2012. AASTA TEGEVUSARUANNE TALLINNA SOTSIAALTÖÖ … · Üürivõlglaste nõustaja 4,5 Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht 1 Üksuse juht 6 Üksuse koordinaator 4,5 Sotsiaaltöötaja

2012. AASTA TEGEVUSARUANNE

TALLINNA SOTSIAALTÖÖ KESKUS

Tallinn, 2013

2

EESSÕNA

Mida me tegime aastal 2012?

Peamine tegevus oli ja on meil sotsiaalteenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele, kuid mitte kuidagi ei saa me jätta arendustegevust, mis on olnud meie asutuse põhitegevus algaastatel. Oleme võtnud tõsiselt ette sotsiaalteenuste kvaliteedi küsimused ja liigume jõudsalt EQUASS kvaliteedi sertifikaadi saamise suunas.

Asutuse laienemine tõi kaasa vajaduse muuta struktuuri, täpsustada tööülesandeid, vahetada töötajate füüsilist töökohta. See kõik on olnud keerukas, toonud kaasa pingeid, kuid organisatsiooni efektiivsuse seisukohalt on see ennast õigustanud.

Meie asutus on kogu Eesti sotsiaalvaldkonna kutsete andja õigustes. Otsustasime selles valdkonnas veel viimast korda tegutseda ja anda tegevus üle.

2012. aastat võib õigustatult pidada meie poolt läbiviidud uuringute aastaks. Igapäevase tööga paralleelselt kavandasime ja viisime läbi laiaulatusliku uuringu „Kodutud Tallinnas“, et välja selgitada koduta inimeste üldarvu, nende olukorda ja teenuste vajadust.

Teostatud uuring on seni ainuke põhjalik uuring nimetatud valdkonnas. Uuringu tulemustele toetudes saab analüüsida olemasolevate teenuste mahtu ja variante ning prognoosida uute teenuste vajadust. Uuringu vastu tundis suurt huvi ka ajakirjandus, kes kasutab meie poolt kogutud andmeid ka praegu erinevates väljaannetes.

Uuringu läbiviimisel oli meil aktiivne koostöö rahvaloendajatega, nad said kasutada meie andmebaasi, aitasime neid ka praktilise loenduse läbiviimisel. Statistikaameti peadirektor Priit Potissepa tänukiri meie asutusele oli tunnustus selle suure panuse eest.

Teine oluline uuring oli “Tallinna Sotsiaaltöö klientide rehabiliteeritavus“. Selle uuringuga selgitasime välja meie teenusel olevate klientide rehabiliteeritavuse taseme, analüüsisime olemasolevate teenuste otstarbekust sellest tasemest lähtuvalt ja kogusime ka materjali, et arendada uusi teenuseid.

Ka järgmine aasta toob kaasa asutuse laienemise, uusi kliente, uusi töötajaid, kindlasti ka uusi arendusprojekte.

Me tahame kaasa aidata sellele, et inimesed oleksid rahul oma eluga ja töötame selle nimel, et inimene ei jääks abita, kui ta seda vajab. Erilise tähelepanu alla võtame iga inimese enda vastutuse ja panuse.

Kersti Põldemaa

Direktor

3

SISUKORD

1. ASUTUSE TEGEVUSE LÜHITUTVUSTUS................................................................................................... 4 1.1 Põhitegevused ............................................................................................................................... 4 1.2 Eelarve .......................................................................................................................................... 5

2. STRUKTUUR JA TÖÖTAJAD..................................................................................................................... 6 2.1 Struktuuriüksused.......................................................................................................................... 6 2.2 Koosseis......................................................................................................................................... 7 2.3 Struktuur........................................................................................................................................ 8

3. AASTA JOOKSUL SAAVUTATUD TUNNUSTUSED...................................................................................... 9 3.1 Koostööpartnerite tänukirjad........................................................................................................ 9 3.2 Tallina Linnavalitsuse poolt antud tunnustused............................................................................ 9 3.3 Täiskasvanud Õppija Nädala raames antud tunnustused ............................................................. 9 3.4 Asutuse tublimad töötajad............................................................................................................. 9

4. SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE......................................................................................................... 11 4.1 Resotsialiseerimisteenus sotsiaalmajutusüksuses........................................................................ 11 4.2 Resotsialiseerimisteenus varjupaigas.......................................................................................... 12 4.3 Vältimatu sotsiaalabi................................................................................................................... 14 4.4 Vältimatu sotsiaalabi järgne varjupaigateenus........................................................................... 15 4.5 Võlanõustamine........................................................................................................................... 17 4.6 Üürivõlglaste nõustamine ........................................................................................................... 17 4.7 Klientidele lisaväärtust pakkuvad ettevõtmised .......................................................................... 18

5. ARENDUSPROJEKTID........................................................................................................................... 19 5.1 Üksuste reorganiseerimine.......................................................................................................... 19 5.2 Isikuandmete töötlemise korra uuendamine................................................................................ 20 5.3 Veebipõhise tagasiside ankeedi koostamine................................................................................ 21

6. INNOVATSIOONIPROJEKTID.................................................................................................................. 21 6.1 CARe metoodika kasutuselevõtmine............................................................................................ 21

7. TÄIENDUSKOOLITUSTE KORRALDAMINE.............................................................................................. 22 7.1 Koolitustegevusest üldiselt .......................................................................................................... 22 7.2 Sotsiaaltöö arendusgrupp ........................................................................................................... 23 7.3 Võlanõustamise arendusgrupp.................................................................................................... 24

8. SOTSIAALVALDKONNA KUTSETE ANDMI NE......................................................................................... 25 9. KAASAMINE JA TAGASISIDE KOGUMINE............................................................................................... 26

9.1 Tagasiside kogumine................................................................................................................... 26 9.2 Kliendinõukogu ........................................................................................................................... 27

10. ÜHISKONNA TEAVITAMINE JA TÖÖ KOGUKONNAGA .......................................................................... 27 10.1 Tallinna päev............................................................................................................................. 27 10.2 Laulukonkurss „Laulame eakate hüvanguks”........................................................................... 28 10.3 Uuringu „Kodutud Tallinnas“ esitlemine ................................................................................. 28

11. KVALITEEDI MONITOORING JA ANALÜÜSIMINE.................................................................................. 29 11.1 Kvaliteedi tagamise süsteemi arendamine ................................................................................ 29 11.2 Asutuse 2013.a. tegevuskava väljatöötamine ............................................................................ 30 11.3 Klientide rehabiliteeritavuse hindamine ................................................................................... 30 11.4 Töökorralduslike dokumentide koostamine ja uuendamine ...................................................... 30

4

1. ASUTUSE TEGEVUSE LÜHITUTVUSTUS

1.1 Põhitegevused

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (endine Avahoolduse Arenduskeskus) on 2001. aastal moodustatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav asutus, mille missiooniks on sotsiaalsektori sihipärase arendamise ja sotsiaalteenuste kvaliteetse osutamise kaudu aidata kaasa ühiskonnaliikmete elukvaliteedi tõusule.

Asutuse põhitegevusaladeks on sotsiaalsektori arendamine Tallinnas ja iseseisvasse ellu astuvate, hooldust vajavate, resotsialiseeritavate või rehabiliteeritavate inimeste toimetulekuoskuste suurendamine ja säilitamine nende vajadustele vastavate teenuste osutamise kaudu.

Lähtuvalt asutuse arengukavast 2010-2013 on asutuse arengulised eesmärgid ja tegevused nende täitmiseks järgmised:

1. Kvaliteetsed sotsiaalteenused a. osutame klientidele nende iseseisvat toimetulekut suurendavaid või

säilitamist toetavaid sotsiaalteenuseid. 2. Sihipärane sotsiaalsektori arendustegevus

a. arendame sotsiaalteenuseid toimetulekuraskustes isikutele; b. korraldame sotsiaalsektoris ja selle sidusvaldkondades töötavatele

praktikutele erialast täiendkoolitust (sh koolituskursused nii vabariigi, Tallinna kui oma asutuse töötajatele; asutuse sotsiaaltöö ja võlanõustamise arendusrühm);

c. anname kutseid vabariigi sotsiaalvaldkonna töötajatele. 3. Edukalt toimiv organisatsioon

a. arendame asutusesisest tööjuhendamist; b. tegeleme süstemaatiliselt töötajate, partnerite ja klientide kaasamisega; c. tähtsustame ühiskonna teavitamist; d. teostame kvaliteedi monitooringut.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab järgmisi teenuseid: - resotsialiseerimisteenus sotsiaalmajutusüksuses; - resotsialiseerimisteenus varjupaigas; - varjupaigateenus vältimatu sotsiaalabi korras; - vältimatu sotsiaalabi järgne varjupaigateenus; - öömajateenus; - võlanõustamine; - üürivõlglaste nõustamine.

Lähtudes Tallinna linna vajadustest võib asutus osutada muid teenuseid toimetulekuraskustega ja resotsialiseeritavatele inimestele. Muudeks teenusteks on Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses järgmised tugiteenused:

- pesu pesemine; - pesu kuivatamine.

Asutus osutas 2012. aastal järgmisi tasulisi teenuseid: - täienduskoolitused (6,4 eurot tund); - kutsetunnistuse taotlemine (83,09 eurot kord); - resotsialiseerimisteenus varjupaigas (19,10 eurot kuus); - resotsialiseerimisteenus varjupaigas Mahtra üksuses (19,20 eurot, 25,6 eurot ja

32,0 eurot kuus); - vältimatu abi varjupaigateenus isikutele väljastpoolt Tallinna (16,90 eurot

ööpäev);

5

- vältimatu abi järgne varjupaigateenus (15,60 eurot ööpäev); - sotsiaalnõustamine/võlanõustamine isikutele väljastpoolt Tallinna (19,10 eurot

tund); - pesu pesemine (1,20 eurot masinatäis); - pesu kuivatamine (0,60 eurot masinatäis).

1.2 Eelarve

Asutuse 2012.a. eelarve oli 1 563 065 eurot, sh omatulust teenitav osa 99 991 eurot.

Eelarve täideti 1 548 154 euro ulatuses (99,4%). Omatulu teeniti 94 110 eurot (94,1 %).

Allolev tabel näitab eelarve täitmist kulugruppide lõikes.

Kulugrupp Kulu (eurodes) Töötajate töötasu 788 404 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 28 732 Erisoodustused 160 Tööjõukuludega kaasnevad maksud 281 784 Administreerimiskulud 24 255 Lähetuskulud (v.a. koolituslähetus) 0 Koolituskulud (sh koolituslähetus) 8 067 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 235 093 Sõidukite majandamiskulud 10 788 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 33 128 Inventari majandamiskulud 16 036 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 18 Toiduained ja toitlustusteenused 48 481 Meditsiini- ja hügieenikulud 7 121 Õppevahendite ja koolituste kulud (klientidele) 263 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja veetmise kulud 1 010 Sotsiaalteenused (SMÜ kohatasu) 1 151 Eri- ja vormiriietus 836 Muud mitmesugused majandamiskulud (transport klientidele) 150 Maksu-, lõivu- ja trahvikulud 62 677 KOKKU 1 548 154

Allolev tabel näitab asutuse omatulu teenimist tulugruppide lõikes.

Tulugrupp Tulu (eurodes) Vältimatu abi järgne varjupaigateenus ja resotsialiseerimisteenus varjupaikades

67 254

Kutse andmine ja võlanõustamisteenuse osutamine 19 254 Koolitusteenuste osutamine 3 942 Pesu pesemine ja kuivatamine 3 660 KOKKU 94 110

6

2. STRUKTUUR JA TÖÖTAJAD

2.1 Struktuuriüksused

2012. aastal kasvas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koosseis aasta alguse 103,5 ametikohalt aasta lõpuks 107,5 ametikohani. 01.03.2012 kehtima hakanud koosseisu muudatusega liideti koolitus- ja kutseandmise koordinaatori ametikoht üheks koolituskoordinaatori ametikohaks ning üks Kauge üksuse sotsiaalhooldaja ametikoht kujundati ümber abitöölise ametikohaks, kelle ülesandeks jäi üksuse pesu pesemine.

Alates 01.09.2012 lisandus Akadeemia üksuse koosseisu üks sotsiaaltöötaja ja kolm sotsiaalassistendi ametikohta, kuna septembris 2012 kolis varjupaik Akadeemia tee 34 keldriruumidest Kadaka tee 153 asuvale pinnale. Varjupaiga kolimisel eraldi asuvatesse ruumidesse tuli turvalisuse tagamiseks muuta üksuse töökorraldust ja suurendada personali.

Suurimaks muudatuseks oli uue üksuse, Männiku sotsiaalmajutusüksuse, lisandumine asutuse koosseisu. Kauge üksus koliti uude majja aadressil Männiku tee 92 ja seoses klientide arvu suurenemisega üksuses loodi juurde üks sotsiaaltöötaja ametikoht. Endine Kopli üksus kolis täiskoosseisus Kauge 4 ruumidesse ning sellest sai Kauge üksus.

Seisuga 31.12.2012 kuulub Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kooseisu kolm struktuuriüksust: kvaliteediosakond, haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste osakond ning resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakond.

- Kvaliteediosakonna koosseisu kuuluvad kvaliteedijuht ja koolituskoordinaator; - Haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste osakonna koosseisu kuuluvad majandus-

ja haldustegevusega seotud töötajad ning võlanõustamise üksus; - Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakonna koosseisu kuuluvad:

o Akadeemia üksus; o Tuulemaa üksus; o Mahtra üksus; o Männiku üksus; o Kauge üksus; o Paljassaare üksus.

Akadeemia üksuse moodustavad: - Akadeemia tee 34 asuv sotsiaalmajutusüksus; - Kadaka tee 153 asuv varjupaik; - Akadeemia tee 34 asuv öömaja (avatud talveperioodil novembrist aprilli lõpuni); - Merelahe tee 4 asuv öömaja (avatud aastaringselt).

Tuulemaa üksuse moodustab aadressil Tuulemaa 6 asuv sotsiaalmajutusüksus.

Mahtra üksuse moodustab aadressil Mahtra 44 asuv varjupaik.

Männiku üksuse moodustab aadressil Männiku tee 92 asuv sotsiaalmajutusüksus.

Kauge üksuse moodustavad aadressil Kauge 4 asuvad vältimatu abi varjupaik ja vältimatu abi järgne varjupaik.

Paljassaare üksuse moodustab aadressil Paljassaare tee 35 asuv sotsiaalmajutusüksus.

Võlanõustamise teenust osutatakse aadressidel Tuulemaa 6, Akadeemia tee 34 ja Kauge 4.

7

2.2 Koosseis

Alates 01.09.2012

Struktuuriüksus Ametikoht Kohtade arv

Direktor 1 Juhiabi 1

Üldjuhtimine

Personalijuht 1 Kvaliteedijuht 1 Kvaliteedi osakond

Koolituskoordinaator 1 Haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste juht 1 Majanduskoordinaator 1 Töökeskkonnaspetsialist 0,5 Logistika ja sotsiaalklubi koordinaator 1 Pesumajanduse koordinaator 1 Abitööline 0,5 Koristaja 1 Üksuse juht 1 Võlanõustaja 3

Haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste osakond

Üürivõlglaste nõustaja 4,5 Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht 1 Üksuse juht 6 Üksuse koordinaator 4,5 Sotsiaaltöötaja 13 Sotsiaalhooldaja 6,75 Sotsiaalassistent 52,25

Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakond

Abitööline 4,5 Kokku 107,5

8

2.3 Struktuur

Alates 01.09.2012

TALLINNA SOTSIAALTÖÖ KESKUSE DIREKTOR

Haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste juht

Kvaliteedijuht Personalijuht Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht

Akdeemia üksuse juht (1)

Tuulemaa üksuse juht (1)

Ükuse koordinaator (1,5) Sotsiaaltöötaja (6) Sotsiaalhooldaja (1) Sotsiaalassistent (9,5)

Kauge üksuse juht (1)

Üksuse koordinaator (1) Sotsiaaltöötaja (2) Sotsiaalhooldaja (4,75) Sotsiaalassistent (4,75) Abitööline (4,5)

Võlanõustamise üksuse juht (1)

Üksuse koordinaator (1) Sotsiaaltöötaja (3) Sotsiaalassistent (17,5)

Paljassaare üksuse juht (1)

Sotsiaalassistent (4,5)

Männiku üksuse juht (1)

Üksuse koordinaator (1) Sotsiaaltöötaja (2) Sotsiaalhooldaja (1) Sotsiaalassistent (8)

Juhiabi

Võlanõustaja (3) Üürivõlglaste nõustaja (4,5)

Pesumajanduse koordinaator (1)

Abitööline (0,5)

Koolituskoordinaator (1)

Töökeskkonnaspetsialist (0,5)

Majanduskoordinaator (1)

Logistika ja sotsiaalklubi koordinaator (1)

Koristaja (1)

Mahtra üksuse juht (1)

Sotsiaalassistent (8)

9

3. AASTA JOOKSUL SAAVUTATUD TUNNUSTUSED

3.1 Koostööpartnerite tänukirjad

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koostööpartnerid avaldasid asutusele tunnustustust järgmiste tänukirjadega:

- Statistikaamet tänas Tallinna Sotsiaaltöö Keskust suure panuse eest 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel.

- SA Innove tänas kutseandmise koordinaator Mare-Maia Kraavi 2012. aasta hooldustöötajate kutsevõistluse läbiviimisele kaasa aitamise ja žürii töös osalemise eest.

- Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus tänas resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juhti Eve Läätse mõistva koostöö eest Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusega sotsiaalhoolekande valdkonnas.

3.2 Tallina Linnavalitsuse poolt antud tunnustused

Tallinna Linnavalitsus tunnustas asutuse töötajaid kahel korral, sh: - Mare-Maia Kraav (kutse andmise koordinaator) - järjepideva kohusetundliku töö

eest Tallinna hoolekandetöötajate koolitamisel. - Eve Lääts (resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht) – toimetulekuraskustes

isikute teenuste arendamise eest.

3.3 Täiskasvanud Õppija Nädala raames antud tunnust used

Traditsioonilise 15. korda toimunud Täiskasvanud Õppija Nädala raames saavutas tunnustuse Tallinna aasta õppija Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Tuulemaa üksuse koordinaator Mare Sarap.

3.4 Asutuse tublimad töötajad

Traditsioonilisel aastalõpu koosolekul tunnustati vahetute juhtide ettepanekul töötajad järgmiselt:

- Heili Susi (personalijuht) - heasüdamlikkuse ja töökuse eest ning ülesannete kiire lahendamise ja oskuse eest kõigile abiks olla.

- Urmas Veia (töökeskkonnaspetsialist) - professionaalse tegutsemise eest toidukäsitlemise ja tuleohutuse tagamisel seoses üksuste ümberkolimisega.

- Adeele Aadna (majanduskoordinaator) - heaperemeheliku suhtumise eest üksuste varustamisel.

- Eve Ringo (Akadeemia üksuse sotsiaaltöötaja) - algatusvõime ja usaldusväärsuse ning uuendustele avatuse eest, teistele tähelepanuta jäävate asjade märkamise eest.

- Galina Belova (Akadeemia üksuse sotsiaalassistent) - aktiivse tegutsemise eest Akadeemia üksuses.

- Aarne Kaukver (Akadeemia üksuse sotsiaalassistent) - vastutulelikkuse ja abivalmiduse eest.

- Hans Kukk (Akadeemia üksuse sotsiaalassistent) - klientidega tekkinud probleemide aruka ja oskusliku lahendamise eest.

- Renee Loderaud (Akadeemia üksuse sotsiaalassistent) - iseseisvuse ja hea koostöö eest.

- Arvo Puusepp (Akadeemia üksuse sotsiaalassistent) - tähelepanelikkuse ja tegemist vajavate asjade märkamise eest.

10

- Marko Rindesalu (Akadeemia ja Mahtra üksuse sotsiaalassistent) - iseseisvuse ja hea koostöö eest.

- Risto Siimar (Akadeemia üksuse sotsiaalassistent) - iseseisvuse ja hea koostöö eest.

- Mare Sarap (Tuulemaa üksuse koordinaator) - tarmuka ja teotahtelise suhtumise eest töö ümberkorraldamisel ning vabatahtliku töö eest kriminaalhoolduse klientidega.

- Marika Vanaküla (Tuulemaa üksuse koordinaator) - Tuulemaa üksuse infotahvlite sisu kunstiliselt väljapeetud kujundamise eest.

- Laine Kabral (Tuulemaa üksuse hooldustöötaja) - klientidele igapäevaeluoskuste õpetamise ja juhendamise eest ning abivalmiduse eest koolituse korraldamisel.

- Maia-Reet Ehandi (Tuulemaa üksuse sotsiaaltöötaja) - abivalmiduse ja hea koostöö eest muutustele kaasaaitamisel teenuste kvaliteedi rakendamisel.

- Kersti Lahne (Tuulemaa üksuse sotsiaaltöötaja) - abivalmiduse ja hea koostöö eest muutustele kaasaaitamisel teenuste kvaliteedi rakendamisel.

- Kersti Lootus (Tuulemaa üksuse sotsiaaltöötaja) - abivalmiduse ja hea koostöö eest muutustele kaasaaitamisel teenuste kvaliteedi rakendamisel.

- Reet Mengel (Tuulemaa üksuse sotsiaaltöötaja) - abivalmiduse ja hea koostöö eest muutustele kaasaaitamisel teenuste kvaliteedi rakendamisel.

- Aili Raud (Tuulemaa üksuse sotsiaaltöötaja) - abivalmiduse ja hea koostöö eest muutustele kaasaaitamisel teenuste kvaliteedi rakendamisel.

- Kaili Õunmann (Tuulemaa üksuse sotsiaaltöötaja) - abivalmiduse ja hea koostöö eest muutustele kaasaaitamisel teenuste kvaliteedi rakendamisel.

- Hanno Isok (Tuulemaa üksuse sotsiaalassistent) - asjakohaste ettepanekute aktiivse esitamise eest Tuulemaa üksuse töö paremaks korraldamiseks ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks.

- Vjatšeslav Safronov (Tuulemaa üksuse sotsiaalassistent)- pikaajalise ja kohusetundliku töö eest kodurahu säilitamisel.

- Jolanda Kõiv (Paljassaare üksuse sotsiaalassistent) - vastutulelikkuse, koostöövalmiduse ja teistega arvestamise eest.

- Sirje Närep (Paljassaare üksuse sotsiaalassistent) - vastutulelikkuse, koostöövalmiduse ja teistega arvestamise eest.

- Andres Tina (Kauge üksuse juht) - professionaalse tegutsemise eest üksuste ümberkolimisel.

- Ene Kõiv (Kauge üksuse koordinaator) – abivalmiduse ja kiire muutustega kohanemise eest ning oskuse eest leida iseseisvalt lahendusi erinevatele olukordadele ja tegutseda vastavalt sellele.

- Anna Jelinevitš (Kauge üksuse sotsiaaltöötaja) - südamega tehtud töö eest. - Ülle Leesma (Kauge üksuse sotsiaalhooldaja) - tööülesannete täpse ja

kohusetundliku täitmise eest, oskuse eest märgata puudusi, vastutulelikkuse, koostöövalmiduse ja usaldusväärsuse eest.

- Marje Raud (Kauge üksuse sotsiaalhooldaja) - tööülesannete täpse ja kohusetundliku täitmise eest, oskuse eest märgata puudusi, vastutulelikkuse, koostöövalmiduse ja usaldusväärsuse eest.

- Iljas Magomedov (Kauge üksuse sotsiaalassistent) - täiendavate tööülesannete vabatahtliku täitmise eest, abivalmiduse, lahtiste käte ja tegemist vajavate tööde märkamise oskuse eest.

- Arvi Urbas (Kauge üksuse sotsiaalassistent) - täiendavate tööülesannete vabatahtliku täitmise eest, abivalmiduse, lahtiste käte ja tegemist vajavate tööde märkamise oskuse eest.

- Maris Touart (Mahtra üksuse sotsiaalassistent) - initsiatiivikuse ja kohusetundlikkuse eest ning oskuse eest märgata tegemist vajavaid töid.

11

- Reet Laos (Männiku üksuse juht) - professionaalse tegutsemise eest üksuste ümberkolimisel.

Tehnilistel põhjustel jäid aastalõpu koosolekul tunnustamata, kuid vahetute juhtide ettepanekul väärisid tunnustust järgmised töötajad:

- Riina Kuremaa (võlanõustaja) - kohusetundlikkuse, täpsuse ja initsiatiivikuse eest ning aktiivse osalemise eest koolitustel ja üritustel.

- Heete Simm (võlanõustaja) - kohusetundlikkuse, täpsuse ja initsiatiivikuse eest ning aktiivse osalemise eest koolitustel ja üritustel.

- Sergei Joganson (Männiku üksuse sotsiaalassistent) - abivalmiduse ja täiendavate tööülesannete täitmise eest Männiku üksuse avamisel.

- Valeri Tee (Männiku üksuse sotsiaalassistent) - abivalmiduse ja täiendavate tööülesannete täitmise eest Männiku üksuse avamisel.

4. SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE

Allolev ülevaade sotsiaalteenuste osutamisest kajastab muuhulgas teenuse osutamisega seotud peamiste protsesside siseauditi tulemusi.

4.1 Resotsialiseerimisteenus sotsiaalmajutusüksuses

Tegevuse kirjeldus

Resotsialiseerimisteenust osutatakse toimetulekuraskustes olevatele kodutuks jäänud isikutele, sh lastega peredele. Resotsialiseerimine sotsiaalmajutusüksuses toimub juhtumikorralduse põhimõtete järgi. Teenuse eesmärgiks on saavutada klientide iseseisev toimetulek ühiskonnas.

Teenusele asumisel sõlmitakse kliendiga esmalt majutusleping. Ühe kuu jooksul töötatakse koostöös kliendiga välja tema resotsialiseerimisplaan, seatakse eesmärgid ja täpsustatakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Kuue kuu möödudes toimub plaani läbivaatamine, millesse kaasatakse linnaosa valitsuse juhtumikorraldaja. Resotsialiseerimisplaanide läbivaatamisel toimub kliendi isiklike eesmärkide täitmise ja tema teenusel jätkamise või lõpetamise vajaduse hindamine.

Resotsialiseerimisteenuse osutamisel sotsiaalmajutusüksuses tagatakse klientidele voodikoht 1-4 kohalistes tubades ning pesemise ja söögivalmistamise võimalused. Töötajate ööpäev läbi kohalolu tagab klientidele turvalise majutuskeskkonna.

Resotsialiseerimisteenust sotsiaalmajutusüksuses osutati 2012. aastal asutuse 5 üksuses: Akadeemia tee 34, Tuulemaa 6, Paljassaare 35, Kauge 4 (1.jaan.- 30.sept.) ja Männiku tee 92 (alates 1.okt.).

2012. aastal oli sotsiaalmajutusüksustes majutamiseks kokku 377 kohta. Aasta jooksul majutati kokku 485 erinevat klienti.

Saavutatud tulemused

2012. aastal toimus kokku 9 sotsiaalmajutusüksusesse suunamise komisjoni koosolekut. Komisjoni otsustena suunati aasta jooksul majutusteenusele 206 uut resotsialiseerimisteenust vajavat klienti.

157 klienti lahkus teenuselt kas enda soovil või majutuslepingu lõpetamise tõttu. Neist 65 kliendi osas lõpetati leping seoses toimetulekuvõime paranemisega.

65-st resotsialiseeritud kliendist: - 38 klienti suutis endale ise elamiseks üüripinna leida;

12

- 27 kliendile anti linna poolt munitsipaal- või sotsiaalkorter.

Seega aasta jooksul resotsialiseeriti 13,4 % teenust kasutanud klientidest, mida võib pidada heaks tulemuseks.

92 sotsiaalmajutusüksuse kliendiga lõpetati leping seoses lepingutingimuste rikkumisega. Peamised rikkumised olid sisekorraeeskirjade täitmise osas, sh alkoholi liigtarbimine, narkootiliste ainete tarvitamine ja vägivaldne käitumine kaasklientide või majutusüksuse töötajate suhtes. Majutuslepingute lõpetamise põhjusteks olid ka pikaajalise üürivõlgnevuse tekkimine, teenuse ebaregulaarne kasutamine või mittekasutamine, kliendi vajadustest lähtuvalt teisele hoolekandeteenusele suunamine või kliendi surm.

Klientide tagasiside resotsialiseerimisteenusele sotsiaalmajutusüksuses (klientidel paluti hinnata väiteid 5 palli süsteemis, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 – peab täiesti paika) näitas, et:

- sotsiaalmajutusüksuses elamise ajal on toimetulek eluga paranenud (keskmine hinne 4,0);

- sotsiaalmajutusüksuses elamise ajal on tervis paranenud (keskmine hinne 3,4); - üksuse personalilt saab piisavalt abi ja tuge (keskmine hinne 4,5).

Edasine tegevus

Sotsiaalmajutusüksusesse voodikoha taotlejaid oli seisuga 31.12.2012 järjekorras kokku 308, sh 59 perekonda ja 249 üksikisikut.

Linnaositi jaotusid taotlused järgmiselt: - Lasnamäe 89; - Põhja-Tallinn 89; - Kesklinn 55; - Mustamäe 39; - Nõmme 15; - Kristiine 15; - Haabersti 5; - Pirita 1.

2013. aastal jätkame resotsialiseerimisteenuse osutamist vastavalt tegevuskavas näidatud mahtudele. Voodikoha taotlejate järjekorrale annab leevendust 2013.a. sügisest planeeritav Varre 7 üksuse avamine, millega luuakse Tallinnas juurde kokku 52 kliendikohta.

Klienditöös hakatakse rakendama CARe metoodikat (vt peatükk 6.1).

Teenuse tulemuslikkuse mõõtmiseks on kavas välja töötada uued ja täpsemad mõõdikud.

4.2 Resotsialiseerimisteenus varjupaigas

Tegevuse kirjeldus

Resotsialiseerimisteenust osutatakse toimetulekuraskustes olevatele kodutuks jäänud isikutele. Resotsialiseerimine varjupaigas toimub juhtumikorralduse põhimõtete järgi. Teenuse eesmärgiks on saavutada klientide võimalikult iseseisev toimetulek ühiskonnas.

Teenusele asumisel sõlmitakse kliendiga esmalt majutusleping. Ühe kuu jooksul töötatakse koostöös kliendiga välja tema resotsialiseerimisplaan, seatakse eesmärgid ja

13

täpsustatakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Kord aastas toimub plaani läbivaatamine, mille käigus toimub kliendi isiklike eesmärkide täitmise ja teenusel jätkamise või lõpetamise vajaduse hindamine.

Resotsialiseerimisteenuse osutamisel varjupaikades tagatakse klientidele voodikoht 2-5 kohalistes tubades ning pesemise ja söögivalmistamise võimalused. Töötajate ööpäev läbi kohalolu tagab klientidele turvalise majutuskeskkonna.

2012. aastal osutati resotsialiseerimisteenust kahes varjupaigas - Akadeemia tee 34 ja Mahtra 44. Mõlemas varjupaigas on 40 kohta, mis teeb kokku 80 varjupaigakohta.

Septembrist 2012 anti asutusele ajutiseks kasutamiseks (Akadeemia tee 48 remondi ajaks) Kadaka tee 153 ruumid ja Akadeemia 34 varjupaik koliti sinna ümber.


Aasta jooksul oli teenusel kokku 174 üksikisikut. Lepingud lõpetati 96 isikuga.

Mõlemas varjupaigas olid aastaringselt kõik kohad täidetud. Varjupaikade senine täituvus ja kohtade nõudlus näitab, et Tallinna tuleks juurde luua vähemalt 60 uut varjupaigakohta. Vastavasisuline ettepanek edastati Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

Aasta jooksul resotsialiseeriti kokku 22 klienti (12,6%), kellest: - 9 klienti suutsid endale ise elamispinna üürida; - 12 toimetulek paranes sel määral, et nad suutsid liikuda kõrgemale

teenusteastmele ning neile eraldati voodikoht sotsiaalmajutusüksuses; - 1 kliendile eraldati linna poolt sotsiaalpind.

75 kliendi osas lõpetati lepingud lepingutingimuste rikkumise või muude põhjuste tõttu, sh:

- sisekorraeeskirjade rikkumised alkoholi liigtarbimise ja vägivaldse käitumise tõttu;

- teenuse mittekasutamine; - kinnipidamisasutusse minek; - kliendi soov vahetada varjupaika; - suutmatus või pahatahtlik teenuse eest tasumata jätmine; - lahkumine omal soovil; - seoses tervise halvenemisega Kauge 4 vältimatu abi järgsele varjupaigateenusele

suunamine.

Klientide tagasiside resotsialiseerimisteenusele varjupaigas (klientidel paluti hinnata väiteid 5 palli süsteemis, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 – peab täiesti paika) näitas, et:

- varjupaigas elamise ajal on toimetulek eluga paranenud (keskmine hinne 4,1); - varjupaigas elamise ajal on tervis paranenud (keskmine hinne 3,7); - kliendid saavad üksuse personalilt piisavalt abi ja tuge (keskmine hinne 4,5).

Edasine tegevus

2013.aastal jätkame resotsialiseerimisteenuse osutamist vastavalt tegevuskavas näidatud mahtudele.

Klienditöös hakatakse rakendama CARe metoodikat (vt peatükk 6.1). Resotsialiseerimisplaanide läbivaatamine hakkab toimuma iga kuue kuu tagant.

Teenuse tulemuslikkuse mõõtmiseks töötatakse välja uued ja täpsemad mõõdikud.

14

4.3 Vältimatu sotsiaalabi

Tegevuse kirjeldus

Vältimatu sotsiaalabi raames osutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus järgmisi sotsiaalteenuseid:

- varjupaigateenus; - öömajateenus; - erakorraline majutusteenus; - sotsiaalnõustamine; - toiduabi; - riideabi; - transporditeenus.

Teenuste eesmärk on isiku toimetuleku säilimine või paranemine.

Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenust osutati kuni septembrikuuni aadressil Kopli 79 ja alates oktoobrist aadressil Kauge 4.

Teenust osutatakse klientidele, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei saa öömaja teenust kasutada, kes vajavad ööpäevaringset majutust, koos hoolduse ja kõrvalabiga. Kõigile vältimatu abi varjupaiga klientidele on lisaks sotsiaalnõustamisele, hooldusele ja meditsiinilisele abile tagatud soe toit kolm korda päevas. Teenuse eesmärk on isiku toimetuleku säilimine või paranemine.

Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenus on Tallinna elanikele tasuta, väljastpoolt Tallinna tulnud klientidele maksab ööpäev 15,90 eurot.

Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenusel oli kokku 10 kliendikohta, kuid talvisel perioodil mahutati teenusele Kopli 79 ruumidesse kohati 15-20 klienti.

Vältimatu sotsiaalabi öömajateenust osutati aadressil Akadeemia tee 48 (alates novembrist 2012 Akadeemia 34) keldriruumides 6 kuu jooksul, ajavahemikul jaanuar- aprill ja november-detsember ning aadressil Merelahe tee 4 (kainestusmaja III korrusel) aasta läbi.

Akadeemia tee öömajas on 40 kohta ja Merelahe tee 24 öömajas 24 kohta.

Kui üldjuhul on öömaja avatud õhtul kella 21-st kuni hommikul kella 9-ni, siis seoses külmade ilmadega olid detsembrikuus 10 päeva jooksul mõlemad öömajad ajutiselt avatud ööpäev läbi.

Kõik öömaja kliendid said sotsiaalnõustamist – neile anti teavet erinevate abisaamise võimaluste kohta, osutati riideabi ja vajadusel ka toiduabi. Öömajades on loodud toidutegemise ja pesemise võimalused. Klientidele on antud isikliku hügieeni tagamiseks hügieenitarbeid ning võimaldatud kasutada salve juuksetäide ja sügeliste raviks.


Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenust kasutas aasta jooksul kokku 148 erinevat isikut, sh 117 meest ja 31 naist. Vanim teenusel olnud naisklient oli 87 aastane ja noorim 33 aastane. Meestest oli vanim 77 ja noorim 22 aastane.

Teenuse saajate hulgas oli 121 Tallinna linna elanikku. 16 teenuse kasutajat olid teistest linnadest ja valdadest; 3 teenuse kasutajat olid välisriikide kodanikud ja 8 teenuse kasutajal registreeritud elukoht puudus.

15

Klientide tagasiside vältimatu sotsiaalabi osutamisele varjupaigas (klientidel paluti hinnata väiteid 5 palli süsteemis, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 – peab täiesti paika) näitas, et:

- varjupaigas elamise ajal on toimetulek eluga paranenud (keskmine hinne 4,0); - varjupaigas elamise ajal on tervis paranenud (keskmine hinne 3,7); - üksuse personalilt saab piisavalt abi ja tuge (keskmine hinne 4,3).

Vältimatu sotsiaalabi öömajateenust kasutas aasta jooksul kokku 590 erinevat isikut, sh 520 meest ja 70 naist.

Teenuse kasutajatest 400 olid Tallinna linna koduta inimesed, 190 teenuse kasutajat oli kantud teiste kohalike omavalitsuste elanikeregistrisse.

Aasta jooksul kasutati öömaja teenust (teenuse kasutajad x ööbimiskorrad) 13 191 korral.

Klientide tagasiside vältimatu sotsiaalabi osutamisele öömajas (klientidel paluti hinnata väiteid 5 palli süsteemis, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 – peab täiesti paika) näitas, et:

- öömajas ööbimise ajal on toimetulek eluga paranenud (keskmine hinne 3,2); - öömaja töötajatelt saab piisavalt abi ja tuge (keskmine hinne 4,6).

Edasine tegevus

Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenuse osutamist on kavas jätkata endises mahus, st 10 kohta aadressil Kauge 4.

Vältimatu sotsiaalabi öömajateenuse osutamist on kavas jätkata endises mahus, st 40 kohta aadressil Akadeemia tee 34 ja 24 kohta aadressil Merelahe tee 4.


4.4 Vältimatu sotsiaalabi järgne varjupaigateenus

Tegevuse kirjeldus

Vältimatut sotsiaalabi järgset varjupaigateenust osutatakse klientidele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole suutelised ise endale eluaset hankima ja enda eest hoolitsema. Teenust osutatakse Tallinna linna elanikele, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, põetust ja kõrvalabi. Teenusele saamiseks on vajalik kas perearsti või raviasutuse tõend, kus on näidatud teenuse saamise vajadus.

Teenuse osutamine toimub juhtumikorralduse põhimõtete järgi. Teenuse eesmärgiks on klientide toimetuleku säilimine või paranemine.

Teenusele asumisel sõlmitakse kliendiga esmalt leping. Ühe kuu jooksul töötatakse koostöös kliendiga välja tema hooldusplaan, seatakse eesmärgid ning täpsustatakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Kaks korda aastas toimub plaani läbivaatamine, mille käigus hinnatakse seatud eesmärkide ja tegevuste vastavust kliendi vajadustele.

Kõikidele klientidele on tagatud soe toit kolm korda päevas ja vajadusel lisaks hooldusele ka õendusabiteenus.

Käesoleval ajal osutatakse teenust kuni 50 kliendile kuus aadressil Kauge 4.

Teenuse saajatest 75% on tulnud teenusele vältimatu sotsiaalabiabi varjupaiga teenuselt.

16


Kopli 79 ruumide halvenenud seisukorra tõttu koliti septembrikuu viimastel päevadel kõik kliendid üle Kauge 4 sotsiaalmajutusüksusesse. Klientide olmetingimused paranesid oluliselt. Paljudel klientidel oli võimalik saada omaette tuba või koht 2-kohalises toas. Kauge 4 majas on ratastooliga liikuvatele klientidele kohandatud eluruumid ja pesemisvõimalused.

Õendusabiteenust osutab OÜ Koduõde, kes teeb igal päeval keskmiselt 15 protseduuri, sh haavade puhastamised, ravimised ja sidumised.

Vältimatu sotsiaalabi järgsel varjupaigateenusel viibis aasta jooksul kokku 101 erinevat isikut. Neist 85 olid mehed ja 16 naised. Meestest oli vanim 80 aastane ja noorim 25 aastane. Naistest oli vanim klient 88 ja noorim 43 aastane.

Lepingud lõpetati kokku 41 kliendiga, sh: - 7 klienti suutis endale iseseisvalt elamispinna leida; - 1 kliendile eraldati linnalt sotsiaalpind; - 7 kliendi suunati sotsiaalmajutusüksusesse; - 3 klienti asus elama varjupaika; - 11 isikut suunati terviseseisundi halvenemise ja hooldusravi vajaduse

suurenemise tõttu hooldekodusse.

Klientide tagasiside vältimatu sotsiaalabi järgsele varjupaigateenusele (klientidel paluti hinnata väiteid 5 palli süsteemis, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 – peab täiesti paika) näitas, et:

- vältimatu sotsiaalabi järgsel varjupaigateenusel olemise ajal on toimetulek eluga paranenud (keskmine hinne 3,8);

- teenusel olemise ajal on tervis paranenud (keskmine hinne 3,5); - sotsiaaltöötajatelt saab piisavalt abi ja tuge (keskmine hinne 4,5); - sotsiaalassistentidelt saab piisavalt abi ja tuge (keskmine hinne 4,3); - sotsiaalhooldajatelt saab abi ja tuge (keskmine hinne 4,1).

Edasine tegevus

2013.aastal jätkame vältimatu sotsiaalabi järgse varjupaigateenuse osutamist vastavalt tegevuskavas näidatud mahtudele.

Klienditöös hakatakse rakendama CARe metoodikat (vt peatükk 6.1).


Kuna haiglate sotsiaaltöötajad pöörduvad üha enam Kauge 4 sotsiaaltöötajate poole, et ööpäevast hooldust ja kõrvalabi vajavatele kindla elukohata isikutele majutuskohta leida, on plaanis jätkata tekkinud olukorrale lahenduse otsimist linna tasandil.

Kasvav nõudlus teenuse järele näitab, et juurde oleks vaja vähemalt 10 vältimatu abi järgse varjupaigateenuse kohta. Kauge 4 sotsiaalmajutusüksuses ei ole kohtade juurdeloomine ruumipuuduse tõttu võimalik. Võimalusel suunatakse suurenenud hooldusvajadusega isikuid üldhooldekodusse.

17

4.5 Võlanõustamine

Võlanõustamise eesmärgiks on parandada rahalistesse raskustesse sattunud isiku või pere toimetulekuvõimet. Teenus on suunatud eelkõige makseraskustes Tallinna elanikele, kellele on teenus tasuta; tasulist teenust osutatakse ka teistest omavalitsustest pärit isikutele.

Võlanõustajad teenindavad kliente tööpäeviti. Teenus on eelregistreerimisega. Võlanõustamisteenust osutatakse aadressidel Tuulemaa 6, Akadeemia tee 34 ja Kauge 4.

Asutuses töötab neli võlanõustajat, neist kaks 1,0 koormusega, üks 0,5 koormusega ja üks 0,25 koormusega. Asutuse kõik võlanõustajad ja ka võlanõustamisüksuse juht on lõpetanud võlanõustaja pädevuskoolituse. Kaks võlanõustajat on juriidilise baasharidusega, kolmas on õigusteaduse tudeng, neljas aga sotsiaaltöö baashariduse ja suurte kogemustega võlanõustaja, kes on ühtlasi Eesti Võlanõustajate Liidu (EVNL) eestvedaja. Tallinna Sotsiaaltöö Keskus on EVNL liige.


Võlanõustajate registreeritud vastuvõtte oli aastas 1988, st keskmiselt 166 vastuvõttu ühes kuus. 23,8% registreeritud vastuvõttude puhul ei tulnud klient kahjuks kohale.

2012. aastal oli vastuvõtul käinud klientidest esmakordselt pöördujaid 60,6% ja korduvaid (eelmine visiit vähemalt 12 kuu jooksul) 39,4%.

2012. aastal kliendiküsitlust läbi ei viidud, sest valmimas on põhjalik uuring (Inga Raua magistritöö Tallinna Ülikoolis), mille tulemused selguvad 2013. aasta kevadel.

Edasine tegevus

Jätkata teenuse osutamist mahus kuni 240 vastuvõttu kuus. Täiendavaid ametikohti ei ole ette nähtud.

4.6 Üürivõlglaste nõustamine

Tegevuse kirjeldus

Üürivõlglaste nõustamise teenuse eesmärgiks on parandada Tallinna munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide üürnike maksekäitumist ning vähendada üürilepingute lõpetamiste arvu ja perede väljatõstmist elamispinnalt, ennetades seeläbi sotsiaalset tõrjutust. Üürivõlglaste nõustajate 4,5 ametikohal töötasid aasta alguses 6 spetsialisti, neist pooled 1,0 ja pooled 0,5 koormusega. Aasta jooksul korrastati üürivõlglaste nõustamise tööprotsessi ja põhitöökohale lisaks üürivõlglaste nõustamisega tegelenud töötajad otsustasid täiendavast tööst loobuda. Uued 1,0 koormusega töötajad võeti tööle alates 2012.a. kolmandast kvartalist.

Üürivõlglaste tööajast 75% moodustavad kodukülastused ja 25% muu töö (võlgnevuste kontrollimine andmebaasist, nõustamine telefoni teel, aruannete vormistamine, enesetäiendamine). Turvalisuse tagamiseks käiakse kodukülastustel paarikaupa.

Üürivõlglaste nõustajad teenindavad kõiki Tallinna Linnavaraameti halduses olevaid munitsipaal- ja sotsiaalmaju.

2007. aastast peale oldi asutuses teadmisel, et teenust tuleks laiendada ka linnaosade valitsuste halduses olevate majade üürivõlglastele ja eraomandis olevate eluruumide eluasemekulude võlgnikele. 2012.a. sügisel leiti, et asutuses on tänu töökorralduse muudatustele jõudu teenuse osutamist laiendada, kuid selgus, et linnaosade halduses elumaju ei ole. Eraomanduses olevate eluruumide puhul ei ole aga teenindamine

18

mõeldav, sest üürivõlglaste nõustajatel puudub neisse majadesse sissepääs. Mõne võlgniku pärast ei anta üürivõlglaste nõustajatele majade võtmeid. Korteriühistud ei ole ka huvitatud asutusele regulaarselt võlgade kohta andmete saatmisest ja tegelevad võlgade sissenõudmisega ise.


Üürivõlglaste nõustajatel oli kalendrikuus keskmiselt 457 klienti, sh 392 korduvat (olnud viimase 6 jooksul varem vähemalt 1 kord võlgu) ja 65 esmakordset võlglast (vastavalt 85,7 ja 14,3%).

Üürivõlglaste nõustajad tegid ühes kuus keskmiselt 495 külastust, sh 137 klientidega kohtumist ja 358 klientidele jäetud teadet.

12.2011 oli 415 üürivõlglast, 12.2012 oli 332 üürivõlglast.

2012. aastal viidi teistkordselt läbi üürivõlglaste nõustamise kliendiküsitlus.

58,7% tagasisideküsitlusele vastanud üürivõlglastest väitis, et üürivõlglaste nõustajate nõuannetest oli abi.

Edasine tegevus

Tööd jätkatakse senises mahus, st teenindatakse kõikide Tallinna Linnavaameti halduses olevate majade üürivõlgnikke. Kuna soovitud teenuse laiendamine ei olnud võimalik ja tänaseid võlgnikke on võimalik kvaliteetselt teenindada ka 2,5-3,0 üürivõlglaste nõustaja ametikohaga, kaalutakse 1,5-2,0 ametikoha koondamist ja vabanevate kohtade arvelt muude vajalike ametikohtade loomist.

4.7 Klientidele lisaväärtust pakkuvad ettevõtmised

22. veebruaril toimus Tallinna Puuetega Inimeste Kojas asutuse tublimatele resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakonna klientidele vabariigi aastapäeva teemaline vastuvõtt. Ürituse eesmärgiks oli ühelt poolt tunnustada ja motiveerida tublimaid kliente ja teisalt õpetada neile toimetulekut igapäevasest erinevas keskkonnas. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa tegi lühiülevaate Eesti Vabariigi suurematest tähtpäevadest ja sümbolitest. Muusikalist meelelahutust pakkus Silvi Vrait, kehakinnituseks olid suupisted. Üritusel osales 50 klienti.

13. detsembril toimus Tallinna Puuetega Inimeste Kojas asutuse tublimatele resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakonna klientidele jõuluteemaline tänuüritus. Ürituse eesmärgiks oli tunnustada ja motiveerida aasta jooksul silma paistnud tublimaid kliente ja anda neile võimalus harjutada toimetulekut igapäevasest erinevas keskkonnas. Klientidele pakuti meelelahutusprogrammi ja jõululõunat. Üritusel osales 50 klienti.

16. detsembril korraldati koostöös Teaduste Akadeemia Naiskooriga asutuse klientidele ja teistele linnaelanikele jõulukontsert, mis toimus Tallinna Lastepolikliiniku saalis. Osalejaid oli 80. Lastele jagati kommipakke.

Kauge üksuses toimub igal teisipäeval klientide käsitööring. Aasta jooksul tehti palju põnevat: valmistati postkaarte, ehteid, jõulukaunistusi jm. Jõuludeks küpsetati piparkooke ja verivorste kogu üksuse klientidele. Kuna osalejatel on ilmnenud suur huvi söögitegemise vastu, siis edaspidi on plaanis lisaks käsitöö tegemisele jätkata ka küpsetamisega. Ringi töös osalemine aitab säilitada klientide huvi ümbruses toimuva vastu, arendab käsitöö- ja suhtlemisoskust, motiveerib igapäevast tegutsemist ja parandab kohustuste täitmist. Käsitööringi juhendajaks on Ave Lipping.

19

5. ARENDUSPROJEKTID

5.1 Üksuste reorganiseerimine

Tegevuse kirjeldus

Klientide olmetingimuste parandamiseks ja soovist osutada teenuseid nende kasutajatele kõige sobivamates kohtades viidi 2012. aastal Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse üksustes läbi mitmed ümberkorraldused.

Seoses uue sotsiaalmajutusüksuse avamisega Männiku tee 92 toimus 01.10.2012 järgmine klientide ümberkolimine:

- Kauge 4 sotsiaalmajutusüksuse kliendid asusid elama Männiku tee 92 sotsiaalmajutusüksusesse.

- Kopli 79 üksuse (vältimatu sotsiaalabi varjupaik ja vältimatu sotsiaalabi järgne varjupaik) kliendid asusid elama Kauge 4 sotsiaalmajutusüksusesse.

Seoses Akadeemia 48 hoone kapitaalremondiga muutusid teenuste osutamise kohad järgmiselt:

- Akadeemia tee 34 varjupaik kolis 01.09.2012 aadressile Kadaka tee 153. - Akadeemia tee 34 keldriruumides avati 01.11.2012 öömaja.

Tulenevalt asutuse klientide rehabiliteeritavuse hindamise tulemustest ja Akadeemia tee 34 varjupaiga kolimisest kaugemal asuvatesse ruumidesse tuli teenuste osutamise efektiivsuse ja turvalisuse tagamiseks muuta Akadeemia üksuse töökorraldust ja suurendada personali. Tööle võeti kolm uut sotsiaalassistenti ja üks sotsiaaltöötaja.

Üksuste tegevuse analüüsi põhjal viidi 01.10.2012 läbi mitmete üksuse juhtide ja sotsiaaltöötajate vahetus. Näiteks vahetasid omavahel kohad Paljassaare ja Tuulemaa üksuste juhid, Kauge üksuse juht asus avatava Männiku üksuse juhi ametikohale ja Kauge üksus sai uue juhi.


Ümberkolimiste tulemusena paranesid märgatavalt klientide olme- ja personali töötingimused.

Akadeemia üksuse klientidel on võimalus saada varasemast rohkem sotsiaaltöötajate ja sotsiaalassistentide poolset abi ja toetust.

Üksuste juhtide vahetumise tulemusena tõsteti teenuseosutamise efektiivsust. Töötajate rotatsioon oli arendav ka töötajatele, sest vahetus kliendirühm, kellega teenuse osutamisel sotsiaaltööd tehti.

Aasta lõpuks oli näha, et uute töötingimuste ja tööülesannetega harjuti oodatust kiiremini. Töötajad said aru rotatsiooni vajalikkusest. Senisest erinevate ülesannete täitmiseks õpiti juurde midagi uut. See omakorda kasvatas rahulolu oma tööga ja andis laiemaid teadmisi asutuse töö eri tahkudest.

Edasine tegevus

2013. aastaks planeeriti ümberkorraldused Tuulemaa üksuses, kus lisandus sotsiaaltöö koordinaatori ametikoht.

Kui Akadeemia tee 48 ruumid on remonditud, siis kolitakse Kadaka tee 153 majas asuv varjupaik ümber Akadeemia teele. Sellega majutusüksuse klientide olmetingimused mõnevõrra halvenevad, kuid Kadaka tee 153 valdajaks on Tallinna Tugikeskus Juks, kes vajab ruume teenuste laiendamiseks puuetega isikutele.

20

5.2 Isikuandmete töötlemise korra uuendamine

Tegevuse kirjeldus

Seoses Männiku tee 92 üksuse juurdeloomisega ja Kopli üksuse ümberkolimisega Kauge 4 hoonesse tuli uuendada asutuse isikuandmete töötlemise korraldust.

Selleks vaadati esmalt üle Andmekaitse Inspektsioonile 18.06.2009 saadetud taotluses esitatud organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning nende vastavus tegelikkusele.

Tutvuti isikuandmete töötlemisele kehtestatud riiklike nõuetega, sh analüüsiti järgmisi dokumente:

- Isikuandmete kaitse seadus. - Avaliku teabe seadus. - Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhendid.

Selgitati ka üürivõlglaste nõustajate poolt isikuandmete kodus töötlemise turvalisust. Andmekaitse Inspektsioonile esitati selgitustaotlus kaugtööle kehtestatavate nõuete osas.

Infotehnoloogiliste turvameetmete täiustamiseks viidi läbi järgmised muudatused: - üürivõlglaste nõustamisel keelati kaugtöö tegemine ja nõustajatele seati aadressil

Tuulmaa 6 sisse kabinet, mis varustati 4 arvutiga; - määratleti kõik asutuse isikuandmete töötlejad; - isikuandmete töötlejatele loodi arvutisse pääsuks 8-kohalised salasõnad ja arvuti

mittekasutamisel automaatne väljalogimine 5 minuti möödudes.

Kasutusele võeti tempel „Asutusesiseseks kasutamiseks” ja toimikute tiitelleht.

Asutuse majutusüksustes puhastusteenuseid osutavate haldusfirmadega sõlmiti konfidentsiaalsuslepingud.

Koostati asutusesisene töökorralduslik dokument „Isikuandmete töötlemise kord”.

Arvestades läbiviidud uuendusi ja seoses töötlemiskohtade lisandumisega koostati Andmekaitse Inspektsioonile uus taotlus delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiseks.

Vastavalt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist ning Tallinna Linnaarhiivist saadud nõuannetele uuendati asutuse „Dokumentide loetelu”.


Direktori 21.06.2012 käskkirjaga kinnitati dokument „Isikuandmete töötlemise kord”.

Andmekaitse Inspektsioon saatis 02.07.2012 kirjaga nr 2.2-6/09/380r vastuse esitatud muudatuste registreerimise kohta.

Direktori 04.09.2012 käskkirjaga nr 1-2/25 kinnitati uuendatud „Dokumentide loetelu”.

Edasine tegevus

Seoses sotsiaalmajutusüksuste haldusteenuste osutajate vahetumisega alates 01.01.2013 sõlmiti konfidentsiaalsusleping AS Maket Kinnisvaraga.

Kuna orienteeruvalt 01.09.2013 avatakse asutuse uus üksus aadressil Varre 7, esitatakse hiljemalt 01.08.2013 Andmekaitse Inspektsioonile taotlus muudatuste registreerimise kohta seoses töötlemiskohtade lisandumisega.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse delikaatsete isikuandmete töötlemise registreeritus kehtib kuni 30.06.2014. Uus taotlus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne kehtivusaja lõppu.

21

5.3 Veebipõhise tagasiside ankeedi koostamine

Tegevuse kirjeldus

Tagasiside kogumise protseduuri parendamiseks sai asutus sisendi koostööpartneritelt ja andmeanalüüsiga tegelevatelt Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töötajatelt. Koostööpartnerite arvates oli ankeeti ebamugav täita ja töötajate hinnangul võttis andmete sisestamine ja töötlemine liiga palju aega.

Uued ankeedid otsustati esmalt luua koostööpartnerite- ja personaliküsitluse tarbeks.

Esmaseks tegevuseks oli erinevate veebipõhiste küsitluskeskkondadega tutvumine ja sobiva keskkonna väljavalimine. Järgnes küsitluse loomine veebikeskkonnas, seejärel küsitluse testimine ja paranduste sisseviimine.


2012. aastal viidi veebipõhiselt läbi personali-, koostööpartnerite- ja Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse arendusrühmade tagasiside küsitlus.

Ankeetide täitmine muutus vastajatele lihtsamaks.

Andmete analüüsi oli mugavam teha ja sellele kulus vähem aega.

Eeldati, et vastajate osakaal tõuseb, kuid võrreldes varasemate aastatega jäi osalejate arv siiski samaks.

Edasine tegevus

2013. aastal on kavas jätkata personali- ja koostööpartnerite küsitluse ning vajadusel ka muude küsitluste veebipõhist läbiviimist.

6. INNOVATSIOONIPROJEKTID

6.1 CARe metoodika kasutuselevõtmine

Tegevuse kirjeldus

CARe (The Comprehensive Approach of Rehabilitation) metoodika kasutuselevõtmisega seotud tegevused olid jaotatud alljärgnevasse 4 etappi: 1. Projekti ettevalmistus – hetkeolukorra kaardistamine, projekti eesmärgi

täpsustamine, korralduslike küsimuste lahendamine (mai - sept 2012). 2. Baaskoolitus ehk CARe metoodika 80-tunnine teoreetiline ja praktiline väljaõpe

sotsiaaltöötajatele ja üksuste juhtidele (sept 2012 -märts 2013). Baaskoolituse eesmärkideks oli: o Anda alusteadmisi CARe rehabilitatsiooni metoodika põhiprintsiipidest. o Arendada töötaja individuaalse klienditöö oskusi rakendades CARe

metoodikat: kontakti saavutamisel kliendiga, tervikliku hindamise läbiviimisel, eesmärkide püstitamisel, sekkumiste leidmisel ja tegevusplaanide koostamisel, kliendi muutuse protsessi jälgimisel ja tulemuste hindamisel.

o Võtta asutuses kasutusele ühtne klienditöö metoodika: kliendi hindamisel, tegevusplaanide koostamisel ja klienditöö tulemuste hindamisel.

Koolituse õppe-metoodiline taust: Jean Pierre Wilken & Dirk den Hollander, Rehabilitation and Recovery, a comprehensive approach, (2005) Netherlands: Storm Rehabilitation; Jean Pierre Wilken, Recovering Care (2010)

22

Koolitajaks oli Triin Vana, kellel on CARe rehabilitatsiooni metoodika koolitaja sertifikaat.

3. Töörühma moodustamine asutuse dokumentatsiooni ülevaatamiseks ja klienditöö tulemuslikkuse hindamise aluste väljatöötamiseks (okt 2012 – märts 2013).

Töörühma ülesanneteks oli: o Üle vaadata klienditöö dokumentatsioon, kohandada CARe metoodikast

tulenevalt kliendi hindamise töölehed, resotsialiseerimise plaan jms. o Välja töötada klienditöö tulemuslikkuse hindamise süsteem.

4. CARe metoodikale tugineva juhendamiste struktuuri väljatöötamine, regulaarsete juhendamistega alustamine, juhendajate koolitamine (apr - dets 2013).


CARe metoodika kasutuselevõtmiseks vajalikud ettevalmistused on tehtud, sh kaardistatud algolukord, täpsustatud eesmärgid ja koostatud ajakava.

CARe metoodika baaskoolitused on toimunud 2 korda kuus alates septembrist; pool programmist on läbitud.

Töörühm on loodud, toimunud on 3 koosolekut ja on alustatud klienditöö dokumentatsiooni uuendamist.

Edasine tegevus

Edasine tegevus jätkub vastavalt projekti ajakavale. Projekt lõpeb detsembris 2013. Projekti käigus loodav juhendamiste süsteem juurutatakse asutuse töökorraldusse.

7. TÄIENDUSKOOLITUSTE KORRALDAMINE

7.1 Koolitustegevusest üldiselt

Tegevuste kirjeldus

Aastal 2012 laienes Tallinna Sotsiaaltöö Keskus taas ning toimusid ümberkorraldused üksuste töös ja juhtimises. Seetõttu osutus väga oluliseks oma asutuse töötajate koolitamine ja klienditöö spetsiifiliste oskuste arendamine, et parandada veelgi enam teenuste kvaliteeti ning klientide iseseisva toimetuleku võimet.

Peamisteks tegevusteks koolitusvaldkonnas on: - koolitusvajaduse väljaselgitamine, sh küsitlused arendusrühmades ja kursustel; - koolituskavade väljatöötamine koostöös spetsialistidega; - koolituste korraldamine ja tagasiside analüüsimine.

Aasta jooksul oli erinevaid asutuse poolt korraldatavaid koolitusi 7, sh need koolitused, mida korraldati koostöös Eesti Akadeemilise Sotsiaalturva Ühingu ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga. Võrreldes varasemate aastatega oli korraldatavate koolituste arv väiksem, kuna keskenduti ainult oma asutuse töötajate koolitamisele ning teistele hoolekandeasutuste töötajatele koolitusi varasemas mahus enam ei korraldatud.

Aasta kõige töömahukamad koolitused olid taas erialase hariduseta hooldustöötaja miinimumkoolitus ja sotsiaalassistentide koolitusprogramm.

Suurimad korraldatud üritused olid Tallinna päev ning suvekool (varasem suveülikool) sotsiaalvaldkonna töötajatele, mis sel aastal toimus juba kümnendat korda.

23


Koolituste korraldamise tase oli Tallinna Sotsiaaltöö keskuses endiselt kõrge – tagasiside põhjal saadi 5-pallisel skaalal keskmiseks hindeks 4,6. Tagasiside küsimisel keskenduti peamiselt koolituse sisule, et edaspidi pakkuda veelgi kvaliteetsemaid spetsiifiliste oskuste täiendamisele suunatud koolitusi.

Sarnaselt varasemate aastatega kutsuti meie asutuse spetsialiste esinema teiste asutuste korraldatud suure osalejate arvuga koolitustele. Töötajad said osaleda väga paljudel tasuta koolitustel, mida korraldasid näiteks Tallinna Linnavalitsus, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Tervise Arengu Instituut.

Edasine tegevus

Aastal 2013 on Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koolitustegevus jätkuvalt suunatud eelkõige oma asutuse töötajate koolitamisele. Tallinna ja vabariigi hoolekandetöötajatele korraldatakse koolitus „Erialase hariduseta hooldustöötajate miinimumkoolitus“. Jätkatakse juba väljatöötatud sotsiaalassistentide koolitusprogrammiga ning töötajatelt saadud ettepanekute põhjal alustatakse koolitusprogrammiga, mis on suunatud võlanõustamise üksuse töötajatele.

Koolituste korraldamisel jätkatakse kindlasti koostööd Eesti Akadeemilise Sotsiaalturva Ühingu ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga.

7.2 Sotsiaaltöö arendusgrupp

Tegevuse kirjeldus

Arendusgrupp alustas tegevust 2006. aastal. Arendusgrupi töös osalesid 2012. aastal sotsiaaltöötajad Maia-Reet Ehandi, Anna Jelinevitš, Kersti Lahne, Kersti Lootus, Olga Lavrentjeva, Reet Mengel, Maida Michelson, Piret Põder-Mortier, Aili Raud, Eve Ringo, Piret Rull, Jelena Tarletskaja, Eda Vesik, Kaili Õunmann, majutusüksuste juhid Reet Laos, Aime Lauton, Meelika Limberg, Andres Tina, Hannes Vetik ja Hille Velli-Vällik ning üksuste koordinaatorid Evi Jeeser, Aivo Kaoküla, Ene Kõiv, Mare Sarap ja Marika Vanaküla. Arendusgrupi tööd koordineeris Piret Kuusküll.

Arendusgrupi eesmärgiks on klientidele võimaluste loomine tavaellu tagasi pöördumiseks üksteise toetamise ja teenuste kvaliteedi arendamise kaudu.

2012. aastal toimus 6 koosolekut ja 1 õppekäik. Tööd tehti kokku 23 tundi.

Läbitud teemad: - Ühised arutelud ja kogemuste vahetamine resotsialiseerimisel tekkinud

probleemide lahendamiseks. - Kliendiküsitluse tulemuste tutvustus ja ühine arutelu. - Koostööpartnerite küsitluse tutvustus ja ühine arutelu. - Ülevaated kolleegide õppereisidest ja koolitustest. - Supervisioon. - Tutvumine Võru linna sotsiaalhoolekande korraldusega. - Tutvumine Nöörimaa tugikodu tegevusega.


Osalejate hinnang arendusgrupi töö sisule 5-pallisel skaalal oli 4,4 (2011.a. 4,4).

Osalejate hinnang arendusgrupi töö korraldusele oli 4,6 (2011.a. 4,7).

Ühised arutelud ja kogemuste vahetamine lähendasid töötajaid. Üksteist mõistetakse paremini ja vastastikune toetamine on tuntavam.

24

Aasta jooksul kuulatud loengute, vahetatud kogemuste ja õppekäikudel nähtu tulemusena mõistetakse klienti paremini ja osatakse tema arengut tulemuslikumalt toetada.

Edasine tegevus

2013. aastal sotsiaaltöö arendusgrupi töö ei toimu. Sotsiaaltöö arendamist jätkatakse CARe metoodika koolitustel ja juhendamistel. Toimuvad traditsiooniks muutunud õppekäigud, et õppida teiste hoolekandeasutuste kogemustest.

7.3 Võlanõustamise arendusgrupp

Tegevuste kirjeldus

Arendusgrupp alustas tegevust 2007. aasta jaanuaris. Arendusgrupi töös osalesid 2012. aastal Piret Avik, Erik Heinjärv, Ene Kiimann, Riina Kuremaa, Kai Lettens, Meelis Liivlaid, Siiri Liivrand, Toomas Ora, Helen Peeker, Birgit Raamat, Kaidi Silver-Schöbe, Heete Simm, Kersti Tamm, Iris Vabamäe ja Silvi Vahur. Tööd koordineeris Ene Kiimann.

2012. aastal toimus 3 töökoosolekut. Kokkusaamistele kutsuti lektoreid, anti üksteisele edasi täiendkoolitustel kuuldut ja vahetati kogemusi juhtumite lahendamisel. Tööd tehti kokku 12 tundi.


2012. aastal läbitud teemad: - Sotsiaaltoetused Tallinnas. - Füüsilise isiku pankrotimenetlus. - Üürivõlglaste nõustajate töö sisulised küsimused. - Ülevaade Tallinna hoolekandesüsteemist ja Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt

osutatavatest teenustest. - Keerukate kliendijuhtumite arutelu.

Edasine tegevus

2013. aastal arendusgrupi tööd ei toimu, kuid regulaarselt korraldatakse töökorralduslikke koosolekuid, kus arutatakse ka keerukamate kliendijuhtumite lahendamist.

2013. aasta jooksul viiakse läbi võlanõustamisüksusele koostatud täienduskoolituse 54-tunnine programm. 9 õppepäeval läbitakse järgmised teemad:

1. Hoolekanne Eestis. 2. Koostöö halduritega. Tööturuteenused. Puudetoetused ja pensionid. 3. Suhtlustehnikad. 4. Inimese elukulg. Kriisidega toimetulek. Õpitud abitus. Lähisuhte vägivald. 5. Alkohoolikust klient. 6. Psüühikahäirega klient. 7. Narkomaanist klient. 8. Ohutu töötamine. 9. Kursuse kokkuvõte. Eksam.

25

8. SOTSIAALVALDKONNA KUTSETE ANDMINE

Tegevuste kirjeldus

2012. aasta jooksul viidi läbi 2 kutsetasemete andmise vooru.

Kompetentsuse hindamine toimub kirjalikult esitatud dokumentide alusel. Otsuse langetab Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juurde moodustatud laiapõhjaline kutsekomisjon, mille koosseis on järgmine:

1. Riho Rahuoja - esimees (Hiiu Maavalitsus), 2. Maiu Kauber - aseesimees (Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar), 3. Priit Sutt (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon), 4. Taimi Tulva (Tallinna Ülikool), 5. Karin Hanga (Eesti Puuetega Inimeste Koda), 6. Vambola Sipelgas (Balti Sotsiaaltöö Kvaliteedi Liit), 7. Linnu-Lydia Mae (Eesti Lastefond), 8. Tiia Spitsõn (Harku Vallavalitsus), 9. Raivo Allev (Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon), 10. Ilve-Teisi Remmel (Koduõde), 11. Piret Kruuser (Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit), 12. Maris Vaht (SA Kutsekoda).


Aastatel 2004-2012 on Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt kokku välja antud 1306 kutset.

2012. aastal esitati 348 taotlust, mille alusel anti 343 kutset, sh: - Hooldustöötaja, tase 4 8 kutset - Hooldusõde I 26 - Hooldusõde II 119 - Hoolekandeasutuse juht V 5 - Sotsiaalhooldaja I 19 - Sotsiaalhooldaja II 129 - Sotsiaalhooldaja III 5 - Sotsiaaltöötaja III 22 - Sotsiaaltöötaja IV 5 - Sotsiaaltöötaja V 5

Kutse saajate tagasisideküsitlus näitas, et kutse andmise protsessi hinnati skaalal 1-5 (1 - väga halb, ..., 5 - väga hea) hindega 4,8.

Kutse andmise head taset näitab jätkuvalt ka see, et aasta jooksul ei esitatud ühtegi vaiet.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juures tegutsev sotsiaalvaldkonna kutsekomisjon jätkab kutsekvalifikatsioonide taotluste läbivaatamist ja kutsetunnistuste andmist ka kevadel 2013. Edasise osas on Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teinud SA Kutsekojale avalduse loobuda sotsiaalvaldkonna kutsete andja rollist.

26

9. KAASAMINE JA TAGASISIDE KOGUMINE

9.1 Tagasiside kogumine

Tegevuste kirjeldus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tegevusprotsesside süstemaatiliseks parendamiseks kasutatakse asutuses regulaarselt mitmeid tagasiside saamise meetodeid, sh:

- organisatsiooni enesehindamine; - arenguvestluste läbiviimine; - personaliküsitluse läbiviimine; - kliendiküsitluste läbiviimine; - koostööpartnerite küsitluse läbiviimine; - asutuse arendusgruppide töös osalejatelt tagasiside küsimine arendusgruppide

töö kohta.

Arenguvestluste läbiviimise eesmärgiks on töötajate ja juhtide arengu soodustamine ning vastastikuse tagasiside andmine. Arenguvestlused viidi läbi esimeses kvartalis vahetute juhtide poolt kõikide otseste alluvatega. Tulemusi kasutati asutuse töökorralduse parandamiseks ja koolitusplaani koostamiseks.

Personaliküsitluse eesmärgiks on välja selgitada personali rahulolu oma töö, töötingimuste ja juhtimisega. Enne küsitluse läbiviimist töötati välja uus veebipõhine ankeet. Tulemusi kasutati asutuse töökorralduse parandamiseks ja koolitusplaani koostamiseks.

Kliendiküsitluste eesmärk on välja selgitada klientide rahulolu teenuste osutamisega, koguda infot teenuste efektiivsuse kohta ja saada sisendit arendus- ja innovatsiooniprojektidele. Kliendiküsitlused viidi läbi kõikide osutatavate sotsiaalteenuste, kutseandmise ja täienduskoolituste klientide seas. Enne küsitluse läbiviimist vaadati üle küsitluste vormid, et neid vajadusel täiustada. 2012. aastal muudeti resotsialiseerimisteenuse, võlanõustamisteenuse, vältimatu sotsiaalabi varjupaiga ja vältimatu sotsiaalabi järgse varjupaiga kliendiküsitluse ankeete. Töötati välja vältimatu sotsiaalabi öömaja kliendiküsitluse ankeet.

Koostööpartnerite küsitlus viidi läbi eesmärgiga koguda tagasisidet asutuse tegevuse ja sotsiaalteenuste osutamise kohta. Kogutud informatsiooni on plaanis kasutada asutuse töökorralduse parandamiseks ja teenuste arendamiseks. Enne küsitluse läbiviimist töötati välja uus veebipõhine ankeet.

Kõikide ülalpool kirjeldatud regulaarsete arendustegevuste, arendus- ja innovatsiooniprojektide ettevalmistus ja tulemuste analüüs toimub kvaliteediosakonna koosolekutel, mida korraldatakse vähemalt kaks korda kuus.


Arenguvestluse tulemusi arvestatakse koolitusplaani ja asutuse tegevuskava koostamisel.

Küsitluste läbiviimine on asutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi peamine osa. Küsitluste tulemusi arvestatakse asutuse tegevuste arendamisel.

Personaliküsitluse, kliendiküsitluse ja koostööpartnerite küsitluse tulemusi on tutvustatud erinevatele huvigruppidele ja need on üleval asutuse siseveebis.

Edasine tegevus

Arenguvestluste läbiviimist ja tagasiside kogumist on kavas regulaarselt jätkata.

27

9.2 Kliendinõukogu

Tegevuste kirjeldus

Asutuse kliendinõukogu tuli esmakordselt kokku 2011. aasta veebruaris. Kliendinõukogu taaskäivitati 2012. aasta novembris eesmärgiga kaasata kliente veelgi enam teenuste arendamise protsessi ja viia seeläbi asutuse ja klientide vaheline koostöö uuele tasandile.

Kliendinõukogu koosseis valiti klientide poolt üksuste koosolekutel. Kliendinõukogus on esindatud kõik asutuse majutusüksused. Kliendinõukogu tööd koordineerib koolituskoordinaator Inga Raud.

Kliendinõukogu esimene koosolek toimus 23.11.2012 ja sellel osales 14 klienti. Osalejatele tutvustati Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse missiooni, visiooni, väärtuseid ja asutuse struktuuri ning arutleti kodutuse tekkimise põhjustest üldisemalt. Seejärel lepiti kokku kliendinõukogu töökorralduses.


Loodud on täiendav võimalus klientide kaasamiseks ja koostöö parandamiseks. Kliendinõukogu vahendusel oli osalejatel võimalus veelgi enam kaasa rääkida oma elu korraldamisel ja elukeskkonna muutmisel; koosolekutel sai arutleda nii päevakajalistel teemadel kui tõstatada ise arutamist vajavaid teemasid.

Edasine tegevus

Kliendinõukogu kogunemised jätkuvad 2013. aastal üks kord kvartalis.

10. ÜHISKONNA TEAVITAMINE JA TÖÖ KOGUKONNAGA

10.1 Tallinna päev

Tegevuse kirjeldus

Kuuendat aastat järjest korraldas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus koostöös Eesti Akadeemilise Sotsiaalturva Ühinguga Tallinna päeva tähistamiseks väliürituse toimetulekuraskustes inimestele. Talgu-tüüpi ettevõtmine Paljassaare üksuse õuel leidis aset 11. mail 2012. Projekti rahastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Tallinna päeva tähistamise ürituse avas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa, kes rääkis Tallinnast kui Hansalinnast. Seejärel tegid osalejad lihtsaid jõukohaseid töid, korrastasid ja kaunistasid Paljassaare üksuse hooviala. Koristati ära praht ja klaasikillud, puhtale platsile külvati muru ja pottidesse istutati suvelilli.

Tallinna Kiirabi korraldas üritusest osavõtjatele esmaabikoolituse. Tervisenõu andis OÜ Koduõde. Korraldajate poolt jagati hügieenipakke, milles olid šampoon ja juuksepalsam. Samuti oli osalejatel võimalik täiendada oma riietevaru kasutatud riiete ja jalatsitega. Nagu talgutel kombeks, kinnitati pärast töö valmimist keha sooja supi, tee ja saiakestega. Üritus lõppes meeleoluka muusika saatel.


Toimetulekuraskustes inimeste kaasamisel ühistesse tegevustesse oli kiire ja nähtav tulemus. Ürituse läbiviimises väljendus linnapoolne hoolivus, mis vähendas omakorda sotsiaalse tõrjutuse tunnet inimestes, kel puudus sel ajal töö ja alaline elukoht.

28

Koos tegutsemine soodustas kuuluvustunde tekkimist; meelelahutusprogramm, terviseabi ja täis kõht tõstsid tuju ning aitasid säilitada usku linna sotsiaalteenuste kättesaadavusse.

Edasine tegevus

Tallinna päeva on kavas tähistada ka 2013. aasta maikuus.

10.2 Laulukonkurss „Laulame eakate hüvanguks”

Tegevuse kirjeldus

2012. aasta mais korraldas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus viiendat korda laulukonkursi „Laulame eakate hüvanguks“. Laululoojaid ja artiste kutsuti üles kirjutama laule, mis väärtustavad eakaid inimesi ja nende tegemisi. Lauluvõistluse tingimuseks oli, et laulud peavad olema algupärased. Konkursile laekus 21 võistluslaulu.

Laule hindas žürii Boris Lehtlaane juhtimisel. Žüriisse kuulusid Are Jaama, Reet Linna ja Mare Peil.

Võistluslaulude paremik tuli ettekandele avalikul kontserdil, mis toimus 25. mail 2012.a. Mustamäe kultuurikeskuses „Kaja“.


Lauluvõistluse tulemused olid järgmised:

I koht laul „Lummav lugu“, muusika autor Heini Vaikmaa ja sõnade autor Oskar Ove, esitaja Anet Vaikmaa.

II koht laul „Ema silme valgus“, muusika ja sõnade autor Lea Kangur, esitajad Indrek Vainu ja Lea Kangur.

III koht laul „Mere hingus“, muusika autor Rein Õuemaa ja sõnade autor Riina Jalonen, esitajad Asta Koppel ja Siim Lilleoja.

III koht laul „Kodu – minu lemmikpaik“, muusika ja sõnade autor Maie Parrik, esitaja Väino Puura.

Edasine tegevus

Laulukonkurssi 2013.aastal ei korraldata.

10.3 Uuringu „Kodutud Tallinnas“ esitlemine

Tegevuse kirjeldus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus viis ajavahemikul 09.2011-01.2012 läbi Tallinna koduta inimeste uuringu (ankeetküsitluse), et selgitada koduta inimeste hulka, olukorda ja teenuste vajadust Tallinnas. Küsitlusega selgitati Tallinna kodutute sugu ja vanus, elamise koht praegu ja enne kodutuks jäämist, kodutuks jäämise põhjused, koduta olemise aeg, dokumentide olemasolu, õpitud erialad ja ametid, töösuhted ja sissetulekud, teenuste kasutamine ning ootused iseendale ja Tallinna linnale. Uuringu kokkuvõttes esitati ettepanekud teenuste arendamiseks Tallinnas.

Uuringu tulemuste esitlemine toimus 17.02.2012 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Esitlusele olid kutsutud Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koostööpartnerid, Tallinna ja Tartu sotsiaalvaldkonna juhid, Statistikaameti rahvaloendusega seotud töötajad ja kõik teised huvilised.

29

Uuringut esitles ja küsimustele vastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa.

Uuringu esitlusele tulid kõik suuremate Eesti tele- ja raadiojaamade ning päevalehtede ajakirjanikud, kes võtsid intervjuusid nii Kersti Põldemaalt kui ka Tallinna sotsiaalvaldkonna juhtidelt.

Kohalolijatele anti uuringu paberväljaanne.


Uuringu esitlusel osales ligikaudu 60 inimest.

Uuringu esitlust kajastati ja uuringu tulemusi tutvustati Eesti suuremates meediaväljaannetes.

Tulemuste tutvustamise kaudu teavitati ühiskonda Tallinna kodutuse probleemist ja anti adekvaatne ülevaade koduta inimeste hulgast, olukorrast ja teenuste osutamisest Tallinnas.

Uuringu tulemused on aluseks koduta inimeste hoolekandeteenuste arendamisel Tallinnas.

Edasine tegevus

Ka edaspidi on kavas uuringute tulemusi koostööpartneritele, sotsiaalvaldkonna juhtidele ja linnaelanikele presenteerida.

Asutus jätkab head koostööd meediaväljaannetega, mis on eelduseks ühiskonna tõesel teavitamisel.

11. KVALITEEDI MONITOORING JA ANALÜÜSIMINE

11.1 Kvaliteedi tagamise süsteemi arendamine

Tegevuse kirjeldus

Kvaliteedi tagamise süsteemi arendamise (EQUASS Assurance sertifikaadi taotlemise) raames viidi 2012. aastal läbi alljärgnevad tegevused:

- Enesehindamine - toimus 2012.a. sügisel kahes etapis ja selle eesmärgiks oli parendusvaldkondade väljaselgitamine. Esimeses etapis osalesid 40 asutuse töötajat, kes pidid täitma ankeedi vastates 100-le küsimusele. Teiseks etapiks oli konsensuskoosolek, kus osales kokku 13 töötajat (esindatus kõigilt ametikohtadelt ja juhtimistasanditelt). Lepiti kokku ühine seisukoht kõikide enesehindamise küsimustiku vastuste osas.

- Tegevusplaani koostamine – kirjeldati edasised tegevused, koostati ajakavaga ja määrati vastutajad.

- Rakendusperiood – viidi läbi parendustegevusi vastavalt tegevusplaanile.


Kvaliteedi tagamise süsteemi arendamiseks vajalikud parendusvaldkonnad on välja selgitatud, koostatud on tegevusplaan ja on alustatud parendustegevuste elluviimisega.

Edasine tegevus

EQUASS Assurance sertifikaadi taotlemine toimub vastavalt sertifikaadihoidja ajakavale – viiakse ellu parendustegevusi, osaletakse kogemuskohtumistel ja valmistutakse lõppauditiks, mis toimub 2013.a. sügisel.

30

11.2 Asutuse 2013.a. tegevuskava väljatöötamine

Tegevuse kirjeldus

Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks valmis tegevuskava, kus on kirjeldatud asutuse planeeritud tegevused ja sõnastatud oodatavad tulemused 2013. aastaks. Tegemist oli protsessiga, millesse oli kaasatud töötajaid erinevatelt ametikohtadelt ja juhtimistasanditelt, arvestatud on ka klientide ja koostööpartnerite tehtud ettepanekutega.


Tallinna Sotsiaaltöö Keskus 2013.a. tegevuskava on välja töötatud ja kinnitatud asutuse direktori poolt.

Edasine tegevus

2013. aastal koostatakse asutuse järgmise perioodi arengu- ja tegevuskava.

11.3 Klientide rehabiliteeritavuse hindamine

Tegevuse kirjeldus

2012. aastal hinnati Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakonna kliente teistkordselt PPS-2 testi (psühhiaatrilis-psühholoogilis-pedagoogilise skaala) abil, et selgitada teenusel olevate klientide rehabiliteeritavuse taset; analüüsida vastavalt rehabiliteeritavuse tasemele teenuste otstarbekust; koguda materjali arendamaks välja uusi teenuseid toimetulekuraskustes inimestele.


Perioodil mai kuni juuni hinnati 329 asutuse majutusüksuste klienti (~90% täisealistest klientidest). Uuringu tulemusi tutvustav kokkuvõte on kõigile huvilistele kättesaadav Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kodulehel www.swcenter.ee .

Edasine tegevus

Järgmine klientide rehabiliteeritavuse hindamine viiakse läbi 2014.aastal.

11.4 Töökorralduslike dokumentide koostamine ja uue ndamine

Tegevuste kirjeldus

Asutusel on olemas sisekontrollisüsteem, mille kohaselt tuleb 1 kord 2 aasta jooksul analüüsida kõiki töökorralduslike dokumente. Tulemuste alusel uuendatakse asutusesiseseid dokumente või parendatakse tegevusprotsesse, kui need ei vastanud mingis osas dokumentide sisule.

Aasta jooksul uuendati või koostati allolevad töökorralduslikud dokumendid. Üldised regulatsioonid:

1. Dokumentide loetelu, 04.09.2012 KK 1-2/25; 2. Isikuandmete töötlemise kord, 21.06.2012 KK 1-2/20; 3. Kliendi õigused ja kohustused, 07.12.2012; 4. Koosolekute süsteem, 28.12.2012 KK 1-2/45 5. Koosseis, 25.01.2012 KK 1-2/7; 6. Koosseis, 02.03.2012 KK 1-2/10;

31

7. Koosseis, 22.08.2012 KK 1-2/24; 8. Koosseis, 03.12.2012 KK 1-2/40; 9. Struktuur, 17.01.2012 KK 1-2/2; 10. Struktuur, 22.08.2012 KK 1-2/24; 11. Struktuur, 03.12.2012 KK 1-2/40; 12. Tegevuskava 2012-2013, 03.01.2012 KK 1-2/3; 13. Telefonile vastamine, 09.01.2012 14. Toetuste määrad, 15.022012 KK 1-2/8; 15. Töökorralduse reeglid, 26.04.2012 KK 1-2/13; 16. Töökorralduse reeglid, 28.11.2012 KK 1-2/39; 17. Töötasujuhend, 03.12.2012 KK 1-2/40; 18. Varade eest vastutavate isikute määramine, 06.09.2012 KK 1-2/27; 19. Varade eest vastutavate isikute määramine, 01.06.2012 KK 1-2/17; 20. Varade ja sularahaga seotud toimingud ja dokumendikäive, 31.10.2012 KK 1-

2/33; 21. Volituste andmine, 31.10.2012 KK 1-2/32; 22. Üksuse töö aruande vorm, 13.06.2012.

Töökeskkond: 23. Ohutusjuhend TSK ametikohtadel töötamiseks, 06.03.2012 KK 1-2/11; 24. Tulekahju korral tegutsemise plaan Mahtra üksuses, 12.11.2012 KK 1-2/37; 25. Tulekahju korral tegutsemise plaan Merelahe öömajas, 15.05.2012 KK 1-

2/16; 26. Tulekahju korral tegutsemise plaan Männiku üksuses, 12.11.2012 KK 1-2/37; 27. Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava 2012, 29.02.2012 KK 1-2/9;

Kutse andmine: 28. Kutsekomisjoni töö ja dokumentide menetlemise kord, 15.08.2012 KK 1-

2/23; 29. Kutsete andmisega seotud töö tasustamise alused, 15.08.2012 KK 1-2/22; 30. Sotsiaalvaldkonna kutsekomisjoni koosseis, 15.08.2012 KK 1-2/23.

Vältimatu abi öömaja ja varjupaik, vältimatu abi järgne varjupaik: 31. Akadeemia tee 34 öömaja sisekorraeeskiri, 30.10.2012 KK 1-2/31; 32. Vältimatu abi järgse varjupaigateenuse leping, 14.09.2012 KK 1-2/30; 33. Vältimatu abi järgse varjupaigateenuse lepingu muudatus, 14.09.2012 KK 1-

2/30; Võlanõustamine:

34. Üürivõlglaste nõustamise kodukülastuse akt, 15.05.2012 KK 1-2/17.


Töökorralduslikke dokumente uuendati lähtuvalt teenuste laiendamisest, struktuurimuudatustest ja töökorralduse parendamise vajadusest.

Aasta jooksul koostati kokku või uuendati 34 töökorralduslikku dokumenti.

Asutusel on seisuga 22.02.2013 kokku 99 kehtivat töökorralduslikku regulatsiooni (sh üldiseid regulatsioone 32, töökeskkonnaalaseid dokumente 15, kutse andmise regulatsioone 4, majutusteenuste osutamist reguleerivaid dokumente 39 ja võlanõustamise alaseid regulatsioone 11), mis kõik on töötajatele kättesaadavad asutuse siseveebis.

Edasine tegevus

2013. aastal on kavas välja töötada alltoodud töökorralduslikud dokumendid (osa neist on juba aasta alguses kinnitatud).

32

Üldised regulatsioonid: - Majutusüksuse kliendi informeeritud nõusolek isikuandmete töötlemiseks; - Personalipoliitika; - Puhkuse-eeskiri, 17.01.2013 KK 1-2/6; - Tegevuskava 2013, 09.01.2013 KK 1-2/4; - Toetuste määrad, 28.01.2013 KK 1-2/7; - Varade eest vastutavate isikute määramine, 01.02.2013 KK 1-2/8. Töökeskkond: - Esmaabi andmise kord, 14.01.2013 KK 1-2/5; - Ohutusjuhend ametikohtadel töötamiseks; - Vastutus tuleohutuse tagamisel, 14.01.2013 KK 1-2/5.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töötajad aastalõpu koosolekul detsembris 2012.

Documents

2012. AASTA TEGEVUSARUANNE TALLINNA SOTSIAALTÖÖ … · Üürivõlglaste nõustaja 4,5 Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht 1 Üksuse juht 6 Üksuse koordinaator 4,5 Sotsiaaltöötaja