i

Uued akud, mis täituvad minutitega

oktoober 2008 Number 10 (22)

Hind 39.90

Joonis: kuidas liigutati vanasti hiigelsuuri ehituskive?

aprill 2011 Number 4 (52)

Hind 2,79 ¤ (43,65 kr)

Kuidas käib

küberroim

?

Ahv sinu sees

Ülevaade: mis juhtus Jaapanis? pildid, selgitused ja joonised Jaapanit tabanud maavärina ning tuumaõnnetuse kohta

Mis paneb hõljuma?

Naeratuse saladused

Evolut-sioon tegi inimaju aeglaseks

5 evolutsiooni taakToimetaja veerg

6 küsimused-vastusedMiks on Kuu kogu aeg Maa poole ühe küljega? Miks pole Läänemere vesi säravalt sinine nagu lõunamaa meredes? Kas Eestis tasuks fosforiiti kaevandada? Kuidas liigutati vanasti kümnete tonnide raskuseid ehitus-kive? Asjatundjad vastavad lugejate saadetud küsimustele.

10 Uued akud laevad täis sekundite jooksul

12 leiud täiendavad ameerika asustami-se lugu

12 Mullune kuumalaine oli erakordne

13 rNa jupid reguleerivad paanikat

14 Minikaamera poeb kehasse

14 pilved võimendavad linnade valgus-reostust

15 kaido einama tehnoloogiauudisedElektrit saab juhtmeta

16 tõnu korroli autouudisedEestit erutab elektriauto

18 piltuudis Elevant ulatab teisele abistava londi

20 Joonis: kõige ... Kõige tugevamad maavärinad

22 Ära lase allikal head lugu rikkudaBen Goldacre

24 paugud maavärinate luuavarrestJaapani laastava maavärina koht ja tu-gevus tulid teadlastele mõnevõrra ülla-tusena. Kui hästi suudame ülitugevaid maavärinaid ette ennustada?

30 rivist väljas reaktoridMis läks viltu Fukushima jaamas?

32 See on meie loomuomane ahviäriInimeste ja ahvide käitumismudelid on tihti sarnased, viidates ühisele evolut-sioonilisele algele.

aprill 2011

FoTo: EGErT KAMEnIK

24

r a d a r

k o lu m n i d

p i k a d l o o d

Ap/

scA

npI

x

3

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

36 persoonilugu: erki tammiksaarMees, kelle jaoks arhiiv tähendab seiklust

40 rohkem kui vaid ülespidi suunurgadnaeratuse jaoks on vaja kaht inimest.

44 Võimas valkValk, mis käsib areneda meheks

46 evolutsioon tegi inimese aju aeglase-maksIntervjuu ajuteadlase Giorgio Innocen-tiga.

48 tuhat korda kiiremaksUus lähenemine arvuti ülesehitusele tõotab oodatud läbimurret võimsuse kasvu jätkumises.

51 lebeli vintpüss — 1914. aasta imerelv sõjamasin

52 Murdepunkt ajas25 aastat tagasi juhtus inimkonna ajaloo hirmsaim tuumaõnnetus Tšer-nobõlis.

56 Sada aasta ülijuhtivust100 aastat tagasi avastas Heike Kamer-lingh onnes uue imepärase nähtuse.

60 ohtlikud kurvid

62 kuidas käib küberkuritegevus

64 liibüa kohal

66 kuidas töötab GpS-miin

68 raamatud

70 Sündmused, veebiküljed

72 ristsõna

73 loogikaülesanded

74 ?!?5 fakti. Uus ja uskumatu.

aprill 2011

64

36

k u i d a s ?

r e v Ü Ü

m e e l e l a H u T u sLA

UrI

KU

Lpso

o

8

4

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Tarkade klubi

ToimeTuspeatoimetaja Arko Oleskarko.olesk@presshouse.ee

Toimetaja Andero Kaha andero.kaha@presshouse.ee

Toimetaja Kristjan Kaljund kristjan.kaljund@presshouse.ee

Autotoimetaja Tõnu Korrol tonu.korrol@presshouse.ee

Tehnoloogiatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

Kujundaja Aivar Udumetsaivar.udumets@presshouse.ee

Keeletoimetaja Piret Reidlapiret.reidla@presshouse.ee

Kaasautorid Ben Goldacre, Rainer Kerge, Sander Kingsepp, Henn Käämbre, Rauno Pär-nits, Villu Päärt, Helle Tiikmaa

KoostööpartnerNew York Times Syndicate

Kaanefoto Fotolia

reklaamprojektijuht Marko Tiidelepp tel 661 6186; 56 695 626

Tellimine telefonil 660 9797zze-postiga levi@presshouse.eezz

Ajakirja tellimus maksab 25,50 € aastas, otsekorraldusega 2,49 € kuus.Kiireima viisi tellimuse vormistamiseks leiad internetist:

© presshouse oÜAjakirjas Tarkade Klubi avaldatud tekstide ja fotode avaldamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja eelneva kirjaliku loata. Kõik õigused on kaitstud.

Aadress Liimi 1, 10621 Tallinntel 661 6186, faks 661 6185, e-post t-klubi@t-klubi.eewww.facebook.com/tarkadeklubi

vÄlJaandJapresshouse oÜ, Liimi 1, 10621 Tallinntel 661 6186, faks 661 6185, www.presshouse.ee

TRÜKK Unipress

arkoolesk,peatoimetaja

Viimase paarisaja aas-ta jooksul on maailm ini-mese jaoks tundmatuseni muutunud. Inimene ise aga nii hõlp-salt ei muutu. Evolutsioonil kulub toimeta-miseks tuhan-deid, enamasti lausa miljo-neid aastaid. Meie keskkond on muutunud nõnda kiiresti, et geenid ei jõua sugugi järele.

Hoolimata autodest ja lennukitest, nu-titelefonidest ja navigatsioonisead-metest, pilvelõhkujatest ja kauban-duskeskustest, on tänapäeva inime-ne, Homo sapiens, ikkagi loom. See on tõdemus, mis ikka ja jälle pinnale ujub, kui üritame seletada iseenda

käitumist ja mõtteid teatud olukordades.Olgu selleks siis käik külmkapi juurde või uue maja

ostmine, taustal suunavad meie käitumist miljonite aastate jooksul meisse vermitud mallid, millest me ise enamasti teadlikudki pole. Teadlased on viimastel aas-takümnetel jälile saanud mitmetele sellistele instink-tidele, mis olid asjakohased siis, kui inimese eellased hüppasid veel puult puule või uitasid savannis. Kuid tänases maailmas võivad need hoopis vastupidiselt, suisa kahjulikult mõjuda.

Selles Tarkade Klubi numbris kirjeldame üht sellist miljonite aastate vanust «kiiksu», mis on seotud riski-de võtmise ja ratsionaalse käitumisega. Sellest artik-list koorub välja, et nii hiljutist majanduskriisi kui ka sagedasi kinnisvaramulle annab mõnevõrra selle abil seletada.

Teisest sellelaadsest näitest kirjutasime paari aasta eest, 2008. aasta novembrinumbris, mil jutuks oli üle-kaalulisuse epideemia. Ka selle ühe põhjusena on välja toodud, et aastamiljonite jooksul on inimesed ja nende eellased elanud olukorras, kus igapäevast toitu napib. Kui avanes võimalus süüa palju ja rasvarikast toitu, et tulevase nälja jaoks varusid koguda, tuli seda kasuta-da. Varude kogumise refleks valitseb endiselt meie toitumisharjumusi, ent sunnitud vajadust rasvapolstri kulutamiseks (ehk ikaldust ja nälga) enamuses riikides tänu põllumajanduse ja toidutööstuse edusammudele enam ei tule.

Viimase paarisaja aasta jooksul on maailm inimese jaoks tundmatuseni muutunud. Inimene ise aga nii hõlpsalt ei muutu. Evolutsioonil kulub toimetamiseks tuhandeid, enamasti lausa miljoneid aastaid. Meie keskkond on muutunud nõnda kiiresti, et geenid ei jõua sugugi järele.

Pilvelõhkujates elavad, internetis surfavad ning ööklubides tantsivad inimesed on sisuliselt samad, kes paarikümne tuhande aasta eest loomanahkades möö-da metsi ringi käisid ja hirvi varitsesid.

Muidugi ei tähenda see, et inimene ei suuda täna-päeva maailmaga kohaneda. Inimese kohanemisvõi-me ongi üks meie liigi üleilmse edu saladus. Kuid siin ja seal lööb midagi ürgset meis välja ja parem on, kui oleme sellest teadlikud ja oskame selle ära tunda. Sel moel on võimalik ära hoida või leevendada nii mõnda-gi «moodsat» pahet.

Evolutsiooni taak

5

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

tõttu näib vesi sinine.liiS SipelGaS, ttÜ MereSÜSteeMide iNStitUUdi

VaNeMteadUr

Miks eestis ei kaevandata fosforiiti? Hiljuti lugesin aja-kirjast inseneeria, et fosforiidi maailmaturu hind on viimastel

aastatel tublisti tõusnud ja samas on eestis suured fosforiidivarud, nii euroopa kui ka maailma mõistes. kaevandamine tähendaks uusi töökohti ning lisatulualli-kat riigile. tehnika on arenenud, mis tä-hendab seda, et ka loodushoiuga ei tohiks väga suuri probleeme tekkida. Mis siis ikkagi on takistav faktor, et kaevandami-sega veel ei tegeleta?

taaVi SiMSoN

Viimases Tarkade Klubi teadus-kohvikus tõi TTÜ Mäeinstituudi direktor Ingo Valgma ühe põh-jusena välja, et maailmaturu

hind on tasuvaks kaevandamiseks siiski liiga madal. Täielikuma pildi saamiseks Eesti maavaradest ja nende kaevandamise võimalusest soovitame kuulata kogu tea-duskohviku arutelu aadressil: http://www.t-klubi.ee/node/56.

detsembrikuu tarkade klubis küsiti, miks on meie jõeveed nii sogased. Sellest ajendatuna tekkis minul hoopis küsimus:

miks on meie mered nii tumedad ja soga-sed, samal ajal kui lõunamaades on meri imeilus sinine ja läbipaistev?

MirJaM

Läänemeri on sisemeri, millesse suubub palju jõgesid. Jõgedest satub merre suurel hulgal nii orgaanilist kui mineraalset ainet.

orgaaniline aine on taimede laguprodukt, mis voolab veekogusse maismaalt vihmaga või lume sulades ning mis on kollaka vär-vusega.

orgaaniline aine neelab päikesevalgust valgusspektri sinises piirkonnas. Kui vee-pinnale langevas valgusspektris neelatakse ära kogu sinise spektripiirkonna kiirgus, siis selles piirkonnas veepinnalt valgust tagasi ei peegeldu. sel juhul peegeldub enam valgust tagasi spektri rohelises ja punases piirkon-nas ning just seetõttu näib Läänemere vesi hallikas-rohekas.

ookeanis, kus orgaanilise aine hulk vees on väike, peegeldub suurem osa valgust tagasi valguspektri sinises piirkonnas ja see-

kÜsimused-vasTused

Miks vaatab Kuu meie poole kogu aeg sama näoga?kuuküsimus

pAn

THEr

MEd

IA/s

cA

npI

x

6

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

mis vaevab sinu südant?Kuu ja Maa suhete kohta esitatud küsimus toob Marile auhinnaks sten Lindqvisti raamatu «pommitamise ajalugu». Värskeid küsimusi levi-nud müütide, põnevate loodusnähtuste ja teaduse telgitaguste kohta ootame e-posti aadressil kysimus@t-klubi.ee või Tarkade Klubi lehekül-jele Facebookis. Toimetus teeb saadetud küsimuste seast valiku ning palub vastama asjatundjad. Järgmises numbris anname ühele küsijaist Bernd Ingmar Gutberleti raamatu «Maiade kalender».

Maa tiirleb ümber päikese ja pöörleb ümber enda telje. Maa kaaslane kuu on aga Maa poole pööratud alati

ühe ja sama küljega, kuna ta teeb täis-pöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks üm-ber Maa. kuidas on see nii, et ajastus on (ilmselt) enam kui millisekundilise täpsusega (muidu läheks ajapikku nihkesse)? Või ongi kuu asend Maa suhtes juba ajaga muutunud, aga me ei taju seda, kuna ajalised mastaabid on meie «tead(v)usajastuga» võrreldes niivõrd palju kordi suuremad?

Mari

Tänapäeva loodusteadu-se üheks põhialuseks on eeldus, et Loodus peab ilma Loojata hakkama

saama. Mis tähendab, et kuigi Kuu on alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, pole keegi teda sinna niimoodi pannud. Seega tuleb oletada, et just selline asend on kui mitte kõige parem, siis vähemalt kõige püsivam.

Muidugi, teadusinimestele sellest ei piisa. Nad tahavad ikka teada, miks on just selline asend parem kui mõni teine. Ja et kas see on alati ja igal pool nii. Õnneks on Päikesesüsteemi pla-neetidel hulgaliselt kaaslasi. Lööme lahti Wikipedia ja uurime asja. Ning mida näeme: kõik nad tiirlevad ümber oma planeedi «näoga selle poole». See käib nii Marsi tillukeste kaaslaste kui ka planeedi-mõõtu Ganymedese ja Titani kohta; erandiks on vaid Jupiteri ja Sa-turni kõige kaugemad, piklikel orbiitidel tiirlevad kaaslased. Aga neid peetakse ju kinnipüütud asteroidideks.

Isegi Päikesesüsteemi kõige mõis-tatuslikum objekt, oma orbiidil vastu-päeva liikuv Neptuuni kaaslane Triton, on end sättinud pöörlema täpselt sama perioodiga, kui kestab tema tiir ümber

Neptuuni.Mis on põhjuseks? Taevakehade tiir-

lemist juhib gravitatsiooniseadus, aga kuis jääb pöörlemisega? Koolifüüsika gravitatsioonivalem käib punktmasside kohta, aga taevakehad on üsna suured. Seetõttu tõmbab Maa Kuu lähemat kül-ge tugevamini kui kaugemat. Erinevus pole küll suur (Kuu läbimõõt on vähem kui sajandik Maa ja Kuu vahelisest kaugusest), aga piisav, et esile kutsu-da väikseid deformatsioone. Piltlikult väljendades venib Kuu pisut pikemaks ja tema pööramiseks tuleb teha tööd. Jõud, mis seda tööd teeb, mõjub kogu aeg ühes suunas: pidurdab pöörlemist, kui see on kiirem (pöörlemisperiood on väiksem tiirlemisperioodist), ja kiiren-dab, kui pöörlemine on liiga aeglane. Protsess, mida nimetatakse loodeliseks lukustamiseks (inglise keeles tidal locking) kestab seni, kuni perioodid võrdsustuvad.

Füüsikutele-matemaatikutele on see huvitav rehkendusülesanne. Arvutused näitavad, et Kuu-sarnase kaaslase mahapidurdamine võtab aega kümmekond miljonit aastat. Kuna Päi-kesesüsteemi vanust hinnatakse viiele miljardile aastale, siis pole ime, et kõik vähegi arvestatavamad kaaslased on «lukku pandud».

Aga see pole veel lõpp. Loodelised jõud mõjutavad ka Maad: ookeanide tõusu-mõõnalaineid oleme kõik koolis õppinud. Järelikult pidurdab Kuu Maa pöörlemist. Ainult et kuna Maa on palju suurem, kulub ka pidurdamiseks palju rohkem aega (hiidplaneetidel loomuli-kult veel rohkem). Ainus paar Päikese-süsteemis, mille loodeline evolutsioon on lõpule jõudnud, on Pluuto ja tema kaaslane Charon – nemad pöörlevad juba ammu sünkroonselt, «näod vas-tamisi».

Jaak JaaNiSte, aStroNooM, eeSti MaaÜlikooli dotSeNt

Miks vaatab Kuu meie poole kogu aeg sama näoga?

nA

sA

7

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

kÜsimused-vasTused

Maailma suurim müürikivi kaalub umbes 1000 tonni. Sellist kiviplokki kasutati teadaolevalt Jupiteri templi

rajamisel baalbekis (Heliopolises). tem-pel sai valmis aastal 60. kuidas aastal 60 selliseid kivihiiglasi küll liigutati?

tarMo ViibUr

Baalbek on Ida-Liibanonis Bekaa orus asuv linn. Õits-va foiniikia linna vallutasid kreeklased 331. e.m.a. ja tõlki-

sid-ristisid Heliopoliseks. Keiser Augus-tus muutis 16. aastal piirkonna kolmeks sajandiks rooma kolooniaks. roomlased ehitasid sinna, arvatavalt muistsetele müürijäänustele, monumentaalse an-sambli kolmest templist ja kolmest sise-hoovist, mis on ümbritsetud gigantsetest tahutud kividest müüriga.

Baalbekis on maailmakuulsad, inim-kätega tahutud kivikolossid: muistses kivimurrus kaks umbes 1200 tonni ras-kust risttahukat (üks neist kesksel pildil), kolm umbes 800tonnist müürikivi ja veel kakskümmend neli umbes 300tonnist müürikivi Jupiteri templi seinas.

Kaks suurimat, mõõtmetega umbes 21 x 4,8 x 4,2 m lubjakivist tahutud giganti on arheoloogide poolt leitud suh-teliselt hiljuti, teine alles 1990. aastal ja need on kõrvalolevas karjääris.

Maailma suurimate ehitusplatsile toodud ja tõstetud kivide seas on Jupiteri templi kolm umbes 800tonnist müürikivi.

Arvukalt arheolooge, teadlasi, inse-nere ja muidu tarku on loonud hulganisti hüpoteese ja teooriaid, kuidas need sinna said, kuid tänaseni puuduvad üheselt tõestavad arheoloogilised leiud toonaste ehitustehnoloogiate kohta.

Jättes seekord arutelust kõrvale arvukad sealsete rahvaste müüdid ja maaväliste tsivilisatsioonide teooriad, keskendume uurimustele, teooriatele ja ka praktilistele katsetele-töödele, mis veenvalt kinnitavad, et need kivimürakad on seal inimkäte poolt paika pandud.Arheoloogid kinnitavad, et Jupiteri templi ehitamisel on osaliselt kasutatud muist-

1. Maailma suurim kohale transporditud ja tõstetud kivirahn on kuulsa «Vaskratsaniku» pjedestaal ehk nn Kõuekivi peterburis. Keis-rinna Katariina käsul alustas 1768. aastal Vene armee kolonelleitnant, kreeka päritolu insener Marinos carburis 1500tonnise graniitrahnu vedu kuue kilomeetri kauguselt soome lahe äärest Lahtalt. carburis lasi oodata talve ja kui maa oli külmunud, pandi maha mitmed nõgusad rööpad, nende sisse

13,5 cm läbimõõduga pronkskuulid, peale teine nõgus rööbas, mis oli kinnitatud me-tallplaadi alla. Allikmaterjal kinnitab, et 400 mehe jõul kallutati kivi metallplaadile ja siis tiriti mere äärde. seal paigaldati rahn tohu-tule parvele ja veeti neeva kaldale. Kogu ettevõtmine kestis kaks aastat. peeter suure ausammas avati senati väljakul 1782. aastal.

3. robert rossi kantimise teooria: Tam-mepuust konsoolraam. Loomulikult on tõmbeköisi palju ja mehi võib olla sadu, aga ülesse ta läheb!

seid müüriosi.siin tutvustatud kuus võimalust on murd-

osa inseneritöödest ja teooriatest, millega üritatakse tagantjärele seletada, kuidas

ammustel aegadel on inimkätega loodud hiiglaslikke ehitisi.

tooMaS aakre, eHitUSiNSeNer, eeSti eHitUSiNSeNeride liit

8

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

2. sadu tonne kaaluvaid ehitisi on 20. sajandil viidud tervena uude asukohta: näi-teks 1950. aastatel Moskvas Gorki tänava laiendamisel liigutati mitut korrusmaja või näiteks 1999. aastal aastal nihutati ilma kraanadeta UsAs cape Hatterase tuletorn

erodeeruvast kaldast umbes 500 m kaugu-sele. 4830 tonni kaaluva tellistest tuletorni liigutamiseks kasutati terasrullikute peal olevaid hüdraulilisi tungraudu tõstetalade all. Kivipurust tee uude asukohta oli kaetud metallplaatidega ja aega läks 23 päeva.

5. Kaldteede, mudarampide ja rullikute kasutamine kergendab tirimist-tõstmist uuele asukohale.

4. Kangide kasutamine. Eks siingi saab rakendada sadu mehi.

6. Kõikide väiksemate, alla 300 tonni kaaluvate kivide tõstmisel, millistest on tehtud kogu templite kompleks, kasutati rooma kraanasid ehk po-lüspaste. rooma kraana piirajaks ülisuurte raskuste tõstmisel oli köite tõmbetugevus. nii sai inimeste arvu vähendada kolm korda, muud ei mida-gi. Muistsel ajal aga inimesi jätkus.

FoTod: rIA-noVosTI/scAnpIx, wIKIMEdIA, UsA KonGrEssI rAAMATUKoGU, rEpro

JoonIs: AIVAr UdUMETs

9

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

TEKsT: arko oleSk

kui tuleviku elektriautod hakkavad ringi vurama

uudsete akude jõul, ei võta nende laadimine aega rohkem kui praegu tavalise auto tanki-mine. Ka telefonide ja sülear-vutite akud täituksid sekundi-te ja minutitega.

Sellelaadsete uudisakude-ga on viimastel nädalatel välja tulnud lausa mitu Ameerika uurimisrühma. Illinoisi üli-koolis materjaliteaduste pro-fessori Paul Brauni töörühmas välja töötatud akude saladus on katoodi nanostruktuur, mis lubab laadimisaega tunduvalt vähendada, ilma et mahutavus selle arvelt kannataks.

Ajakirjas Nature Nanotech-

nology ilmunud artiklis näi-tasid nad, et aku elektroodid laadusid täis või tühjaks mõne sekundiga ehk kümme kuni sada korda kiiremini kui tava-lised, ühest tükist koosnevad elektroodid. Samal ajal funkt-sioneeris aku seadmetes täiesti normaalselt.

Mitu head omadust«Meie süsteemis on võimalik saada võimsust nagu konden-saatoris ja energiat nagu akus,» selgitas Braun. «Suurem osa kondensaatoreid salvestavad väga vähe energiat. Nad suu-davad seda kiiresti vabastada, kuid mahutavad vähe. Suurem osa akusid salvestavad päris suurtes kogustes energiat, kuid nad ei suuda seda kiires-ti vabastada või koguda. Meie

Uued akud laevad täis sek undite jooksul

aku teeb mõlemat.»Kiire laadimine või tühjen-

damine vähendab tavaliste liitiumioon- või nikkelakude töövõimet. Ka Eestisse saabu-vate elektriautode puhul rää-

gitakse, et akude täislaadimine võtab mitu tundi, pooletunni-se kiirlaadimisega on võimalik akusid täita 80 protsendi jagu.

Kiire laadimine on võimalik, kui aku aktiivaine teha õhuke-

se kilena, ent samas vähendab see mahutavuse peaaegu nulli-ni, kuna aktiivainel pole ener-gia salvestamiseks piisavalt ruumala.

Brauni rühm keris selle kile

«Kui akud täituksid viie minutiga, siis suhtuksid sa selles-se samamoodi nagu tankimisse.»

10

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Uued akud laevad täis sek undite jooksulFüüsika

Tartlased ehitavad rootsi oma kiirekanaliTartu füüsikud saavad 2015. aastaks Rootsis, Lundi lähedal asuvas rahvusvahelises sünkro-tronkiirguse keskuses oma kii-rekanali, mida saavad uurimis-tööks kasutada paljude erialade esindajad bioloogidest vanu käsikirju uurivate ajaloolasteni.

TÜ Füüsika Instituudi rönt-genspektroskoopia labori juha-taja Arvo Kikase sõnul on kiirgu-se abil võimalik uurida erineva-tes ainetes toimuvaid protsesse ning TÜ teadlased hakkavad uuel kiirekanalil uurima eelkõige uute materjalide omadusi. «Hea näide sünkrotronkiirguse abil tehtud katsetest on vedelkristall-ekraanide võidukäik,» ütles ta.

Sünkrotronid on kõige suure-ma intensiivsusega kiirgusalli-kad ultraviolett- ja röntgenikiir-guse valdkonnas, selgitas Kikas.

loodus

Õige toit teeb siidi värviliseksTekstiilitööstust on võimalik teha keskkonnasõbralikumaks, kui lasta siidiniiti värvida juba seda tootvatel siidiussidel. Sin-gapuri teadlased lisasid siidiussi tavapärasele mooruspuudieedi-le veel spetsiaalseid värvaineid ning tänu sellele oligi saadav siid juba värviline. See lubaks töös-tusel kokku hoida värvaineid ning palju värvimiseks kuluvat vett.

Teadlaste sõnul on lähene-mine piisavalt lihtne ja odav, et seda tööstuslikus ulatuses kasu-tada. Lisaks pakuvad teadlased, et samal moel peaks olema võimalik toota meditsiiniliseks otstarbeks näiteks antibakte-riaalset või põletikuvastast siidi.

vÕrgus: elektriautode laadimise küsimus on takistuseks nende laiemal kasutusel. rEUTErs/scAnpIx

kolmemõõtmeliseks struk-tuuriks ja saavutas sedamoodi korraga nii suure mahutavuse kui ka voolutugevuse.

Tänu sellele, et nad katsid pinna tillukeste kuulikestega,

saab materjali mõne lihtsa võt-tega efektiivselt soovitud kol-memõõtmelisele kujule viia. Braun sõnas, et kõik kasuta-tud tootmisvõtted on tõhusalt rakendatavad ka tööstuslikul tasemel.

Universaalne struktuurLõpptulemuses on elektroo-dide struktuur, mille vahel saavad liitiumiioonid kiiresti liikuda, õhuke aktiivaine kiht ning hea elektrijuhtivusega metallsõrestik. Töörühm de-monstreeris uut struktuuri nii liitium- kui nikkelakude peal, kuid kinnitab, et lähenemine on universaalne ja kasutatav mis tahes aku puhul. «Kui kee-gi tuleb välja parema keemilise koostisega akuga, siis kehtib põhimõte ka selle puhul,» kin-nitas Braun. «See pole seotud ühe kindla akutüübiga, vaid on pigem uus paradigma, kuidas aku omaduste parandamiseks mõelda kolmes mõõtmes.»

Ameerika Keemiaühingu aastakongressil tutvustas oma akut ka Colorado State Uni-

versity töörühm, kes katoodi asemel võtsid tähelepanu alla liitiumioonakude anoodi, sa-muti tuues mängu kolmanda mõõtme.

Tavaliselt anoodina kasu-tatava grafiidi asendas Amy Prieto töörühm vase ja anti-moni sulamist nanotraatidega, mis asetati kolmemõõtmelisse struktuuri. Esimene proto-tüüp, mis oli umbes mobiiltele-foni aku suurune, laadus paari tunni asemel täis 12 minutiga. Ühtlasi on sellise aku eluiga kaks korda pikem kui tavalisel liitiumioonakul ning on võima-lik teha kergemaid ja õhemaid akusid, lubas Prieto.

Ka Massachusettsi tehno-loogiainstituudi (MIT) tead-lased tutvustasid märtsikuus ajakirjas Nature lahendust, mis võimaldab akude senisest sada korda kiiremat laadimist. Selle aku katood koosneb nanomõõ-dus liitiumraudfosfaadi kuuli-kestest. Ka sellist akut kulutab iga laadimise-tühjendamise tsükkel vähem ja seega on aku eluiga pikem.

Kui mobiiltelefonide ja sülear-vutite puhul võivad uued, kiire-mini täituvad akud suurendada lihtsalt kasutaja mugavust, siis elektriautode puhul võib see saada nende leviku oluliseks hoogustajaks, usuvad tead-lased.

«Mobiiltelefonide, sülearvu-tite ja teiste elektroonikasead-mete laadimiseks kuluv aeg võib teinekord olla tõesti tüü-tu,» märkis Amy prieto. «siiski ei takista see kedagi neid too-teid ostmast. Laadimisaeg võib elektriautode puhul olla aga palju olulisem tegur.»

praegu müügis olevad elektriautod sõidavad ühe aku-täiega suvistes oludes umbes 150–180 kilomeetrit. Üle Eesti

rajatavates laadimispunktides saab pooletunnise kiirlaadi-misega aku täita umbes 80 protsendi ulatuses, uued akud peaksid võimaldama aga seda, et käik laadimispunkti ei eri-neks ajaliselt oluliselt sellest, mis praegu kulub auto bensiini-ga tankimise peale.

«Kui akud täituksid viie mi-nutiga, siis suhtuksid sa selles-se samamoodi nagu tankimisse sisepõlemismootoriga autode puhul,» arvas paul Braun. «sa sõidaksid lihtsalt laadimispunk-ti ja laeks aku täis, samamoodi nagu tangiks autot bensiiniga.»

nii Braun kui prieto on veendunud, et nende töörühma väljatöötatud akud sobivad eriti hästi elektriautodele.

rakendus

elektriautod võidavad kõige rohkem

11

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

viimased aastakümned on valdav olnud arusaam, et

esimesed ameeriklased saa-busid üle Beringi väina Uude Maailma viimase jääaja lõpus, umbes 13 000 aasta eest. USA lõunaosas tehtud arheoloogi-line leid seab selle aga suure kahtluse alla.

Texase A&Mi ülikooli ar-heoloogid Michael R. Watersi juhtimisel kaevasid Texase pealinna Austini lähistel maast välja 15 000 eset, nende seas ka tööriistu, millel on vanust vähemalt 13 200 aastat, mõnel kuni 15 500 aastat.

Seega on leiud kuni paar tuhat aastat vanemad kui seni esimesteks asukateks peetud Clovise kultuuri esindajate ar-tefaktid.

«Paljud leiud on ainult töö-riistade tootmisest või terita-misest tekkinud killud,» rääkis 2006. aastal seal väljakaevami-si juhatav Waters. «Leidsime aga ka 50 tööriista, enamik neist noad, mida kasutati ilm-selt lõikamisel ja kaapimisel.»

Nende vanuse määramine polnud aga sugugi kerge. Pol-nud säilinud piisavalt orgaa-nilist ainet, mille puhul oleks saanud kasutada radiosüsiniku meetodit. Selle asemel hinnati leide varjanud pinnasekihi va-nust. Kuigi sellise vanuse mää-ramise puhul võib alati tekkida kahtlus, et tööriistad sattusid vanemasse kihti mingil muul põhjusel, räägivad mitmed tõendid selle vastu. Näiteks õnnestus ühest kihist leitud

ütlesid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloo-gia- ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmotuisk leiab, et elektriautode laiem kasutuselevõtt sõltub muu hulgas nafta hinnast. (Eesti päevaleht, 30. märts)

sellist kuumalainet nagu eelmi-sel suvel pole Euroopa kogenud viimase 500 aasta jooksul. suvi oli rekordiline nii keskmise tem-peratuuri kui ka ulatuse poolest, leidsid andmeid analüüsinud Šveitsi teadlased.

Teadlaste kohaselt ulatus temperatuur kuni 13,3 °c üle keskmise ning kuumalaine kat-tis kahe miljoni ruutkilomeetri suuruse maa-ala. Eriti rängalt

sai kannatada Venemaa, kus põud hävitas viljasaake ja süütas metsi.

Lisaks uurisid teadlased regionaalseid kliimamudeleid kasutades, kui suur on sarnaste suvede tulevane tõenäosus. Kuna 2010 oli nii äärmuslik, siis lähikümnendeil pole selle kordu-mine tõenäoline, sajandi lõpus võib neid esineda aga keskmiselt iga kaheksa aasta tagant.

Eesti rahva Muuseumi direktor kristaaru ütleb, et muuseum peab olema ka keskkond, kus inimesel oleks lihtsalt hea olla. (Õhtu-leht, 5. märts)

«Järgmise kümne aasta projekt on see, kuidas oluline osa sellest tea-dusinfost jõuaks tagasi patsiendini, igaüheni eraldi.»

«Tarbija otsus suurte investeeringute puhul on enamuses ratsionaalne ja vaid veidike emotsionaalne. Seega tuleb oodata, mil elektriauto ja ben-siiniauto kulud jõuavad teineteise lähedale, sest siis saavad määravaks ka muud aspektid, nagu näiteks mõju keskkonnale.»

«Muuseum nüüdisühiskonnas peaks talletama aega ja elu, mis on meie ümber, katsuma panna inimesi mõ-tisklema mingite teemade üle. Aga mitte olema raiutud maa sis-se, suletud, valvatud.»

Kirjanik ja kolumnist mihkelmutt arvab, et ei ole moraalne tuumaenergiast

loobudes jätta miljardeid inimesi ilma kõrgemast elatustasemest. (posti-mees, 23. märts)

Geenivaramu eestvedaja, akadeemik andresmets-palu sõnul on geenivaramu ülesehitamise järel kätte jõudnud aeg, kui andmeid saab kasutama hakata. (posti-mees, 11. märts)

Leiud täiendavad A meerika asustamise lugu

mullune kuumalaine oli erakordne

«Aga praktiliselt on [taastuvenergia] ikkagi nišikaup veel pikaks ajaks, kuuludes samasse kategooriasse kui mahetoit, jäätmete sorteerimine, kepikõnd, laiemalt võttes tervise- ja

keskkonnateadlikkus terviku-na.»

killud uuesti omavahel kokku sobitada, mis viitab, et need asusid algses matmiskohas.

Peale leidude päritoluki-hi dateerimise kõneleb leitu suurema vanuse poolt ka töö-riistade iseloom. Need näivad algelisemad kui Clovise kul-tuuri tööriistad. Pihukirved ja talvad on väiksemad ning kiltkivist, sobilikud rännakutel kaasaskandmiseks. Tolleaeg-sed asukad olid ilmselt kütid-

12

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Hispaania, soome ja Eesti teadlaste uurimus avab uue suu-na psüühikahäirete uurimises: nad leidsid mitu geenilülitit, mis juhivad paanikahäirega seosta-tud geene.

paanikahäirel on osaliselt geneetilised põhjused ja on leitud mitmeid geene, mis on sellega ilmselt seotud. Ent ühegi roll pole eriti suur. «nüüd oleme leidnud, et peale geenide võivad samamoodi väga olulised olla ka regulaatorelemendid, mis geene

reguleerivad,» selgitas uurimuse üks autor, Eesti Biokeskuse tead-lane Kristi pettai.

Ajakirjas Biological psychia-try toovad teadlased välja paar mikro-rnAd, mis reguleerivad korraga mitut paanikahäirega seotud geeni, olles seega oluli-semad kui ükski geen iseseisvalt. Mikro-rnAd on lühikesed rnA jupid, mis dnA külge kinnitudes juhivad geenide tööd.

«psühhiaatrilised haigused on hästi keerulised; ei ole nii, et

üks geen põhjustab üht haigust,» rääkis pettai. «Mikro-rnAd on psüühikahäirete uurimises uus suund ja see on väga huvitav leid. Tahame seda kindlasti edasi uurida.»

«Kui meil on teada geenid, mis paanikahäire kujunemises olulised ja mis neid geene oma-korda mõjutavad, siis loodan, et see on ka oluline info ravimitöös-tusele,» lisas pettai. Eestist olid artikli autorite seas veel Andres Metspalu ja Eduard Maron.

Leiud täiendavad A meerika asustamise lugu

rna jupid reguleerivad paanikat

MIc

HA

EL w

ATE

rs

8.aprill1931

aerodroom ürgmetsasUue-Guinea saare neitsilikus metsas avati aerodroom. Tema asutamiseks tuli dünamiidi abil purustada hiiglasuuri põliseid puid, mis kolmkümmend ja rohkem meetrit kõrged. See aerodroom asub hiljuti avasta-tud kullaväljade lähedal. Kulla töötlemiseks tarvilikud masinad veeti lennukitel kohale. Samuti hakatakse ka leitud kulda lennu-kitega vedama.

9.aprill1931

Tervise batsillusSaksa lehed teatavad, et Ham-burgi arst dr. Lierpe on teinud kõmulise leiutuse, on eraldanud tervise batsilluse, kelle abil võimalik inimsugu tervendada ja noorendada Steinachi ja Vo-ronovi meetodeid tarvitamata. Tervise batsillus istutatakse lihtsalt ühe verest teise verre.

«Tervise batsillus» kuulub dr. Lierpe ütelusel stapülococcuse klassi, teda leidub igas organis-mis ja ta annab end eraldada nagu iga teinegi batsillus.

Berliini professorid suhtuvad skeptiliselt sellesse leiutusesse.

10.aprill1931

postkontor põhjanabaleÜhendriikide valitsus avas ametlikult esimese postkontori Põhjanabal. See postkontor asub tegevusse küll alles siis, kui allveepaat «Nautilus» jõuab nabale. Kuid nüüd on välja las-tud erilised Põhjanaba margid, mille müügist saadav raha läheb ekspeditsiooni kulude katteks.

«Nautilus» võtab kaasa suure hulga kirju, mis kõik Põhjanaba markidega maksustatud. Pärast «Nautiluse» saabumist Põh-janabale avab ekspeditsiooni komandandi abi Schlossbach postkontori ja tembeldab seal kirjad. Tempel on juba samuti valmis ja sisaldab sõna «Põh-janaba». Kirjad toimetatakse adressaatidele kätte muidugi alles pärast «Nautiluse» pikalt matkalt tagasijõudmist.ALLIKAs: KAJA

vanasTi

korilased.Tööriistad meenutavad küll

Clovise analooge, kuid suuri loomi poleks nendega nottida saanud. Clovise inimesed küt-tisid oma relvadega aga mam-muteid ja piisoneid.

Kliima oli tol ajal ka Texases aasta keskmise lõikes umbes viis-kuus kraadi jahedam kui praegu, kuid ressursse jätkus ja see on Watersi arvates põh-jus, miks inimesed seda paika

ikka ja jälle asustasid.Clovise kultuuri eelseid ese-

meid on viimastel aastaküm-netel leitud ka mujalt USAst, aga ka Lõuna-Ameerikast, kuid kuna need olid üksikud, siis neis kaheldi. Waters on seisukohal, et Texase suurleid pakub esimesi vettpidavaid tõendeid selle kohta, et inime-sed asustasid Ameerika mand-rit ka enne Clovise kultuuri.

«See avastus sunnib meid

asju ümber hindama,» märkis ta. «On aeg Clovise teooriast lõpuks ometi loobuda ja lei-da uus Ameerika maailmajao asustamise mudel.»

Eelkõige tähendab see tunnustamist, et Ameerika asustati mereteed pidi, kuna maasilda pidi Siberist Amee-rikasse pääsemine oli võimalik lühikest aega ning mitte siis, kui valmisid Texasest leitud tööriistad.

13

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

on uus andmeside rekord, mille püstitasid saksa ja Taani teadlased, saates faile mööda 29 kilomeetri pikkust valgus-kaablit. see võrdub 240 dVd mahu saatmisega sekundis.

50 miljonit aastat vana on roomaja fossiil, millelt teadlased leidsid na-hatükke. Teadlastel õnnestus mikroskoobi all kenasti näha ürgse roomaja nahamustrit ning infrapunavalguse all avastada ka pehme koe val-kude osi.

73 detsibelli on mõõdetud Briti kassi smo-key nurrumise tugevuseks. see on võrreldav muruniiduki valjusega. Kassi omanik esitas mõõtmistulemuse Guinnessi rekordite raamatule kinnita-miseks.

100 kraadi celsiuse järgi on Maast 75 valgusaasta kaugusel oleva pruuni kääbustähe pinnatem-peratuur. nii jahedat tähte pole varem leitud.

600 nanomeetrit on maailma väikseima reak-tiivmootori läbimõõt, selle ehitasid saksa teadlased. Metalltorukestest seadmeid, mille kaal on vaid üks piko-gramm, võib tulevikus kasuta-da ravimite kohaletoimetami-seks inimkehas.

numbrid

Kui tavaliselt teeb pilvkate öö pimedamaks, varjates tähe- ja kuusära, siis linnades on pilvine öö kümme korda heledam kui selge taeva korral. selle põhju-seks on linnade tehisvalgustus, mis pilvedelt tagasi peegeldub.

Berliini ümbruses taeva heledust mõõtnud teadlased leidsid, et isegi linnasüdamest paarikümne kilomeetri kaugu-sel, keset põlde, tegi linnasära

öö kolm korda heledamaks, kui oleks olnud selge taeva korral.

Mõõtmised olid osa projek-tist, mille eesmärk on uurida valgusreostuse ökoloogilisi ja tervislikke, aga ka kultuurilisi ja sotsioökonoomilisi mõjusid ning otsida probleemile lahendusi. Valgusreostus segab nii inimest kui ka loodust ning ajab sassi loomuliku rütmi, hoiatavad tead-lased.

uus ja tõhus minikaamera-te masstootmise viis lubab

soolatera mõõtu kaameraid valmistada kas või ühekord-seks kasutuseks. Kaamera väl-ja töötanud Saksa teadlased on silmas pidanud eelkõige me-ditsiini vajadusi haiguste avas-tamiseks inimkehast.

Kaamera mõõtmed on igast küljest vaid üks millimeeter. «See on sama väike nagu üks jämesoola tera – kõige väik-sem kaamera, mida me tea-me,» rääkis kaamera väljatöö-tamisel osalenud firma Awaiba tegevjuht Stephen Voltz.

«Kui kaamerat siin laua peal vaadata, on raske uskuda, et see töötab,» lisab projekti teise osapoole esindaja, Fraunhoferi instituudi projektijuht Michael Töpper. Kaamera lahutusvõi-me on 62 500 pikslit.

Eelkõige pidas Fraunhofe-ri instituut kaameraga silmas meditsiini vajadusi. Soolestiku uurimisel või endoskoopilis-te operatsioonide läbiviimisel kasutatakse praegugi tihti ke-hasse viidavaid minikaame-raid, kuid need on käsitsi kok-kupanemise tõttu kallid ja neid peab pärast iga kasutuskorda põhjalikult steriliseerima.

Fraunhoferi instituut ja pildisensoreid tootev Awaiba töötasid üheskoos välja teh-noloogia, mis võimaldab val-mistada minikaameraid mas-stootmises, langetades nende hinda tunduvalt. Nüüd saab neid toota kas või ühekord-

pilved võimendavad linnade valgusreostust

seks kasutamiseks, miska võib oodata suuremat kasutamist näiteks soolestiku uurimisel ja sealt vähkkasvajate avasta-misel.

Praegu katsetab Awaiba seadmeid ja loodab tootmisega alustada kahe aasta jooksul. Nii Voltz kui Töpper usuvad, et pi-sikaamerate kasutusvaldkond on lai, ning näevad võimalusi ka autotööstuses.

Kaameratega saaks asenda-da tahavaatepeeglid, kasutada neid abina parkimisel või juhi jälgimisel.

«Kui mõelda väga, väga väi-keste kaamerate peale, siis on võimalik leida kümneid raken-dusi,» märkis Töpper. «Mõelge näiteks telefonikaamerate pea-le: kümne aasta eest naersid kõik, et milleks on vaja kaame-rat telefoni sees.»

Minikaamera poeb kehasse

Aw

AIB

ApA

nTH

ErM

EdIA

/sc

An

pIx

14

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

nagu räägivad vastava ala tootjad ja standardite

kehtestajad, on küsimus in-telligentsuses. Tööpõhimõte on jäänud samaks: ( juhtme-ga) laadimisaluses peitub induktiivpool, mis levitab magnetvälja ning sellele ase-tatavas juhtmevabas seadmes asub teine induktiivpool, mis muundab selle välja taas elekt-rienergiaks.

Täpselt samamoodi käib pingemuundamisprotsess tra-ditsioonilises trafoga laadijas, kus need kaks pooli on keritud väga lähestikku ühele alusele, mis aitab võimalikult väikeste kadudega energiat üle kanda.

Kuna aga juhtmevabale laa-dimisalusele asetatav seade ei saavuta kunagi sellist efek-tiivsust nagu spetsmaterjalist südamikuga trafod, siis on kaod seni olnud üsna suured.

Nüüd asubki mängu moodne infotehnoloogia ja intelligent-sed lahendused. Juba aprillis võib esimest sellist intelligent-set juhtmeta laadijat ka Eestis kohata: LG WCP-700 kasutab Fulton Technology väljatöö-tatud juhtmevaba laadimise tehnoloogiat eCoupled. See on üks paljulubavatest stan-darditest, mis peagi võidakse kasutusele võtta ka juhtmeva-bade «töölaudade» puhul, mis laevad näiteks lauale asetata-vat sülearvutit, hiirt ja muid seadmeid.

Kui läheduses pole juht-mevabalt laetavat seadet või on need täis laetud, siis selline laadimisalus erinevalt seina ühendatavatest adapteritest voolu ei tarbi. Telefoni aluse-le asetades uurib juhtmevaba laadija juhtmevaba andme-sidet kasutades, kui palju on

vaja laadida, ja selgitab välja ka sobivaima resonantssageduse. Kui plaadile asetatakse mitte-laetav ese, siis lülitatakse sead-me magnetväli välja. Nii pole põhjust karta oma käe «kiirita-mist» või laadija ülekoormust mõne metalleseme pärast.

Intelligentne tehnoloogia, mis seadmega suheldes laadi-misvajadust hindab, vähendab tavaliselt suurt energiakadu, tagades efektiivsuse kuni 98 protsenti.

Eestis tuleb esimene eCoup-led-tehnoloogiaga laadimis-alus müügile tõenäoliselt juba sel kuul ja LG Electronicsi laa-dimisaluse hind saab olema ca 50 eurot. Järgmisena on mui-dugi vaja ka rohkem erinevaid seadmeid, mida saaks juhtme-vabalt laadida, aga arvata on, et ega needki end enam kaua oodata lase.

nano

nanoantennid trükitakse printerigaIllinoisi ülikool on leidmas lahen-dust aina väiksemaks muutuva-te seadmete aina nõudlikumaks muutuvatele antennidele – neid võib peagi nanotehnoloogias trükkida kolmemõõtmelistele asjadele. Näiteks saab hea mik-roskoopilise antenni, trükkides mobiilisageduse vastuvõtuks vajaliku antennimustri hõbe-daosakesi sisaldava tindi abil klaassfäärile.

puhasrÕÕm.ee

eesti domeenid saavad täpitähed13. juunist saab esialgsete plaa-nide järgi esimest korda re-gistreerida Eesti domeeni kogu tähestiku ulatuses: domeeninimi võib sisaldada kõiki täpitähti, katusega tähti ja õ-d.

Eesti .ee-lõpulisele rahvusdo-meenile tuuakse käibele tähed õ, ä, ö, ü, š ja ž, millega kaetakse .ee domeeni all kogu Eesti tä-hestiku ulatus.

Kaido Einama | tehnoloogiaKaido Einama on Arvutimaailma peatoimetaja.

Elektrit saab juhtmetaJuba eelmisel sajandil võis odavate vidinate poodidest leida müügilt «juhtmeta» laadijatega elektrilisi hambahar-ju ja muud nipet-näpet. Nüüd räägivad suured uudised juhtmevabadest mobiili- ja sülearvutilaadijatest ning kõik ahhetavad. Kus on siis progress?

15

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Tõnu Korrol | autoTõnu Korrol on Autolehe tegevtoimetaja.

nüüdseks on teada, et elektriautod jõuavad juba

lähiaastatel suurearvuliselt ka Eestisse. See teema erutab paljusid ja paneb häälekalt arvamust avaldama. Lähene-gem asjale lihtsas numbrite keeles.

Märtsi keskel jõudis esimese moodsa elektriautona Eestisse Citroën C-Zero. Enne seda oli Eestis registreeritud viis elekt-riautot, neist osad iseehitatud. C-Zero on praktiliselt identne Mitsubishi mudeliga i-MIEV, mille riik soetab alates selle aasta lõpust kõigile omavalit-sustele.

Eraisikutele pakub riik elektriauto ostul toetust, mis praeguse info järgi on kuni 18 000 eurot. Kui arvestada, et Citroën C-Zero maksab 35 000 eurot (547 600 krooni), tuleks ostjal endal käia välja vaid 17 000 eurot (266 000 kroo-ni). Viimane number aga eriti enam ei erinegi sellest hinnast, mis tuleks «tavalise» ehk ben-siinimootoriga väikeauto ostul välja käia.

et siis jahile! või kuidas?Kuidas toimida, kui oleksite Mongoolia ärimees, kelle hobiks on jahipidamine ning kelle tas-kut põletab 12,5 miljonit krooni (800 000 eurot). Muidugi, tellite Mercedeselt ainulaadse kuuerattaveolise jahisõiduki! Ja siis tellib sõber kah.

Ulaanbaatarist tellitud kaks unikaalset jahisõidukit varustati spetsiaalse pealisehitisega, mis koosneb köögist/elutoast ning autopäras paiknevast ATV-garaažist. Mõistagi on autos relvahoidikud, internetiühendus ja 46tolline teler, aga ka köetava marmorpõrandaga vannituba. Lisaks võtab 6 x 6-hiiglane pardale 250liitrise puhta vee varu ning paakidesse 500 liitrit diislikütust, millest kokkuvõttes peaks jätkuma päris pikaks ja-hiretkeks.

oksJon

paavsti Cadillac pannakse oksjonileMais Itaalias toimuvale oksjo-nile tuleb 1938. aasta limusiin Cadillac V-16 Town Car, mis ehi-tati omal ajal Vatikani garaažile paavsti Pius XII ajal. Püha isa viis edasi V-16-mootor töömahuga 7,07 liitrit ja võimsusega 175 hj. Tegu oli toona kõige sujuvama käiguga autoga, mis täitis oma rolli esindussõidukina tõenäoli-selt ideaalilähedaselt. Esinduslik limusiin on heas konditsioonis. Esialgu pole veel avaldatud või-maliku hinnataseme prognoosi.

erimudel

Eestit erutab elektriautoA

Ud

I

auto tüüp elektriauto1 (Väike) tavaautoKütus Elekter BensiinEnergiakulu 17 kwh/100 km 6,5 l / 100 kmEnergiaühiku hind 0,1005 €/kwh 1,23 €/lrahakulu u 2 senti/km u 8 senti/kmKütusekulu aastas 2500 € 10 000 €Hoolduskulu aastas 02 u 200 €sääst aastas³ 7700 € ostuhind 17 000 €4 13 000 €Kulu kokku 19 500 € 33 200 €Vahe –13 700 €

1 näiteks citroën c-Zero / Mitsubishi i-MIEV / peugeot ion2 Tavamõistes hooldust elektriauto ei vaja, siiski peab arvestama pidurite ja rehvide kulumisega.3 Läbisõit 12 500 km4 Koos ostutoetusega

ALLIKAs: AUToLEHT

arvestus

Eurosid ritta seades (vt ta-bel) võib tõestada, et elektri-auto tasub ennast rahaliselt ära juba aastaga – kui arvesta-da riigipoolset ostutoetust.

Hõiskamiseks pole siiski põhjust, sest elektriauto puu-duseks jääb endiselt napp sõiduulatus (Eesti oludes

sadakond kilomeetrit). Ben-siinimootoriga kujuneb sõit kallimaks, aga sõitjad jõuavad kiiremini ja kaugemale. Kuidas kiirust väärtustada, on juba keerulisem numbrite keelde panna. Eks iga autojuht peab sellele oma hinnasildi välja mõtlema.

pILL

E rU

ssI

16

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

elevant ulatab teisele abistava londipiltuudis

Elevandid saavad aru, millal on tarvilik omavahel koostööd teha, ja kui vaja, siis ootavad, millal teine saab appi tulla.

Cambridge’i ülikooli teadla-sed katsetasid aasia elevantide peal klassikalist eksperimenti, mille abil on tõestatud näiteks šimpansite koostööoskus. Plangule on asetatud kausid maisiga ning need saab kätte vaid siis, kui lauajuppi külge-kinnitatud köitest tirides lähe-male tõmmata.

Trikk on selles, et vaid ühest köiest tõmmates plank ei nihku

ning maius jääb kättesaama-tuks. Maisikausid nihkuvad londiulatusse vaid siis, kui mõlemast köieotsast korraga tõmmata. See nõuab kahe loo-ma koostööd. Vaid loetud arv liike on näidanud, et saavad probleemist aru ja suudavad üheskoos tegutsedes eesmärgi saavutada; nende seas on šim-pansid, hüäänid, künnivaresed ja loomulikult inimesed. Nüüd siis ka elevandid.

Tais läbi viidud eksperi-mendid näitasid, et kui paa-rilist hetkel polnud, suutsid

elevandid kannatlikult oodata, millal teine kohale jõuab, et siis ühiselt ülesannet soorita-ma asuda. «Nad õppisid seda kiiremini kui šimpansid. Nad seisid seal, hoides köieotsa, ja lihtsalt ootasid,» kirjeldas uurimuse autor, eksperi-mentaalpsühholoog Joshua Plotnik. Näiteks varesed seda ei oska.

Kui eksperiment oli nii sea-tud, et teine köieots polnud kättesaadav, taipasid elevan-did, et ülesanne on lootusetu, ning loobusid.

18

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Ap/

scA

npI

x

19

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

kÕige...

Kõige tugevamad maavärinadJaapanit märtsikuus laastanud maa-värin oli mõõtmiste ajaloo tugevuselt neljas.

Koht edetabelisAsukohtMagnituudToimumise aeg

prints williami laht, Alaska9,228. märts 1964

sumatra saare põhjaranniku lähedal, Indoneesia9,126. detsember 2004

Honshu saare idaranniku lähedal, Jaapan9,011. märts 2011

Kamtšatka9,04. november 1952

Aleuudid, Alaska8,74. veebruar 1965

sumatra saare põhja-osa, Indoneesia8,628. märts 2005

Assam ja Tiibet8,615. august 1950

magnituud

Maavärina tugevust hinnatakse energia hulga järgi, mis on vabanenud maavärina toimel. Kasutatav skaala on logaritmiline, mis tähendab, et iga järgmine aste vastab suurenenud energia hulgale 101,5 ehk ligi-kaudu 32 korda, kaks astet seega vastab 103 ehk tuhandekordsele energiavahele. Teisisõnu on maavärin magnituudiga 7

tuhat korda võimsam kui maavärin magni-tuudiga 5. Skaala töötati välja 1979. aastal ja vahetas välja Richteri skaala.Tuleb meeles pidada, et magnituud on ühikuta suurus. Seega on õige öelda «maa-värina magnituud oli 9», mitte «maavärina tugevus oli 9 magnituudi».

India-Austraalia

Vaikse ookeani

Juan de Fuca

Nazca

Filipiini

Cocose

Antarktika

ALATEs MÕÕTMIsTE ALGUsEsT 140 AAsTA EEsT

20

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Tšiili9,522. mai 1960

Maule piirkonna rannik, Tšiili8,827. veebruar 2010

Ecuadori rannik8,831. jaanuar 1906

katastrooFid

kõige hävitavamad maavärinad

Shaanxi, Hiina830 000 ohvrit23. jaanuar 1556

Tangshan, Hiina255 00027. juuli 1976

Aleppo, Süüria230 0009. august 1138

Sumatra228 00026. detsember 2004

Haiti222 50012. jaanuar 2010

sagedus

Hinnanguliselt leiab aastas maailmas aset pool miljonit mõõdetavat maavärinat, millest 100 000 on inimesele tuntavad ja 100 tekitavad kahjusid. Suurem osa maa-värinatest on aga liiga nõrgad või mõõte-jaamadest liiga kaugel, et seismojaamade poolt üles täheldatud saada.

Maavärina tugevus Maavärinaid aastas (keskmiselt)Magnituudiga 8 ja enam 17–7,9 156–6,9 1345–5,9 13194–4,9 13 0003–3,9 130 0002–2,9 1 300 000

ALLIKAd: Us GEoLoGIcAL sUrVEy, wIKIpEdIA

Aafrika

Euraasia

Põhja-Ameerika

Lõuna-Ameerika

Araabia

Drake’i (Scotia)

Kariibi

laamad

Maakoor ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragune-nud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad (vt kaardil).

AFp

/sc

An

pIx

no

AA

21

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

kolumn

miks ei viita ajakirjanikud algallikatele? Olgu see siis pressiteade, artikkel tea-duslikus ajakirjas, ametlik raport või isegi (kui kõik tunnevad end julgelt) intervjuu teksti täielik

üleskirjutus, sisaldab algallikas rohkem teavet huvitatud lugeja jaoks, näitab sinu tehtud tööd ja lubab inimestel kontrollida, kas see, mida kir-jutasid, oli õige. Võib-olla oleks algallikatele vii-tamine lihtsalt liiga piinlik. Siin on kolm lühikest lugu.

Ajalehes Daily Telegraph ilmus pealkiri «Tuu-leparke süüdistatakse vaalade kinnirandumi-ses». Lugu jätkus lausega: «Probleemi uurinud teadlaste arvates on avamere tuulepargid üks peamisi põhjuseid, miks vaalad end randadesse kinni ujuvad.» Valitsuse portfellita minister lee-di Warsi osundas BBC saates «Question Time» sellele kui faktile, väideldes tuuleparkide vastu.

Kuid igaüks, kes loeb ajakirjas PloS One seda vaba juurdepääsuga artiklit pealkirjaga «Nokis-vaalad reageerivad simuleeritud ja tegelikele mereväesonaritele», näeb, et uurimus käsitles sonareid ega maininud üldse tuuleparke. Äär-misel juhul saab Telegraphi artiklit vaadata kui suurejoonelist ja jaburat liialdust ühest lühike-sest konteksti loovast märkusest inimeste te-kitatud müra üldise taseme kohta ookeanites; üks autor tegi taolise märkuse pressiteate lõpus (pressiteate pealkiri oli «Sonarid «hirmutavad» vaalasid»).

Minu ootused teadusinstitutsioonide suhtes on kõrgemad kui meedia suhtes, kuid see pres-siteade ei maininud tuuleparke ning kindlasti ei öelnud see, et need on «üks peamisi põhjuseid, miks vaalad end randadesse kinni ujuvad.» Iga-üks, kes pressiteadet loeb, näeb, et uurimus puu-dutas mereväe sonareid.

Telegraphi artikkel oli moonutav ( ja on nüüd-seks tagasi võetud), ajendiks võis olla nende toi-metuse kummaline hoiak keskkonnaküsimustes, kuid minu mõte on see: kui meil oleks tava viida-ta algallikatele, kui need oleksid vaid hiireklõpsu kaugusel, siis oleks igal mõistlikul ajakirjanikul piinlik lasta sellist artiklit veebi panna. Sarnased moonutused on võimalikud või usutavad või ris-ki väärt ainult sellises keskkonnas, kus lugejat aktiivselt informatsioonist ilma jäetakse.

Teinekord on näited veel tobedamad. Pro-fessor Anna Ahn avaldas hiljuti uurimuse, mis näitas, et lühemate kandadega inimestel on pak-semad sääremarjad. Telegraphi jaoks sai sellest pealkiri: «Miks tikk-kontsad on nõgusate säärte saladus», Daily Maili jaoks: «Tikk-kontsad anna-vad naistele kaunimad jalad kui madala kannaga kingad» ja Daily Expressi jaoks: «Tikk-kontsad trimmivad sääri».

Ometi võis igaüks, kes vaid pressiteadet lu-ges, näha, et uurimusel polnud kingadega mitte midagi pistmist. See ei vaadelnud kingakont-sade kõrgust, vaid anatoomilise kanna pikkust, vahemaad pahkluust kuni Achilleuse kõõluse kinnituseni. Tegu on lihtsalt huvitava, nohikliku teadmisega inimese keha ülesehitusest: kui jala

bengoldacre,www.badscience.net

Ikka ja jälle võib lugeda arvamus- artikleid, mis olevat vastu-sed mõnele varasemale kirjutisele, kuid moonu-tavad tolle argumente või jätavad kõige olulisemad mainimata: nad looda-vad sellele, et kontrollimine on sinu jaoks liiga eba- mugav.

Ära lase allikal head lugu rikkudatagaosas on lühem hoob, vajad sääres tugevamat lihast. Osalejad olid paljajalu.

Taas kord oli tegu ajakirjanike väljahautud looga, kuid ükski ajakirjanik poleks riskinud kir-jutada, et uuriti tikk-kontsi, kui nad oleksid pi-danud lisama lingi pressiteatele – igaühele, kes oleks vaevunud viita järgima, oleksid nad paist-nud idiootide ja fantaseerijatena.

Viimaks, hiljuti avaldas Daily Mail hirmuta-va pealkirja: «Liiga tihti klooritud vees ujumine võib suurendada põievähi riski, väidavad tead-lased». Daily Maili terviselugude puudujääkide dokumenteerimisel pole ammu enam mõtet, kuid mainime siiski, et kuna lugu väitis kirjel-davat ajakirjas Environmental Health ilmunud uurimust, siis igaüks, kes originaalartiklit või ka pressiteadet loeb, näeb kohe, et põievähki mai-nitud polnud ja Daily Maili artikkel oli puhas moonutus.

Loomulikult on see probleem, mis üldistub kaugele üle teadusteemade. Ikka ja jälle võib lu-geda arvamusartikleid, mis olevat vastused mõ-nele varasemale kirjutisele, kuid moonutavad tolle argumente või jätavad kõige olulisemad mainimata: nad loodavad sellele, et kontrollimi-ne on sinu jaoks liiga ebamugav. Eri meediumi-te vahel on huvitavaid erinevusi: suuremal osal blogijatest pole institutsioonilist usaldusväär-sust, seega peavad nad selle tekitama, viidates läbipaistvalt ja lubades lugejal nende tööd hõlp-sasti kontrollida.

Kuna allikatele viitamine on nii lihtne ja lin-kide vältimise motivatsioon kahtlane, olen enda jaoks avastanud uue rusikareegli: kui sa ei viita algallikatele, siis ma sind ei usalda.

© Guardian news & Media Ltd 2011

22

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

kaTasTroofid

24

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

AFp

/sc

An

pIx

Paugud maavärinate luuavarrestJaapani laastava maavärina koht ja tugevus tu-lid teadlastele mõnevõrra üllatusena, sama võib öelda eelmise aasta Haiti ja 2004. aasta Sumatra maavärina kohta. Kui hästi suudame ülitugevaid maavärinaid ette ennustada?

TEKsT: keNNetH CHaNG

25

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Jaapani kaardil, millele on kantud seismilised ohud, on Fukushima prefektuu-ri ümbritsev ala värvitud roheliseks ja kollaseks, märkimaks vastavalt suh-teliselt madalat riski ja

suhteliselt kõrget riski.«Muu Jaapaniga võrreldes tundub see

üsna ohutu,» ütleb Columbia ülikooli seismoloog Christopher H. Scholz, vii-dates 11. märtsi maavärinas kõige rohkem kahjustada saanud alale. «Kui valitakse tuumareaktori asukohta, siis tuginetakse just sellisele kaardile.»

Kuid kuna Jaapan paikneb mitme tektoonilise laama kokkupõrkealal, asub peaaegu kogu riik maavärinate ohutsoo-nis. Enamik teadlasi eeldas, et järgmine purakas tuleb kõrge riskiga aladel Fuku- shimast edelas, mis on kaardil oranži ja punast tooni.

Viimase 300 aasta jooksul peetud and-

mestikud viitasid, et iga mõnekümne aas-ta tagant käib Jaapani süvikus, Fukushi-mast idas asuvas merealuses murrangus raks, tekitades maavärina magnituudiga 7,5 kandis, võib-olla kuni magnituudiga 8. Samal ajal kui nii tugev maavärin oleks paljudes maakera paikades laastav, on jaapanlased nendeks hoolikalt valmistu-nud karmide ehitusreeglite ja lainemurd-jatega, mis peaks tõkestama maavärinate tekitatud tsunamisid.

Kyoto ülikooli geoloogiaprofessor Shinji Toda sõnul järeldas valitsuskomis-jon hiljuti, et lähema kolmekümne aasta jooksul tuleb 99protsendilise tõenäosu-sega maavärin magnituudiga 7,5, ning hoiatas, et võimalik on isegi veel tugevam maavärin, magnituudiga 8.

Nii palju siis plaanimisest. Kuigi Jaa-pani ettenägelikkus päästis tõenäoliselt kümneid tuhandeid elusid, ei suutnud see ära hoida laiaulatuslikku hävingut, mille tekitasid värinad tugevusega 9, mille pu-

hul vabaneb umbes 30 korda enam ener-giat kui maavärinas magnituudiga 8. See oli Jaapani ajaloo tugevaim ja maailmas jagab see neljandat kohta alates 1900. aas-tast toimunud maavärinate reas. Kümne meetri kõrgused hiidlained pühkisid üle lainemurdjate ja tungisid kilomeetrite sü-gavusele sisemaale. Hukkunuid on eelda-tavasti üle 25 000 ning ligi pool miljonit inimest on ajutistes ulualustes.

«Mind see üllatas,» sõnab Toba. «Keegi ei oodanud maavärinat magnituudiga 9.»

Pinnapealsed teadmisedSee polnud esimene kord, kui teadlased on alahinnanud maavärinamurrangu rae-vukust. Paljusid tabas üllatusena 2004. aasta Sumatra külje all toimunud maavä-rin magnituudiga 9,1, mille tekitatud hiid-lained kiirgasid üle kogu India ookeani, tappes üle 200 000 inimese.

Teinekord tulevad maavärinad tead-lastele ootamatult, sest need leiavad aset

kaTasTroofid

26

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

seni teadmata murrangutel. Tänavune tappev maavärin Uus-Meremaal, mullu Haitil, 1994. aastal Northridge’is Califor-nias ja 1989. aastal Santa Cruzis Califor-nias olid kõik murrangutel, millest tead-lased polnud teadlikud, kuni maa hakkas värisema.

«See on häbiväärne, kuid meie teadmi-sed on pinnapealsed,» tõdeb Ross Stein, USA Geoloogiateenistuse geofüüsik. Näiteks Californias on teadlased katalo-giseerinud 1400 murrangut, kuid väik-sematest maavärinatest – magnituudiga 6,7 ja vähem – leiab iga kolmas aset ikka senitundmatul murrangul.

«Teeb tagasihoidlikuks,» ütleb Stein.See tõstatab mureliku küsimuse: kui

palju tugevaid maavärinaid varitseb ala-hinnatud või tundmata murrangutes?

Maavärinate põhidünaamikat tuntakse juba aastakümneid. Maakoor on murtud tükkideks – tektoonilisteks laamadeks –, mis liiguvad ja põrkuvad. Kuid liikumine

2 col x 5 in / 96x127 mm / 327x432 pixels

20110311 Tsunami explain

03000000; 17000000; DIS; krtdisaster disaster; krtweather weather; krtworld world; WEA; krt; 2011; krt2011; mctgraphic; 03002000; 03007000; 03015001; 03015002; 13015001; krtflood flood flooding; krtquake earthquake quake; meteorology meteorological disaster; 17005000; warning; krtoceania oceania; area; deadly; epicenter; island; earth; plate; tectonic shift; ocean; sea; wave; tide; tsunami; wave; japan; JPN; quake; krt mct; hulteng

© 2011 MCT Information Services. Reprint with permission only. The credit "MCT" must appear with all uses of this graphic image.

PHONE: 202-383-6064EMAIL:graphics@mctinfoservices.com

1

23

1

3

2

Hiidlained

Tsunamid

Tsunami tekib tavaliselt maakoore laamade liikumisest ookeani põhjas. Laine muutub rannikule lähenedes tugevamaks.

Laine suund

Ookean

Ookean

Rannik

Rannik

Merepõhi liigub, laam nihkub järsult. Surub merevett

vertikaalselt.

Laine kiirus 4570 m sügavuses vees on umbkaudu 765 km/h.

1,5 m kõrgune tsunami vastab merepinna taseme tõusule 1,5 meetri võrra.

Kui tsunami läheneb kaldale, võib laine kõrgus kümnekordistuda.

Laine kiirus 12 m sügavuses vees on umbes 64 km/h.

© 2011 MCT

Allikas: U.S. Geological Survey, NOAA Joonis: Lee Hulteng

Merepõhi liigub

Kerkiv merepõhi

Tekib laine

Aeglustub, muutub võimsamaks

Joonis

pole alati sujuv. Kui laamad kokku taker-duvad, hakkavad nad painduma. Pinge koguneb, kuni maapind murdub ja hüp-pab, vabastades energiat vibratsioonide näol: see ongi maavärin. Pole üllatav, et paigad laamade kokkupuutekohtade lä-hedal on maavärinatest üle külvatud, pii-rialadest kaugel olevad paigad aga ei ole maavärinatele altid.

Kõige tugevamad maavärinad tekivad subduktsioonivööndites, kohtades, kus ookeaniline maakoor kohtub ja sukeldub mandrilise maakoore alla, eriti Vaikse ookeani äärealadel.

Kuid mõned sukeldumisvööndid näi-vad tekitavat rohkem tugevaid maaväri-naid kui teised. Ühe seletuse pakkusid

1980. aastal ilmunud artiklis välja Hiroo Kanamori California tehnoloogiains-tituudist ja praegu Michigani ülikoolis töötav Larry J. Ruff. Nende kohaselt on hiigelmaavärinad sagedamini aset leid-nud ookeanimurrangutes, kus sukelduv ookeaniline maakoor oli geoloogiliselt noor. Nooremad laamad, nagu Alaska ja Tšiili rannikute lähedal, on soojemad, väiksema tihedusega ja neid on raskem Maa vahevöösse suruda, kõlas nende mõttekäik. Vanemad, külmemad ja tihe-damad laamad, nagu näiteks Jaava saare lähedal või Vaikse ookeani Mariaani süvi-kus sukelduvad kergemini ega tekita ka-tastroofilisi maavärinaid.

Ja ometi on Jaapani külje all olev Vaik-se ookeani laam 130 miljoni aasta vanune, üks vanemaid, ja tekitas äsja vastuväite magnituudiga 9,0. «Asjad pole sugugi nii lihtsad, kui ma algul arvasin,» möönab Kanamori.

Columbia ülikooli seismoloogi Scholzi sõnul sobib Jaapani värin teooriaga, mil-le tema ja Tšiili ülikooli teadlane Jaime Campos töötasid välja 1995. aastal. Selle kohaselt olid laamad Fukushima lähedal kinni kiilunud ja oleks pidanud maaväri-naid tekitama. Kuid tähelepanuväärsete

Kuigi Jaapani ette-nägelikkus päästis kümneid tuhandeid elusid, ei hoidnud see ära hävingut.

joonis: Lee HuLtengaLLikas: u.s. geoLogicaL survey, noaa

Ap/

scA

npI

x

27

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Joonis

2 col x 4 in / 96x102 mm / 327x346 pixels

20110312 Plates QUAKE

3000000; DIS; krtdisaster disaster; krtnews; krtworld world; krt; mctgraphic; krtworldnews; 03002000; 03007000; 03008000; 03015001; 03015002; 03017000; 13015001; 17000000; krtaccident accident; krtflood flood flooding; krtquake earthquake quake; krtweather weather; meteorology meteorological disaster; nuclear accident; rescue; WEA; krt mct; japan; JPN; krtasia asia; death; destruction; epicenter; tectonic plates; north american; eurasian; philippine; pacific; megathrust; converge; fault; magnitude; tokyo; tsunami; wave; 2011; krt2011; quake; japan-quake; la contributed

© 2011 MCT Information Services. Reprint with permission only. The credit "MCT" must appear with all uses of this graphic image.

PHONE: 202-383-6064EMAIL: graphics@mctinfoservices.com

© 2011 MCT

Subduktsiooni-vöönd

Laama liikumine

Laama piir

Põhja-Ameerika laam

P-KOREA

L-KOREAJAAPAN

Euraasia laam

HIINA

Vaikse ookeani

laam

Tokyo

Filipiini laam

Epitsenter

Source: USGS, French Institute for Radiological Protection and Nuclear Safety, ESRI

Graphic: Julie Sheer,Les Dunseith, Matt Moody, Tia Lai, Los

Angeles Times

Tektooniline maavärin

Põhjuseks oli ootamatu murrang piiril, kus Vaikse ookeani laam sukeldub Põhja-Ameerika laama alla.

Jaapani maavärin magnituudiga 9 leidis aset saareriigi kirderannikul, kus äärmiselt aktiivses subduktsioonivööndis kohtuvad mitu tektoonilist laama.

Väriseb ja uputab

maavärinate puudumine lähiajaloolistes andmetes rääkis teooriale vastu ja pani Scholzi uskuma, et mingi tundmatu tegur leevendab sealset pinget.

«Nüüd teame, et eksisime selles küsi-muses ja meil oli algselt õigus,» sõnab ta. «See on teooriaga kooskõlas.»

Scholzi sõnul jäid Vaikse ookeani laa-ma lõigud Fukushima lähistel kinni, kui laam sukeldus Jaapani alla. Viimase 300 aasta mõõdukamates maavärinates vaba-nes üks lõik korraga. Seekord rebenesid tükid ühekorraga, tekitades kataklüsmili-se maavärina. «Viimase 300 aasta jooksul pole seda juhtunud,» räägib Scholz. «Nii et kui laiendada mineviku andmeid tule-vikule, ei oleks viimased 300 aastat hilju-tist maavärinat ennustanud.»

Liiga lühike ajaluguSuurema osa maailma piirkondade koh-ta on veel vähem ajaloolisi andmeid kui Jaapani kohta, tehes maavärinate mustri hindamise veelgi keerukamaks. Haiti on musternäide.

Isegi arusaam sellest, mis on maaväri-namurrang – pikk pragu maa sees – pole enam nii kindel kui vanasti. California asula Landersi lähistel olid seismoloogid tuvastanud kolm murrangut, igaüks suu-teline maad väristama magnituudiga kuni 6,5. Siis, 1992. aastal, raputas maavärin piki kõiki kolme murrangut korraga, saa-vutades magnituudi 7,3.

«See on meie valdkonnas praegu üks vastuoluline teema,» tõdeb Los Angele-ses asuva California ülikooli geoloogia ja geofüüsika professor Peter Bird, «kas me saame öelda, et teame murrangute nime-

kaTasTroofid

ALLIKAs: UsGs, FrEncH InsTITUTE

For rAdIoLoGIcAL proTEcTIon And

nucLear safety, esri

JoonIs: JULIE sHEEr,

LEs dUnsEITH, MATT Moody, TIA

LAI, Los AnGELEs TIMEs

28

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

sid ja pikkusi.»Jaapani ajaloos näib olevat hiljutisele

maavärinale pretsedent, kuid see leidis aset rohkem kui tuhande aasta eest. Tekst, mida tuntakse nime all «Nihon Sandai Jitsuoku» ehk «Jaapani kolme riigi tõene ajalugu», kirjeldab maavärinat 869. aasta juulikuus ning tsunamit, mis ujutas üle Kirde-Jaapani tasandikud: «Meri tormas varsti küladesse ja linnadesse, uputades mitusada kilomeetrit rannikuäärset maad. Põgenemiseks polnud peaaegu üldse või-malust, kuigi paadid ja kõrgem maapind olid sealsamas. Sel moel sai hukka umbes tuhat inimest.»

Need olid samad tasandikud, mis eel-misel kuul vee alla jäid. 869. aasta tsuna-mi jäetud setete analüüs lubab maavärina magnituudiks hinnata 8,3.

USA Geoloogiaameti geoloog Brian F. Atwater märgib, et samasugune olu-kord valitseb USA loodeosas Vaikse ookeani ääres. Teadlased on alles vii-mastel kümnenditel mõistnud, et Ore-goni ranniku lähistel asuval Cascadia süvikul on potentsiaal tohutu võimsa maavärina tekitamiseks. Ehitatud on

hoiatussüsteemid, paika pandud eva-kuatsiooniplaanid.

Veel üks muret tekitav sukeldumis-vöönd on 3500 kilomeetri pikkune Jaava süvik India ookeanis. Seal ei toimu palju maavärinaid. Ookeanilaam on seal vana, seega peaks Kanamori 1980. aasta tähele-paneku kohaselt olema võimsa maavärina tõenäosus väike.

Kuid Robert McCaffrey, Portland Sta-te University geoloogiaprofessor, ei usu enda sõnul enam, et geofüüsikud suuda-vad vahet teha ohtlikel sukeldumisvöön-ditel ja mitte nii ohtlikel. «Meile pole maavärinate ajalugu piisavalt pikalt tea-da, et teha subduktsiooni põhjal mude-leid,» sõnab ta.

Ainus asjakohane omadus on tema sõnul murrangu pikkus, mille järgi näeb ta Java süvikul potentsiaali maavärinaks magnituudiga 9,6. Indoneesia, kes pole ehitanud ulatuslikke lainemurdjaid ega hoiatussüsteeme, saaks väga tugevasti kannatada. «See on mu suurim hirm,» teatab McCaffrey.

Scholz luges eelmisel nädalavahetusel üle enda 1995. aasta artikli ja leidis, et Jaa-va viimase aja vaikus ei sobi sellega, mida ennustab tema teooria. «See võib olla ühe väga suure ootel,» ütleb ta.

© 2011 new york Times news service

«Põgenemiseks pol-nud üldse võimalust, kuigi paadid ja kõr-gem maapind olid sealsamas.»

eHiTusTarkus: Jaapani ehi-tised on rajatud tsunamiohtu silmas pidades. Hiidlaine on küll puhtaks pühkinud maja alumised korrused, ent maja ise on jäänud püsti.

AFp

/sc

An

pIx

29

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

kaTasTroofid

Fukushima jaam

Reaktori sees

© 2011 MCT

Allikad: Reuters, Wall Street Journal Joonis: Lee Hulteng, Judy Treible

Kütuse-vardad

Aurupuhastamine

Suurene- nud rõhk

Auru eraldamine

Peatab reaktsiooni

Boor

Peamine vee peale-voolutoru

Vee ringlemise süsteem

Generaatorisse minev aur

40 aasta vanuses Fukushima tuumajaamas on kuus keevvesi-reaktorit, millest maavärina ajal töötasid kolm.

Rivist väljas reaktoridTsunami katkestas Fukushima tuumajaamas jahu-tusvee ringipumpamise ja lõi rivist välja tagavara-süsteemid.

«mis juhtus Jaapanis?»19. aprillil TallinnasJaapani ülitugev maavärin põhjustas laastava hiidlaine, mis muu hulgas tõi kaasa ühe inimkonna ajaloo suurema tuumaõnnetuse. Jaapani sündmuste põhjuseid ja tagajärgi tulevad teaduskoh-vikusse avama seismoloog Heidi soosalu ja tuumaekspert Enn realo.Kohvikuõhtu toimub 19. aprillil kell 18 galeriikohvikus aadressiga Toompuiestee 35. Vaata lähemalt lk 70.

1.reaktor

Katkestuse tõttu jahutusvee pumpamises jäid kütusevardad õhu kätte, neist hakkas eralduma vesinikku, mis põhjustas plahva-tuse. Kahjustatud on reaktorihoone, kuid reaktor ise on terve, radioaktiivset materja-li ei leki ja sinna pumbatakse jahutusvett.

3.reaktor

Tugev vesinikuplahvatus kahjustas reaktori hoonet ning sellest nähti tõusmas suitsu. Ametnike teatel võib reaktori kest olla kahjustatud ja sealt lekkida radioaktiivseid aineid.

4.reaktor

oli maavärina ajal hooldustöödeks seisma pandud ja kõik kütusevardad viidud kasu-tatud kütuse basseini. Tsunami järel jäid vardad õhu kätte, süttis tulekahju ja tekkis kriitilise reaktsiooni oht.

2.reaktor

Kütusevardad jäid õhu kätte ja mõnda aega valitses kriitilise tuumareaktsiooni oht. Ilmselt kahjustatud kütusevarraste tõttu on radiatsiooni tase teise reaktori ümbruses endiselt väga kõrge ning reaktori betooni praost lekib radioaktiivset vett.

Joonis

joonis: Lee HuLteng, judy treibLe

aLLikad: reuters, WaLL street journaL30

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

© 2011 MCT

Kasutatud kütuse basseinides on kütusevardad, mis eritavad ikka veel kuumust, kuigi osaliselt ammendunud.

Reaktori tuumas asuvad tuumkütuse vardad ja leiab aset tuumade lõhustumine.

Fukushimas on kuus reaktorihoonet, igaühes kesta sees reaktor ja muud vajalikud seadmed; hoone on konstrueeritud, olemaks täiendav kest.

Reaktorihoone

Stabiilne EbastabiilneTuumkütuse vardad on täielikult vee all; vesi ringleb lakkamatult.

Kui jahutusvett pole piisavalt, siis jäävad kütusevardad lagedale ja reaktori tuum võib sulada.

Reaktori tuum

Stabiilne

Ebastabiilne

Kasutatud kütusevardad on täielikult ringleva vee all.

Kütusevardad puutuvad kokku õhuga, erituvad radioaktiivsed gaasid.

Kasutatud kütusevarraste bassein

Ringlev vesi

Madal veetase

Paljastunud kütuse- vardad

Ringlev vesi

Fukushima Dai-ichi tuumajaama kontrolli alla saamiseks tuleb taastada juhtimis- ja jälgimissüsteemide töökindel varustamine vooluga, eelkõige reaktori tuuma ja kasutatud kütusevarraste basseinide jahutusvee pumpade tarbeks.

Kontrolli alla saamine

Märkus: joonis on skemaatiline

Joonis

aLLi

kad

: un

ion

of

co

nc

ern

ed s

cie

nti

sts,

jap

an a

tom

ic in

du

str

iaL

for

um

, tim

esi a

rti

kLid

j

oo

nis

: to

m r

ein

ken

, ju

Lie

sHee

r, r

aou

L r

ano

a, L

os

ang

eLes

tim

es

Ap/scAnpIx

31

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

psÜHHoloogia

32

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

meil on ühiskond, kõrgelt arenenud tehnoloogia, tänu keelele suudame üksteist mõista.

«Me oleme tar-gad, vahel lausa

väga targad,» ütles Yale’i ülikooli psühho-loogia dotsent Laurie Santos.

«Kuid sealjuures,» jätkas ta, «võime vahel olla lausa erakordselt rumalad. Eriti kui asi puudutab otsuste langetamist.»

Kroonilised valeotsusedNäiteid pole tal tarvis kaugelt otsida. Ini-mesed on loonud finantsturud, nii keeru-lise süsteemi, et leidub vähe neid, kes seal toimuvat päris peensusteni mõista suu-davad. Ometi on need süsteemid loodud eeldusega, et väärtpaberiturud ei lange kunagi kollapsisse. Meenutagem, mis juhtus alles mõni aasta tagasi.

Sama kehtib kinnisvara kohta. Kin-nisvara ostmisel kasutatakse erinevaid laenu- ja liisinguskeeme, mis on päris keerukad. Ometi peaks nende skeemide üks eesmärk olema, et kord kodu ostnu ei tohiks sellest ilma jääda. Kuid vaadake, mis on juhtunud viimastel aastatel.

«Enamik meist teeb üsna ühesuguseid ja kindlatüübilisi vigu. Neid vigu on või-malik ette ennustada, aga me teeme neid aina uuesti ja uuesti. Isegi kui me saame negatiivset tagasisidet, kipume samas olukorras sama viga uuesti kordama,» ütles Santos. «Meile meeldib uskuda, et need vead ei ole eriti olulised ja kindlasti ei tee me ise mingeid valeotsuseid. Kuid kui olukord läheb ebakindlaks, siis on sa-mad tüüpvead jälle platsis.»

Tagajärjed muidugi ka.

«Ehk ei ole meid ümbritsev halvas-ti korraldatud? Ehk on viga meis endis? Mõnikord tundub, et oleme justkui loo-dud selleks, et neidsamu vigu ikka ja jälle uuesti teha. Kui asi on meis, siis me ei saa asja parandada keskkonna muutmisega, meil tuleb hakkama saada sellega, et ole-me loodud neid vigu ikka ja jälle korda-ma.»

Teda hakkas huvitama, kust need vead õigupoolest pärit on? Kuidas teha kind-laks, et küsimus pole mitte keskkonnas, vaid meis? Kuidas leida need, kes peavad langetama meiega samasuguseid otsu-seid, aga kel puudub juurdepääs sellele kõigele, mis meid iga päev ümbritseb, sealhulgas tehnoloogiale ja keelele.

Santos on uurinud käitumismustreid nii täiskasvanute, laste kui ka eri liiki ahvide peal. Selgub, et samad irratsio-naalsed ebamõistlikud käitumismustrid korduvad nii täiskasvanute, laste kui ka ahvide puhul.

Ma ei tahagi viinamarju!Kas mäletate Aisopose valmist rebast, kes viinapuu all ütles: «Viinamarjad ongi ha-pud!»

Selgub, et selles loos on suur tera tõtt.Täiskasvanutele pakuti valikuks kaht

eset: elektrilist kohvikannu ja köögikel-la. Võtta sai ainult ühe. Inimesed valisid ühe ja lahkusid ruumist. Kuid siis pandi nad uue valiku ette. Enne lauale valimata jäänud eseme kõrval oli nüüd mikser. Kas valijad eelistasid seda, mis jäi esimeses valikus kõrvale?

Pigem mitte. «Kui me tahame mida-gi, mida me ei saa, siis langeb meie peas otsus, et ega see meile ei meeldinudki,» ütles Santos.

See on meie loomuomane ahviäriInimestele meeldib uskuda, et oleme ainulaadsed. Meie liik saab hakkama asjadega, milleks siin pla-needil pole võimeline ükski teine liik. Kuid tegeli-kult käitume ikka tihti nagu ahvidest eellased.

TEKsT: VillU pÄÄrt, NoVaator, FoTod: yale'i Ülikool

aHvid Ja inimesed: laurie Santos leiab, et inimeste ja ahvide käitumismustrid on sageli sarnased.

33

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Niisamuti põhjendame oma valikuid ka poes või näiteks valimistel kandidaate eelistades. Kord kõrvalejäetu ei tule uues-ti kõne alla ka järgmise valiku puhul.

Sama seaduspära pidas paika nelja-aastaste puhul, kes said endale valida värvilisi kleepsupilte. Ikka jätsid lapsed esmavalikus kõrvale jäetud värvikleepsu valimata ka teisel korral.

Ahvid ei tunne erilist huvi ei köögi-tehnika ega kleepsude vastu. Neid pan-di valima siniste, punaste ja roheliste M&M’si kommide vahel. Mis juhtus selle kommiga, mida ahvid esimeses valikus ei võtnud? Selleks pandi esimesel korral va-lituks osutunud kommi asemele uut värvi komm ja ahvil lasti uuesti valida.

Kui inimeste puhul paika pidanud seaduspära kehtib ka ahvide puhul, siis peaksid ahvid eelistama uut kommi ja kord valimata jäetu endiselt lauale jätma. Nii oligi.

Santos arvab, et peame oma arvamusi vastavalt tehtud otsustele kohendama. Sama teevad ahvid, kuigi nad ei kõnele, peavad nad tehtud otsuseid endale siiski põhjendama.

Turg ja rahaKuid kui ahvidele tutvustada majandust ja panna nad turule kauplema?

Santose töörühm kasutas uuringutes Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavaid kaput-siinahve, kes on selle nime saanud tu-meda pea järgi, mis meenutab kaputsiini munga kapuutsi.

Kaputsiinahvid on Ameerika ahvidest kõige intelligentsemad. Nad kasutavad teatud piirini isegi algelisi tööriistu: rüü-pavad kookospähkli piimast tühjast ja lasevad kestal siis natuke aega seista, et seejärel kest kivi abil purustada ja söödav tuum kätte saada.

Inimeste eellaste ja kaputsiinahvi tee läks evolutsioonis lahku 35 miljoni aasta eest. Meeldetuletuseks: tänapäeva mõis-tes inimesest saame rääkida viimase mil-joni aasta jooksul.

Kaputsiinahvide uurimise puhul tuli aga esmalt lahendada küsimus, kust nen-dega alustada.

«Samal ajal oli rahamaailm väga rahu-tu; siis tekkis mõte, et mis oleks, kui hak-kaks pihta rahast,» rääkis Santos.

Oli ainult üks suur takistus: ahvid ei ka-suta raha ega oska sellest midagi pidada. Toimus maailma esimese ahviraha emis-sioon – loomad said väikesed rahakotid, mille sees tosin metallžetooni, mida ahvid kiiresti kasutama õppisid. Nad mõistsid, et kui anda metallitükk inimesele, saab selle eest vastu toitu. Äritegemise äraõp-pimine läks ahvidel libedalt.

Järgmine küsimus Santose rühma ees oli: kas ahvid hakkavad pöörama tähele-panu hindadele? Kas nad jälgivad seda, kui palju nad oma raha eest saavad?

Selleks loodi uurimiskeskusse ahvi-turg: puurist eraldiasuv ala, kus ahvid said läbi klaasseinas olevate aukude laboritöö-tajatega kaupa teha. Kaubaks viinamarjad ja õunalõigud.

Mõne aja jooksul hakkasid ahvid kaup-meeste erinevusi märkama. Nii tundsid nad ära ausa kaupmehe, kes alati andis žetooni eest kaks viinamarja, ja selle, kes vahel andis kaks ja vahel ainult ühe.

Samuti ei valmistanud neile raskusi hindade eristamine: kui üks kaupmees

pakkus žetooni eest üht marja ja teine kaht marja, siis tegid ahvid eksimatult kaupa sellega, kellelt sai sama raha eest rohkem. Ahvid õppisid ka eelistama müügimehi, kelle pakutav toit oli neile rohkem mokkamööda. Ahvide puhul ei olnud märkigi säästlikkusest. Kõik mün-did läksid kiiresti käibele.

Inimeste rahamaailma pahupool oli neil peagi selge: nad näppasid üksteise tagant münte ja kui võimalus avanes, siis ka inimestelt.

Kaotus tekitab hirmuSeejärel otsustas Santos panna ahvid vas-takuti probleemidega, millega puutuvad inimesed kokku igapäevastes majandus-situatsioonides.

Oletame, et teile antakse 1000 eurot

Inimeste rahamaail-ma pahupool oli neil peagi selge: nad näp-pasid üksteise tagant münte.

psÜHHoloogia

34

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

remast summast.Sama seaduspära kontrolliks ahvidel

toodi mängu kaks müügimeest. Boonuse-mees pakkus ahvile mündi eest üht viina-marja ja andis alati teise marja boonuseks kaasa. Riskimees võis anda ühe, kaks või eriti suure boonusena kolm marja. Kas ahvid eelistasid kindlat varianti või läksid riskile?

Inimesed eelistavad eelkirjeldatud rahamängus ohutut varianti. Selgub, et sama kehtib ka ahvide puhul.

Kuid siis tuli kokku puutuda sootuks uue olukorraga. Esmapilgul pakuti ah-videle kolme viinamarja. Ohutu variant: müügimees võtab ühe ära ja annab ainult kaks marja. Riskantne: vahel annab kõik kolm marja, vahel aga ainult ühe.

Selles olukorras käituvad ahvid sar-naselt inimestega ja eelistavad riskantset müügimeest.

«Siin on inimesed ja ahvid samasugu-

sed. Nad näevad võite ja kaotusi erinevalt ja sõltuvalt sellest, kas ollakse võitmas või kaotamas, tehakse ka otsuseid teisiti,» üt-les Santos.

Vaadates börsiindeksit punasesse kihutamas või kinnisvarahindu kukku-mas, oleme needsamad evolutsioonilised olendid. Need kriisid ja valeotsused on meile evolutsiooni poolt kaasa antud. Kui selline käitumisstrateegia on 35 miljonit aastat vana, siis on väga raske sellest lahti saada.

«Inimesed saavad bioloogilistest pii-rangutest kergesti üle. Kuigi meil pole tiibu, suudame lennata ja meil on kon-taktläätsed, mis aitavad meil näha,» ütles Santos.

Ta oletab, et kunagi varem, ebastabiil-ses keskkonnas, on meil neist omadustest meie arengu käigus olnud ellujäämisel kasu. Kui oli vaja ellujäämiseks ilmtingi-mata toitu leida, siis tuli võtta suuremaid riske.

Siit ka põhjus, miks inimesed riskivad kaotust kartes rohkem kui siis, kui neil on silmapiiril võiduvõimalus. Nüüd, mil ühiskond on teistmoodi üles ehitatud, on need omadused pigem takistuseks.

«Kuid nii pikka aega evolutsiooni jook-sul alles hoitud omaduse vastu võidelda on väga raske,» möönis Santos. «Pigem tuleb meil arvestada, et oleme sellised, ja endale neid vigu teadvustada.»

Autor kohtus Laurie Santosega New Ha-venis Yale’i ülikoolis TeaMe programmi rahastatud koolitusreisil.

ning te võite selle eest osta kõike, mida hing ihaldab. Seejärel pakutakse, et viska-me kulli-kirja. Riskantse variandi koha-selt toob kull lisaks veel 1000 eurot, kirja puhul ei saa juurde midagi. Ohutu varian-di puhul saab kindlalt lisaks 500 eurot.

Millist varianti inimesed enamasti eelistavad?

Ohutut. Nad võtavad meelsasti vastu 500 lisaeurot ega hakka parem millegagi riskima.

Teine olukord. Teil on 2000 eurot. Jäl-legi võimalus visata kulli-kirja. Riskantne variant: kulli puhul jääb 2000 alles, kirja puhul tuleb pool rahast ära anda. Ohutu variant: anda 500 eurot lihtsalt ära.

Kumba siin eelistatakse? Selgub, et siin on inimesed valmis riskima ja asuma mündiviske tulemust ootama.

«See on imelik, sest tegelikult on olu-korrad täpselt samasugused. Kuid mingil põhjusel hindavad inimesed riske sellelt tasandilt, kust nad alustavad. Me oleme absoluutarvudes väga kehvad arvutajad. Nii ei mõelda mitte rahasummadele, vaid sellele, kas saada on võimalik rohkem või vähem,» ütles Santos.

«Lisaks ei meeldi meile üldse kaotada. Meie eelistusi hakkab mõjutama idee sel-lest, et ei tohi mingil juhul kaotada. Kui oleme juba raha kaotamas, siis võtame veel suuremaid riske.»

Väärtpaberituru languse alguses hoi-takse kaotuse toonud pabereid kauem käes ja kaotatakse lõpuks veel enam. Kin-nisvaralanguses lähevad inimesed koos oma varaga meelsasti kriisi põhjani kaasa, jäädes maja hinna puhul ilma palju suu-

Kui selline käitumis-strateegia on 35 mil-jonit aastat vana, siis on väga raske sellest lahti saada.

oTsusTus: kui ahvidele anti võimalus millegi rahalaadsega kaubelda, omandasid nad kiiresti majanduse põhitõed.

35

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

persoon erki Tammiksaar

Teie eriliseks kireks on polaaruurin-gute ajalugu. Kuidas selle valdkonna juurde sattusite?Õppisin ülikoolis geograafiat, aga ajaloo-huvi on ka kogu aeg olnud. Minu juhen-dajaks oli Vello Kaavere, tema oli Eesti maadeuurijatega tegelenud ja sealt sai alguse ka minu huvi baltisaksa teadlaste vastu. Baltisakslaste omaaegne teadustöö on kogu geograafia arengut väga tugevalt mõjutanud.

Maadeuurijad olid ka Nõukogude Liidu ajal soositud teema, kuna paljusid neist sai nimetada Vene maadeuurija-teks. Fabian Gottlieb von Bellinghauseni pidamine Antarktika avastajaks on puh-talt Nõukogude propaganda töö. Tema ekspeditsioon muidugi toimus ja seda ei saa alahinnata, aga olemasolevad mater-jalid võimaldavad asja hoopis teistmoodi näha.

Olid ajad, mil näiteks Karl Ernst von Baeri kohta ilmus sada teadustööd aastas ja suuresti tänu sellele Baeri-kultusele rajati siia Tartusse ka Baeri maja. Baer on kogu aeg olnud üks minu keskseid uuri-misteemasid ja kuna tema arhiiv on suh-teliselt hästi säilinud, siis on sealt võima-lik igale poole hargneda. Teaduse arengu ja organiseerimise mõttes oli ta 19. sajan-dil ikkagi keskne mees kogu Venemaal, tema juurest jookseb liine poliitikasse, rahvusliku liikumise juurde ja mujale nii palju, et üksi ei jõuagi kõike uurida.

Paraku on inimesi, kes professionaalsel tasemel teadust uurivad ja sellest erineva-tes keeltes kirjutavad, Eestis väga vähe.

Kui oluline on teadusajaloo uurimisel järjepidevus? Arhiivid ei kao ju kuski-le, isegi kui lünk vahele jääb.On selge, et Eestis ei saa kunagi olema 20 väga tugevat teadusajaloolast, sest teadusajalugu on ka maailmas suuresti nišitoode, võib-olla ainult Venemaal on

olukord parem. Aga näiteks Saksamaal ja mitmel pool mujal on teadusajaloo õppe-toolidki ära kadunud, mõni üksik profes-sor veel loeb seda ainet. Nii et tegelikult see järjepidevus on väga tähtis ja mul on omal ka doktorant Tarmo Kiik, kellest ma loodan, et tuleb tubli uurija.

Kas teadusajalugu on keeruline uuri-da või on teadlased oma tegemisi hästi dokumenteerinud? Mind väga huvitab teaduse areng, aga teisalt ka inimsuhted. Nõukogude ajal vaadati teaduse arengut inimsuhetest eraldiseisvalt, aga seda ei saa teha. Väga palju on inimlikke aspekte, mis teadlast mõjutavad.

Näiteks Baeri autobiograafiat on võe-tud nagu viimast tõde ja seda tsiteeritakse ilma igasuguse kriitikata, aga kui vaadata kas või Baeri kirju, siis on pilt teistsugune ja seda puslet kokku panna on päris kee-ruline. Autobiograafia on ikkagi selliselt kirjutatud, et järeltulijatele näidata, milli-ne sa olid ja kuidas teadust tegid.

Üks teema, mis mind alati on huvita-nud, aga mida eriti uuritud pole, on eks-peditsioonide eellood. Näiteks Venemaal ei valmistunud teadlased ekspeditsioo-niks poole aastaga (erand on siinkohal Bellingshauseni ekspeditsioon), eeltööd kestsid ikka mitu aastat. Aga nõukogu-de uurijad lihtsalt ei tundnud asja vastu huvi ning sageli ei sobinud kõik kokku ka ametliku ideoloogiaga. Nii avaldati doku-mente osaliselt või jäeti üldse avaldama-ta. Alles arhiivides sorides ja prantsus-keelseid materjale lisaks lugedes saab pilt Bellingshauseni ekspeditsioonist pisut selgemaks.

Arvasin alguses, et nõukogude aeg uurimistemaatikana ei ole kuigi huvitav, aga eksisin väga rängalt. See on äärmiselt keeruline ja vaimset pinget pakkuv vald-kond.

Mees, kelle jaoks arhiiv tähendab seiklustTeadusajaloolase Erki Tammiksaare kabinet Baeri majas Tartus ei ole tüüpiline kaasaegne kontori-ruum. Avara toa seinu katavad riiulid vanade raa-matutega, ruumi keskele suurele lauale on kuhja-tud pooliku uurimistöö materjalid ning õhkkond on ühtaegu töine ja boheemlaslik. «See on väga hea kabinet, mulle meeldib siin istuda,» ütleb Tammik-saar ise ja lisab: «Kraamin siis, kui mõne teema lõpetan.»

TEKsT: kriStJaN kalJUNd, FoTod: laUri kUlpSoo

cv

erki Tammiksaarsündinud 1969zzLõpetanud 1993. aastal Tartu Üli-zzkooli geograafina1995. aastal samast magistri- ja zz2000. aastal doktorikraadEesti Maaülikooli Karl Ernst von zzBaeri maja teadusloo uurimise keskuse direktor, Tartu Ülikooli Öko-loogia- ja Maateaduste Instituudi vanemteadurEesti Looduseuurijate seltsi, TÜ aja-zzloo komisjoni, saksa polaaruurimise seltsi jpt teadusorganisatsioonide liigeUurimisvaldkondadeks geograa-zzfia ning loodusteaduste ajalugu laiemalt, Eestimaa polaaruurijad, maastiku muutused seoses kliima soojenemise ja inimtegevusegaAktiivne teaduse populariseerija, zzkirjutanud artikleid, esinenud raa-diosaadetes ning osalenud mitmete dokumentaalfilmide loomises.36

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Mees, kelle jaoks arhiiv tähendab seiklust

37

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Kuivõrd vanu materjale läbi töötades ja ekspeditsioonikirjeldusi lugedes endale reisikihk sisse tuleb?Ma ise ei olnud sellele eriti mõelnud, aga hea sõber Riho Västrik, kellega olen pal-ju koostööd teinud, ütles, et mis sa ikka kodus istud, tuleb käia oma kangelaste jälgedes. See on tegelikult väga õige, peab oma tagumikuga neid kohti tunnetama. Nii et natuke on see reisikihk nüüd tek-kinud, aga kogu aeg, kott seljas, rändamas ka ei käi.

Kas polaaruurijate unistus, Antarkti-ka, on ka reisinimekirjas?Antarktikasse on üsna raske minna, kruii-silaeval loengute pidamine oleks ehk hea võimalus. Eesti teadlased peaksid An-tarktika-uuringutes kindlasti osalema, aga teades, mis asjad maksavad, arvan, et kasulikum oleks seda teha kellegagi koos-töös kui päris oma uurimisjaama rajades.

Mil määral klassikaline maadeuurimi-ne veel teadlaste arsenalis on või käib põhiline töö arvuti taga seni kogune-nud materjali läbi töötades?Väliuurimisi tehakse ikka praegu ka, eriti kui vaadata looduse süstemaatikuid. Väga paljud liigid on ju siiani avastamata ja pal-jusid me tõenäoliselt kunagi ei avastagi, sest nad surevad enne välja või jäävad lihtsalt märkamatuks. Aga välitöö ei lõpe teadlastel kunagi ära.

Minu enda välitööks on arhiiviuurin-

gud, enamasti Venemaal või Saksamaal või hoopis mingeid eraarhiive otsides.

Selge see, et ma olen fanaatiline tõe-otsija. Õiglus on mulle oluline ja püüan, niipalju kui vähegi võimalik, näidata asju nii, nagu nad on. Hea lõpptulemuse nimel ei tagane ma millegi ees: kui on vaja kus-kile kohale sõita või Ameerikast mingeid materjale tellida, siis ma seda ka teen või leian võimaluse, et keegi mulle midagi tõlgiks.

Kui olen mõne asja endale selgeks tei-nud, siis ilmselt ka esinen sel teemal üsna emotsionaalselt. Samas on oluline näiteks üliõpilastele loenguid pidades end pide-valt täiendada ja vajadusel ka iseennast ümber lükata. Ma ei häbene ka öelda, kui ma mõnda asja ei tea.

Arhiivitöö on mõnes mõttes teiste teadlaste tööst tuletise võtmine – kas

see on ikka sama põnev kui päris klas-sikaline välitöö?Ma olen tõeline arhiivihull. Kui välisreisil käin, siis enamasti püüan ikka kohalikku arhiivi ka sisse astuda lootuses midagi leida. Avastused ootavad igal pool, aga arhiivitöö pole niisama lihtne. Olen pal-ju näinud välismaalasi, kes mõtlevad, et tulevad Eestisse, vaatavad Eesti ajaloo- arhiivis asuvad polaaruurijate kirjad üle ja teavad kohe polaarajaloost kõike. Aga

see pole kaugeltki nii. Kirjad muutuvad huvitavaks alles siis, kui sa juba asjast pii-savalt palju eelnevalt tead. Siis muutub ühel hetkel iga sõna oluliseks.

Tänapäeva häda on veel selles, et pal-jud ei oska lugeda vana kirjakeelt ja ka vähene keeleoskus on sageli takistuseks. Oleme siin praegu kõik inglise keele peal, aga meie kultuuri ajalugu on kirjas sak-sa keeles. Isegi Venemaa teadusajalugu on suuresti saksakeelne. Kui siis mõni

persoon erki Tammiksaar

«Hea lõpptulemuse nimel ei tagane ma millegi ees: kui on vaja kohale sõita, siis ma seda ka teen.»

38

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

vahel valida?Kindlasti on see argument, eriti kui on loota rahvusvahelist avaldamist. See on nagu tööstusharu, millega tuleb natuke kaasa minna, kuigi ei tahaks. Eesti keeles avaldamine on viimasel kohal, kui just töö algselt eesti keeles pole.

Geenitehnoloogias on artikkel aktuaal-ne kaks aastat, pärast seda on ta vanane-nud ja enam nii palju ei tsiteerita. Aga tea-dusajaloos võib mõni artikkel kesta sada aastat. Kui mina kirjutasin oma doktori-töö Baeri geograafiaalastest uurimustest aastal 2000, siis enne seda oli sel teemal kirjutatud 1909 ja kogu aeg tsiteeriti.

Probleem on pigem selles, et mõnikord ei võeta uusi töid piisavalt kiiresti kasutu-sele ja tsiteeritakse ikka neid, millele ol-

lakse harjunud viitama. Mõnikord tekib küsimus, kas peaks ära surema, et minu uuemaid kirjutisi ka kasutama hakataks.

Ajaloo kirjutamine on tegelikult väga keeruline töö, see nõuab kogemust ja fa-natismi. Üks asi, mis on meie töös väga oluline ja mida väga paljud ei oska, on mahatõmbamine selguse huvides. Mulle õpetas seda Vene geograafiaajaloolane Natalja Suhova, kellega me nüüd vastas-tikku teineteise töid lühemaks roogime. Kõik asjad ei pea olema ühes artiklis. Faktid peavad toetama seda konkreetset mõttekäiku, mis sul on, sadat kõrvaltee-mat pole vaja sisse toppida. See on ka Eesti ajaloolaste suur häda. Ükskord olin oponendiks doktoritöö kaitsmisel, kus esitatud materjalide põhjal oli võimalik teha täpselt vastupidine järeldus, kui oli teinud kraadi taotleja. Töö eesmärki ei tohi faktide taha ära kaotada.

Tuleb endale aru anda ka sellest, et minul kui uurijal pole kunagi võimalust kõiki materjale ühe teema kohta kokku koguda. Sellele vaatamata tuleb avaldada oma uurimusi, sest nii on teistel võimalus sealt edasi minna. See on erinevate gene-ratsioonide töö – teaduse mõte.

Kas teie laste raamaturiiulis on ka «Maailm ja mõnda» sari juba oota-mas?Kaheksa-aastasel poisil mingi huvi on teaduse vastu, aga rohkem köidab ikka jalgpall. Teised lapsed on veel noore-mad, nii et küll ma veel jõuan neile edasi anda neid teadmisi, mida mina oluliseks pean.

Kuivõrd inimsuhete roll teaduses aja jooksul muutunud on?Arvamine, et vanasti olid inimesed palju eetilisemad, on kindlasti idealiseeritud. Inimesed olid samasugused ja vastuolud ning nõrkused samuti. Näiteks Baer krit-seldas sageli oma kirjade servadele märk-sõnu «Punsch» või «Zigarren» (eesti keeles punš ja sigarid – toim.), et meeles püsiks, mida sõprade juurde kaasa võtta.

Inimsuhetes on ka eestkoste alati täht-sat rolli mänginud. Vanasti teaduskompe-tentsi nõukogu ei olnud, raha jagas keiser või tema perekonna liige, kes oli teadus-seltsi või ülikooli eesotsas. Näiteks Baer sai väga hästi läbi Vene suurvürstinna Helene Pavlovnaga. Hiljuti leiti Moskvast Pavlovna arhiiv üles ja see tekitas minus kohe soovi sinna minna, sest suhted keis-ri lähikondlaste ja teadlaste vahel on üli- huvitavad.

Kui oskasid inimestega läbi saada, siis said ka raha. Kui 1860 läks entomoloogia-seltsi rajamiseks, siis Baer kirjutas Helena Pavlovnale kirja, kus kurtis, et erinevad putukad toovad Venemaale kõvasti kahju ja seda nuhtlust oleks vaja ilmtingimata lähemalt uurida. Ühest hilisemast kirjast selgub, et ta 300 hõberubla ka sai, niimoo-di need asjad tollal käisid.

Tänapäevane arvutisuhtlus on tule-vaste uurijate jaoks siis kadunud kir-javahetus?Ma olen juba ammu veendunud, et meist jäävad järele vaid ametlikud elulood. Meie aega uurida on väga keeruline, palju asju aetakse ju ka telefoni teel. Aga Baeri ajast on alles isegi neljarealised kirjad. Ma ise ka ei jõua kõike välja trükkida, kuigi täht-samaid asju ma ikka säilitan. Sellest on muidugi kahju, et kuigi elame infoajastul, ei jää sellest infost eriti midagi järele.

Teadlaste roll ühiskonnas on vist sa-muti muutunud, nad ei ole enam nii suured arvamusliidrid kui vanasti?Teadus on väga palju spetsialiseerunud. Kui keegi tegeleb mingi taime juurtega, siis õitest ja lehtedest ei pruugi ta suurt midagi teada. Mõnes mõttes on see halb, üldisem pilk teadusele võiks ikka ka olla.

Teaduspoliitika tekkis alles 20. sajan-dil, kui hakati riiklikult suunama, mida uurida. Enne seda iga professor otsustas ise, millega tegeles.

Kui loed põhiseadust, siis seal on eesti keele ja kultuuri arendamine meie riigi prioriteet, aga kui vaatad teadust, siis te-gelikult on kõik vastupidi, riikluse aluseks olev keel ja kultuur on vaeslapse osas. Teadus on palju rohkem rahale orientee-ritud. Praegu levinud projektimajandus ei võimalda väga järjepidevalt ühe asjaga tegeleda. Ka teadlased ise jälgivad väga poliitilist konjunktuuri.

Kuivõrd potentsiaal tsiteeritud saada on argumendiks, kui on kahe teema

keeleoskaja need materjalid üles korjab ja neid omavahel kõrvutab, tuleb ka uusi leide. Ma ise olen mõnda aega Saksamaal elanud ja väga palju sealsetes arhiivides vanade käsikirjadega tööd teinud ja see annab suure eelise.

Veel on muidugi kindlasti vaja osata vene keelt ja tegelikult ka prantsuse keelt, mida peaksin juurde õppima. Omal ajal oli venelase ja sakslase suhtluskeeleks sa-geli prantsuse keel, eriti aadlike hulgas.

«Mõnikord tekib küsimus, kas peaks ära surema, et minu uuemaid kirjutisi ka kasutama hakataks.»

39

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

naeraTus

40

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

sellest, et naeratamine on inimeste üks tavalisemaid tegevusi, leidis Niedenthal, et teaduse seletused on nõrgukesed.

«Ma arvan, et asjad on päris segamini,» ütleb ta. «Ma usun, et tegelikult ei tea me eriti palju ja ma soovin teadmist edenda-da.»

Selle eesmärgi nimel, loomaks uut teaduslikku naeratamise mudelit, on Ni-edenthal koos kolleegidega läbi vaadanud mitmesuguseid uurimusi, alates ajukuva-dest kuni kultuuriliste tähelepanekuteni. Nad usuvad, et suudavad seletada nii nae-ratuse allika kui ka selle, kuidas inimesed naeratusi tajuvad. Ajakirja Behavioral and Brain Sciences ühes hiljutises numbris väidavad nad, et naeratus pole ainult ini-mese sees oleva tunde lihtne peegeldus. Naeratus on hoopis kahe vaimu intiimse ühtesulamise kõige nähtavam osa.

«See on muljet avaldav ja keerukas analüüs,» märgib Adam Galinsky, North-western University sotsiaalpsühholoog.

Aastakümneid on psühholoogid naera-tusi hoolikalt uurinud, kuid enamasti väl-jastpoolt. Kui meie näos olev suur sarna-lihas kokku tõmbub, tirib see suunurgad ülespoole. Kuid naeratus on palju enamat kui see.

«Naeratus ei ole hõljuv asi nagu Irvik Kass,» räägib Niedenthal. «See on kinni-tatud keha külge.» Mõnikord avanevad huuled, paljastades hambad; teinekord jäävad aga suletuks. Mõnikord tekivad silmanurka kortsud. Mõne naeratuse pu-hul lõug kerkib, teise puhul langeb.

Nende erisuste kaardistamine on oluli-ne esimene samm, ütleb Niedenthal, kuid

naeratuse saladuse jälile see meid veel ei vii. «Inimestele meeldib teha teatmikke kindlate liigutustega seotud näolihastest, kuid sellel lähenemisel pole sügavust,» kurdab ta.

Mõned teadlased on püüdnud minna rohkem süvitsi, mõista naeratusi sün-nitavaid meeleseisundeid. Me arvame, et need tähistavad õnnetunnet ja, tõe-poolest, teadlased on leidnud, et mida tugevamalt inimese sarnalihased kokku tõmbuvad, seda õnnelikum ütleb inimene

end olevat. Kuid see pole kaugeltki rusi-kareegel. Samad lihased tõmbuvad kokku ka siis, kui inimesed tunnevad näiteks kurbust või vastikust.

Seos tunnete ja ilmete vahel on veel müstilisem. Miks peaks ükski tunne pa-nema meid üldsegi suunurki kõverdama? Darwin juurdles selle küsimuse üle palju aastaid. Olulise vihje saab tema sõnul ah-videlt, kes samuti suu üles tõmbavad.

Need ilmed on samuti naeratused, väi-tis Darwin. Teisisõnu, Mona Lisa lõputult

TEKsT: Carl ZiMMer

keset üht nel-ja aasta tagust telefonikõnet hakkas Pau-la Niedenthal mõtlema, mida naeratamine te-

gelikult tähendab. Toru teises otsas oli Vene ajakirjanik, kes tegi Niedenthaliga intervjuud tema uurimistööst näoilmete alal.

«Lõpus küsis ta: «Te olete ameerikla-ne?»,» meenutab Niedenthal.

Jah, tõesti on, kuigi tol ajal elas ta Prantsusmaal, töötades Blaise Pascali ni-melises ülikoolis.

«Nii et teate,» teavitas Vene ajakirja-nik teda, «et kõik Ameerika naeratused on võltsid ja kõik Prantsuse naeratused ehtsad.»

«Oh, väga huvitav, et te seda ütlete,» vastas Niedenthal diplomaatiliselt. Sa-mal ajal kujutas ta ette, kuidas oleks veeta suurem osa elust võltsnaeratuste keskel.

«Äkitselt hakkas mulle huvi pakkuma, kuidas inimesed selliseid eksimusi tee-vad,» räägib Niedenthal. Kuid eksimuse põhjuse leidmine eeldab teadmist selle

kohta, mis naeratused tegelikkuses on: kust need tulevad ja kuidas ini-

mesed neid käsitle-vad. Ja hoo-

limata

Kui meie näos olev suur sarnalihas kokku tõmbub, tirib see suunurgad üles-poole.

Rohkem kui vaid ülespidi suunurgad

41

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

intrigeeriv naeratus on päritud tema ja šimpanside ühiselt irvsuiselt esivane-malt.

Primatoloogid on suutnud inimahvide naeratused liigitada kindla arvu kategoo-riate järgi ja Niedenthal leiab, et inimeste naeratusi tuleks sarnaselt klassifitseerida. Šimpansid naeravad teinekord mõnust, näiteks siis, kui lapsed omavahel mängi-vad. Kuid šimpansid naeratavad ka siis, kui soovivad tugevdada sotsiaalset sidet teise šimpansiga.

Niedenthal arvab, et mõned inimnae-ratused kuuluvad samuti sellesse ka-tegooriasse. Enam veel, neid eristavad kindlad ilmed. Piinlikkustundega naera-tust saadab näiteks tihti langenud lõug, samas kui tervitusnaeratusega kaasnevad sageli kerkivad kulmud.

Mõnikord ei naerata šimpansid mitte mõnu ega sotsiaalse sideme pärast, vaid võimust. Dominee-riv šimpans irvitab ja näitab hambaid. Niedenthal väi-dab, et inimesed välgutavad võimunaeratust täpselt sa-mamoodi, kergitades tihti selle juures veel lõuga, et saaks teistele ülalt alla vaa-data.

«Sina oled idioot, mina olen sust parem – seda pea-me domineeriva naeratusega silmas,» räägib Niedenthal.

Kuid kindla näoilme tege-

mine on alles naeratuse esimene samm. Niedenthal väidab, et sama tähtis on see, kuidas teine inimene naeratust tõlgendab. Tema mudeli kohaselt kasutab aju kolme eri viisi, kuidas naeratust mõnest teisest ilmest eristada.

Üks viis, kuidas inimesed naeratuse ära tunnevad, on inimese näo geomeetria võrdlemine standardse naeratusega. Tei-ne viis on mõelda olukorrale, milles keegi seda ilmet teeb, hinnates, kas see on selli-ne, kus naeratus on kohane.

Kuid Niedenthali hinnangul on kõige olulisem viis, kuidas inimesed naeratu-se ära tunnevad, selle jäljendamine. Kui naeratava inimese silmad kohtuvad teise inimese omadega, siis aimab ka vaataja ebateadlikult naeratust järele. Värskes

Hernesupp: Šimpanside ilmed, mida saab tõlgendada naeratusena. nEw yorK TIMEs

artiklis viitavad Niedenthal ja kolleegid mitmele uurimusele, mille kohaselt ak-tiveerib selline imiteerimine ajus samad piirkonnad, mis on aktiivsed naeratajal.

Õnnelikku naeratust näiteks saadab aktiivsus aju motivatsioonikeskustes ning õnneliku naeratuse vaatamine aktiveerib samuti neid keskusi. Sõbraliku naeratu-se imiteerimine kutsub esile teistsuguse ajuaktiivsuse mustri. See aktiveerib piir-konna nimetusega orbitofrontaalkorteks, mis eristab tundeid, mida tunneme enda-le lähedaste inimeste ja teiste vastu. Näi-teks aktiveerub orbitofrontaalkorteks, kui vanemad näevad omaenda last naera-tamas, kuid mitte siis, kui naeratab mõni teine laps.

Kui Niedenthali mudel on õige, peaks domineerivate naeratuste uurimine esi-le tooma erisuguse ajuaktiivsuse mustri. Aktiivseks peaksid muutuma teatud piir-konnad, mis seostuvad negatiivsete emot-sioonidega.

Naeratuse endasse võtmine lubab ini-mestele enamatki kui naeratuse äratund-mine, väidab Niedenthal. See lubab neil ära tunda ka võltsid naeratused. Kui nad võltsnaeratust ebateadlikult jäljendavad, ei koge nad selle juures sama ajuaktiiv-sust nagu ehtsa naeratuse puhul. See eba-kõla annab neile teada, et midagi on viltu.

Teised näoilmete asjatundjad tun-nustavad Niedenthali uut mudelit, kuid

naeraTus

42

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

mõni neist on ka seisukohal, et see vajab veel lihvimist. «Tema mudel sobitub väga kenasti horisontaalsele mõõtmele, kuid mul on kahtlusi vertikaali osas,» räägib Galinsky. Tema sõnul on küsitav, kas do-mineerivat naeratust jälgivad inimesed kogevad ka ise võimutunnet. Ta juhib tähelepanu sellele, et tegelikult kipuvad inimesed sellistel kohtumistel silmsidet vältima. Silmside on aga Niedenthali mu-deli keskmes.

Niedenthal ise on koos kolleegidega praegu mudelit katsetamas. Ühes uurin-gus testisid nad mõtet, et jäljendamine lu-bab inimestel ära tunda ehtsat naeratust. Nad näitasid rühmale tudengitele pilte naeratavatest inimestest. Mõned naera-tused olid ehtsad, teised võltsid. Üliõpi-lastel polnud raskusi nende eristamisega.

Seejärel palus Niedenthali töörühm tudengitel panna huulte vahele pliiats. See lihtne tegevus rakendas lihased, mis muidu oleks saanud osaleda naeratami-sel. Kui tudengid ei saanud nähtavaid nä-gusid jäljendada, oli neil märksa raskem tõeliste ja võltside naeratuste vahel vahet teha.

Siis viisid teadlased teise tudengite rühma peal läbi variatsiooni samast eks-perimendist. Nad näitasid samu nägusid teisele rühmale, kes pidid ette kujutama, et naeratus kuulub kingapoe müüjale. Mõnel puhul oli müüja neile just maha müünud paari kingi, mispuhul võis nae-

ratus olla tingitud tõelisest rahulolust. Teistes katsetes kujutasid üliõpilased ette, et müüja üritab neile kingi pakkuda, mispuhul võis ta püüda klienti meelitada võltsi naeratusega.

Tegelikkuses kasutasid teadlased mõ-lema rühma puhul ehtsate ja võltside naeratuste kombinatsiooni. Kui tudengid said vabalt naeratust jäljendada, ei mõju-tanud nende otsustusi teadmine sellest, mida müüja teeb.

Kuid pliiatsiga suus ei saanud nad enam jäljendamisele tugineda. Selle ase-mel kippusid nad uskuma, et neile kingi ärida üritava müüja naeratus pole ehtne – isegi kui see oli. Samamoodi kaldusid nad arvama, et õnnestunud tehingu järel oli müüja naeratus ehtne, isegi kui see ei olnud. Teisisõnu, nad olid sunnitud tugi-nema naeratamise asjaoludele, mitte nae-ratusele endale.

Niedentali töörühm on katsetanud ka silmsideme tähtsust naeratuste juures. Nad lasid tudengitel vaadata rida portree-sid, teiste seas näiteks 17. sajandi kunstni-ku Frans Halsi «Naervat kavaleri». Mõnel portreel oli kujutatava pilk suunatud vaa-tajast eemale, teistel tekib silmside. Mõ-nes katses vaatasid tudengid portreesid, mille silmad olid kaetud ribaga.

Katsealused hindasid maalist tekkinud emotsiooni. Nagu nad ennustasid, leidis Niedenthali töörühm, et inimeste emot-sioonid olid tugevamad katmata silmade

korral, võrreldes kaetud silmadega. Nae-ratus oli mõlemal maalil identne, kuid ainuüksi sellest ei piisanud. Enam veel, erisused oli suuremad, kui portree tekitas vaatajaga silmsideme.

Niedenthal arvab, et tema ja teised psühholoogid on alles hakanud õppima tundma naeratuse saladusi, millest kunst-nikud said aru juba sajandite eest. Ühel päeval võib koguni saada võimalikuks mõistmine, miks on Mona Lisa naeratus nii mõjuvõimas. «Mina ütleks, et selle edu saladus on silmsideme saavutamine,» üt-leb Niedenthal, «ja nii on asjaolu, et tema

naeratuse tähendus on kee-rukas, kahekordselt

edastatud, sest su enda simulat-

sioon sellest on müstiline ja keerukas.»

© 2011 new york Times news service

43

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Võimas valkVõimas valk on uus artiklisari, mis tutvustab inimkehas toimetavaid olulisi ja põnevaid valke.

Üks naine 20 400st on mehe sugu-kromosoomistikuga (XY). Ent see

anomaalia ei pruugi takistada tal saamast näiteks Playboy kaanetüdrukuks. Kas sel-lise kromosoomipagasiga daamid võivad soovi korral alati ka lapsi sünnitada, on juba kahtlasem. Ja teisalt – naissugukro-mosoomidega (XX) loode võib areneda meheks.

Loodus ei salli selgeid piire ja teravaid üleminekuid, ning on sageli üsna kumma-lise huumorisoonega.

«Stanislaw Lemi ulmeromaanis «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud» kirjel-datakse rahvast, kel oli uue isendi eosta-miseks vaja viie erineva sugupoole kok-kusaamist. Viis sugupoolt tundub jabur? Aga miks kaks ei tundu, või kolm?» küsib Toivo Maimets, Tartu Ülikooli Moleku-laar- ja Rakubioloogia Instituudi rakubio-loogia professor.

Milleks meile üldse kaks sugu?Tõepoolest, eluslooduses leidub igasu-guseid tüüpe: sootuid ainurakseid ja her-mafrodiite. Ning kärnkonnadel on Bidderi elund (nimetatud Tartu ülikooli füsioloo-giaprofessori järgi), mis võimaldab oma munandeid (ehk testiseid) vigastanud täiskasvanud isasloomal areneda ümber viljakaks emasloomaks.

«Ei ole päris selge, miks on vaja kah-te eri sugu,» arutleb Maimets. «See on tohutu ressursi raiskamine, et sa pead ajama mööda metsa taga teist sugupoolt ja omavahel võitlema. Argument eri su-

gude poolt on muidugi rekombinatsioo-nivõimalus: DNAd segades saadakse uusi kombinatsioone. Samas pole need liigid, kes oma kombinatsioone iial ei vaheta, maamuna pealt kuhugi pühitud.»

Vaikimisi areneb loode naiseksIgatahes arenevad inimesed üldjuhul kas meheks või naiseks. Kaalukeeleks, kummale arenguteele loode suundub, on Y-kromosoomis istuva geeni SRY poolt kodeeritud samanimeline regulaatorvalk (Vana nimega ka TDF: testis-determining factor).

Loote arengu neljandal nädalal tekivad suguorganite eellased, rakukogumikud, millest võivad areneda kas munasarjad või testised. Seitsmendaks nädalaks on soo-otsus tehtud.

Kui ei tule spetsiaalset käsku areneda meheks, kasvab loode vaikimisi naiseks. Selleks et suguorganite eellasrakud hak-kaksid arenema testisteks, peab SRY is-tuma testiste kasvu määravate geenide juurde ja ütlema: sündigu poiss. SRY on transkriptsioonifaktor, see seondub gee-nide promootoritele ja lülitab need sisse.

«Et sõnum oleks selgelt aru saada, töö-tab SRY koguni kahele poole. Ta ütleb, et teeme nüüd testised, aga ütleb ka: ärme munasarju mingil juhul tee. Selline to-peltkontroll,» räägib Maimets.

Kuidas siis vahel juhtub, et Y-sugukro-mosoomiga spermi kohanud munarakust areneb tüdruk? Olulisi hetki, mil võib mi-dagi valesti minna, on kümneid.

Valk, mis käsib areneda meheksFotol on alasti daam, rinnakas ja puusakas. «Noh?» nõuab professor Toivo Maimets, «saad õhtul voodis kokku ja ei ütleks, et sugukromosoo-mide järgi on ta mees?» Delikaatselt kaetud näoga daami foto on trükitud Scott Gilberti kuulsasse, maailmas enimkasutatavasse arengubioloogia õpikusse.

TEKsT: raiNer kerGe, ÕHtUleHt

44

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Geen SRY paikneb Y-kro-mosoomis (tegelikult võib ta spermatosoidide valmistami-se käigus sattuda kogemata ka X-kromosoomi koosseisu, mille tulemuseks võib olla XX-sugukromosoomidega, aga mehe välimusega inimese areng).

Oma kodukromosoomis, Y-s, võib SRY sattuda kromo-

soomi lühema õla peale (kro-mosoom ei näe sama sümmeet-riline välja nagu masinaga trüki-

tud üpsilon) ja see lühike õlg võib minna raku jagunemisel kaduma.

Y-kromosoom on, aga SRY-d pole. Loode areneb tüdrukuks.

Siis võib olla SRY muteeru-nud ja võimetu valku kodeerima.

Muteerunud võivad olla ka geenid, millele SRY oma sõnumi viib. Edasi:

kui jõutaksegi testiste arenemiseni, ei pruugi need olla suutelised tootma testosterooni – hormooni, mis hakkab reguleerima meessuguorganite teket ja vastutab selle eest, et mehel oleks mehe välimus.

Kõige tipuks võib vigane olla ret-septorvalk, mis peab testosterooni ära

tundma ja tema signaali vahendama, ning mehe sugukromosoomistikuga

lootest areneb jälle naise välimusega inimene.

SRY geeni hiline ekspressioon põh-justab aga mehe ja naise vahepealsete tunnustega inimeste arengu.

Põhimõtteliselt, olenevalt vea suuru-sest, on muteerunud SRY tulemuste

skaala seinast seina. Näiteks võib pealtnäha nägus naine

tunda ennast mehena.

Põhjust, miks daam mõtleb, et ta on mees, tuleb otsida taas regulaatorvalgu SRY tööst.

Soo determineerimisel on kolm ta-sandit. Esimene tasand on geneetiline – kui lootel on Y-kromosoom, on tal õi-gustatud ootus areneda meheks.

Teine tasand on füsiognoomiline: kõik läheb õigesti ja Y-kromosoomiga sügoodist saab kunagi igati väärikas ja mehine vanavanaisa.

Kolmas tasand on aju tasand: kelle-na inimene ennast tunneb. SRY pealt kodeeritud valk ei käivita mitte ainult testiste teket, vaid paralleelselt toimetab ta ka rakkude juures, millest saab kuna-gi inimese abstraktselt mõtelda suutev aju.

Miks mõtleb naine nagu mees?«Hiirtel on SRY-d leitud ajus veel enne, kui testised on välja arenenud,» teab Maimets. «Tänu talle programmeeri-takse aju naiseks või meheks enne, kui sekundaarne soomääratlemine käima on läinud.»

Piltlikult: noku külgekasvamiseni on veel jupp aega, aga juba kujutab loode ette, kuidas ta pissib nagu kuulus Brüs-seli poiss.

Üht-teist sehkendab SRY Maimetsa teada ajus veel: «Mehed kalduvad roh-kem skisofreeniale ja Parkinsoni tõvele ning seda seostatakse otseselt ajus eks-presseeruva SRY-geeni produktiga.»

Üks on kindel: asjata pole spordikoh-tunikud aeg-ajalt hädas, kas saata atleet meeste või naiste starti. Head vastust ei anna koguni kromosoomide uurimine, rääkimata riiete sisse vaatamisest.

«Sugude vahe on palju keerulisem, kui me tahaksime,» tunnistab Maimets.

Mida kõrgem on isa kehatempera-tuur suguühte ajal, seda suurema tõenäosusega sünnib poisslaps, pakkus Aristoteles (384 eKr

– 322 eKr) ja soovitas vanematel meestel planeerida pojategu suveaega.

Aristotelese loogika järgi oli soojus-energia kõikide arengute alus ja nais-terahvas poolele arenguteele pidama jäänud mees: kui soojust – energiat – on vähevõitu, stoppab areng naise

juures. Et selline mõttemall sobis hästi meest perekonnapeaks kuulutavale kristlikule kirikule, tekkisid Aristote-

lese teooriasse esimesed mõrad alles 16. sajandil.

rohkem kui kaks tuhat aastat

enne muna-raku ja pä-rilikkusaine avastamist elanud Aris-totelesel oli aga mitmes plaanis õigus.

«Ta arvas, et oluline mää-ratleja tuleb isa poolt ja see on täies-ti tõsi!» analüüsib professor Maimets oma kolleegi väiteid. «Teiseks ei eksinud ta ka selles, et on olemas keskkonnaefektid.» näiteks mississippi alligaatoritel määrab järglase soo haudumistemperatuur.

muinasteadus

aristoteles: naine on defektne mees

45

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Te uurite ühendusi ajus. Milline info-vahetus toimub meie mõtlemisorga-nis?Meie kaks ajupoolkera räägivad teine-teisega kogu aeg, kui me midagi teeme. Mulle pakub huvi, kuidas poolkerad suhtlevad: millised on neuronid, kuidas on konstrueeritud teise poolde minev «kaabel», kas selle arengut juhib ainult geneetika või ka keskkond jne.

Võrdlesime, kuidas poolkerade erine-vad ajukoore osad teineteisega räägivad. 2009. aastal avastasime, et nad vestlevad eri kiirustel. Mõned on väga kiired, teised aeglased. Kiireid alasid oskate ilmselt ar-vata, need on [liigutusi juhtivad] motoor-sed süsteemid. Aeglasi te ei arva ära: need on keerukate operatsioonidega tegelevad alad, nagu prefrontaalne korteks või oi-

musagar.

Mis selgub inimese aju võrdluses inimahvide ajuga? Šimpansi aju maht on umbes 400 cm3, inimesel 1500 cm3, üle kolme korra roh-kem. Kui aju on evolutsiooni jooksul kasvanud, kas see tähendab, et ühen-dused on läinud kiiremaks? Makaake ja šimpanse võrreldes näeme aksonite (signaali edastavate närvirakkude jät-kete – toim.) kasvavat juhtivuskiirust. Šimpansi ajus on aksonid, mis teevad nende aju kiiremaks kui makaakide oma. Kuid inimese juurde tulles näeme, et aksonid pole šimpansiga võrreldes muutunud, nende läbimõõt on endiselt selline, mis on paslik 400 cm3 mahuga aju puhul. Aju suurus on kasvanud, kuid

Inimesed on targemad kui meie sugulased šim-pansid, meie aju on nende omast mitu korda suu-rem. Kuid nii üllatav kui see ka ei tundu, töötab meie aju nende omast aeglasemalt. Just see võib olla inimeste intelligentsi saladus, usub ajutead-lane, Rootsis asuva Karolinska instituudi emeriit-professor Giorgio Innocenti.

TEKsT: arko oleSk, FoTod: paNtHerMedia/SCaNpix

ühenduste kiirus on jäänud [2–4 mil-joni aasta eest elanud inimeste eellase] Australopithecus’e tasemele.

Üks põhjus on kindlasti selles, et kii-remate ühenduste jaoks tuleb teha suu-remaid aksoneid. Aksonite tegemine ja nende käigushoidmine on energiakulu mõttes äärmiselt koormav, aga ka mahu mõttes: meie pea peab läbi mahtuma nai-se vaagnast.

Loomariigis on mõnel loomal meist suurem aju, näiteks elevandil, ja oleks huvitav teada, mis neil toimub: kas nende aju on meie omast kiirem? Võib-olla saa-me seda mõne aasta pärast teada.

Kuidas on evolutsioon selle inimaju probleemi lahendanud?Suurema aju jaoks tuleks teha pikemaid ja kiiremaid «kaableid». Kuidas sellega toime tulla? Vastus: ei tulegi. Kui aju kas-vab suuremaks, läheb töötlemine aeglase-maks. Ja see jaotub ajas laiali.

Aju osad suhtlevad omavahel kõiki-del võimalikel aksonite juhtivuse kiirus-tel. See paneb mind pead murdma ja ma kahtlustan, et see ütleb meile, et aju leiu-tas aeglase infotöötluse täpselt samamoo-di nagu itaallased leiutasid aeglase toidu liikumise.

Aju on leidnud võimalusi seda aeglast infotöötlust ära kasutada. Arvan, et aeg-lase infotöötluse eelis on töötluse jaga-mine ajas. See hajutab neuronitevahelisi juhtivuskiirusi ja ühenduste ajastust. Kui laiendada ajaskaalat, millel ühendused toimivad, siis – ja seda näitavad meile te-hisvõrgustike alased uurimused – muu-tub ajudünaamika keerukamaks.

Mudelid näitavad, et aju funktsio-neerib paremini, kui kasutada juhtivus-kiiruste ja ajastuse kogu skaalat, mitte ühtainsat kanalit. Põhimõtteliselt on tegu aju dünaamiliste interaktsioonide spektri laiendamisega. Seega pole [suu-rema keerukuse] põhjus mitte aegluses iseeneses, vaid see on aegluse tagajärg, mis laiendab ajaliste interaktsioonide spektrit. See on minu teooria, kuigi võin ka eksida.

Võib-olla on meie aju jõudnud parima võimaliku tulemuseni, mis struktuuri ja töötlust koos optimeerides on võimalik. Veel samm edasi ja võime juba millestki ilma jääda. Inimestel on haigusi, mida põhjustavad valed ühendused ajus. On infokilde, mis viitavad, et näiteks skiso-freenia, düsleksia või autismi all kanna-tajate ajus võivad ühendused olla veidi tavapärasest erinevad. Võib-olla on meie aju saavutanud selliste ühenduste tase-me, et isegi väikesed kõrvalekalded viivad funktsioneerimishäireteni.

aJu

Evolutsioon tegi inimese aju aeglasemaks

46

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Mida need avastused räägivad meile inimese olemuse kohta?Lääne kultuuris on läbivaks teemaks: tunne iseennast. Aju ülesehituse ja funkt-sioonidega tegelev teadusharu on see, mis jõuab kõige lähemale küsimuse «kes me oleme?» vastusele. Suur osa sellest, mis oleme, on meie aju.

Kuid tihti uuritakse aju, kasutades 19. sajandist või veel varasemast pärit meh-hanistlikku paradigmat. Suudame lahata interaktsioone aju osade, neuronite, mo-lekulide vahel, tuua välja põhjuslikke seo-seid. Seda metodoloogiat kasutades jõua-me pildini ajust, mis sisuliselt on masin. Kas me oleme tõesti masinad?

Kas oleme?Ma usun, et aju on masin. Kuid usun, et aju on masin, mis mõtestab masina mõis-te ümber. See ei ole selline masin, nagu on auto, arvuti või tolmuimeja. See on teist-moodi masin, selline, millel mõnes olekus on lõputult vabadust, teistes olekutes jälle mitte.

Võtame näiteks olukorra, kui olete näl-jane või janus: ajul ei ole vabadust, te pea-te otsima midagi süüa või juua. Aga kui olete täiesti lõdvestunud, ei pea millelegi mõtlema, siis selles olekus on aju suute-line kõige suuremaks loomingulisuseks. Teine aspekt on see, et aju läheneb kee-rukusele, mida ükski teine masin ei suuda saavutada.

Ma arvan, et on ohtlik hakata mõtlema endist kui masinatest, mida juhivad täiel määral meie geenid. See vaade võtab meil ära vabaduse, vastutuse ja isikliku koge-muse.

Miks on see ohtlik?Sel on olulised tagajärjed. Näiteks õi-guslikud. Kui sa oled vägistaja, kas selles oled süüdi sina või su aju? Ja kui on süüdi su aju, siis kas oled süüdi sina või on aju ainult masin, mis on kokku pandud gee-nidest, testosteroonist ja veel millestki? Isikliku ja õigusliku vabaduse küsimus on väga tihedalt seotud teemaga, kuidas me ajust mõtleme.

Teine aspekt, kuigi vähem ohtlik, on see, et tahame öelda, et suudame. Me ei taha, et meid piiraks teadmine, et me ei suuda midagi teha mingi sisemise piiran-gu tõttu. Me tahame teada, et suudame. Me ei saa sättida end piiravasse raami, sest see võib piirata nende asjade saavu-tamist, mis on võimalikud.

Intervjuu on valminud pressikonverentsi materjalide põhjal, mille Giorgio Innocenti andis teadusfestivalil ESOF 2010.

Evolutsioon tegi inimese aju aeglasemaks

47

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

arvuTid

48

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

praegu on andmetöötlus- universumi keskmes mikroprotsessor ning in-fot liigutatakse energia-kulukalt, et seda esmalt töödelda ja siis salves-tada. Uus lähenemine

paneks andmetöötluse mäluga kokku, vä-hendades andmete liigutamist ja sellega kaasnevat energiakulu.

Pooljuhtidetööstus on pikka aega hoia-tanud, et tulekul on «sein», rida ähvarda-vaid pudelikaelu, mis peatavad arvutus-tehnikas kasutatavate transistoride viis kümnendit kestnud kahanemise. Prog-ressi lõppedes ei aeglustu mitte ainult uuendused tarbeelektroonika vallas, vaid lõpu saab ka maailma kõige võimsamate superarvutite kiiruse eksponentsiaalne kasv – kümnendi jooksul 1000 korda kii-remaks.

Ajakirjas IEEE Computer jaanuaris avaldatud artiklis esitleb Hewlett-Pac-kardi elektriinsener Parthasarathy Ran-ganathan aga tänapäevasele arvutikonst-rueerimisele radikaalset alternatiivi, mis lubaks uuelaadseid tarbeelektroonika tooteid, aga ka uue põlvkonna superarvu-teid ehk nõndanimetatud eksamõõtkavas protsessoreid.

Tänapäeval liigutavad arvutid and-meid pidevalt edasi-tagasi kiiremate ja aeglasemate mälude vahel. Süsteemid hoiavad sagedamini töös olevaid andmeid protsessori lähedal ning viivad nad aegla-semalt töötavasse, püsivamasse mällu, kui neid käimasolevates töötlustes vaja pole.

Selle lähenemise kohaselt on andme-töötlusuniversumi keskmes mikroprot-sessor, kuid tegelikuks andmetöötluseks kuluv energia kahvatub selle kõrval, mis kulub info liigutamiseks, esmalt selleks, et seda töödelda, siis selleks, et salvesta-da. Enam veel, probleem süveneb kiiresti, sest arvutite poolt tarbitava info kogus suureneb kiiremini, kui kasvab arvutite suutlikkus.

«Mis on kümne aasta pärast hitt- rakendus?» küsib Ranganathan. «On üp-ris selge, et see on seotud andmetega; sel-leks pole tarvis raketiteadust. Tulevikus on igale mäluseadmele meie planeedil sisse ehitatud kompuuter.»

Uut tüüpi andmetöötlust eristab tema sõnul tänapäevasest see, et süsteem tu-gineb tänapäeva mikroprotsessoritest eristuvatel mälukiipidel, mida ta nimetab nanosalvestiteks. Need on hübriidid, kol-memõõtmelised süsteemid, mille juures tuginevad alumised ahelad lahendusele nimega memristor, Hewlett-Packardi

poolt arendatavale nanotehnoloogilisele andmesalvestuslahendusele.

Nanosalvestite kiipidel on mitmekor-ruseline ülesehitus ning tavapärased rä-nist tehtud andmeid töötlevad skeemid asetsevad vahetult mälu kohal, et ener-giakulu oleks minimaalne.

Asjatundjad eeldavad, et lähema seits-me aasta jooksul suudab üks selline kiip mahutada mälusse triljoneid baite (võrd-ne umbes 220 kõrglahutusega digitaalse filmiga), sisaldades lisaks 128 protsesso-rit. Kui sellised seadmed muutuvad üld-levinuks, kahandaks see radikaalselt info hulka, mida tuleviku andmetöötluses tu-leb edasi ja tagasi liigutada.

Aastaid on arvutiarhitektid rääkinud, et arvutimaailm vajab uut suurt ideed. Selle asemel jätkasid transistorid kahanemist. Innovatsiooni jätkamise asemel võtsid

Andmetöötluseks kuluv energia kahva-tub selle kõrval, mis kulub info liigutami-seks.

Hewlett-Packardi teadlased pakuvad tulevaseks nanoelektroonika ajastuks välja radikaalselt uue lähenemise arvutitele – mälu ja andmetöötluse abielu, mis võib märkimisväärselt kahandada ar-vutite energiatarvet.

TEKsT: JoHN Markoff

Tuhat korda kiiremaks

TulevikuarvuTi: Hp in-sener parthasarathy ranganathan eksamõõtkavas protsessori proto-tüübiga. nEw yorK TIMEs

49

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

arvutikonstrueerijad kasutusele lihtsalt mitmetuumalise lähenemise, mille puhul pannakse juurde rohkem protsessoreid, kui kiipide arvelt pinda vabaneb.

Suure läbimurde puudumisest räägiti ka tähelepanuväärses vastasseisus, mis leidis aset kahe aasta eest üritusel nime-ga Hot Chips, igal suvel Stanfordi ülikoo-lis peetaval arvutikonstruktsiooni alasel konverentsil.

Stanfordi ülikooli president ja arvuti- konstruktsiooni asjatundja John L. Hen-nessy seisis paneeli ees, mis koosnes maa-ilma parimatest arvutikonstrueerijatest, ning nõutas, et nood esitaks ühe funda-mentaalselt uue idee. Sisuliselt tervitas teda vaikus.

«Mis on teie üks suur idee?» küsis ta asjatundjatelt. «Ma usun, et järgmine suur mõte tuleb kelleltki, kes on tundu-valt noorem, kui on selles ruumis olevate inimeste keskmine vanus.»

Ranganathan, kes oli siis 36aastane, oli seal kohal. Tema sõnul pakkus Hen-nessy kriitika talle inspiratsiooni ning ta usub, et nanosalvestikiibid on näide just sellisest suurest ideest, millest tuntakse puudust.

Võimsuse kasvu pidu on läbiHennessy pole ainus, kes on hoiatanud kiiresti kasvava arvutusvõimsuse ajas-tu lõpu eest. 2008. aastal kutsus DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency, USA kaitsealaste tippuuringu-projektide amet) kokku riigi parimad superarvutite asjatundjad ja palus neil välja mõelda viise, kuidas oleks võimalik saavutada eksamõõtkavas arvutit – su-perkompuutrit, mis suudab sekundis soo-ritada noniljon (1030) matemaatilist tehet, umbes tuhat korda enam kui praegused kiireimad süsteemid.

Asjatundjate kogu, mida juhtis Notre Dame’i ülikooli superar-vutilooja Peter Kogge, jõudis pessimistlike järeldusteni. «Kas järgmine küm-nend on tunnistajaks samasugusele suurejoonelise-le progressile,

nagu nägime kahel eelmisel kümnendil?» kirjutas ta ajakirja IEEE Spectrum jaa-nuarinumbris. «Kahjuks mitte,» vastas ta. «Pidu pole läbi, kuid politsei on saabunud ja muusika palju vaiksemaks keeratud.»

Üks põhjus on andmetöötluse tohutu energiajanu. Kümnepetaflopine superar-vuti, millist IBM järgmisel aastal valmista-da kavatseb, tarbib võimsust 15 megavatti, mis on ligikaudu 15 000 majapidamisega linna elektritarve. Eksamõõtkavas arvuti, kui see valmistada praegusaja mikroprot-sessoritega, nõuaks 1,6 gigavatti. See on umbes pooleteisekordne tuumajaama võimsus.

Asjatundjate kogu soovitas siiski toe-tada Ranganathani mälukeskset lähene-mist. Nad leidsid, et ühe tehte sooritamise energiakulu on umbes 70 pikodžauli (üks pikodžaul on miljondik miljondik džauli. Sajavatise pirni põlemas hoidmiseks ühe tunni jooksul kulub 360 000 džauli). Ent kui arvesse võtta ühe tehte sooritamise jaoks vajaliku andmeliigutamise energia-kulud – et liigutada 200 bitti andmeid mitu korda mällu ja sealt tagasi –, on ühe

tehte tegelik energiakulu kusagil 1000 ja 10 000 pikod-

žauli vahel.

Arvutusvõimsuse kasvu jätkumiseks uuritakse mitmeid eri tehnoloogiaid, teis-te seas võimalusi ehitada elektroonilisi lüliteid, mis on väiksemad kui kümme nanomeetrit: seda peetakse praeguste kiibiehitustehnikate juures miinimum-suuruseks.

Näiteks teatasid hiljuti Harvardi üli-kooli ja Mitre Corporationi teadlased, et on välja töötanud nanoprotsessori «klotsid», mis tuginevad imeõhukestest germaaniumi-ränitraatidest tehtud elekt-roonilistel lülititel.

Nanoelektroonika teeb võimalikuksIBMi teadlased on näinud vaeva nõnda-nimetatud faasisiirdemälu kallal, mille aluseks on elektrivoolu võime viia aine kristalsest olekust amorfsesse ja tagasi. Selle tehnoloogia tõi eelmisel aastal tu-rule Samsung. Veel on IBMi teadlased teada andnud, et paljutõotav on võimalus kasutada süsiniku nanotorusid osalise sammuna hübriidsüsteemide ehitamise suunas, mis ühildaks mikro- ja nanoelekt-roonika maailmad.

Kogenud arvutikonstrueerijad märgi-vad, et milline tehnoloogia ka ei võidaks, on mõte andmetöötluse liigutamisest mä-lule lähemale olnud õhus juba pikemat aega ja nanomõõdus elektroonika saabu-mine on sellelaadse arhitektuuri lihtsalt viimaks võimalikuks teinud.

Üks varaseid katsetusi kandis nimetust iRAM ja tegu oli Berkeley’s asuva Califor-nia ülikooli uurimisprojektiga 1990. aas-tate lõpul. Praegune surve mälukesksele andmetöötlusele tuleb nii nutitelefonide kui ka andmepankade esitatavatest and-metöötlusnõuetest, tõdeb Christoforos Kozyrakis, Stanfordi ülikooli arvutitead-lane, kes ülikoolis just iRAMi projekti kallal töötas.

© 2011 new york Times news service

Mõte andmetöötluse liigutamisest mälule lähemale on olnud õhus juba pikemat aega.

arvuTid

50

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

lebel mlle 1886 tehnilised andmedKaliiber: 8 mm Mass padrunite ja täägiga: 4,42 kg Kogupikkus: 1,31 m (täägiga 1,83 m)raua pikkus: 0,8 m Kuuli algkiirus: 701 m/s Laskekiirus: 13–14 lasku minutis padrunite arv salves: 8 (+2) Efektiivne laskekaugus: 420 m Maksimaalne laskekaugus: kuni 4400 m

tehnilisedandmed

sÕJamasin

TEKsT: SaNder kiNGSepp

Üks Esimese maailmasõja aegne anek-doot jutustab Saksa tsepeliinist, mille

komandör Euroopa kohal ära eksis ja lõ-puks esimeses sobivas kohas maanduda otsustas. Just siis sööstis lähimast met-satukast välja sinises mundris sõdur, kes püüdis käigu pealt oma püssi laadida, kuid komistas ja kukkus nii õnnetult, et tulistas iseennast jalga.

«Nüüd on kõik selge,» ütles õhulaeva komandör oma alluvatele. «Me oleme Prantsusmaale jõudnud.»

Pärast lüüasaamist Saksa-Prantsuse sõjas (1870–1871) otsustati Prantsusmaal kõik seni kasutusel olnud relvasüsteemid välja vahetada. 1884. aastal oli leiutatud suitsuta püssirohi, mille suurem võimsus võimaldas valmistada väiksemate mõõt-metega padruneid. Prantsuse sõjaväela-sed pidasid suitsuta püssirohtu leiutiseks, mis alustab revolutsiooni kogu sõjapida-mises ning muudab kõik seni eksisteeri-vad tulirelvad iganenuks.

Uue vintpüssi projekteerimist alusta-ti suure saladuskatte all Poitou’ lähedal Châtellerault’ arsenalis. Kogu projekti juhatas kindral Tramond, kellele allus kuuest madalama aukraadiga relvainse-nerist koosnev komitee.

Suurim lennuulatusKuna Tramond’i meeskonnal oli käsk uus relv välja töötada vähem kui kaheteist-kümne kuuga, otsustati selle eeskujuks võtta olemasolev 11 mm Gras-Kropatche-ki vintpüss 1885. aastast ja kohandada see uue laskemoona kasutamiseks. Kolonel Basile Gras (1836–1901), 11 mm vintpüssi autor, kuulus samuti komisjoni liikmete hulka. Laskemoona eest hoolitses kolo-nelleitnant Nicolas Lebel (1838–1891), kes tol ajal juhatas Prantsuse jalaväe täpsus-laskurite õppeasutust.

Saksa-Prantsuse sõja veterani Lebeli panuseks oli väikesekaliibriline (8 mm) vase ja nikli sulamist valmistatud tina-südamikuga kuul, mis kaalus 15 grammi. Tänu suitsuta püssirohust koosnevale paiskelaengule oli uue kuuli lennuula-tus suurem kui ühelgi seni olemasoleval sama tüüpi relval. Samas kasutati ka uuel püssil vana torujat salve, kus padrunid paiknesid mitte kõrvuti, vaid üksteise järel. Vältimaks seda, et püssi laadides mõne padruni kuul tema ees paikneva padruni tongi plahvatama ei paneks, tuli kuulide otsad tömbiks jätta. Lisaks uuele laskemoonale võeti kasutusele täiustatud konstruktsiooniga pikk neljakandilise lä-bilõikega 460 grammi kaaluv torketääk, mis pidi Saksa jalaväelaste sineleid kerge-mini läbistama.

Esimesed prototüübid valmisid Châtellerault’ arsenalis 1887. aasta keva-

Lebeli vintpüss – 1914. aasta imerelv

del ja pärast edukaid katsetusi võeti uus tulirelv sama aasta 1. mail ametlikult rel-vastusse kui 1886. aasta vintpüss (Fusil Modèle 1886 või Mlle 1886). Hoopis pare-mini sai ta tuntuks Lebeli vintpüssi nime all, kuigi Lebel ise väitis kuni surmani, et kolonel Gras’ panus oli tema omast «mõõtmatult suurem».

Kaasvõitlejatele ohtlikLebeli vintpüssi tootmist alustati korraga kolmes arsenalis ja enne Esimese maa-ilmasõja algust oli neid välja lastud üle kahe miljoni. Sõltumatult valmistamise kohast olid kõik relvad täpselt ühesuguse konstruktsiooniga ja nende detaile võis omavahel vahetada. 1893. aastal ilmusid lisaks põhivariandile parandatud luku-süsteemiga mudel Mlle 86/93 ja karabiin R35, mille salv mahutas ainult kolm pad-runit. 1901. aastal võeti kasutusele uus teravaotsaline messingkuul, mis kaalus juba 12,8 grammi ja oli esimesena maa-

ilmas aheneva tagaosaga, mis suurendas omakorda lennukaugust.

Lebeli püssi kasutati esimest korda Bokserite mässu mahasurumise ajal Hii-nas. Esimese maailmasõja alguseks oli ta juba tublisti vananenud ning sakslaste 1898. aasta Mauser ületas oma Prantsuse konkurenti peaaegu kõigi näitajate osas. Kaevikusõjas osutus Lebeli püss luku ja salve keerulise konstruktsiooni tõttu üsna rikkealtiks ning tema ülemäärase kaalu ja kogupikkuse tõttu võisid kogenematu-mad sõdurid vastase asemel kergesti oma kaasvõitlejaid vigastada.

Kuigi Fusil Modèle 1886 väljavahe-tamist planeeriti juba enne sõda, jätkus tema tootmine 1920. aastani, kui oli val-minud 2,88 miljonit vintpüssi ja karabii-ni. Osa neist jäi relvastusse ka järgmise maailmasõja alguseni. Iroonilisel kombel langesid need pärast Prantsusmaa alistu-mist Saksa Wehrmachti kätte, kes võttis trofeed omakorda relvastusse.

UsA

Ko

nG

rEss

I rA

AM

ATU

KoG

U

51

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

aJalugu

52

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

sel päeval, 25. aprillil 1986, polnud Tšernobõl ka sel-le elanike meelest midagi ebatavalist. Linn oli näi-nud paremaid päevi ning sellel oli üsnagi pikk ja kirev ajalugu, kuid möö-

dunud hiilgavamatest päevadest olid jäänud vaid mälestused. 1986. aastal oli Tšernobõl vabrikute, tavaliste korrus- ja väikeste eramajadega rohelusse uppuv rajoonikeskus. Inimestel seal oli oma iga-päevane elu, harjumused ja rutiin: töö, kool ja lasteaed. Tavaline nagu igal pool mujal.

Pripjat oli Tšernobõli noor naaberlinn, vaid paarikümneaastane, moodne, «valge nagu luik,» ütlesid kohalikud. Seda valget, omamoodi värsket ilmet ja erilist ajastu-kohast modernsust meenutavad teisedki, kes Pripjatist räägivad. See oli otstarbeko-hane linn, ehitatud tuumajaama energee-tikutele, ehitajatele ja teistele töötajatele, kelle töö erilisus tähendas ka eesõigusi, paremaid tingimusi ja jõukust. Pripjat oli noor linn ka teises mõttes: seal elasid noored inimesed, sest tuumaenergeetika oli suhteliselt noor ala, mis nõudis erilisi teadmisi ja oskusi. Seetõttu oli linnas nä-dalavahetustel teinekord mitugi pulma, oli palju lapsi. Oli tulevik.

Tuumajaam oli ehitatud otse linna kül-je alla (või vastupidi), et ei oleks kauge tööl käia.

Avariikaitse oli välja lülitatud25. aprillil 1986 aastal valmistuti tuuma-jaamas neljanda energiaploki peatamiseks plaaniliseks remondiks. Ploki seiskamise ajal oli planeeritud viia läbi katsetused reaktori kaitseseadmetega täieliku voo-lukatkestuse tingimustes. Teisiti öeldes

plaaniti katsetada, kuidas õnnestub täie-liku elektrikao puhul kasutada reaktori kaitsemehhanismina töötavate veepum-pade toiteks turbogeneraatori rootorite inertsi, kuni hakkavad tööle diislikütusel töötavad veepumbad. Medvedevi kinni-tusel polnud see katse põhimõtteliselt esmakordne, kuid seni oli nii Tšernobõlis kui ka mujal tehtud neid kustutatud reak-toriga ehk sellisega, kus avariikaitse sees ja reaktor stabiilses, juhitavas režiimis. Seekord olid avariikaitsesüsteemid välja lülitatud. Reaktori seiskamine ja katse al-gasid 25. aprillil kell üks öösel. Etapiviisi edeneti kuni kella kaheni päeval, mil Kiev- energo dispetšeri nõudel peatati reaktori väljatoomine töörežiimist kuni kella ühe-teistkümneni õhtul.

Sisikond paiskus ümbruskondaEesti juurtega Eduard Gams töötas 1986. aastal NSV Liidu kaitseministeeriumi Ra-diatsiooni-, Keemia- ja Bioloogilise Kait-se Teadus-, Uurimis- ja Katseinstituudis ja kuulis seetõttu juhtunust esimeste seas. Nüüd kirjeldab ta toimunut nii:

«Oli maipühade eelne aeg ja kõik, nii palju kui ma mäletan, töötasid surve all, et täita plaani. Minu teada helistas dispet-šer Kiievist Tšernobõli jaama, et mingi aja kestel on veel vaja reaktori võimsust ülal hoida, kuigi tegelikult oli ette nähtud reaktori plaaniline remont ja seega ka sel-le väljalülitamine. Tööd jätkati, kuigi osad avariisüsteemid olid juba välja lülitatud. Kui siis satuti reaktori ebastabiilsesse tsooni ja algas ahelreaktsioon, reageeriti liiga hilja, reaktorit püüti kustutada gra-fiitvardaid alla lastes, aga varraste kana-lites olid juba toimunud muutused ning neid polnud võimalik alla lasta. Reaktori «sisikond» paiskus ümbruskonda.»

Murdepunkt ajasEnne 1986. aastat oli Tšernobõl üks linn Ukrainas, mis Eestis vähestele midagi tähendas. Tarkade Klubi avaldab peatüki peatselt ilmuvast raama-tust «Sõda nähtamatu vaenlasega», mis räägib eestlaste ja eestimaalaste kogemusest Tšernobõli tuumakatastroofiga.

TEKsT: Helle tiikMaa

ÕnneTuse JÄrel: Vaade tšernobõli plahvatanud reaktorile. TopFoTo/scAnpIx

53

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

sellist vesijahutuse ja grafiitaeglustuse (varraste grafiitotsi) kombinatsiooni liiga ohtlikuks. Gams ütleb: «Vene Föderat-sioonis olid varem kõlanud kained hää-led tuumaenergeetika ohtudest, et tuleb lisakaitsesüsteeme luua. Kuid see nõudis raha, inimesi ja aega; teiselt poolt oli pi-dev surve, et tuumaenergeetikat tuleb laiendada, oli plaanimajandus, kus nõuti tuumaelektrijaamade ehitamist kindlaks tähtajaks ja nii edasi. Sellegipoolest oli usk tuumaenergeetikasse sügav.»

Kuigi puudus õige arusaam, mida ette võtta, millistele kogemustele toetuda, asuti siiski tegutsema. Lahendusi otsiti katse-eksituse meetodil ja see meetod jäi

kauaks kasutusse. Eduard Gams teab, mis toimus tema instituudis:

«Kui tuli teave, et on toimunud ette-nägematu ulatusega avarii, lendas meie instituudi spetsialistide operatiivgrupp kohe laupäeval, 26. aprillil sündmuspai-gale, osad olid spetsialistid samast ka-teedrist, kus mina töötasin. Peab ütlema, et just minu instituudi spetsialistid olid esimesed, kes tegid saastatuse analüüsid ja järeldasid, et ümbruskond oli saas-tunud reaktori aktiivtsoonis leiduvate osadega. Esialgu seda kritiseeriti – Kurt-šatovi radiatsiooniinstituudi spetsialistid ei suutnud algul nõustuda, et reaktori ak-tiivtsoon on hävinud. Hiljem mõisteti, et

Plahvatused toimusid tuumajaama neljandas reaktoris 26. aprillil kell 1.23. Viiskümmend tonni tuumkütust aurustus reaktorist ja heideti atmosfääri, kus see radioaktiivse pilvena üle Valgevene, Ve-nemaa, Poola, Skandinaavia ja Baltimaa-de kandus. Veel 70 tonni kütust ja rusud lendasid laiali jaama territooriumile, ma-sinasaali katusele, kolmanda energiaploki peasaali katusele, ventilatsioonilõõrides-se. Võrdluseks – Hiroshimale heidetud tuumapomm kaalus 4,5 tonni.

Kaks jaamas töötanut sai kohe surma. Puhkes ka tulekahju, mille kustutamise käigus said raskelt kiiritada kümned jul-ged tuletõrjujad. Kokku suri katastroofi esimestel tundidel neljandas plokis olnu-test 31 inimest.

Teave avariist jõudis «kuhu vaja» ehk Moskvasse NLKP KK aatomienergeetika sektori juhataja ja teiste vastutavate isiku-teni 26. aprilli varastel tundidel, kuid see ei olnud adekvaatne, sest tuumajaamas

endaski oli raskusi taolise katastroofi us-kumise ja õnnetuse adekvaatse hindami-sega. Tuumajaamas ei olnud sobiva tund-likkusega dosimeetreidki, millega tekki-nud radioaktiivsuse taset mõõta. Nii kanti algul ette, et toimus avarii, kuid reaktor on terve. Mis oli siiski vaid soovunelm.

Sügav usk energeetikasseEemalt vaadatuna tundus reaktori puru-nemine veelgi võimatum. Gams mäletab, et instituudis veenis ta oma kolleegegi, et reaktori purunemine pole võimalik, pole usutav. «Praegu püütakse süüdlaseks teha süsteemi, kuid tegelikult oli meil sel ajal sügav usk energeetikasse. Tuuma-energeetikat peeti väga perspektiivikaks mitte ainult meie riigis, vaid kogu maail-mas,» meenutab ta. «Tuumaenergeetika tekkis aatomipommi loomise teadmiste baasil ja sellepärast tahtis inimkond tões-ti väga kasutada aatomienergiat rahulikel eesmärkidel. Olime nii kasvatatud, seda enam, et teadsime, mis on tuumareak-tor, sest sarnast tüüpi RBMK-reaktoreid kasutati mujalgi – näiteks aatomiallvee-laevadel. Meile oli alati kinnitatud, et tuumareaktor on väga töökindel, et sellel on mitmesuguseid kaitsemehhanisme, et igasuguseid olukordi on ette nähtud. Avariisid tuli küll ette, kuid sellel tasemel avariid ei suutnud keegi kujutleda. Veen-sin isegi oma kolleege, et seda ei saanud juhtuda, kuid tõestuseks piisas ühest fo-tost.» RMBK-tüüpi reaktoreid kasutati ainult Nõukogude Liidus, läänes peeti

aJalugu

Nii kanti algul ette, et toimus avarii, kuid reaktor on terve. Mis oli siiski vaid soov-unelm.

HÜlJaTud: pripjati linnas koh-tab kummituslikke vaikelusid, sest linn evakueeriti loetud päevadega. posTIMEEs/scAnpIx

54

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

tõepoolest on välja paiskunud aktiivtsoo-ni sisu.»

Ebapiisav teave või varjamine?Tegutseti siiski vaikides nagu ikka ehk ilma avalikkust ja koguni kohalikke ela-nikke teavitamata. Siinkohal pole mõtet rääkida tervest riigist ega isegi mitte Uk-raina pealinnast Kiievist, mis katastroo-fist siiski suhteliselt eemal oli – saladust hoiti ka nende eest, kes põrgukatlale õige lähedal olid: Pripjati, Tšernobõli ja ümberkaudsete külade elanike eest. Sel nädalavahetusel peeti Pripjatis rattavõi-dusõit ja mitmeid pulmi. Nõukogude Liit elas küll juba glasnost’i ehk avalikustami-

se loosungi all, kuid kui kiiresti muutuvad tegelikult nii vanad, sisseharjunud tegut-semismallid kui ka mõtteviis? 20 aastat hiljem kirjutas tol ajal Nõukogude Liidu kõrgeimat positsiooni, NLKP Keskkomi-tee peasekretäri kohta täitnud Mihhail Gorbatšov, et vaikimise põhjuseks ei ol-nud salgamine, vaid ebapiisav teave, ja et otsus glasnost’i vaimus avalikult teemat käsitleda oli igati olemas. Tõenduseks toob Gorbatšov fakti, et katastroofipai-ka juhtunut välja selgitama saabunud valitsuskomisjon ei kasutanud samuti mingeid erilisi kaitsevahendeid – seda oleks tehtud, kui oleks teatud katastroo-fi ulatust. Tol hetkel usuti, et kannatada

saanud piirkond piirdub peamiselt Valge-vene ja Ukrainaga.

Esmaspäevaks, 28. aprilliks jõudis radioaktiivne pilv Skandinaavia kohale ja selle mõjud avastati Rootsis. Kui oli selgeks saanud, et kõrgenenud radioak-tiivsuse põhjus ei ole kohalikku päritolu, otsiti ja ka leiti õige allikas – Nõukogude Liidus, Ukrainas asuv tuumajaam. Mosk-vale hakati esitama küsimusi, millele ei saanud vastamata jätta.

Helle Tiikmaa raamat «Sõda nähtamatu vaen-lasega» ilmub kirjastuselt Tänapäev aprillis. Tarkade Klubi avaldab peatüki lühendatud ja kohandatud kujul autori ja kirjastuse loal.

«Inimmaterjal» oli Nõukogude Liidus põhimõtteliselt odav vahend kõrgete eesmärkide saavutamiseks ja kange-laslikkus kui märterluse erivorm suure au sisse tõstetud – seega paisati puhas-tustöödelegi inimesed. Kust aga oli neid kõige lihtsam võtta? Sõjaväest, mis on alati minekuvalmis. Seda enam, et olid olemas eriväljaõppega ja erivarustusega nn keemiaväed – kiirgus-, keemia- ja bio-loogilise kaitse väed. Tõsi, eriväljaõpe ja erivarustus polnud mõeldud tuumajaa-ma plahvatuse, vaid tuumapommirünna-ku tagajärgede likvideerimiseks.

Kuid Tšernobõli plahvatus polnud tuumapommiplahvatus, vaid termiline plahvatus, mis paiskas välja ka pika lagu-nemisajaga radioaktiivseid aineid. Sellise katastroofi jaoks ei olnud valmisolekut ega plaani – kõik teadmised ja vahendid olid mõeldud juhuks, kui puhkeb sõda. Tuumasõda. Eduard Gams selgitab: «Meie tegelesime aatomipommijärgse saastatusega, aga see oli midagi muud kui tööstusliku plahvatuse tagajärjed. Sellest tekkisid omad probleemid, sest meil polnud ajuti isegi dosimeetriliseks kontrolliks sobivat aparatuuri. Pommi-plahvatuse järgsetel saasteainetel on lühike poolestusaeg, kuid siin oli teisiti. Territoorium saastus peamiselt tseesiu-mi ja strontsiumiga, mille lagunemisaeg on umbes 30 aastat. Lendas välja põleva plutooniumi osakesi. Sellepärast tekitas tehnika, tööstusobjektide, elamute ja muu desaktiveerimine palju probleeme, sest saaste moodustas see, mis muidu kunagi reaktorist ei väljunud. Ei olnud olemas meetodit, kuidas tehnikat ja objekte desaktiveerida, kuidas kaitsta inimesi. Kaitseministeeriumis moodus-

tati spetsiaalne teaduskeskus, mille töös ka mina desaktiveerimisspetsialistina osalesin.» Eduard Gams on praegu kin-del, et keemiavägede kohaletoomine oli põhimõtteliselt õige valik:

«Nemad olid teistest paremini ette valmistatud ja neil olid tehnilised vahen-did, et läbi viia dosimeetrilist kontrolli ja muud vajalikku. Kuid õige on ka see, et seejuures tehti mitmeid läbimõtlemata samme, sest riigi juhtkond püüdis või-malikult kiiresti asja ära siluda, hakkama saada, ja neil polnud ehk täiesti selget arusaamist, kui kiiresti on üldse võimalik tegutseda.

Teisalt – Tšernobõli saabus operat-siooni juhtima ka keemiavägede ülemju-hataja Pikalov, kes hiljem sai Nõukogude Liidu kangelaseks. Tema kogus oma alluvad kokku ja ütles neile, et kodumaa on teid toitnud, katnud, õpetanud, ülal pidanud ja nüüd on saabunud hetk, kus te ehk peate koguni hukkuma, et päästa teiste elud. Tema hindas olukorda nii.»

koristustööd

valmis pommiks, mitte õnnetuseks

TopF

oTo

/sc

An

pIx

55

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

aJalugu

56

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Avastaja taipas küll, et nähtus peab olema seotud kvantfüüsi-kaga. Aga kuidas, ei mõistnud temagi.

Sada aastat ülijuhtivust

füüsikaprofessor Heike Kamerlingh Onnese noo-repoolne assistent Gilles Holst oli kummargil mõõ-teriistade kohal. Kuid ta oli üsna nõutu. Töö, mis professor talle teha an-

dis, ei laabunud kuidagi. Ta pidi mõõtma elavhõbeda elektritakistuse muutumist temperatuuri alanedes, kuni absoluut-nullile ligi. Kuid kui heade elektrijuhtide, näiteks kulla ja hõbeda takistus küll nõn-da valjus külmas sujuvalt kahanes, siis elavhõbeda takistus kadus 4 K (–269 °C) ligiduses sootuks. Mis takistuse kahane-mist sa mõõdad, kui takistust pole ollagi!

Saabus professor ise. Küsis tulemu-si näha. Poolkogeldes seletas noorhärra Holst talle olukorra. Professor vihastus: «Ei mõista te ka midagi mõõta ega ...» Is-tus torisedes aparaatide taha. Aga mida pole, seda pole – külmutatud elavhõbe-da takistust nimelt. Mõõtis korra, mõõtis kaks, ja siis veel palju kordi. Koos kont-rollisid nad üle kõik kontaktid, klemmid ja ühendused. Tulemus jäi samaks. Äkki siis polegi lihtsalt jama, vaid on hoopis – avastus.

Seletus pool sajandit hiljemKui valite mis tahes teatmeallikas otsin-gusõnaks «ülijuhtivus», on enamasti ikka selle avastajana märgitud Kamerlingh Onnes, kuigi tegelik avastaja oli hoopis Holst. Kuid mööngem, Kamerlingh On-nese labor Leidenis oli tollal maailmas ainus koht, kus oli võimalik ülijuhtivust avastada: ainult seal suudeti katsekehi ja-hutada vedelas heeliumis küllalt madala temperatuurini. Esimene heeliumi veel-daja loodi seal 1908. aastal Kamerlingh Onnese juhtimisel.

Mis on ülijuhtivus? Elektritakistu-se tingib elektrivälja toimel liikuvate elektronide hajumine lisanditel ja muu-del kristallivõre defektidel. Juhtivus on elektritakistuse pöördväärtus. Mida suu-

rem juhtivus, seda väiksem (eri)takistus. Kui takistus sootuks kaob, ongi tegemist ülijuhtivusega. Miks ülijuhtivus tekib? Kaua ei osanud seda keegi seletada, Lei-deni füüsikud kaasa arvatud. Kamerlingh Onnes taipas küll, et nähtus peab kuidagi olema seotud kvantfüüsikaga. Aga kuidas täpselt, seda ei mõistnud temagi arvata.

Mõnesuguseid rehkendusi tegid Vene füüsikud Landau ja Ginzburg. Kuid palju jäi ometi ebaselgeks.

Ülijuhtivuse lõpetatud ja kooskõlalise teooria andis alles pool sajandit pärast nähtuse avastamist, 1957. aastal, Ameeri-

ka füüsikute kolmik: Cooper, Bardeen ja Schrieffer.

Nemad seletasid asja elektronpaaride tekkimisega ülijuhis. Mõneti lihtsustatult võib seda protsessi kujutleda nii: negatiiv-se laenguga elektron, liikudes positiivsete metalliioonide keskel, tõmbab ioone enda poole. Elektroni ümber tekib positiivne laengupilv. See tõmbab endasse teist kris-tallivõres ekslevat elektroni. Nõnda jää-vad nad paariks, kaksikelektroniks.

Et selline paardumine võimalik oleks, peavad kummagi elektroni spinnid ole-ma vastassuunalised. Spinni koguväärtus paaris on siis null. Tähendab, elektroni-dest kui fermionidest moodustunud paar osutub nullspinniga kvaasiosakeseks, s.o bosoniks (loe ka lisalugu «Bosonid ja fer-mionid»). Kuid bosonid võivad kuhjuda madalaimale võimalikule energiatase-

Jama?! Ei. Avastus? Jah, avastus! See oli sada aastat tagasi, ühel aprillipäeval 1911, Hollandi põli-ses ülikoolilinnas Leidenis.

TEKsT: HeNN kÄÄMbre

sÜndmuskoHT: kamerlingh onnese labor leideni ülikoolis oli saja aasta eest ainus koht, kus oli võimalik heeliumi jahutada ülijuh-tivuse avastamiseks piisavalt ma-dalale temperatuurile. AIp EMILIo sEGrE

VIsUAL ArcHIVEs, BrITTLE BooKs coLLEcTIon

57

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

mele. Kujuneb olek, mida nimetatakse kondensaadiks. Elektriväljas triivib kon-densaat kui ühtne tervik. Selle liikumist ei takista miski. Ongi käes ülijuhtivus. Kondensaadi energiaspektris tekib keelu-pilu, mida küllalt madalal temperatuuril (allpool kriitilist) elektronpaarid ei suuda ületada.

Märkigem veel, et ülijuhtivus püsib üksnes teatava kriitilise voolutugevuse-ni ja välise magnetvälja tugevuseni. Kui need ületatakse, taastub metalli tavata-kistus, samuti kui lävitemperatuuri üle-tamiselgi. Muidugi on kõik need näitajad eri metallides erinevad.

Igavesti ringlev voolVarsti pärast elavhõbeda ülijuhtivuse avastamist suudeti ülijuhtivaks muuta ka teisi metalle, nt tina ja nioobiumi, ja sula-meid, millest parimaks osutus nioobiumi ja titaani sulam. Sellest õnnestus tõmma-ta traati ülijuhtpoolide valmistamiseks. Kui valmistada rõngas ülijuhist ja tekita-da selles (näiteks indutseerides) ringvool, jääbki see kahanemata tsirkuleerima, vä-hemasti aastateks, või veel kauemgi.

Ülijuhtivaks ei muutu kui tahes ma-dalal temperatuuril metallid, mis on toa-temperatuuril parimad elektrijuhid, näi-teks vask ja kuld.

Ülijuhtivuse uurimine ja rakendamine said hoogu, kui Johannes Georg Bednorz

ja Karl Alexander Müller avastasid Šveit-sis Zürichis 1986. mõnede keraamiliste katsendite kõrgtemperatuurse ülijuhti-vuse. «Kõrgtemperatuurne» on tinglik termin, esialgu tähendas see, et õnnestus tekitada ülijuhtivust temperatuuridel üle 30 Kelvini kraadi (–243 °C).

Ülijuhtivuse rakendusi on rohkesti. Osakeste kallutusmagnetid suurtes ring-kiirendites on ülijuhtsolenoidid. Tihti on ülijuhtsolenoidid tegevad ka meditsiini-listes diagnostikaseadmetes, eeskätt to-mograafides. Levinud on tundlikud mag-netvälja mõõturid, skviidid (ingl SQUID, e k tundlikud kvantinterferentsseadised). Need põhinevad Josephsoni siiretel, kiht-struktuuridel, milles on tavajuhist kile kahe ülijuhikihi vahel.

Sedasorti «kihttorte» on leida ka tea-tavat tüüpi arvutite toimesõlmedes. Nen-dest saab valmistada ülitundlikke mag-netvälja tajureid, samuti supervoltmeet-reid, mis mõõdavad 1000 korda madala-maid pingeid kui tavariistad. Rakendades organismis biovoolude ajel tekkivaid kaduvväikesi magnetvälju, on loodud aju- ja südametõbede diagnostikaseadmeid. Skviid-magnetomeetreid rakendatakse samuti geoloogias, adumaks muistseid Maa magnetvälja muutusi kivimites. USA merevägi tarvitab õhinal skviid-magne-tomeetreid sukeldunud allveelaevade ot-singuks.

Ülijuhtidel on veel üks huvitav eripära: nad tõrjuvad endast välja magnetvälja. selle nähtuse avastasid 1933. aastal sakslased walther Meissner ja robert ochsenfeld.

nõrgas magnetväljas tõrjub ülijuht endast magnetvälja. Ülijuhi pinnakihis tekivad magnetväljas elektrivoolud. nende voolude magnetväli kompenseerib väliselt rakendatud magnetvälja ülijuhi seesmuses. see efekt ei vaibu ajas ja juhtivust võib

pidada lõpmatult kestvaks. Meissneri efektil rajaneb üks ülijuh-

tivuse efektsemaid demonstratsioone: kui jahutada ülijuht nulltakistuseni, jääb ülijuhi kohale asetatud väike magnet õhku hõljuma (levitatsioon). põhjuseks on üli-juhi ja püsimagneti väljade vastastikune tõukemõju.

Efektset katset levitatsioonist saab vaa-data youTube’ist aadressil http://tinyurl.com/5md4q7.

meissneri efekt

hÕlJumine

avasTaJa: Heike kamerlingh onnes pälvis juba kaks aastat hiljem Nobeli preemia. rIJKsMUsEUM Voor dE

GEscHIEdEnIs dEr nATUUrwETEnscHAppEn/

AIp EMILIo sEGrE VIsUAL ArcHIVEs

aJalugu

co

rBIs

/sc

An

pIx

58

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

auhinnad

külmafüüsika valdkonna nobelistid

1913 Heike Kamerlingh onnes (katsed zzmadalail temperatuuridel, sh heeliumi esmaveeldamine)1972 John Bardeen, Leon cooper, ro-zzbert schrieffer (ülijuhtivuse teooria)1973 Brian Josephson (Josephsoni zzsiirded)1978 pjotr zzKapitsa (heeliumi ülivoolavus, pildil)1987 Johan-zznes Georg Bednorz, Karl Alexander Mül-ler (kõrgtempera-tuursed ülijuhid)2003 Aleksei Abrikossov, Vitali Ginz-zzburg, Anthony Leggett (panus ülijuhti-vuse ja ülivoolavuse teooriasse)

ülinähtus

ÜlivoolavusAastal 1937 avastas Vene füüsik pjotr Kapitsa, ühtaegu kanadalaste John Frank Alleni ja Austin donald Miseneriga, veel ühe «ülinähtuse» – ülivoolavuse. Ülivoolav vedelik voolab anumast välja kui tahes peente avade kaudu, samuti üle anuma servade, otsekui keeks ta üle, samuti läbib takistuseta peeneid kapil-laare. Ülivoolavasse vedelikku pistetud kapillaarist paiskub välja väike purskkaev, mis toimib ilma mingi välisjõuta. Jah, arvasite õigesti: ülivoolavaks muutub ikka seesama veeldatud heelium, allpool lävi-temperatuuri 2,2 K ehk umbes –271 °c. nii käreda külmani jõudmiseks tuleb alandada rõhku veeldatud heeliumi anu-mas (pumpamise teel).

Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elekt-rongaasi ülivoolavust.

terminid

bosonid ja fermionidAine algosakesed jagunevad kaheks

suureks pereks: bosoniteks ja fermioni-deks. Esimesed on nime saanud India füüsiku satiendranath Bose’i järgi, fer-mionid tulenevad Itaalia-Ameerika füüsi-ku Enrico Fermi nimest. Bosoneid eristab fermionidest spinni väärtus: bosonitel on see null või täisarvuline, fermionidel – poolearvuline: 1/2, 3/2 jne. Bosonid on «kariloomad», täidavad energiataseme ikka hulgiti. Fermionid on seevastu in-dividualistid, täpsemalt – paarihoidvad. nemad istuvad energiatasemetele ikka kahekesi, ühel spinn üht-, teisel teistpidi.

loelisaks

«Absoluutse nulli lähedal» zzTarkade Klubi, jaanuar 2011 59

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

P I T R O A D

Kuigi teatud kaitset suudavad rajapiirded «seina» kihutavate autode eest pakkuda, tasub pealtvaatajail piiretest pigem kaugemale hoida. Seda tõestavad ka mitmed Ameerika juhtumid.

Võrkbarjääre aitavad paigal hoida trossid. Trossid

kinnituvad maasse rajatud

ankrute külge.

Tippradadel vähemalt 3 meetri kõrgune võrgust ja betoonist aed.

Võidusõit on ohtlik ala, kihutatagu ovaalidel, tavaringradadel või kiirendatagu lennuväljadel. Kuigi iga võistluspaik on erinev, leiduvad võistluspaikades tüüpkohad ja tüüppõhjused, kus ja miks õnnetusi juhtub.

Lendavad detailidHeinz-Harald Frentzeni auto küljest eemaldunud ratas tappis 2000. aasta vormel 1 Itaalia GP-l tuletõrjuja, see on aga vaid üks näidetest autospordi ajaloos.

Ohtlikud kurvid

Mõned ohtudest

Kiirendusrada

Ohtlik seinatagune Kaitsebarjääri ehitus

Abi kohale jõudmise aeglusProbleeme võib tekitada oodatust pikem aeg, mis kulub meditsiiniabi ning tuletõrjujate sündmuskohale jõudmiseks.

Kiirendusspordis võivad saatuslikuks saada rajale sattunud õli, rasv ja vesi, millega kokku puutudes juht auto üle kontrolli kaotada võib.

Piire

Rajalt otse väljaUSAs hukkus 1990ndatel vähemalt 10 kiirendajat, kes kiirendusraja lõpus pidama ei saanud.

Piire

Finišijoon Stardijoon

Esireakohad

Barjäär

Ohtlik boksialaIgaüks, kes jälginud vormel 1 võistlusi, teab, et suur osa ebaõnnetsumistest leiab aset boksiteel. Kiirustamisest tingitud kokkupõrked mehaanikutega ning tangitav kergesti süttiv kütus on ka ohuallikaks. Veelgi ohtlikumad on lood sarjades, kus publik boksidele ligi pääseb.

Sõitja tervise järsk halvenemine

Kui professionaalsete sõitjate tervist kontrollitakse pidevalt, siis amatööride võistlustel võivad tervisenõuded olla leebemad. Igal juhul kujutavad võistlejail äkitsi esile tulla võivad haigushood ohtu nii kaasvõistlejaile kui publikule.

Kulunud või ebatasane rajakate

Autospordis võivad saatuslikuks saada pisiasjad. 2010. aastal juhtus Monaco vormel 1 GP-l õnnetus Rubens Barrichelloga, kes kaotas

auto üle kontrolli auto all liikunud kanalisatsioonikaevu kaane tõttu.

Õnnekombel lõppes pealtnäha vägagi raske õnnetus siiski õnnelikult.

Kaitsebarjääri puudumine / ebapiisav barjäärKaitsebarjääri puudumine võib saatuslikuks saada nii võistlejaile kui ka pealtvaatajaile. Eesti autospordi üks traagilisi juhtumeid, mil vormelauto publikusse sõitis, leidis aset 1970ndatel Vana-Võidu ringrajal.

Kokkupõrge rajapiirdega1994. aastal sõitis rohkem kui 200 km/h kiirusel rajapiirdesse vormelilegend Ayrton Senna. Seinasõidu põhjustas omakorda roolirike.

Boksialale sisenemine

Boksialale sisenemisel juhtunud kokkupõrke tõttu

leidis aset maailma autospordi kõigi aegade raskeim õnnetus,

1955. aasta LeMans’i 24 tunni sõidu tragöödia. Liidrikohal sõitnud Mike Hawthorni aeglustas järsult boksi keeramiseks, tema taga leidis aset raske avarii, mille tõttu Pierre Levegh’ auto viimaks õhku tõusis ning selle tükid publikut täis muldvallil maandusid.

Kokkupõrge rajapiiretega

Suur osa hukkunud võidusõitjaist on oma elu jätnud rajapiirdega kohtudes.

Rajatöötajate ohtlik töö

Hoopis ohtlikum kui pealtvaatajate olukord, on rajatöötajate töö. Vormelihuvilistele võib

meenuda 2001. aasta Austraalia GP, mil omavahel põrkusid Jacques Villeneuve’i

Williams ja Ralf Schumacheri BAR. Viimane põrkas vastu seina, mille taga seisis

vabatahtlik Graham Beveridge.

Raja iseärasused

Saatuslikuks võib saada palju muudki. Näiteks paljudel USA ovaalidel on raja keskel asuv boksiala rajast ebapiisavalt eraldatud. Rajal sõitvad autod ning nende osad on sattunud boksialale ning aastate jooksul tapnud kümneid mehaanikuid ja rajatöötajaid.

Kuigi kasutatakse korralikke kaitsebarjääre, on ikkagi oht, et mõni autodetail kokkupõrke korral aiast üle lendab või läbi tungib.

Barjääri ülaserv kaardub raja kohale, püüab lendavaid autoosi.

Rajabarjääridega kokkupõrgete tagajärgi aitavad vähendada uued materjalid.

Enim autovõidusõitjate elusid nõudnud ringrajad*

Indianapolis

53 hukkunut

Nürburgring

48 hukkunut

Monza

30 hukkunut

kuidas ?

60

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

P I T R O A D

Kuigi teatud kaitset suudavad rajapiirded «seina» kihutavate autode eest pakkuda, tasub pealtvaatajail piiretest pigem kaugemale hoida. Seda tõestavad ka mitmed Ameerika juhtumid.

Võrkbarjääre aitavad paigal hoida trossid. Trossid

kinnituvad maasse rajatud

ankrute külge.

Tippradadel vähemalt 3 meetri kõrgune võrgust ja betoonist aed.

Võidusõit on ohtlik ala, kihutatagu ovaalidel, tavaringradadel või kiirendatagu lennuväljadel. Kuigi iga võistluspaik on erinev, leiduvad võistluspaikades tüüpkohad ja tüüppõhjused, kus ja miks õnnetusi juhtub.

Lendavad detailidHeinz-Harald Frentzeni auto küljest eemaldunud ratas tappis 2000. aasta vormel 1 Itaalia GP-l tuletõrjuja, see on aga vaid üks näidetest autospordi ajaloos.

Ohtlikud kurvid

Mõned ohtudest

Kiirendusrada

Ohtlik seinatagune Kaitsebarjääri ehitus

Abi kohale jõudmise aeglusProbleeme võib tekitada oodatust pikem aeg, mis kulub meditsiiniabi ning tuletõrjujate sündmuskohale jõudmiseks.

Kiirendusspordis võivad saatuslikuks saada rajale sattunud õli, rasv ja vesi, millega kokku puutudes juht auto üle kontrolli kaotada võib.

Piire

Rajalt otse väljaUSAs hukkus 1990ndatel vähemalt 10 kiirendajat, kes kiirendusraja lõpus pidama ei saanud.

Piire

Finišijoon Stardijoon

Esireakohad

Barjäär

Ohtlik boksialaIgaüks, kes jälginud vormel 1 võistlusi, teab, et suur osa ebaõnnetsumistest leiab aset boksiteel. Kiirustamisest tingitud kokkupõrked mehaanikutega ning tangitav kergesti süttiv kütus on ka ohuallikaks. Veelgi ohtlikumad on lood sarjades, kus publik boksidele ligi pääseb.

Sõitja tervise järsk halvenemine

Kui professionaalsete sõitjate tervist kontrollitakse pidevalt, siis amatööride võistlustel võivad tervisenõuded olla leebemad. Igal juhul kujutavad võistlejail äkitsi esile tulla võivad haigushood ohtu nii kaasvõistlejaile kui publikule.

Kulunud või ebatasane rajakate

Autospordis võivad saatuslikuks saada pisiasjad. 2010. aastal juhtus Monaco vormel 1 GP-l õnnetus Rubens Barrichelloga, kes kaotas

auto üle kontrolli auto all liikunud kanalisatsioonikaevu kaane tõttu.

Õnnekombel lõppes pealtnäha vägagi raske õnnetus siiski õnnelikult.

Kaitsebarjääri puudumine / ebapiisav barjäärKaitsebarjääri puudumine võib saatuslikuks saada nii võistlejaile kui ka pealtvaatajaile. Eesti autospordi üks traagilisi juhtumeid, mil vormelauto publikusse sõitis, leidis aset 1970ndatel Vana-Võidu ringrajal.

Kokkupõrge rajapiirdega1994. aastal sõitis rohkem kui 200 km/h kiirusel rajapiirdesse vormelilegend Ayrton Senna. Seinasõidu põhjustas omakorda roolirike.

Boksialale sisenemine

Boksialale sisenemisel juhtunud kokkupõrke tõttu

leidis aset maailma autospordi kõigi aegade raskeim õnnetus,

1955. aasta LeMans’i 24 tunni sõidu tragöödia. Liidrikohal sõitnud Mike Hawthorni aeglustas järsult boksi keeramiseks, tema taga leidis aset raske avarii, mille tõttu Pierre Levegh’ auto viimaks õhku tõusis ning selle tükid publikut täis muldvallil maandusid.

Kokkupõrge rajapiiretega

Suur osa hukkunud võidusõitjaist on oma elu jätnud rajapiirdega kohtudes.

Rajatöötajate ohtlik töö

Hoopis ohtlikum kui pealtvaatajate olukord, on rajatöötajate töö. Vormelihuvilistele võib

meenuda 2001. aasta Austraalia GP, mil omavahel põrkusid Jacques Villeneuve’i

Williams ja Ralf Schumacheri BAR. Viimane põrkas vastu seina, mille taga seisis

vabatahtlik Graham Beveridge.

Raja iseärasused

Saatuslikuks võib saada palju muudki. Näiteks paljudel USA ovaalidel on raja keskel asuv boksiala rajast ebapiisavalt eraldatud. Rajal sõitvad autod ning nende osad on sattunud boksialale ning aastate jooksul tapnud kümneid mehaanikuid ja rajatöötajaid.

Kuigi kasutatakse korralikke kaitsebarjääre, on ikkagi oht, et mõni autodetail kokkupõrke korral aiast üle lendab või läbi tungib.

Barjääri ülaserv kaardub raja kohale, püüab lendavaid autoosi.

Rajabarjääridega kokkupõrgete tagajärgi aitavad vähendada uued materjalid.

Enim autovõidusõitjate elusid nõudnud ringrajad*

Indianapolis

53 hukkunut

Nürburgring

48 hukkunut

Monza

30 hukkunut

kuidas asJad TööTavad?

kuidas ?

Joo

nIs

JA A

LLIK

As:

TH

E c

HA

rLo

TTE

oBs

ErV

Er T

Ed M

ELLn

IK, A

nd

rEw

sH

AIn

, pET

Er s

T. o

nG

E JA

dIA

nEs

Uc

HET

KA

, TH

E c

HA

rLo

TTE

oBs

ErV

Er

61

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

21

Üks

spä

mm

imis

e lii

k,

mill

est E

estis

suh

telis

elt

vähe

jutt

u ol

nud.

K

utsu

vad

kirj

a sa

ajai

d os

tma

vähe

kaub

eldu

d ak

tsia

id, t

õsta

vad

nõud

luse

kas

vuga

ak

tsia

te h

inda

nin

g m

üüva

d se

ejär

el e

nda

akts

iad

mah

a. V

õiva

d m

urda

ka

maa

kler

isüs

teem

ides

se.

Kas

utav

ad b

otne

tti

kuul

uvai

d ar

vute

id, e

t sa

ata

kas

utaj

aile

so

ovim

atut

rekl

aam

i, tih

ti pi

raat

- võ

i võ

ltska

uba

koht

a.

Prog

ram

mee

rija

d,

kes

kirj

utav

ad

paha

vara

.M

urra

vad

serv

erei

sse,

jäta

vad

enda

st m

aha

paha

vara

.

M

uuhu

lgas

va

rast

avad

kr

äkke

rid

e-po

sti

aadr

essi

de

nim

ekir

ju, m

ille

omak

orda

teis

tele

ku

rjat

egija

tele

eda

si

müü

vad.

Üri

tava

d ka

suta

jailt

väl

ja

pett

a an

dmei

d,

nt p

anga

paro

ole,

sa

ates

sel

leks

nt

e-ki

rju

ja

kasu

tade

s

botn

ette

.

Paha

tegi

jad

võiv

ad p

ahav

ara

abil

üle

võtt

a ja

end

a ka

suks

n-ö

zombie’

dena

tööl

e pa

nna

tuha

ndei

d ar

vute

id.

Späm

mija

d

S

päm

mija

d m

aksa

vad

paha

vara

ki

rjut

ajai

le

tark

vara

ees

t.

Kas

utav

ad b

otne

tte,

et

saat

a oh

vrite

le p

ahav

ara,

m

is n

ende

arv

utid

om

akor

da b

otne

ti os

aks

ehk

n-ö zombie’

ks

muu

dab.

Kas

utaj

ad s

aava

d hä

iriv

aid

späm

mki

rju,

m

is li

saks

sel

lele

, et

igap

äeva

tööd

seg

avad

, võ

ivad

sis

alda

da

paha

vara

.

Paha

vara

levi

tava

d ve

ebile

hed

naka

tava

d ka

suta

ja a

rvut

i.

B

otne

tid

edas

tava

d ar

vutit

est s

aadu

d an

dmei

d ku

rjat

egija

ile n

ing

võiv

ad p

ahav

ara

abil

uusi

arv

utei

d en

di h

ulka

haa

rata

.

Siht

mär

k: S

INA

Suur

em o

sa k

über

kurj

ateg

ijais

t rün

dab

kaits

mat

a ka

suta

jaid

, teh

es s

eda

kas

paha

vara

sis

alda

vaid

e-k

irju

saa

tes

või

arvu

tisse

tung

ivat

pah

avar

a ve

ebile

hted

ele

peite

s. K

uigi

pea

ltnäh

a on

tegu

ük

sikü

rita

jate

ga, k

es n

-ö p

ahan

dust

teev

ad,

on k

über

pätt

idel

, nii

nagu

tava

kurj

ateg

ijadk

i, om

avah

el ti

heda

lt se

otud

. Moo

dust

ub n

n ar

vutia

llilm

.

Kui

das

tööt

ab a

rvut

ikur

itege

vus

ehk

kuid

as k

über

kurja

tegi

jad

sinu

ründ

amis

est k

asu

lõik

avad

.

Raha

meh

ed, k

es k

ogu

illeg

aals

et k

über

äri ü

leva

l ho

iava

d ni

ng k

es s

elle

st e

nim

te

eniv

ad.

N

inam

ehed

m

aksa

vad

späm

mer

itele

«tö

ö»

eest

.

Krä

kker

id

• A

itava

d va

hend

ada

info

t ku

rjat

egija

te v

ahel

.•

Müü

vad

ja o

stav

ad r

ünne

te

käig

us k

ogut

ud in

fot.

• Pe

seva

d ku

rite

gelik

ult s

aadu

d ra

ha.

Kur

jate

gija

te

nina

meh

ed

«Eri

alas

ed»

inte

rnet

ifoor

umid

on

kur

jate

gija

te ja

oks

just

kui

turu

plat

siks

, kus

info

t müü

akse

, os

teta

kse

ja v

ahen

data

kse.

Botn

etid

N

n bo

tikar

jata

jad

saav

ad k

aape

rdat

ud

arvu

tite

arvu

tiaeg

a ja

«o

skus

i» v

älja

rent

ida.

Paha

vara

«r

ekla

amiä

rim

ehed

» m

aksa

vad

porn

o-,

hasa

rtm

ängu

- ja

muu

dele

är

imee

stel

e, e

t noo

d av

alda

ksid

rekl

aam

i, m

is

tege

likku

ses

on p

ahav

ara.

Inte

rnet

i te

enus

epak

kuja

ist

mõn

ed p

igis

tava

d

kuri

tege

vuse

ee

s si

lma

kinn

i.

Inte

rnet

i tum

edam

pool

Krä

kker

id e

hk

paha

taht

likud

hä

kker

id tu

ngiv

ad

veeb

ileht

edel

e,

vara

stav

ad

andm

eid

ja v

õiva

d en

dast

mah

a jä

tta

paha

vara

.

N

inam

ehed

m

aksa

vad

kräk

keri

tele

, et n

ood

vara

stak

sid

andm

eid.

Kuidas sind rünnatakse?

Mee

todi

d:E-

post

Vee

bile

hed

Kes ründab? Kes on selle taga?

Krä

kker

id

vara

stav

ad

kõik

sugu

in

fot,

mil

võik

s ol

la

väär

tus.

Krä

kker

id

ründ

avad

ve

ebis

erve

reid

.

Kah

tlase

d sa

idid

Krä

kitu

dve

ebile

hed

Pätis

õbra

likud

teen

usep

akku

jad

$

$

$

$

$

$

Akt

siap

ettu

ridTo

otes

päm

mer

id«Õ

ngits

ejad

»

Paha

vara

-spä

mm

ijad

Vee

bikr

äkke

rid

Paha

vara

kirj

utaj

ad

Vee

bifo

orum

idO

rgan

isaa

torid

Kuida

s käib

kübe

rkur

itege

vus?

kuidas asJad TööTavad?

62

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

21

Üks

spä

mm

imis

e lii

k,

mill

est E

estis

suh

telis

elt

vähe

jutt

u ol

nud.

K

utsu

vad

kirj

a sa

ajai

d os

tma

vähe

kaub

eldu

d ak

tsia

id, t

õsta

vad

nõud

luse

kas

vuga

ak

tsia

te h

inda

nin

g m

üüva

d se

ejär

el e

nda

akts

iad

mah

a. V

õiva

d m

urda

ka

maa

kler

isüs

teem

ides

se.

Kas

utav

ad b

otne

tti

kuul

uvai

d ar

vute

id, e

t sa

ata

kas

utaj

aile

so

ovim

atut

rekl

aam

i, tih

ti pi

raat

- võ

i võ

ltska

uba

koht

a.

Prog

ram

mee

rija

d,

kes

kirj

utav

ad

paha

vara

.M

urra

vad

serv

erei

sse,

jäta

vad

enda

st m

aha

paha

vara

.

M

uuhu

lgas

va

rast

avad

kr

äkke

rid

e-po

sti

aadr

essi

de

nim

ekir

ju, m

ille

omak

orda

teis

tele

ku

rjat

egija

tele

eda

si

müü

vad.

Üri

tava

d ka

suta

jailt

väl

ja

pett

a an

dmei

d,

nt p

anga

paro

ole,

sa

ates

sel

leks

nt

e-ki

rju

ja

kasu

tade

s

botn

ette

.

Paha

tegi

jad

võiv

ad p

ahav

ara

abil

üle

võtt

a ja

end

a ka

suks

n-ö

zombie’

dena

tööl

e pa

nna

tuha

ndei

d ar

vute

id.

Späm

mija

d

S

päm

mija

d m

aksa

vad

paha

vara

ki

rjut

ajai

le

tark

vara

ees

t.

Kas

utav

ad b

otne

tte,

et

saat

a oh

vrite

le p

ahav

ara,

m

is n

ende

arv

utid

om

akor

da b

otne

ti os

aks

ehk

n-ö zombie’

ks

muu

dab.

Kas

utaj

ad s

aava

d hä

iriv

aid

späm

mki

rju,

m

is li

saks

sel

lele

, et

igap

äeva

tööd

seg

avad

, võ

ivad

sis

alda

da

paha

vara

.

Paha

vara

levi

tava

d ve

ebile

hed

naka

tava

d ka

suta

ja a

rvut

i.

B

otne

tid

edas

tava

d ar

vutit

est s

aadu

d an

dmei

d ku

rjat

egija

ile n

ing

võiv

ad p

ahav

ara

abil

uusi

arv

utei

d en

di h

ulka

haa

rata

.

Siht

mär

k: S

INA

Suur

em o

sa k

über

kurj

ateg

ijais

t rün

dab

kaits

mat

a ka

suta

jaid

, teh

es s

eda

kas

paha

vara

sis

alda

vaid

e-k

irju

saa

tes

või

arvu

tisse

tung

ivat

pah

avar

a ve

ebile

hted

ele

peite

s. K

uigi

pea

ltnäh

a on

tegu

ük

sikü

rita

jate

ga, k

es n

-ö p

ahan

dust

teev

ad,

on k

über

pätt

idel

, nii

nagu

tava

kurj

ateg

ijadk

i, om

avah

el ti

heda

lt se

otud

. Moo

dust

ub n

n ar

vutia

llilm

.

Kui

das

tööt

ab a

rvut

ikur

itege

vus

ehk

kuid

as k

über

kurja

tegi

jad

sinu

ründ

amis

est k

asu

lõik

avad

.

Raha

meh

ed, k

es k

ogu

illeg

aals

et k

über

äri ü

leva

l ho

iava

d ni

ng k

es s

elle

st e

nim

te

eniv

ad.

N

inam

ehed

m

aksa

vad

späm

mer

itele

«tö

ö»

eest

.

Krä

kker

id

• A

itava

d va

hend

ada

info

t ku

rjat

egija

te v

ahel

.•

Müü

vad

ja o

stav

ad r

ünne

te

käig

us k

ogut

ud in

fot.

• Pe

seva

d ku

rite

gelik

ult s

aadu

d ra

ha.

Kur

jate

gija

te

nina

meh

ed

«Eri

alas

ed»

inte

rnet

ifoor

umid

on

kur

jate

gija

te ja

oks

just

kui

turu

plat

siks

, kus

info

t müü

akse

, os

teta

kse

ja v

ahen

data

kse.

Botn

etid

N

n bo

tikar

jata

jad

saav

ad k

aape

rdat

ud

arvu

tite

arvu

tiaeg

a ja

«o

skus

i» v

älja

rent

ida.

Paha

vara

«r

ekla

amiä

rim

ehed

» m

aksa

vad

porn

o-,

hasa

rtm

ängu

- ja

muu

dele

är

imee

stel

e, e

t noo

d av

alda

ksid

rekl

aam

i, m

is

tege

likku

ses

on p

ahav

ara.

Inte

rnet

i te

enus

epak

kuja

ist

mõn

ed p

igis

tava

d

kuri

tege

vuse

ee

s si

lma

kinn

i.

Inte

rnet

i tum

edam

pool

Krä

kker

id e

hk

paha

taht

likud

hä

kker

id tu

ngiv

ad

veeb

ileht

edel

e,

vara

stav

ad

andm

eid

ja v

õiva

d en

dast

mah

a jä

tta

paha

vara

.

N

inam

ehed

m

aksa

vad

kräk

keri

tele

, et n

ood

vara

stak

sid

andm

eid.

Kuidas sind rünnatakse?

Mee

todi

d:E-

post

Vee

bile

hed

Kes ründab? Kes on selle taga?

Krä

kker

id

vara

stav

ad

kõik

sugu

in

fot,

mil

võik

s ol

la

väär

tus.

Krä

kker

id

ründ

avad

ve

ebis

erve

reid

.

Kah

tlase

d sa

idid

Krä

kitu

dve

ebile

hed

Pätis

õbra

likud

teen

usep

akku

jad

$

$

$

$

$

$

Akt

siap

ettu

ridTo

otes

päm

mer

id«Õ

ngits

ejad

»

Paha

vara

-spä

mm

ijad

Vee

bikr

äkke

rid

Paha

vara

kirj

utaj

ad

Vee

bifo

orum

idO

rgan

isaa

torid

aLLi

kas:

mer

cu

ry

neW

s, r

yan

bLi

tste

injo

on

is: p

ai, s

an j

ose

mer

cu

ry

neW

s

63

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Kopt

er L

iibüa

koh

alKo

pter

Liib

üa k

ohal

V-

22

OS

PR

EY

PÄ

ÄS

TI

S H

ÄV

IT

US

LE

ND

UR

I

Am

eeri

klas

te u

udse

t hüb

riid

õhus

õidu

kit o

n ka

suta

tud

nii A

fgan

ista

nis

kui k

a Ir

aagi

s, n

üüd

esm

akor

dsel

t ka

Liib

üa k

onfli

ktis

. Len

nuki

ja k

opte

ri r

ista

nd 1

2 m

erej

alav

äela

sega

par

dal a

itas

pääs

ta L

iibüa

koh

al

kata

pulte

erun

ud U

SA h

ävitu

slen

duri

. V-2

2 O

spre

y po

le a

ga a

lati

naut

inud

USA

väg

ede

soos

ingu

t. K

uida

s se

e ko

pter

tööt

ab, m

illis

ed o

n se

lle p

luss

id ja

mill

ised

miin

used

?

Kah

emoo

tori

line

V-2

2 tõ

useb

õhk

u ku

i ko

pter

. Pilo

ot s

uuna

b tii

viku

d õh

usõi

duki

ett

e.

Et v

alm

istu

da m

aand

umis

eks,

tõst

ab ta

nei

d ül

espo

ole.

M

aand

umis

ed to

imuv

ad tä

iest

i üle

s tõ

stet

ud

root

orite

ga.

Li

ibüa

-mis

sioo

ni p

uhul

tõus

is k

opte

r ül

es

laev

alt.

Pära

st m

issi

ooni

pak

itaks

e ti

ivik

ud k

okku

nii,

et

sõi

duk

võta

ks v

ähem

ruu

mi.

Lenn

uk v

õi k

opte

r?

1

3

2

Hoo

ldus

� Pr

oble

em: K

eeru

lise

ehitu

sega

õhu

sõid

uki h

oold

amin

eK

riiti

kud:

V-2

2 ho

olda

min

e on

tava

kopt

eris

t ke

erul

isem

, mad

alad

ho

oldu

skul

ud o

n ag

a üh

eks

argu

men

diks

sõj

ateh

nika

va

limis

el.

Pool

daja

d:Õ

husõ

iduk

il on

al

gseg

a võ

rrel

des

teht

ud m

itmei

d m

uuda

tusi

, mis

ho

oldu

st

lihts

usta

vad.

3

4

5

Plus

sid

ja m

iinus

ed

� Pr

oble

em: T

olm

upilv

ed. M

aand

udes

kee

ruta

b ko

pter

maa

pea

lt ül

es to

lmup

ilve,

mis

hak

kab

taki

stam

a pi

lood

i vaa

tevä

lja.

Kri

itiku

d:V

-22

on to

lmuk

artli

kum

ku

i tei

sed

kopt

erid

, m

uute

s se

lle n

ii A

fgan

ista

ni, L

iibüa

kui

ka

Iraa

gi k

õrbe

olud

e ja

oks

sobi

mat

uks.

Pool

daja

d:To

lm o

n pr

oble

emik

s kõ

igile

root

orite

ga

õhus

õidu

kite

le.

Prob

leem

ist a

itab

üle

saad

a ja

pilo

otid

el «

näha

» kõ

rgte

hnol

oogi

a.

Suur

imad

ohu

d

� Pr

oble

em: a

erod

ünaa

mik

a m

aand

umis

el.

Kui

kop

ter

lask

ub

kiire

sti j

a lii

gub

edas

i aeg

lase

lt, v

õib

kopt

eri p

oolt

teki

tata

v tõ

ukej

õud

keer

ulis

e ae

rodü

naam

ilise

näh

tuse

tõtt

u sa

ada

häir

itud,

see

om

akor

da v

õib

kopt

eri r

ullu

ma

pann

a.

Kri

itiku

d:V

-22

häir

ib s

ee n

ähtu

s ol

ulis

elt r

ohke

m k

ui te

isi

kopt

erei

d. L

ahin

golu

korr

as e

i sa

a pi

loot

idel

t nõu

da k

a ae

glas

emai

d m

aand

umis

man

öövr

eid.

Pool

daja

d:V

-22-

l pol

e m

aand

umis

tega

pr

oble

eme.

Kui

gi s

eni o

n vä

hem

alt ü

ks V

-22

rullu

mis

e tõ

ttu

alla

kuk

kunu

d, o

n ta

vako

pter

id p

alju

oht

likum

ad.

Hin

d

� Pr

oble

em: K

opte

r m

aksa

b 67

milj

onit

dolla

rit e

hk 4

7 m

iljon

it eu

rot.

Kri

itiku

d:K

õrge

hin

d ka

alub

ko

pter

i hea

d om

adus

ed ü

les.

Pool

daja

d:K

ui s

õlm

itaks

e uu

s to

otm

isle

ping

, või

b hi

nd la

nged

a.1

Ette

valm

ista

mat

a m

aand

umis

plat

sil

tõus

eb to

lm.

� Pr

oble

em: V

äike

kau

baru

umK

riiti

kud:

On

olul

ine,

kui

pal

ju

õhus

õidu

kis

ruum

i le

idub

. Sõj

aväe

H

umm

erid

kop

teri

sse

ei m

ahu,

sõi

duki

parg

i vä

ikse

mat

e va

stu

vahe

tam

ine

on k

allis

.

Pool

daja

d:V

äiks

em k

auba

ruum

tä

hend

ab

väik

sem

aid

mõõ

tmei

d, lu

bab

kopt

erit

laev

adel

ef

ektii

vsem

alt

kasu

tada

.

� Pr

oble

em: T

öö s

uurt

el k

õrgu

stel

Kri

itiku

d:V

-22-

l või

b vä

ikse

mat

e ro

otor

ilaba

de tõ

ttu

olla

ra

skem

soo

rita

da

maa

ndum

isi m

äged

es,

seda

eri

ti ju

hul,

kui

kant

akse

rask

et la

sti.

Pool

daja

d:K

opte

r lä

bis

200

5.

aast

al e

duka

lt ka

tset

used

m

äged

es, k

õrbe

s ja

la

evad

el. O

n ig

ati

turv

alin

e.

Kop

ter

hakk

ab

rullu

ma

suun

as, k

us

tõuk

ejõu

d vä

hene

b.

Tõu

kejõ

ud

häir

itud

Nor

maa

lne

tõuk

ejõu

d

� Pr

oble

em: h

ädam

aand

umis

ed

Moo

tori

d on

üh

enda

tud

veov

õllig

a.K

riiti

kud:

Erin

eval

t tav

akop

teri

st e

i suu

da

V-2

2 so

orita

da k

ontr

ollit

ud

maa

ndum

ist j

uhul

, kui

üle

s üt

leva

d m

õlem

adm

ooto

rid.

Toet

ajad

:M

õlem

a m

ooto

ri tö

ö ka

tkem

ine

on v

äga

ebat

õenä

olin

e. K

ui s

ee ju

htub

, võ

ib p

iloot

õhu

sõid

ukit

käsi

tsed

a ku

i len

nuki

t.

2 3 4 5

kuidas asJad TööTavad?

usa

mer

ejaL

aväg

i

64

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Kopt

er L

iibüa

koh

alKo

pter

Liib

üa k

ohal

V-

22

OS

PR

EY

PÄ

ÄS

TI

S H

ÄV

IT

US

LE

ND

UR

I

Am

eeri

klas

te u

udse

t hüb

riid

õhus

õidu

kit o

n ka

suta

tud

nii A

fgan

ista

nis

kui k

a Ir

aagi

s, n

üüd

esm

akor

dsel

t ka

Liib

üa k

onfli

ktis

. Len

nuki

ja k

opte

ri r

ista

nd 1

2 m

erej

alav

äela

sega

par

dal a

itas

pääs

ta L

iibüa

koh

al

kata

pulte

erun

ud U

SA h

ävitu

slen

duri

. V-2

2 O

spre

y po

le a

ga a

lati

naut

inud

USA

väg

ede

soos

ingu

t. K

uida

s se

e ko

pter

tööt

ab, m

illis

ed o

n se

lle p

luss

id ja

mill

ised

miin

used

?

Kah

emoo

tori

line

V-2

2 tõ

useb

õhk

u ku

i ko

pter

. Pilo

ot s

uuna

b tii

viku

d õh

usõi

duki

ett

e.

Et v

alm

istu

da m

aand

umis

eks,

tõst

ab ta

nei

d ül

espo

ole.

M

aand

umis

ed to

imuv

ad tä

iest

i üle

s tõ

stet

ud

root

orite

ga.

Li

ibüa

-mis

sioo

ni p

uhul

tõus

is k

opte

r ül

es

laev

alt.

Pära

st m

issi

ooni

pak

itaks

e ti

ivik

ud k

okku

nii,

et

sõi

duk

võta

ks v

ähem

ruu

mi.

Lenn

uk v

õi k

opte

r?

1

3

2

Hoo

ldus

� Pr

oble

em: K

eeru

lise

ehitu

sega

õhu

sõid

uki h

oold

amin

eK

riiti

kud:

V-2

2 ho

olda

min

e on

tava

kopt

eris

t ke

erul

isem

, mad

alad

ho

oldu

skul

ud o

n ag

a üh

eks

argu

men

diks

sõj

ateh

nika

va

limis

el.

Pool

daja

d:Õ

husõ

iduk

il on

al

gseg

a võ

rrel

des

teht

ud m

itmei

d m

uuda

tusi

, mis

ho

oldu

st

lihts

usta

vad.

3

4

5

Plus

sid

ja m

iinus

ed

� Pr

oble

em: T

olm

upilv

ed. M

aand

udes

kee

ruta

b ko

pter

maa

pea

lt ül

es to

lmup

ilve,

mis

hak

kab

taki

stam

a pi

lood

i vaa

tevä

lja.

Kri

itiku

d:V

-22

on to

lmuk

artli

kum

ku

i tei

sed

kopt

erid

, m

uute

s se

lle n

ii A

fgan

ista

ni, L

iibüa

kui

ka

Iraa

gi k

õrbe

olud

e ja

oks

sobi

mat

uks.

Pool

daja

d:To

lm o

n pr

oble

emik

s kõ

igile

root

orite

ga

õhus

õidu

kite

le.

Prob

leem

ist a

itab

üle

saad

a ja

pilo

otid

el «

näha

» kõ

rgte

hnol

oogi

a.

Suur

imad

ohu

d

� Pr

oble

em: a

erod

ünaa

mik

a m

aand

umis

el.

Kui

kop

ter

lask

ub

kiire

sti j

a lii

gub

edas

i aeg

lase

lt, v

õib

kopt

eri p

oolt

teki

tata

v tõ

ukej

õud

keer

ulis

e ae

rodü

naam

ilise

näh

tuse

tõtt

u sa

ada

häir

itud,

see

om

akor

da v

õib

kopt

eri r

ullu

ma

pann

a.

Kri

itiku

d:V

-22

häir

ib s

ee n

ähtu

s ol

ulis

elt r

ohke

m k

ui te

isi

kopt

erei

d. L

ahin

golu

korr

as e

i sa

a pi

loot

idel

t nõu

da k

a ae

glas

emai

d m

aand

umis

man

öövr

eid.

Pool

daja

d:V

-22-

l pol

e m

aand

umis

tega

pr

oble

eme.

Kui

gi s

eni o

n vä

hem

alt ü

ks V

-22

rullu

mis

e tõ

ttu

alla

kuk

kunu

d, o

n ta

vako

pter

id p

alju

oht

likum

ad.

Hin

d

� Pr

oble

em: K

opte

r m

aksa

b 67

milj

onit

dolla

rit e

hk 4

7 m

iljon

it eu

rot.

Kri

itiku

d:K

õrge

hin

d ka

alub

ko

pter

i hea

d om

adus

ed ü

les.

Pool

daja

d:K

ui s

õlm

itaks

e uu

s to

otm

isle

ping

, või

b hi

nd la

nged

a.1

Ette

valm

ista

mat

a m

aand

umis

plat

sil

tõus

eb to

lm.

� Pr

oble

em: V

äike

kau

baru

umK

riiti

kud:

On

olul

ine,

kui

pal

ju

õhus

õidu

kis

ruum

i le

idub

. Sõj

aväe

H

umm

erid

kop

teri

sse

ei m

ahu,

sõi

duki

parg

i vä

ikse

mat

e va

stu

vahe

tam

ine

on k

allis

.

Pool

daja

d:V

äiks

em k

auba

ruum

tä

hend

ab

väik

sem

aid

mõõ

tmei

d, lu

bab

kopt

erit

laev

adel

ef

ektii

vsem

alt

kasu

tada

.

� Pr

oble

em: T

öö s

uurt

el k

õrgu

stel

Kri

itiku

d:V

-22-

l või

b vä

ikse

mat

e ro

otor

ilaba

de tõ

ttu

olla

ra

skem

soo

rita

da

maa

ndum

isi m

äged

es,

seda

eri

ti ju

hul,

kui

kant

akse

rask

et la

sti.

Pool

daja

d:K

opte

r lä

bis

200

5.

aast

al e

duka

lt ka

tset

used

m

äged

es, k

õrbe

s ja

la

evad

el. O

n ig

ati

turv

alin

e.

Kop

ter

hakk

ab

rullu

ma

suun

as, k

us

tõuk

ejõu

d vä

hene

b.

Tõu

kejõ

ud

häir

itud

Nor

maa

lne

tõuk

ejõu

d

� Pr

oble

em: h

ädam

aand

umis

ed

Moo

tori

d on

üh

enda

tud

veov

õllig

a.K

riiti

kud:

Erin

eval

t tav

akop

teri

st e

i suu

da

V-2

2 so

orita

da k

ontr

ollit

ud

maa

ndum

ist j

uhul

, kui

üle

s üt

leva

d m

õlem

adm

ooto

rid.

Toet

ajad

:M

õlem

a m

ooto

ri tö

ö ka

tkem

ine

on v

äga

ebat

õenä

olin

e. K

ui s

ee ju

htub

, võ

ib p

iloot

õhu

sõid

ukit

käsi

tsed

a ku

i len

nuki

t.

2 3 4 5

usa

mer

ejaL

aväg

i

usa

mer

eväg

i

65

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

Miinipilduja eeliseks paljude teiste relvade ees on suhteline lihtsus. Seda relva on lihtne transportida ja hoolda-da. Kuigi kogenud sõja-mehed oskavad seda ka küllalt täpselt käsitse-da, on relva suurimaks nõrkuseks siiski läbi aegade olnud ebatäp-sus. Nüüd loodab USA armee seda viga paran-dada.

märtsis jõudsid Afganistanis sõdivate USA vägede käsutusse uued, GPSi

abil juhitavad 120millimeetrise kaliibri-ga miinid. Nende abil võidakse ülitäpselt rünnata kuni 6,3 kilomeetri kaugusel asu-vaid objekte. GPS-süsteemi eelistatakse näiteks laserjuhtimisele, kuna see või-maldab rünnata ka varjunud vaenlasi.

Tuleb ju sõdureil Afganistanis sageli vastastikku seista kaevunud või hooneis-se peitunud vastastega. Kui praegu võib mõnes hoones varitseva täpsuslaskuri hävitamiseks kuluda seitse-kaheksa laen-gut, siis uut, senisest palju täpsemat süs-teemi kasutades vaid üks-kaks. Tavalise USA sõjaväes kasutusel oleva miinipildu-jamiini esimene lask maandub enamas-ti 136 meetri raadiusse sihtmärgist, aga GPS-juhtimise korral võidakse arvesta-da juba hulga suurema, kümnemeetrise täpsusega. Tõsi, laserjuhitavad miinid on veel kümme korda täpsemad, nende kasutamine varjunud vastaste vastu aga raskendatud.

GPS-miinideks on võimalik ümber ku-jundada tavapäraseid M934-tüüpi miine, selleks lisatakse GPS-seade ja vahetatakse välja sütik. Miini sunnivad vastavalt GPSi juhtimisele õigesse paika langema põtku-rid. Liikuvaid osi GPS-miinil ei ole.

Täpne miinipildujatuliGPSi abil oma asukohta määravad miinipildujamiinid on senistest täpsemad.

Sihtmärk võib erinevalt laserjuhitavatest miinidest paikneda ka takistuse taga, olla varjunud.

Miin tulistatakse välja soomustransportöörile

kinnitatud või eraldiseisvast miinipildujast M120.

Transportööril olev miinipilduja on sellelt

eemaldatav.

Miin XM395Laskekaugus: 6,3 kmLäbimõõt: 120 mm

Kasutatav suurt täpsust vajavate sihtmärkide ründamisel. Märtsis said Afganistanis teenivad USA väed enda käsutusse 5480 miini.

SoomustransportöörM1064. Mõeldud spetsiaalselt

miinipildujate transportimiseks. 4

meeskonnaliiget.

Kuidas töötab GPS-miin?

aLLikas: usa armee

Joonis

kuidas asJad TööTavad?

66

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

eisiinegaseal.reisideuroopasBill Bryson256 lk12.88

aastal 1991 ilmunud pealiskaudne menuk «Ei siin ega seal» on tänavu

kuuekümneseks saava autori kolmas raa-mat. Tarkade Klubi lugejaile võiks Bryson aga tuttav olla ennekõike «Kõiksuse lü-hiajaloo» autorina. Selles raamatus käis Bryson viiesajal leheküljel nauditavas keeles läbi kogu universumi ajaloo.

Enne populaarteaduslike teemade juurde asumist armastatigi Brysonit en-nekõike reisikirjanikuna, ent käesolev Euroopa raamat ei ole kindlasti tema õn-nestunuim teos. Raamatu suurim miinus ongi pealiskaudsus. Bryson tuiskab möö-da Euroopat ja raamatu lehekülgi sellise tempoga, et kui natuke veel kärpida, jääks järele vaid «Sõitsin Norrasse. Läksin Prantsusmaale. Suundusin Taani.».

Kus aga Bryson võtab vaevaks pisut pikemalt peatuda, seal tuleb tunnistada, et detailide märkamiseks tal silma jätkub.

aJalugu

kuulsa ajaarvamise jälgedesmaiadekalender.tÕdeühekÕrgkultuurisuurimastmÕistatusestBernd Ingmar Gutberlet252 lk15.11saksa populaartea-duslik autor tutvus-tab maiade täpset kalendrit ning eel-dusi ja põhjusi selle loomiseks. Teose lõpus pühendab au-tor mõned leheküljed ka arutlusele, miks maiade kultuur kõikvõimalikke müstikuid kärbsepaberina tõmbab.

aJalugu

sallimatuse ajalugukonFliktid,mismuutsidmaailmarodney castleden451 lk19.95Järjekordne lühieks-kursioon maailma vägivaldsesse aja-lukku võtab tutvus-tada viiskümmend konflikti, alates antiikajast kuni tänapäevani välja. Tekst on refereeriv ja pisut kuiv, aga kiire ülevaate saamiseks sobib küll.

kultuur

maitstes mööda maailmakokarännakud.täiuslikueineotsinguilAnthony Bourdain300 lk15.99Veel üks kultus-kokk, kes lisaks söögitegemisele ka kirjandusega kuulsust kogub. nõudepesijast peakokaks tõusnud autor kirjeldab oma seiklusi maailma eri paigus ning kraami, mis selle käigus suust sisse aetud sai. Mõnus kulinaarne kultuurirännak.

revÜÜPadunaljakas reisiaruanne

68

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

aJalugu

k nagu kommunismkommunismitÕusJalangusArchie Brown852 lk36.50Kogukas teos tut-vustab kommunismi teket, arengut ning hääbumist 16 riigis, samuti kommunismi kaasaegseid vorme. Autor on isiklikult suure hulga kunagisi kommunismikantse läbi sõitnud, ves-telnud poliitikutega ning lapanud läbi arhiivimaterjale. Maailmas toimuva tõl-gendamisel väga abiks teos.

reis

etteantud elamused1001elamusreisi,midaeluJooksulettevÕttapeatoimetaja Helen Arnold960 lk25.50sarja «1001 ...» uusim eestikeelne teos pakub valikut reisisihtkohtadest, mis aitavad murda tüüpilise puhkuserei-si rutiini. Eestist on teadmata teid mööda raamatusse jõudnud hotellid schlössle, Kolm Õde ning pädaste mõis, muu maailma kohta leiab siiski ka ägedamaid pakkumisi.

elulugu

vene luule eripäradmängelupeale.vladimirma-JakovskiJatemalähikondBengt Jangfeldt600 lk19.90rootsi slavisti kirjuta-tud elulugu avab ladu-sa jutustusena kirja-niku elu ja tegemised ning näitab, et tegu ei olnud üksnes toonase ametliku ideoloogia jutlustajaga. Teos pakub lisaks ohtralt pilte ja sissevaateid Vene ühiskonda üldisemalt.

revÜÜPadunaljakas reisiaruanne

Jah, ta kipub kohati lahmima ja üldista-ma, jah, iga riigi lugejad võiks tunda, et neile tehti liiga, aga see on autori teadlik provokatsioon. Igaüks, kes samuti pisut omal käel Euroopas ringi liikunud on, leiab kaasanoogutamist ja äratundmis-rõõmu. Eks ole me ju kõik kogenud karju-vat ülekohut, mida meie enda kodumaal küll juhtuda ei saaks – ebaviisakad hotel-lid, röövellikud taksojuhid ja teenindaja-te arusaamatud motiivid. Kui aga järele mõelda, võiks rollid ära vahetada ja vas-taspool saaks täpselt samade asjade üle

kurta.Mis aga Brysoni kurtmised teistest eri-

nevaks teeb, on tema huumorimeel, naer-da saab lugedes mõnuga.

Kes soovib kogeda veel Brysoni kol-mandat palet, neile võiks kindlasti soo-vitada tema keelealaseid teoseid (mida küll kahjuks eesti keeles pole). Ameerika inglise keele ajalugu tutvustav «Made in America» on filigraanne ja terav, infor-matiivne ja naljakas, pakkudes kasulikke teadmisi nii lingvistile kui ka tavalisele lugejale.

pAn

THEr

MEd

IA/s

cA

npI

x

69

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

revÜÜFotokonkursstarkadeklubiteaduskohvik

«mis juhtus Jaapanis?»19. aprillil TallinnasJaapani ülitugev maavärin põhjustas laastava hiidlaine, mis muu hulgas tõi kaasa ühe inimkonna ajaloo suurema tuumaõnnetuse. Jaapani sündmuste põh-juseid ja tagajärgi tulevad teaduskohvi-kusse avama seismoloog, TTÜ mäeinsti-tuudi rakendusgeoloogia õppetooli hoidja Heidi soosalu, ja TÜ Füüsika Instituudi vanemteadur, tuumaekspert Enn realo.Kohvikuõhtu toimub 19. aprillil kell 18 galeriikohvikus aadressiga Toompuiestee 35 (roheliste klaasidega büroohoone Toompargi vastas). osavõtt on prii. Info ja varasemate ürituste helisalvestised leiad meie kodulehelt: www.t-klubi.ee.

näitus

panoptikon – vahasse valatud kannatus30. juunini Tervishoiumuu-seumisVeretuks lahka-miseks kutsutud kollektsioon sisaldab 164 vahakuju erine-vatest kehaosa-dest ning nende haigustest. 1865. aastal alustatud kogu loomisel osales ridamisi omaaegseid kuulsaid teadlasi, kollektsioon sai peagi populaarseks ja rändas mööda Euroopat. Teise maailmasõja ajal kollektsioon kadus ning leiti üles alles 1981. pärast restau-reerimist on see taas mööda maailma tuuritamas.

näitus

bakterid – meie nähtamatud sõbrad ja vaenlased30. juunini TervishoiumuuseumisMikromaailma tutvustav näitus juhindub pasteuri kuulsast lausest «Lõpmatult väi-kese roll on lõpmatult suur». saab aimu meie sees ning meie ümber elavate bakte-rite elutegevusest, ehitusest ning kasulik-kusest ja kahjulikkusest.

kontsert

Jazzkaar 201120.–30. aprillini üle EestiHea muusika sõpradel avaneb juba 22. korda võimalus nautida maailmatasemel artiste ning kodumaiseid lemmikuid. seda lausa 13 linnas üle Eesti ning külas on isegi üks norra festival. Tutvu kavaga veebisaidil www.jazzkaar.ee ning looda, et pileteid veel jätkub.

70

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

veega allawww.flushtracker.comVeebikülje loojad pakuvad vastuse inimkonda pikalt vaevanud küsimusele – mis saab väljaheidetest siis, kui neile vesi peale tõmmata? «paki» kiirust ning teekonda saab jälgida kaardil. Esi-algu on kaetud küll vaid üksikud riigid, aga neidki on põnev jälgida. päringute hulgas on sagedased nt parlamendi ja kuningakoja algupäraga saadetised.

valmistu värinakswww.dropcoverholdon.org/beatt-hequake/game/olgugi, et meil ohtlikke maavärinaid ei esine, on põnev kontrollida, kui hästi oskaksime neiks valmistuda. Lihtsas veebimängus saab otsustada, kas ja kuidas erinevaid esemeid turvata, ning seejärel vaadata, kuidas maavärin neile mõjuks.

ajamasin internetiswww.ajapaik.eeKodumaine kaardirakendus võimaldab vaadata digiteeritud vanu fotosid ning hoonete kunagist või ka praegust asu-kohta. Lihtne ja geniaalne lahendus, mis ajaloos kolamise taas tublisti huvi-tavamaks muudab. Esilagu on kaardil küll vaid vanad pealinna pildid, aga loodetavasti tuleb neile peagi lisa üle terve Eesti.

kus on uudiste algus?churnalism.comVeebikülg, mis kõige põnevam ajakir-janike jaoks, võib siiski huvi pakkuda igale intelligentsele meediatarbijale. sisesta sinna jupike teksti mõnest ing-liskeelsest uudisnupust ja saad teada, kui palju ajakirjanik selle kallal tööd tegi ning kui suur osa loost on lihtsalt pressiteatest või muudest allikatest kopeeritud.

revÜÜ

WWWrEpr

o

Film

Harimatud kaagid7. aprillist kinos Artis1970. aastate Šotimaa. Vanema venna jälgedes pätiks peetav poiss otsustab ootustele vastata, aga tal on varuks ka selliseid käike, mida keegi ette aimata ei oska. Šoti režissöör peter Mullan on meie vaatajatele varasemast tuttav filmi-ga «Magdaleena õed».

kunst

armastuse, mitte raha pärast7. maini TallinnasKaasaegset kunsti tutvustav Tallinna xV graafikatriennaal toob kokku enam kui sada kunstnikku 35 riigist, kes pakuvad vaadata videot, performance’eid, foto- ning trükikunsti. Erinäitus on Ljubljana biennaali töödest. Vt lisa veebikülgedelt: www.kumu.ee ning www.tallinn2011.ee

kuu lähivaates ja maastikul30. juunini üle EestiTartu Tähetorni 200. juubelile pühen-datud konkurss ootab kaht sorti pilte: lähivaates Kuu ning maastikufoto Kuuga. Lisainfo, piltide laadimine ning vaatamine: astro.fotoluks.ee

71

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

loogikarisTsÕna

BULL

s

sõnad läksid ristiEelmise numbri ristsõna õige lahendus oli «... haruldast metalli on küllalt sillamäel». Alari võitis phi-lip carteri teose «Isiksuse ja IQ-testid». Võtame võitjaga ühendust.selle numbri ristsõna vastuseid ootame 2. maiks kas e-posti aadressil vastus@t-klubi.ee või pos-tiaadressil Tarkade Klubi, oÜ presshouse, Liimi 1, Tallinn 10621. Õigesti vastajate vahel loosime välja Bill Brysoni raamatu «Ei siin ega seal. reisid Euroopas».

rIsTsÕnA: ArKo oLEsK, FoTo: pAnTHErMEdIA/scAnpIx

72

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

loogikamÕisTaTused

AUTor: rAUno pärnITs

73

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

varvaslink vabastab bakterihirmustKes kordki avalikus käimlas pärast kätepe-su ukse avamisega hädas olnud, tervitab kindlasti toodet Toepener, mis võimaldab ukse avada jalaga, kartmata, et puhtad käed kellegi teise jäetud bakterid külge korjavad.

parlamendiloterii tooks paremad seadusedItaalia teadlaste rühm, kes hiljaaegu kogus kuulsust juhusliku edutamise kasulikkuse matemaatilise tõestamisega, on nüüd vaatluse alla võtnud poliitika. nende värs-ke artikkel väidab, et ka seadusloome ning ühiskond tervikuna võidaks, kui osa parla-mendiliikmeid valitaks juhuslikkuse alusel. Kui nii, siis võiks 2015. aastaks lubatud hääletamine mobiiltelefoniga välja näha nii: «saada sMs numbrile xxxx, loosi läheb kolm kohta riigikogus.»

rahaga ei mängitaTaani teadlased võtsid uurida raha hävita-mise mõju inimestele, kontrollimaks hüpo-teesi, et raha on meie jaoks tööriist nagu iga teinegi. Tõepoolest – kui katsealustele näidati paberraha puruksrebimist, siis aktiveeris see neis samu aju osasid, mida seostatakse tööriistade kasutuselevõtuga. Veelgi enam – mida suurem kupüür, seda tugevam reaktsioon.

silma sarvkest on inimese ainus elus-zzkude, kus pole verevarustust. sarvkest saab hapnikku otse õhust.Öökullil on lausa kolmed silmalaud. zzsilmi pilgutades langetab öökull sarnaselt imetajatele ülemised silmalaud, samas kui enamik linde tõstab pilgutamiseks alumise silmalau ülespoole.Inimene pilgutab silmi keskmiselt 12 zz

korda minutis (uneaega arvesse võt-tes ca 10 000 korda päevas).silmad püsivad sünnist surmani zzmuutumatu suurusega, aga nt nina ja kõrvad jätkavad kasvamist elu lõpuni.Inimsilm suudab eristada umbes 500 zzhalltooni. Küünlaleek on aga ideaal-setes tingimustes inimsilmale nähtav kümnete kilomeetrite kauguselt.

5 põnevat faktiuusJauskumatu

… silmade kohta

lehmainimpiim

ema kaitsva udara allHiina geenimuundajad on valmis meisterdanud enam kui 200pealise lehmakarja, mis suudab lüpsta inimese rinnapiimale sarnanevat piima. säära-ne piim olla küll spetsiifilise maitsega, aga aitavat organismil haigustele pare-mini vastu panna. Lettidele loodetakse lehmainimpiim tuua kümne aasta jooksul.

töötervis

Töö rikub meestAustraalia teadlased leidsid kinnituse tõsiasjale, mida enamik vist niigi aimab: kehv töö on veel hullem kui tööpuudus. seitsme aasta jooksul enam kui 7000 inimese seas läbi viidud uuring näitas, et töötute skoor vaimse tervise skaalal tõusis, kui nad said hea töö, ning langes, kui nad leidsid töö, mis neile ei meel-dinud.

peaaegu nähtamatu silmaarvutiMichigani Ülikooli teadlased valmis-tasid silmarõhku jälgiva seadme, mis on vaid kuupmillimeetri suurune, ent peidab endas iselaadivat akut, saatjat koos antenniga, sensorit, mälu ning protsessorit. niisiis on tegemist maa-ilma väikseima arvutiga, mis ilmselt leiab rakendust mujalgi kui ainult me-ditsiinis.

silmaarvuti

74

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011

?!?

pAn

THEr

MEd

IA/s

cA

npI

x

Järgmises numbris:Miks linnud laulavad?

75

Tark

ade

Klu

bi n

r 4 (

52),

apr

ill 2

011