kg/ha

efektiivsus %

sisend

kg/ha

väljund

kg/ha

bilanss

kg/ha

efektiivsus %

2004. a keskmine 44 14 30 32 3 2 0 85 7 6 0 95

KST 54 18 36 33 4 3 1 73 9 7 2 79

MAHE 33 9 24 28 1 1 -1 284 1 7 -6 738

ÜPT 47 16 31 35 4 3 1 72 10 5 5 50

2005. a keskmine 44 23 21 52 4 4 0 113 8 11 -2 126

KST 49 28 22 56 4 5 -1 114 10 14 -4 142

MAHE 33 15 18 45 0 2 -2 854 1 10 -9 1284

ÜPT 49 26 23 53 6 5 1 79 14 8 7 54

2006. a keskmine 47 26 22 54 5 4 0 99 12 13 -1 104

KST 62 29 33 47 6 5 2 75 16 14 2 86

MAHE 27 20 8 72 0 3 -3 1392 1 12 -11 1056

ÜPT 52 28 24 54 7 5 2 75 19 12 7 62

2007. a keskmine 51 35 16 69 5 6 -1 126 13 16 -3 121

KST 61 41 20 67 7 7 -1 110 18 18 0 101

MAHE 33 24 9 72 0 5 -4 1223 2 11 -9 695

ÜPT 57 40 17 71 9 8 1 89 19 18 1 93

2008. a keskmine 52 37 15 71 5 7 -2 131 10 18 -7 172

KST 63 51 12 81 7 9 -2 132 14 22 -8 154

MAHE 39 19 21 47 1 3 -2 248 1 16 -14 1140

ÜPT 54 41 13 76 7 8 0 107 16 15 1 94

2009. a keskmine 47 31 16 67 4 6 -2 160 8 14 -7 189

KSM 53 42 11 79 4 8 -4 207 10 20 -10 207

MAHE 32 12 20 37 2 2 -1 143 3 4 -1 138

ÜPT 54 36 17 68 6 7 -1 117 10 19 -8 177

2010. a keskmine 54 34 21 62 4 5 -1 121 10 18 -8 173

KSM 60 40 20 67 5 6 -1 123 15 23 -8 158

MAHE 40 31 9 77 1 4 -4 476 2 22 -20 939

ÜPT 65 31 34 47 8 5 2 70 15 8 7 55

29

2011. a keskmine 58 34 25 57 5 5 0 103 14 17 -2 117

KSM 72 35 36 49 7 6 1 82 22 18 4 82

MAHE 41 33 8 81 1 5 -4 583 3 24 -20 724

ÜPT 64 32 32 50 8 6 2 71 18 7 11 41

2012. a keskmine 65 42 22 66 5 7 -1 127 21 22 -1 106

KSM 71 52 19 74 7 9 -2 128 16 27 -11 165

MAHE 37 30 7 81 0 4 -4 2125 0 20 -19 9854

ÜPT 90 47 43 52 10 8 2 84 48 19 29 40

2013. a keskmine 64 41 23 64 6 7 -1 114 18 20 -3 115

KSM 75 53 22 70 8 9 -1 111 28 30 -2 107

MAHE 37 22 15 59 1 3 -3 580 2 13 -11 727

ÜPT 82 49 34 59 10 9 1 86 25 18 6 74

2014. a keskmine 61 44 16 73 5 7 -2 135 14 18 -4 129

KSM 73 55 18 76 6 9 -3 139 19 25 -6 132

MAHE 33 30 3 91 1 4 -4 747 2 18 -16 952

ÜPT 74 47 27 64 9 9 0 99 20 13 7 63

2015.* a Eesti keskmine 89 55 33 62 10 10 0 101 27 19 8 69

KSM 110 73 37 66 12 13 -1 107 32 23 9 71

MAHE 31 18 13 58 2 3 -1 188 6 8 -3 148

ÜPT 58 41 17 70 6 7 -2 129 17 16 0 97

2016.* a Eesti keskmine 88 49 39 56 9 8 0 91 28 17 11 61

KSM 114 63 51 56 12 11 1 90 32 21 11 65

MAHE 26 17 9 66 1 3 -2 331 2 9 -7 441

ÜPT 74 51 23 69 8 8 -1 111 22 24 -2 107

2017.* a Eesti keskmine 104 55 49 53 10 9 1 88 30 21 9 69

KSM 111 70 41 63 13 12 1 90 37 24 13 65

MAHE 44 24 20 55 1 4 -2 281 4 12 -8 298

ÜPT 100 56 44 56 11 9 2 86 28 23 4 85

Aastatel 2004-2014 arvutati NPK bilansinäitajad PMK seirevalimi andmetel

2015-2017* - alates 2015. aastast arvutatakse NPK- bilansinäitajad FADNi andmetel. Tulemused ei ole võrreldavad varasemate aastate tulemustega, kuna muudeti seirevalimit, kohandati bilansi arvutamise metoodikat, tulemused laiendatud andmetena

30

KSM- keskkonnasõbraliku majandamise toetus

ÜPT- ühtne pindalatoetus

MAHE- mahepõllumajandusliku tootmise toetus

31

LISA 3. TALUVÄRAVA TOITEELEMENTIDE BILANSS TOETUSTÜÜBITI, AASTATEL 2015-2017 (Laiendatud tulemused, keskmiselt põllumajandustootja kohta, FADNi andmetel)

KSM MAHE ÜPT Eesti keskmine

2015. a 2016. a 2017.a 2015. a 2016. a 2017.a 2015. a 2016. a 2017.a 2015. a 2016. a 2017.a

Esindatud põllumajandustootjad 1 409 1 468 1 468 970 1 229 1 454 1 604 2 228 2 312 7 578 7610 7610

Ettevõtete arv valimis 242 241 240 111 139 157 72 100 96 661 661 663

Kasutatud põllumajandusmaa - ha 359,4 304,0 368,4 108,1 103,8 153,2 65,7 57,6 54,8 120,3 123,0 126,2

Sisend N kokku - kg/ha 110 114 111 31 26 44 58 74 100 89 88 104

loomasööt 14 17 19 6 3 3 3 9 11 17 18 19

mineraalväetis 75 74 74 0 0 0 38 43 56 50 49 49

orgaaniline väetis 0 0 0 2 1 2 0 0 0 0 0 0

lämmastiku sidumine liblikõieliste poolt

15 16 12 18 17 32 11 16 27 14 14 28

põllumajandusloomad 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

seeme 1 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1

sademed 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5

Väljund N kokku - kg/ha 73 63 70 18 17 24 41 51 56 55 49 55

looma- ja taimekasvatuse saadused 71 62 69 17 16 23 39 49 55 53 47 53



Sisend P kokku - kg/ha 12 12 13 2 1 1 6 8 11 10 9 10

loomasööt 3 3 3 1 0 1 1 2 2 3 3 3

mineraalväetis 9 8 9 0 0 0 5 6 9 6 6 7



seeme 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Väljund P kokku - kg/ha 13 11 12 3 3 4 7 8 9 10 8 9




Sisend K kokku - kg/ha 32 32 37 6 2 4 17 22 28 27 28 30

loomasööt 5 8 9 3 1 2 1 3 3 8 10 10

mineraalväetis 27 23 28 0 0 0 15 19 24 18 17 20



32

seeme 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0

Väljund K kokku - kg/ha 23 21 24 8 9 12 16 24 23 19 17 21




N bilansinäitajad

sisend - kg/ha 110 114 111 31 26 44 58 74 100 89 88 104

väljund - kg/ha 73 63 70 18 17 24 41 51 56 55 49 55

bilanss - kg/ha -1 1 1 -1 -2 -2 -2 -1 2 0 1 1

kasutatud - % 66 56 63 58 66 55 70 69 56 62 56 53

K bilansinäitajad

sisend - kg/ha 32 32 37 6 2 4 17 22 28 27 28 30

väljund - kg/ha 23 21 24 8 9 12 16 24 23 19 17 21

bilanss - kg/ha 9 11 13 -3 -7 -8 0 -2 4 8 11 9

kasutatud - % 71 65 65 148 441 298 97 107 85 69 61 69

(Laiendatud tulemused %-des, keskmiselt põllumajandustootja kohta, FADNi andmetel)

KSM MAHE ÜPT Eesti keskmine

2015. a 2016. a 2017.a

2015. a

2016. a

2017.a 2015. a 2016. a 2017.a 2015. a 2016. a 2017.a

Esindatud põllumajandustootjad 1 409 1 468 1 468 970 1 229 1 454 1 604 2 228 2 312 7 578 7 610 7610

Ettevõtete arv valimis 242 241 240 111 139 157 72 100 96 661 661 663

Kasutatud põllumajandusmaa - ha 359 304 368 108 104 153 66 58 55 120 123 126

Sisend N kokku - % 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

loomasööt 12 15 17 18 10 7 6 12 11 20 20 19

mineraalväetis 68 65 66 0 0 0 65 58 56 57 56 47



14 14 11 56 65 73 18 21 27 16 16 27


seeme 1 1 1 2 3 3 2 1 1 1 1 1

sademed 5 4 5 16 19 11 9 7 5 6 6 5

Väljund N kokku - % 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100



33


Sisend P kokku - % 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

loomasööt 22 26 26 57 59 42 11 24 20 33 33 32

mineraalväetis 75 72 72 1 4 0 85 73 78 64 63 64



seeme 2 2 2 7 15 16 3 2 1 2 2 2

Väljund P kokku - % 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100




Sisend K kokku - % 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

loomasööt 16 25 24 62 60 45 7 12 12 31 36 33

mineraalväetis 83 73 75 0 0 0 89 85 87 67 61 65



seeme 1 1 1 4 14 10 3 2 1 1 1 1

Väljund K kokku - % 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100



orgaaniline väetis 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 KSM- keskkonnasõbraliku majandamise toetus ÜPT- ühtne pindalatoetus MAHE- mahepõllumajandusliku tootmise toetus

34

LISA 4. TALUVÄRAVA TOITEELEMENTIDE BILANSS NITRAADITUNDLIKUL ALAL PAIKNEVATES ETTEVÕTETES, AASTATEL 2015-2017

(Laiendatud tulemused, keskmiselt põllumajandustootja kohta, FADNi andmetel)

(Laiendatud tulemused protsentides, keskmiselt põllumajandustootja kohta, FADNi andmetel)

NTA alal paiknevad ettevõtted NTA

NTA alal paiknevad ettevõtted NTA

2015.a 2016.a 2017.a 2015.a 2016.a 2017.a

Esindatud põllumajandustootjad 623,0 513,0 566,8 Esindatud põllumajandustootjad 623 513 567

Ettevõtete arv valimis 62,0 58,0 64,0 Ettevõtete arv valimis 62 58 64

Kasutatud põllumajandusmaa - ha 190,3 211,1 207,6 Kasutatud põllumajandusmaa - ha 190 211 208

Sisend N kokku - kg/ha 107,1 110,3 109,7 Sisend N kokku - % 100 100 100

loomasööt 21,7 19,1 23,8 loomasööt 20 17 22

mineraalväetis 65,0 69,6 65,8 mineraalväetis 61 63 60

orgaaniline väetis 0,2 0,0 0,0 orgaaniline väetis 0 0 0


14,0 15,3 13,6 lämmastiku sidumine liblikõieliste poolt

13 14 12

põllumajandusloomad 0,1 0,1 0,1 põllumajandusloomad 0 0 0

seeme 1,2 1,3 1,4 seeme 1 1 1

sademed 5,0 5,0 5,0 sademed 5 5 5

Väljund N kokku - kg/ha 72,4 59,6 59,9 Väljund N kokku - % 100 100 100

looma- ja taimekasvatuse saadused 69,6 56,5 57,7 looma- ja taimekasvatuse saadused 96 95 96



Sisend P kokku - kg/ha 13,1 12,1 13,6 Sisend P kokku - % 100 100 100





seeme 0,2 0,2 0,2 seeme 2 2 2

Väljund P kokku - kg/ha 12,6 10,4 10,4 Väljund P kokku - % 100 100 100




Sisend K kokku - kg/ha 37,1 32,2 37,4 Sisend K kokku - % 100 100 100


35




seeme 0,4 0,3 0,5 seeme 1 1 1

Väljund K kokku - kg/ha 23,4 18,8 21,3 Väljund K kokku - % 100 100 100




N bilansinäitajad sisend - kg/ha 107,1 110,3 109,7 väljund - kg/ha 72,4 59,6 59,9 bilanss - kg/ha 34,8 50,7 49,8 kasutatud - % 68% 54% 55% P bilansinäitajad sisend - kg/ha 13,1 12,1 13,6 väljund - kg/ha 12,6 10,4 10,4 bilanss - kg/ha 0,5 1,6 3,1 kasutatud - % 96% 86% 77% K bilansinäitajad sisend - kg/ha 37,1 32,2 37,4 väljund - kg/ha 23,4 18,8 21,3 bilanss - kg/ha 13,7 13,4 16,0 kasutatud - % 63% 58% 57% N bilansinäitajad sisend - tonni/aastas 20,4 23,3 22,8 väljund - tonni/aastas 13,8 12,6 12,4 bilanss - tonni/aastas 6,6 10,7 10,3 kasutatud - % 68% 54% 55% P bilansinäitajad sisend - tonni/aastas 13,1 2,6 2,8 väljund - tonni/aastas 12,6 2,2 2,2 bilanss - tonni/aastas 0,5 0,3 0,6 kasutatud - % 96% 86% 77%

36

K bilansinäitajad sisend - tonni/aastas 7,1 6,8 7,8 väljund - tonni/aastas 4,5 4,0 4,4 bilanss - tonni/aastas 2,6 2,8 3,3 kasutatud - % 63% 58% 57%

37

LISA 5. TALUVÄRAVA TOITEELEMENTIDE BILANSS VÄLJASPOOL NITRAADITUNDLIKKU ALA PAIKNEVATES ETTEVÕTETES, AASTATEL 2015-2017 (Laiendatud tulemused, keskmiselt põllumajandustootja kohta, FADNi andmetel)

(Laiendatud tulemused protsentides, keskmiselt põllumajandustootja kohta FADNi andmetel)

Väljaspool NTA ala paiknevad ettevõtted vp NTA Väljaspool NTA ala paiknevad ettevõtted

vp NTA

2015.a 2016.a 2017.a 2015.a 2016.a 2017.a

Esindatud põllumajandustootjad 6 955 7 097 7 043 Esindatud põllumajandustootjad 6 955 7 097 7043

Ettevõtete arv valimis 599 603 599 Ettevõtete arv valimis 599 603 599

Kasutatud põllumajandusmaa - ha 114,0 116,6 120,1 Kasutatud põllumajandusmaa - ha 114,0 116,6 120

Sisend N kokku - kg/ha 86,0 85,2 102,3 Sisend N kokku - % 100 100 100




lämmastiku sidumine liblikõieliste poolt 14,3 14,1 29,2 lämmastiku sidumine liblikõieliste poolt 17 17 29


seeme 1,0 1,1 1,2 seeme 1 1 1

sademed 5,0 5,0 5,0 sademed 6 6 5

Väljund N kokku - kg/ha 52,8 48,0 54,4 Väljund N kokku - % 100 100 100




Sisend P kokku - kg/ha 9,0 8,8 10,1 Sisend P kokku - % 100 100 100,0





seeme 0,2 0,2 0,2 seeme 2 2 2

Väljund P kokku - kg/ha 9,2 8,1 9,1 Väljund P kokku - % 100 100 100




Sisend K kokku - kg/ha 25,7 26,9 29,6 Sisend K kokku - % 100 100 100



38



seeme 0,3 0,4 0,4 seeme 1 1 1

Väljund K kokku - kg/ha 18,0 16,4 20,9 Väljund K kokku - % 100 100 100




N bilansinäitajad

sisend - kg/ha 86,0 85,2 102,3

väljund - kg/ha 52,8 48,0 54,4

bilanss - kg/ha 33,2 37,2 47,9

kasutatud - % 61,4 56,3 53%

P bilansinäitajad

sisend - kg/ha 9,0 8,8 10,1

väljund - kg/ha 9,2 8,1 9,1

bilanss - kg/ha -0,1 0,7 1,0

kasutatud - % 101,5 92,0 90%

K bilansinäitajad

sisend - kg/ha 25,7 26,9 29,6

väljund - kg/ha 18,0 16,4 20,9

bilanss - kg/ha 7,7 10,4 8,7

kasutatud - % 70,1 61,1 71%

N bilansinäitajad

sisend - tonni/aastas 9,8 9,9 12,3

väljund - tonni/aastas 6,0 5,6 6,5

bilanss - tonni/aastas 3,8 4,3 5,7

kasutatud - % 61% 56% 53%

P bilansinäitajad



bilanss - tonni/aastas -0,1 0,1 0,1

kasutatud - % 101% 92% 90%

K bilansinäitajad

39



bilanss - tonni/aastas 0,9 1,2 1,0

kasutatud - % 70% 61% 71%

vp NTA- väljaspool nitraaditundlikku ala

kasutuskoormus“ andmete analüüs 2018. aastal kogutud 2017. aasta andmete kohta

Documents

2. Valdkond vesi - agri.ee · 2019-10-25 · Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamine 5 2. Valdkond vesi Joonis 1. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi taluvärava