2017. aasta riigieelarve seadus · § 10. 2016. aasta kohustuste võtmise piirmäärasid ületavate summade kinnipidamine 2016. aasta riigieelarve seaduse §-des 9–14 toodud piirmäärasid

2017. aasta riigieelarve seadus Leht 1 / 24

Väljaandja: RiigikoguAkti liik: seadusTeksti liik: algtekst-terviktekstRedaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2017Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.11.2017Avaldamismärge: RT I, 27.12.2016, 21

Välja kuulutanudVabariigi President

23.12.2016 otsus nr 51

2017. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 19.12.2016

§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud

Leht 2 / 24 2017. aasta riigieelarve seadus



















§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 394 eurot kuusvastavalt seaduse § 5 lõike 21punktile 3; 2) kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1; 3) doktoranditoetuse suurus 422 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1; 4) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 98,50 eurot 220 eurotõppekuus, sissetuleku korral vahemikus 98,51 kuni 197 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korralvahemikus 197,01 kuni 394 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2; 5) üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1.

(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on12 783 eurot.

(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on2676,7 eurot kuus.

(4) Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 430 eurot kuus.

(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetustemäär on 25,57 eurot kuus.

(6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9; 2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23lõikele 6;


3) töötutoetuse päevamäär 4,86 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1; 4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6; 5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse§ 37 lõikele 5; 6) madala sissetulekuga töötavale isikule tehtava tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr 241 eurotvastavalt seaduse § 373lõikele 4; 7) tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga kalendriaastasvastavalt seaduse § 231lõikele 4.

(7) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1) üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus; 2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isikumaksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalneomaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igaseraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ja ööpäevaringsele erihooldusteenuselesuunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutataksehoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule; 3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatudisiku kohta 926 eurot kuus ja alaealise isiku kohta 1982 eurot kuus; 4) vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimese liikme kohta 394 eurot kuus; 5) üksi elava pensionäri toetuse maksmise määr on 470 eurot kuus ja toetuse suurus on 115 eurot aastas.

(8) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 250 eurot.

(9) Sotsiaalmaksuseaduse § 21alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 430 eurot.

(10) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus.

(11) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1) riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 570 000 000 eurot vastavalt seaduse § 69 lõikele 2; 2) Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 433 000 000 eurot vastavaltseaduse § 61 lõikele 5.

(12) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid,millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jäävatulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaksettenähtud kulude summast.

(13) Muuseumiseaduse alusel on: 1) 2017. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär70 000 000 eurot vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 1; 2) omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 2; 3) kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse „Saksamaa metsikud. Brücke ja Blaue Reiteriekspressionistid”, millele saadetavatel objektidel on mitu omanikku: Kunstmuseum Bonn, Kunsthalle Bremen,Kunstsammlungen Chemnitz, Museum Ostwall im Dortmunder U, Stiftung Wilhelm Lehmbruck Museum,Leopold Hoesch Museum en Papiermuseum Düren, Galerie Beck en Eggeling, Galerie Ludorff GmbH,Deutsche Bank AG, Städel Museum, Kunstmuseum Gelsenkirchen, Pommersches Landesmuseum, StiftungMoritzburg Halle (Saale) – Kunstmuseum des Landes Sachsen-Anhalt, Kunsthalle Kiel, Wilhelm-Hack-Museum Ludwigshafen am Rhein, Städtisches Museum Abteiberg, Clemens Sels Museum Neuss, GudrunSelinka, Landesmuseum für Kunst und Kulturgeschichte Stiftung Schleswig-Holsteinische LandesmuseenSchloss Gottorf, Museum Wiesbaden, Von der Heydt Museum, Frank Brabant, kavandatav vedamise periood1. septembrist 2017 15. jaanuarini 2018 ning eksponeerimise periood 21. septembrist 2017 1. jaanuarini 2018vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 3.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:


T – tasandusfondi suurus konkreetses kohalikuomavalitsuse üksuses;

AK – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikkeskmine tegevuskulu;

AT – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksusearvestuslikud tulud;

k – toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9;Cn – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste

(0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat)arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite(65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel,kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslikpikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26;kõvakattega tänavad 0,74; mittekõvakattega teed 0,047)kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ninghooldatavate ja hooldajateenust saavate puudegaisikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008hooldajatoetuse aruandele vastavalt;

Pn – kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskminetegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri,hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isikukohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavatearvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse lastearvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu,hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudegaisikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedestmaanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidegakorrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastavanäitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestuslikukeskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;

TM – üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetseskohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2014., 2015.ning 2016. aastal;– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksusearvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maaja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamisehinnast 2016. aastal), millest on maha arvatudlooduskaitsealade soodustused, sealhulgas alates2017. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealadesoodustused, mille mõju on arvestuslike määradegasuurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta,ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maamaksuvabastuse mõju.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud toetus on väiksem kuieelmisel aastal tasandusfondist antud toetus, siis antakse tasandusfondist toetust arvestusega, et vähenemine eioleks suurem kui 2 protsenti lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamisemäärad menetlusjuhtumi kohta on järgmised: 1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 4,11 eurot; 2) vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 3,6 eurot; 3) sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis 2,06 eurot.

(4) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata arvnäitajateväärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõikes 4nimetatud määrusega.


§ 4. Valitsemisalade tegevuskulude liigendamine

(1) Minister ja riigisekretär liigendavad oma valitsemis- või haldusala eelarve TK-objektikoodiga kavandatudvahendid majandusliku sisu järgi ja administratiivselt, lähtudes kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajatevahel.

(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirdedriigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahelkinnitab majandus- ja taristuminister.

(3) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirdedriigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalse kaitse kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalkaitseministerning ennetustegevuste ja teenuste jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab tervise- ja tööminister.

(4) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirdedriigiasutustelt arvel rahvastikuregistriga seotud ülesannete täitmiseks tehtavate kulude jaotuse maavalitsustevahel kinnitab siseminister.

§ 5. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine

Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantseleihaldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASileettenähtud vahendeid riigieelarves vastavaleministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarvekontol ettenähtud vahendite ulatuses.

§ 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve kasutamine ja täiendav liigendamine

Haridus- ja teadusministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumivalitsemisalaprogrammidesisest vahendite liigendust tegevuskulude ja investeeringute vahel, muutmataseejuures riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud kinnisasjadesse investeeringute liigendust.

§ 7. Eraldised sihtotstarbeliste vahendite reservist

(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto Sihtotstarbeliste vahenditereserv(edaspidi käesolevas paragrahvis reserv) vahendeid eraldab rahandusminister Vabariigi Valitsuse pooltheaks kiidetud tegevuste rahastamiseks.

(2) Reservist raha eraldamiseks esitavad Rahandusministeeriumile taotluse: 1) raha taotlemisel ministeeriumile ja tema valitsemisala asutusele – vastav ministeerium; 2) raha taotlemisel Riigikantseleile või tema haldusalas olevale asutusele – Riigikantselei; 3) raha taotlemisel Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikontrollile, õiguskantslerile ja Riigikohtule –vastav institutsioon või tema ametkond; 4) raha taotlemisel maavalitsusele või tema haldamisel olevale asutusele – maavalitsus.

(3) Taotlusele lisatakse taotletavate vahendite üksikasjalik arvestus ja selgitused.

(4) Rahandusministeerium kontrollib taotlust ja taotletava summa põhjendatust. Käesolevale paragrahvilemittevastava taotluse tagastab Rahandusministeerium taotlejale.

(5) Reservist eraldatud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja säästlikult.

(6) Reservist eraldatud raha kasutamise kohta peab vahendite saaja oma raamatupidamises eraldi arvestust.

(7) Reservist eraldatud, kuid kasutamata vahendid ja reservi kasutamata jääk kantakse 2017. aasta31. detsembriks Vabariigi Valitsuse reservi.

§ 8. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise vahendid

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta: 1) käesoleva seaduse § 1 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objektikoodiga TK010002 Eesti EL Nõukogueesistumise tegevuskuludvahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust; 2) ministeeriumi valitsemisala, Riigikantselei haldusala või põhiseadusliku institutsiooni käesoleva seaduse§ 1 eelarve kontode 5 ja 45 objektikoodiga SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseksvahenditeadministratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust, säilitades vahenditel sama objektikoodi.

(2) Käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE000033 Vahendid EL Nõukogueesistumiseksministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile


ning 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusalaobjektikoodiga TK010002 Eesti EL Nõukogu eesistumisetegevuskuludettenähtud vahendite kasutamata jäägid kantakse 2018. aastasse üle kogumahus.

§ 9. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kassapõhine piirmäär

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kassapõhine piirmäär on 481 480 000 eurot.

§ 10. 2016. aasta kohustuste võtmise piirmäärasid ületavate summade kinnipidamine

2016. aasta riigieelarve seaduse §-des 9–14 toodud piirmäärasid ületavate summade kinnipidamisel lähtutakse2016. aasta riigieelarve seaduse § 9 lõigetest 2 ja 3.

§ 11. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon

Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine: 1) 2017. aastal – 2,1 miljonit eurot; 2) 2018. aastal 0 eurot; 3) 2019. aastal 0 eurot; 4) 2020. aastal 0 eurot.

§ 12. Volitus regionaaltoetuste jagamiseks

Valdkonna eest vastutav ministervõib otsustada riigisiseste regionaalprogrammide elluviimisega seotudhaldusülesande täitmise riigi sihtasutusele volitamise, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3,§ 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Riigi sihtasutusele haldusülesande täitmise volitamiseks halduslepingusõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.

§ 13. Riigieelarve vahendite ülekandmine

Erandina riigieelarve seaduse § 33 lõikest 1 on rahandusministril õigus pikendada ministeeriumi valitsemisalaleja põhiseaduslikule institutsioonile 2015. aastast ülekantud eelarve liigiga 30 kajastuvate vahendite kasutamisetähtaega täiendavalt ühe eelarveaasta võrra.

§ 14. EV 100 tegevuskulude ülekandmine

Käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE010002 EV 100 tegevuskuludningobjektikoodiga TK010001 EV 100 tegevuskuludettenähtud vahendite 2016. aasta ja 2017. aasta kasutamatajäägid on ülekantavad kogumahus.

§ 15. Ettemaksete ülekandmine

2016. aasta riigieelarve seaduses toodud piirmääraga vahendite arvelt 2016. aasta 31. detsembri seisuga tehtudettemaksed on 2017. aastasse ülekantavad, arvestades järgmist: 1) kulude arvelt tehtud ettemakseid käsitletakse ülekandmisel riigieelarve seaduse § 33 lõike 5 punktis 1nimetatud vahendite osana; 2) investeeringute ettemaksed kantakse üle kogumahus; 3) projektitoetuste ettemaksed kantakse üle kogumahus.

Eiki NestorRiigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/akt/./dyn=127122016021&id=109062017012

Documents

2017. aasta riigieelarve seadus · § 10. 2016. aasta kohustuste võtmise piirmäärasid ületavate summade kinnipidamine 2016. aasta riigieelarve seaduse §-des 9–14 toodud piirmäärasid