TARTU ÜLIKOOLI 2015. AASTA EELARVE · riigieelarve eelnõust, riigi planeeritavatest kuludest haridusele ja teadusele. Eelarve koostamisel võetakse aluseks ülikooli ja valdkondade

Kinnitatud 17.11.2014.a. _________________________________________________________________________

TARTU ÜLIKOOLI 2015. AASTA

EELARVE

2014 Tartu Ülikooli rahandusosakond

_______________________________________________________________________

http://www.ut.ee/

http://www.ut.ee/�

Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve _________________________________________________________________________________Sisukord

Sisukord Nõukogu otsus „Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve vastuvõtmine“ 3 Nõukogu otsus „2015. aasta eelarve koostamise ajakava kinnitamine“ 5 Eelarve kaaskiri 6 Tartu Ülikooli finantsstrateegia 2015. aastani 38 Eelarve eeskiri 41 Nõukogu otsus „2015. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“ 48 Rektori korraldus „Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal“ 51 Rektori korraldus „Tasude ja toetuste määrade kehtestamine 2015. aastaks“ 57 Finantsallika avamise, kasutamise ja sulgemise kord 58 Tartu Ülikooli 2014. ja 2015. aasta eelarved graafiliselt 62 Tartu Ülikooli 2011-2015.a eelarvete tulud-kulud graafiliselt 68 Teaduskondade ja kolledžite 2011-2015.a eelarvete tulud graafiliselt 69 Ülikooli koondeelarve 76 Põhieelarve 76 Kapitalieelarve 78 Toetuste eelarve 79 Üldfondi moodustamine ja raha jaotus 80 Humaniora valdkonna koondeelarve 82 Usuteaduskond 83 Filosoofiateaduskond 84 Viljandi kultuuriakadeemia 85 Socialia valdkonna koondeelarve 86 Õigusteaduskond 87 Majandusteaduskond 88 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 89 Euroopa kolledž 90 Narva kolledž 91 Pärnu kolledž 92 Ülikooli muuseum 93 Pedagogicum 94 Realia et naturalia valdkonna koondeelarve 95 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 96 Dekanaat 97 Loodusteadusliku hariduse keskus 98 Eesti mereinstituut 99 Füüsika instituut 100 Keemia instituut 101 Molekulaar- ja rakubioloogia instituut 102 Tehnoloogiainstituut 103 Ökoloogia ja maateaduste instituut 104 Matemaatika-informaatikateaduskond 105 Loodusmuuseum ja botaanikaaed 106 Türi kolledž 107 Medicina valdkonna koondeelarve 108 Arstiteaduskond 109 Kehakultuuriteaduskond 110 Eesti geenivaramu 111 Avalikkust teenivad asutused Raamatukogu 112 Teaduskool 113 Spordi- ja kultuuritegevus (MTÜ TÜ Akadeemiline Spordiklubi, MTÜ Tartu Üliõpilasmaja) 114

- 1 -

Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve _________________________________________________________________________________Sisukord

Tugistruktuur Tugistruktuuri koondeelarve 115 Rektoraadi büroo 118 Õppeosakond 119 Elukestva õppe keskus 120 Üliõpilasesindus 121 Teadus- ja arendusosakond 122 Kantselei 123 Personaliosakond 124 Turundus- ja kommunikatsiooniosakond 125 Kinnisvaraosakond 126 Infotehnoloogia osakond 127 Rahandusosakond 128 Reservid ja arendusfondid 129 Juhendmaterjal finantsallika käsutajale 130

- 2 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _______________________________________________ Nõukogu otsus 2015. aasta eelarve vastuvõtmisest

TARTU ÜLIKOOL NÕUKOGU

OTSUS nr 23 Tartu 17. november 2014. a

Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve vastuvõtmine

Võttes aluseks ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 10, paragrahvi 35 lõike 3 ja paragrahvi 36 lõike 2, Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 3, Tartu Ülikooli nõukogu 31. augusti määruse nr 6 „Eelarve eeskiri“ punktid 58–62 ja Tartu Ülikooli nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsuse nr 12 „2015. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“, Tartu Ülikooli nõukogu o t s u s t a b: 1. Kinnitada Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve kogumahuga 127 602 793 eurot.

TULUD euro PÕHIEELARVE 124 664 162 KAPITALIEELARVE 1 490 371 TOETUSTE EELARVE 1 448 260 TULUD KOKKU 127 602 793

KULUD euro PÕHIEELARVE 121 195 533 KAPITALIEELARVE 4 959 000 TOETUSTE EELARVE 1 448 260 KULUD KOKKU 127 602 793

2. Kinnitada:

2.1. põhieelarve vastavalt lisale 1, 2.2. kapitalieelarve vastavalt lisale 2, 2.3. toetuste eelarve vastavalt lisale 3, 2.4. üldfondi moodustamine ja üldfondi raha jaotus vastavalt lisale 4, 2.5. teaduskondade, asutuste ja tugistruktuuriüksuste eelarved vastavalt lisale 5.

3. Lubada rektoril sõlmida 2015. aastaks arvelduslaenu, käibekapitalilaenu või muu sarnase sisuga

leping(ud) summas kuni 3 miljonit eurot. 4. Eraldada tegevustoetusest teaduskondadele ja väljaspool teaduskondi tegutsevatele kolledžitele

ülikooli arengukava elluviimiseks järgmised summad:

Täiendav arengutoetus euro Humaniora Usuteaduskond 13 219 Filosoofiateaduskond 213 911 Viljandi kultuuriakadeemia 71 838 Medicina Arstiteaduskond 176 657 Kehakultuuriteaduskond 45 800 Realia et Naturalia Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 221 389 Matemaatika-informaatikateaduskond 99 879

- 3 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _______________________________________________ Nõukogu otsus 2015. aasta eelarve vastuvõtmisest

Socialia Õigusteaduskond 164 239 Majandusteaduskond 89 864 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 264 518 Euroopa kolledž 8 679 Narva kolledž 55 948 Pärnu kolledž 74 375 Kokku 1 500 316

4.1. Arengutoetuse summad anda dekaani või kolledži direktori käsutusse. 4.2. Rektoril kinnitada teaduskondade ja väljaspool teaduskondi tegutsevate kolledžite

tulemuskokkulepped ülikooli arengukava elluviimisel 2015. aastal.

5. Teaduskondade nõukogudel kinnitada teaduskondade struktuuriüksuste eelarved 31. jaanuariks2015. aastal.

/Allkiri/ Kersti Kaljulaid Nõukogu esimees /Allkiri/

Saima Tiirmaa-Oras Nõukogu sekretär

- 4 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________Nõukogu otsus eelarve koostamise ajakavast


OTSUS nr 13 Tartu 16. juuni 2014. a

2015. aasta eelarve koostamise ajakava kinnitamine

Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punktid 3 ja 15,

Tartu Ülikooli nõukogu o t s u s t a b:

Kinnitada 2015. a eelarve koostamise ajakava järgmiselt:

finantsjuht esitab eelarve subjektidele alusmaterjalid 03.10.14 eelarve subjektid esitavad oma eelarve kavandi finantsjuhile 10.10.14 ülikooli nõukogu jaotab tegevustoetuse raha akadeemiliste üksuste vahel 27.10.14 eelarve kavandi esimene lugemine ülikooli nõukogus 27.10.14 rektor esitab eelarve kavandi nõukogule senat võtab seisukoha eelarve kavandi suhtes valitsus võtab seisukoha eelarve kavandi suhtes

07.11.14 hiljemalt 14.11.14 hiljemalt 14.11.14

ülikooli nõukogu võtab vastu ülikooli eelarve 17.11.14.

/allkirjastatud digitaalselt / Kersti Kaljulaid Nõukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt /

Saima Tiirmaa-Oras Nõukogu sekretär

- 5 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri

Olulised märksõnad Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve kohta

1. Ülikooli 2015. aasta eelarve maht on 127,60 miljonit eurot, mis käesoleva aasta eelarve 143,69 miljonieuroga võrreldes on 11,2% väiksem – põhieelarve kahaneb 5,6%, kapitalieelarve kahaneb 64,9%.

2. Tõukefondidest on planeeritud laekumisedõppetegevuseks 2,32 miljonit eurot (tänavu 3,67 M€), teadustegevuseks 13,40 miljonit eurot (tänavu 21,44 M€), ehitustegevuseks 0,00 miljonit eurot (tänavu 6,15 M€), kokku 15,72 miljonit eurot (tänavu 31,26 M€). Tõukefondidest planeeritud tulud moodustavad 12,3% eelarvest. Käesoleval aastal on see osakaal 21,8%.

3. Planeeritavas eelarves on teadustulud (51,52 miljonit eurot) planeeritud kahanema võrreldes käesolevaaasta eelarvega (61,00 miljonit eurot). Oluline roll selles kahanemises on tõukefondide tulude plaanil –vähenemine 8,04 miljonit eurot.

4. Tegevusvaldkondade eelarved kahanevad võrreldes käesoleva aastaga järgnevalt:realia et naturalia -10,4% (46,53 M€ → 41,70 M€), medicina -6,0% (33,50 M€ → 31,49 M€), socialia -5,3% (17,74 M€ → 16,80 M€), humaniora -2,2% (12,93 M€ → 12,64 M€).

5. Tulenevalt kõrgharidusreformist vähenevad ülikooli õppeteenustasude tulud käesoleva aasta 4,01miljonilt eurolt tulevaks aastaks 1,86 miljonile eurole, s.o 53,6%.

6. Tulenevalt kõrgharidusreformist kasvab tegevustoetus 43,43 miljonilt eurolt 48,94 miljonile eurole, s.o12,7%. Kolmas ja ühtlasi viimane nii kiire kasvuaasta tähendab seda, et Eesti riik on kõrgharidusreformiteostamiseks antud rahalise lubaduse täitnud.

7. Teadustegevuse finantseerimine riigieelarvest kasvab teadusasutuste baasfinantseerimisel 10%, niiplaneerime ka ülikoolis. Kuigi institutsionaalsete uurimistoetuste maht riigieelarves jääb järgmisel aastaltäpselt samasse mahtu kui tänavu, planeerib Tartu Ülikool endale kasvu 1,9%. See tähendab muidugiülikooli „turuosa“ kasvu riigisiseselt.

8. Tugistruktuuri planeeritavate kulude maht kahaneb käesoleva aasta 9,55 miljonilt eurolt 9,12 miljonieuroni, s.o 4,5%. Küll kasvab pisut tugistruktuuri finantseerimine üldfondist – käesoleval aastal 7,54miljonit eurot ja tuleval aastal 7,70 miljonit eurot, s.o 2,1%.

9. Ülikool teostab jätkuvalt teadussõbralikku eelarvepoliitikat. Ülikooli kesksed kaudsed kulud(tugistruktuur, raamatukogu, muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed, spordiklubi, kultuuritegevusning kapitalieelarvesse suunatud raha) kaetakse põhimahus õppetegevuse arvelt. Põhitegevuste panusedkesksete kaudsete kulude katmiseks:õppetegevuse panus 13,87 miljonit eurot (s.o 20,2% õppeeelarvest),teadustegevuse panus 2,94 miljonit eurot (s.o 5,7% teaduseelarvest).Käesoleva aasta võrdlusandmed on 11,92 miljonit eurot ja 18,0% ning 3,99 miljonit eurot ja 6,5%.

10. Ülikool ei võtnud investeerimislaene aastatel 2012 ja 2013. Aastal 2014 võtsime laenu summas 1,568miljonit eurot. Seda on vähem, kui me käesoleval aastal vanu laene tagasi maksame, s.o 2,98 miljoniteurot. 2015. aastal me uusi laene ei võta. Järgmise aasta lõpus on ülikoolil laene mahus pisut alla 12miljoni euro.Olulises mahus laenamine on planeeritud aastasse 2016, kuhu oleme kavandanud IT-kompetentsikeskuseehitamise alguse ja raamatukogu kapitaalremondi.

11. Kapitaalremonte, mida finantseeritakse kapitalieelarvest, on planeeritud rahalises mahus 1,71 miljonieuro ulatuses. Kapitaalremondi objekte on 5 (vt kapitalieelarve).

6


Täiendavalt on kinnisvaraosakonna käsutuses 1,32 miljonit eurot, et finantseerida väiksemamahulisi remonditöid.

12. Eelarve otsuses on punkt, mis lubab rektoril võtta arvelduslaenu kuni 3 miljonit eurot. Käesoleval aastaloli see luba 15 miljoni euro ulatuses. Ülikooli likviidsus paraneb seoses EL eelarveperioodi 2007–2013lõppemisega. Eesti riigi poolt majandatud lõppenud perioodi tõukefondide meetmed saavad loodetavasti2015. aasta jooksul lõpule viidud. Tänaseks on ülikool vähendanud arvelduskrediidi mahtu 3 miljonieuroni. Plaanis on sulgeda ka see limiit märtsis 2015.

13. Ülikooli arengukava elluviimiseks jääb dekaanide ja kolledžite direktorite käsutusse 1,50 miljonit eurot.

14. 2015. aasta eelarves jääb rektori käsutusse:õppetegevuse kvaliteedi parandamise finantseerimiseks 1 015 711 eurot, teadustegevuse finantseerimiseks 272 729 eurot, ülikooli arengufondi panustatakse täiendavalt 1 675 338 eurot, ülikooli üldiste prioriteetide ja projektide finantseerimiseks 500 000 eurot.

Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve kaaskiri

Tartu Ülikooli 2015. aasta eelarve koostamisel lähtutakse riigi majanduskasvu ja arengu prognoosist, riigieelarve eelnõust, riigi planeeritavatest kuludest haridusele ja teadusele. Eelarve koostamisel võetakse aluseks ülikooli ja valdkondade arengukavad, tänane status quo ning teaduskondade, asutuste ja osakondade eelarvete kavandid. Arvesse võetakse arenguid Tartu Ülikoolis ja Eesti kõrgharidusruumis, aga samuti ülikooli poolt heaks kiidetud prioriteete, rektori, ülikooli juhtimisorganite ja eelarvekomisjoni ettepanekuid ning soovitusi.

1. Eesti riigi majanduslik areng 2015. aastal

Rahandusministeeriumi 2014. aasta kevadise prognoosi tegemise ajast alates on majandususalduse tõus ELis jätkanud, kuid seda aeglustuvas tempos. Globaalset majandusolukorda hinnatakse samuti selgelt paremaks kui pool aastat või aasta tagasi. Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaateid on siiski kevadisega võrreldes korrigeeritud allapoole, mistõttu püsib nõudlus meie tööstustoodangu järele endiselt madal. Tasub märkida, et viimaste kuude sündmused, mh Vene-Ukraina konflikt, ei ole veel avalikesse majandusprognoosidesse jõudnud, kuid konkreetse mõju tõttu Eesti majandusele on põhistsenaariumis arvestatud ka augustis kehtestatud Venemaa impordikeeluga teatud toiduainetele. Praeguste impordipiirangute otsene ennustatav mõju on siiski mõõdukas. Eesti majanduskonjunktuuri on viimase poole aasta jooksul nõrgendanud veonduse ja laondusega seotud teenindussektor ning ehitus, kus vähene nõudlus on äritegevust piirava tegurina süvenenud juba paar aastat.

2013 2014* 2015* 2016* 2017* 2018*SKP jooksevhindades (mld €) 18,4 19,0 20,1 21,4 22,8 24,2

SKP reaalkasv (%) 0,8 0,5 2,5 3,5 3,4 3,2

Tarbijahinnaindeks (%) 2,8 0,3 1,9 2,5 3,0 3,0

Tööhõive (15-74 aastased, tuhat) 621,4 622,1 622,1 620,9 628,4 614,7

Tööpuuduse määr (%) 8,6 7,5 6,8 6,4 6,1 6,1

Keskmine palk (€) 948 1005 1066 1134 1208 1288

Keskmise palga reaalkasv (%) 4,9 5,7 4,1 3,8 3,4 3,5

Jooksevkonto (% SKPst) -1,1 -2,3 -2,8 -2,8 -3,3 -3,6

7


Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 0,5% ja 2015. aastal 2,5%. Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine, kuigi ka eksport peaks pöörduma aasta teisel poolel kasvule. Import kasvab ekspordist siiski kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu eelmise aastaga võrreldes suureneb. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning siinsete ettevõtete kasvuvõimalusi hakkab avardama ka Soome majanduse aeglane kosumine. Ekspordi kasv kiireneb sarnases tempos välisnõudlusega, ulatudes 2015. aastal 3,5%ni. Tugevneva sisenõudluse ning ekspordiks vajalike sisendite ning komponentide suureneva sisseveo tõttu kiireneb lähiaastatel kaupade ja teenuste impordi kasv.

Sisenõudluse komponentidest eratarbimise kasv 2014. aastal mõnevõrra aeglustub. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise kasvu 3,8%. Tarbimise kasv hakkab edaspidi aeglustuma seoses hinnatõusu kiirenemisega ning hõivatute arvu oodatava vähenemise tõttu prognoosiperioodi viimastel aasteatel. Sarnaselt eelneva aastaga jääb investeeringute tase tagasihoidlikuks ning 2013. aasta kerge kasv võib pöörduda 2014. aastal langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektori osas CO2 kvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu. Ettevõtlussektori investeeringud peaksid 2015. aastal pöörduma selgele kasvule seoses oodatava välisnõudluse paranemisega.

Tarbijahindade (THI) tõus ulatub 2014. aastal 0,3%ni, seejärel kiireneb 2015. aastal 1,9%ni. Inflatsioon hakkab sügiskuudel järk-järgult kiirenema energiatoodete hinnalanguse pidurdumise ning toiduainete mõningase kallinemise tõttu tingituna aiasaaduste madalast hinnatasemest. 2015.–2016. aastal kergitavad inflatsiooni ka riigipoolsed meetmed, millest valdava osa moodustab alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav baasinflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema palgakasvuga kaasnevate hinnasurvete, imporditud tööstuskaupade kallinemise ning sideteenuste hinnalanguse oodatava pidurdumise tõttu. Lisaks hakkab inflatsiooni suuremal määral panustama toiduainete kallinemine välisturgudel.

Hõive kasv on peatunud. Vaatamata tööealise elanikkonna agregeeritud vähenemisele (vanusegrupp 15–74 aastat) on nii tööjõus osalemise kui hõive määr kriisist taastudes kasvanud ning sedakaudu võimaldanud hõivatute arvu lisandumist. Viimase rahvaloenduse tulemustele toetudes on alust arvata, et alates 2016. aastast alates hakkab hõivatute arv siiski kiirenevas tempos vähenema, mis piirab ka Eesti majanduskasvu.

Keskmise palga kasvutempo aeglustub 2014. aastal 6%ni ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv natukene kiireneda, palga reaalkasv aga aeglustub veidi ning läheneb tööviljakuse reaalkasvule. Palgatulu kiire reaalkasvu jätkumine, mis viimasel ajal on paljuski tingitud langevatest impordihindadest, eeldab tulevikus tootlikkust tõstvaid investeeringuid, mis peaksid prognoosi põhistsenaariumi kohaselt järgmisel aastal kiirenema. Sellel ja eelmisel aastal on palgatulu kasv majanduses tervikuna ületanud SKP nominaalkasvu, kuid pikemas plaanis peaksid need kasvutempod ühtlustuma.

2014. aastal suureneb jooksevkonto puudujääk 2,3%ni SKPst tagasihoidlike ekspordiväljavaadete ning sisenõudluse tugevnemise tõttu. Prognoosiperioodi jooksul välistasakaal mõnevõrra halveneb suurenevast investeerimisaktiivsusest tingitud kaubavahetusbilansi puudujäägi suurenemise tõttu. Teenuste bilansi ülejääk veidi paraneb sel aastal, kuid jääb edaspidi stabiilseks. Jooksevülekannete bilanssi mõjutab suures osas EL vahendite laekumine, jooksevülekannete ülejääk püsib lähiaastatel 1% juures SKPst.

2. Riigieelarve tulud ja kulud

2015. aasta eelarve kindlustab stabiilset majanduskeskkonda jätkates senist eelarvepoliitikat.

Valitsus jätkab range eelarvepoliitikaga ning keskpika perioodi eesmärk on jätkuvalt valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk.

8


Tulude mahuks 2015. aasta riigieelarves on kavandatud 8 445 mln eurot. Sellest 5 803,4 mln eurot ehk 68,7 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 477,5 mln eurot ehk 17,5 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 164,1 mln eurot ehk 13,8 protsenti.

Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%.

2015

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 5 468,0 5 803,4 6,1Füüsilise isiku tulumaks 339 309 -8,8Juriidilise isiku tulumaks 324,9 319,8 -1,6Sotsiaalmaks 2 220,0 2 370,0 6,8Raskeveokimaks 4,2 4,3 2,4Käibemaks 1 690,0 1 865,0 10,4Aktsiisid 837,7 882,4 5,3Alkoholiaktsiis 221 240 8,6Tubakaaktsiis 182 185 1,6Kütuseaktsiis 402 424 5,5Pakendiaktsiis 0,08 0,25 212,5Elektriaktsiis 32,6 33,1 1,5Hasartmängumaks 23 22,7 -1,3Tollimaks 29,2 30,2 3,4Mittemaksulised tulud 1 296,0 1 477,5 14Kaupade ja teenuste müük 146,6 141,4 -3,5Toetused 833 1 006,6 20,8Muud tulud 140,7 147,5 4,8Finantstulud 175,7 182 3,6Edasiantavad tulud 1 125,3 1 164,1 3,4Tulud kokku 7 889,3 8 445,0 7,0

2014. aasta prognoos (mln EUR)

2015. aasta prognoos (mln EUR)

Kasv v.e.a (% )Tulud kokku

2015. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid (ilma edasiantavate tuludeta) 335,3 mln eurot ehk 6,1% enam kui aasta varem. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7% tasemel.

Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega suurenevad mittemaksulised tulud 14%. Kasvu peamiseks põhjuseks on toetuste (eelkõige välistoetused) suurenemine. Samuti kasvavad tulud keskkonnatasude laekumise prognoosi kasvu tõttu. Suurenevad ka finantstulud – eelkõige omanikutulude suurenemise tõttu. Seevastu tulud nii varade kui ka kaupade ja teenuste müügist vähenevad.

Eeltoodud tabelis on 2015. aasta riigieelarve tulude projekt ning selle võrdlus 2014. aasta prognoosiga.

Võrreldes Eesti valitsussektori kulusid teiste Euroopa Liidu riikidega, jäävad Eesti kulud pigem tagasihoidlikeks, küündides 2013. aastal 38,3%ni SKPst (ELi keskmine 49,1%). Samas panustab Eesti valitsussektor riigi majandusse rohkem kui näiteks Läti ja Leedu.

Riigieelarve kulude maht 2015. aastal on kokku 8,54 mld eurot. See tähendab, et eelneva aastaga võrreldes kasvavad riigieelarve kogukulud 6,0% ehk 487 mln euro võrra.

9


Hariduse valdkonna kuludeks plaanitakse 2015. aasta riigieelarvest 813 mln eurot. Seda on 54 mln eurot ehk 7,2% enam kui aasta varem eelarves ette nähti. Eelarve kogukuludest moodustavad hariduskulud 9,5%. Eesti valitsussektori hariduskulud SKPst on Eurostati andmetel jätkuvalt ühed suuremad Euroopa Liidus, ulatudes 2012. aastal 6,3%ni, samal ajal kui Euroopa Liidu võrreldav keskmine näitaja oli 5,3% SKPst. Läti panus haridusse oli 2012. aastal 5,5% SKPst ja Leedu panus 5,6% SKPst.

Valitsemisalad kokku 8 056,20 8 543,30 6,00%VV, ilma HTM ja SOM toetusfondita 81,6 126,4 55,00%CO2 kvoot 65,9 29,1 -55,90%Riigikogu Kantselei 24,3 26 7,00%Presidendi Kantselei 4,4 4,1 -6,90%Riigikontroll 4,8 5 3,40%Õiguskantsler 2,3 2,2 -1,50%Riigikohus 5,1 5,2 3,50%Riigikantselei 7,4 10 36,10%Haridus- ja Teadusministeerium, koos VV all oleva toetusega KOV-idele

754,7 807,8 7,00%

Justiitsministeerium 125 129,8 3,90%Kaitseministeerium 384 411,9 7,30%Keskkonnaministeerium, ilma CO2 kvoodita 210,3 189,1 -10,10%Kultuuriministeerium 172,5 206,5 19,70%Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

562,8 593,9 5,50%

Põllumajandusministeerium 336,4 328,8 -2,30%Rahandusministeerium 1 810,20 1 805,20 -0,30%Siseministeerium 455,9 457,9 0,40%Sotsiaalministeerium, koos VV all oleva toetusega

3 110,20 3 412,20 9,70%

Välisministeerium 61,8 62,1 0,50%

KULUD 2014 eelarve (mln EUR)

2015 eelnõu (mln EUR)

Muutus v.e.a. (% )

3. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala 2015. aasta eelarve eelnõu

Haridus- ja Teadusministeerium keskendub riigi eelarvestrateegiaga 2015-2018 kinnitatud tulemusvaldkondade haridus ja teadus, eesti keel ja lõimumine ning kultuuri eesmärkide saavutamisele.

Hariduse tulemusvaldkond on suunatud sellele, et Eestis pakutav haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. Teaduse tulemusvaldkonna eesmärgiks on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kogukulud jagunevad üldhariduse, kutsehariduse, täiskasvanuhariduse, kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse, noortevaldkonna, keelevaldkonna, arhiivinduse ning valitsemisala juhtimise valdkondade vahel. Kõrghariduse valdkonna kulud moodustavad kolmandiku Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala kuludest.

10


◦ Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärkidest on kesksel kohal õppetöö katkestajate osakaalu vähendamine.

◦ Üks oluline eesmärk hariduse valdkonnas on noorte õpetajate osakaalu tõstmine kõikidest õpetajatest.

◦ Ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanuid (25-64) oli 2013. a 29,6% ning 2015. a on seatud sihiksvähendada seda osakaalu 29%ni.

◦ Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes osalemise toetamiseks pakutakse tugiteenuseid(õppenõustamine, karjääriinfo, sõidutoetus, lapsehoiuteenus), et töötavatel inimestel oleks võimalik õppetöös/ümberõppes osaleda, tööandjate ning sihtrühma hulgas populariseeritakse õpipoisiõppe skeemi.

◦ 2015. aastaks on seatud eesmärgiks, et LTT erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses oleks 25% (2013. a olilõpetajate protsent 24,6).

◦ 4-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal alushariduses on plaanis tõsta aastaks 2015 95 protsendini (2012.aasta tase oli 89,2).

◦ Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste loomiseks igas maakonnas ning kvaliteetsekodulähedase põhihariduse tagamiseks algatatakse 2015. aastal riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös gümnaasiumivõrgu korrastamine.

◦ Kvaliteetse ning töömaailma vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse kättesaadavuse tagamisekstöötatakse 2015. aastal välja investeeringute kava tulemuslepingutes määratletud vastutusvaldkondades esmavajaliku taristu tagamiseks.

◦ Eesti keele tulemusvaldkonna üldeesmärgiks on tagada eesti keele kestmine ja areng kõigiseluvaldkondades, olulisemateks näitajateks on keskhariduse omandanud noorte emakeele oskus.

◦ Kultuuri tulemusvaldkonda panustab Haridus- ja Teadusministeerium läbi noorte tegevusvaldkonna, milleeesmärk on pakkuda noortele avaraid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist.

◦ Lõimumise tulemusvaldkonda panustab Haridus- ja Teadusministeerium pakkudes muu emakeelegainimestele eesti keele õppimise võimalusi ja muid Eesti ühiskonnas kohanemist ja lõimumist soodustavaid teenuseid, riikliku programmi raames toetatakse eri algatusi eesti keele õppe taseme parandamiseks vene õppekeelega koolis, toetatakse muu emakeelega laste õpinguid eesti õppekeelega koolis (õpetajate täienduskoolitus, pikapäevarühmad, mitmekultuurilisuse õpe, kultuurilugu jmt), muukeelsete põhikoolide lõpetajatele tagatakse võimalused omandada eesti keele oskus iseseisva keelekasutaja tasemel. Muu emakeelega inimestele pakutakse eesti keele õppimise võimalusi ja muid Eesti ühiskonnas kohanemist ja lõimumist soodustavaid teenuseid.

◦ Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamiseks tagatakse avaliku ja erasektori vajadusterahuldamine teadlaste ja inseneride järelkasvu suurendamise kaudu. Teadlaste ja inseneride järelkasv suurendamisel pööratakse tähelepanu õppe kvaliteedile ning kõrgetasemeliste artiklite publitseerimisele. 2015. aasta eesmärkideks on suurendada doktorikraadi kaitsmiste arvu õppeaastas 270-ni (2013. aastal 233). Selleks pööratakse senisest enam tähelepanu doktorantide sotsiaalsetele garantiidele (doktoranditoetused), et suurendada doktoriõppe efektiivsust ning doktorantide motiveeritust.

Oluliseks eesmärgiks on suurendada kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaalu ekspordis 14,4%-ni (2012. aastal 14,1%) ning kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaalu koguhõives 7,8%-ni (2012, aastal 6,7%).

Selleks, et Eesti oleks rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav seatakse 2015. aasta eesmärgiks kasvatada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 kaudu võidetud lepingute mahtu elaniku kohta 91%-ni ELi keskmisest (2011. aastal 87%). Selleks arendatakse koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega, tagatakse Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate juurdepääs rahvusvahelisele teadustaristule ning pööratakse tähelepanu teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumisele.

11


◦ Arhiivinduse valdkonna eesmärk on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ningkodanike õiguste tõendamine.

Haridus- ja teadusministeeriumi haldusala 2015. aasta kulude ja investeeringute maht kokku on eelnõu kohaselt 581 697 018 eurot. Võrreldes 2014. aastaga suurenevad kulud 37 112 673 eurot ehk 6,81%. Suurim kulude kasv eelmise perioodiga võrreldes toimub tegevuskulude jaotuses uue struktuurifondide finantseerimisperioodi alguse tõttu ning kõrgkoolide tegevustoetuse summa suurenemisest.

Eelarveread, mis on seotud ülikoolidega, on toodud välja järgnevas tabelis (seoses riigieelarve struktuuri muutusega, ei ole võimalik osasid summasid ilmutatud kujul leida).

2013 2014 2015 Muutus (%)

Avalik õiguslikke ülikoolide tegevustoetus 100 631 896 115 592 550 130 575 314 13,0% Kõrghariduse õppetoetused 12 422 563 15 591 935 16 523 935 6,0% Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad 377 297 393 297 377 297 -4,1%

F. J. Wiedemanni keeleauhind 32 000 32 000 32 000 0,0% Rahvuskaaslaste poliitika arendamine 591 331 591 331 591 331 0,0% Eesti keele strateegia rakendamine 1 557 739 1 557 739 1 557 739 0,0% Teadusraamatukogude teavikute soetus 1 834 456 4 973 892 3 834 456 -22,9% Eesti ajaloo teadvustamine 166 677 166 677 RP „Eesti keel ja kultuurimälu“ 491 992 491 992 491 992 0,0% RP “Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)” 765 342 765 342 765 342 0,0% Teadus- ja arendustegevuse valdkonna tellitavad tööd ja tegevustoetused koostööpartneritele

483 036 442 131 442 131 0,0%

Baasfinantseerimine 7 159 923 8 413 934 9 398 684 11,7% Eesti Teadusagentuur (ETAg) 10 440 966 10 440 966 10 640 966 1,9% Riiklike õppekavade arendamine 250 640 250 640 Teadusteemade sihtfinantseerimine ning teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri ülalpidamiskulud (kuni 2012)/ Institutsionaalsed uurimistoetused (alates 2013)

29 572 986 29 918 941 29 965 444 0,2%

Riikliku tähtsusega infrastruktuuride tegevustoetus 523 717 523 717 523 717 0,0%

Tartu Ülikooli Teaduskool 465 021 465 021 Eesti Teaduste Akadeemia 1 270 284 1 270 284 1 325 992 4,4% Hariduse Infotehnoloogia SA 4 110 102 3 020 459 4 750 457 57,3% MTÜ Fenno-Ugria Asutus 254 177 254 177 254 177 0,0% Teaduskollektsioonid 764 863 764 863 764 863 0,0%

4. Ülikoolidega seotud read haridus- ja teadusministeeriumi eelarves

4.1. Kõrgkoolide tegevustoetus 149 958 414 eurot Tegevustoetust eraldatakse kõrgharidus- ja doktoriõppe läbiviimiseks. Tegevustoetus on ette nähtud avalik-õiguslikele ülikoolidele, erakõrgkoolidele, rakenduskõrgharidust andvatele rakenduskõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele, lisaks sihtotstarbelisele toetusele sisaldab tegevustoetus ka tööjõu ja majandamiskulusid.

Tegevustoetus sisaldab lisaks tasemeõppe vahenditele ka toetust ülikoolidele seatud täiendavate ülesannete täitmiseks: nooremteadurite töötasud, ülikoolide juures tegutsevate teadusraamatukogude tegevuskulude katmine, Tallinna Tehnikaülikooli kadettide toitlustamine, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži tegevustoetus, Tallinna Ülikooli Arhiivimuuseumi tegevustoetus, emeriitprofessorite ja -dotsentide tasude maksmine,

12


õpetajakoolituse kutseaasta tugiprogrammi toetus, Tartu Ülikooli seaduse ja Tallinna Tehnikaülikooli seaduse rakendamine ja kõrgkoolide väikemahuliste erialade toetamine. Eraldis avalik õiguslikele juriidilistele isikutele TAKS-ist tulenevate kohustuste katmiseks on 5 214 718 eurot.

4.2. Kõrghariduse õppetoetused 16 523 935 eurot Õppetoetusi reguleerib õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses.

Õppetoetuste eelarve suureneb koalitsioonileppe alusel 412 000 eurot seoses kõrghariduse vajaduspõhiste õppetoetuste kasusaajate ringi laiendamisega.

4.3. Eraldis kliinilise õppe õppekeskkonna tagamiseks 765 342 eurot Eraldise eesmärk on õppekeskkonna tagamine kliinilise õppe läbiviimiseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna arsti- ja hambaarsti üliõpilastele ning arstiteaduskonna doktorantidele. Tulenevalt Ülikooliseaduse §57 lõikes 7 sätestatud volitustest viiakse arsti põhiõppe kliiniline osa läbi Sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum.

4.4. F.J. Wiedemanni keeleauhind 32 000 eurot F.J. Wiedemanni keeleauhind 32 000 eurot antakse välja riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumite seaduse alusel ning määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

4.5. Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad 377 297 eurot Riigi teaduspreemiaid määratakse avaliku konkursi korras. Ette on nähtud 8 valdkondlikku aastapreemiat a´ 20 000 eurot, üks teaduspreemia väljapaistva avastuse eest 50 000 eurot ning kaks teaduspreemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest a´ 40 000 eurot. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kuulutatakse välja konkursid ja määratakse üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi, õpilaste teadustööde riikliku konkursi, noorte leiutajate konkursi ja kasvatusteaduslike konkursside preemiad ning teaduse populariseerimise auhind.

4.6. Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 245 607 eurot Toetatakse avalik-õiguslike juriidiliste isikute 605 töötaja õppelaenu kustutamist. Eelarve vähenemine on seotud õppetoetuste ja õppelaenu seadusest tuleneva riigipoolse laenu kustutamise lõpetamisega avalikku sektorisse tööle asujatele.

4.7. Keelestrateegiate rakendamine 1 557 739 eurot Keelestrateegiate rakendamise rahastamise aluseks on Eesti keele arengukava 2011-2017 ja Eesti võõrkeelte strateegia 2009-2015. Rahastatakse avalikku keelenõu andmist, keelehooldekeskuse tegevust, eurokeelealast tegevust, toetatakse sõnaraamatute koostamist jne. Keelestrateegiate rakendamise vahenditest toimub ka suur osa Eesti Keele Instituudi tegevusi.

4.8. Tartu Ülikooli Teaduskool Toetus teadusandekate õpilaste õppetöö läbiviimiseks alam-, põhi- ja ülemastmes. Kui varasemalt on toetus Teaduskoolile riigieelarves täpse summana fikseeritud, siis sel aastal seda seletuskirjas vähemasti tehtud ei ole, piirdutud on mainimisega loetelus.

4.9. Rahvuskaaslaste poliitika arendamine 591 331 eurot Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 rakendamise üldeesmärk on tagada välismaal elavatel eestlaste side Eesti ja eesti kultuuriga ning nende võimalik kodumaale naasmine oleks lihtne. Samuti on programmi eesmärk kasvatada võimalusi levitada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit. Programmi peamine sihtrühm on väljaspool Eesti Vabariiki elavad eestlased. Panustatakse

13


haridusega seonduvatele tegevustele. Summa hulgas on 10 000 eestikeelsete jumalateenistuste läbiviimise korraldamiseks eestlaste kogudustes ida- ja läänediasporaas, mis on 2013. aastal eraldatud käskkirja alusel Siseministeeriumile.

4.10. Riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II 2014-2018“ 491 992 eurot Riiklik programm "Eesti keel ja kultuurimälu II 2014-2018" keskendub eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja tugitegevustele. Programmil on kolm moodulit: eesti keel; kultuurimälu; humanitaarväljaannete toetamine. Programmiks ette nähtud vahendid jaotatakse projektipõhiselt avaliku konkursi korras programmi juhtkomitee ettepanekul.

4.11. Riiklik programm „Eesti keeletehnoloogia 2011-2017” 765 342 eurot Riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)" on kinnitatud haridus- ja teadusministri 25.01.2011.a käskkirjaga nr 71. Jätkuprogramm eristub eelnevast programmist selle poolest, et lisaks tarkvaraprototüüpide ja keeleressursside arendamisele pööratakse tähelepanu keeletehnoloogia rakenduste loomisele ja olemasolevate ning loodavate ressursside ning tarkvara kättesaadavaks tegemisele. Raha eraldatakse avaliku konkursi korras projektidele programmi juhtkomitee ettepanekul.

4.12. Teaduskollektsioonid 764 863 eurot Teaduskollektsioon on püsivat teaduslikku väärtust omav ja peamiselt teadustegevuse eesmärgil kasutatav süstematiseeritud, säiliku tasandil kataloogitud või säilikuna dokumenteeritud artefaktide või looduslike objektide ning infokandjate kogu, mille määruse nõuetekohase säilimise, arendamise ja teadustööks kättesaadavuse tagab kollektsiooni haldav teadus- ja arendusasutus. Teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teaduministri 09.04.2011. a määrusega nr 11. Ettepaneku raha jaotuse kohta teeb ministri käskkirjaga moodustatud teaduskollektsioonide ekspertnõukogu.

4.13. Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 9 398 684 eurot Baasfinantseerimine summas on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuse arengueesmärkide saavutamiseks. Baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määrusega nr 11. Vahendite jaotus asutuste lõikes arvestatakse kolme aasta teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse näitajate alusel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele.

4.14. Teadusraamatukogude teavikute soetamine 3 834 456 eurot Finantseeritakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 4`ja 14 alusel haridus- ja teadusministri käskkirjaga nimetatud teadusraamatukogusid. Teadusinformatsiooni hankimise eraldis on mõeldud teavikute jooksvaks ja järelkomplekteerimiseks teadus- ja arendustegevuse vajadustele vastavate kogude kujundamiseks ning elektroonilise teadusinformatsiooni hankimiseks, sealhulgas andmebaaside kasutuslitsentside ostmiseks. Rahvusteavikute hankimise eraldis on ette nähtud rahvusteavikute hankimiseks ning jooksvaks ja järelkomplekteerimiseks, mis on vajalik kogude terviklikkuse saavutamiseks.

4.15. Toetus MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile (ELNET) 153 068 eurot Toetus MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile (ELNET) on mõeldud raamatukogude ühise infosüsteemi ning sellel baseeruvate e-kataloogi ESTER jt ühiste andmekogude haldamiseks ja arendamiseks. ELNETi ülesandeks on raamatukogude igapäevatöö häireteta toimimine.

4.16. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevustoetused koostööpartneritele 442 131 eurot Teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevustoetused koostööpartneritele hulgas on kavandatud vahendid: 1) Haridus- ja teadusministeeriumi poolt Eesti majanduse ja ühiskonna arengu oluliste probleemidelahendamisele suunatud teadus- ja arendustegevuse riiklike programmide ettevalmistamiseks; 2) teaduse

14


populariseerimiseks ja lähendamiseks ühiskonnale viiakse läbi avalik teaduse populariseerimise projektikonkurss, mille eesmärk on toetada tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine ja laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemine; teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimine ning noortes huvi äratamine teaduse ja teadlase elukutse vastu; 3) tegevustoetusteks koostööpartneritele. Teadus- ja arendustegevuse valdkonnaga tihedalt seotud oluliste koostööpartnerite/ organisatsioonide tegevuse toetamine.

4.17. Eesti Teadusagentuur (ETAg) 10 640 966 eurot Eesti Teadusagentuur (ETAg) loodi teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel 1.03.2012. Sihtasutuse põhieesmärk on toetuste eraldamise teel alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikliku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine, toetuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju analüüs ning rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise korraldamine vastavalt Eesti, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste programmide ning sihtasutusele halduslepinguga pandud riiklike ülesannete raames eraldatud vahenditele. Samuti teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja ühiskondliku mõju analüüs ning rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine.

Summa hulgas on personaalsed uurimistoetused ja ETAg-i tegevustoetus (s.h väliskoostöö-projektide rahastamine).

4.18. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) 4 720 459 eurot Hariduse Infotehnoloogia SA (endine EITSA): Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alase kõrghariduse toetusprogrammi "Tiigriülikool +" ja "IT akadeemia" sihtfinantseerimine ja infotehnoloogilise taristu arendamine.

4.19. Riikliku tähtsusega infrastruktuuride tegevustoetus 523 717 eurot Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride tegevustoetused on mõeldud infrastruktuuri objektidele, mis asuvad T&A asutuste juures, kuid mis täidavad asutusteüleseid riikliku tähtsusega funktsioone (tuumiktaristu). Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada teistel isikutel. Rahastamine toimub vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 27.12.2011. a määrusele nr 73 "Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord".

Tuumiktaristu loendisse kuuluvad:

◦ Eesti Genoomikakeskus (Eesti Biokeskus, TÜ);◦ Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (TÜ, TLÜ, ELNET, Eesti Kirjandusmuuseum, Rahvusraamatukogu,

Rahvusarhiiv);◦ Eesti keeleressursside keskus (TÜ, TTÜ, Eesti Keele Instituut);◦ Eesti Keskkonnaobservatoorium (TÜ, EMÜ, TTÜ, TLÜ, Tartu Observatoorium, EMHI);◦ Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (TÜ, TTÜ, KBFI, EENet);◦ Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (TÜ, TTÜ, EMÜ, TLÜ, Eesti Loodusmuuseum,

Keskkonnaamet);◦ Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (TÜ, TTÜ);◦ Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus (TÜ, SA TÜ Kliinikum, EMÜ).

4.20. Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1 325 992 eurot Eesti Teaduste Akadeemia eesmärk on arendada ja esindada Eesti teadust. Üldsumma hulgas on: 1) põhitegevuse toetus; 2) akadeemikutasud. Tulenevalt Teaduste Akadeemia seaduse § 5 lg 5 saavad akadeemikud Akadeemia ja oma ülesannete täitmisega seotud kulude katteks Akadeemia rahalistest vahenditest makstavat eluaegset akadeemikutasu üldkogu kehtestatud alustel ja korras. Akadeemikutasu maksmist toetatakse riigieelarves sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi

15


eelarve kaudu. 3) Kolme uurija-professori tasud. Uurija-professori valimisi korraldab ja valib Teaduste Akadeemia avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Uurija-professorile makstakse tasu riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. 4) Teaduspreemiate väljaandmise korraldamisega seotud kulud. Hetkel on Tartu ülikoolis kaks uurija-professorit: prof. Rein Ahas ja prof. Anu Realo.

4.21. Teadus- ja arendusasutuste institutsionaalsed uurimistoetused, sihtfinantseerimine ja infrastruktuuri ülalpidamiskulud 29 965 444 eurot

Institutsionaalne uurimistoetus (IUT) on teadus- ja arendusasutuse (TAA) kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ning sellega kaasnevate tegevuste (uurimisteemade) rahastamiseks, TAA teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks ning selleks vajaliku infrastruktuuri ülalpidamiseks, ajakohastamiseks ja täiendamiseks eraldatav toetus. Vastavalt TAKSi §-le 242 finantseeritakse teadusteemasid, millele on enne 2012. aasta 1. märtsi määratud sihtfinantseerimine, finantseerimisotsuse tegemise ajal kehtinud tingimustel ja korras kuni otsuses määratud sihtfinantseerimise perioodi lõpuni. Seega toimub alates 2013. aastast paralleelselt nii institutsionaalsete uurimistoetuste ja sellega kaasneva infrastruktuuri ülalpidamise rahastamine uue korra kohaselt kui ka jätkuvate sihtfinantseeritavate teadusteemade rahastamine sihtfinantseerimise perioodi lõpuni ning seega ka infrastruktuuri osaline rahastamine seni kehtinud korra kohaselt.

4.22. Sihtasutus Archimedes SA Archimedes on hariduse- ja noortevaldkonna struktuuritoetuste rakendusüksus. SA Archimedes korraldab struktuuritoetuste rakendusüksusena EL struktuurifondide kasutamist, koordineerib ja viib ellu kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse valdkonna programme ja projekte.

SA Archimedes vahendab välistoetusi 87 787 690 euro ulatuses. Eraldis Sihtasutusele Archimedes 3 204 555 eurot on sihtasutuse juhtimiseks ja üldisteks tegevuskuludeks ning kõrgharidusvaldkonna tegevuste elluviimiseks. SA Archimedes struktuuriüksuse Euroopa Noored Eesti Büroo kulude osaline katmine – 142 331 eurot.

4.23. Sihtasutus Innove SA Innove on hariduse- ja noortevaldkonna struktuuritoetuste rakendusüksus. SA Innove korraldab struktuuritoetuste rakendusüksusena EL struktuurifondide kasutamist, koordineerib ja viib ellu üldhariduse, kutsehariduse ja elukestva õppe valdkonna programme ja projekte, korraldab kutseharidusalase informatsiooni kogumist, analüüsimist, levitamist jm.

SA Innove vahendab välistoetusi 66 701 777 euro ulatuses. SA Innove riigieelarveline tegevustoetus 651 602 eurot on SA üldiseks administreerimiseks; kutsehariduse (KH) õppekavakeskuse ning kvaliteedi- ja infokeskuse tegevuskuludeks; WorldSkills ja EuroSkills koordineerimistegevuseks ning Cedefopi lepingu kaasfinantseerimiseks. Alates 2015 kajastub Euroquidance projekti toetus summas 47 464 eurot üldhariduse valdkonnas.

4.24. Riikliku programmi "Hõimurahvaste programm III" 254 177 eurot MTÜ Fenno-Ugria Asutus on hõimurahvaste programmi rakendusüksuseks. Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks. Peamised tegevused – stipendiaatide vastuvõtt (eelistades doktorante), publitseerimistegevuse ja hõimurahvaid käsitlevate haridus-, teadus- ja kultuuriürituste ning Paul Ariste hõimurahvaste keskuse tegevuse toetamine.

16


5. Ülikoolidega seotud read sotsiaalministeeriumi eelarves

5.1. Tartu Ülikoolile residentuuri kuludeks 11 651 089 eurot, kasv 615 388 eurot Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2015. aastal 2176,40 eurot kuus, 2014. aastal 2055,70 eurot kuus. Koha maksumuse planeerimisel on arvestatud 40 tunnise tööajaga nädalas. Eelarve suureneb arst-residendi koha maksumuse tõusu tõttu.

5.2. Tartu Ülikooli Geenivaramu tegevuskulud 290 798 eurot Sotsiaalministeeriumi kohustus geenivaramu kulude katmiseks tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1.

6. Muudatused ülikooli eelarves 2015. aastal

• Aset on leidnud muudatus ülikooli struktuuris: senise kunsti- ja ajaloomuuseumi baasil on loodud Tartu

Ülikooli muuseum ning üheks struktuuriüksuseks on liitunud loodusmuuseum ja botaanikaaed.

• Eelarvesse puudutavad otsused on nõukogu otsustuspädevuses. 2015. aastal on nõukogu jätnud rektorile õiguse eelarveprotsessis finantsotsuseid langetada 4,1% ulatuses (2014. aastal 6,1%) hariduskulude tegevustoetuse teaduskondadele ja kolledžitele jagatavast osast. Samuti jaotab rektor tegevustoetuse selle osa, mis on ette nähtud tugistruktuuri kulude katmiseks, avalike teenuste osutamiseks (raamatukogu, muuseumid, botaanikaaed ja teaduskool) ja ülikooli institutsionaalsete liikmemaksude tasumiseks.

• 2015. aastal ei suunata enam tegevustoetuse vahendeid ülikooli arengufondi (2014. aastal oli selleks protsendiks 1,5 tegevustoetuse mahust).

• Ülikooli nõukogu on sätestanud, et hariduskulude tegevustoetusest suunatakse 2015. aastal teaduskondadele ja kolledžitele 70,0% (2014. aastal 68,5%). Tegevustoetuse jaotust kirjeldab järgnev joonis:

Tegevus-toetus

6,7% 23,3%

Kapitalieelarve Rektor

3,0% 20,3%

Jagab rektortagades:* tugistruktuuri kulu-de kaetuse* avalike teenuste osutamise* reservide loomise

Jagab nõukogu tagades:* kõikide ülikoolis õpetatavate õppekavagruppide jätku-suutlikkus* riigieelarveväliste üliõpilaste vastuvõtu lõpetamisest põhjustatud tasemeõppe tulude vähenemise kompenseerimine arvestuslikus mahus* TÜ seaduse alusel loodud rahvusprofessuuride rahastamine vähemalt HTM ja TÜ vahel sõlmitud tulemuslepinguga sätestatud mahus* doktorantide toetussummade ja nooremteadurite töötasude maksmine vähemalt ulatuses, mis on kokku lepitud HTMga sõlmitud tulemuslepingus* üliõpilaste tulemusstipendiumide maksmine vähemalt kahekordses mahus, mis on kokku lepitud HTMga sõlmitud tulemuslepingus* valdkondade vahelise interdistsiplinaarse õppe rahastamine* õppetöö rahvusvahelistumise edendamise* arengukava 2020 oluliste eesmärkide täitmine, madala finantseerimise tasemega üksuste täiendav finantseerimine

Jagab rektoreesmärgiga:* kindlustada teadus-kondade ja kolledžite õppetegevuse kvali-teet ning ettevõtliku ülikooli areng

70,0%

Teaduskonnad/ kolledžid

17


• Nõukogu jagatavast tegevustoetuse summast tagatakse 2015. aastal lisaks HTM’ga kokku lepitud doktorantide toetussummadele ka nooremteadurite töötasudeks ja kahekordne tulemusstipendiumide maksmiseks mõeldud summad.

• Jätkub interdistsiplinaarse õppetöö rahastamine, aga mõnevõrra teistel alustel – nõukogu jaotab interdistsiplinaarse õppe rahad valdkondliku tasandini, pärast mida saavad valdkondade nõukogud võimaluse edasisi otsuseid valdkonnasiseste ümberjaotuste osas ise teha. Kui arvestuses kasutatava ainepunkti hinna valik tulenes seni nõukogu otsusest, siis 2015. aastal on sätestatud, et tuginetakse kulupõhisele hinnale (selles osas, mille üle otsustab nõukogu – valdkondliku tasandini). 20. septembriks tegid kõik valdkonna-nõukogud oma otsused valdkonnasisese vastatstikuse töö kompenseerimiseks.

• Rahvusvahelistumise teema on rektori otsustusalast toodud nõukogu otsustuspädevusse. Kui 2014. aastal toetati õpetavat teaduskonda või kolledžit 7 euroga iga välisüliõpilasele antud ainepunkti eest, siis 2015. aastal toetatakse õpetavat teaduskonda või kolledžit 10 euroga iga välisüliõpilasele antud ainepunkti eest. Väliskülalisüliõpilastele antud õppetöö arvelduse aluseks on ülikooli keskmise ainepunkti hinna asemel õpetava teaduskonna või kolledži kulupõhine ainepunkti hind.

• Olulised muudatused on toimunud ka baasfinantseerimise põhisumma jaotamises. Enam ei arvestata baasfinantseerimise vahenditest kesksete kaudsete kulude eraldist (varem 28%), vaid selle võrra on suurendatud arengufondi panustamist (15% 2014. aastal → 43% 2015. aastal).

Baas-finantseeri-

mine

43%

43%

7%

7%

Põhiosa Rahvusteaduste toetamise osa

Jagab rektor tema poolt humaniora valdkonna esindajatest moodustatud komisjoni ettepaneku alusel

Teaduskondadesse ja asutustesse vastavalt nende panusele baasfin. raha teenimisel

Arengufondi

Teadustegevuse toetuse fondi. Jagab rektor hiljemalt 31.03.2015-ks talle esitatud taotluste alusel neile üksustele, kus:* teadustegevuse tulud olid 2014.a alla 25% eelarve tuludest ja akad. töötajate fte>10 või* toetatakse jätkuprojekte ja -tegevusi.

Investeeringuteks õppe- ja teadushoonetesse

95,7% 4,3%

• Kaotatud on igasugused erisused õppeteenustasudele rakenduva kesksete kaudsete kulude katmise eraldise määra osas – ei eristata õppevorme, struktuuriüksuseid (va Pärnu ja Narva kolledž ning Viljandi kultuuriakadeemia) ega õppekavasid. Sama määr laieneb ka doktoritööde kaitsmise tulemustasule (20%).

18


• Eesti mereinstituudi teadus- ja arendustööde lepingutele ja projektidele ning riiklikele programmidele kehtestatud kesksete kaudsete kulude katmise eraldise määr on võrdsustunud kõikidele ülejäänutele kehtiva üldise määraga (senise 10% asemel 12%).

• Sihtfinantseerimise vahenditest ja institutsionaalsetest uurimisteemadest on ära kaotatud erisused eksperimentaalsete ja teoreetiliste teemade osas. Väheneb panus üldfondi. Endiste teoreetiliste teemade haldamiseks jääb struktuuriüksuste käsutusse varasema 10% teema mahust asemel 16% teema mahust. Sihtfinantseerimise vahendite osas säilib mereinstituudi erisus (instituuti jääb 20% teema mahust).

• Raamatukogu, muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed ning teaduskool tasuvad ülikooli kesksete teenuste eest jätkuvalt sisekäibe korras ning nende tuludelt täiendavat eraldist üldfondi ei tehta. Muutunud (vähenenud) on aga tasumäärad: keskse juhtimise eest 1,53% (-0,01%), õppetegevuse korraldamise eest 2,35% (-0,10%), teadus- ja arendustegevuse korraldamise eest 0,87% (-0,05%), turunduse ja kommunikatsiooni eest 0,76% (-0,13%), personaliteenuse eest 0,50% (-0,05%), raamatupidamise ja finantsjuhtimise eest 0,65% (-0,05%), kinnisvara arenduse eest 0,34% (-0,12%), infotehnoloogilise teeninduse eest 1,50% (-0,30%) ülikooli nõukogu poolt kinnitatud eelarve mahust.

7. Hariduskulude tegevustoetus

Teaduskondade hariduse tegevustoetuse maht on eelarvetes jaotatud kaheks.

1. Tegevustoetus, mille summa moodustub nõukogu ja rektori poolt tehtud otsuste põhjal. See tugineb küllaltki palju veel riikliku koolitustellimuse lepingu alusel loodud kohtadele. Tulenevalt eelarve eeskirjast, laekuvad tegevustoetuse real olevad summad teaduskondade jaoks täies mahus. Vastavalt ülikooliseadusele eraldatakse doktorantide õppetoetused tegevustoetuse hulgas. Alates 2015.aastast arvestatakse ühe tellitava doktorandi kohta toetust 5304 eurot, s.o 12 kuud a’ 442 eurot. Doktoranditoetuste määramisel on vaja lähtuda ülikoolis kehtestatud õppetoetuste määramise korrast.

2. Doktoritööde kaitsmine, mille eest laekuvad summad teaduskondade eelarvetesse vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi poolt finantseeritavatele doktoritööde kaitsmistele ja ministeeriumi poolt tehtavatele ülekannetele. Finantsjuht teeb jooksvalt korraldused teaduskondadesse kantavate summade osas õppeosakonna juhataja esildise alusel. Ühe kaitsmise eest arvestatakse teaduskonnale 8 928 eurot (ülikoolile 11 160 eurot).

Tegevustoetuse jaotust kirjeldava tabeli (lk 31) veergude pealdises on viidatud ülikooli nõukogu otsuse (N) ja rektori korraldusega (R) heakskiidetud tulude jaotamise põhimõtete vastavale punktile.

• Veerg 2 – õppetöö baasrahastamine.

Õppetegevuse baasrahastamise aluse arvutusskeem kajastub järgnevas tabelis.

Baasjaotus 2014 on täpselt see tulp, mis jäi kehtima pärast 2014. aasta eelarvevaidlusi ja kompromisse nõukogus (vt 2014. aasta eelarve kaaskiri).

Baasjaotuse täienduste tulbas on filosoofiateaduskonnal täiendus summas -1 278 233 eurot. See on rahvusprofessuuride finantseerimise summa. Kuna see summa on eraldi välja toodud Tartu Ülikooli ja HTM-i vahel sõlmitud tulemuslepingus, siis tegelikult on see summa tõstetud lihtsalt baasjaotuse tulbast (2. veerg) tulemuslepingus fikseeritud summade tulpa (3. veerg) (vt järgmine punkt).

Täienduse tulbas on veel kehakultuuriteaduskonna, sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning Pärnu kolledži jaoks lisasummad, mida ülikooli nõukogu otsustas 2013. aasta oktoobris lisada nende üksuste baasjaotustele. Põhjus – nimetatud üksuste varasemate aastate finantseerimise tase oli kõige suuremas defitsiidis võrreldes nende üksuste õppekavade maksumustega.

Tasulise õppe kadumise kompensatsioonist 2015. aastal. Tulenevalt kõrghariduse riiklikust reformist kompenseerib riik ülikoolidele tasulise õppe kaotamisest tekkinud tulude vähenemise. Seda on juba

19


varasemalt tehtud nii 2013. kui ka 2014. aastal. Vajaliku kompensatsiooni suurus on välja arvutatud 2012. aasta suvel. Ühtlasi jääb 2015. aasta kompensatsioon ka viimaseks.

Teaduskond / kolledž Baasjaotus 2014

Baasjaotuse täiendused

Tasulise õppe kadumise

kompensat-sioon 2015

Baasjaotuse 2015 alus

Usuteaduskond 117 163 19 259 136 422 Õigusteaduskond 1 325 082 809 734 2 134 816 Arstiteaduskond 5 278 412 129 827 5 408 239 Filosoofiateaduskond 3 231 310 -1 278 233 186 152 2 139 229 Kehakultuuriteaduskond 576 838 100 000 64 815 741 653 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 3 530 594 65 987 3 596 581 Majandusteaduskond 702 975 238 576 941 551 Matemaatika-informaatikateaduskond 1 371 290 19 798 1 391 088 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 021 579 100 000 345 114 2 466 693 Euroopa kolledž 139 390 12 334 151 724 Narva kolledž 961 981 43 432 1 005 413 Pärnu kolledž 763 305 29 411 209 990 1 002 706 Viljandi kultuuriakadeemia 2 556 920 80 650 2 637 570 Kokku 22 576 839 -1 048 822 2 225 668 23 753 685

Baasjaotus 2015 alus on saadud kõigi eelnevate tegevuste rahastamiste liitmise teel.

Ülikooli nõukogu on andnud oma heakskiidu indekseerida baasjaotust võttes aluseks muutused teaduskondade ja kolledžite täisajaliste üliõpilaste ning lõpetajate arvus.

Iga teaduskonna või kolledži jaoks arvutatakse oma kordaja:

ki = ½ + ½ * (N2014,i + L2014,i) / (N2013,i + L2013,i),

kus i = 1 ... 13 ning vastab 9-le teaduskonnale ja 4-le kolledžile, N2014,i – täisajaga õppivate üliõpilaste arv 20.09.2014 teaduskonnas/kolledžis, N2013,i – täisajaga õppivate üliõpilaste arv 20.09.2013 teaduskonnas/kolledžis, L2014,i – teaduskonna/kolledži lõpetajate arv (v.a doktoriõpe) 21.09.2013–20.09.2014, L2013,i – teaduskonna/kolledži lõpetajate arv (v.a doktoriõpe) 21.09.2012–20.09.2013.

Kordaja peegeldab muutust täisajaga üliõpilaste arvus ja lõpetajate arvus. Üliõpilaste arvu muutus iseloomustab töömahu muutust. Lõpetajate arvu muutus iseloomustab lõpetamise efektiivsuse muutust.

Arvutatud kordaja tagab kooskõla kulude struktuuriga püsi- ja muutuvkulude osas (esimene liidetav tagab püsikulude rahastamise ja teine liidetav muutuvkulude rahastamise). Nimelt ei kahane ja kasva kulud proportsionaalselt õpperühmade suurusele – püsikulud jäävad ikka paika. Üliõpilase lisandumisega gruppi suurenevad vaid muutuvkulud ja vastupidi – üliõpilaste arvu vähenemisega vähenevad vaid muutuvkulud. Kuigi teaduskonniti ja õppekavade lõikes on püsi- ja muutuvkulud mõneti erinevad, on ülalolevas valemis lähtutud eeldusest, et kulustruktuuris on püsikulude osakaal ca 50%.

Tegevustoetuse jaotuse tabelis (lk 31) on veeru 2 väärtus saadud eelnevalt vaadeldud 2015. aasta baasjaotuse korrutamisel vastava struktuuriüksuse kordajaga. Baasjaotus tagab kõikide teaduskondade ja kolledžite jaoks nende täisajaliste üliõpilaste õppetöö rahastamise täies mahus, s.o 60 ainepunkti aastas. Teaduskondade ja kolledžite rahastamist ei

20


vähendata, kui üliõpilane ei õpi täismahus ega ka siis, kui üliõpilane võtab teise teaduskonna või kolledži õppeaineid.

Täisajaga õppijad

20.09.2013

Lõpetajad 21.09.2012-20.09.2013

Kokku Täisajaga õppijad

20.09.2014

Lõpetajad 21.09.2013-20.09.2014

Kokku K

US 193 26 219 154 31 185 0,9224 OI 1 464 448 1 912 1 384 337 1 721 0,9501 AR 1 498 204 1 702 1 513 205 1 718 1,0047 FL 2 431 492 2 923 2 041 454 2 495 0,9268 KK 487 110 597 431 113 544 0,9556 LO 2 378 464 2 842 2 050 435 2 485 0,9372 MJ 1 039 176 1 215 872 175 1 047 0,9309 MT 1 117 174 1 291 1 119 158 1 277 0,9946 SH 2 973 518 3 491 2 675 507 3 182 0,9557 EC 95 15 110 96 16 112 1,0091 NC 732 85 817 680 72 752 0,9602 PC 775 145 920 744 147 891 0,9842 VK 747 147 894 718 130 848 0,9743 Kokku 15 929 3 004 18 933 14 477 2 780 17 257

• Veerg 3 – tulemuslepingus fikseeritud toetused.

Tartu Ülikooli seadusest tulenevalt on riigil kohustus finantseerida eesti keele ja kultuuri arenguks vajalikke rahvusprofessuure.

Doktorantide toetus on arvutatud lähtudes senistest riigiga sõlmitud lepingutest ja ülikooli enda otsusest, kuidas jagunevad doktorantide kohad teaduskondade vahel. Tulenevalt riigiga sõlmitavast tegevustoetuse lepingust rahastatakse doktorantide toetused täies mahus ka teaduskondade jaoks. 2015. aasta riigieelarve eelnõuga suurendati doktorantide igakuist toetussummat 10% ning uus doktorandi toetuse kuusumma on 422 eurot.

Nooremteadurite toetus on teaduskondade vahel jaotatud proportsionaalselt eelmises lõigus kirjeldatud doktorantide ja teaduskonna nooremteadurite arvuga.

2014. aastal otsustas HTM, et lisaks üliõpilaste vajaduspõhistele toetustele, mida maksab ministeerium otse üliõpilasele, on tarvis taastada ka üliõpilaste tulemuspõhine stipendiumite finantseerimine. 2014. aastal anti Tartu Ülikoolile selleks tegevuseks esialgu 116 100 eurot, mis tähendas 129 üliõpilasele (konkreetsed üliõpilased võivad erinevatel semestritel olla erinevad) üheksa kuud 100 euro suurust stipendiumi maksmist. Tänavu sügisel on HTM-il plaan suurendada seda summat 51 600 euro võrra ja tulevaks aastaks tõuseb maht veel.

• Veerg 4 – interdistsiplinaarne õpe.

Ülikooli nõukogu on andnud heakskiidu põhimõttele, et teiste valdkondade tudengitele antud ainepunktide eest kompenseeritakse tegijale tehtud töö kulupõhiselt. Ainepunkti hind APhind arvutatakse iga teaduskonna ja kolledži jaoks suhtest: tasemeõppe aastased kulud jagatud väljastatud ainepunktide arv. Tabelisse kantud ainepunktide arvud AParv on väljastatud üliõpilastele 2013. aasta õppetöö tulemuste põhjal ning arvestatud on ka eksamile mitteilmumised ja „F“-id.

21


Interdistsiplinaarse õppe ainepunkti hind

Teaduskond / kolledž Tasemeõppe kulud AParv APhind

Usuteaduskond 404 604 7 983 50,68 Õigusteaduskond 2 882 958 76 503 37,68 Arstiteaduskond 6 437 891 77 412 83,16 Filosoofiateaduskond 3 763 728 118 501 31,76 Kehakultuuriteaduskond 869 161 19 183 45,31 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 5 588 631 93 828 59,56 Majandusteaduskond 1 340 441 42 168 31,79 Matemaatika-informaatikateaduskond 1 588 671 48 420 32,81 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 3 110 408 110 359 28,18 Euroopa kolledž 49 640 2 448 20,28 Narva kolledž 819 225 23 897 34,28 Pärnu kolledž 1 307 838 36 139 36,19 Viljandi kultuuriakadeemia 2 466 840 33 481 73,68 Kokku 30 630 036 690 319 44,37

Interdistsiplinaarse õppe rahastamine

Teaduskond / kolledž Valdkonnast välja tehtud

töö

Õpetaja-koolituse korralda-

mine

Valdkonna-sisene töö

Inter esialgne Inter

Usuteaduskond 61 377 2 016 55 696 119 089 119 089 Õigusteaduskond 52 381 0 13 115 65 496 65 496 Arstiteaduskond 221 299 0 116 348 337 647 282 807 Filosoofiateaduskond 901 766 3 024 -53 048 851 742 851 742 Kehakultuuriteaduskond 51 426 10 082 -116 348 -54 840 0 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 289 863 5 041 -149 405 145 499 145 499 Majandusteaduskond 148 436 0 85 803 234 239 234 239 Matemaatika-informaatikateaduskond 140 395 3 024 149 405 292 824 292 824 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 272 093 -23 187 -60 160 188 746 188 746 Euroopa kolledž 2 920 0 -15 040 -12 120 -12 120 Narva kolledž 1 028 0 -47 534 -46 506 -46 506 Pärnu kolledž 1 737 0 23 816 25 553 25 553 Viljandi kultuuriakadeemia 56 291 0 -2 648 53 643 53 643 Kokku 2 201 012 0 0 2 201 012 2 201 012

Valdkonnast välja tehtud töö rahastatakse teaduskondadele ja kolledžitele antud ainepunktide mahus ja tegija teaduskonna/kolledži kulupõhises hinnas APhind.

Õpetajakoolitusega tegelevad teaduskonnad ja kolledžid leppisid kokku (dekaanide ja direktorite tasemel) spetsiifilise skeemi, kuidas jaotada ümber teatud osa õpetajakoolituse raha. Kokku lepitud skeem puudutab ainult neid teaduskondi ja kolledžeid, kes selles õpetajakoolituse moodulis osalevad. Summaarselt on tegu „nullsummamänguga“ – interdistsiplinaarse õppe raha kogumaht ülikoolis ei muutu.

Valdkonnasisene õppetöö.

Kõik valdkonnad leppisid kokku printsiibi, kuidas rahastatakse teaduskondade ja kolledžite vahelist õppetööd valdkonnas sees. Kõikide valdkondade jaoks oli ühine see, et arvestus tehakse iga ainepunkti osas nn sisse-välja põhimõttel, s.o ühele üksusele arvestatakse antud ainepunkti eest lisaraha ja sama summa lahutatakse teise üksuse rahast.

22


Humaniora ja socialia. Ainet õpetava struktuuriüksuse eelarvesse liitub plussmärgiga summa õpetava üksuse kulupõhise ainepunkti hinnas. Maha arvatakse sama summa üliõpilase „koduüksusest“.

Medicina. Sama, mis humaniora’s ja socialia’s, kuid arveldustele seati selline tõke, et kumbki valdkonna struktuuriüksus ei tohi interdistsiplinaarse rahastamise kokkuvõttes minna miinusesse.

Realia et naturalia. Valdkonnasisese ainepunkti hind on 27 eurot.

Valdkonnad teenivad interdistsiplinaarse õppetöö eest 2,201 miljonit eurot. Võrdluseks niipalju, et 2014. aasta eelarves finantseeriti interdistsiplinaarset õpet 2,576 miljoni euro ulatuses.

2015. aasta eelarve koostamisel eeldame, et interdistsiplinaarse töö maht teaduskondade ja kolledžite vahel jääb samale tasemele nagu tänavu. Reaalsed mahud kindlasti mõningal määral erinevad, kuid see ei too kaasa tegevustoetuse eelarve muutmist.

• Veerg 5 - rahvusvahelistumine.

Tartu Ülikool on pikka aega pidanud prioriteediks rahvusvahelistumist. Õppetöös tähendab see meie tudengite saatmist välisülikoolidesse ja välisõppijate vastuvõtmist meie ülikoolis. Sellist õppetööd on igal aastal ka toetatud. Kahel viimasel aastal on see tegevus olnud rahastatud tegevustoetuse rahast, mida ülikooli nõukogu jättis rektori korraldada. Nüüd on rahvusvahelistumise rahastamine õppetöös tagasi nõukogu vastutuses.

Õppetöö rahvusvahelistumisel on kaks rahastatavat gruppi: välisüliõpilased ja väliskülalisüliõpilased.

Nõukogu poolt kehtestatud eelarve koostamise põhimõtted sätestavad, et nõukogu poolt rahastatakse igat ainepunkti, mis antakse välisüliõpilasele 10 euro ulatuses. Siin on oluline teada, et 10 euro näol on tegu täiendava rahaga – õppetöö baasmaht saab rahastatud juba baasjaotuse tulbas. Võrdluseks – rektori korralduses on 2014. aastal vastav ainepunkti lisarahastus 7 eurot.

Väliskülalisüliõpilastele antud ainepunkte rahastatakse nõukogu poolt kulupõhises hinnas (vt APhind interdistsiplinaarse õppe rahastamise punktis), s.o iga teaduskonna ja kolledži jaoks tema oma hinnas. Külalisüliõpilaste eest reeglina keegi ei maksa, kuna tegu on valdavalt üliõpilaste vahetusprogrammidega, mistõttu kujutab see raha eelkõige väliskülalisüliõpilastega tehtava töö baasrahastamist.

• Veerg 6 – nõukogu täiendav toetus.

Pärast nelja esimese punkti rahastamist jäi nõukogul välja jaotamata 2,728 miljonit eurot. Selle raha jaotamine toimub eelarve koostamise põhimõtetega heaks kiidetud kolmes võtmes:

◦ osa rahast suunatakse oluliste eesmärkide täitmiseks, mis on püstitatud arengukavas 2020;

◦ osa rahast suunatakse madala finantseerimise tasemega üksuste finantseerimiseks;

◦ suurendatakse teaduskondade ja kolledžite rahastamist proportsionaalselt baasjaotusega.

Arengukavas püstitatud eesmärke toetavad kindlasti ka eelmistes punktides käsitletud teemad: lõpetamise efektiivsuse parandamine (väljendub baasfinantseerimise jaotuse indeksis), interdistsiplinaarse õppe toetamine ja rahvusvahelistumise toetamine õppetöös. Õppekvaliteedi edendamise raha on rektori käsutada ja seda kasutatakse õppekvaliteedi fondi kaudu.

Nõukogu täiendav toetus koosneb vastavalt kinnitatud põhimõtetele arengukava eesmärkide täitmise ja madalalt rahastatud õppekavade toetuse komponendist. Esimene omakorda hõlmab endas nelja meedet: palgatõusu meede, prioriteetsete õppekavade meede, muutuvkulude suurema arvestamise meede ning täiendav arengutoetus tegevuskava elluviimiseks. Avame järgnevalt kõigi nende komponentide ja meetmete sisu täpsemalt.

Arengukava eesmärkide täitmise komponent, palgatõusu meede.

Nõukogu on pidanud oluliseks siduda keskmise palga tõus akadeemilistes üksustes tegevustoetuse raha kasvuga.

23


Tartu Ülikool tahab olla palgaturu liider Eesti akadeemilises maailmas. Hea palk on ka oluline arengueesmärk. Meetme metoodikas lähtutakse baasjaotusest ning teaduskonna/kolledži keskmisest palgast kahel viimasel aastal. Keskmise palga muudu korrutis baasjaotusega annab täiendava jaotuse aluse.

Ühes teaduskonnas ja kahes kolledžis on keskmine palk langenud. Miinuskasvuga üksustele kehtestatakse palgatõusu meetme tulemuseks 0.

Samuti on oluline, et palgatõus oleks saavutatud tingimustes, kus struktuuriüksus peab kinni eelarvedistsipliinist. 2013. aasta lõpu seisuga olid eelarvega miinuses US, FL, KK ja LO. 2014.a septembri lõpu seisuga on antud finantsseisundi hinnangut „C“ järgmistele teaduskondade struktuuriüksustele: US, FL, KK ja LO. Seega ei kuulu need teaduskonnad finantseerimisele palgatõusu meetme alusel.

Viimasesse tulpa on mõõdikule rakendatud kaalu 0,5.

Teaduskond / kolledž Baasjaotus 2015

Palk 2012

Palk 2013 Muut Täiendava

jaotuse alus Täiendav

jaotus Usuteaduskond 125 685 1 135 1 128 -0,62% -775 0 Õigusteaduskond 2 028 186 1 546 1 593 3,04% 61 659 30 829 Arstiteaduskond 5 444 932 1 317 1 359 3,19% 173 642 86 821 Filosoofiateaduskond 1 984 749 1 080 1 120 3,70% 73 509 0 Kehakultuuriteaduskond 708 110 952 972 2,10% 14 876 0 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 3 371 240 1 189 1 243 4,54% 153 109 0 Majandusteaduskond 876 456 1 338 1 447 8,15% 71 400 35 700 Matemaatika-informaatikateadusk. 1 385 679 1 376 1 476 7,27% 100 703 50 351 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 357 753 1 227 1 307 6,52% 153 725 76 862 Euroopa kolledž 152 413 1 149 1 326 15,40% 23 479 11 739 Narva kolledž 965 417 870 864 -0,69% -6 658 0 Pärnu kolledž 986 604 1 073 1 068 -0,47% -4 597 0 Viljandi kultuuriakadeemia 2 565 287 947 980 3,48% 89 392 44 696 Kokku 22 952 511 903 465 336 998

Arengukava eesmärkide täitmise komponent, prioriteetsete õppekavade meede.

Haridus- ja teadusministeerium on teinud viimastel aastatel suuri jõupingutusi saavutamaks üliõpilaste huvi loodus- ja tehnoloogiavaldkonna õppekavade vastu. Üliõpilaste arv nendel õppekavadel on ülikoolide tulemusmõõdiku üks oluline komponent. Samuti on HTM omaltpoolt organiseerinud LTT valdkonna õppekavadel uutele õppijatele igakuised stipendiumid. Ülikooli nõukogu peab samuti ülimalt oluliseks tagada Eesti riigile LTT valdkonna õppijate ja lõpetajate arvu kasvu. Samuti on Tartu Ülikooli tulemuslepingus eraldi rõhutatud vajadust suurendada õppijate arvu arstiõppe õppekaval. Ka sotsiaalministeerium on teinud olulisi avaldusi sellel teemal, et saavutada arstiõppe õppijate arvu kasv – ühiskond vajab uusi arste.

Prioriteetsed õppekavad

TK KOOD ÕPPEKAVA N_AEG

Üliõpilaste arv õppekaval 01.10.2014

AR 80418 Arstiteadus 6 890 LO 83866 Arvutitehnika 3 129 LO 83376 Arvutitehnika 2 30 LO 2463 Bioloogia 3 123 LO 2596 Bioloogia 2 61 LO 80319 Biomeditsiin 2 34 LO 118117 Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika 2 28 LO 2466 Füüsika 3 108 LO 84703 Füüsika 2 29

24


LO 2464 Geenitehnoloogia 3 145 LO 2597 Geenitehnoloogia 2 68 LO 2450 Geograafia 3 79 LO 2576 Geograafia 2 60 LO 2470 Geoloogia 3 22 LO 2605 Geoloogia 2 21 LO 2468 Keemia 3 105 LO 2602 Keemia 2 38 LO 2947 Keskkonnakorraldus ja planeerimine 3 28 LO 2460 Keskkonnatehnoloogia 3 38 LO 2590 Keskkonnatehnoloogia 2 60 LO 100944 Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas 2 40 LO 2485 Materjaliteadus 3 38 LO 2627 Materjaliteadus 2 25 LO 3262 Ökoloogia ning elustiku kaitse 3 38 LO 3263 Ökoloogia ning elustiku kaitse 2 25 MT 2476 Informaatika 3 413 MT 2613 Informaatika 2 87 MT 2477 Infotehnoloogia 3 31 MT 2614 Infotehnoloogia 2 5 MT 100946 Küberkaitse 2 137 MT 2472 Matemaatika 3 61 MT 2608 Matemaatika 2 15 MT 2474 Matemaatiline statistika 3 63 MT 2611 Matemaatiline statistika 2 20 MT 100864 Tarkvaratehnika 2 112

Prioriteetsete õppekavade meetmes toetatakse teaduskonda 128,50 euroga iga õppija kohta prioriteetsel õppekaval. Üliõpilaste arv on võetud seisuga 01.10.2014.

Meetme tulemusel suunatakse arstiteaduskonda 114 365 eurot; loodus- ja tehnoloogiateaduskonda 176 303 eurot ning matemaatika-informaatikateaduskonda 121 304 eurot. Kokku teeb see meetme mahuks 411 972 eurot.

Arengukava eesmärkide täitmise komponent, muutuvkulude suurema arvestamise meede.

Nõukogu liige professor Toomas Asser tegi ettepaneku teha tegevustoetuse baasrahastamise juures muutus, kus vähendatakse õppekavade püsikulude osakaalu (50%-lt 30%-ni) ja suurendatakse muutuvkulude osakaalu (50%-lt 70%-ni).

Teaduskond / kolledž 50%(püsi) + 50%(muutuv)

30%(püsi) + 70%(muutuv)

Muutuvkulude suurem arvestamine

Usuteaduskond 330 054 327 470 0 Õigusteaduskond 2 409 989 2 393 283 0 Arstiteaduskond 6 829 665 6 927 557 97 892 Filosoofiateaduskond 5 112 541 5 077 823 0 Kehakultuuriteaduskond 863 626 859 787 0 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 5 510 388 5 466 425 0 Majandusteaduskond 1 421 515 1 405 889 0 Matemaatika-informaatikateaduskond 2 139 943 2 155 488 15 545 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 3 267 289 3 254 495 0 Euroopa kolledž 179 433 182 024 2 591 Narva kolledž 1 016 488 1 013 291 0 Pärnu kolledž 1 125 968 1 133 651 7 683 Viljandi kultuuriakadeemia 2 879 436 2 885 967 6 531 KOKKU 33 086 335 33 083 150 130 242

25


Eelarvekomisjon arutas seda ettepanekut oma 7. oktoobri koosolekul ja nõuandva kogu eelistus oli jääda baasjaotuse juures (s.o vektori Baas moodustamisel) praeguse 50%+50% juurde. Küll aga tehti ettepanek rakendada prof Asseri ettepanekut ühekordse meetmena. Finantsjuht esitas eelarvekomisjoni 7. oktoobri koosolekule arvutused, kus nõukogu poolt jaotatav raha oli arvutatud nii 50%+50% skeemi kui ka 30%+70% skeemi alusel. Meetmega toetatakse neid teaduskondi ja kolledžeid, kes oleksid „võitnud“ muutuvkulude suurema arvestamise skeemi korral. Toetuse suurus tagab teaduskondade/kolledžite rahastamisel alumise tabeli kahe tulba maksimaalse väärtuse.

Arengukava eesmärkide täitmise komponent, täiendava arengutoetuse meede tegevuskava elluviimiseks. Ülikooli nõukogu võttis oma 16. juuni 2014 otsusega nr 15 vastu ülikooli arengukava A2020 aastateks 2015–2020. Nõukogu loetles oma otsuses tegevussuunad, mille täitmiseks tegevuskavas sihid seatakse:

1. õppetegevuse arendamine; 2. teadustegevuse arendamine; 3. ettevõtlikkuse arendamine; 4. organisatsiooni arendamine; 5. eesti keele ja kultuuri ning rahvusliku kultuurivara säilitamine ja arendamine; 6. rahvusvahelistumise tõhustamine.

Arengukava 2015.a tegevuskava täpsustab: ◦ planeeritavad tegevused arengukava elluviimiseks 2015. aastal; ◦ kuidas plaanitud tegevusi läbi viiakse (nii metoodiliselt kui juhtimise ja vastutuse osas); ◦ kuhu ja mis ajaks on plaanis välja jõuda ning ◦ täiendava ressursivajaduse ja võimalikud allikad.

Tegevuskava kavand sisaldab lisaks ka ettepanekuid finantseerimisallikate kohta ning osundab teemadele, mille kohta rektor sõlmib nn tulemuskokkuleppeid teaduskondade ja kolledžite juhtidega arengukava elluviimiseks.

Rektoraadi liikmetelt, tugiüksustelt ning teaduskondadelt ja kolledžitelt saadud ettepanekute ja sisendite alusel koostati tegevuskava eelnõu aastaks 2015. Tegevuskava jaguneb viieks põhiosaks: (1) õppetegevuse arendamine; (2) teadustegevuse arendamine; (3) ettevõtlikkuse arendamine; (4) organisatsiooni arendamine; (5) eesti keele ja kultuuri ning rahvusliku kultuurivara säilitamine ja arendamine, mis vastavad arengukava eesmärkidele. Rahvusvahelistumise eesmärgid on otseselt seostatud põhitegevustega (eraldi välja toodud sulgudes märkega “rahvusvahelistumine”). Omaette plokina on välja toodud ka arengukava täitmise juhtimine.

Tegevuskava ei sisalda endas kõiki tugiüksuste ja akadeemiliste allüksuste poolt plaanitud tegevusi. Loomulikult on lisaks tegevuskavas kajastatule ka palju teisi ülikooli arengu jaoks olulisi tegevusi, mida viiakse korralisena ellu nii akadeemilistes üksustes kui tugiüksustes. Tegevuskavasse alategevuste valimisel lähtuti arengukava eesmärkide ja ülesannete alusel loodud tegevussuundadest, tegevuste eest vastutaja ettepanekutest, allüksuste juhtide sisenditest, ülikoolisisese koostöö vajadusest ning olulisusest ülikooli arengule.

26


Tegevus Alategevus 2015 Vastutaja Tulemus Tähtaeg Rahastamine 2015Rahastamine 2016+ tõukefondidest

1. Õppekavade reform Alatäitumusega õppekavade reform õppeprorektor

õppekavad liidetud, muudetud, koondatud, suletud vastavalt teaduskondadega/kolledžitega kokku lepitule 31.10.2015

nõukogu täiendav arengutoetus vastavalt teaduskonna/ kolledži tegevuskavale ei

2.Õppekavade reform (rahvusvahelistumine) Võõrkeelsete õppekavade avamine õppeprorektor

õppekavad avatud vastavalt teaduskondadega/kolledžitega kokku lepitule, välisturunduse strateegiad koostatud 31.12.2015

nõukogu täiendav arengutoetus vastavalt teaduskonna/ kolledži tegevuskavale osaliselt

3.

Ülikoolihariduse populariseerimine üldhariduskoolides

Üliõpilastele ja gümnasistidele ühtaegu sobivate (e)-kursuste väljatöötamine õppeprorektor Kursused on funktsionaalsed 31.12.2015 üldfond ei

4.Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine

Õppejõudude kollegiaalse tagasiside süsteemi käivitamine

õppeprorektor/elukestva õppe keskus

Õppejõudude kollegiaalne tagasiside süsteem käivitatud 31.12.2015 üldfond jah

5.Ülikoolisisese tasakaalustatud arengu tagamine

Põhimõtete loomine ja rakendamine valikute tegemisel lähtudes riikliku teadusrahastuse süsteemi muutustest, sh rahvusteaduste arengu tagamine teadusprorektor

Põhimõtted loodud ja rakendatud 30.06.2015 arengufondid ei

6.

Välise finantseerimise programmides eduka osalemise tagamine (rahvusvahelistumine)

Motiveeriva toetussüsteemi loomine projektide edukaks taotlemiseks teadusprorektor

Süsteemi põhimõtted loodud ja rakendatud 31.12.2015 arengufondid ei

7.Teadustaristu efektiivse kasutuse tagamine

Ühislaborite loomine, võimaluste kirjeldamine ja koostöö ning teenuste pakkumine teadusprorektor Ühislaborid loodud 31.12.2015

nõukogu täiendav arengutoetus vastavalt teaduskonna/ kolledži tegevuskavale jah

8.Süsteemse ettevõtlusõppe käivitamine

Programmi käivitamine ja tegevuste läbiviimine, teaduskondade ja kolledžite kaasamine

arendusprorektor/ette-võtlus- ja innovatsioonikeskus

Programm käivitatud, tegevused täidetud vastavalt tööplaanile 31.12.2015

tõukefondide vahendid; nõukogu täiendav arengutoetus vastavalt teaduskonna/ kolledži tegevuskavale jah

9.

Koostöö intensiivistamine ettevõtlussektoriga ja avaliku sektoriga (rahvusvahelistumine)

Töö välisriikide saatkondade, väliskoostöö organisatsioonide, välisettevõtete suunal arendusprorektor

Uued koostöösidemed ja koostöölepingud 31.12.2015 arengufondid ei

10.Tulemuspõhise rahastus- ja palgapoliitika väljakujundamine

Tulemuspõhise rahastusmudeli väljatöötamine finantsdirektor Rahastusmudel välja töötatud 30.06.2015 üldfond ei

11.Eri- ja ametialaste oskuste täiendamine Juhtide juhtimisoskuse arendamine kantsler

mentorluse mahu kasv; juhtimiskoolituse mahu kasv; juhtimise kvalieedi tõus 31.12.2015 üldfond osaliselt

12.

Toimekeskkonna parendamine ülikoolis ja Tartus (rahvusvahelistumine)

Keelebarjääride vähendamine välistöötajate ja välisüliõpilaste toimetuleku takistusena kantsler

Toimekeskkonnas inglise keeles hakkamasaamine paranenud, eesti keele individuaalõppe kiirkursused loodud 31.12.2015

üldfond, arengufond ei

13. IT-keskuse arendamineIT-keskuse planeerimine ning ettevalmistavad tegevused kantsler

ruumiprogramm kooskõlastatud, eelarve ja rahastusallikad teada, asukohavalik tehtud, eskiisprojekt valmis 31.12.2015 kapitalieelarve jah

14.

Eestikeelse oskussõnavara kasutamise ja arendamise edendamine

Riskide tuvastamine seonduvalt eestikeelse oskussõnavara arenguga, arenguplaanide koostamine ja rakendamine õppeprorektor

Riskide ilmnemisel plaanide koostamine ja rakendamine 31.12.2015

nõukogu täiendav arengutoetus vastavalt teaduskonna/ kolledži tegevuskavale ei

15.

Mäluasutuste arengu ning rahvusliku kultuurivara ja -pärandi uurimise ja säilimise toetamine

Muuseumide jätkusuutlike arengukavade koostamine ja rakendamine teadusprorektor arengukavad koostatud 31.12.2015 üldfond ei

16.Arengukava täitmise protsesside juhtimine

A2020 strateegiliste prioriteetide ja tulemusmõõdikute süsteemi loomine koostöös akadeemiliste ja tugiüksustega

arendusprorektor, rektoraadi büroo juhataja

Konsensuslik süsteem loodud ja kasutuses 31.03.2015 üldfond ei

17.EL struktuurifondide vahendite kasutamise ettevalmistamine

Ülikooli eduka osalemise suunamine ja tagamine EL2020 struktuurifondide vahendite programmides

rektoraadi büroo juhataja

võimalused kasutatud, riskid juhitud 31.12.2015 üldfond ei

Eesti keele ja kultuuri ning rahvusliku kultuurivara säilitamine ja arendamine

Arengukava täitmise juhtimine

Tartu Ülikool arengukava tegevuskava aastaks 2015: eelnõu

Õppetegevuse arendamine

Teadustegevuse arendamine

Ettevõtlikkuse arendamine

Organisatsiooni arendamine

27


Tegevuskavasse valitud tegevusi ja alategevusi iseloomustab kas uudsus, tugeva ja kiire muutuse vajadus või senise lähenemise muutmine sõltuvalt väliskeskkonna muutumisest.

Tegevused toimuvad üldjuhul pikema perioodi jooksul kui vaid 2015. aasta. Nende tegevuste raames on valitud alategevused, mis on olulised just 2015. aastal. Samas ka tegevuste nimekirja täpsustatakse igal aastal uuesti.

Tegevuskava viimases veerus (vt tabel lk 27) on välja toodud tegevuskava tegevuste jätkumise seotus tõukefondidega alates aastast 2016. On mitmeid tegevusi, kus 2015. aasta alategevused on ettevalmistavad tõukefondide kasutamiseks.

Tegevuskava sisaldab ka elluviimiseks vajalike rahastamisallikate ettepanekuid.

Üldfondi ja kapitalieelarve (viimase allika kasutamine puudutab IT-keskuse planeerimist ja ettevalmistavaid tegevusi) osas on 2015. a eelarve juba kindlate ettepanekutega.

Allika “arengufondid” all mõistetakse seniseid õppetegevuse ja teadustegevuse toetamise fonde ning arengufondi. Kavas on nende seni eraldi toiminud fondide kasutamist tugevamini seostada ning siduda arengukava eesmärkide täitmisega.

Süsteemse ettevõtlusõppe käivitamiseks on suur tõenäosus saada juba 2015. aastal toetust ka tõukefondidest.

Arengukava 2015. aasta tegevuskava täitmisel on nõukogu poolne võimalik alategevuste rahastamine välja toodud kui “nõukogu täiendav arengutoetus vastavalt teaduskonna/kolledži tegevuskavale”. Lisaks võivad teaduskonna ja kolledži tegevuskavad, mis on seotud ülikooli arengukava täitmisega, sisaldada endas tegevusi, mis üle-ülikoolilises tegevuskavas ei kajastu.

Rektor lepib dekaanide ja kolledžite direktoritega kokku 2015. aasta täiendava arengutoetuse kasutamise eesmärgid ja tegevused.

Täiendav arengutoetus kuulub teaduskondadele ja kolledžitele jaotamiseks möödunud õppeaasta tingüliõpilaste arvu alusel.

Teaduskond/kolledž Tingtudengid Toetus arengukava

tegevuskava täitmiseks Usuteaduskond 99 13 219 Õigusteaduskond 1 230 164 239 Arstiteaduskond 1 323 176 657 Filosoofiateaduskond 1 602 213 911 Kehakultuuriteaduskond 343 45 800 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 1 658 221 389 Majandusteaduskond 673 89 864 Matemaatika-informaatikateaduskond 748 99 879 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 1 981 264 518 Euroopa kolledž 65 8 679 Narva kolledž 419 55 948 Pärnu kolledž 557 74 375 Viljandi kultuuriakadeemia 538 71 838 Kokku 11 236 1 500 315

Madalalt rahastatud õppekavade komponent.

Rahandusosakond on aastaid arvutanud õppekavade maksumusi. Need analüüsid ja arvutused on kättesaadavad ülikooli siseveebis ja teemat on arutatud ülikooli valitsuses. 2015. aasta eelarve kontekstis anti ülikooli valitsuse poolt soovitus nõukogule – arvestada õppekavade maksumustega tegevustoetuse raha jaotamise juures. Õppekavade maksumuste (s.o maksumus lähtudes kinnitatud õppekavast) ja tegevustoetuse baasraha võrdlemine näitab, et rahastamise defitsiit on kuuel teaduskonnal, kuid kõikide kolledžite baasrahastamine on normaalsel tasemel (vt tabel lk 29). Finantsjuht on teinud arvutused kompenseerimaks

28


seda defitsiiti. Tabeli tulpadele ainult lühiselgitus. Tingtudengite arv on iga teaduskonna/kolledži jaoks kõikide tema üliõpilaste poolt viimase õppeaasta jooksul võetud ainepunktide arv jagatud 60-ga (60 ainepunkti on täisajalise tudengi täistöö ekvivalent). Baasrahastamise tase on Baas jagatud tingtudengite arvuga. Koefitsient õppekava maksumuse alusel, s.o ülikooli õppekava suhteline kallidus, kui õigusteaduskonna õppekavade maksumus lugeda ühikmaksumuseks. Tegelik tingüliõpilase maksumus on viidud samasse skaalasse. Baasrahastamise tase jagatud tingüliõpilase ühikhinnaga (1100,56 eurot) tingüliõpilase maksumuse koefitsient.

Teaduskond/kolledž Ting-

tudengid

Baas-rahastamise

tase (€)

Tegelik tingüliõpilase maksumuse koefitsient

Koefitsient õppekava

maksumuse alusel

Madalalt rahastatud õppekavad

Usuteaduskond 99 1 272 1,16 1,61 7 416 Õigusteaduskond 1 230 1 649 1,50 1,00 0 Arstiteaduskond 1 323 4 114 3,74 3,72 0 Filosoofiateaduskond 1 602 1 239 1,13 1,48 94 677 Kehakultuuriteaduskond 343 2 063 1,87 2,08 11 844 Loodus- ja tehnoloogiateadusk. 1 658 2 034 1,85 2,21 99 614 Majandusteaduskond 673 1 302 1,18 1,13 0 Matemaatika-informaatikatk. 748 1 854 1,68 1,84 19 450 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 1 981 1 190 1,08 1,43 115 219 Euroopa kolledž 65 2 354 2,14 1,25 0 Narva kolledž 419 2 306 2,10 1,47 0 Pärnu kolledž 557 1 772 1,61 1,19 0 Viljandi kultuuriakadeemia 538 4 768 4,33 2,70 0 Kokku 11 235 2 043 1,86 1,78 348 220

Madala finantseerimisega üksuste näol saavad täiendava rahastamise need teaduskonnad, kus baasrahastamine ei taga õppekava maksumuse finantseerimist. Kokku on jagatud selle meetme alt 348 220 eurot. Jaotus teaduskondade ja kolledžite vahel arvestab nii koefitsientide vahet kui ka tingüliõpilaste arvu. Tulemus on kantud järgmisse tabelisse.

Nõukogu täiendava toetuse jaotus on komponentide ja meetmete lõikes esitatud järgnevas kokkuvõtlikus tabelis:

Teaduskond/kolledž

Palgatõusu meede

Priori-teetsed

õppekavad

Muutuv-kulude suurem

arvestamine

Täiendav arengu-toetus

Madalalt rahastatud õppekavad

Nõuk

Usuteaduskond 0 0 0 13 219 7 416 20 635 Õigusteaduskond 30 829 0 0 164 239 0 195 068 Arstiteaduskond 86 821 114 365 97 892 176 657 0 475 735 Filosoofiateaduskond 0 0 0 213 911 94 677 308 588 Kehakultuuriteaduskond 0 0 0 45 800 11 844 57 644 Loodus- ja tehnoloogiateadusk. 0 176 303 0 221 389 99 614 497 306 Majandusteaduskond 35 700 0 0 89 864 0 125 564 Matemaatika-informaatikatk 50 351 121 304 15 545 99 879 19 450 306 529 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 76 862 0 0 264 518 115 219 456 599 Euroopa kolledž 11 739 0 2 591 8 679 0 23 009 Narva kolledž 0 0 0 55 948 0 55 948 Pärnu kolledž 0 0 7 683 74 375 0 82 058 Viljandi kultuuriakadeemia 44 696 0 6 531 71 838 0 123 065 Kokku 336 998 411 972 130 242 1 500 316 348 220 2 727 748

29


• Veerg 10 – ülikooli poolt finantseeritavate üliõpilaste kompensatsioon.

• Veerg 11 – on toetatud neid teaduskondi, kus 30.09.2014 seisuga töötavad tõukefondidest toetatud strateegilised professorid, toetuse suurus on 25% nende tööjõukuludest:

◦ FL – skandinavistika professor Per Daniel Sävborg, soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp; ◦ AR – meditsiinitehnoloogia professor Jyrki Tapio Heinämäki; ◦ LO – bioloogilise füüsika professor Jörg Pieper; ◦ MJ – rahvusvahelise turunduse professor Jorma Antero Larimo; ◦ MT – andmeturbe professor Dominique Unruh; ◦ SH – Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Viacheslav Morozov.

• Veerg 12 – sisaldab järgnevaid sihttoetusi:

◦ filosoofiateaduskonnale kompenseeritakse 50% Jakobi 2 üleülikoolilise auditooriumi arvestuslikest kuludest 10 000 eurot; 25 000 eurot vabade kunstide professori tööjõukuludeks; eetikakeskust toetatakse 40 000 euroga;

◦ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnale vajalike ruumide üüriks Vanemuise 21 aadressil 42 000 eurot ja Vanemuise 46 üleülikoolilise auditooriumi 50% arvestuslike kulude katteks 15 000 eurot; LTT stipendiumideks 41 200 eurot;

◦ sotsiaal- ja haridusteaduskonda toetatakse Pedagogicumi ülalpidamisel 40 000 euroga; ◦ majandusteaduskonnale ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust toetatakse 40 000 euroga; ◦ matemaatika-informaatikateaduskonnale LTT stipendiumideks 10 000 eurot. Selles veerus on tunnustamisteks arvestatud järgnevaga: ◦ parimat õpetavat struktuuriüksust toetatakse 30 000 euroga; ◦ struktuuriüksusi, kus töötab aasta õppejõu auhinnaga tunnustatud õppejõud, toetatakse 5000 euroga; ◦ strukfuuriüksusi, kus töötab aasta programmijuhi auhinnaga tunnustatud programmļuht, toetatakse 1500

euroga iga programmijuhi kohta.

• Veerg 13 – õppetegevuse toetuse fond.

Nimetatud raha eraldab rektor teaduskondadele ja kolledžitele õppetegevuse kvaliteedi kindlustamise meetmete rakendamiseks teaduskondade ja kolledžite tegevuskavade alusel ning muude konkreetsete õppetegevusega seotud tegevuste rahastamiseks hiljemalt 31.03.2015.

30

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri Tegevustoetuse jaotus

Baasjaotus õppetöö

rahastamiseks

Tulemus-lepingus f ikseeritud summad

Inter-distsiplinaarne

õpe

Õppetöö rahvusvahelis-

tumine

Nõukogu täiendav toetus

Nõukogu kokku 2015

Nõukogu 2014 Kasv

Ülikooli moodustatud õppekohad

Strateegiliste professorite

toetus

Sihttoetused ja

tunnustamised

Õppetegevuse kvaliteedi tagamine

Rektor kokku

KOKKU 2015

KOKKU 2014 Kasv

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17N - nõukogu 16.06.2014 otsus nr 12,

R - rektori 24.09.2014 korraldus nr 412RE N 7.1-7.2 N 7.3-7.6 N 7.7 N 7.8 N 7.9 R 5.1 R 5.2 R 5.3-5.11,

R 6.1-6.3R 7

Akadeemilised üksusedHumanioraUsuteaduskond 125 832 63 950 119 089 2 603 20 635 332 109 263 881 25,9% 0 332 109 267 696 24,1%Filosoofiateaduskond 1 982 610 1 743 995 851 742 258 751 308 588 5 145 686 4 467 038 15,2% 16 417 14 765 75 000 106 182 5 251 868 4 941 130 6,3%Viljandi kultuuriakadeemia 2 569 713 14 000 53 643 15 631 123 065 2 776 052 2 626 758 5,7% 0 2 776 052 2 628 921 5,6%Humaniora kokku 4 678 155 1 821 945 1 024 474 276 985 452 288 8 253 847 7 357 677 12,2% 16 417 14 765 75 000 0 106 182 8 360 029 7 837 747 6,7%

MedicinaArstiteaduskond 5 433 659 550 248 282 807 61 635 475 735 6 804 084 6 131 254 11,0% 2 678 10 010 12 688 6 816 772 6 204 027 9,9%Kehakultuuriteaduskond 708 732 73 532 0 6 411 57 644 846 319 793 649 6,6% 0 846 319 868 902 -2,6%Medicina kokku 6 142 391 623 780 282 807 68 046 533 379 7 650 403 6 924 903 10,5% 2 678 10 010 0 0 12 688 7 663 091 7 072 929 8,3%

Realia et naturaliaLoodus- ja tehnoloogiateaduskond 3 370 687 1 537 623 145 499 53 001 497 306 5 604 116 5 186 766 8,0% 6 424 7 257 98 200 111 881 5 715 997 5 323 824 7,4%Matemaatika-informaatikateaduskond 1 383 545 276 647 292 824 40 632 306 529 2 300 177 1 903 897 20,8% 8 053 10 000 18 053 2 318 230 1 942 612 19,3%Realia et naturalia kokku 4 754 232 1 814 270 438 323 93 633 803 835 7 904 293 7 090 663 11,5% 6 424 15 310 108 200 0 129 934 8 034 227 7 266 436 10,6%

SocialiaÕigusteaduskond 2 028 186 106 052 65 496 27 719 195 068 2 422 521 1 557 535 55,5% 3 059 3 059 2 425 580 1 586 235 52,9%Majandusteaduskond 876 456 161 818 234 239 70 121 125 564 1 468 198 1 107 589 32,6% 1 122 5 254 40 000 46 376 1 514 574 1 172 569 29,2%Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 357 525 315 045 188 746 78 329 456 599 3 396 244 2 655 028 27,9% 5 608 6 442 40 000 52 050 3 448 294 2 782 202 23,9%Euroopa kolledž 153 103 2 000 -12 120 23 423 23 009 189 415 149 966 26,3% 0 189 415 180 968 4,7%Narva kolledž 965 417 10 000 -46 506 690 55 948 985 549 965 827 2,0% 0 985 549 967 498 1,9%Pärnu kolledž 986 902 14 000 25 553 11 017 82 058 1 119 530 823 812 35,9% 0 1 119 530 836 568 33,8%Socialia kokku 7 367 589 608 915 455 408 211 299 938 246 9 581 457 7 259 757 32,0% 9 789 11 696 80 000 0 101 485 9 682 942 7 526 040 28,7%

Täiendava finantseerimise vahendid 0 0 0 65 000 1 015 711 1 080 711 1 080 711 810 848 33,3%Arengufond 0 0 627 000 0 0 627 000Akadeemilised üksused kokku 22 942 367 4 868 910 2 201 012 649 963 2 727 748 33 390 000 29 260 000 14,1% 35 308 51 781 328 200 1 015 711 1 431 000 34 821 000 31 141 000 11,8%

Kapitalieelarve 3 195 900 3 195 900 2 800 000 14,1% 3 195 900 2 913 804 9,7%

AsutusedRaamatukogu 1 743 000 1 743 000 1 375 794 26,7%Muuseum 510 000 510 000 416 422 22,5%Loodusmuuseum ja botaanikaaed 537 000 537 000 439 263 22,3%Teaduskool 53 000 53 000 29 668 78,6%MTÜ TÜ Akadeemiline Spordiklubi 724 000 724 000 535 446 35,2%MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 182 000 182 000 148 932 22,2%Asutused kokku 3 749 000 3 749 000 2 945 525 27,3%

Tugistruktuur 5 234 100 5 234 100 5 207 394 0,5%

Reservfondid 700 000 700 000 700 000 0,0%

Kokku 22 942 367 4 868 910 2 201 012 649 963 5 923 648 36 585 900 32 060 000 14,1% 35 308 51 781 328 200 1 015 711 11 114 100 47 700 000 42 907 723 11,2%

31


8. Palgad aastal 2015 Palgaotsused teeb iga struktuuriüksuse juht vastavalt struktuuriüksuse finantsvõimalustele kooskõlas palgaeeskirjaga.

Keskmiste palkade areng Eesti riigis ja ülikoolis viimastel aastatel ja prognoos 2014. aastaks on esitatud järgmises tabelis. Tabelis esitatud andmete allikad on statistikaamet ja ülikooli rahandusosakond. Prognoosid tuginevad rahandusministeeriumi ja ülikooli rahandusosakonna andmetele.

Aasta Riigi

keskmine palk (euro)

Tartu Ülikooli keskmine palk

(euro)

TÜ keskmise suhe riigi keskmisse

2009 784 1 060 135,2% 2010 792 1 109 140,0% 2011 839 1 157 137,9% 2012 887 1 199 135,1% 2013 949 1 246 131,3%

2014* 1 005 1 295 128,9% 2015* 1 066 1 347 126,3%

* - prognoosid Ülikooli palga suhe riigi keskmisse palka näitab vähenemist. Pärast 2009. aastat andis panuse tõusu tõukefondide vahendite kasv ning haridusraha väiksem kärbe riigieelarves võrreldes ülejäänud valdkondadega. Seejärel on aga suhe järjekindlalt langenud – ülikoolis on keskmine palk küll kasvanud ja konkurentsivõimekust tähtsustatakse kõrgelt, aga riigi keskmine palgakasv on olnud jõudsam, ülikool on jäänud tagaajaja rolli.

Keskmise palga mõjutegureid on muudetud nii riiklikul kui ka ülikooli tasandil. 2014. aastal toimus riikliku miinimumpalga määra tõus 320-lt eurolt 355-le eurole. Alates aastast 2015 saab selleks olema 390 eurot. Riiklik miinimumpalga määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt ja see on kohustuslik ka Tartu Ülikoolile.

Riigieelarve eelnõud kokku kirjutades lähtus Vabariigi Valitsus seisukohast: tulumaksumäär väheneb järgneval aastal 21%-lt 20%-le ning tulumaksuvaba tulu tõuseb 1 848 euroni aastas ehk 154 eurot kuus (2014. oli see 144 eurot kuus, mis teeb aastale laiendatud määraks 1 728 eurot).

Töötuskindlustusmakse määr langeb alates 01.01.2015st praeguselt 3,0%lt 2,4%le, s.h 1,6% töötaja kohustusena (seni 2,0%) ja 0,8% tööandja kohustusena (seni 1,0%).

Palgaaste 31.12.2013 Alates

01.01.2014 Alates

01.04.2014 Muutus 1 320 355 355 0% 2 330 - - - 3 340 380 380 0% 4 400 400 460 15% 5 490 490 570 16% 6 700 700 810 16% 7 800 800 920 15% 8 870 870 1000 15% 9 1070 1070 1250 17%

10 x 1200 1380 15% 11 (10) 1400 1400 1610 15%

12 x 2000 2300 15%

- 32 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri Iga muutus riikliku alampalga määras toob kindlasti kaasa korrigeerimise vajaduse ka ülikooli palgaastmete miinimumtasude määrades. Viimane selline leidis aset ja rakendus alates 01.04.2014st (vt. eelnev tabel).

Ülikoolis töötab pidevalt palgakomisjon töötajate tasustamise küsimustega, lõplikud otsused langetab palgamuutusteks rektor. Tulenevalt teadmisest, et uuest aastast riiklik miinimumpalk tõuseb, on oodata taas ülikoolisiseste palgaastmete miinimummäärade ümbervaatamist.

9. Tartu Ülikooli laenutegevus ja ehitusinvesteeringud lähiaastatel

Kinnisvaraosakonna poolt koostatud ning rektoraadi, valitsuse ja nõukogu poolt läbi vaadatud (ennekõike 2015. aasta osas) olulised investeeringud ehitustöödeks on allolevas tabelis. Kõik arvud selles tabelis on prognoosid. Arvutused investeeringute mahtude osas on teinud ülikooli kinnisvaraosakonna töötajad, kes omavad head ülevaadet kinnisvaraturust ja seal valitsevatest ehitus-remonditööde hindadest.

Kapitalieelarve potentsiaalsed investeeringud

(eurodes)

Tööde nimetus 2015 2016 2017 2018

1Lossi 25, muuseum (päästeameti nõuete täitmine, evakuatsiooni ja tuletõkketsoonide tagamine, sisemised ehitustööd)

500 000 120 000

Narva 89 üliõpilaselamu (konstruktsioonide tugevdamine, fassaadi soojustamine, katuse vahetus, akende vahetus)

370 000 180 000

Narva 89 (erinevad siseremonditööd ja ümberehitused) 350 000 Narva 89 (eriosade uuendamised) 200 000

3 Raatuse 22 üliõpilaselamu (1. korruse parendustööd, II etapp) 350 000 IT-kompetentsikeskus (arhitektuurikonkurss ja projekteerimine) 315 000 200 000 IT-kompetentsikeskus (ehitamine) 5 500 000 9 300 000 7 500 000 Peahoone (päästeameti nõuete täitmine - 1. korruse remonditööd: peatrepp, fuajee, väljapääsud, tuletõketsoonid ja 3. korruse kahe ruumi remont)

285 000

Peahoone (auditooriumite, keskosa ja lõunatiiva remonditööd koos ventilatsiooni- ning küttesüsteemi väljaehitamisega)

615 000

6Ülikooli 16, filosoofiateaduskond (katuse vahetus ja seinte tugevdamised)

280 000

7 Ülikooli 18a / 20, tugistruktuur (katus ja küttesüsteemi renoveerimine) 210 000 150 000 8 Vanemuise 46 (küttesüsteemi renoveerimine) 385 000

9Lossi 3, filosoofiateaduskond (ventilatsioonisüsteemi renoveerimine, erinevad siseremonditööd)

200 000 1 250 000 200 000

10 Raamatukogu (kapitaalremont) 3 150 000 3 400 000 3 400 000 11 Jakobi 1, arhiiv (evakuatsioon ja erinevad siseremonditööd) 230 000 12 Lossi 38, muuseum (projekteerimine, erinevad siseremonditööd) 220 000 13 Riia 23, LOMR (küttesüsteemi vahetus, ruumide remonditööd) 130 000

Nooruse 7 üliõpilaselamu (akende ja uste vahetused) 120 000 Nooruse 7 (ventilatsioonisüsteemi ehitus) 350 000 Nooruse 7 (fassaad koos soojustusega ja evakuatsioonitrepid) 550 000 Kokku 2 895 000 11 600 000 14 065 000 11 450 000

5

2

14

4

Oluline lähteinfo:

1. Võttes aluseks ülikooli nõukogu poolt vastu võetud 2015. aasta eelarve koostamise põhimõtted ja riigieelarve eelnõu 2015. aastaks, on planeeritud suunata tegevustoetuse lepingust kapitalieelarve tuludeks 3 195 900 eurot ning teadusasutuste baasfinantseerimisest 272 729 eurot.

2. Ülikool plaanib võtta netodividende osaühingust TÜ Tamme Apteek summas 24 000 eurot. 3. 2015. aasta plaanides on müüa kinnistu Ravila 17. 4. Tartu linna toetust summas 63 912 eurot kasutame spordihoone Ujula 4 ehituseks võetud laenu

tagasimakseks.

- 33 -


5. Ülikool ja MTÜ Tartu Üliõpilasküla on sõlminud üliõpilaselamute üürilepingu, mille järgi tasub üliõpilasküla üürimakseid summas 700 000 eurot aastas.

6. Kehtivate laenulepingute järgi tuleb ülikoolil 2015. aastal maksta pankadele tagasi varem võetud investeerimislaene summas 3 029 000 eurot. Laenuintresside ja teenustasude tasumiseks on planeeritud 220 000 eurot.

Lähtudes eelnevast, on ülikoolil võimalik kasutada järgmine aasta kapitalieelarve investeeringuteks 1,71 miljonit eurot ilma täiendavat laenu võtmata. See maht võimaldab rahastada viis esimest positsiooni tabelist „Kapitalieelarve potentsiaalsed investeeringud“, seda küll väikse mööndusega. Nimelt, Lossi 25 (ajaloomuuseum) vajaliku remondi rahaline väärtus päästeameti ettekirjutise likvideerimiseks on ca 620 tuhat eurot. Kuna see vajab põhjalikku ehitusprojekti, siis remonditöödeni jõutakse sügisel 2015, tööde kestus on 4–5 kuud. Ülikooli likviidsus ja eelarveregulatsioonid võimaldavad investeeringu jaotada kahe aasta vahel vastavalt vajadusele.

Selgitame järgnevalt nende viie objekti valiku põhjuseid.

IT-kompetentsikeskus on ülikooli jaoks väga kõrge prioriteetsusega uusehitus. Lossi 25 ja peahoone kohta on päästeamet teinud ettekirjutuse (eelkõige tuleohutuse osas), mille mittetäitmine võib viia kuni hoonete sulgemiseni. Üliõpilaselamu Raatuse 22 esimene korrus sai käesoleval aastal remonditud pooles mahus ja tuleval aastal on mõistlik viia remonditööd lõpuni. Üliõpilaselamu Narva 89 seiskord on ülikooli hoonetest ilmselt kõige halvem ja selle normaalsesse seisukorda viimine on hädatarvilik.

Ülejäänud neli objekti 2015. aasta potentsiaalsete investeeringute tulbast vajavad ilmtingimata kordategemist. Kantsleri hinnangul on objektid 6 (Ülikooli 16) ja 7 (Ülikooli 18a, Ülikooli 20) sellised, kus tööd tuleb ilmtingimata ära teha 2015. aasta jooksul. Objekt 8 (Vanemuise 46) kannatab aastast edasilükkamist, avariilise iseloomuga tööd kaetakse jooksva remondi eraldisest. Objekti 9 (Lossi 3) investeerimisvajadus täpsustub filosoofiateaduskonna kolimisplaani ja Ülikooli 17 õppehoone vabastamise järel.

Ülikooli 16 remont vajab hinnanguliselt 280 tuhat eurot. Olemas on reaalsed katteallikad 2014. aasta eelarves: 201 tuhat eurot kinnisvara müügi enamlaekumine, MTÜ Tartu Üliõpilasküla poolt tasutavate üürimaksete enamlaekumine 20 tuhat eurot ja 59 tuhande euro võrra on võimalik vähendada intressimaksete eelarvet. Ülikooli 16 remondi rahastamise otsus tehti ülikooli nõukogu 27.10.2014 istungil.

Ülikooli 18a/Ülikooli 20 vajab hinnanguliselt 210 tuhat eurot. Tänase info põhjal võib väita, et ülikool tegi õppe- ja töökeskkonna meetme objektidele omafinantseeringut suuremas summas, kui oli vaja – 157 tuhat eurot. See summa on nõukogul võimalik ümber suunata aprillis 2015, kui kinnitatakse 2014. aasta eelarve täitmise aruanne ja tehakse otsused eelarvejääkide edasikandmise kohta. Hinnangulise maksumuse ja katteallika vahe, 53 tuhat eurot, ei ole väga suur ning seetõttu objekti töössevõtmine pole takistatud. Pärast tegelikult vajaliku summa selgumist (riigihange, 2015. aasta algul) on kindlasti võimalik otsad kokku siduda.

- 34 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri KAPITALIEELARVE LAEKUMISED Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2011 2012 2013 2014 20151. Riiklik finantseerimine 0 304 558 0 0 02. Laekumine põhieelarvest 2 803 299 3 100 865 3 225 229 3 598 717 3 468 6293. Investeerimislaen 5 400 000 0 0 1 568 000 04. Finantstulud 103 637 37 682 2 560 25 000 26 4595. Laekumine kinnisvara müügist 646 745 2 144 500 4 225 150 800 000 700 0006. Tartu linn 84 747 84 749 63 912 64 000 63 9127. Tõukefondid 359 755 6 477 644 16 537 705 6 148 235 08. Laekumine MTÜ Tartu Üliõpilaskülast 726 592 669 583 701 744 700 000 700 0009. Muud tulud 606 637 945 637 1 687 507 1 229 647 0

LAEKUMISED KOKKU 10 731 413 13 765 218 26 443 806 14 133 599 4 959 000

KULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve2011 2012 2013 2014 2015

1. Laenude teenindamine ja kustutamine1.1. Laenude kustutamine 2 251 608 2 635 820 3 091 013 2 979 400 3 029 0001.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 433 700 413 002 248 250 281 088 220 000

Kokku 2 685 308 3 048 821 3 339 263 3 260 488 3 249 0002. Investeeringud objektidele

2.1. Lossi 25 (Ajaloomuuseum) 390 0002.2. Narva mnt 89 370 0002.3. Raatuse 22 0 0 0 285 000 350 0002.4. IT-kompetentsikeskus 315 0002.5. Peahoone 0 198 221 982 105 0 285 0002.6. Füüsikum 233 539 2 643 394 10 607 800 6 364 9182.7. Siirdemeditsiinikeskus 81 255 2 517 531 5 814 108 1 893 1932.8. Vana-Anatoomikum 0 0 106 164 930 0002.9. Lossi 3 0 0 0 400 0002.10. Pepleri 14 0 0 0 320 0002.11. Botaanikaaed 0 0 0 470 0002.12. Raamatukogu 4 680 197 585 344 077 210 0002.13. Näituse 2 21 352 122 707 2 118 553 02.14. Vanemuise 46 26 578 179 748 1 357 118 02.15. Õppe- ja töökeskonna meetme objektid 166 478 830 610 179 02.16. Narva mnt 25 0 27 473 27 602 02.17. Narva kolledž 2 893 703 6 027 318 -270 02.18. Lossi 36 3 758 556 686 627 0 02.19. Struve maja ja tõllakuur 0 208 755 0 02.20. Ülikooli 16 0 200 000 0 02.21. Jakobi 2 4 016 695 0 0 02.22. Tähetorn 367 176 0 0 02.23. Nooruse 7 203 393 0 0 02.24. Keemiahoone 59 476 0 0 0

Kokku 11 666 568 13 488 189 21 967 436 10 873 111 1 710 000KULUD KOKKU 14 351 876 16 537 011 25 306 699 14 133 599 4 959 000

- 35 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri Ülikool on vähendanud oma laenuportfelli mahtu alates 2011. aasta lõpust ja teeb seda ka 2015. aastal.

Tartu Ülikooli laenukohustused miljonites eurodes aastalõpu seisudega Laenuportfelli jagunemine objektide vahel seisuga 31.12.2014

Laenu võtmise aasta Objekt Summa

(euro) 2003, 2004 Vanemuise 46, loodus- ja tehnoloogiateaduskond 659 230

2004 Näituse 13a, õigusteaduskond 440 000 2004, 2014 Botaanikaaed 530 000

2004 Küütri 2, filosoofiateaduskond 171 000 2004 Narva kolledž (vana hoone) 160 000 2004 Peahoone 160 000 2007 Ujula 4, spordihoone 1 775 359 2008 Chemicum 2 150 000

2008, 2011 Lossi 36, sotsiaal- ja haridusteaduskond 1 906 448 2010 Nooruse 1, tehnoloogiainstituut, farmaatsiainstituut 2 140 000 2010 Physicum 275 000

2010, 2011 Philosophicum 2 600 000 2010, 2011 Ravila 14a, siirdemeditsiinikesus 525 000

2014 Vana anatoomikum 800 000 2014 Lossi 3, filosoofiateaduskond 400 000 2014 Raamatukogu 68 000

Kokku 14 760 037

- 36 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri Ülikooli eelarve struktuur:

TOETUSTE EELARVE PÕHIEELARVE KAPITALIEELARVE

KOONDEELARVE

ÜLDFOND

TEGEVUSVALDKONNAD

SOCIALIAÕigusteaduskondMajandusteaduskondSotsiaal- ja haridusteaduskondEuroopa kolledžNarva kolledžPärnu kolledžÜlikooli muuseum

HUMANIORAUsuteaduskondFilosoofiateaduskondViljandi kultuuriakadeemia

MEDICINAArstiteaduskondKehakultuuriteaduskondEesti geenivaramu

REALIA ET NATURALIALoodus- ja tehnoloogiateaduskondMatemaatika-informaatikateaduskondLoodusmuuseum ja botaanikaaed

ASUTUSED

RaamatukoguTeaduskoolMTÜ-d

TUGIÜKSUSED

Rektoraadi bürooÕppeosakondElukestva õppe keskusÜliõpilasesindusTeadus- ja arendusosakondKantseleiPersonaliosakondTurundus- ja kommunikatsiooniosakondKinnisvaraosakondInfotehnoloogia osakondRahandusosakond

Vastavalt ülikooli põhitegevustele – õppe- ja teadustööle, kujuneb ka ülikooli eelarve. Õppetulud kujutavad endast riiklikku hariduskulude tegevustoetust (endine riiklik koolitustellimus), tasulise taseme- ja täiendusõppe tulusid ning õppetegevuse toetamiseks saadud vahendeid (põhiliselt tõukefondidest). Teadustulud moodustuvad riigi poolt toetatavatest uurimistoetustest (institutsionaalsed ja personaalsed) koos infrastruktuurikulude kompenseerimisega, teadus- ja arendustöölepingutest, teadusasutuste baasfinantseerimisest, tõukefondidest finantseeritavate projektide vahenditest ning eraldistest riiklikest programmidest.

Ülikooli töö koordineerimiseks, ruumide haldamiseks, teaduskondade ja asutuste vaheliste ühiste arengu- ja tööprojektide realiseerimiseks on loodud tugistruktuur. Tugistruktuuri finantseeritakse põhiliselt üldfondist, kuhu tehakse eraldisi kõikidelt ülikooli tuludelt. Samuti finantseeritakse üldfondist ülikooli asutusi, mis teenivad Eesti ühiskonna huvisid – raamatukogu, teaduskool, muuseumid ja botaanikaaed.

- 37 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve __________________________________________________________________________Finantsstrateegia


OTSUS nr 26 Tartu 30. aprill 2010. a

Tartu Ülikooli finantsstrateegia 2015. aastani

Võttes aluseks ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 3 ja Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 2,

Tartu Ülikooli nõukogu o t s u s t a b

kinnitada Tartu Ülikooli finantsstrateegia 2015. aastani. I. OLUKORRA KIRJELDUS 1. Tartu Ülikooli suurim lepingupartner on Eesti riik, kellega sõlmitud lepingud moodustavad ülikooli tuludest ligi 65%.

2. Tartu Ülikooli infrastruktuuri arengut ja teadusaparatuuri oste toetatakse suurel määral Euroopa Liidu tõukefondide rahast.

3. Eesti riigi ülikoolihariduse finantseeringud moodustavad riigi sisemajanduse koguproduktist palju väiksema osa kui OECD riikidel. 2006. aastal kiitis Riigikogu heaks kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015, kuid see pole taganud ülikoolihariduse konkurentsivõimelist riiklikku rahastamist.

4. 2007. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2007–2013 „Teadmistepõhine Eesti“. Riiklik teaduse rahastamine on paranenud, aga rahastamise kasvutempo ei vasta strateegias sätestatule.

5. 2009. aastal vähendas riik kahel korral üliõpilaskoha baasmaksumust (3,0% ja 4,0%), samuti kärpis riik teadustegevuse finantseerimist. Aastal 2010 kärpis riik üliõpilaskoha baasmaksumust 9,1%. Samuti vähenes teadustegevuse finantseerimine sõltuvalt tegevusest 3,0–9,1%.

6. Tööjõukulud on viimastel aastal moodustanud ülikooli kuludest 50–53%.

7. Tartu Ülikooli piisavalt range finantspoliitika on hoidnud ülikooli kulude ja tulude suhte allpool 95% taset. II. EESMÄRGID 8. Finantsstrateegia toetab ülikooli missiooni, visiooni ja arengukavas aastani 2015 püstitatud eesmärkide saavutamist.

9. Ülikool tagab oma töötajatele konkurentsivõimelised palgad ning loob eeldused ja tagab vahendid heatasemelise töökeskkonnaga organisatsiooni arenguks.

10. Ülikooli tulude kasvutempo on suurem kui Eesti riigi sisemajanduse kogutoodangul.

11. Ülikooli arengukava eesmärkide saavutamiseks panustab ülikool arengufondi igal aastal kasvavas mahus.

12. Eelarve koostamisel juhindutakse eesmärkidest, mis tagavad tulemuse, et igal aastal on ülikooli majandusaasta aruande näitajates täidetud järgmised tingimused:

12.1. ülikooli netovara osakaal bilansis on vähemalt 75%; 12.2. ülikooli laenukoormus on alla 25% ülikooli aasta tuludest; 12.3. kulude ja tulude suhe jääb alla 98%; 12.4. ülikooli rahavood majandustegevusest on igal aastal positiivsed ja aastate 2009–2015 koondsumma ületab sama perioodi põhivara kulumi.

- 38 -


III. TEGEVUSSUUNAD 13. Eesmärkide saavutamiseks koondab ülikool oma finantspoliitika nelja tegevussuunda:

13.1. tulude suurendamine ja mitmekesistamine; 13.2. kokkuhoiumeetmete rakendamine; 13.3. üldkulupoliitika järjepidev juhtimine; 13.4. finantsjuhtimise tõhustamine.

TULUDE SUURENDAMINE JA MITMEKESISTAMINE 14. Ülikooli tulude kasvuks suurendatakse oluliselt erasektori ja rahvusvaheliste fondide rahastamise osakaalu ülikooli eelarves. Ülikool loob struktuuriüksustele majandamistingimused ja töötajatele motivatsiooniskeemid, mis tagavad töötajate huvi

14.1. suurendada ülikooli tulusid Euroopa Liidu programmide raha kaasamisega; 14.2. suurendada ülikooli tulusid erasektori raha kaasamisega teadustegevusse.

15. Professorite, juhtivteadurite, vanemteadurite ja asutuste direktorite tagasivalimisel või atesteerimisel arvestatakse tulemuslikkust teadus- ja arenduslepingute hankimisel ja täitmisel.

16. Õppekvaliteedi tagamiseks suurendatakse õppeteenustasusid vastavalt õppekulude kasvule.

17. Ülikool panustab elukestva õppe arengusse. Ülikooli tulud täiendusõppest kasvavad palju kiiremini kui tulud tasemeõppest.

18. Ülikooli töötajad väldivad ülikoolile konkurentsi osutamist tegevusvaldkondades, mis kuuluvad ülikooli põhitegevuste hulka.

19. Ülikool soosib oma töötajate tegutsemist väljaspool ülikooli, kui see loob lisaväärtust töötajale ja ülikoolile või tugevdab ülikooli ja ühiskonna sidet. KOKKUHOIUMEETMETE RAKENDAMINE 20. Akadeemiliste töötajate tegelik töökoormus viiakse vastavusse töölepingujärgsete kohustustega, st struktuuriüksuse juhid tagavad akadeemiliste töötajate õiglase panuse õppetöös, teadustöös ja administratiivtöös.

21. Ülikool reorganiseerib ebaefektiivselt töötavad struktuuriüksused.

22. Ülikoolis rakendatakse aktiivseid meetmeid tegevuste ja ressursside killustatuse vähendamiseks ja vältimiseks.

23. Kontaktõppe ja iseseisva töö vahekordade planeerimisel arvestatakse ressursside optimaalse kasutamise vajadusega. Väikeste rühmade avamine on õigustatud ainult iseseisva töö osakaalu suurendamisel.

24. Ülikool võõrandab ülikooli põhikirjaliseks tegevuseks mittevajaliku vara. ÜLDKULUPOLIITIKA JÄRJEPIDEV JUHTIMINE 25. Üldfond on rahaliste vahendite fond, mis moodustatakse eesmärgiga

25.1. katta ülikooli haldus- ja tugistruktuuri kulud, mis tulenevad teenuste osutamisest teaduskondadele ning õppe-, teadus- ja arendusasutustele; 25.2. katta raamatukogu, muuseumide, botaanikaaia ja teaduskooli kulud; 25.3. katta üleülikooliliste projektide kulud, mille kohta nähakse ülikooli eelarves ette omaette rida; 25.4. tasuda ülikooli institutsionaalsed liikmemaksud organisatsioonides ja ühingutes; 25.5. luua rektori reservfond ning prorektorite ja kantsleri reservfondid; 25.6. katta kapitalieelarve kulud, s.o investeeringud kinnisvarasse ja laenude teenindamine; 25.7. katta arengukava rakenduskava teostamise kulud; 25.8. panustada arengufondi.

- 39 -


26. Üldfondist rahastatakse ainult eelmises punktis loetletud tegevusi. Üldfondi eelarve kinnitab ülikooli nõukogu ja seda ei moodustata suuremana, kui on planeeritud teha kulutusi ja panustada arengufondi.

27. Kehtestatakse üldfondi rahastamise põhimõtted, mis tagavad ülikooli kui terviku huvide realiseerimiseks vajalike kulude katmise ja stimuleerivad finantsstrateegia eesmärkide saavutamist. Vastavaid analüüse tehakse igal aastal ja rektori määratud isik esitab analüüsi tulemused arutamiseks ülikooli nõukogu märtsikuu istungile.

28. Üldfondi suunatakse rahalisi vahendeid õppe- ja teaduslepingute ning muude lepingute laekumistelt ülikooli nõukogu kehtestatud määrade alusel. FINANTSJUHTIMISE TÕHUSTAMINE 29. Tagatakse finantsjuhtimise kompetentsuse kasv kõigil juhtimistasemetel ja kõigis ülikooli struktuuriüksustes.

30. Palgapoliitikas seotakse palgatõus tulemuslikkuse näitajate kasvuga. Tõhustatakse kontrolli lisatasude maksmise üle.

31. Juhtide tulemustasustamine seotakse muuhulgas finantsnäitajatega.

32. Kahjumlikud tegevused lõpetatakse või rakendatakse toetusmeetmeid, et nende efektiivsust suurendada. Ülikool käivitab uusi projekte ja sõlmib uusi lepinguid ainult siis, kui on tagatud nendega kaasnevate üldkulude katmine.

33. Struktuuriüksuste juhid vastutavad projektide ja lepingute finantsaruandluse õigeaegse ja kvaliteetse esitamise eest oma struktuuriüksuses.

34. Ülikooli laenukoormus püsib tasemel, kus ülikool suudab laenud tagasi maksta neid refinantseerimata. IV. SIDE ÜHISKONNAGA 35. Ülikooli muuseumide, botaanikaaia ning spordi- ja kultuuritegevusega seotud teenuste kulude kohta tehakse lisaanalüüs ja kehtestatakse kriteeriumid nende kulutuste katmiseks ülikooli eelarvest. Jätkatakse koostööd toetajatega ja kavandatakse lisavõimalusi nende tunnustamiseks.

36. Ülikool peab vajalikuks saavutada 2012. aastaks kokkulepped, mille järgi riiklikus koolitustellimuslepingus arvestatakse õppetöö rahastamisel teadusülikooli koefitsienti.

37. Rahvusülikooli funktsiooni paremaks täitmiseks taotleb ülikool riiklikku sihtotstarbelist finantseerimist järgmistele tegevustele:

37.1. eesti keele ja kultuuri uurimine; 37.2. väikeste, riiklikult tähtsate erialade õpetamine; 37.3. kõrgkooliõpikute kirjastamine; 37.4. ülikooli ajaloolise hoonestu säilitamine ja renoveerimine; 37.5. raamatukogu teenus avalikkusele; 37.6. muuseumide teenus avalikkusele; 37.7. botaanikaaia teenus avalikkusele.

/Allkiri/ Alar Karis Rektor, professor /Allkiri/ Ivar-Igor Saarniit Akadeemiline sekretär

- 40 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri


MÄÄRUS nr 6 Tartu 31. august 2012. a

EELARVE EESKIRI

Võetud vastu Tartu Ülikooli seaduse paragrahvi 22 lõigete 1 ja 5 alusel ning arvestades Tartu Ülikooli seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkte 3 ja 6.

I. Üldsätted 1. Tartu Ülikooli eelarve eeskiri sätestab Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) eelarve koostamise,

vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra. 2. Ülikooli eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.

detsembril. 3. Ülikooli eelarve sisuks on ülikooli tulude ja kulude planeerimine üheks eelarveaastaks. 4. Ülikooli eelarve koostatakse koondeelarvena (edaspidi: eelarve), mis koosneb põhieelarvest,

kapitalieelarvest ja toetuste eelarvest. 5. Põhieelarve sisaldab ülikooli majandustegevuse tulusid ja ülikooli tegevusega seotud kulusid.

Põhieelarve ei sisalda kapitalieelarve ja toetuste eelarve sissetulekuid ega väljaminekuid. 6. Kapitalieelarves kajastuvad laekumised sihtotstarbelisteks investeeringuteks kinnistutesse,

ülikooli poolt võetavad laenud ja intressitulud. Samuti kajastuvad kapitalieelarves väljamaksed ehitusteks ja kapitaalremontideks, laenude tagasimaksed, intressimaksed ja laenude teenindamisega seotud muud kulud.

7. Toetuste eelarves kajastuvad ülikooli poolt vahendatavad maksed (emeriitprofessorite ja -dotsentide tasud, õppetoetused, õppelaenude kustutamiseks eraldatud summad jms).

8. Teaduskondade, asutuste ja tugistruktuuri üksuste eelarved koostatakse ülikooli põhieelarve alameelarvetena.

II. Ülikooli eelarve tulud ja kulud

9. Eelarve tulud on selle eelarveaasta tulud, millal need eelarvesse laekuvad, olenemata sellest,

millise aasta eest need on arvestatud või millal need oleksid pidanud laekuma. 10. Põhieelarve tulud on

10.1. tulud õppetegevusest (hariduskulude tegevustoetus, õppeteenustasud, täienduskoolituse tulud, residentide koolituse tulud ning muud õppetegevusega seotud tulud ja toetused);

10.2. tulud teadustegevusest (teadusteemade ja teadusasutuste infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetused, siseriiklike teadus- ja arenduslepingute tulud, välislepingute ja –grantide tulud, riiklike programmide tulud, teadusasutuste baasfinantseerimine ja muud teadustegevusega seotud tulud);

10.3. muud tegevustulud (tulud, mida ei saa käsitleda ei õppe- ega teadustuludena). 11. Põhieelarve kulud on

11.1. teaduskondade, asutuste ja tugistruktuuri üksuste kulud; 11.2. üleülikooliliste projektide kulud ja liikmemaksud; 11.3. eraldised kapitalieelarvesse; 11.4. reservfondidest makstavad kulud.

12. Kapitalieelarve sissetulekud on 12.1. riiklikud eraldised investeeringuteks; 12.2. muud sihtotstarbelised eraldised ja annetused investeeringuteks; 12.3. eraldised põhieelarvest;

- 41 -


12.4. ülikooli poolt võetavad laenud; 12.5. kinnisvara müügitulud; 12.6. finantsinvesteeringute tulud.

13. Kapitalieelarve väljaminekud on 13.1. eraldised laenude tagasimaksmiseks; 13.2. eraldised laenuintresside ja teenustasude tasumiseks; 13.3. investeeringud objektide kaupa.

14. Toetuste eelarve sissetulekud on 14.1. riiklikud eraldised emeriitprofessorite ja -dotsentide tasudeks, riiklikud eraldised

õppetoetusteks ja õppelaenude kustutamiseks; 14.2. sihtotstarbelised eraldised stipendiumiteks.

15. Toetuste eelarve väljaminekud vastavad eraldatud vahendite sihtotstarbele. 16. Eelarve tulud liigendatakse vastavalt tulu liikidele ja nende allikatele. Eelarve tulude liigenduse

määrab finantsjuht. 17. Eelarve kulud liigendatakse nende majandusliku sisu järgi. Eelarve kulude liigenduse määrab

finantsjuht. 18. Kulud määratletakse eelarves kindlaksmääratud või ülekantava kuluna. 19. Kindlaksmääratud kulud on üleülikooliliste projektide kulud, liikmemaksude tasumiseks ette

nähtud kulud ja kapitalieelarve väljaminekud. Kindlaksmääratud kuluna määratletud summa eelarveaasta lõpu jäägi võimaliku edasise kasutamise otsuse teeb ülikooli nõukogu rektori ettepanekul.

20. Ülekantavad kulud on teaduskondade, asutuste ja tugistruktuuri üksuste kulud, reserv- ja arendusfondidesse tehtud eraldised ning toetuste eelarve kulud. Ülekantava kuluna määratletud summa jääk kantakse üle järgmisse eelarveaastasse vastava struktuuriüksuse jäägina.

III. Eelarve subjektid ja üldfond

21. Ülikooli eelarve subjektideks on teaduskonnad, asutused (vt Tartu Ülikooli põhikirja § 72) ja

tugistruktuuri üksused. Teaduskonna eelarve subjektideks on teaduskonna struktuuriüksused. 22. Subjekti eelarves kajastuvad kõik tulud (k.a nõukogu, rektori, prorektorite ja kantsleri poolt

tehtud eraldised) ja kulud, mis on seotud konkreetse struktuuriüksusega kas lepingu täitjate või tehtava töö kaudu.

23. Üldfond on rahaliste vahendite fond, mis moodustatakse eesmärgiga 23.1. katta ülikooli tugistruktuuri kulud, mis tulenevad teenuste osutamisest teaduskondadele

ning õppe-, teadus- ja arendusasutustele; 23.2. katta raamatukogu, muuseumide, botaanikaaia ja teaduskooli kulud; 23.3. katta üleülikooliliste projektide kulud, mille kohta nähakse ülikooli eelarves ette omaette

rida; 23.4. tasuda ülikooli institutsionaalsed liikmemaksud organisatsioonides ja ühingutes; 23.5. luua rektori, prorektorite ja kantsleri reservfondid; 23.6. katta kapitalieelarve kulud, s.o investeeringud kinnisvarasse ja laenude teenindamine; 23.7. katta arengukava rakenduskava teostamise kulud.

24. Üldfondi tulud koosnevad: 24.1. nõukogu poolt tehtav eraldis hariduskulude tegevustoetusest; 24.2. nõukogu poolt tehtav eraldis teadusasutuste baasfinantseerimise rahast; 24.3. rektori tulude jaotamise ja kasutamise korraldusega määratud eraldistest.

IV. Eelarve kavandi koostamine ja vastuvõtmine

25. Ülikooli nõukogu moodustab eelarvekomisjoni. Nõukogu kehtestab eelarvekomisjoni

reglemendi, milles sätestatakse eelarvekomisjoni ülesanded. 26. Ülikooli nõukogu kehtestab järgmise eelarveaasta koostamise põhimõtted hiljemalt 15.

septembriks.

- 42 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri 27. Rektor kehtestab järgmise eelarveaasta tulude jaotamise ja kasutamise korra hiljemalt 30.

septembriks. Eelarve kavandi koostamist korraldab finantsjuht. 28. Eelarve subjekti eelarve kavandi koostamise aluseks on

28.1. finantsjuhi poolt määratud tulude ja kulude liigendus; 28.2. ülikooli arengukavad; 28.3. ülikoolis kehtivad finantstegevust reguleerivad õigusaktid; 28.4. nõukogu poolt heakskiidetud eelarve koostamise põhimõtted; 28.5. finantseerijate kehtestatud tingimused; 28.6. finantsjuhi koostatud ülevaade, mis iseloomustab riigieelarve ja riigi majanduse arengut

planeeritaval aastal; 28.7. finantsjuhi antavad suunised.

29. Nõukogu kehtestab eelarve kavandi koostamise ajakava hiljemalt 15. septembriks. 30. Tugistruktuuri üksused koostavad taotlused üleülikoolilistele projektidele, mille edendamine

on üksuse vastutada. Need taotlused lisatakse tugistruktuuri üksuse eelarve kavandile. 31. Ülikooli eelarve kavandi koostamise aluseks on lisaks punktis 28 loetletud alustele

31.1. ülikooli investeerimistaotluste pingerida; 31.2. ülikooli nõukogu eelarvekomisjoni suunised; 31.3. ülikooli valitsuse suunised; 31.4. eelarve subjektide eelarvete kavandid.

32. Ülikooli valitsus arutab eelarve kavandit enne selle teist lugemist nõukogus. Kavandi läbivaatamise kohta koostatakse valitsuse protokoll, milles võetakse eelarve kavandi kohta seisukoht. Seisukoht esitatakse ülikooli nõukogule.

33. Senat arutab eelarve kavandit enne selle esitamist nõukogule teiseks lugemiseks. Kavandi läbivaatamise kohta koostatakse senati protokoll, milles võetakse eelarve kavandi kohta seisukoht. Seisukoht esitatakse ülikooli nõukogule.

34. Samal päeval, kui eelarve kavand esitatakse ülikooli nõukogule, pannakse see ülikooli töötajatele tutvumiseks siseveebi. Avalikustamise tagab finantsjuht.

35. Eelarve kavandi menetlemine ülikooli nõukogus toimub vastavalt nõukogu kodukorrale, käesolevale eeskirjale ja Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvile 1291. Senat saab kasutada vetoõigust vastavalt Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvile 1291.

36. Kui ülikooli nõukogus eelarve teisel lugemisel tehakse eelarve kavandi muutmise ettepanek, mis tingib kavandis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära tulude vähendamisest tulenevad kulude muutused või kulude suurendamise katteks vajalikud tuluallikad.

37. Kui ülikooli nõukogu ei võta ülikooli eelarvet vastu eelarveaasta alguseks, kehtestab rektor kulude tegemise korra, mis kehtib kuni eelarve vastuvõtmiseni.

V. Ülikooli eelarve ja eelarve subjektide eelarvete muutmine

38. Teaduskonna eelarve võtab vastu ülikooli nõukogu. Ülikooli nõukogu määrab ka tähtaja, mis

ajaks teaduskondade nõukogud peavad koostama teaduskonna struktuuriüksuste eelarved. 39. Dekaan esitab finantsjuhile teaduskonna struktuuriüksuste eelarvete kohta ettepanekud, mis on

heaks kiidetud teaduskonna nõukogu poolt. 40. Teaduskonna nõukogu poolt heaks kiidetud teaduskonna struktuuriüksuste eelarved peavad

vastama järgmistele nõuetele: 40.1. teaduskonna planeeritavad kulud ei või olla suuremad kui planeeritavad tulud; 40.2. teaduskonna planeeritavad tulud ei või olla väiksemad kui ülikooli nõukogu poolt vastu

võetud teaduskonna eelarve tulude maht; 40.3. teaduskonna tuludelt arvestatav üldfondi eraldatav summa ei või olla väiksem kui

ülikooli nõukogu poolt vastu võetud teaduskonna eelarves. 41. Kui teaduskonna poolt esitatud struktuuriüksuste eelarved on vastavuses punkti 40 nõuetega,

teeb finantsjuht nende jõustumise kohta korralduse. 42. Kui teaduskonna poolt esitatud struktuuriüksuste eelarved ei ole vastavuses punkti 40

nõuetega, saadab finantsjuht tehtud ettepanekud teaduskonda tagasi.

- 43 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri 43. Teaduskonna nõukogul on õigus teha teaduskonna struktuuriüksuste eelarvete muutmise

ettepanekuid kogu eelarveaasta vältel. Eelarve muudatusettepanekud peavad vastama punktis 40 esitatud nõuetele. Dekaan esitab teaduskonna tehtud eelarve muudatusettepaneku finantsjuhile.

44. Kui teaduskonna poolt tehtud eelarve muudatusettepanek vastab punktis 40 esitatud nõuetele, teeb finantsjuht eelarve muudatuse kohta korralduse.

45. Kui teaduskonna tehtud eelarve muudatusettepanek ei vasta punktis 40 esitatud nõuetele, saadab finantsjuht tehtud muudatusettepaneku teaduskonda tagasi.

46. Väljaspool teaduskondi paiknevate ülikooli asutuste ja tugistruktuuri üksuste eelarved võtab vastu ülikooli nõukogu.

47. Väljaspool teaduskondi paiknevate ülikooli asutuste ja tugistruktuuri üksuste eelarve muutmiseks esitab struktuuriüksuse juht muudatusettepaneku finantsjuhile. Eelarve muudatused peavad vastama järgmistele nõuetele:

47.1. struktuuriüksuse planeeritavad kulud ei või olla suuremad kui planeeritavad tulud; 47.2. planeeritavad tulud ei või olla väiksemad kui ülikooli nõukogu poolt vastu võetud tulude

maht; 47.3. muudatuse tulemusel ei tohi väheneda struktuuriüksuse tuludelt arvestatav üldfondi

eraldatav summa. 48. Kui väljaspool teaduskondi paiknevate ülikooli asutuste ja tugistruktuuri üksuste eelarve

muudatusettepanek vastab punktis 47 esitatud nõuetele, teeb finantsjuht eelarve muudatuse kohta korralduse. Kui struktuuriüksuse eelarve muudatusettepanek ei vasta punktis 47 esitatud nõuetele, saadab finantsjuht eelarve muudatusettepaneku struktuuriüksusesse tagasi.

49. Eelarve muudatuste ettepanekud, mis puudutavad mitut eelarve subjekti, peavad summaarselt vastama punktides 40 ja 47 esitatud nõuetele.

50. Muudatused kapitalieelarves tehakse ülikooli nõukogu otsusega. 51. Kui vahenditest, mis on kapitalieelarves ette nähtud laenude kustutamiseks, laenuintresside

tasumiseks või laenude teenindamiseks, ei piisa kulutuste katmiseks, informeerib finantsjuht tekkinud olukorrast rektorit. Finantsjuhi ülesanne on töötada välja olukorra lahendamise meetmed. Laenude ja laenuintresside tagasimakseid ei peatata.

52. Toetuste eelarve võtab vastu ülikooli nõukogu. Toetuste eelarves võib muudatusi teha ainult raha eraldaja otsustest lähtuvalt. Muudatused toetuste eelarves kinnitab finantsjuht oma korraldusega.

53. Reserv- ja arendusfondide arv ja maht eelarveaastaks kehtestatakse ülikooli nõukogu poolt vastu võetud ülikooli eelarves. Reservfondid moodustatakse ettenägematute kulude katmiseks, arendusfondid ülikoolile vajalike arendusprojektide realiseerimiseks ja arenduskulude katmiseks. Arendusfondide hulka loetakse ka riigi eraldatavad teadusasutuste baasfinantseerimise vahendid, mis ei ole eraldatud struktuuriüksustele.

54. Teadusasutuse baasfinantseerimise vahendite kasutamist reguleeriva õigusakti võtab vastu ülikooli nõukogu.

55. Raha eraldamise kohta reserv- või arendusfondist teeb fondi käsutaja korralduse. Korralduse alusel teeb finantsjuht ülikooli eelarves vastava muudatuse.

56. Põhieelarves määratud üleülikooliliste projektikulude otstarvet võib muuta ainult ülikooli nõukogu.

57. Kulude katmiseks, mida ülikooli eelarves ei ole ette nähtud, samuti eelarve tulude ja kulude suurendamiseks või vähendamiseks võib rektor esitada ülikooli nõukogule lisaeelarve kavandi. Koos lisaeelarve kavandiga esitab rektor ülikooli nõukogule kaaskirja, milles selgitatakse lisaeelarve vastuvõtmise vajalikkust. Rektor esitab lisaeelarve kavandi ülikooli valitsusele ja senatile seisukohavõtuks.

VI. Laenamine

58. Eelarvelaen on eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võetud pikaajaline laen.

Eelarvelaenu põhiline eesmärk on investeeringute finantseerimine. Erandkorras võib eelarvelaenu võtta jooksvate kulude katmiseks.

- 44 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri 59. Arvelduslaen on eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võetud lühiajaline laen – reeglina

mitte üle ühe aasta. 60. Laenu võtmise otsustab ülikooli nõukogu. 61. Laen võetakse laenulepingu või kapitalirendi lepingu sõlmimise teel, võlakirjade emiteerimise

teel või mõnel muul sarnasel viisil. Laenu võtmist korraldab finantsjuht. 62. Laenulepingu sõlmib rektor ülikooli nimel. Rektoril on õigus volitada laenulepingule alla

kirjutama teist isikut (ülikooli töötajat). 63. Ülikooli siselaenuks loetakse ülikooli struktuuriüksuste poolt ajutiselt kasutamata rahaliste

vahendite kasutamist ülikooli põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, ilma et sellele kasutamisele oleks jooksval aastal eelarveline kate.

64. Siselaen on struktuuriüksuse jaoks kapitalirent, kus ülikool finantseerib ostu kohe täies mahus, kuid struktuuriüksus tasub selle eest osamakseid ülikooli nõukogu poolt kehtestatud perioodi jooksul.

65. Siselaenu väljastamise otsustab ülikooli nõukogu. 66. Ülikooli nõukogul on õigus luua kindlat tüüpi siselaenude väljastamiseks siselaenufond, mille

maht ja väljastamise tingimused kinnitatakse nõukogu otsusega. VII. Eelarve täitmise arvestus

67. Eraldised üldfondi tehakse raha laekumisel. 68. Eelarve subjektidele tagatakse tulude eelarves määratud hariduskulude tegevustoetuse

summade laekumine (v.a doktoritööde kaitsmistega seotud laekumised) ja laekumised üldfondist.

69. Tulude eelarves kavandatud hariduskulude tegevustoetusega seotud doktoritööde kaitsmiste eest planeeritud summad laekuvad subjekti eelarvesse finantsjuhi korraldusega vastavalt tegelikult toimunud kaitsmistele.

70. Kui hariduskulude tegevustoetuse reaalsed summad või reaalsed laekumised üldfondi osutuvad planeeritust väiksemaks, töötab finantsjuht välja lahenduse ülikooli eelarve tasakaalustamiseks ja esitab selle rektorile.

71. Kui hariduskulude tegevustoetuse reaalsed summad osutuvad planeeritust suuremaks, siis suurendatakse teaduskondade eelarveid, kolledžite eelarveid ja rektori reservfondi kooskõlas ülikoolis kehtivate finantstegevust reguleerivate õigusaktidega. Vastava korralduse teeb finantsjuht, kooskõlastades selle enne eelarvekomisjoniga.

72. Eelarve subjektide tulude eelarves kavandatud tulude eest, v.a hariduskulude tegevustoetused ja laekumised üldfondist, vastutab struktuuriüksuse juht.

73. Üldfondi ülelaekumine suunatakse rektori reservfondi. 74. Eelarve mõistes toimub tulude ja kulude arvestamine üldjuhul rahavoogude põhjal.

Tööjõukulusid ja nendega kaasnevaid riiklikke makse arvestatakse tekkepõhiselt. 75. Iga eelarve subjekti eelarve täitmise kohta peetakse rahandusosakonnas eraldi arvestust. 76. Iga eelarve käsutaja seisab hea selle eest, et jooksva eelarve täitmisega ei tekiks ülekulusid, st

kulud ei tohi olla suuremad kui tulud, ehk finantspositsioon on positiivne. 77. Konkreetse finantsallika kulud võivad ületada tulusid, kui nii on ette nähtud finantseerijaga

sõlmitud lepingus. 78. Kui finantsallikal on kulusid, millele pole tulude näol laekunud katet ühe aasta jooksul pärast

kulude tegemist, on finantsjuhil õigus peatada sellelt finantsallikalt tehtavad arveldused. Finantsjuht informeerib arvelduste peatamisest finantsallika käsutajat. Arveldused finantsallikal taastatakse kohe pärast probleemi lahendamist.

79. Tugistruktuuri üksuse eelarves üleülikooliliste projektidena kajastatud vahendeid tohib kasutada ainult sihtotstarbeliselt ja vastavalt eelarve taotlusele.

80. Kui põhieelarve subjektile laekuvad tegelikud tulud on eelarveaastal suuremad kui vastu võetud eelarves, on subjektil õigus neid vahendeid kulutada.

81. Kui eelarve subjektile laekuvad tegelikud tulud on eelarveaastal väiksemad kui vastu võetud eelarves, on subjektil kohustus vähendada samavõrra ka kulusid.

- 45 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri 82. Ükski eelarve käsutaja ei tohi võtta kohustusi tuleviku suhtes, kui võetavatel kohustustel pole

olemas rahalist katet tulude või reaalselt kehtiva lepingu näol, mis tagab tulude olemasolu kohustuse täitmise ajaks.

83. Eelarve täitmise kohta peab arvestust rahandusosakond, lähtudes ülikoolis kehtivast korrast. Rahandusosakond analüüsib eelarve täitmise käiku iga kuu ja avalikustab informatsiooni eelarve täitmise kohta ülikooli kodulehel hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 12. kuupäevaks.

VIII. Struktuuriüksuse finantsseisundi hindamine

84. Rahandusosakond hindab iga kuu lõppedes kõikide struktuuriüksuste finantsseisu, andes neile

hinnangu hetkeseisu kohta ja koondhinnangu. Hinnang väljendatakse tähtedega A, B või C: A – struktuuriüksuse finantsseis on hea; B – struktuuriüksuse võime täita põhitegevusest tulenevaid finantskohustusi on piisav, kuid ollakse avatud riskidele ebasoodsate majandustingimuste korral; C – struktuuriüksus on makseraskustes.

85. Ülikooli struktuuriüksuse hetkeseisu hinnang on A, kui viimase lõppenud kalendrikuu lõpu finantspositsioon on positiivne.

86. Teaduskonna, teaduskonna struktuuriüksuse, kolledži või teadus- ja arendusasutuse hetkeseisu hinnang on B, kui viimase lõppenud kalendrikuu lõpu finantspositsioon ei ole positiivne, kuid kõikide õppe- ning teadus- ja arenduslepingute summaarne positsioon ilma tõukefondide projektideta on positiivne.

87. Tugistruktuuri üksuse või asutuse, mis ei ole teadus- ja arendusasutus, hetkeseisu hinnang on B, kui viimase lõppenud kalendrikuu lõpu finantspositsioon ei ole positiivne, kuid kõikide struktuuriüksuse finantsallikate summaarne positsioon ilma tõukefondide projektideta on positiivne.

88. Ülikooli struktuuriüksuse hetkeseisu hinnang on C, kui viimase lõppenud kalendrikuu lõpu hinnang ei ole A ega B.

89. Struktuuriüksuse koondhinnang on A, kui viimase kolme lõppenud kuu hulgas leidub selline kuu, kus struktuuriüksuse hetkeseisu hinnang on olnud A.

90. Struktuuriüksuse koondhinnang on B, kui viimase kolme lõppenud kuu hulgas leidub selline kuu, kus struktuuriüksuse hetkeseisu hinnang on olnud B, kuid ei ole ühtki kuud, kus hetkehinnang on olnud A.

91. Struktuuriüksuse koondhinnang on C, kui kõigi viimase kolme lõppenud kuu hetkeseisu hinnangud on olnud C. Kui struktuuriüksuse koondhinnang on C, siis nimetame struktuuriüksust makseraskustes olevaks.

92. Struktuuriüksuse koondhinnang pannakse välja siseveebis. 93. Struktuuriüksuse makseraskuste korral analüüsib tekkinud olukorda finantsjuht. Vajaduse

korral teeb finantsjuht rektorile esildise, milles annab rektorile soovitusi meetmete kasutusele võtmiseks. Rektoril on õigus määrata makseraskustes olevale struktuuriüksusele finantshaldur.

94. Kui struktuuriüksusele on määratud finantshaldur, siis ilma finantshalduri kinnituseta väljamakseid ei teostata. Finantshalduri poolt rakendatavate meetmete kohustuslikud osad on alljärgnevad:

94.1. struktuuriüksuse töötajate töötasu ei tõsteta, kui selleks ei kohusta riiklikud või ülikooli õigusaktid ega kehtivad lepingud;

94.2. struktuuriüksuse töötajatele ei määrata struktuuriüksuse vahenditest lisatasusid, tulemustasusid ega preemiaid, kui selleks ei kohusta riiklikud või ülikooli õigusaktid ega kehtivad lepingud;

94.3. struktuuriüksuses ei looda uusi töökohti; 94.4. punktide 94.1 – 94.3 osades on erandi tegemise õigus ainult rektoril. Ülejäänud

meetmete (lähetuste piiramine, varade ja materjalide ostude piiramine, võimalikud töölepingute ja töövõtulepingute lõpetamised jne) ulatuse otsustab finantshaldur.

95. Finantshaldur määratakse kuni kuueks kuuks. Kui finantshaldur pole määratud tööperioodi jooksul suutnud taastada struktuuriüksuse maksevõimet, annab ta rektorile olukorrast ülevaate ja rektor otsustab, milliseid edasisi meetmeid kasutatakse.

- 46 -


IX. Eelarve täitmise aruanne

96. Pärast eelarveaasta lõppemist koostab rahandusosakond finantsjuhi koordineerimisel eelarve

täitmise aruande. Finantsjuht esitab eelarve täitmise aruande rektorile. 97. Kui üldfondi tulud jäävad eelarveaasta lõpuks väiksemaks kui kehtinud eelarves, siis otsustab

nõukogu rektori ettepaneku alusel, kuidas vähemlaekumine korvatakse. 98. Rektor esitab eelarve täitmise aruande ülikooli valitsusele seisukohavõtuks. 99. Rektor esitab eelarve täitmise aruande ülikooli nõukogule. Ülikooli nõukogu kinnitab eelarve

täitmise aruande ja kindlaksmääratud kulude eelarvejääkide edasise kasutamise. 100. Rektor tutvustab eelarve täitmise aruannet senatile. 101. Määrus jõustub 01.09.2012. 102. Tartu Ülikooli nõukogu 28.11.2008. a määrusega nr 22 vastu võetud Eelarve eeskiri

tunnistatakse kehtetuks alates 01.09.2012.

/Allkiri / Kersti Kaljulaid /Allkiri / Nõukogu esimees Saima Tiirmaa-Oras

Nõukogu sekretär

- 47 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve __________________________________________________________2015. aasta eelarve koostamise põhimõtted


OTSUS nr 12 Tartu 16. juuni 2014. a

2015. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine

Võttes aluseks ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punktid 3 ja 15,

Tartu Ülikooli nõukogu o t s u s t a b:

kinnitada 2015. a eelarve kavandi koostamise põhimõtted järgmiselt:

I. Üldised põhimõtted 1. Eelarve koostamisel järgitakse ja arvestatakse

1.1. Tartu Ülikooli arengukava 2020, 1.2. Tartu Ülikooli finantsstrateegiat 2015. aastani, 1.3. eelarve eeskirja, 1.4. teadaolevaid muutusi riigi õppe- ja teadustegevuse rahastamisel, 1.5. rahandusosakonna koostatud finantsanalüüse Tartu Ülikooli kohta, 1.6. ülikooli nõukogu, senati ja valitsuse poolt vajalikuks peetud muutusi

rahastamispõhimõtetes. 2. Ülikooli nõukogu jaotab tegevustoetuse ja teadusasutuse baasfinantseerimise summad

vastavalt punktidele 6–18. 3. Ülikooli struktuuriüksuse eelarve tuludes kajastuvad need tulud, mis on seotud

konkreetse struktuuriüksusega, kas lepingu täitjate või tehtava töö kaudu. Samuti kajastuvad struktuuriüksuste tuludes nõukogu, rektori, prorektorite ja kantsleri poolt tehtud eraldised struktuuriüksusele.

4. Ülikooli kaudsete kulude katmise poliitikat (nn overheadi-poliitika) korraldab rektor. Rektor kehtestab vastava korra koostöös ülikooli valitsusega. Rektor tutvustab vastavat korda eelarvekomisjonile ja nõukogu soovi korral ka nõukogule.

5. Ülikooli struktuuriüksuste juhid peavad korraldama oma tegevuse nii, et ülikooli töötajate palkade konkurentsivõime Eesti tööjõuturul ei lange.

II. Tegevustoetus 6. Ülikooli nõukogu jaotab tegevustoetuse raha järgnevalt:

6.1. õppetegevuse rahastamiseks teaduskondadele ja kolledžitele 70,0% toetuse mahust, 6.2. rektori käsutusse suunatakse 3,0% toetuse mahust eesmärgiga jaotada see raha

teaduskondade ja kolledžite õppetegevuse kvaliteedi kindlustamiseks ja ettevõtliku ülikooli arendamiseks;

6.3. kapitalieelarve rahastamiseks suunatakse 6,7% toetuse mahust; 6.4. rektorile jaotamiseks 20,3% toetuse mahust järgmiste tegevuste finantseerimiseks:

6.4.1. avalike teenuste osutamine (raamatukogu, muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed, teaduskool, sporditegevus, kultuuritegevus),

6.4.2. tugistruktuuri kulude katmine, 6.4.3. reservide loomine.

7. Ülikooli nõukogu poolt akadeemiliste üksuste vahel jaotatav raha seostub õppekavade maksumustega, õppetöö mahu ja kvaliteediga ning tagab järgmiste eesmärkide täitmise: 7.1. Kõik ülikoolis õpetatavad õppekavagrupid on jätkusuutlikud.

48

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve __________________________________________________________2015. aasta eelarve koostamise põhimõtted

7.2. Riigieelarveväliste üliõpilaste vastuvõtu lõpetamisest põhjustatud tasemeõppe tulude vähenemise kompenseerimine arvestuslikus mahus.

7.3. Tagatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel loodud Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevate professuuride rahastamine vähemalt mahus, mis on kokku lepitud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud 2014. aasta tulemuslepingus.

7.4. Tagatakse doktorantide toetussummade maksmine vähemalt ulatuses, mis on kokku lepitud Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud 2014. aasta tulemuslepingus.

7.5. Tagatakse nooremteadurite töötasude maksmine vähemalt ulatuses, mis on kokku lepitud Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud 2014. aasta tulemuslepingus.

7.6. Tagatakse üliõpilaste tulemusstipendiumide maksmine vähemalt kahekordses mahus, mis on kokku lepitud Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud 2014. aasta tulemuslepingus.

7.7. Teaduskondadele ja kolledžitele kompenseeritakse õppetöö, mis tehakse teiste valdkondade üliõpilaste õpetamisel. Kompenseerimine toimub kulupõhiselt 2013/2014 õppeaasta ainepunktide mahus. Valdkonna struktuuriüksuste omavahelise õppetöö arvestamise printsiibid otsustavad valdkonna nõukogud hiljemalt 20.09.2014. Kui valdkonna nõukogu ei lepi kokku printsiipides enne 20.09.2014, otsustab küsimuse ülikooli nõukogu.

7.8. Rahvusvahelistumine on ülikooli jaoks tähtis arengukava eesmärk. Õppetöö rahvusvahelistumise edendamiseks:

7.8.1. toetatakse õpetavat teaduskonda ja kolledžit 10 euroga iga välisõpilasele antud ainepunkti eest,

7.8.2. suurendatakse õpetava teaduskonna ja kolledži tegevustoetuse eelarvet iga väliskülalisüliõpilasele antud ainepunkti eest summas, mis on võrdne vastava teaduskonna või kolledži kulupõhise ainepunkti hinnaga.

7.9. Nõukogu jaotab tegevustoetuse raha, mis jääb vabaks pärast punktide 7.1–7.8 realiseerimist, kolmel eesmärgil:

7.9.1. suunab osa rahast oluliste eesmärkide täitmiseks, mis on püstitatud arengukavas 2020;

7.9.2. suunab osa rahast madala finantseerimise tasemega üksuste finantseerimiseks; 7.9.3. suurendab teaduskondade ja kolledžite rahastamist proportsionaalselt

baasjaotusega. 8. Ülikooli nõukogu jaotab tegevustoetuse raha akadeemiliste üksuste vahel oktoobrikuu

istungil. 9. Punktis 6.2 nimetatud raha eraldab rektor teaduskondadele ja kolledžitele õppetegevuse

kvaliteedi kindlustamise meetmete rakendamiseks teaduskondade ja kolledžite tegevuskavade alusel ning muude konkreetsete õppetegevusega seotud tegevuste rahastamiseks hiljemalt 31.03.2015.

10. Punktis 6.4 nimetatud raha jaotamisel on rektoril kohustus tagada 10.1. ülikooli arengukava eesmärkide elluviimine, 10.2. kvaliteetne tugiteenus akadeemilistele struktuuriüksustele, 10.3. avalike teenuste osutamine mõistlikus mahus.

III. Teadusasutuse baasfinantseerimine 11. Riigi eraldatavaid teadusasutuste baasfinantseerimise vahendeid kasutatakse välis- ja

siseriiklike projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks, uute teadus- ja arendusprojektide toetamiseks ning teadustegevuse infrastruktuuri arenguks.

12. Baasfinantseerimise summad jaotatakse põhiosaks ja rahvusteaduste toetamise osaks vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjale.

49

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ______________________________________________________2015. aasta eelarve koostamise põhimõtted

13. Rahvusteaduste toetamise fondi summa jaotamise otsustab rektor tema poolt humaniora valdkonna esindajatest moodustatud komisjoni ettepaneku alusel.

14. Baasfinantseerimise põhisumma jaotatakse eelarves järgmiselt: 14.1. teaduskondade ja asutuste vahel vastavalt nende panusele ülikooli baas-

finantseerimise raha teenimisel 43%, 14.2. arengufond 43%, 14.3. teadustegevuse toetuse fond 7%, 14.4. investeeringuteks õppe- ja teadushoonetesse 7%.

15. Teaduskondadele, asutustele, teadustegevuse toetuse fondi ja investeeringuteks õppe- ja teadushoonetesse eraldatakse baasfinantseerimisel täpselt see summa, mis on vastu võetud eelarves. Kui riigiga sõlmitavas lepingus teadusasutuste baasfinantseerimise summa erineb ülikooli eelarves olevast summast, siis erinevus kajastatakse arengufondi suunatavas summas.

16. Teaduskondade ja asutuste baasfinantseerimise raha kasutatakse: 16.1. välis- ja siseriiklike projektide kaasfinantseerimiseks, 16.2. uute uurimissuundade avamiseks, 16.3. uute teadus- ja arendusprojektide toetamiseks, 16.4. konverentside korraldamise toetamiseks, 16.5. muudeks teaduskonna ja asutuse enda poolt määratud strateegiliste kulude

katmiseks. 17. Teadustegevuse toetuse fondi kasutatakse

17.1. nende teaduskondade ja instituutide toetamiseks, kus teadustegevuse tulud olid 2014. aastal alla 25% eelarve tuludest ja akadeemiliste töötajate poolt täidetud ametikohtade arv on vähemalt 10 või

17.2. nende projektide ja tegevuste finantseerimiseks, mida toetati sellest fondist juba2014. aastal.

Teadustegevuse toetuse fondi käsutab rektor. Kõik teaduskonnad ja instituudid, kes soovivad saada toetust teadustegevuse fondist esitavad rektorile põhjendatud taotluse, mis peab sisaldama ka tegevuskava teadustegevuse tõhustamiseks. Rektor teeb valikud toetatavate üksuste kohta, määrab toetussummad ja teeb vastavad korraldused fondist väljamaksete osas hiljemalt 31.03.2015.

18. Teadusasutuste baasfinantseerimise summa, mis struktuuriüksustel on kasutamata ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu lõpptähtajaks, suunatakse kapitalieelarvesse eesmärgiga katta ülikooli investeeringuid ehitistesse.

IV. Täiendavad sätted 19. Nõukogu volitab rektorit koostama 2015. aasta ülikooli eelarve kavandit vastavuses

punktidega 1–18. 20. Pärast eelarveaasta lõppu toetatakse neid teaduskondi ja regionaalseid kolledžeid, kus

tasemeõppe tulud langesid võrreldes 2014. aastaga rohkem kui 10%, sellisel määral, et langus ei ületaks 10%.

/allkirjastatud digitaalselt / Kersti Kaljulaid /allkirjastatud digitaalselt / Nõukogu esimees Saima Tiirmaa-Oras

Nõukogu sekretär

- 50 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal

TARTU ÜLIKOOL KORRALDUS

Tartu 24. september 2014. a nr 412RE

Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal

Vastu võetud Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 34 punktide 2, 5 ja 15 alusel. I. Üldised põhimõtted 1. Tulude jaotamisel ja kasutamisel järgitakse Tartu Ülikooli nõukogu 16.06.2014. aasta otsust nr

12 ,,2015. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine". 2. Kõik ülikooli struktuuriüksused korraldavad oma tööd viisil, mis võimaldab iilikoolil taita

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud tulemuslepingut parimal moel. 3. Kõik akadeemilised struktuuriüksused peavad looma oma eelarves rahaliste vahendite reservi,

et katta eelarveaasta jooksul tekkivad võimalikud ootamatud ja planeerimatud kulud. 4. Ülikool järgib teadustegevust toetavat kaudsete kulude katmise poliitikat. II. Tasemekoolituse summade jaotamine 5. Ülikooli nõukogu poolt rektorile jaotamiseks delegeeritud tegevustoetuse summast tehakse alljärgnevad sihttoetused:

5.1. Teaduskondadele ja kolledžitele tagatakse enne 01.07.2013 loodud ülikooli rahastatavate õppekohtade kompensatsioon (tippsportlased, Kihnu ja Setomaa koostöölepingute alusel õppivad üliõpilased, piiratud töövõime ja puudega üliõpilased). 5.2. Neid teaduskondi, kus seisuga 30.09.2014 töötavad tõukefondidest toetatud strateegilised professorid, toetatakse 25% ulatuses strateegilise professori 2015. aasta tööjõukuludest. 5.3. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonda toetakse 42 000 euroga, et kompenseerida kulude katmist Vanemuise 21 hoones. 5.4. Filosoofiateaduskonda toetatakse Jakobi 2 ringauditooriumi (vt punkt 29.1) kulude katmisel 10 000 euroga. 5.5. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonda toetatakse Vanęmuise 46 ringauditooriumi (vt punkt 29.2) kulude katmisel 15 000 euroga. 5.6. Filosoofiateaduskonda toetatakse vabade kunstide professori tööjõukulude kompenseerimiseks 25 000 euroga. 5.7. Eetikakeskust toetatakse 40 000 euroga. Teaduskondade ja kolledžite panused konsortsiumi finantseerimiseks lepitakse kokku konsortsiumi nõukogus hiljemalt 31.12.2014. 5.8. Pedagogicumi toetatakse 40 000 euroga. Teaduskondade ja kolledžite panused konsortsiumi finantseerimiseks lepitakse kokku konsortsiumi nõukogus hiljemalt 31.12.2014. 5.9. Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust toetatakse 40 000 euroga. Teaduskondade ja kolledžite panused konsortsiumi finantseerimiseks lepitakse kokku konsortsiumi nõukogus hiljemalt 31.12.2014. 5.10. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonda toetatakse LTT stipendiumite maksmisel üliõpilastele summas 41 200 eurot. 5.11. Matemaatika-informaatikateaduskonda toetatakse LTT stipendiumite maksmisel üliõpilastele summas 10 000 eurot.

6. Ülikooli nõukogu poolt rektorile jaotamiseks delegeeritud summast, millest on lahutatud punktis 5 loetletud sihttoetused kasutatakse õppetegevuse rahastamiseks:

6.1. parimat õpetavat struktuuriüksust 30 000 euroga; 6.2. struktuuriüksusi, kus töötab aasta õppejõu auhinnaga tunnustatud õppejõud, 5000 euroga; 6.3. strukfuuriüksusi, kus töötab aasta programmijuhi auhinnaga tunnustatud programmijuht, l500 euroga iga programmijuhi kohta;

7. Ülikooli nõukogu poolt rektorile jaotamiseks delegeeritud summast, millest on lahutatud punktides 5 ja 6 loetletud sihttoetused, moodustatakse õppetegevuse toetamise fond. Fondi raha kasutatakse õppetegevuse kvaliteedi tagamiseks. Otsuste kohta teeb rektor korraldused.

- 51 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal 8. Doktoritööde kaitsmise eest laekuvad summad kantakse teaduskondade eelarvesse vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritavale doktoritoöde kaitsmisele. Finantsjuht teeb korralduse teaduskondadesse kantavate summade puhul õppeosakonna juhataja esildise alusel. 9. Üliopilase tasutud õppeteenustasu laekub selle teaduskonna või kolledži eelarvesse, mille õppekava alusel üliõpilane õpib. Tulenevalt sellest, et valdkondade vaheline õppetöö ja valdkondade sisene õppetöö on eelarves arvesse võetud, ei ole struktuuriüksuste sisearveldamine põhjendatud. III. Üldfondi kujunemine 10. Teaduskondade, Euroopa kolledži, Eesti geenivaramu ja tugistruktuuri üksuste laekumistele kehtivad järgmised kesksete kaudsete kulude katmise eraldiste määrad:

10.1. Õppeteenustasud tasemeõppes ja doktoritööde kaitsmise tulemustasu 20% 10.2. Residentuuritellimus

10.2.1. arst-residentide töötasude komponent 0% 10.2.2. residentuuri baasasutuste komponent 2% 10.2.3. ülikoolis toimuva õppe- ja korraldustöö komponent 34%

10.3. Täiendusõpe ja õppetöö lepingud 10.3.1. avalik-õiguslikele ülikoolidele osutatud kõrghariduskoolituse

teenus 0% 10.3.2. täiendusõpe ning õppetöö lepingud ja projektid 12%

10.4. Teadus- ja arendustööde lepingud ja projektid, riiklikud programmid 12% 10.5. Litsentsitasud ja teadustulemuste võõrandamine 20% 10.6. Nõuete võõrandamine 20% 10.7. Trükiste müük 20% 10.8. Annetused, pärandvara 0% 10.9. Ühekordsete kulutuste kompenseerimine ülikoolile 0% 10.10. Ülikooli korraldatavate konverentside osavõtumaksud 0% 10.11. Laekumised kapitalieelarvesse 0% 10.12. Sisekäive 0% 10.13. Muud laekumised 20%

11. Teaduskondade, Euroopa kolledži ja Eesti geenivaramu teaduse sihtfinantseerimisega kaasnevad eraldised infrastruktuurile jaotatakse järgmiselt:

11.1. Sihtfinantseeritavate teemade ja teema osade puhul (v.a Eesti mereinstituudis uuritavad teemad) jääb teaduse infrastruktuuri raha struktuuriüksusesse mahus 16% teaduse sihtfinantseerimise teema summast. 11.2. Eesti mereinstituudis täidetavate sihtfinantseeritavate teemade puhul jääb teaduse infrastruktuuri raha instituuti mahus 20% teaduse sihtfinantseerimise teema summast. 11.3. Ülejäänud infrastruktuurikulude katteks mõeldud vahendid suunatakse kesksete kaudsete kulude katteks üldfondi.

12. Teaduskondades, Euroopa kolledžis ja Eesti geenivaramus täidetavate Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste kaudsete kulude katteks eraldatud vahendid jaotatakse järgmiselt:

12.1. Institutsionaalsete uurimistoetuste puhul jääb üldkulude katteks arvestatud summast struktuuriüksusesse käsutusse 16% uurimistoetuse otsekulude mahust. 12.2. Personaalsete uurimistoetuste puhul jaotatakse üldkulude katteks arvestatud summa võrdselt üldfondi ja struktuuriüksuse arengufondi vahel. 12.3. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste kaudsete kulude katteks eraldatud vahendid jaotatakse võrdselt üldfondi ja struktuuriüksuse arengufondi vahel.

13. Kui teaduskondades, Euroopa kolledžis, Eesti geenivaramus ja tugistruktuuris täidetavates lepingutes või projektides, mis on nimetatud punktides 10.3 ja 10.4, kaudseteks kuludeks ette nähtud vahendid on suuremad kui punktides 10.3 ja 10.4 kehtestatud määr, siis

13.1. teaduskondades, Euroopa kolledžis ja Eesti geenivaramus suunatakse ületavad vahendid teaduskonna või asutuse arengufondi; 13.2. tugistruktuuri üksuse täidetavate lepingute puhul suunatakse ületavad vahendid üldfondi.

14. Teaduskondades, Euroopa kolledžis, Eesti geenivaramus ja tugistruktuuris täidetavate õppe- ning teadus- ja arendustööde lepingute või projektide puhul on madalama kui punktis 10 kehtestatud

- 52 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal kesksete kaudsete kulude katmise määra rakendamine lubatud juhul, kui seda näevad ette lepingupartneri üldtingimused. 15. Erandite kehtestamine:

15.1. Rektoril on õigus kehtestada struktuuriüksuse juhi taotluse alusel ühekordseid põhjendatud erandeid punktides 10.3.2, 10.4 ja 12.3 kehtestatud määrade puhul. 15.2. Õppeprorektoril on õigus kehtestada struktuuriüksuse juhi taotluse alusel ühekordseid põhjendatud erandeid punktis 10.3.2 kehtestatud määra puhul. 15.3. Teadusprorektoril ja arendusprorektoril on oma vastutusala piires õigus kehtestada struktuuriüksuse juhi taotluse alusel ühekordseid põhjendatud erandeid punktis 10.4 kehtestatud määra puhul.

16. Regionaalsed kolledžid eraldavad üldfondi16.1. Narva kolledž 16.2. Pämu kolledž

5% kinnitatavast eelarve mahust, 5% kinnitatavast eelarve mahust,

16.3. Viljandi kultuuriakadeemia 5% kinnitatavast eelarve mahust. 17. Regionaalsed kolledžid teevad eraldised üldfondi kvartalimaksetena võrdsetes osadessisekäibearvete alusel tähtpäevadega 10. märts, l0. juuni, l0. september ja l0. detsember. Kui tähtaegadest ei peeta kinni, teeb vajalikud arveldused finantsjuht. 18. Regionaalsete kolledžite poolt üldfondi eraldiste eelarvejärgset summat eelarveaasta sees eimuudeta, kui sellekohast otsust ei tee ülikooli nõukogu, st asutuse eelarve suurendamine või vähendamine eelarveaasta sees ega tulude tegelik laekumine ei muuda asutuse panust üldfondi. 19. Regionaalsed kolledžid võivad luua asutuse arengufondi ning suunata lepingute ja projektidekaudsete kulude katteks ettenähtud vahendid oma arengufondi.

IV. Kaudsete kulude katmine20. Üldfondist eraldatakse vahendeid järgmiste kulude katmiseks ja järgmistesse fondidesse:

20.1. Eraldised keskselt osutatavate teenuste kulude katmiseks:20.1.1. keskne juhtimine, 20.1.2. õppetegevuse korraldamine, 20.1.3. teadus- ja arendustegevuse korraldamine, 20.1.4. turundus ja kommunikatsioon, 20.1.5. personaliteenus, 20.1.6. raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenus, 20.1.7. keskne kinnisvara haldusteenus (osaliselt), 20.1.8. infotehnoloogiline teenus (osaliselt);

20.2. ülikooli liikmemaksud organisatsioonides ja ühingutes; 20.3. arengukava elluviimine; 20.4. rektori, prorektorite ja kantsleri reservfondid; 20.5. eraldised avalikkust teenivate asutuste (raamatukogu, muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed ning teaduskool) kulude katmiseks; 20.6. kapitalieelarve kulud, s.o investeeringud kinnisvarasse ja laenude teenindamine.

21. Arengufondi finantseerimise tagatakse ülikooli nõukogu poolt. Üldfondist ei tehta täiendavaideraldisi arengufondi. 22. Dekaanidel on õigus teha korraldus, millega institutsionaalse uurimistoetuse uurimisteemaderahast suunatakse kuni 10% teaduskonna kaudsete kulude katmiseks.

V. Kinnisvara haldamise kulude katmine 23. Struktuuriüksuste ruumide haldamise kulud kaetakse struktuuriüksuste endi tulude arvelt.24. Teaduskondade, Euroopa kolledži, Eesti geenivaramu ja tugistruktuuri üksuste ruumidehaldamise kulud jaotatakse otsekuludeks ja kaudseteks kuludeks. 25. Teaduskondade, Euroopa kolledži, Eesti geenivaramu ja tugistruktuuri üksuste otsekuludenakaetakse

25.1. ruumide üür, 25.2. elekter, 25.3. küte, 25.4. vesi ja kanalisatsioon, 25.5. puhastus ja hooldus,

- 53 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal

25.6. valve ja turvateenus (lepingud, administraatorite ja sisevalvetöötajate tööjõukulud), 25.7. jäätmekäitlus, 25.8. riidehoiuteenus, 25.9. kasutajaspetsiifilised tuleohutus- ja keskkonnakaitsekulud, 25.10. kasutajaspetsiifilised haldusteenused.

26. Teaduskondade, Euroopa kolledži, Eesti geenivaramu ja tugistruktuuri üksuste kaudsed kulud kaetakse kasuliku pinna ruutmeetrite alusel. Kasuliku pinna ruutmeetri kohta tasutav hind 2015. aastal on 2,18 eurot kuus. 27. Kaudsete kulude hulka kuuluvad

27.1. haldurite ja ruumide remontijate tööjõukulud, 27.2. remondikulud (v. a kasutajaspetsiifiline remont), 27.3. tehnosüsteemide hoolduskulud, 27.4. tuleohutuskulud, 27.5. hoonete kindlustus, 27.6. maamaks, 27.7. majadega seondamatud kulud (v.a punkt 30), 27.8. kinnisvaraosakonna juhtimiskulud.

28. Punktide 25 ja 27 kulude kohta väljastab kinnisvaraosakond struktuuriüksustele sisekäibearved. Kui arvete tasumise tähtaegadest ei peeta kinni, on finantsjuhil õigus teha vajalikud arveldused. 29. Üleülikooliliste ja ajalooliste auditooriumide kasutamine ning kulude katmine ja kompenseerimine toimub järgmiselt:

29.1. Üleülikoolilise auditooriumi Jakobi 2 kasutamist korraldab ja kulud kannab filosoofiateaduskond. 29.2. Üleülikoolilise auditooriumi Vanemuise 46 kasutamist korraldab ja kulud kannab loodus- ja tehnoloogiateaduskond. 29.3. Punktides 29.1 ja 29.2. nimetatud teaduskonnad tagavad teiste teaduskondade õppetööks suure osalejate arvuga loengute korral auditooriumidele tasuta ligipääsu kasutamise ajalisest mahust kuni 50% ulatuses. 29.4. Kui üleülikoolilisi auditooriumeid ei kasutata õppetööks, siis tasutakse nende eest kehtestatud hinnakirja alusel. 29.5. Peahoones asuvate ajalooliste auditooriumide 128 ja 232 kasutamist korraldab ja kulud kannab kinnisvaraosakond. Auditooriumide kasutamisel, s.h õppetööks, tasutakse nende eest kehtestatud hinnakirja alusel.

30. Kinnisvaraosakonna osakonna riigihangete talituse ja arendustalituse kulud, seisuga 30.09.2014 vabade ruumide arvestuslikud aastased kulud ja punktis 29.5 nimetatud kulud kaetakse üldfondi ja ruumide kasutamise eest laekuvate tasude arvelt vastavalt kehtestatud hinnakirjale või sõlmitud lepingutele. VI. Infotehnoloogiakulude katmine 31. Ülikooli infotehnoloogiakulude katmise korraldab olulises osas keskselt infotehnoloogia osakond. 32. Infotehnoloogia osakonna poolt teaduskondadele, Euroopa kolledžile, Eesti geenivaramule ja tugistruktuuri üksustele osutatavate teenuste kulud kaetakse kombineeritult üldfondist ja sisekäibearvete kaudu. Sisekäibearvete kaudu kaetakse infotehnoloogia osakonna kasutajatoe talituse osutatavate teenuste kulud. Ülejaanud infotehnoloogia osakonna kulud kaetakse üļdfondist ja osakonna teenuste müügist teenitud tulude arvelt. 33. Avalikkust teenivate asutuste infotehnoloogia kulud kaetakse punktis 42 sätestatud viisil. 34. Teaduskonnad, Euroopa kolledž, Eesti geenivaramu ja tugistruktuuri üksused tasuvad oma eelarvest

34.l. kasutajatoe talituse poolt osutatavate teenuste eest sisekäibena; 34.2. personaalarvutite ostude eest otsekuludena; 34.3. personaalarvutite tarkvara ja kasutajaspetsiifilise tarkvara ostukulud otsekulude või sisekäibena.

35. Punktis 34.1. esitatavate teenuste eest esitatavad arved jaotatakse struktuuriüksuste täidetud ametikohtade ja üliõpilaste arvu alusel.

- 54 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal 36. Teaduskonnad ja Euroopa kolledž tasuvad infotehnoloogia osakonna kasutajatoe teenuse eest 2015. aastal 0,66 eurot kuus üliõpilase kohta. Üliopilaste arvestustusest jäetakse välja üliõpilased, kes töötavad samas teaduskonnas, kus nad õpivad. Infotehnoloogia osakond väljstab struktuuriüksustele sisekäibearved. Kui arvete tasumise tähtaegadest ei peeta kinni, on finantsjuhil õigus teha vajalikud arveldused. 37. Teaduskonnad, Euroopa kolledž, Eesti geenivaramu ja tugistruktuuri üksused tasuvad infotehnoloogia osakonna kasutajatoe teenuse eest 2015. aastal 13,14 eurot kuus ametikoha kohta. Arstiteaduskonna kliinikutele (v.a polikliinik) ja täienduskeskusele rakendatakse täidetud ametikohtade arvule koefitsienti 0,5. Ametikoha arvestusest jäetakse välja ülikooli palgaeeskirjaga sätestatud abipersonali ja oskustööliste ametikohad ning need töötajad, kelle alaline töökoht on väljaspool Eestit. Infotehnoloogia osakond väljastab struktuuriüksustele sisekäibearved. Kui arvete tasumise tähtaegadest ei peeta kinni, on finantsjuhil õigus teha vajalikud arveldused. VII. Liikmemaksude tasumine 38. Ülikooli eelarvesse planeeritakse sihtotstarbeline eraldis mittetulundusühingu Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi liikmemaksu tasumiseks ja sihtotstarbeline eraldis mittetulundusühingu Tartu Üliopilasmaja liikmemaksu tasumiseks. 39. Rektoraadi büroo eelarvesse planeeritakse sihtotstarbeline eraldis, millest tasutakse järgmiste organisatsioonide liikmemaksud:

39.1. Coimbra Group (CG); 39.2. European University Association (EUA); 39.3. European Distance and E-Learning Network (EDEN); 39.4. European Universities Continuing Education Network (EUCEN); 39.5. Heads of University Management & Administration Network in Europe (HUMANE); 39.6. International Student Exchange Program (ISEP); 39.7. Utrecht Network (UN); 39.8. Baltic Sea Region University Network (BSRUN); 39.9. Mittetulundusühing Rektorite Nõukogu; 39.10. Mittetulundusühing Eesti Tööandjate Keskliit; 39.11. Mittetulundusühing Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

40. Punktides 38 ja 39 nimetamata organisatsioonide liikmemakse tasub ülikool struktuuriüksuste vahenditest. 41. Erialasesse rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni kuuluva ülikooli töötaja liikmemaksu võib tasuda struktuuriüksuse vahenditest finantsallika käsutaja otsuse alusel. VIII. Avalikkust teenivate asutuste kaudsete kulude katmine 42. Raamatukogu, muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed ning teaduskool tasuvad ülikooli kesksete teenuste eest sisekäibe korras. Kesksete teenuste hinnad asutuse jaoks arvutatakse ülikooli nõukogu kinnitatud asutuse eelarvest lähtudes järgmiselt:

42.1. keskne juhtimine 1,53% eelarve mahust, 42.2. õppetegevuse korraldamine 2,35% õppeeelarvest, 42.3. teadus- ja arendustegevuse korraldamine 0,87% teaduseelarvest, 42.4. turundus ja kommunikatsioon 0,76% eelarve mahust, 42.5. personaliteenus 0,50% eelarve mahust, 42.6. raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenus 0,65% eelarve mahust, 42.7. kinnisvara arendus 0,34% eelarve mahust, 42.8. infotehnoloogiline teenus 1,50% eelarve mahust.

43. Punktis 42 nimetatud asutused tasuvad kesksete teenuste eest iga kuu sisekäibe korras võrdsetes osades. Arvete tasumata jätmisel teeb vajalikud arveldused finantsjuht. 44. Punktis 42 nimetatud asutuste teenuste eest tasutavat summat ei muudeta eelarveaasta sees, kui sellekohast otsust ei tee ülikooli nõukogu, st asutuse eelarve muutmine eelarveaasta sees ei muuda kesksete teenuste hinda. 45. Punktis 42 nimetatud asutused ei tee eraldisi üldfondi, v.a punktis 43 nimetatud juhul. Nimetatud asutused võivad luua asutuse arengufondi ning suunata lepingute ja projektide kaudsete kulude katteks ettenähtud vahendid oma arengufondi.

- 55 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal 46. Raamatukogus, muuseumis, loodusmuuseumis ja botaanikaaias ning teaduskoolis täidetavate teadus- ja arenduslepingute või projektide puhul, kus enam kui 50% lepingute täitjatest on väljastpoolt neid asutusi, rakendatakse lepingute laekumistele punktis 10 kehtestatud kesksete kaudsete kulude katmise eraldiste määrasid. IX. Nõuete võõrandamine ja raha jaotus laekumisel 47. Inkassofirma poolt ülikoolile tasutud summast arvatakse maha eraldis üldfondi (vt punkt 10.6). Pärast eraldise tegemist üldfondi jaotatakse summa võrdselt rahandusosakonna ja nõude loovutanud struktuuriüksuse vahel. 48. Nõuete menetlemisega seotud kulud (inkassofirma teenustasud, käibemaks, kohtumenetluse algatamise riigilõiv ja esindustasu jms) jaotatakse võrdselt rahandusosakonna ja nõude loovutanud struktuuriüksuse vahel. XI. Lõppsätted 49. Enne 2015. aastat sõlmitud lepingute puhul, milles eraldised üldfondi on kehtestatud väiksemas mahus kui käesolevas otsuses, jätkatakse lepingute täitmist sõlmimisel kehtestatud kesksete kaudsete kulude eraldiste määradega. 50. Kehtestatav kord jõustub l. jaanuaril 2015. a. /Allkiri/ Volli Kalm Rektor, professor

- 56 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ___________________________________________ Tasude ja toetuste määrade kehtestamine 2015. aastaks

TARTU ÜLIKOOL KORRALDUS

Tartu 2. detsember 2014. a nr 520RE

Tasude ja toetuste määrade kehtestamine 2015. aastaks

Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 34 punktid 1, 2 ja 5; Tartu Ülikooli senati 20. detsembri 2013. a määrusega nr 16 vastu võetud emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmise korra punkti 9; rektori 4. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 5 kinnitatud ja rektori 9. novembri 2012. a käskkirjaga nr 31 muudetud matusetoetuse maksmise korra punkti 3; rektori 21. juuni 2011. a käskkirjaga nr 11 kinnitatud ning rektori 9. novembri 2012. a käskkirjaga nr 31 muudetud õppejõudude mobiilustoetuse korra punkti 5; rektori 7. mai 2012. a käskkirjaga nr 15 kinnitatud ning rektori 11. oktoobri 2013. a käskkirjaga nr 21 muudetud Tartu Ülikooli aasta programmijuhi auhinna statuudi punkti 4,

1. Maksta 2015. aastal emeriitprofessoritele, kes on nimetatud hiljemalt 31. augustil 2008, iga kuu tasu 264 eurot. Tasu maksta teaduskondade eelarvest.

2. Maksta 2015. aastal emeriitprofessoritele, kes on nimetatud alates 1. septembrist 2008, iga kuu tasu 238 eurot. Tasu maksta teaduskondade eelarvest.

3. Maksta 2015. aastal emeriitdotsentidele iga kuu tasu 71 eurot kuus. Tasu maksta teaduskondade eelarvest.

4. Määran matusetoetuse suuruseks 2015. aastal 2l2 eurot. Toetust rahastatakse personaliosakonna eelarvest.

5. Määran õppejõuvahetuste mobiilsustoetuse maksimaalseks suuruseks 2015. aastal 8000 eurot. Toetust rahastatakse personaliosakonna eelarvest.

6. Määran õpetajakoolituse praktikajuhendamistasu miinimummääraks 6 eurot tund. Tasu maksta teaduskondade ja kolledžite eelarvest.

7. Määran 2015. aastal aasta programmijuhi rahalise preemia suuruseks 1000 eurot. Tasu maksta teaduskondade ja kolledžite eelarvest.

/Allkiri/ Volli Kalm Rektor, professor

- 57 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________Finantsallikate avamise, käsutamise ja sulgemise kord

TARTU ÜLIKOOL KÄSKKIRI

Tartu 13. juuni 2012. a nr 17

Finantsallikate avamise, kasutamise ja sulgemise kord

Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 34 punktid 2 ja 16, kehtestan Tartu Ülikooli finantsallikate avamise, kasutamise ja sulgemise korra. I. Üldsätted 1. Finantsallikate avamise, kasutamise ja sulgemise kord (edaspidi: kord) sätestab Tartu

Ülikooli (edaspidi: ülikool) majandusarvestussüsteemis finantsallikate kodeerimise põhimõtted, avamise alused ning kasutamise ja sulgemise tingimused.

II. Mõisted 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses.

2.1. Finantsallikas - rahaeraldise eesmärki ja struktuuriüksust kajastav konto tulude ja kulude jälgimiseks majandusarvestussüsteemis.

2.2. Finantsallika käsutaja on: 2.2.1. struktuuriüksuse, kuhu finantsallikas kuulub, juht; 2.2.2. rektori, prorektori, dekaani voi vastutusala juhi poolt korraldusega või

rahastajaga sõlmitud lepinguga määratud üilikooli töötaja; 2.2.3. struktuuriüksuse, kuhu finantsallikas kuulub, juhi poolt finantsjuhile kirjalikult

esitatud otsusega määratud üilikooli töötaja; 2.2.4. vastavalt arendusprojektide menetlemise eeskirjale struktuuriüksuse juhi poolt

projekti andmete kaardil määratud projekti vastutav täitja. 2.3. Omafinantseering- ülikooli rahaline panus rahaeraldise eesmärgi täitmiseks.

III. Finantsallika kodeerimine 3. Finantsallikas kodeeritakse alljärgnevalt:

3.1. esimene sümbol- finantsallika tüüp vastavalt punktile 5, mis kirjeldab tulude liiki; 3.2. teine ja kolmas sümbol - eesmärki ellu viiva teaduskonna või vastutusala kood

vastavalt üilikooli struktuurile; 3.3. neljas ja viies sümbol - eesmärki ellu viiva struktuuriüksuse kood vastavalt ülikooli

struktuurile; 3.4. ülejäänud sümbolid (üldjuhul kuni viis) tähistavad eritunnust, mis täpsustab raha

sihtotstarvet ja eesmärki (teadusteema, lepingu voi arendusprojekti number, lepingu registreerimise number registris jms).

4. Punktist 3 erinevat finantsallika kodeerimist võib kasutada 4.1. ülikooli nõukogu vastu võetud eelarves määratletud üleülikooliliste projektide, mille

kohta nähakse ülikooli eelarves ette omaette rida, investeerimisobjektide ja vahendavate maksete finantsallikate korral;

4.2. ülikooli struktuuri muutustest tingitud ümberkodeeringute korral, kui finantsallikaga seotud rahaeraldise kasutamise tähtaja lõpuni on alla aasta või on toimumata ainult viimane laekumine;

4.3. finantsjuhi otsusel struktuuriüksuse juhi põhjendatud taotluse alusel struktuuriüksuse allüksuste eelarvete eraldamiseks.

5. Enam kasutatavad finantsallikate tüübid tulu liigi järgi: 5.1. A - õppeteenustasud tasemeõpe avatud ü likooli õppevormis; 5.2. B - tulud täienduskoolitusest;

- 58 -


5.3. C- tulud muust koolitusteenusest (v.a A, B, D, H, N, Q); 5.4. D- koolitustegevusega seotud lepingud ja toetused (v.a tõukefondid); 5.5. E- muud tulud (v.a A-D, F-X); 5.6. F - toetusprojektide kompenseeritav käibemaks; 5.7. G- sihtasutuse Eesti Teadusagentuur grandid ja personaalsed uurimistoetused; 5.8. H- riiklik koolitustellimus, hariduskulude tegevustoetus, eraldised üldfondist; 5.9. I- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused; 5.10.J - tõukefondide vahendid taristu arendamiseks (v.a kapitalieelarve objektid); 5.11.K - konverentside korraldamise osavõtumaksud, käibemaksu otsearvestusega tulud; 5.12. L- riigisisesed teadus- ja arendustegevuse ettevõtluslepingud; 5.13. M- mitteresidentidelt laekunud teadus- ja arendustegevuse toetused; 5.14. N- tõukefondide vahendid koolitustegevuse toetuseks ja arendamiseks; 5.15. O - eraldised struktuuriüksuse või töörühma arendusfondidesse, mida kasutatakse arendustegevuseks või kaudsete kulude katmiseks; 5.16. P- teadusasutuste baasfinantseerimise vahendid; 5.17. Q- õppeteenustasud tasemeõppe päevases õppevormis; 5.18. R- riiklike programmide vahendid; 5.19. S- riigisisesed teadus- ja arendustegevustoetused; 5.20. T - teadusteemade sihtfinantseerimine ja institutsionaalsed uurimistoetused; 5.21. V - teadus- ja arendustöölepingud mitteresidentidega; 5.22. X - kapitalieelarve objektid; 5.23. Y - vahendid struktuuriüksuse kaudsete kulude (administratiivkulude) katmiseks.

IV. Finantsallika avamine6. Finantsallikad jagunevad tähtajatuteks ja tähtajalisteks.7. Tähtajatud finantsallikad on finantsallikad, mis ei sisalda eritunnust. Tähtajatud on kõik O -

tüüpi finantsallikad. Kõik ülejäänud finantsallikad on tähtajalised. Erandite tegemise õigus on finantsjuhil.

8. Tähtajatuid finantsallikaid avatakse igas struktuuriüksuses üks iga finantsallika tüübikohta vastava finantsallika tüübiga seotud tehingute olemasolul. Erandite tegemiseõigus on finantsjuhil.

9. Tähtajalise finantsallika avamise alus on9.1. kindla eesmärgiga rahaeraldis või rahastamisotsus väljastpoolt ülikooli; 9.2. ülilikooli eelarves kinnitatud üldfondist finantseeritava üleülikoolilise projekti eelarve; 9.3. rektori korraldus ülikooli arengufondist eraldise tegemise kohta; 9.4. rektori korraldus baasfinantseerimise rahvusteaduste täiendavast toetusest

eraldise tegemise kohta; 9.5. struktuuriüksuse juhi esildis baasfinantseerimise vahendite jaotuseks.

10. Ühte tähtajalist finantsallikat võib kasutada mitme rahaeraldise korral, kui tegemist onühe ja sama rahastaja ning ühe ja sama finantsallika kasutajaga, kui rahaeraldiseeelarvete perioodid ei kattu ning eelneva (varem lõppenud) perioodi lõppjääk on null.

11. Kui rahaeraldisega ei kaasne finantsaruandluse kohustust, kajastatakse see tähtajatulfinantsallikal.

V. Finantsallika kasutamine 12. Uhe arendusprojektiga seotud ku1ud (k.a omafinantseeringu arvelt kaetavad kulud)

kajastuvad üldjuhul ühel finantsallikal. Erandite tegemise õigus on finantsjuhil. 13. Juhul, kui arendusprojekti mitteabikõlblikud kulud kompenseeritakse selleks ettenähtud

rahaeraldistest, avatakse arendusprojekti mitteabikõlblikele kuludele paralleelne finantsallikas.

14. Tähtajatutel finantsallikatel A, B, C ja Q kajastatakse ainult laekumised ja kaudsete kuludekatmise eraldised. Kõik nende tegevustega seotud kulud tehakse finantsallikalt H.

- 59 -


15. Tugistruktuuri üksuste tähtajatul finantsallikal E kajastatakse ainult laekumised ja kaudsete kulude katmise eraldised. Kõik nende tegevustega seotud kulud tehakse finantsallikalt H.

16. Finantsallikalt võib teha rahastaja määratud perioodil väljamakseid ainult vastavalt rahaeraldise sihtotstarbele ja eelarvele.

17. Finantsallikalt teostatud kulude otstarbekuse, tekkinud ülekulude ja sellega kaasnevate kohustuste tekkimise eest vastutavad finantsallika kasutajad.

18. Finantsallika käsutajal on keelatud teha tehinguid iseendaga või muid samase iseloomu või huvide konfliktiga seotud tehinguid vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

19. Finantsallika käsutaja kohustub informeerima oma töö vahetut korraldajat kõigist asjaoludest, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti. Töö vahetu korraldaja kohustub leidma probleemile õigusaktidega kooskõlas oleva lahenduse.

VI. Finantsallikaga seotud aruandlus 20. Rahandusosakond tagab kõikidele finantsallika kasutajatele informatsiooni finantsallikaga

seotud finantstehingute kohta rahaveebis. 21. Finantsallikaga seotud finantsaruannete õigeaegse ning korrektse koostamise ja esitamise eest

vastutavad finantsallika käsutajad. 22. Finantsallika käsutajal on õigus volitada teist isikut (ülikooli töötajat) jälgima finantsallika

laekumisi ja väljamakseid rahaveebis. Finantsallika kasutaja esitab volituse vabas vormis paberil või elektrooniliselt rahandusosakonda.

VII. Omafinantseering 23. Omafinantseeringu tagavad finantsallika käsutajad. 24. Omafinantseeringu kohta koostatakse rahandusosakonnas finantsallikatevaheline

raamatupidamiskanne. 25. Omafinantseeringu kande aluseks on

25.1. arendusprojekti andmete kaardil vastava aasta kohta märgitud omafinantseeringu summa (eeldusel, et arendusprojekti andmete kaardil on fikseeritud omafinantseeringu summad, nende katmise finantsallikad ja finantsallikate käsutajate kinnitused);

25.2. vabas vormis koostatud esildis, mille on kinnitanud finantsallika käsutaja, kes tagab omafinantseeringu.

26. Omafinantseeringut on võimalik katta sisekäibearvega, mille esitab omafinantseeringut vajava finantsallika kasutaja omafinantseeringut tagavale finantsallika käsutajale.

27. Rahandusosakond teeb arendusprojektide jooksva aasta pmafinantseeringu kande arendusprojekti andmete kaardil olevate andmete alusel koos finantsallika avamisega v.a juhul, kui arendusprojekti andmete kaardile on lisatud märge omafinantseeringu kande tegemise kohta eraldi esildise alusel.

28. Arendusprojekti lõppedes tagastatakse kasutamata omafinantseeringu osa finantsallika käsutaja esildise alusel üdjuhul finantsallikatele, kust omafinantseering tehti.

VIII. Puhkusetasude valjamaksed 29. Puhkusetasud koos riiklike maksudega makstakse reeglina finantsallikatelt, kust on

arvestatud puhkusetasu arvestuse aluseks olevad tootasud. 30. Kui puhkusetasu ei ole võimalik valja maksta arvestuse aluseks olevatelt finantsallikatelt

(finantsallikas on suletud, puhkusetasu ei ole abikõlblik kulu jms), makstakse puhkusetasu valja struktuuriüksuse, kus töötaja puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke hetkel töötab, põhifinantsallikalt (H), kui personaliosakonnale ei ole tehtud esildist teistsuguseks maksmiseks.

IX. Finantsallika sulgemine 31. Tähtajaline finantsallikas on avatud rahastaja poolt fikseeritud tähtaja jooksul. 32. Tähtajatu finantsallikas on avatud struktuuriuksuse eksisteerimise ajal.

- 60 -


33. Arvestades ajaliselt viimasest päevast, kas parast rahastaja poolt fikseeritud perioodi lõppemist või pärast viimast rahastajapoolset laekumist finantsallikale, on finantsallika käsutaja kohustatud kahe kuu jooksul esitama rahandusosakonnale esildise suletava finantsallika jääkide ülekandmise või katmise kohta.

34. Finantsallikate K, L ja V ülekulu saab katta ainult finantsallikatelt K, L ja V. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb kulud ümber tõsta.

35. Tähtajast mittekinnipidamise korral on sulgemisele kuuluvate finantsallikate jääkide ülekandmise või katmise õ igus finantsjuhil, kes informeerib oma otsusest ka finantsallika käsutajaid.

X. Rakendussätted 36. Tunnistan kehtetuks 23.01.2008. a käskkirjaga nr 2 kinnitatud finantsallikate avamise,

asutamise ja sulgemise korra. 37. Kord jõustub 1. juulil 2012. a. /Allkiri/ Alar Karis Rektor, professor

- 61 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ________________________________________________________________________Eelarve graafiliselt

Tartu Ülikooli 2014. ja 2015. aasta eelarved graafiliselt

Graafikutel on välja toodud arvulised suurused 2014. aasta ja 2015. aasta kohta miljonites eurodes ning vastavad osakaalud.

PÕHIEELARVE TULUD 2015

PÕHIEELARVE TULUD 2014

- 62 -


PÕHIEELARVE KULUD 2015

PÕHIEELARVE KULUD 2014

- 63 -


ÕPPETULUD 2015

ÕPPETULUD 2014

- 64 -


TEADUSTULUD 2015

TEADUSTULUD 2014

- 65 -


KAPITALIEELARVE TULUD 2015

KAPITALIEELARVE TULUD 2014

- 66 -


KAPITALIEELARVE KULUD 2015

KAPITALIEELARVE KULUD 2014

- 67 -


Tartu Ülikooli 2011-2015.a eelarvete tulud-kulud graafiliselt

Alljärgnevalt on 2011-2013 aasta eelarvete tulud-kulud esitatud eelarve täitmise järgi, 2014. aasta eelarve tulud on esitatud vastavalt eelarvele seisuga 31.10.14 ja 2015. aasta eelarve tulud vastavalt eelarvele. Kõik graafikud on europõhised.

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

180 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Tartu ülikooli tulud 2011-2015

Toetuste eelarve

Kapitalieelarve

Muud

Teadustulud

Õppetulud

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

180 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Tartu ülikooli kulud 2011-2015

Toetuste eelarve

Kapitalieelarve

Reservid ja muu

Asutused

Tugistruktuur

Medicina

Realia et naturalia

Socialia

Humaniora

- 68 -


Teaduskondade ja kolledžite 2011-2015.a eelarvete tulud graafiliselt

0

100

200

300

400

500

600

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Usuteaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine

ETAg-i personaalseduurmistoetused

Institutsionaalsed uurimistoetused(sh infrastr. sihtfin.)

Muud õppetulud

Tegevustoetus

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Õigusteaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine

ETAg-i personaalsed uurmistoetused

Institutsionaalsed uurimistoetused (shinfrastr. sihtfin.)

Muud õppetulud

Tegevustoetus

- 69 -


0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Arstiteaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine

ETAg-i personaalsed uurmistoetused


Muud õppetulud

Residentide koolitus

Tegevustoetus

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Filosoofiateaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus

- 70 -


0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Kehakultuuriteaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus

- 71 -


0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

odMajandusteaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Matemaatika-informaatikateaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus

- 72 -


0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

odSotsiaal- ja haridusteaduskond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus

0

200

400

600

800

1000

1200

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Euroopa kolledž

Muud tegevustulud

Muud õppetulud

Tegevustoetus

- 73 -


0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

odNarva kolledž

Muud tegevustulud

Muud õppetulud

Tegevustoetus

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

od

Pärnu kolledž

Muud tegevustulud

Teadustulud

Muud õppetulud

Tegevustoetus

- 74 -


0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

2011 2012 2013 2014 2015

Tuha

nded

eur

odViljandi kultuuriakadeemia

Muud tegevustulud

Teadustulud

Muud õppetulud

Tegevustoetus

- 75 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ______________________________________________________________________________ Põhieelarve

ÜLIKOOLI EELARVE

TULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 PÕHIEELARVE 106 189 485 116 959 275 139 397 801 132 118 398 124 664 162 KAPITALIEELARVE 10 731 413 13 765 218 26 443 806 14 354 599 4 959 000 TOETUSTE EELARVE 4 059 660 4 024 788 4 712 625 1 090 000 1 448 260 SIIRDED EELARVETE VAHEL -2 803 299 -3 100 865 -3 225 229 -3 598 717 -3 468 629 EELARVE TULUD KOKKU 118 177 258 131 648 416 167 329 004 143 964 280 127 602 793

KULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 PÕHIEELARVE 111 690 906 122 360 340 135 307 155 132 118 398 124 664 162 KAPITALIEELARVE 14 351 876 16 537 011 25 306 699 14 354 599 4 959 000 TOETUSTE EELARVE 3 913 961 3 856 039 3 515 074 1 090 000 1 448 260 SIIRDE EELARVETE VAHEL -2 803 299 -3 100 865 -3 225 229 -3 598 717 -3 468 629 EELARVE KULUD KOKKU 127 153 444 139 652 525 160 903 699 143 964 280 127 602 793

PÕHIEELARVE

TULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest

1.1. Tegevustoetus 32 175 835 33 471 859 36 359 833 43 482 310 48 942 820 1.2. Õppeteenustasud 4 743 469 4 197 890 3 236 394 2 070 994 1 111 800 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 4 363 198 3 967 694 3 106 303 1 934 959 751 800 1.4. Täiendusõpe 1 654 007 1 690 479 1 715 627 1 633 400 1 493 050 1.5. Residentide koolitus 7 997 868 7 653 983 9 991 293 11 035 701 11 651 089 1.6. Tõukefondid 4 002 808 5 095 288 6 454 000 3 670 166 2 321 276 1.7. Muu õppetegevus 2 161 637 3 557 985 4 322 549 2 336 453 2 438 666

Kokku tulud õppetegevusest 57 098 820 59 635 177 65 186 000 66 163 983 68 710 501 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 11 405 556 11 631 770 12 480 180 13 368 130 13 624 655 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 3 282 437 3 339 115 3 570 205 3 667 574 3 735 861 2.3. Baasfinantseerimine 3 401 989 3 357 133 3 295 913 3 699 494 4 070 000 2.4. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 4 519 016 4 312 895 4 328 827 4 276 238 4 794 766 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 4 595 267 5 218 931 6 862 756 5 892 629 5 067 010 2.6. Välislepingud ja -grandid 5 785 886 5 362 115 8 745 192 7 419 367 5 769 263 2.7. Tõukefondid 9 119 611 16 483 550 25 957 612 21 443 060 13 403 050 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 1 754 449 1 698 404 1 131 235 1 231 844 1 060 383

Kokku tulud teadustegevusest 43 864 211 51 403 912 66 371 921 60 998 336 51 524 988

3. Muud tulud 5 226 453 5 920 186 7 839 881 4 956 079 4 428 673 TULUD KOKKU 106 189 485 116 959 275 139 397 801 132 118 398 124 664 162

- 76 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ______________________________________________________________________________ Põhieelarve

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2011 2012 2013 2014 2015 1. Tegevusvaldkonnad 1.1 Humaniora

1.1.1. Usuteaduskond 442 225 486 472 455 217 428 499 550 954 1.1.2. Filosoofiateaduskond 8 319 121 8 709 147 9 348 620 9 468 969 9 021 954 1.1.3. Viljandi kultuuriakadeemia 3 681 511 4 028 439 3 998 805 3 038 848 3 071 527

Humaniora kokku 12 442 858 13 224 059 13 802 642 12 936 317 12 644 435 1.2 Socialia

1.2.1. Õigusteaduskond 3 258 389 3 169 593 3 291 544 3 331 259 3 290 044 1.2.2. Majandusteaduskond 2 296 065 2 364 332 2 524 871 2 834 217 2 548 916 1.2.3. Sotsiaal- ja haridusteaduskond 6 556 483 5 554 649 6 734 190 6 872 199 6 666 504 1.2.4. Euroopa kolledž 549 486 515 335 730 283 838 981 564 651 1.2.5. Narva kolledž 1 198 960 1 495 832 1 566 043 1 637 365 1 497 031 1.2.6. Pärnu kolledž 1 587 982 1 496 564 1 526 837 1 343 624 1 347 180 1.2.7. Ülikooli muuseum * * * 905 427 886 016 Pedagogicum 367 813 * * * *

Socialia kokku 15 815 177 14 596 305 16 373 769 17 763 073 16 800 342 1.3 Realia et naturalia

1.3.1. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 32 857 709 37 120 781 42 175 826 38 524 569 33 463 785 1.3.2. Matemaatika-informaatikateadusk. 4 607 661 4 932 873 6 076 848 6 234 426 6 655 615 1.3.3. Loodusmuuseum ja botaanikaaed * * * 1 783 828 1 581 516 Eesti geenivaramu 2 514 212 1 799 595 1 535 522 * * Türi kolledž 215 661 x x x x

Realia et naturalia kokku 40 195 243 43 853 249 49 788 196 46 542 823 41 700 916 1.4 Medicina

1.4.1. Arstiteaduskond 21 303 321 24 712 643 29 394 015 29 979 010 27 804 768 1.4.2. Kehakultuuriteaduskond 1 430 976 1 352 919 1 259 854 1 315 202 1 171 454 1.4.3. Eesti geenivaramu * * * 2 209 384 2 511 593

Medicinia kokku 22 734 297 26 065 561 30 653 869 33 503 596 31 487 815 Kokku 91 187 575 97 739 173 110 618 476 110 745 809 102 633 507 2. Avalikkust teenivad asutused

2.1. Raamatukogu 3 540 559 3 750 553 3 665 825 4 814 518 3 682 398 2.2. Teaduskool 651 812 685 411 698 786 685 497 717 772 2.3. Sporditegevus (MTÜ TÜ ASK) 948 000 1 053 000 913 000 948 000 1 050 000 2.4. Kultuuritegevus (MTÜ Tartu Ül.maja) 230 000 262 400 252 000 264 000 264 000 Muuseumid 1 637 659 1 893 042 2 170 192 * * Botaanikaaed 415 588 503 781 523 778 * *

Kokku 7 423 618 8 148 187 8 223 580 6 712 015 5 714 170 3. Tugistruktuur

3.1. Rektoraadi büroo 791 331 998 164 1 348 717 1 568 614 1 560 632 3.2. Õppeosakond 808 152 1 126 987 1 054 474 1 143 604 925 777 3.3. Elukestva õppe keskus 1 614 035 1 556 639 1 451 370 925 022 935 042 3.4. Üliõpilasesindus 82 490 94 516 124 259 136 700 137 822 3.5. Teadus- ja arendusosakond 705 601 760 266 1 140 274 1 128 774 882 498 3.6. Kantselei 353 841 351 073 343 369 356 120 356 120 3.7. Personaliosakond 568 624 622 950 588 980 521 650 512 670 3.8. Turundus- ja kommunikatsiooniosak. 957 758 939 663 778 858 721 594 805 654 3.9. Kinnisvaraosakond 776 763 1 049 937 1 090 152 480 536 369 820 3.10. Infotehnoloogia osakond 2 148 477 2 645 105 2 545 272 1 817 276 1 779 443 3.11. Rahandusosakond 711 745 786 273 835 649 786 351 853 599

Kokku 9 518 817 10 931 572 11 301 374 9 586 242 9 119 077 4. Suunamine kapitalieelarvesse 2 803 299 3 100 865 3 225 229 3 598 717 3 468 629 5. Reservid ja arendusfondid 902 854 2 304 545 2 176 967 1 475 616 3 728 778 Siselaenufond -145 257 135 997 -238 472 0 0 KULUD kokku 111 690 906 122 360 340 135 307 155 132 118 399 124 664 162 * - struktuurimuutus; x - likvideerimine

- 77 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________________________________Kapitalieelarve

KAPITALIEELARVE LAEKUMISED Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2011 2012 2013 2014 2015 1. Riiklik finantseerimine 0 304 558 0 0 0 2. Laekumine põhieelarvest 2 803 299 3 100 865 3 225 229 3 598 717 3 468 629 3. Investeerimislaen 5 400 000 0 0 1 568 000 0 4. Finantstulud 103 637 37 682 2 560 25 000 26 459 5. Laekumine kinnisvara müügist 646 745 2 144 500 4 225 150 1 001 000 700 000 6. Tartu linn 84 747 84 749 63 912 64 000 63 912 7. Tõukefondid 359 755 6 477 644 16 537 705 6 148 235 0 8. Laekumine MTÜ Tartu Üliõpilaskülast 726 592 669 583 701 744 720 000 700 000 9. Muud tulud 606 637 945 637 1 687 507 1 229 647 0

LAEKUMISED KOKKU 10 731 413 13 765 218 26 443 806 14 354 599 4 959 000

KULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Laenude teenindamine ja kustutamine

1.1. Laenude kustutamine 2 251 608 2 635 820 3 091 013 2 979 400 3 029 000 1.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 433 700 413 002 248 250 222 088 220 000

Kokku 2 685 308 3 048 821 3 339 263 3 201 488 3 249 000 2. Investeeringud objektidele

2.1. Lossi 25 (Ajaloomuuseum) 0 0 0 0 390 000 2.2. Narva mnt 89 0 0 0 0 370 000 2.3. Raatuse 22 0 0 0 285 000 350 000 2.4. IT-kompetentsikeskus 0 0 0 0 315 000 2.5. Peahoone 0 198 221 982 105 0 285 000 2.6. Füüsikum 233 539 2 643 394 10 607 800 6 364 918 0 2.7. Siirdemeditsiinikeskus 81 255 2 517 531 5 814 108 1 893 193 0 2.8. Vana-Anatoomikum 0 0 106 164 930 000 0 2.9. Botaanikaaed 0 0 0 470 000 0 2.10. Lossi 3 0 0 0 400 000 0 2.11. Pepleri 14 0 0 0 320 000 0

2.12. Ülikooli 16 0 200 000 0 280 000 0 2.13. Raamatukogu 4 680 197 585 344 077 210 000 0

2.14. Näituse 2 21 352 122 707 2 118 553 0 0 2.15. Vanemuise 46 26 578 179 748 1 357 118 0 0

2.16. Õppe- ja töökeskonna meetme objektid 166 478 830 610 179 0 0 2.17. Narva mnt 25 0 27 473 27 602 0 0 2.18. Narva kolledž 2 893 703 6 027 318 -270 0 0

2.19. Lossi 36 3 758 556 686 627 0 0 0 2.20. Struve maja ja tõllakuur 0 208 755 0 0 0

2.21. Jakobi 2 4 016 695 0 0 0 0 2.22. Tähetorn 367 176 0 0 0 0

2.23. Nooruse 7 203 393 0 0 0 0 2.24. Keemiahoone 59 476 0 0 0 0

Kokku 11 666 568 13 488 189 21 967 436 11 153 111 1 710 000 KULUD KOKKU 14 351 876 16 537 011 25 306 699 14 354 599 4 959 000

- 78 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ___________________________________________________________________________Toetuste eelarve

TOETUSTE EELARVE LAEKUMISED Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2011 2012 2013 2014 2015 1. Emeriitprofessorite ja -dotsentide tasud 360 528 341 986 334 442 0 0

2. Riiklikud õppetoetused 2 462 874 2 490 866 3 245 784 0 531 260 3. Sihtstipendiumid 985 033 964 758 938 231 900 000 800 000 4. Õppelaenude kustutamine 251 225 227 178 194 168 190 000 117 000 LAEKUMISED KOKKU 4 059 660 4 024 788 4 712 625 1 090 000 1 448 260

VÄLJAMAKSED Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Emeriitprofessorite- ja dotsentide tasud 342 520 337 995 330 693 0 0

2. Riiklikud õppetoetused Põhitoetusfond Usuteaduskond 17 003 18 177 13 591 0 2 467 Õigusteaduskond 26 735 24 777 34 229 0 12 984 Arstiteaduskond 209 178 209 066 219 581 0 96 695 Filosoofiateaduskond 245 533 222 042 180 151 0 34 148 Kehakultuuriteaduskond 48 659 52 686 39 598 0 16 039 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 255 656 263 934 204 145 0 26 859 Majandusteaduskond 50 169 56 769 46 702 0 7 710 Matemaatika-informaatikateaduskond 96 367 122 990 118 292 0 18 800 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 216 952 208 787 187 925 0 38 710 Euroopa kolledž 951 1 286 1 119 0 955 Narva kolledž 75 561 76 121 70 904 0 15 312 Pärnu kolledž 42 954 48 156 40 661 0 19 343 Türi kolledž 7 830 0 0 0 0 Viljandi kultuuriakadeemia 123 829 135 099 94 410 0 20 178 Vahetusüliõpilased 38 757 43 872 38 464 0 15 000

Põhitoetusfond kokku 1 456 135 1 483 762 1 289 771 0 325 200 Täiendava toetuse fond Usuteaduskond 8 973 9 002 8 101 0 1 344 Õigusteaduskond 14 037 13 277 18 285 0 7 069 Arstiteaduskond 110 073 109 932 119 356 0 52 647 Filosoofiateaduskond 129 904 106 838 92 604 0 18 591 Kehakultuuriteaduskond 26 555 25 204 23 798 0 8 733 Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 138 231 140 369 110 760 0 14 621 Majandusteaduskond 26 330 28 327 27 736 0 4 199 Matemaatika-informaatikateaduskond 68 187 49 987 57 245 0 10 236 Sotsiaal- ja haridusteaduskond 127 091 114 180 101 690 0 21 080 Euroopa kolledž 534 534 563 0 519 Narva kolledž 27 483 29 846 25 514 0 8 339 Pärnu kolledž 22 813 24 670 23 038 0 10 530 Türi kolledž 4 079 0 0 0 0 Viljandi kultuuriakadeemia 69 312 69 144 54 122 0 10 985

Täiendava toetuse fond kokku 773 603 721 309 662 811 0 168 893 Eritoetuse fond 122 151 120 581 101 793 0 26 563 Majandus- ja halduskulud 26 184 26 570 31 700 0 10 604 Õppetoetused kokku 2 378 073 2 352 223 2 086 075 0 531 260 3. Sihtstipendiumid 939 756 938 918 903 992 900 000 800 000 4. Õppelaenude kustutamine 253 613 226 903 194 315 190 000 117 000 VÄLJAMAKSED KOKKU 3 913 961 3 856 039 3 515 074 1 090 000 1 448 260

- 79 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Üldfond

ÜLDFONDI MOODUSTAMINE JA RAHA JAOTUS

I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest 1.1. Tegevustoetus 7 445 380 7 738 109 8 664 951 10 614 807 13 148 668 1.2. Õppeteenustasud 1 279 901 1 167 486 887 526 597 435 208 760 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 762 924 656 435 509 920 324 473 116 360 1.4. Täiendusõpe 146 194 151 780 146 761 166 674 135 516 1.5. Residentide koolitus 257 563 189 819 200 192 176 571 221 371 1.7. Muu õppetegevus 87 828 396 369 452 245 39 641 39 467 Kokku tulud õppetegevusest 9 979 790 10 299 998 10 861 595 11 919 602 13 870 141 2. Tulud teadustegevusest 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 1 533 931 1 559 091 1 667 595 1 706 675 1 584 465 2.3. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 355 738 365 572 359 736 372 800 388 474 2.4. Teadus- ja arenduslepingud 301 773 402 676 552 052 331 891 304 833 2.5. Välislepingud ja -grandid 359 660 315 307 476 424 409 884 293 223 2.6. Baasfinantseerimine 949 008 930 141 877 498 1 059 612 272 729 2.7. Muu teadustegevus 172 716 171 193 102 157 104 637 97 010 Kokku tulud teadustegevusest 3 672 824 3 743 981 4 035 462 3 985 500 2 940 734 3. Muud tulud 3.1. Muud tulud 210 424 224 352 221 717 183 402 186 009 3.2. Asutuste kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 386 683 372 030 323 083 307 258 311 355 3.3.Baasfinantseerimise arengufondi komponent 0 0 224 060 217 136 0 Kokku muud tulud 597 107 596 382 768 860 707 796 497 363 Kokku 14 249 722 14 640 360 15 665 918 16 612 897 17 308 238

- 80 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Üldfond

Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015

2. Asutused

2.7. Eesti geenivaramu 1 500 6 560 4 298 0 0 2.9. Raamatukogu 1 463 616 1 648 641 1 708 872 2 479 943 2 527 063 2.10. Teaduskool 36 656 46 797 46 790 50 200 77 675 2.11. TÜ Muuseum * * * 737 051 739 701 2.12. Loodusmuuseum ja botaanikaaed * * * 830 030 779 030 2.12. MTÜ Taru Ülikooli Spordiklubi 948 000 1 053 000 913 000 948 000 1 050 000 2.13. MTÜ Üliõpilasmaja 230 000 262 400 252 000 264 000 264 000 Muuseumid 1 080 566 993 744 1 078 695 * * Botaanikaaed 349 825 351 587 398 678 * *

Kokku 4 110 163 4 362 727 4 402 333 5 309 224 5 437 469

3. Tugistruktuur 3.1. Rektoraadi büroo 897 844 1 142 128 1 294 284 1 508 998 1 522 432 3.2. Õppeosakond 600 575 675 650 692 620 781 798 732 798 3.3. Elukestva õppe keskus 485 364 471 148 394 568 423 982 458 842 3.4. Üliõpilasesindus 82 490 94 516 124 259 131 500 137 822 3.5. Teadus- ja arendusosakond 390 695 445 831 514 391 532 815 713 715 3.6. Kantselei 353 841 351 073 343 386 356 120 356 120 3.7. Personaliosakond 519 706 599 332 549 914 509 470 512 670 3.8. Turundus- ja kommunikatsiooniosak. 831 816 783 735 773 212 719 994 803 054 3.9. Kinnisvaraosakond 313 122 520 947 269 970 136 136 0 3.10. Infotehnoloogia osakond 1 914 322 1 586 091 1 510 508 1 683 847 1 657 088 3.11. Rahandusosakond 616 681 735 328 734 718 755 599 807 599

Kokku 7 006 455 7 405 779 7 201 828 7 540 260 7 702 140 4. Suunamine kapitalieelarvesse 2 803 299 2 963 912 3 035 000 3 408 488 3 468 629 5. Reservid ja arendusfondid 218 219 410 415 332 175 354 925 700 000

KULUD KOKKU 14 138 137 15 142 833 14 971 335 16 612 897 17 308 238 * - struktuurimuutus

Alljärgnevad valdkondade tabelid on koostatud praegu kehtiva struktuuripuu järgi, ka tagasiulatuvalt varasemate aastate osas. Praeguseks likvideeritud üksused on tabelitesse kaasatud. St, et näiteks Medicina puhul on Eesti geenivaramu hõlmatud eelarvenumbritesse juba alates 2011. aastast, ehkki struktuurimuutus leidis reaalselt aset 2014. aastal ning Realia et Naturalia numbrid sisaldavad 2011. aasta osas ka Türi kolledžit.

- 81 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _______________________________________________________________________________Humaniora

1.1 HUMANIORA Töötajaid : 572 597 559 539 550

Täidetud ametikohti : 472,95 487,20 446,30 429,43 441,85 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest

1.1. Tegevustoetus

1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 6 189 741 6 154 284 6 170 976 8 015 875 8 312 613 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 271 277 93 252 178 114 233 355 196 416

1.2. Õppeteenustasud 659 544 566 808 376 944 188 720 91 500 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 467 056 418 615 273 023 140 644 54 400

1.4. Täiendusõpe 176 485 183 628 186 792 93 250 148 050 1.6. Tõukefondid 664 029 865 469 1 815 863 510 865 211 000 1.7. Muu õppetegevus 397 811 1 706 404 1 788 522 459 650 441 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 767 240 822 440 920 810 903 390 934 600 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 220 806 236 097 262 893 252 293 261 688 2.3. Baasfinantseerimine 274 511 289 318 330 767 356 115 357 982

2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 461 826 441 136 448 507 445 995 728 570 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 354 645 194 354 429 385 156 000 189 000

2.6. Välislepingud ja -grandid 254 119 384 596 356 749 447 000 163 000 2.7. Tõukefondid 774 162 1 018 319 972 043 774 395 450 000

2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 289 256 257 526 278 562 315 675 285 000 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 50 000 82 500 110 000 0

Kokku tulud teadustegevusest 3 396 565 3 693 786 4 082 216 3 760 863 3 369 840 3. Muud tulud 171 036 207 161 249 915 151 500 197 000 Tegevustulud kokku 12 393 546 13 889 406 15 122 364 13 554 722 13 021 819

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 9 266 332 9 757 562 9 986 206 10 052 867 9 595 573

1.1. Palgakulud 6 347 980 6 689 084 6 872 841 7 012 359 6 586 317 1.2. Sotsiaalmaksud 2 095 172 2 207 646 2 271 397 2 314 079 2 173 484

1.3. Töötuskindlustus 88 374 93 179 68 633 70 124 52 691 1.4. Teadusstipendiumid 259 303 304 805 314 322 199 284 302 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 475 503 462 848 459 014 457 022 481 081

2. Koolitus ja lähetused 382 577 447 577 435 585 364 037 398 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 1 295 752 1 095 801 1 124 156 783 714 718 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 272 385 282 420 259 852 231 820 314 500 5. IT kulud 114 717 205 325 188 900 156 276 196 431

5.1. IT kulud 93 603 112 952 100 972 67 800 101 000 5.2. IT kulud (sisekäive) 21 114 92 373 87 928 88 476 95 431

5. Transpordikulud 61 204 67 471 50 363 60 600 59 100 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 192 903 186 170 245 263 181 710 148 000 7. Investeeringud põhivarasse 154 678 402 502 677 676 160 600 120 000 8. Muud tegevuskulud 22 603 19 910 31 162 52 754 16 000

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 8 029 4 946 15 694 38 500 1 500

8.2. Muud tegevuskulud 14 574 14 964 15 468 14 254 14 500 9. Ruumide kulud 790 142 915 139 990 319 1 001 939 1 031 415

9.1. Ruumide kulud 232 516 248 336 285 934 275 400 306 400

9.2. Ruumide kulud (sisekäive) 557 626 666 803 704 385 726 539 725 015

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 691 284 928 882 887 456 508 406 424 800 Tegevuskulud kokku 13 244 578 14 308 758 14 876 938 13 554 722 13 021 819

- 82 -


1.1. Usuteaduskond Töötajaid : 22 24 23 24 24


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 230 470 209 855 264 697 268 996 332 109

1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 42 387 16 955 8 482 25 445 17 856 1.2. Õppeteenustasud 39 697 23 241 11 321 11 620 1 500

1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 43 946 46 288 29 935 23 144 8 400 1.4. Täiendusõpe 661 100 0 500 100

1.6. Tõukefondid 0 3 010 1 593 1 300 0 1.7. Muu õppetegevus 2 940 1 290 240 1 200 1 000

Kokku tulud õppetegevusest 360 101 300 739 316 268 332 205 360 965 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 40 090 40 150 40 150 40 150 40 150

2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 11 538 11 526 11 632 11 242 11 242 2.3. Baasfinantseerimine 24 868 25 912 23 946 25 580 30 565 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 10 308 23 220 23 220 23 220 106 960

2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 5 510 4 417 2 000 1 000 4 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 12 024 23 117 13 257 12 300 13 000

2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 0 32 500 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 104 338 128 341 146 705 113 492 205 917 3. Muud tulud 2 937 9 843 6 206 2 000 1 000 Tegevustulud kokku 467 375 438 923 469 178 447 697 567 882

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 360 961 374 850 385 605 325 289 466 545

1.1. Palgakulud 234 840 239 529 247 183 198 484 290 565 1.2. Sotsiaalmaksud 78 453 79 753 81 613 65 500 95 887 1.3. Töötuskindlustus 3 286 3 352 2 471 1 985 2 325

1.4. Teadusstipendiumid 2 200 7 350 3 720 4 100 17 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 42 182 44 866 50 618 55 220 60 769

2. Koolitus ja lähetused 9 909 15 682 18 718 12 000 11 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 23 631 21 977 20 941 31 000 13 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 5 959 16 239 67 1 200 1 500 5. IT kulud 4 822 11 930 9 589 9 169 9 251

5.1. IT kulud 3 546 5 829 3 415 3 200 3 000

5.2. IT kulud (sisekäive) 1 276 6 101 6 174 5 969 6 251

6. Transpordikulud 1 830 1 781 1 538 1 700 1 400 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 5 152 4 398 8 918 4 500 3 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 0 0 0 9. Muud tegevuskulud 2 829 4 896 4 250 1 500 2 000


9.2. Muud tegevuskulud 931 590 447 500 500

10. Ruumide kulud 30 459 36 561 39 353 42 142 43 257 10.1. Ruumide kulud 390 1 305 366 400 400 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 30 068 35 257 38 986 41 742 42 857

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 30 788 27 775 20 240 19 198 16 928 Tegevuskulud kokku 476 339 516 090 509 219 447 697 567 882

- 83 -


1.4. Filosoofiateaduskond Töötajaid : 383 394 401 393 400


1.1. Tegevustoetus



1.4. Täiendusõpe 76 564 113 272 113 878 49 000 99 200 1.6. Tõukefondid 355 370 581 597 669 187 466 565 200 000 1.7. Muu õppetegevus 369 642 1 676 107 1 648 319 365 400 350 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 727 150 782 290 880 660 863 240 894 450 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 209 269 224 571 251 261 241 051 250 446 2.3. Baasfinantseerimine 232 369 244 103 284 526 308 811 299 642

2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 451 518 406 306 413 677 411 175 610 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 162 645 125 018 328 909 90 000 120 000

2.6. Välislepingud ja -grandid 202 941 307 121 262 344 384 700 120 000 2.7. Tõukefondid 735 042 891 908 972 043 774 395 450 000

2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 289 256 257 526 278 562 315 675 285 000 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 50 000 50 000 110 000 0



1.1. Palgakulud 4 297 259 4 570 624 4 819 897 5 275 016 4 814 353 1.2. Sotsiaalmaksud 1 414 987 1 505 279 1 590 727 1 740 755 1 588 736 1.3. Töötuskindlustus 59 679 63 620 48 188 52 750 38 515


2. Koolitus ja lähetused 295 838 347 983 359 180 304 244 325 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 722 959 494 381 542 551 482 234 430 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 85 323 133 669 126 141 111 300 113 000 5. IT kulud 109 895 193 395 179 311 147 107 187 180

5.1. IT kulud 90 057 107 122 97 557 64 600 98 000


5. Transpordikulud 17 270 19 880 17 755 17 900 22 700 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 161 997 136 344 196 078 158 530 110 000 7. Investeeringud põhivarasse 5 298 17 449 249 099 10 600 20 000 8. Muud tegevuskulud 10 935 11 951 -16 007 27 400 9 000

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 5 082 4 909 -24 579 17 500 0

8.2. Muud tegevuskulud 5 853 7 041 8 572 9 900 9 000

9. Ruumide kulud 538 637 637 375 673 492 694 797 688 158 9.1. Ruumide kulud 11 079 5 828 8 093 10 000 6 000



- 84 -


2.5. Viljandi kultuuriakadeemia

Töötajaid : 167 179 135 122 126 Täidetud ametikohti : 133,75 141,10 107,30 97,35 99,80

I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest

1.1. Tegevustoetus 2 716 411 2 800 689 2 659 383 2 665 721 2 776 052 1.2. Õppeteenustasud 111 863 112 188 110 848 41 700 48 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 134 726 114 964 72 912 44 500 10 000 1.4. Täiendusõpe 99 261 70 256 72 914 43 750 48 750 1.6. Tõukefondid 308 659 280 862 1 145 083 43 000 11 000 1.7. Muu õppetegevus 25 229 29 007 139 963 93 050 90 000


2.3. Baasfinantseerimine 17 274 19 303 22 295 21 724 27 774 2.4. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 0 11 610 11 610 11 600 11 610 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 186 490 64 919 98 476 65 000 65 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 39 154 54 358 81 149 50 000 30 000 2.7. Tõukefondid 39 120 126 411 0 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 282 037 276 601 213 529 148 324 134 384 3. Muud tulud 126 760 142 017 124 735 116 000 115 000 Tegevustulud kokku 3 804 946 3 826 584 4 539 368 3 196 045 3 233 186


1.1. Palgakulud 1 815 880 1 878 930 1 805 762 1 538 859 1 516 836 1.2. Sotsiaalmaksud 601 732 622 614 599 056 507 824 500 556 1.3. Töötuskindlustus 25 409 26 206 17 974 15 389 12 135 1.4. Teadusstipendiumid 5 738 7 176 20 688 40 650 30 000

2. Koolitus ja lähetused 76 830 83 913 57 687 47 793 62 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 549 162 579 442 560 664 270 480 275 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 181 104 132 512 133 644 119 320 200 000 5. Transpordikulud 42 104 45 810 31 071 41 000 35 000 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 25 754 45 428 40 266 18 680 35 000 7. Investeeringud põhivarasse 149 380 385 053 428 577 150 000 100 000 8. Muud tegevuskulud 8 839 3 063 42 918 23 854 5 000

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 1 049 -4 270 36 469 20 000 0

8.2. Muud tegevuskulud 7 790 7 333 6 449 3 854 5 000 9. Ruumide kulud 221 046 241 203 277 475 265 000 300 000 11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 181 219 176 541 183 703 157 197 161 659 Tegevuskulud kokku 3 884 198 4 227 892 4 199 485 3 196 045 3 233 186

- 85 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Socialia

1.2. SOCIALIA Töötajaid : 548 568 591 594 574


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 4 230 153 4 265 923 6 075 945 8 313 145 9 682 942 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 322 142 118 684 169 632 237 485 169 632

1.2. Õppeteenustasud 2 948 058 2 645 617 2 062 481 1 232 323 464 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 3 767 737 3 457 471 2 777 532 1 743 683 685 700 1.4. Täiendusõpe 779 412 798 439 924 634 805 000 670 000 1.6. Tõukefondid 1 042 125 1 153 063 1 177 436 951 024 461 884 1.7. Muu õppetegevus 603 012 723 295 740 725 523 502 530 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 636 126 666 630 693 250 884 000 958 000 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 183 072 191 368 198 492 247 769 268 240 2.3. Baasfinantseerimine 189 786 185 609 324 262 285 429 224 047 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 358 355 351 221 388 675 326 480 303 080 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 718 171 439 441 935 461 904 800 731 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 512 882 672 580 732 761 685 076 703 503 2.7. Tõukefondid 322 206 1 007 047 464 407 432 166 465 789 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 46 337 46 505 42 576 74 576 41 970 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 120 400 373 771 456 399 370 000 318 710

Kokku tulud teadustegevusest 3 087 334 3 934 172 4 236 282 4 210 296 4 014 339 3. Muud tulud 508 054 619 068 598 522 557 882 366 000 4. Tulud üldfondist 757 632 702 813 719 898 737 051 739 701 Tegevustulud kokku 18 045 659 18 418 544 19 483 087 19 311 390 17 784 198


1.1. Palgakulud 7 977 579 8 060 874 8 871 035 9 475 038 8 960 295 1.2. Sotsiaalmaksud 2 629 621 2 648 670 2 913 428 3 126 763 2 956 897 1.3. Töötuskindlustus 110 640 111 356 87 425 94 750 71 682 1.4. Teadusstipendiumid 289 677 306 352 298 520 257 238 221 923 1.5. Riiklik doktoranditoetus 427 953 374 650 402 260 437 157 478 547

2. Koolitus ja lähetused 490 366 552 197 606 602 527 386 484 500 3. Kantselei- ja majanduskulud 1 532 791 1 263 682 1 464 055 1 007 010 1 011 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 445 666 427 308 505 721 353 972 460 200 5. IT kulud 185 874 258 598 242 223 236 440 251 774



8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -16 942 -856 -56 133 186 185 35 000

8.2. Muud tegevuskulud 44 136 55 825 49 249 159 555 90 482 9. Ruumide kulud 1 472 582 1 510 244 1 680 177 1 727 505 1 703 612

9.1. Ruumide kulud 387 928 389 084 329 032 328 858 416 708 9.2. Ruumide kulud (sisekäive) 1 084 654 1 121 160 1 351 145 1 398 647 1 286 904

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 954 823 1 849 324 1 509 220 1 178 317 665 147 Tegevuskulud kokku 18 918 949 17 860 283 19 450 416 19 311 390 17 784 198 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Tähetorni aastapäev 14 868 Kulud kokku 18 933 817 17 860 283 19 450 416 19 311 390 17 784 198

- 86 -


1.2. Õigusteaduskond Töötajaid : 93 95 99 96 97


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 311 675 364 982 829 218 1 704 435 2 425 580 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 110 206 25 432 50 890 67 853 44 640

1.2. Õppeteenustasud 1 498 860 1 433 464 1 134 868 716 732 255 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 1 724 039 1 524 837 1 262 862 762 419 300 000 1.4. Täiendusõpe 34 454 97 935 120 607 100 000 120 000 1.6. Tõukefondid 0 0 2 062 2 000 5 000 1.7. Muu õppetegevus 2 144 23 258 13 997 30 000 20 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 38 550 0 0 83 000 83 000 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 11 094 0 0 23 489 23 240 2.3. Baasfinantseerimine 23 643 26 540 82 825 74 437 39 301 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 67 866 51 918 24 600 24 600 24 600 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 33 000 91 993 90 579 15 000 23 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 83 556 202 233 85 819 112 000 50 000 2.7. Tõukefondid 33 487 32 581 92 0 0 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0



1.1. Palgakulud 1 860 062 1 827 359 1 888 983 1 912 089 1 858 530 1.2. Sotsiaalmaksud 610 404 598 798 623 143 630 989 613 315 1.3. Töötuskindlustus 25 345 24 666 18 242 19 121 14 868 1.4. Teadusstipendiumid 14 228 5 400 6 734 26 400 18 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 62 506 65 573 71 325 75 927 73 428



6. Transpordikulud 9 798 7 657 7 306 6 600 6 900 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 36 804 33 501 21 825 15 900 18 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 6 600 0 0 0 9. Muud tegevuskulud -5 315 -875 -821 1 900 3 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -7 000 -2 838 -3 677 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 1 685 1 963 2 856 1 900 3 000 10. Ruumide kulud 320 573 310 380 321 901 335 515 249 644

10.1. Ruumide kulud 127 027 116 818 15 488 20 100 60 000 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 193 546 193 562 306 412 315 415 189 644


- 87 -


1.7. Majandusteaduskond Töötajaid : 82 84 81 80 75


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 648 534 735 732 918 910 1 433 919 1 514 574 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 76 297 33 910 25 445 42 408 35 712

1.2. Õppeteenustasud 332 268 305 296 251 243 152 648 80 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 703 873 652 642 479 009 326 321 120 000 1.4. Täiendusõpe 66 215 50 319 104 905 70 000 60 000 1.6. Tõukefondid 140 841 159 358 184 177 197 502 100 000 1.7. Muu õppetegevus 81 588 86 820 111 410 100 502 70 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 158 580 158 810 158 810 168 900 168 900 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 45 638 45 589 46 010 47 292 47 292 2.3. Baasfinantseerimine 41 714 36 277 32 069 42 058 46 350 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 65 144 51 185 37 111 23 400 0 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 109 172 14 048 88 806 54 000 30 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 152 370 91 180 172 358 111 076 253 503 2.7. Tõukefondid 13 934 211 336 216 959 172 408 81 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 32 000 0





5.1. IT kulud 36 686 31 096 27 292 28 000 29 000 5.2. IT kulud (sisekäive) 806 22 303 23 026 21 247 21 963






- 88 -


1.9. Sotsiaal- ja haridusteaduskond Töötajaid : 206 214 238 247 237





2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 438 996 507 820 534 440 632 100 706 100 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 126 340 145 779 152 482 176 988 197 708 2.3. Baasfinantseerimine 110 150 110 786 193 678 148 932 112 407 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 225 344 248 118 326 964 278 480 278 480 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 270 580 95 720 486 751 620 000 418 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 224 286 282 429 284 909 310 000 315 000 2.7. Tõukefondid 270 092 742 629 201 929 192 758 369 789 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 6 300 6 000 6 000 7 000 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 120 400 373 771 456 399 370 000 318 710



1.1. Palgakulud 2 877 011 3 031 764 3 489 782 3 845 196 3 857 429 1.2. Sotsiaalmaksud 949 531 995 325 1 146 717 1 268 915 1 272 952 1.3. Töötuskindlustus 40 138 42 075 34 642 38 452 30 859 1.4. Teadusstipendiumid 157 169 205 549 199 126 147 623 94 423 1.5. Riiklik doktoranditoetus 238 135 182 148 195 953 223 181 260 795




9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -8 342 11 364 -66 615 148 000 28 000




- 89 -


2.1. Euroopa kolledž

Töötajaid : 19 22 22 20 20


1.1. Tegevustoetus 17 570 27 021 87 210 268 938 189 415 1.2. Õppeteenustasud 67 819 57 417 40 152 12 800 16 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 42 408 33 585 25 658 14 400 5 700 1.4. Täiendusõpe 67 803 14 513 133 253 90 000 10 000 1.6. Tõukefondid 30 865 60 129 29 373 28 000 0 1.7. Muu õppetegevus 183 202 149 655 184 023 60 000 30 000

1.7.1. sh riiklik toetus 108 075 108 075 108 075 0 0

1.7.2. sh muu õppetegevus 75 127 41 580 75 948 60 000 30 000


2.3. Baasfinantseerimine 6 431 6 762 10 185 14 996 18 816 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 304 359 211 464 267 925 200 000 250 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 1 000 24 103 161 820 122 000 60 000 2.7. Tõukefondid 0 18 780 67 000 15 000

Kokku tulud teadustegevusest 311 790 242 329 458 709 403 996 343 816 3. Muud tulud 6 994 52 728 13 051 3 000 10 000 Tegevustulud kokku 728 452 637 377 971 430 881 134 604 931


1.1. Palgakulud 250 451 264 551 337 525 419 848 228 606 1.2. Sotsiaalmaksud 82 690 87 405 108 368 138 550 75 440 1.3. Töötuskindlustus 3 484 3 683 3 254 4 198 1 829 1.4. Teadusstipendiumid 21 481 40 434 44 153 38 300 50 000



6. Transpordikulud 3 903 5 121 3 844 3 800 3 400 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 9 098 5 826 11 282 7 600 10 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 0 0 0 9. Muud tegevuskulud -2 045 -10 028 7 339 5 700 2 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -2 863 -10 403 6 307 5 300 0

9.2. Muud tegevuskulud 818 375 1 033 400 2 000 10. Ruumide kulud 22 967 22 492 23 456 23 631 23 771

10.1. Ruumide kulud 960 348 120 200 150 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 22 007 22 144 23 337 23 431 23 621

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 47 198 57 915 56 070 42 153 40 280 Tegevuskulud kokku 606 284 576 450 799 153 881 134 604 931

- 90 -


2.2. Narva kolledž Töötajaid : 51 56 53 52 50


1.1. Tegevustoetus 822 619 889 896 968 325 1 054 676 985 549 1.2. Õppeteenustasud 60 358 39 711 40 402 10 000 10 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 103 354 101 736 78 674 68 000 30 000 1.4. Täiendusõpe 80 549 114 604 157 481 100 000 120 000 1.6.Tõukefondid 135 871 178 386 124 797 92 000 100 000 1.7. Muu õppetegevus 59 883 109 244 121 725 160 000 200 000


2.3. Baasfinantseerimine 628 414 1 101 1 266 2 273 2.4. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 0 0 0 0 0 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 0 0 0 0 0 2.6. Välislepingud ja -grandid 0 0 0 0 0 2.7. Tõukefondid 0 0 0 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 628 414 1 101 1 266 2 273 3. Muud tulud

3.1.Sihtotstarbelised vahendid 33 978 68 425 126 760 150 000 30 000 3.2. Renditulud 37 686 45 080 71 379 68 000 85 000 3.3. Muud tegevustulud 29 350 23 224 27 681 15 000 13 000

Kokku muud tulud 101 014 136 729 225 819 233 000 128 000 Tegevustulud kokku 1 364 276 1 570 719 1 718 325 1 718 942 1 575 822

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 778 288 873 890 947 204 1 044 065 935 031

1.1. Palgakulud 578 594 650 020 706 825 774 302 695 464 1.2. Sotsiaalmaksud 191 614 214 786 233 325 255 520 229 503 1.3. Töötuskindlustus 8 079 9 084 7 053 7 743 5 564 1.4. Teadusstipendiumid 0 0 0 6 500 4 500

2. Koolitus ja lähetused 29 376 55 876 42 196 35 000 37 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 132 155 187 155 172 997 152 000 120 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 40 971 91 533 74 750 67 000 85 000 5. Transpordikulud 16 817 20 152 21 267 19 800 13 000 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 86 082 113 470 153 617 140 000 100 000 7. Investeeringud põhivarasse 3 758 4 512 0 5 000 10 000 8. Muud tegevuskulud 8 932 16 227 19 059 14 500 17 000



- 91 -


2.3. Pärnu kolledž Töötajaid : 59 58 59 56 53


1.1. Tegevustoetus 504 063 531 649 677 006 878 368 1 119 530 1.2. Õppeteenustasud 218 554 156 513 126 696 55 000 10 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 564 536 594 337 502 392 285 000 130 000 1.4. Täiendusõpe 91 729 76 167 46 928 50 000 40 000 1.6.Tõukefondid 7 222 30 135 0 0 0 1.7. Muu õppetegevus 80 606 77 436 100 343 65 000 60 000


2.3. Baasfinantseerimine 7 063 4 830 4 404 3 740 3 554 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 0 16 585 15 000 10 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 51 670 72 635 27 855 30 000 25 000


II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 1 006 600 1 029 845 1 021 232 975 024 972 180


2. Koolitus ja lähetused 41 045 52 285 56 338 35 000 35 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 190 413 168 767 173 005 120 000 100 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 165 018 95 877 98 653 45 000 65 000 5. Transpordikulud 26 612 23 522 22 584 21 600 22 000 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 51 302 27 041 35 124 20 000 20 000 7. Investeeringud põhivarasse 3 387 9 177 7 786 5 000 0 8. Muud tegevuskulud 10 076 7 128 2 691 5 000 4 000

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 2 792 1 388 -2 683 300 0


- 92 -


2.10. Ülikooli Muuseum Töötajaid : 39 41 40 44 43

Täidetud ametikohti : 31,00 32,40 31,40 33,10 32,10 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.7. Muu õppetegevus 0 5 500 0 0 0 2. Tulud teadustegevusest

2.3. Baasfinantseerimine 0 0 0 0 1 345 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 1 060 9 631 1 400 800 0 2.7. Tõukefondid 4 693 20 501 26 647 0 0 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 46 337 40 205 36 576 36 576 34 970

Kokku tulud teadustegevusest 52 090 70 337 64 623 37 376 36 315 3. Muud tulud

3.1. Renditulud, piletite ja suveniiride müük 87 615 84 407 85 006 78 000 90 000 3.2. Sihtotstarbelised vahendid 33 158 48 035 39 219 53 000 20 000

Kokku muud tulud 120 773 132 442 124 225 131 000 110 000 4. Tulud üldfondist 757 632 702 813 719 898 737 051 739 701 Tegevustulud kokku 930 495 911 092 908 746 905 427 886 016





6. Transpordikulud 2 735 5 178 4 155 3 700 3 600 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 9 935 6 696 6 161 4 700 4 700 8. Investeeringud põhivarasse 7 728 306 100 0 0 9. Muud tegevuskulud 2 101 -10 124 -12 750 860 1 000

9.1. Kaasfinantseerimine -15 -11 504 -13 709 0 0 9.2. Muud tegevuskulud 2 116 1 380 959 860 1 000

10. Ruumide kulud 258 182 266 434 292 342 298 494 297 613 10.1. Ruumide kulud 15 164 9 951 9 420 10 500 12 000 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 243 018 256 483 282 922 287 994 285 613

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 0 0 0 0 0 Tegevuskulud kokku 895 518 927 730 933 063 905 427 886 016 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Tähetorni aastapäev 14 868 0 0 0 0 Kulud kokku 910 386 927 730 933 063 905 427 886 016

- 93 -


2.6. Pedagogicum Töötajaid : 7

Täidetud ametikohti : 5,55 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.1. Tegevustoetus 88 454 1.6. Tõukefondid 303 738 2.3. Baasfinantseerimine 157 3. Muud tulud 1 553 Tegevustulud kokku 393 903 0 0 0 0

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 261 591

1.1. Palgakulud 162 905 1.2. Sotsiaalmaksud 53 839 1.3. Töötuskindlustus 2 243 1.4. Teadusstipendiumid 42 604

2. Koolitus ja lähetused 35 997 3. Kantselei- ja majanduskulud 27 957 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 14 890 5. IT kulud 3 740

5.1. IT kulud 2 457 5.2. IT kulud (sisekäive) 1 283

6. Transpordikulud 4 311 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 17 452 8. Investeeringud põhivarasse 0 9. Muud tegevuskulud -6 483

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -9 773

9.2. Muud tegevuskulud 3 289 10. Ruumide kulud 8 357

10.1. Ruumide kulud 40

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 8 317

Tegevuskulud kokku 367 813 0 0 0 0

- 94 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________Realia et naturalia

1.3. REALIA ET NATURALIA Töötajaid : 1 237 1 370 1 379 1 347 1 318

Täidetud ametikohti : 1 024,69 1 130,73 1 145,93 1 126,41 1 109,96 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest

1.1. Tegevustoetus


1.2. Õppeteenustasud 425 633 328 179 279 249 164 090 99 300 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 54 441 42 097 17 258 21 048 0

1.4. Täiendusõpe 13 625 30 390 19 453 19 000 14 000 1.6. Tõukefondid 1 377 320 1 560 208 2 060 161 1 358 258 1 250 000 1.7. Muu õppetegevus 290 775 618 637 1 124 706 759 500 915 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 7 533 930 7 687 620 8 272 600 8 771 090 8 857 510 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 2 168 211 2 206 874 2 367 111 2 452 472 2 451 823 2.3. Baasfinantseerimine 952 097 893 704 760 304 897 802 944 545

2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 2 676 001 2 409 250 2 475 061 2 659 948 2 759 200 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 2 731 435 3 692 097 4 609 332 4 128 000 3 367 921

2.6. Välislepingud ja -grandid 3 688 935 2 386 536 4 468 146 4 127 000 2 955 480 2.7. Tõukefondid 5 543 063 10 120 136 17 291 000 11 850 000 8 770 000

2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 460 333 450 639 430 606 462 695 370 615 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 150 000 90 000 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 25 754 005 29 996 855 40 764 159 35 349 007 30 477 094 3. Muud tulud 1 126 183 1 476 204 2 440 456 1 838 000 1 283 000 4. Tulud üldfondist 603 768 688 181 745 188 830 030 779 030 Tegevustulud kokku 36 882 818 42 260 018 54 864 673 48 374 319 43 333 763


1.1. Palgakulud 14 824 898 16 356 593 18 432 230 18 371 127 17 124 660

1.2. Sotsiaalmaksud 4 887 208 5 366 414 6 035 731 6 062 472 5 651 138 1.3. Töötuskindlustus 204 598 226 175 182 373 183 711 136 997

1.4. Teadusstipendiumid 1 503 670 1 765 907 1 808 689 1 633 400 1 804 500 1.5. Riiklik doktoranditoetus 1 322 205 1 345 213 1 352 115 1 496 159 1 719 227

2. Koolitus ja lähetused 1 528 692 1 817 012 2 045 566 1 944 300 1 858 300 3. Kantselei- ja majanduskulud 4 237 756 5 422 584 6 669 459 5 130 000 4 613 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 446 123 476 385 551 428 522 000 532 900 5. IT kulud 595 916 1 017 837 1 015 699 944 442 956 874

5.1. IT kulud 555 905 784 179 762 148 648 500 672 400

5.2. IT kulud (sisekäive) 40 011 233 659 253 551 295 942 284 474 6. Transpordikulud 457 048 525 854 551 767 511 300 505 300 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 298 425 316 775 345 130 355 500 306 300 8. Investeeringud põhivarasse 6 105 471 6 386 959 8 461 751 5 668 000 2 925 000 9. Muud tegevuskulud -26 476 20 441 -4 031 62 100 76 350

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -50 471 -14 880 -57 181 25 600 11 500


10. Ruumide kulud 2 765 661 2 906 221 3 217 717 3 658 312 3 490 370 10.1. Ruumide kulud 477 552 494 717 565 291 524 800 329 900 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 2 288 109 2 411 504 2 652 427 3 133 512 3 160 470

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 810 463 1 804 661 2 121 597 1 831 496 1 632 848 Tegevuskulud kokku 40 961 657 45 755 031 52 787 221 48 374 319 43 333 763

- 95 -


1.6. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Töötajaid : 1 028 1 150 1 142 1 100 1 078



1.2. Õppeteenustasud 268 019 208 879 127 344 104 440 24 300 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 26 707 42 097 17 258 21 048 0 1.4. Täiendusõpe 6 446 29 790 13 998 12 000 13 000 1.6. Tõukefondid 1 033 558 1 144 251 1 172 379 958 258 740 000 1.7. Muu õppetegevus 191 158 113 189 79 523 59 500 115 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 7 041 080 7 193 160 7 605 140 7 868 390 7 919 910 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 2 026 372 2 064 930 2 175 468 2 203 149 2 189 295 2.3. Baasfinantseerimine 871 329 813 503 674 557 794 343 836 108 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 2 425 028 2 153 287 2 194 556 2 277 000 2 355 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 2 396 055 3 332 849 4 262 030 3 748 000 2 920 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 2 963 545 1 862 269 3 588 779 3 397 000 2 610 000 2.7. Tõukefondid 5 273 560 9 314 842 16 582 329 11 000 000 7 900 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 25 515 25 585 25 603 25 603 25 615 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 150 000 90 000 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 23 022 484 26 910 424 37 198 463 31 313 485 26 755 928 3. Muud tulud 1 028 937 1 290 617 2 285 265 1 676 000 1 101 000 Tegevustulud kokku 30 911 384 35 490 351 46 543 448 40 090 011 34 866 985


1.1. Palgakulud 11 903 678 13 409 967 14 933 491 14 581 985 13 276 209 1.2. Sotsiaalmaksud 3 925 133 4 395 543 4 886 441 4 812 055 4 381 149 1.3. Töötuskindlustus 164 729 185 136 147 630 145 820 106 210 1.4. Teadusstipendiumid 1 245 779 1 353 513 1 263 037 1 181 000 1 269 500 1.5. Riiklik doktoranditoetus 1 206 397 1 235 924 1 221 735 1 305 191 1 471 092

2. Koolitus ja lähetused 1 289 519 1 518 776 1 703 384 1 604 000 1 528 300 3. Kantselei- ja majanduskulud 3 845 474 5 073 022 6 122 246 4 677 000 4 144 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 330 628 338 454 386 295 385 400 402 900 5. IT kulud 447 160 684 116 665 592 622 234 620 153


5. Transpordikulud 430 339 505 476 530 945 494 800 489 800 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 242 864 226 190 255 483 305 900 229 300 7. Investeeringud põhivarasse 5 856 800 6 316 808 8 160 461 5 400 000 2 730 000 8. Muud tegevuskulud 118 641 -16 831 -23 148 41 100 38 500

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 99 451 -31 541 -55 136 23 600 9 500


9.1. Ruumide kulud 427 624 483 451 552 922 511 800 308 900 9.2. Ruumide kulud (sisekäive) 1 714 817 1 818 525 1 980 609 2 456 284 2 467 773

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 548 389 1 531 999 1 764 946 1 565 443 1 403 200 Tegevuskulud kokku 34 697 972 39 060 068 44 552 070 40 090 011 34 866 985

- 96 -


1.6.1. Dekanaat Töötajaid : 23 22 19 9 9


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 464 402 533 936 626 670 517 507 704 822 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 8 477 0 8 482 0 0

1.2. Õppeteenustasud 70 751 127 584 -24 707 63 792 24 300 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 26 707 42 097 17 258 21 048 0 1.4. Täiendusõpe 2 448 1 360 795 1 000 1 000 1.6. Tõukefondid 211 434 197 486 198 682 0 0 1.7. Muu õppetegevus 23 132 0 10 407 0 10 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 20 110 18 950 0 0 0 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 5 788 5 440 0 0 0 2.3. Baasfinantseerimine 9 248 11 042 9 242 0 0 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 37 924 26 644 12 795 0 0 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 53 294 56 104 45 955 0 0 2.6. Välislepingud ja -grandid 185 243 137 214 55 353 0 0 2.7. Tõukefondid 57 833 70 409 49 916 0 0 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 369 440 325 803 173 261 0 0 3. Muud tulud 54 435 28 917 6 479 0 0 Tegevustulud kokku 1 231 225 1 257 181 1 017 327 603 347 740 122


1.1. Palgakulud 504 380 512 690 493 766 318 904 332 810 1.2. Sotsiaalmaksud 166 519 169 116 162 760 105 238 109 827 1.3. Töötuskindlustus 7 052 7 170 4 932 3 189 2 662 1.4. Teadusstipendiumid 72 091 65 651 53 028 26 000 60 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 25 692 24 159 15 722 0 35 382



6. Transpordikulud 4 857 5 562 4 929 5 000 3 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 27 064 31 143 22 101 8 000 30 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 2 961 0 0 0 9. Muud tegevuskulud 73 997 55 319 12 566 0 10 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 72 235 53 528 918 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 1 762 1 791 11 648 0 10 000 10. Ruumide kulud 42 927 68 757 72 563 44 900 35 486


11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 101 188 92 472 51 523 24 309 5 190 Tegevuskulud kokku 1 227 991 1 298 560 1 108 333 603 347 740 122

- 97 -


1.6.1. Loodusteadusliku hariduse keskus Töötajaid :

10 7

Täidetud ametikohti : 7,10 5,85 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest

1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 103 934 103 934 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 8 482 8 928

1.2. Õppeteenustasud 0 0 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 1.4. Täiendusõpe 0 0 1.6. Tõukefondid 120 000 20 000 1.7. Muu õppetegevus 500 0

Kokku tulud õppetegevusest 232 916 132 862 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 0 0 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 0 0 2.3. Baasfinantseerimine 12 069 9 016 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 0 0 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 10 000 0 2.6. Välislepingud ja -grandid 67 000 10 000 2.7. Tõukefondid 0 0 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 89 069 19 016 3. Muud tulud 6 000 1 000 Tegevustulud kokku 327 985 152 878

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 192 599 86 363

1.1. Palgakulud 117 611 42 872 1.2. Sotsiaalmaksud 38 812 14 148 1.3. Töötuskindlustus 1 176 343 1.4. Teadusstipendiumid 10 000 1 500 1.5. Riiklik doktoranditoetus 25 000 27 500

2. Koolitus ja lähetused 45 000 14 300 3. Kantselei- ja majanduskulud 27 000 28 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 6 000 0 5. IT kulud 3 500 2 302

5.1. IT kulud 1 000 1 000 5.2. IT kulud (sisekäive) 2 500 1 302

6. Transpordikulud 0 2 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 7 000 3 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 9. Muud tegevuskulud 8 000 1 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 4 000 0

9.2. Muud tegevuskulud 4 000 1 000 10. Ruumide kulud 33 515 15 242

10.1. Ruumide kulud 5 100 500 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 28 415 14 742

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 5 371 671 Tegevuskulud kokku 327 985 152 878

- 98 -


1.6.2. Eesti mereinstituut

Töötajaid : 120 133 131 123 125


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 37 289 38 182 52 853 45 077 45 077 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 7 418 4 730 7 421 0 8 928

1.2. Õppeteenustasud 24 0 10 0 0 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 0 0 0 1.4. Täiendusõpe 0 0 0 0 0 1.6. Tõukefondid 0 0 0 0 0 1.7. Muu õppetegevus 3 570 0 0 0 0


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 486 290 487 520 515 640 415 450 415 450 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 139 951 139 952 147 637 116 326 116 326 2.3. Baasfinantseerimine 137 217 124 878 105 231 118 887 122 362 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 106 236 115 268 76 770 77 000 80 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 969 412 1 441 911 1 703 055 1 550 000 1 400 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 854 060 608 228 1 074 655 1 000 000 1 500 000 2.7. Tõukefondid 137 958 228 915 1 944 180 1 100 000 800 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0



1.1. Palgakulud 1 368 647 1 622 395 1 818 641 1 619 796 1 898 437 1.2. Sotsiaalmaksud 454 322 535 169 596 381 534 533 626 484 1.3. Töötuskindlustus 19 154 22 628 18 051 16 198 15 187 1.4. Teadusstipendiumid 20 934 34 020 14 814 15 000 23 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 0 0 0 0 0



6. Transpordikulud 236 353 298 074 308 078 280 000 300 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 45 706 59 656 73 923 76 000 62 000 8. Investeeringud põhivarasse 432 979 475 868 1 248 543 600 000 500 000 9. Muud tegevuskulud 10 863 2 404 20 937 5 600 3 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 2 858 940 13 330 600 1 000




- 99 -


1.6.3. Füüsika instituut

Töötajaid : 275 314 304 273 278


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 880 769 1 023 901 996 284 1 020 560 1 020 560 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 101 729 50 865 59 371 67 853 53 568

1.2. Õppeteenustasud 40 316 9 794 29 493 4 897 0 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 0 0 0 1.4. Täiendusõpe 0 0 0 0 0 1.6. Tõukefondid 291 881 296 871 336 275 200 000 280 000 1.7. Muu õppetegevus 145 487 69 866 14 939 15 000 30 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 1 735 380 1 732 950 1 876 100 1 877 820 1 937 900 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 499 430 497 475 527 332 525 790 528 332 2.3. Baasfinantseerimine 183 201 167 500 138 824 158 457 179 807 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 597 404 472 569 363 543 320 000 446 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 445 426 351 311 820 834 630 000 320 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 334 821 259 780 532 266 570 000 220 000 2.7. Tõukefondid 650 541 2 434 145 4 442 828 3 500 000 2 100 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 50 000 0 0 0



1.1. Palgakulud 2 575 120 2 758 048 3 364 310 3 281 523 2 706 142 1.2. Sotsiaalmaksud 861 018 917 947 1 106 033 1 082 903 893 027 1.3. Töötuskindlustus 35 919 38 506 33 419 32 815 21 649 1.4. Teadusstipendiumid 194 159 207 519 278 752 260 000 270 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 172 562 181 765 208 608 193 956 213 352

2. Koolitus ja lähetused 202 000 274 003 344 967 350 000 320 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 473 850 742 147 1 181 791 830 000 520 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 40 611 55 715 66 820 78 000 64 000 5. IT kulud 81 873 167 796 132 834 132 894 140 970


6. Transpordikulud 27 264 21 740 30 494 30 000 25 100 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 51 004 32 165 42 239 100 000 31 000 8. Investeeringud põhivarasse 2 038 406 1 150 301 978 308 1 700 000 800 000 9. Muud tegevuskulud 11 295 51 424 36 477 7 000 4 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 9 868 49 445 34 760 5 000 0




- 100 -


1.6.4. Keemia instituut Töötajaid : 162 185 185 171 162


1.1. Tegevustoetus 1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 874 091 920 168 906 835 903 694 903 694 1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 94 216 97 490 64 142 76 334 89 280

1.2. Õppeteenustasud 32 099 14 624 22 800 7 312 0 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 0 0 0 1.4. Täiendusõpe 3 998 26 500 12 423 10 000 10 000 1.6. Tõukefondid 37 628 75 719 87 841 70 000 100 000 1.7. Muu õppetegevus 13 132 639 14 604 8 000 5 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 1 184 790 1 194 290 1 194 290 1 255 330 1 270 700 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 340 974 342 843 346 009 351 492 355 796 2.3. Baasfinantseerimine 107 144 106 285 82 498 109 865 114 611 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 405 445 365 449 514 105 500 000 414 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 174 544 402 457 317 697 160 000 85 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 21 779 31 700 161 510 180 000 110 000 2.7. Tõukefondid 507 804 1 612 080 2 282 591 1 400 000 1 250 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 50 000 0 0 0






6. Transpordikulud 13 060 15 998 15 435 15 000 10 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 10 432 18 355 9 939 8 000 11 000 8. Investeeringud põhivarasse 1 271 734 910 535 2 092 039 500 000 500 000 9. Muud tegevuskulud 15 695 -59 495 55 771 13 000 23 500

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 12 468 -63 723 50 864 11 000 20 000




- 101 -


1.6.5. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Töötajaid : 127 122 128 115 113 Täidetud ametikohti : 102,55 102,30 105,75 88,75 87,95

I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest


1.2. Õppeteenustasud 62 391 29 289 46 215 14 645 0 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 0 0 0 1.4. Täiendusõpe 0 0 0 0 0 1.6. Tõukefondid 227 678 177 609 187 618 288 258 120 000 1.7. Muu õppetegevus 0 10 409 1 072 1 000 10 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 1 091 960 1 180 640 1 203 560 957 230 963 860 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 314 258 338 925 348 695 268 024 269 881 2.3. Baasfinantseerimine 131 811 107 607 83 443 90 492 86 010 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 393 702 288 612 298 741 350 000 320 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 65 634 56 454 61 895 18 000 60 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 428 324 349 825 391 499 360 000 200 000 2.7. Tõukefondid 1 253 564 525 489 1 253 784 500 000 250 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 25 515 25 585 25 603 25 603 25 615 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 60 000 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 3 704 768 2 873 137 3 727 219 2 569 349 2 175 365 3. Muud tulud 412 403 201 220 454 572 200 000 200 000 6. Eraldis teaduskonna arengufondi 0 -7 051 0 0 0 Tegevustulud kokku 5 257 460 4 247 089 5 255 664 4 020 893 3 457 470





6. Transpordikulud 15 178 15 660 19 189 13 100 12 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 20 822 9 093 11 396 8 400 15 300 8. Investeeringud põhivarasse 711 472 1 288 771 232 372 100 000 30 000 9. Muud tegevuskulud 2 487 -14 163 5 996 500 5 000


9.2. Muud tegevuskulud 1 186 695 338 500 1 500 10. Ruumide kulud 293 995 342 809 373 752 387 930 328 856



- 102 -


1.6.6. Tehnoloogiainstituut

Töötajaid : 111 130 143 140 142



1.2. Õppeteenustasud 999 527 11 503 264 0 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 0 0 0 1.4. Täiendusõpe 0 0 0 0 0 1.6. Tõukefondid 60 293 77 771 86 901 80 000 40 000 1.7. Muu õppetegevus 0 0 0 0 20 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 712 820 765 010 893 890 1 108 000 1 099 300 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 205 144 219 610 255 050 310 240 307 804 2.3. Baasfinantseerimine 107 406 105 620 96 866 122 373 139 722 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 200 395 264 727 457 170 460 000 595 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 519 241 732 774 616 658 590 000 435 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 469 295 213 460 979 702 740 000 250 000 2.7. Tõukefondid 1 552 495 1 834 811 4 095 813 3 000 000 1 500 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 50 000 0 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 3 766 796 4 186 013 7 395 149 6 330 613 4 326 826 3. Muud tulud 181 359 257 349 602 103 300 000 100 000 Tulud kokku 4 331 496 4 880 825 8 414 497 7 123 014 4 901 195



2. Koolitus ja lähetused 121 456 150 858 156 215 150 000 160 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 1 112 760 1 459 436 1 679 610 1 410 000 1 290 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 58 294 52 958 38 731 44 900 15 600 5. IT kulud 60 568 99 614 90 236 83 184 104 694


5. Transpordikulud 14 468 16 750 14 382 12 700 12 700 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 14 129 29 524 36 390 39 500 41 000 7. Investeeringud põhivarasse 651 854 1 474 241 1 845 860 1 500 000 200 000 8. Muud tegevuskulud 5 402 -31 107 -121 363 1 000 -3 000

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 4 847 -32 259 -124 134 0 -5 000

8.2. Muud tegevuskulud 555 1 152 2 771 1 000 2 000 9. Ruumide kulud 211 979 226 482 239 960 251 489 271 845



- 103 -


1.6.7. Ökoloogia ja maateaduste instituut Töötajaid : 212 245 233 261 244



1.2. Õppeteenustasud 61 438 27 061 42 030 13 531 0 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 0 0 0 1.4. Täiendusõpe 0 1 930 780 1 000 2 000 1.6. Tõukefondid 204 644 318 796 275 063 200 000 180 000 1.7. Muu õppetegevus 5 838 32 275 38 500 35 000 40 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 1 809 730 1 813 800 1 921 660 2 254 560 2 232 700 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 520 827 520 685 550 745 631 277 611 156 2.3. Baasfinantseerimine 195 302 190 571 158 453 182 200 184 581 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 683 921 620 019 471 432 570 000 500 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 168 504 291 838 695 936 790 000 620 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 670 024 262 061 393 795 480 000 320 000 2.7. Tõukefondid 1 113 365 2 608 992 2 513 218 1 500 000 2 000 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 0 30 000 0 0



1.1. Palgakulud 2 878 321 3 441 211 3 653 535 3 139 652 3 409 751 1.2. Sotsiaalmaksud 955 223 1 132 643 1 197 396 1 036 085 1 125 218 1.3. Töötuskindlustus 40 104 47 749 36 191 31 397 27 278 1.4. Teadusstipendiumid 316 625 315 808 272 011 250 000 270 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 498 128 536 475 521 136 502 845 553 130

2. Koolitus ja lähetused 384 054 425 862 447 223 400 000 400 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 869 876 873 749 1 088 995 930 000 870 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 104 938 120 695 130 016 140 000 150 000 5. IT kulud 123 917 149 348 160 730 134 321 135 159


5. Transpordikulud 119 159 131 692 138 438 139 000 125 000 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 73 707 46 254 59 495 59 000 36 000 7. Investeeringud põhivarasse 750 355 1 014 130 1 763 339 1 000 000 700 000 8. Muud tegevuskulud -1 097 -21 213 -33 531 6 000 -5 000

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -4 126 -24 614 -36 531 3 000 -10 000




- 104 -


1.8. Matemaatika-informaatikateaduskond Töötajaid : 150 160 175 190 184



1.2. Õppeteenustasud 136 707 119 300 151 906 59 650 75 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 0 0 0 0 0 1.4. Täiendusõpe 5 645 600 5 455 7 000 1 000 1.6. Tõukefondid 329 774 415 957 887 783 400 000 510 000 1.7. Muu õppetegevus 99 617 502 948 1 045 183 700 000 800 000


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 492 850 494 460 667 460 902 700 937 600 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 141 839 141 944 191 643 249 323 262 528 2.3. Baasfinantseerimine 62 328 59 734 65 790 80 861 80 552 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 244 378 236 763 191 304 293 748 315 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 222 418 249 647 211 126 260 000 300 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 564 618 444 645 321 944 480 000 200 000 2.7. Tõukefondid 269 502 675 429 462 241 650 000 770 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 263 503 253 269 233 100 267 092 175 000



1.1. Palgakulud 2 278 454 2 319 476 2 816 057 3 069 436 3 240 719 1.2. Sotsiaalmaksud 749 933 764 290 924 522 1 012 914 1 069 437 1.3. Töötuskindlustus 31 475 32 285 27 937 30 694 25 926 1.4. Teadusstipendiumid 255 872 410 194 535 902 446 900 520 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 115 808 109 289 130 380 190 968 248 135



6. Transpordikulud 7 614 8 658 6 329 5 500 5 500 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 38 960 71 891 73 347 36 000 65 000 8. Investeeringud põhivarasse 240 971 48 221 106 030 100 000 50 000 9. Muud tegevuskulud -36 888 23 451 44 988 20 000 36 850

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -41 268 5 100 24 532 2 000 2 000


10.1. Ruumide kulud 6 793 1 479 272 1 000 1 000 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 279 419 282 688 320 743 321 996 353 449


- 105 -


2.11. Loodusmuuseum ja botaanikaaed Töötajaid : 59 61 62 58 57

Täidetud ametikohti : 49,45 50,00 50,95 48,70 48,5 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.7. Muu õppetegevus 0,0 2 500 0,0 0 0,0 2. Tulud teadustegevusest

2.3. Baasfinantseerimine 17 718 20 467 19 957 22 598 27 885 2.4. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 6 596 19 200 89 200 89 200 89 200 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 112 962 109 601 136 176 120 000 147 921 2.6. Välislepingud ja -grandid 134 974 79 622 557 423 250 000 145 480 2.7. Tõukefondid 0 129 865 246 430 200 000 100 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 171 315 171 785 171 903 170 000 170 000

Kokku tulud teadustegevusest 443 565 530 539 1 221 089 851 798 680 486 3. Piletite müük 8 495 4 442 1 639 62 000 72 000 3. Muud tulud 25 922 43 342 75 108 40 000 50 000 4. Tulud üldfondist 603 768 688 181 745 188 830 030 779 030 Tegevustulud kokku 1 081 750 1 269 004 2 043 024 1 783 828 1 581 516


1.1. Palgakulud 472 656 627 150 682 682 719 705 607 732 1.2. Sotsiaalmaksud 156 035 206 581 224 768 237 503 200 551 1.3. Töötuskindlustus 6 594 8 755 6 805 7 197 4 862 1.4. Teadusstipendiumid 0 2 200 9 750 5 500 15 000




9.1. Kaasfinantseerimine 871 11 561 -26 577 0 0 9.2. Muud tegevuskulud 225 2 259 705 1 000 1 000



Tegevuskulud kokku 1 158 978 1 482 919 1 773 622 1 783 828 1 581 516

- 106 -


2.4. Türi kolledž

Töötajaid : 15

Täidetud ametikohti : 12,55 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tulud õppetegevusest

1.1. Tegevustoetus 116 313 1.2. Õppeteenustasud 20 908 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 27 734 1.4. Täiendusõpe 1 534 1.6. Tõukefondid 13 989

Kokku tulud õppetegevusest 180 478 2. Tulud teadustegevusest

2.3. Baasfinantseerimine 722 2.6. Välislepingud ja -grandid 25 798

Kokku tulud teadustegevusest 26 520 3. Muud tulud 31 609 Tegevustulud kokku 238 606 0 0 0 0

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 230 037

1.1. Palgakulud 170 110 1.2. Sotsiaalmaksud 56 107 1.3. Töötuskindlustus 1 800 1.4. Teadusstipendiumid 2 019

2. Koolitus ja lähetused 1 178 3. Kantselei- ja majanduskulud 21 634 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 28 419 5. Transpordikulud 4 253 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 7 950 7. Investeeringud põhivarasse 0 8. Muud tegevuskulud -109 326

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -109 525

8.2. Muud tegevuskulud 199 9. Ruumide kulud 31 579 11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 7 803 Tegevuskulud kokku 223 527 0 0 0 0

- 107 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ________________________________________________________________________________Medicina

1.4. MEDICINA Töötajaid : 642 642 635 664 658


1.1. Tegevustoetus



1.4. Täiendusõpe 323 172 307 530 254 100 266 650 251 000 1.5. Resitentide koolitus 7 997 868 7 653 983 9 991 293 11 035 701 11 651 089 1.6. Tõukefondid 361 821 398 953 466 885 500 019 197 392

1.7. Muu õppetegevus 38 175 225 682 417 245 94 780 57 645 Kokku tulud õppetegevusest 15 691 003 16 042 201 18 665 041 19 754 253 20 413 909 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 2 392 300 2 378 340 2 516 780 2 639 520 2 823 190 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 688 487 682 747 719 476 715 040 754 110

2.3. Baasfinantseerimine 311 417 337 013 291 325 403 208 313 418 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 979 322 1 076 650 958 747 820 615 970 716

2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 495 741 693 321 785 287 643 829 679 089 2.6. Välislepingud ja -grandid 1 318 194 1 846 394 3 160 037 2 103 640 1 928 080

2.7. Tõukefondid 2 218 773 3 286 495 5 879 358 6 717 955 3 618 661 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 875 604 875 674 316 401 315 798 315 798 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 491 604 1 229 640 1 206 693 1 007 500 614 000

Kokku tulud teadustegevusest 9 771 442 12 406 273 15 834 104 15 367 105 12 017 062 3. Muud tulud 1 018 806 1 034 704 1 958 324 595 114 651 944 4. Tulud üldfondist 1 500 10 600 0 0 0 Tegevustulud kokku 26 482 751 29 493 778 36 457 469 35 716 471 33 082 916


1.1. Palgakulud 8 117 024 8 574 878 8 682 131 9 595 759 8 879 324 1.2. Sotsiaalmaksud 2 672 112 2 803 977 2 829 197 3 166 600 2 930 177 1.3. Töötuskindlustus 112 810 118 570 85 516 95 958 71 035


2. Koolitus ja lähetused 499 156 608 551 561 519 961 401 672 142 3. Kantselei- ja majanduskulud 3 393 256 3 747 872 3 198 938 3 103 602 4 037 616 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 7 100 038 6 954 186 9 415 063 10 289 471 10 874 130 5. IT kulud 209 206 381 270 345 351 525 347 362 967

5.1. IT kulud 198 041 289 133 239 751 427 658 261 415


6. Transpordikulud 57 530 57 046 53 943 66 333 34 843 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 107 529 102 886 99 648 103 985 96 864 8. Investeeringud põhivarasse 1 799 852 3 965 936 6 322 696 3 749 717 1 011 626 9. Muud tegevuskulud 26 197 30 271 125 136 298 209 84 394

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -2 273 6 999 82 359 238 416 8 500


10. Ruumide kulud 1 271 699 1 325 817 1 346 196 1 916 572 2 139 037 10.1. Ruumide kulud 315 694 297 867 278 595 142 500 332 614 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 956 004 1 027 950 1 067 601 1 774 072 1 806 423

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 172 214 1 156 390 1 183 966 1 015 146 981 100 Tegevuskulud kokku 27 244 463 30 622 394 35 069 809 35 716 471 33 082 916

- 108 -


1.3. Arstiteaduskond

Töötajaid : 539 544 542 570 563



1.2. Õppeteenustasud 548 575 509 801 452 357 408 000 440 000 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 20 426 864 1 069 1 640 300 1.4. Täiendusõpe 283 196 275 193 225 013 226 650 201 000 1.5. Residentide koolitus 7 997 868 7 653 983 9 991 293 11 035 701 11 651 089 1.6. Tõukefondid 321 252 355 482 442 087 462 019 187 392 1.7. Muu õppetegevus 25 197 187 644 409 233 84 780 47 645


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 2 104 960 2 103 960 2 290 590 2 298 920 2 440 290 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 605 792 603 981 653 944 619 730 659 498 2.3. Baasfinantseerimine 238 235 272 197 240 124 308 000 246 899 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 880 755 975 659 896 632 757 899 908 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 476 144 448 426 417 854 522 429 319 089 2.6. Välislepingud ja -grandid 1 221 505 1 695 215 1 972 410 1 423 457 1 184 680 2.7. Tõukefondid 1 099 069 3 135 950 5 217 746 5 889 384 2 876 661 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 25 515 25 585 25 603 25 000 25 000 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 106 000 239 583 307 500 307 500 214 000

Kokku tulud teadustegevusest 6 757 976 9 500 555 12 022 402 12 152 319 8 874 118 3. Muud tulud 682 084 724 108 1 780 576 519 614 501 944 Tegevustulud kokku 22 136 112 25 220 699 31 452 304 31 321 899 28 827 396


1.1. Palgakulud 6 825 685 7 157 363 7 260 575 7 955 603 7 352 023 1.2. Sotsiaalmaksud 2 246 816 2 343 750 2 379 659 2 625 349 2 426 168 1.3. Töötuskindlustus 95 077 99 210 71 953 79 556 58 816 1.4. Teadusstipendiumid 190 143 267 155 289 947 231 780 300 000 1.5. Riiklik doktoranditoetus 398 425 406 862 418 366 471 668 519 060

2. Koolitus ja lähetused 376 842 423 766 454 733 807 801 548 742 3. Kantselei- ja majanduskulud 1 667 625 2 622 245 2 379 203 2 182 499 3 010 616 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 7 042 598 6 921 334 9 351 750 10 216 471 10 825 830 5. IT kulud 137 071 224 359 169 377 367 062 130 535


6. Transpordikulud 41 538 35 998 43 193 42 333 20 843 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 69 177 58 937 48 829 61 985 49 864 8. Investeeringud põhivarasse 1 288 154 3 513 084 5 914 931 3 359 488 911 626 8. Siire siirdemeditsiinikeskuse ehitusse 319 558 136 953 190 229 190 229 0 9. Muud tegevuskulud 1 127 2 517 98 924 268 046 51 394

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -25 806 -15 640 67 979 225 416 1 000


10.1. Ruumide kulud 218 644 227 842 233 273 103 500 269 614 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 810 399 823 737 802 124 1 513 368 1 543 636


- 109 -


1.5. Kehakultuuriteaduskond Töötajaid : 66 57 52 53 55




Kokku tulud õppetegevusest 994 951 1 046 165 1 015 716 1 104 285 962 575 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 199 560 185 870 137 680 116 600 116 600 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 57 432 53 357 39 889 32 590 32 648 2.3. Baasfinantseerimine 40 836 31 563 20 783 71 247 19 694 2.4. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 51 906 56 221 29 716 29 716 29 716 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud -21 4 900 19 696 12 400 10 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 10 651 0 0 0 0 2.7. Tõukefondid 0 0 58 805 0 0 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 0 0 0 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 360 364 331 912 306 569 262 553 208 658 3. Muud tulud 5 847 5 228 12 782 500 30 000 Tegevustulud kokku 1 361 162 1 383 305 1 335 067 1 367 338 1 201 233

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 1 007 986 914 755 856 461 936 564 779 335

1.1. Palgakulud 675 841 614 913 575 110 625 105 529 697 1.2. Sotsiaalmaksud 221 556 201 800 188 253 206 285 174 800 1.3. Töötuskindlustus 9 395 8 555 5 701 6 251 4 238 1.4. Teadusstipendiumid 22 965 19 313 22 975 34 500 7 300 1.5. Riiklik doktoranditoetus 78 228 70 175 64 423 64 423 63 301



6. Transpordikulud 6 429 4 661 3 118 4 000 4 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 9 956 6 616 21 781 6 000 19 000 8. Investeeringud põhivarasse 15 202 66 754 15 666 0 0 9. Muud tegevuskulud 21 599 28 246 11 717 16 163 5 500


9.2. Muud tegevuskulud 494 1 256 1 037 4 163 500 10. Ruumide kulud 157 000 166 353 192 726 194 287 217 787



- 110 -


2.7. Eesti geenivaramu

Töötajaid : 38 42 41 42 40

Täidetud ametikohti : 34,25 34,10 33,40 36,75 36,20 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 87 780 88 510 88 510 224 000 266 300 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 25 262 25 408 25 643 62 720 61 964 2.3. Baasfinantseerimine 32 346 33 253 30 418 23 961 46 824 2.4. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 46 660 44 770 32 400 33 000 33 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 19 618 239 995 347 737 109 000 350 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 86 038 151 179 1 187 627 680 183 743 400 2.7. Tõukefondid 1 119 704 150 545 602 807 828 571 742 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 850 089 850 089 290 798 290 798 290 798 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 385 604 990 057 899 193 700 000 400 000

Kokku tulud teadustegevusest 2 653 102 2 573 806 3 505 133 2 952 233 2 934 286 3. Muud tulud 330 874 305 368 164 965 75 000 120 000 4. Tulud üldfondist 1 500 10 600 0 0 0 Tegevustulud kokku 2 985 477 2 889 774 3 670 098 3 027 233 3 054 286

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 843 656 1 103 075 1 140 394 1 386 167 1 352 793

1.1. Palgakulud 615 498 802 602 846 446 1 015 050 997 603 1.2. Sotsiaalmaksud 203 740 258 428 261 285 334 967 329 209 1.3. Töötuskindlustus 8 339 10 805 7 862 10 151 7 981 1.4. Teadusstipendiumid 16 080 31 240 24 800 26 000 18 000

2. Koolitus ja lähetused 106 600 167 706 94 945 140 000 110 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 1 602 939 1 029 562 756 494 850 000 950 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 628 3 422 3 271 25 000 10 300 5. IT kulud 54 484 130 960 152 465 132 800 215 000

5.1. IT kulud 53 788 130 311 144 103 125 000 200 000 5.2. IT kulud (sisekäive) 696 649 8 361 7 800 15 000

6. Transpordikulud 9 563 16 387 7 632 20 000 10 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 28 396 37 333 29 038 36 000 28 000 8. Investeeringud põhivarasse 176 938 249 145 201 870 200 000 100 000 9. Muud tegevuskulud 3 471 -493 14 495 14 000 27 500

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 2 428 -4 352 3 701 1 000 2 500


10.1. Ruumide kulud 85 654 42 913 715 1 000 3 000 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 0 64 973 117 358 104 417 105 000


- 111 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _________________________________________________________________________________Asutused

2.8. Raamatukogu Töötajaid : 176 173 164 148 136

Täidetud ametikohti : 157,55 156,60 148,55 132,70 122,75 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.4. Täiendusõpe 660 1 090 10 424 1 500 30 000 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 75 960 76 740 76 740 101 650 28 000 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 21 861 22 030 22 233 0 0 2.3. Baasfinantseerimine 7 127 6 872 7 432 14 825 9 135 2.4. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 43 512 34 638 57 838 23 200 33 200 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 147 596 35 612 15 931 20 000 50 000 2.6. Välislepingud ja -grandid 72 994 39 996 21 349 29 000 5 000 2.7. Tõukefondid 0 -8 581 -412 1 129 300 25 000 2.8. Muu teadus- ja arendustegevus 78 226 68 060 63 090 63 100 47 000 2.9. Eraldis ülikooli arengufondist 0 0 10 000 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 447 276 275 366 274 201 1 381 075 197 335 3. Muud tulud

3.1. Raamatukogude trükised 818 830 806 873 819 096 820 000 840 000 3.2. Riiklik toetus raamatukogudele 727 063 727 063 727 063 0 0 3.3. Üüritulud 79 251 90 953 70 646 70 000 30 000 3.4. Muud tulud 93 565 112 649 54 662 55 000 55 000 3,5, Konverentsid 4 171 45 094 4 875 7 000 3 000

Kokku muud tulud 1 722 879 1 782 632 1 676 342 952 000 928 000 4. Tulud üldfondist 1 475 721 1 310 138 1 574 000 2 479 943 2 527 063 Tegevustulud kokku 3 646 536 3 369 226 3 534 967 4 814 518 3 682 398


1.1. Palgakulud 1 137 617 1 187 846 1 174 403 1 301 234 1 215 363 1.2. Sotsiaalmaksud 380 312 395 537 389 973 429 407 401 070 1.3. Töötuskindlustus 15 881 16 583 11 664 13 012 9 723 1.4. Teadusstipendiumid 7 180 7 150 9 800 9 600 7 000



6. Transpordikulud 5 745 7 218 4 701 6 000 4 500 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 9 144 8 185 11 948 9 000 9 000 8. Investeeringud põhivarasse 81 329 3 468 32 800 838 880 14 000 9. Muud tegevuskulud 3 859 18 7 174 4 000 10 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 449 -6 225 0 0 0


10.1. Ruumide kulud 289 600 300 490 353 467 326 000 3 300 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 0 0 0 0 534 146

Tegevuskulud kokku 2 297 144 2 398 314 2 478 430 3 660 518 2 556 398 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Trükised ja elektroonilised andmebaasid 1 277 366 1 372 239 1 206 763 1 120 000 1 096 000 TÜ kirjastuse rahvusvahelistumine 0 4 129 47 694 34 000 30 000 Tegevuskulud kokku 3 574 510 3 774 682 3 732 887 4 814 518 3 682 398

- 112 -


2.9. Teaduskool Töötajaid : 12 10 11 11 11


1.4. Täiendusõpe 18 204 24 805 20 439 20 000 20 000 1.6. Tõukefondid 34 659 28 886 0 0 0 1.7. Muu õppetegevus 466 131 469 871 466 421 465 021 465 021

Kokku tulud õppetegevusest 518 994 523 563 486 860 485 021 485 021 2.3. Baasfinantseerimine 157 138 138 76 76 3. Muud tulud

3.1. Sihtotstarbelised vahendid 61 022 138 104 154 526 150 000 150 000 3.2. Muud tulud 4 200 21 287 4 616 200 5 000

Kokku muud tulud 65 222 159 391 159 142 150 200 155 000 4. Tulud üldfondist 35 779 50 200 50 200 50 200 77 675 Tegevustulud kokku 620 152 733 291 696 340 685 497 717 772





6. Transpordikulud 1 827 38 700 39 501 31 000 27 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 42 904 44 985 29 369 41 000 43 000 8. Investeeringud põhivarasse 4 140 0 2 496 0 0 9. Muud tegevuskulud 1 509 -2 851 3 245 3 800 0

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 0 -2 851 0 0 0


10.1. Ruumide kulud 450 415 453 500 1 500


Tegevuskulud kokku 631 735 655 491 678 729 651 297 668 597 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Teaduse populariseerimine 0 0 0 0 19 175 LTT valdkonna populariseerimine, parimate üliõpilaskandidaatide ettevalmistamine ja andekate süvaõpe 20 077 29 919 20 256 34 200 30 000 Kulud kokku 651 812 685 411 698 986 685 497 717 772

- 113 -


2.12. MTÜ-d

I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 4. Tulud üldfondist 1 178 000 1 315 400 1 165 000 1 212 000 1 314 000 Tulud kokku 1 178 000 1 315 400 1 165 000 1 212 000 1 314 000

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015

MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi liikmemaks 948 000 1 053 000 913 000 948 000 1 050 000

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 230 000 262 400 252 000 264 000 264 000 Kulud kokku 1 178 000 1 315 400 1 165 000 1 212 000 1 314 000

- 114 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve _____________________________________________________________________________Tugistruktuur

TUGISTRUKTUURI KOONDEELARVE Töötajaid : 402 416 401 390 395


1.4. Täiendusõpe 395 126 419 043 431 405 428 000 360 000 1.6. Tõukefondid 522 853 1 088 708 933 655 350 000 201 000

1.7. Muud õppetulud 459 000 64 599 95 844 34 000 30 000 Kokku tulud õppetegevusest 1 376 980 1 572 350 1 460 905 812 000 591 000 2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 0 0 0 68 480 23 355 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 147 680 181 292 112 761 40 000 50 000

2.6. Välislepingud- ja grandid 24 708 37 013 15 000 27 651 14 200 2.7. Tõukefondid 261 508 1 060 135 1 351 217 539 244 73 600

Kokku tulud teadustegevusest 433 895 1 278 440 1 478 978 675 375 161 155 3. Muud tulud 7 402 863 8 345 105 9 264 240 9 517 614 9 766 472 4. Tulud üldfondist 6 739 499 7 337 172 7 267 446 7 575 460 7 702 140 Tegevustulud kokku 15 953 238 18 533 067 19 471 569 18 580 449 18 220 767


1.1. Palgakulud 4 190 668 4 546 556 5 011 424 4 927 848 5 086 117

1.2. Sotsiaalmaksud 1 371 171 1 487 860 1 593 616 1 626 190 1 678 419 1.3. Töötuskindlustus 57 624 62 599 48 183 49 278 40 689

1.4. Teadusstipendiumid 8 402 6 043 2 916 0 4 000 2. Koolitus ja lähetused 206 446 217 567 193 700 195 757 170 300 3. Kantselei- ja majanduskulud 520 555 700 765 680 050 424 331 422 904 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 162 341 148 095 97 991 29 600 192 879 5. IT kulud 66 955 93 417 123 886 94 160 93 517


6. Transpordikulud 133 810 115 110 83 045 90 650 90 752 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 129 085 111 525 125 703 68 800 93 300 8. Investeeringud põhivarasse 120 323 691 791 871 623 108 296 37 979 9. Muud tegevuskulud 7 724 -5 686 50 528 217 450 197 128

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -18 655 -29 369 -97 924 1 350 6 000

9.2. Muud tegevuskulud 26 380 23 683 148 452 216 100 191 128 10. Ruumide kulud 1 005 178 1 087 605 1 226 660 769 695 791 987

10.1. Ruumide kulud 143 296 251 261 193 527 9 658 17 200

10.2. Siselaenu tagasimaks Nooruse 9 62 774 60 371 215 635 0 0 10.3. Ruumide kulud (sisekäive) 799 108 775 973 817 498 760 037 774 787

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 226 550 232 853 197 170 187 976 182 947 Tegevuskulud kokku 8 206 830 9 496 100 10 306 495 8 790 032 9 082 917 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Elekter 1 189 608 1 357 110 1 640 382 2 038 768 2 114 000 Küte 1 072 981 1 258 133 1 365 134 1 479 815 1 486 966 Puhastus ja korrashoid 776 671 834 821 820 658 985 720 1 014 613 Hooldusremont 834 135 685 997 670 072 759 197 801 600 Valve ja turvateenus 615 623 633 464 643 751 642 317 657 578 Inseneriteenistus 334 907 470 553 363 864 405 051 519 179 Infotehnoloogia 1 156 150 917 491 773 102 816 938 304 500

- 115 -


Infosüsteemid 0 0 0 0 282 087 Nõrkvoolusüsteemide arendus ja hooldus 125 881 201 528 144 216 155 300 168 100 Turundustegevus 51 081 95 539 158 965 170 500 150 000 Nõukogu/Kuratooriumi kulud 0 76 869 102 926 141 800 139 100 Õppimise ja õpetamise arenduskeskus 0 0 0 0 108 000 Vesi ja kanalisatsioon 63 478 70 308 126 120 145 267 107 328 Riidehoiuteenus 71 794 77 681 82 724 91 895 104 461 Siseauditi üksus 0 0 28 754 73 866 100 000 Tõukefondide projekt Primus 182 577 433 786 311 286 300 000 100 000 LLP/Erasmus projektid 34 440 51 750 57 655 54 875 92 000 Rahvusvaheline turundus ja reklaam 49 026 71 401 70 536 68 500 88 000 Avalike ürituste korraldamine 75 472 127 344 76 433 80 000 80 000 Intellektuaalomandi kaitse 43 264 111 141 48 281 65 000 75 000 Universitas Tartuensis trükk ja levi 31 351 76 303 90 303 73 533 73 533 Välisüliõpilaste majutuskulud 78 846 47 924 48 623 60 000 66 000 Hoonete ja varakindlustus 45 986 40 322 55 244 60 000 55 000 Kesksed koolitusprogrammid 64 534 51 430 104 242 55 000 54 200 Muud liikmemaksud 34 437 35 835 70 167 49 200 50 000 Kommunikatsioonitegevus 24 114 42 401 35 423 32 500 30 000 Toetused 35 850 37 682 27 721 31 300 29 080 Üliõpilaskonnale suunatud üritused 0 0 0 0 28 400 Jäätmekäitlus 21 469 26 118 23 010 25 503 26 482 Väliskoostöölepingud 19 383 15 089 23 562 23 000 25 500 Personaliotsing 11 996 14 565 17 487 14 000 25 000 Tuleohutus ja keskkonnakaitse 39 859 45 935 40 635 33 949 24 323 Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire 22 779 33 712 34 802 44 616 24 000 Üliõpilaste vastuvõtukulud 11 280 11 359 10 290 10 000 17 470 Auditeerimiskulud 24 068 32 254 25 341 18 000 16 000 Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine 18 375 27 081 20 489 22 000 15 000 Vilistlastegevus 0 0 0 0 15 000 Maamaks 12 384 11 679 11 731 15 000 15 000 Academica 19 254 11 769 16 205 15 000 14 200 Eesti keele ja kultuuri kursused välistöötajatele 13 789 10 245 13 631 12 000 12 000 Regionaalprojekt (AV) 30 479 10 809 9 699 10 000 10 000 Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 9 211 8 031 6 017 6 200 8 150 Üliõpilaste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine 1 244 3 912 0 7 000 7 000 Ülikooli töötajate rahulolu hindamise süsteem 12 178 4 458 5 917 4 000 4 000 Täiendusõpe 351 023 417 093 414 227 376 640 0

Uute täiendusõppe programmide väljatöötamine 0 0 0 0 0

Uue töötaja esmane tervisekontroll 0 0 0 0 0 RAK 4.1.1. Üksuste, protsesside ja finantside juhtimise täiustamine 13 736 13 879 18 371 10 000 0 RAK 2.2.2. Kaasaegsete eestikeelsete õppematerjalide koostamise ja avaldamise toetamine 18 285 50 338 69 542 72 000 0 RAK 2.3.1. Akadeemilise töötaja õpetamis- ja juhendamisoskuste koolitus 5 894 11 579 12 227 86 000 0

Emakeelne ülikool 95 0 0 0 55 000 0

Teadusuudiste portaal Novaator 24 777 36 176 35 026 34 500 0

Teaduse populariseerimine 45 314 19 607 19 175 27 815 0 RAK 3.2.3. Intellektuaalse omandi korraldamise süsteemi edasiarendamine 2 091 9 967 14 650 19 100 0 RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja rakendamine 15 313 11 264 14 642 10 000 0

- 116 -


Tõukefondid (RH) 0 16 409 16 981 2 752 0

Ajalooline pärand 0 261 307 0 0

RAK 6.2.1. Ideelabor 0 39 019 65 276 0 0

Tõukefondid-Innove PR 48 919 19 075 34 694 0 0 RAK 1.1. Ettevõtlusõppe tegevuskava jm tegevuste toetuseks. 0 0 22 967 0 0

Investeeringud tütarettevõtetesse 14 172 4 391 11 102 0 0

Aasta õppejõu auhind 8 640 8 528 10 294 0 0

Eluruumide halduskulud 13 918 11 606 3 869 0 0

RAK 3.1.1. Õppevaldkonna tagasisidesüsteemi arendamine 2 309 9 820 3 650 0 0

Üliõpilaste nõustamine (palkadega) 3 993 3 472 3 628 0 0 RAK 2.3.1. Õppejõudude vahetusprogramm teiste ülikoolidega 0 6 264 2 266 0 0

Ülikooli valitsuse enesetäiendamine 74 326 171 323 0 0 0

Kinnisvaraprojektide eeltööd 41 914 41 684 0 0 0

Kinnisvarade formeerimine 23 116 34 779 0 0 0

Pedagogicum 0 32 232 0 0 0

Üleülikooliliste projektide kirjutamine 3 232 11 561 0 0 0 RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja rakendamine 1 728 5 343 0 0 0 RAK 4.1.5. Turundusstrateegia väljatöötamine ja rakendamine 29 554 3 746 0 0 0

Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 3 149 1 970 0 0 0

RAK 4.1.4. Ühiste väärtuste hoidmine ja arendamine 890 387 0 0 0

RAK 4.1.4. Väärtuste uuringu kahe etapi läbiviimine. 17 405 0 0 0 0

RAK 3.2.6. Teaduse populariseerimine 6 391 0 0 0 0

Reginaalprojekt (KO) 4 047 0 0 0 0

Kulud kokku 16 240 922 18 561 439 19 515 786 18 580 449 18 220 767

- 117 -


3.1. Rektoraadi büroo Töötajaid : 16 16 24 24 25

Täidetud ametikohti : 15,80 15,80 23,80 24,00 23,80 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 2.6. Välislepingud- ja grandid 20 000 20 000 15 000 15 000 14 200 2.7. Tõukefondid 8 858 32 623 30 479 44 616 24 000 3. Muud tulud 0 3 463 18 700 0 0 3. Muud tulud (sisekäive) 26 729 42 039 41 876 53 242 33 615 4. Tulud üldfondist 923 865 1 132 638 1 347 353 1 508 998 1 522 432 Tulud kokku 979 452 1 230 764 1 453 407 1 621 856 1 594 247


1.1. Palgakulud 474 473 564 210 667 196 687 122 721 501 1.2. Sotsiaalmaksud 156 507 186 189 219 435 226 750 238 095

1.3. Töötuskindlustus 6 409 7 899 6 650 6 871 5 772

2. Koolitus ja lähetused 31 718 42 680 55 226 62 400 47 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 31 934 35 933 36 568 30 000 30 000 5. IT kulud 5 391 11 860 11 807 10 330 10 753



9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 0 0 0 0 4 000




11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 0 7 2 160 0 0 Kulud kokku 781 544 915 750 1 091 699 1 129 374 1 161 447 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Nõukogu tegevuskulud 0 76 869 102 926 141 800 139 100 Siseauditi üksus 0 0 28 754 73 866 100 000 Avalike ürituste korraldamine 75 472 127 344 76 433 80 000 80 000 Muud liikmemaksud 34 437 35 835 70 167 49 200 50 000 Väliskoostöölepingud 19 383 15 089 23 562 23 000 25 500 Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire 22 779 33 712 34 802 44 616 24 000 Academica 19 254 11 769 16 205 15 000 14 200 RAK 4.1.1. Üksuste, protsesside ja finantside juhtimise täiustamine 13 736 13 879 18 371 10 000 0

Emakeelne ülikool 95 0 0 0 55 000 0

Kulud kokku 966 606 1 230 247 1 462 920 1 621 856 1 594 247

- 118 -


3.2. Õppeosakond

Töötajaid : 29 31 31 32,5 32,5

Täidetud ametikohti : 28,00 30,45 29,50 32,00 31,00 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.6. Tõukefondid 159 543 417 098 324 214 300 000 100 000 1.7. Muud õppetulud 0 13 000 4 337 4 000 0 3. Muud tulud

3.1. LPP/Erasmus 51 000 54 250 54 625 54 875 92 000 3.2. Muud tulud 11 724 8 261 5 911 3 000 1 000 3.3. Muud tulud (sisekäive) 48 711 14 772 11 988 11 920 12 103

Kokku muud tulud 111 435 77 283 72 524 69 795 105 103 4. Tulud üldfondist 682 140 828 842 827 225 781 798 732 798 Tulud kokku 953 119 1 336 223 1 228 301 1 155 593 937 901


1.1. Palgakulud 297 594 323 022 366 015 406 388 411 717

1.2. Sotsiaalmaksud 98 409 106 550 120 905 134 108 135 867 1.3. Töötuskindlustus 4 157 4 520 3 652 4 064 3 294


5.1. IT kulud 1 641 170 13 629 2 000 2 000 5.2. IT kulud (sisekäive) 381 4 403 4 640 5 046 4 888

6. Transpordikulud 419 121 0 1 000 1 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 942 202 2 755 1 000 1 300 8. Investeeringud põhivarasse 0 5 845 18 001 0 0 9. Muud tegevuskulud 2 505 -2 139 494 1 300 1 500



10. Ruumide kulud 75 775 26 358 30 768 34 343 34 845 10.1. Ruumide kulud 96 382 1 853 1 000 500 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 75 679 25 976 28 914 33 343 34 345

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 669 1 649 1 768 69 21 Tegevuskulud kokku 515 102 508 201 602 315 629 718 640 431 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Tõukefondid 182 577 433 786 311 286 300 000 100 000 LLP/Erasmus projektid 34 440 51 750 57 655 54 875 92 000 Välisüliõpilaste majutuskulud 78 846 47 924 48 623 60 000 66 000 Üliõpilaste vastuvõtukulud 11 280 11 359 10 290 10 000 17 470 Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine 18 375 27 081 20 489 22 000 15 000 Üliõpilaste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine 1 244 3 912 0 7 000 7 000 RAK 2.2.2. Kaasaegsete eestikeelsete õppematerjalide koostamise ja avaldamise toetamine 18 285 50 338 69 542 72 000 0 Aasta õppejõu auhind 8 640 8 528 10 294 0 0 RAK 3.1.1. Õppevaldkonna tagasisidesüsteemi arendamine 2 309 9 820 3 650 0 0 Üliõpilaste nõustamine (palkadega) 3 993 3 472 3 628 0 0

Pedagogicum 0 32 232 0 0 0 RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja rakendamine 1 728 5 343 0 0 0 Kulud kokku 876 817 1 193 746 1 137 772 1 155 593 937 901

- 119 -


3.3. Elukestva õppe keskus Töötajaid : 30 29 19 18 19

Täidetud ametikohti : 26,20 24,40 16,70 15,55 17,05 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.4.1. Täiendusõpe 273 184 254 186 192 480 248 000 180 000 1.4.2. Täiendusõpe (suveülikool) 121 942 164 857 238 925 180 000 180 000 1.6. Tõukefondid 314 511 635 312 569 620 50 000 100 000 1.7. Muu õppetegevus 459 000 51 599 91 507 30 000 30 000 2. Tulud teadustegevusest

2.4. Teadus- ja arenduslepingud 7 939 19 381 22 070 10 000 10 000

Kokku tulud teadustegevusest 7 939 19 381 22 070 10 000 10 000 3. Muud tulud 19 130 13 239 25 495 13 000 16 000 4. Tulud üldfondist 401 036 413 398 339 114 453 982 458 842 Tulud kokku 1 596 743 1 551 972 1 479 211 984 982 974 842



1.3. Töötuskindlustus 8 024 7 269 5 224 2 186 2 564 1.4. Teadus- ja sihtstipendiumid 2 234 2 793 2 916 0 4 000


5.1. IT kulud 7 215 4 224 2 667 4 000 3 000

5.2. IT kulud (sisekäive) 737 4 020 2 860 2 854 2 365

6. Transpordikulud 3 904 3 361 2 758 900 4 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 51 158 61 588 55 054 6 700 35 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 1 145 0 0 0 9. Muud tegevuskulud 28 944 5 440 -21 204 15 000 10 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 15 568 -7 369 -33 829 0 0


10. Ruumide kulud 79 655 89 066 82 717 80 264 94 998 10.1. Ruumide kulud 40 317 54 108 10 974 4 200 8 000 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 39 338 34 958 71 743 76 064 86 998

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 48 991 46 488 44 117 59 960 39 800 Tegevuskulud kokku 1 291 285 1 175 698 1 084 122 502 342 856 842 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Õppimise ja õpetamise arenduskeskus 0 0 0 0 108 000 Regionaalprojekt 30 479 10 809 9 699 10 000 10 000 Täiendusõpe 351 023 417 093 414 227 376 640 0 Uute täiendusõppe programmide väljatöötamine 0 0 0 0 0 RAK 2.3.1. Akadeemilise töötaja õpetamis- ja juhendamisoskuste koolitus 5 894 11 579 12 227 86 000 0 RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja rakendamine 15 313 11 264 14 642 10 000 0

Kulud kokku 1 693 994 1 626 442 1 534 917 984 982 974 842

- 120 -


3.4. Üliõpilasesindus Töötajaid : 3 4 5 5 6

Täidetud ametikohti : 3,00 3,20 4,20 3,30 4,30 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 4. Tulud üldfondist 92 945 97 923 100 456 136 700 137 822 Tulud kokku 92 945 97 923 100 456 136 700 137 822


1.1. Palgakulud 33 499 33 901 48 359 55 841 42 045 1.2. Sotsiaalmaksud 11 055 11 187 15 877 18 428 13 875 1.3. Töötuskindlustus 469 475 481 558 336

2. Koolitus ja lähetused 575 982 868 3 900 5 600 3. Kantselei- ja majanduskulud 23 930 32 018 36 741 33 000 32 904 5. IT kulud 1 939 1 650 4 142 2 446 1 478

5.1. IT kulud 1 939 1 164 3 520 1 800 800

5.2. IT kulud (sisekäive) 0 485 622 646 678 6. Transpordikulud 659 344 10 1 650 1 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 1 768 1 967 7 056 1 800 1 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 0 0 0 9. Muud tegevuskulud 1 220 4 542 1 534 8 600 1 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 0 3 063 1 0 0


10. Ruumide kulud 7 375 7 450 9 189 10 476 10 184 10.1. Ruumide kulud 641 221 213 500 500 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 6 734 7 229 8 976 9 976 9 684

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 0 0 0 0 0 Tegevuskulud kokku 82 490 94 516 124 259 136 700 109 422 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Üliõpilaskonnale suunatud üritused 0 0 0 0 28 400 82 490 94 516 124 259 136 700 137 822

- 121 -


3.5. Teadus- ja arendusosakond Töötajaid : 23 24 28 28 27

Täidetud ametikohti : 22,05 23,25 27,25 27,25 25,25 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 2. Tulud teadustegevusest

2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 82 510 19 845 46 588 20 000 20 000 2.6. Välislepingud- ja grandid 4 708 0 0 471 0

2.7. Tõukefondid 199 477 320 137 473 598 489 119 49 600

Kokku tulud teadustegevusest 286 695 339 982 520 186 509 590 69 600 3. Muud tulud 17 759 44 961 92 760 108 868 126 979 3. Muud tulud (sisekäive) 0 27 565 17 266 20 782 2 033 4. Tulud üldfondist 350 236 441 130 503 888 532 815 713 715 Tulud kokku 654 690 853 639 1 134 100 1 172 055 912 327



1.4. Teadusstipendiumid 3 250 3 250 0 0 0

2. Koolitus ja lähetused 14 181 8 116 16 041 25 000 9 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 51 341 50 671 81 122 47 000 40 000 4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 0 756 46 0 0 5. IT kulud 9 057 10 190 18 095 12 197 8 921


6. Transpordikulud 7 048 4 566 1 410 1 000 1 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 1 398 2 236 2 940 2 000 1 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 92 412 71 176 0 9. Muud tegevuskulud 898 1 243 -12 934 700 400

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 664 609 -13 340 0 0


10. Ruumide kulud 24 613 23 726 29 375 33 954 33 324 10.1. Ruumide kulud 3 290 791 467 400 0 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 21 324 22 935 28 908 33 554 33 324

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 10 744 11 949 20 357 22 499 27 796 Tegevuskulud kokku 616 053 608 487 1 007 549 1 060 140 837 327 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Intellektuaalomandi kaitse 43 264 111 141 48 281 65 000 75 000 Teaduse populariseerimine 45 314 19 607 19 175 27 815 0 RAK 3.2.3. Intellektuaalse omandi korraldamise süsteemi edasiarendamine 2 091 9 967 14 650 19 100 0

RAK 6.2.1. Ideelabor 0 39 019 65 276 0 0 RAK 1.1. Ettevõtlusõppe tegevuskava jm tegevuste toetuseks. 0 0 22 967 0 0

Üleülikooliliste projektide kirjutamine 3 232 11 561 0 0 0 RAK 3.2.6. Teaduse populariseerimine 6 391 0 0 0 0

Kulud kokku 716 345 799 781 1 177 897 1 172 055 912 327

- 122 -


3.6. Kantselei Töötajaid : 16 18 17 17 18

Täidetud ametikohti : 15,50 17,50 16,50 16,50 17,50 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 3. Muud tulud

3.2. Muud tulud (sisekäive) 26 832 42 332 41 876 53 242 33 615

Kokku muud tulud 26 832 42 332 41 876 53 242 33 615 4. Tulud üldfondist 307 514 321 161 351 161 356 120 356 120 Tulud kokku 334 346 363 493 393 037 409 362 389 735





5.1. IT kulud 1 206 2 565 2 776 2 500 2 310


6. Transpordikulud 45 042 33 088 22 474 26 000 22 100 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 2 657 819 208 1 000 500 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 0 0 0 9. Muud tegevuskulud 276 320 254 300 300

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 0 0 0 0 0


10. Ruumide kulud 35 021 35 048 38 455 38 997 40 635 10.1. Ruumide kulud 30 126 94 200 200


11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 0 0 17 0 0 Tegevuskulud kokku 380 672 393 405 385 262 409 362 389 735

- 123 -


3.7. Personaliosakond Töötajaid : 14 14 15 13 14

Täidetud ametikohti : 13,80 13,60 14,20 13,00 14,00 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.6. Tõukefondid 48 799 36 298 38 714 0 0 2.6. Välislepingud ja -grandid 17 013 0 12 180 0 3. Muud tulud (sisekäive) 24 342 38 145 36 372 38 030 21 971 4. Tulud üldfondist 594 053 632 983 440 983 509 470 512 670 Tulud kokku 667 194 724 439 516 070 559 680 534 641





5.1. IT kulud 2 073 3 737 1 790 0 2 000


6. Transpordikulud 1 767 2 308 2 787 4 500 2 500 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 1 676 989 1 318 1 000 1 500 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 0 0 0 9. Muud tegevuskulud 447 37 447 500 500

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 0 0 0 0 0


10. Ruumide kulud 13 716 13 741 15 689 16 726 16 798 10.1. Ruumide kulud 504 44 200 300 0


11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 0 1 113 25 0 0 Tegevuskulud kokku 304 758 339 135 413 402 437 180 402 211 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Kesksed koolitusprogrammid 64 534 51 430 104 242 55 000 54 200 Toetused 35 850 37 682 27 721 31 300 29 080 Personaliotsing 11 996 14 565 17 487 14 000 25 000 Eesti keele ja kultuuri kursused välistöötajatele 13 789 10 245 13 631 12 000 12 000 Töötervishoiu ja tööohutuse kulud 9 211 8 031 6 017 6 200 8 150 Ülikooli töötajate rahulolu hindamise süsteem 12 178 4 458 5 917 4 000 4 000 Uue töötaja esmane tervisekontroll 0 0 0 0 0 Tõukefondid 48 919 19 075 34 694 0 0 RAK 2.3.1. Õppejõudude vahetusprogramm teiste ülikoolidega 0 6 264 2 266 0 0 Ülikooli valitsuse enesetäiendamine 74 326 171 323 0 0 0 RAK 4.1.4. Väärtuste uuringu kahe etapi läbiviimine. 17 405 0 0 0 0

Kulud kokku 592 967 662 207 625 377 559 680 534 641

- 124 -


3.8. Turundus- ja kommunikatsiooniosakond Töötajaid : 27 26 21 20 21

Täidetud ametikohti : 24,65 24,20 19,90 18,90 19,90 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.6. Tõukefondid 0 0 1 107 0 1 000 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 13 000 0 0 0 0 3. Muud tulud

3.1. Muud tulud (sisekäive) 42 479 60 163 55 228 61 539 33 396 3.2. Reklaam ajakirjas 2 876 4 283 1 005 2 000 2 000



1.1. Palgakulud 356 714 303 777 246 563 236 443 296 217

1.2. Sotsiaalmaksud 115 404 96 801 81 276 78 026 97 752 1.3. Töötuskindlustus 4 762 3 796 2 463 2 364 2 370 1.4. Teadusstipendiumid 2 918 0 0 0 0



6. Transpordikulud 7 868 5 602 5 210 5 000 4 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 28 173 6 732 1 477 5 000 3 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 0 0 0 0 9. Muud tegevuskulud 1 481 4 753 6 632 0 1 666

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -4 355 -309 5 606 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 5 836 5 062 1 026 0 1 666

10. Ruumide kulud 37 772 31 807 27 060 22 767 24 375 10.1. Ruumide kulud 13 824 7 378 3 058 0 1 000 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 23 949 24 430 24 002 22 767 23 375

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 85 434 241 400 400 Tegevuskulud kokku 671 372 520 104 444 075 404 000 482 917 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Turundustegevus 51 081 95 539 158 965 170 500 150 000 Rahvusvaheline turundus ja reklaam 49 026 71 401 70 536 68 500 88 000 Universitas Tartuensis trükk ja levi 31 351 76 303 90 303 73 533 73 533 Kommunikatsioonitegevus 24 114 42 401 35 423 32 500 30 000 Vilistlastegevus 0 0 0 0 15 000 Teadusuudiste portaal Novaator 24 777 36 176 35 026 34 500 0 RAK 4.1.5. Turundusstrateegia väljatöötamine ja rakendamine 29 554 3 746 0 0 0

RAK 4.1.4. Ühiste väärtuste hoidmine ja arendamine 890 387 0 0 0 Regionaalprojekt 4 047 0 0 0 0

Kulud kokku 886 212 846 058 834 327 783 533 839 450

- 125 -


3.9. Kinnisvaraosakond Töötajaid : 154 142 135 132 132

Täidetud ametikohti : 144,60 133,15 126,50 122,30 122,30 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 3. Muud tulud

3.1. Üüritulud 636 190 657 040 471 550 400 000 435 900

3.2. Eluruumide üürid 18 714 16 409 9 967 5 400 5 100 3.3. Muud tulud 43 375 54 532 256 297 19 000 20 000

3.4. Ajaloolise pärandi vahendid 0 0 300 000 0 0 3.5. Struktuuriüksuste halduskulud (Sisekäive) 5 757 368 6 067 779 6 626 597 7 459 295 7 841 620

Kokku muud tulud 6 455 648 6 795 760 7 664 410 7 883 695 8 302 620 4. Tulud üldfondist 251 803 272 801 192 745 136 136 0 Tulud kokku 6 707 451 7 068 561 7 857 155 8 019 831 8 302 620



1.3. Töötuskindlustus 8 364 8 848 5 967 6 710 5 417 2. Koolitus ja lähetused 7 694 12 553 14 454 20 000 19 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 27 973 49 005 58 541 51 136 40 000 5. IT kulud 12 198 20 120 19 774 14 600 26 000

5.1. IT kulud 11 823 5 021 4 499 3 200 8 000

5.2. IT kulud (sisekäive) 376 15 099 15 275 11 400 18 000 6. Transpordikulud 34 997 35 344 29 896 30 000 34 500 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 3 742 4 070 5 077 3 100 5 000 8. Investeeringud põhivarasse 0 -840 30 0 0 9. Muud tegevuskulud 8 768 33 721 14 160 1 500 2 000

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 7 016 33 390 13 199 0 0


10.1. Ruumide kulud 42 671 48 774 156 662 0 0

10.2. Siselaenu tagasimaks Nooruse 9 62 774 60 371 215 635 0 0 10.3. Ruumide kulud (sisekäive) 105 417 127 008 181 698 118 741 112 773 10.4. Ruumide kulud (sisekäive) vabad ruumid 343 385 327 169 171 204 119 190 139 689

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 120 265 126 089 93 637 80 000 91 180 Tegevuskulud kokku 1 581 220 1 710 160 1 763 649 1 337 349 1 376 090 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Elekter 1 189 608 1 357 110 1 640 382 2 038 768 2 114 000 Küte 1 072 981 1 258 133 1 365 134 1 479 815 1 486 966 Puhastus ja hooldus 776 671 834 821 820 658 985 720 1 014 613 Hooldusremont 834 135 685 997 670 072 759 197 801 600 Valve ja turvateenus 615 623 633 464 643 751 642 317 657 578 Insenerivõrkude remont ja hooldus 334 907 470 553 363 864 405 051 519 179 Vesi ja kanalisatsioon 63 478 70 308 126 120 145 267 107 328 Riidehoiuteenus 71 794 77 681 82 724 91 895 104 461 Hoonete ja varakindlustus 45 986 40 322 55 244 60 000 55 000 Jäätmekäitlus 21 469 26 118 23 010 25 503 26 482 Tuleohutus ja keskkonnakaitse 39 859 45 935 40 635 33 949 24 323 Maamaks 12 384 11 679 11 731 15 000 15 000 Ajalooline pärand 0 0 261 307 0 0 Eluruumide halduskulud 13 918 11 606 3 869 0 0

Kinnisvaraprojektide eeltööd 41 914 41 684 0 0 0

Kinnisvarade formeerimine 23 116 34 779 0 0 0 Kulud kokku 6 739 065 7 310 349 7 872 151 8 019 831 8 302 620

- 126 -


3.10. Infotehnoloogia osakond Töötajaid : 49 66 63 56 56

Täidetud ametikohti : 46,75 63,85 61,60 54,70 54,70 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused (taristu) 0 0 0 68 480 23 355 2.5. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 44 230 142 065 44 103 10 000 20 000 2.7. Tõukefondid 53 173 698 123 832 978 2 757 0 3. Muud tulud 78 978 180 469 129 651 65 240 98 750 Muud tulud (sisekäive - infotehnoloogia teenus) 696 948 716 674 904 781 754 577 Muud tulud (sisekäive - multimeedia) 289 523 107 347 110 778 80 000 82 250

Abonenttasu (sisekäive) 67 295 68 718 69 361 68 000 68 000

4. Tulud üldfondist 1 680 139 1 666 243 1 686 243 1 683 847 1 657 088 Tulud kokku 2 213 338 3 559 914 3 589 787 2 883 105 2 704 020

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1. Tööjõukulud 839 264 1 199 951 1 264 485 1 321 828 1 389 531

1.1. Palgakulud 624 168 893 115 943 758 986 439 1 038 514

1.2. Sotsiaalmaksud 206 365 294 349 311 316 325 525 342 710 1.3. Töötuskindlustus 8 731 12 487 9 410 9 864 8 308

2. Koolitus ja lähetused 22 810 31 345 33 268 27 757 27 000 3. Kantselei- ja majanduskulud 169 846 333 449 227 868 130 000 120 000 5. Transpordikulud 14 253 15 651 14 862 15 000 16 052 6. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 3 553 4 367 2 135 5 000 5 000 7. Investeeringud põhivarasse 116 333 683 141 761 180 37 120 37 979 8. Muud tegevuskulud -33 628 -57 082 54 187 181 000 168 968

8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -33 830 -58 537 -71 179 0 0

8.2. Muud tegevuskulud 203 1 456 125 366 181 000 168 968

9. Ruumide kulud 90 833 188 278 166 783 180 114 165 053 9.1. Ruumide kulud 24 658 111 401 18 385 0 2 000


11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 11 505 21 564 16 010 13 048 19 750 Tegevuskulud kokku 1 234 769 2 420 663 2 540 777 1 910 867 1 949 333 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Infotehnoloogia 1 156 150 917 491 773 102 816 938 304 500 Infosüsteemid 0 0 0 0 282 087 Nõrkvoolusüsteemide arendus ja hooldus 125 881 201 528 144 216 155 300 168 100 Kulud kokku 2 516 800 3 539 682 3 458 094 2 883 105 2 704 020

- 127 -


3.11. Rahandusosakond Töötajaid : 43 48 46 45 45

Täidetud ametikohti : 42,30 47,30 44,80 43,80 43,80 I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 2.7. Tõukefondid 0 9 252 14 162 2 752 0 3. Muud tulud

3.1. Muud tulud 94 844 45 033 84 123 40 000 50 000 3.2. Muud tulud (sisekäive,

raamatupidamisteenus) 36 274 46 835 41 640 48 401 28 562 3.3. Muud tulud (sisekäive, hilinenud

dokumendid) 7 644 8 337 6 682 7 000 7 000

3.4. Laekumine tütarettevõtetelt 101 074 42 184 37 820 0 0





5.1. IT kulud 11 939 9 187 21 434 16 600 10 500

5.2. IT kulud (sisekäive) 248 7 357 7 140 7 301 6 906 6. Transpordikulud 14 096 13 148 2 098 3 000 3 000 7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 11 147 10 798 14 608 10 000 11 000 8. Investeeringud põhivarasse 3 990 2 500 0 0 0 9. Muud tegevuskulud -5 557 2 106 1 689 750 1 500

9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -6 201 1 951 1 262 350 1 000


10. Ruumide kulud 40 054 62 542 48 649 50 824 50 881 10.1. Ruumide kulud 11 688 21 316 588 1 000 1 000 10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 28 366 41 226 48 061 49 824 49 881

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 33 291 23 561 18 838 12 000 4 000 Tegevuskulud kokku 747 566 809 982 849 386 833 000 877 161 Projektid ja sihtotstarbelised rahad Auditeerimiskulud 24 068 32 254 25 341 18 000 16 000 Tõukefondid 0 16 409 16 981 2 752 0

Investeeringud tütarettevõtetesse 14 172 4 391 11 102 0 0

Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 3 149 1 970 0 0 0

Kulud kokku 788 955 865 006 902 810 853 752 893 161

- 128 -


5. Reservid ja arendusfondid

I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 1.1. Tegevustoetus 310 836 848 562 754 000 692 000 1 080 711 2.6. Baasfinantseerimine 717 886 714 338 480 127 465 291 1 948 067 3. Muud tulud 19 910

4. Tulud üldfondist 2 152 080 630 224 1 109 184 354 925 700 000 Tulud kokku 3 200 713 2 193 124 2 343 311 1 512 216 3 728 778

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve 2011 2012 2013 2014 2015 Reservid ja arendusfondid

Rektori reservfond 138 703 151 038 44 881 172 019 500 000 Teadusprorektori reservfond 29 526 28 389 14 426 44 450 50 000 Õppeprorektori reservfond 17 801 34 362 22 847 40 456 50 000 Arendusprorektori reservfond 0 180 2 565 48 000 50 000 Kantsler reservfond 52 099 196 447 49 899 50 000 50 000 Teadustegevuse toetuse fond 0 0 0 0 272 729 Arengufond 612 004 1 803 828 1 844 792 1 092 291 1 675 338 Õppetegevuse toetuse fond 0 0 0 65 000 1 080 711

Reservid ja arendusfondid kokku 850 133 2 214 244 1 979 411 1 512 216 3 728 778

- 129 -

Tartu Ülikooli 2015.a. eelarve ____________________________________________________________________________Juhendmaterjal

JUHENDMATERJAL FINANTSALLIKA KÄSUTAJALE 1. ÜLDSÄTTED Käesolevad reeglid kehtestavad tulude ja kulude olemuse ning arvestuse korra Tartu Ülikoolis. Tulude ja kulude arvestus Tartu Ülikoolis toimub vastavuses eelarve eeskirjaga, raamatupidamise sise-eeskirjaga, palgaeeskirjaga ja teiste TÜ-s kehtivate ülikooli siseste ja väliste õigusaktidega. 2. TULUD Tartu Ülikooli põhieelarve tulud on õppetulud, teadustulud ja muud tulud, mis laekuvad eelarveaasta jooksul ajavahemikul 1. jaanuar kuni 31. detsember. 2.1. Põhieelarve tulud õppetegevusest Põhieelarve õppetegevuse tuludeks on riiklik hariduse tegevustoetus, õppeteenustasud, õppeteenustasud avatud ülikooli õppevormis, täiendusõppe tulud, residentide koolituse tulud, tõukefondide laekumised ja muud õppetegevusega seotud tulud. Sisust lähtuvalt on õppetegevuse tulude jagunemine järgmine:

2.1.1. Tegevustoetus (finantsallikas H) – hariduse tegevustoetuse laekumised. Sisaldab ka doktoriõppe tulemustasusid, riiklikke doktoranditoetuseid, nooremteadurite toetuseid, tulemusstipendiumeid ning emeriiditasusid; 2.1.2. Õppeteenustasud (finantsallikas Q) – laekumised, mis on seotud tasemeõppe haridusreformi eelse terminoloogia kohaselt riigieelarveväliste üliõpilaste ja haridusreformi järgse terminoloogia kohaselt tasuliste üliõpilaste (vt punkt 3.1.) koolitamisega ning õppetasud vastavalt ülikooliseaduse paragrahvi 133 lõikele 4, Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punktile 6 ja Tartu Ülikooli nõukogu 25.02.2013.a määruse nr 1 „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ punktidele 4 ja 5 (sh TULE programmi õppekulud) (jõustunud 01.07.2013); 2.1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis (finantsallikas A) – laekumised, mis on seotud riigieelarveväliste/tasuliste (vt punkt 3.1.) üliõpilaste tasemeõppega avatud ülikooli õppevormis (kaugõpe) vastavalt ülikooliseaduse paragrahvi 133 lõikele 4, Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punktile 6 ja Tartu Ülikooli nõukogu 25.02.2013.a määruse nr 1 „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ punktidele 4 ja 5 (jõustunud 01.07.2013); 2.1.4. Täiendusõpe (finantsallikas B) – laekumised, mis on seotud täiendusõppega (sh tellimuskoolitused, riigihanke raames teostatavad koolitused). Ärilisel eesmärgil osutatud täiendusõpe maksustatakse käibemaksuga ning vastava lepingu korral lisandub finantsallika koodi lõppu täht K; 2.1.5. Residentide koolituse tulud (finantsallikas 1RESIDENT) – laekumised sotsiaalministeeriumi lepingu alusel arst-residentide koolitamisega seotud kulude katmiseks; 2.1.6. Tõukefondid (finantsallikas N) – õppetööga seotud projektide finantseerimine tõukefondidest (SA Innove, SA Archimedes jt). Täpsustamaks konkreetse meetme tegevust, võib finantsallika koodi lõppu lisanduda täht (P – strateegilised professorid, D – külalisdoktorandid, T – doktoriõpe, Y – ühikuhindade alusel arveldamine, Q – lühiajaline õppejõudude (mõlemasuunaline) mobiilsus jms); 2.1.7. Muu laekumine õppetegevusest (finantsallikad C, D):

C – muud laekumised õppetegevusest, mis ei klassifitseeru finantsallikate tüüpide A, B, D, H, N ja Q alla. C allikatel kajastatakse ülikooli õppejõudude poolt teistes kõrgkoolides või teistes ülikooli teaduskondades ja kolledžites läbiviidav tasemeõpe. Käibemaksuga lepingu korral lisatakse finantsallika koodi lõppu täht K;

D – laekumised õppetegevuse toetuseks Haridus- ja Teadusministeeriumilt, teistelt ministeeriumidelt, Vabariigi Valitsuse reservfondist jms. Välisfinantseeringute korral lisandub finantsallika koodi lõppu täht M. Varasemalt on esinenud käibemaksuga lepinguid, mille korral on finantsallika koodi lõppu lisatud täht K.

130


» Kõik õppetuludest (va finantsallikad D, N, 1 ja konkreetse lepinguga seotud finantsallikad, millele viitab koodi lõpus sisalduv lepingu registrinumber) tehtavad kulud kajastatakse õppestruktuurides finantsallikatel H või Y (finantsallikal Y kajastatakse struktuuriüksuse kaudsed kulud, mis tasutakse õppetuludest) ning nende kasutamise eest vastutab struktuuriüksuse juht. Eelarve tulude arvestus on kassapõhine. Tekkepõhise (raamatupidamisliku) tulu tekkimise aluseks on rahandusosakonna poolt väljastatav arve, mis koostatakse struktuuriüksuse (või finantsallika käsutaja) poolt esitatud arve esildise põhjal (esildist on võimalik koostada ja esitada ka läbi Rahaveebi). Arve esildisele tuleb kindlasti märkida tulu laekumise finantsallikas. Enne õppeteenuse arve esildise koostamist tuleb kontrollida õppija ja maksja andmete õigsust (nimi, aadress, isikukood). Kui arve esitatakse riigiraamatupidamiskohustuslasele (nt lasteaiad, koolid, avalik-õiguslikud asutused, valla- või omavalitsused jt riigiasutused), tuleb täpsustada maksja tehingupartneri kood ja see märkida arve esildisele. Juhul, kui õppijale, kes viibib akadeemilisel puhkusel või on eksmatrikuleeritud, on väljastatud arve, tuleb see kindlasti koheselt tühistada teaduskonna esildise alusel. Arvete tasumise tähtaeg on kas lepingus kehtestatud päev või 10 päeva alates arve väljastamisest rahandusosakonna poolt. Tagasiulatuvat maksetähtaega õppurile määrata ei saa. 2.2. Põhieelarve tulud teadustegevusest Põhieelarve teadustegevuse tuludeks on institutsionaalsed uurimistoetused (endised teadusteemade ja teadusasutuste infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine), baasfinantseerimine, Eesti Teadusagentuuri personaalsed uurimistoetused (endised ETF grandid), teadus- ja arenduslepingud, välislepingud ja –grandid, laekumised tõukefondidest ning muud teadus- ja arendustegevusega seotud laekumised. Sisu põhjal jagunevad teadustegevuse tulud järgmiselt:

2.2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused (finantsallikas T) – eraldised alus- ja rakendusuuringuteks teadusteemade/uurimistoetuste taotluste alusel (endine teadusteemade sihtfinantseerimine). Lõppu võib lisanduda täht täpsustamaks konkreetset finantseeringut (I – institutsionaalne uurimistoetus, T – toetus taristu ülalpidamiseks); 2.2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine (finantsallikas T****INFRA) – institutsionaalsete uurimistoetustega kaasnevad eraldised teadustöö tegemiseks vajalike ülikooli administratiiv- ja majandamiskulude katmiseks; 2.2.3. Baasfinantseerimine (finantsallikas P) – eraldised teadusasutuste baasfinantseerimiseks. Rahade jaotus toimub vastavalt 16.06.2014.a Tartu Ülikooli nõukogu otsuse nr 12 „2015. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“ III peatükile; 2.2.4. ETAg-i personaalsed uurimistoetused (finantsallikas G) – laekumised Eesti Teadusagentuurist alus- või rakendusuuringute projektide täitmiseks. Alates 2013. aastast, mil hakati eraldama personaalseid uurimistoetuseid (PUT), eristatakse need varasematest grantidest lõputähega P. Aastast 2005 esineb ka järeldoktorite finantseerimist (finantsallika lõpus on täht J. NB! Lõpu-J on läbiv järeldoktorite tunnus, ent tähelepanu tuleks pöörata ka vahetult eelnevale sümbolile: ainult J – kunagised ETF grantide järeldoktorid, mis peaksid nüüdseks lõppenud olema, kooditähis on kasutuseks üle võetud ERMOSE järeldoktorite eristamiseks; PJ – PUT-de järeldoktorid; MJ – Mobilitase järeldoktorid, mis liigituvad tõukefondide alla (vt punkt 2.2.7.)). Grantidega kaasnevate teaduskondade ja asutuse üldkulude katmiseks on kasutusel allikad kujul G****YLDK. 2.2.5. Eesti-sisesed teadus- ja arenduslepingute tulud (finantsallikad L, S) – laekumised ja toetused Eesti ettevõtetelt, organisatsioonidelt teadusliku uurimistöö ja arenduslepingute ning -projektide täitmiseks. Eesti-sisesed lepingud jagunevad toetus- ja teenuslepinguteks.

S – Eesti ettevõtete, organisatsioonide ja sihtasutuste toetused teadus- ja arendustegevuseks, mille puhul teadustegevuse tulemust ei võõrandata. Sellistena kajastatakse ka ühekordsed sihtotstarbelised Eesti-sisesed toetused Kultuurkapitalilt, Tartu Linnavalitsuselt, Kultuuriministeeriumilt, Avatud Eesti Fondilt ja teistelt (NB! vt ka punkte 2.2.7., 2.2.8., 2.2.9.). Toetusena käsitletakse vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale saadud vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuslepingute raames elluviidavad tegevused rahastatakse toetuste andjate poolt sihtfinantseerimisena. Toetuslepingute täitmise korral

131


konkreetne tellija puudub. Toetusena rahastatavate tegevuste puhul määrab tegevuse sisu ja eesmärgi Tartu Ülikool toetuse saajana, järgides toetuse andja poolt kehtestatud finantseerimise reegleid. Kaupadelt ja teenustelt, mis on soetatud toetusprojektide teostamiseks (tulu puhul on tegemist toetusega), sisendkäibemaksu tagasi ei arvestata. Need kaubad ja teenused kantakse projekti kuludesse koos käibemaksuga.

L – lepingud, mille puhul Tartu Ülikool osutab rahastajale teenust (tulu maksustatakse käibemaksuga 20%). Teenuste osutamisel teenuslepingute raames on teenusel konkreetne tellija, teenus antakse tellijale üle ning tellitavate teenuste eesmärgi ja sisu määratleb teenuse tellija. Teenuslepingute tulu maksustatakse ülikooli kui käibemaksukohustuslase poolt käibemaksuga ja selle lepingu täitmiseks soetatud kaupadelt või teenustelt arvestatakse sisendkäibemaks tagasi ja deklareeritakse igakuiselt Maksu- ja Tolliametile. Teenuslepingute tulult ja soetustelt arvestatav käibemaks kajastatakse eraldi finantsallikal, seega teenuslepingu L-finantsallikal kajastub teenitud tulu ja soetatud kaubad/teenused käibemaksuta summas (alates 01.01.2014). Lepingute raha käsutavad ja tulude kasutamise eest vastutavad finantsallika käsutajad (lepingu/projekti vastutav täitja ja struktuuriüksuse juht); 2.2.6. Välislepingute ja -grantide tulud (finantsallikad V, M) – kõik laekumised mitteresidentidelt teadusliku uurimistöö ja arendustegevuse lepingute täitmiseks, mille puhul tellija ja Tartu Ülikooli vahel on sõlmitud vastav leping. Välislepingute ja -grantide tulu kajastatakse alljärgnevalt:

V – välismaised teenuslepingud. Välismaiste teenuslepingutega kaasneb käibemaksuarvestus, käibemaks kajastatakse analoogselt kodumaiste teenuslepingutega.

M – Euroopa Komisjoni ja teiste programmide raames rahastatavate projektide tulu, mida käsitletakse toetustena ning muud pikaajalised ja ühekordsed välistoetused teadus- ja arendustegevuseks. EL raamprogrammi projektide koodide lõpus on täht R, ETAg-i kaudu jaotatavate välisrahade korral täiendab finantsallika koodi lõputäht E ja Euroopa territoriaalse koostöö programmi projektide (INTERREG) vahendeid eristatakse lisades allika lõppu täht I. Välislepingute ja -grantide raha käsutavad ja tulude kasutamise eest vastutavad finantsallika käsutajad (projekti vastutav täitja ja struktuuriüksuse juht); 2.2.7. Tõukefondid (finantsallikad I, J, G, R, S) – kõik laekumised, mis eraldatakse tõukefondide vahenditest toetustena ülikooli teadus- ja arendustegevuseks (va ehitus). Mainitud finantsallikatel kajastuvad riiklike rakendusüksuste poolt vahendatavad toetused tõukefondidest jagunedes alljärgnevalt:

I – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused teadus-arendustegevusele; J – teadusteemadega seotud infrastruktuuriprogrammide vahendite allikad, mille numbriline

kood langeb kokku teadusteema/institutsionaalse uurimistoetuse numbrilise koodiga. Kui ühe teemaga on seotud mitu taotlust, siis lisandub lõppu täht A, B, C jne. Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja kaasajastamise alammeetme projektid;

G – teadlasmobiilsuse programmi Mobilitas raames finantseeritavad järeldoktorite (algavad tähega G ning lõpevad tähekombinatsiooniga MJ) ja tippteadlaste (algavad tähega G ning lõpevad tähekombinatsiooniga MT) grandid;

S – kodumaiste rakendusüksuste (PRIA, SA Archimedes, SA Innove) poolt vahendatava tõukefondide raha eristamiseks lisatakse S-ga algavate finantsallikate lõppu täht T;

R – tõukefondidest rahastavate tippkeskuste programmi esimese etapi toetused. Lõpevad tähekombinatsiooniga TIPP või TIPPT; 2.2.8. Arengufondi projektid (S*ARENG) – eraldised ülikooli arengufondist; 2.2.9. Muud teadustegevuse tulud (finantsallikad R, S) – muud laekumised teadustegevuseks, mis ei kuulu ülal loetletud teadustegevuse tulude hulka (riiklikud programmid, Eesti geenivaramu riiklik toetus jms).

2.3. Muud tulud Muude tulude alla kantakse kõik ülejäänud tulud, mida ei saa liigitada õppe- ja teadustuludeks.

132


2.3.1. Muud tulud (finantsallikad E, F, K) – iga struktuuriüksuse eelarves võib olla muude tulude rida, mida võib liigendada vastavalt osutatavate teenuste liigile.

E – laekumised ülejäänud tasuliste teenuste osutamisest (konsultatsioonid, tõlketööd, analüüside ja uurimuste teostamine, arvutigraafika, muuseumide piletite müük jms); kaupade, materjalide ja muu vara müügist jms. Samuti kantakse siia gruppi laekumised ruumide, seadmete, inventari jms üürimisest ja rentimisest ning läbi inkasso tasutud võlgnevused;

K – kasutatakse konverentside/seminaride korraldamisega seotud tulude-kulude kajastamiseks; F – kasutatakse 6. ja 7. raamprogrammiga, tippkeskuste ja muude tõukefondidega seotud

projektide abikõlbmatu käibemaksu arvestusteks, mida kompenseerib Eesti riik SA Archimedes kaudu. Muid laekumisi (va F) käsutab ja tulude kasutamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kui see pole määratud teisiti; 2.3.2. Arengufondid (finantsallikas O) – eraldised projektidelt ja lepingutelt kaudsete kulude katmiseks.

» Teaduskondades, kolledžites ja teadusinstituutides kajastatakse muudest tuludest tehtavad kulud vastavatel tuluallikatel E, F, K; ülejäänud struktuuriüksustes aga finantsallikal H (va K, F). » Ühe projekti/lepingu (C, D, F, G, I, J, K, L, M, N, R, S, V) kõik kulud kajastatakse ühel finantsallikal, sh omafinantseeringu arvelt kaetavad kulud. Viimaste hulka arvatakse üksnes projekti rahastaja jaoks abikõlblikud kulud. Toetusprojektide omafinantseering on ülikooli rahaliselt mõõdetav panus projekti täitmisel, mille tagab iga konkreetse projekti vastutav täitja või projekti täitev struktuuriüksus. Kaas- või omafinantseeringu puhul teostatakse rahandusosakonnas sisemine tulu-kulu raamatupidamiskanne. Omafinantseeringukande aluseks on:

1. projekti andmete kaart; Andmete kaardil vastava aasta kohta märgitud omafinantseeringu summa (eeldusel, et kaardil on fikseeritud omafinantseeringu summad, nende katmise allikad ja allikate käsutajate kinnitused). Rahandusosakond teostab jooksva aasta omafinantseeringu kande kaardil oleva allkirjastatud informatsiooni alusel koos finantsallika avamisega (välja arvatud juhul, kui andmete kaardile on lisatud märge omafinantseeringu katmise kohta eraldi esildise alusel); 2. vabas vormis koostatud esildis; 3. sisekäibearve.

3. TEENUSTE HINDADE MÄÄRAMINE Ülikoolis osutatavate teenuste ja võõrandatavate kaupade hindade määramine toimub vastavalt rektori 02.07.2010.a väljastatud käskkirjale nr 13 „Hindade kehtestamise eeskiri“ (muudetud rektori 11.12.2013.a väljastatud käskkirjaga nr 23). Õppeteenustasud (õppekulude hüvitamise määrad) kehtestatakse Tartu Ülikoolis vastavalt TÜ nõukogu 25.02.2013.a määrusele nr 1 (jõustunud 01.07.2013) „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ (muudetud nõukogu 3.02.2014.a määrusega nr 1). Täienduskoolituse õppeteenustasud kehtestatakse vastavalt rektori 31.01.2014.a käskkirjale nr 19 „Täiendusõppe õppetasu kehtestamise ja arveldamise kord“. 3.1. Õppekulude hüvitamine Kohustus hüvitada oma õppekulud kehtib:

3.1.1. alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele, kes: 3.1.1.1. õpivad eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ega täida semestris õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu, välja arvatud doktoriõppes õppivatele üliõpilastele; 3.1.1.2. õpivad eestikeelsel õppekaval osakoormusega; 3.1.1.3. õpivad võõrkeelsel õppekaval, välja arvatud doktoriõppes täiskoormusega õppivatele üliõpilastele;

133


3.1.2. enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivatele üliõpilastele, välja arvatud doktoriõppes õppivatele tudengitele; 3.1.3. eksternidele; 3.1.4. külalisüliõpilastele, välja arvatud külalisüliõpilastele, kes õpivad doktoriõppes või ülikoolide ja riikide vaheliste lepingute (kui lepingus on õppekulude hüvitamisest vabastamine ette nähtud), kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööprojektide ning Tartu Ülikooli ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingute alusel.

3.2. Õppetasu kehtestamine Õppetasu kehtestab Tartu Ülikooli nõukogu teaduskondade ja kolledžite nõukogude seisukohti arvestades igaks õppeaastaks hiljemalt eelneva õppeaasta 1. detsembril. Õppetasu kehtestatakse:

3.2.1. alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele ja eksternina õppima asujatele

3.2.1.1. ainepunkti hinnana eestikeelsetel õppekavadel, välja arvatud doktoriõppe õppekavadel; 3.2.1.2. ainepunkti hinnana ja semestritasuna võõrkeelsetel õppekavadel, välja arvatud doktoriõppe õppekavadel; 3.2.1.3. semestritasuna doktoriõppe õppekavadel;

3.2.2. enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele 3.2.2.1. eraldi semestritasuna päevases õppes ja avatud ülikooli õppes; 3.2.2.2. ainepunkti hinnana, kusjuures ainepunkti hind võib olla kõrgem semestritasu alusel arvutatud ainepunkti hinnast.

3.3. Õppeteenustasud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja nende riikide pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalastele kehtib ühesuurune õppetasu. Kõrgema õppetasu võib Tartu Ülikooli nõukogu kehtestada Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikest üliõpilastele, kellel ei ole mõnes Euroopa Liidu riigis pikaajalise elaniku elamisluba. 3.4. Õppeteenustasud õpingute pikendamise korral Õpingute pikendamisel kuni 2002/2003. õppeaastani Tartu Ülikooli riigieelarvevälisele õppekohale õppima asunud üliõpilastele pikendusaja eest makstav õppeteenustasu on kehtestatud temaga sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingus. Juhul, kui lepingus vastav regulatsioon puudub, siis makstakse õppetasu üliõpilase valikul, kas ainepunki hinna alusel või semestritasuna vastavalt üliõpilasega samal aastal immatrikuleeritud üliõpilastele kehtestatud õppeteenustasule. Üliõpilane teavitab ülikooli makseviisi valikust kirjalikult pikendusaega taotledes ning edaspidi sügissemestril hiljemalt 20. septembriks ja kevadsemestril 20. veebruariks. Alates 2003/2004. õppeaastast (ja kuni 2013/2014. õppeaastani) sisseastunud riigieelarvevälisel õppekohal õppivad üliõpilased (täis- või osakoormusega päevases õppes või osakoormusega avatud ülikooli õppes õppijad), kes on taotlenud õpingute pikendamist, maksavad pikendusaja eest õppetasu vastavalt Tartu Ülikooli nõukogu poolt kehtestatud õppeteenustasule omal valikul kas semestritasuna või ainepunkti hinna alusel, teavitades oma valikust Tartu Ülikooli kirjalikult enne nominaalse õppeaja lõpukuupäeva möödumist. Kui üliõpilane õpib riigieelarvevälisel õppekohal täiskoormusega avatud ülikooli õppes, makstakse õppekava läbimiseks planeeritud õppeajal õpingute eest semestritasu. Planeeritud õppeaeg võib olla kuni õppeaasta võrra pikem nominaalsest õppeajast ning see on kokku lepitud ülikooli ja üliõpilase vahelises õppeteenuse osutamise lepingus. Riigieelarvevälisel õppekohal õppiv õppekulude hüvitamisest vabastatud üliõpilane maksab õppetasu kolmanda ja iga järgneva pikendusajal viibitava semestri eest omal valikul kas semestritasuna või ainepunkti hinna alusel. Maksmise aluseks võetakse üliõpilasega samal aastal immatrikuleeritud üliõpilastele kehtestatud õppetasu.

134


Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud eestikeelsel õppekaval õppivad üliõpilased maksavad esimesel pikendussemestril õppetasu iga eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust üle 6 EAP puudu oleva ainepunkti eest. Alates teisest pikendussemestrist makstakse õppetasu iga eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust puudu oleva ainepunkti eest. Eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppivad üliõpilased maksavad õpingute pikendamisel õppetasu vastavalt registreeritud ainepunktide mahule. Võõrkeelsel õppekaval õppivad üliõpilased maksavad õpingute pikendamise õppetasu omal valikul kas semestritasuna või registreeritud ainepunktide mahu alusel. Õppetasu maksmise viisi valik tuleb esitada kirjalikult koos õpingute pikendamise taotlusega. Võõrkeelsel õppekaval täiskoormusega õppivad üliõpilased, kellele on määratud sihtstipendium õppetasust vabastamiseks, maksavad õpingute pikendamise õppetasu sarnaselt eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppivatele üliõpilastele. 3.5. Täiendusõppe õppeteenustasud Täiendusõppe õppeteenustasu kehtestamise aluseks on rektori 31.01.2014.a käskkiri nr 19 „Täiendusõppe õppetasu kehtestamise ja arveldamise kord" ja rektori 23.02.2006.a käskkiri nr 8 „Täiendkoolituse eesmärgi määratlemine“. Täiendusõppe õppetasu ja hinnasoodustuste andmise tingimused kinnitab õppeprorektor, dekaan või kolledži direktor täiendusõpet korraldava struktuuriüksuse juhi ettepanekul. Õppetasu kehtestamise aluseks on täiendusõppeprogrammi programmijuhi koostatud ja struktuuriüksuse juhiga kooskõlastatud eelarve. Reeglina kinnitatakse igale koolitusele eraldi hind, kuid teaduskonnas/kolledžis võib kinnitada ka täiendusõppe ainepunkti baashinna, mida kasutatakse enamikel hinna määramise juhtudel. Õppeprorektoril, dekaanil ja kolledži direktoril on õigus kehtestada hinnasoodustusi kuni 50% ulatuses koolituse eest ettemaksmisel või soodustatud isikute gruppidele (üliõpilased, püsikliendid jne). 3.6. VÕTA VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tasu on kehtestatud ülikooli senati 27.04.2012.a määrusega nr 10 „Tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord“ (jõustunud 01.05.2012) (muudetud senati 20.12.2013.a määrusega nr 24) ja rektori 02.01.2014.a käskkirjaga nr 1 „Tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotluse läbivaatamise tasu kehtestamine“. VÕTA taotlemine on tasuline eksternidele, osakoormusega õppivatele üliõpilastele, kes tasuvad õpingute eest ainepunkti hinna alusel, VÕTA tasu ei pea maksma Tartu Ülikooli üliõpilasena vabale õppekohale kandideerijad. Varem ülikoolis sooritatud õppeainete ning varasemate õpingute ja töökogemuse vastuvõtutingimustele vastavuse hindamine on kõigile taotlejatele tasuta. 3.7. Tartu Ülikooli poolt pakutavad muud kaubad ja teenused Tartu Ülikooli poolt pakutavate muude teenuste (multimeedia teenused, paljundamine, muuseumide sissepääsu jm piletid, ruumide rent jne) ja kaupade (meened, trükised jne) hinnakirja kehtestab vastava vastutusala juht (rektor, prorektor, vastutusala juht, asutuse direktor, dekaan) vastavalt oma otsustuspädevusele. 4. ÜLDKULUDE ERALDIS Tartu Ülikooli töö koordineerimise, ruumide haldamise, teaduskondade vaheliste ühiste arengu- ja koostööprojektide realiseerimise finantseerimiseks on loodud üldfond. Samuti finantseeritakse üldfondist Tartu Ülikooli asutusi, mis teenivad Eesti ühiskonna huvisid: Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu ülikooli muuseum ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Veel toetatakse üldfondist üliõpilaste majutamist, kultuuri- ja sporditegevust ning finantseeritakse Tartu Ülikooli investeeringuid ja laenutegevust. » Üldfond moodustub kesksete kaudsete kulude katmise eraldistest (kulukoht K8OVERHEAD), mis eraldatakse laekunud tuludelt üldfondi vastavalt 24.09.2014. aastal Tartu Ülikooli rektori korraldusega 412RE kehtestatud korrale „Tulude jaotamine ja kasutamine 2015. aastal“.

135


» Lisaks Tartu Ülikooli üldfondile võivad teaduskonnad, teadusinstituudid ja asutused moodustada analoogseid fonde ka iga teaduskonna dekanaadi/instituudi juurde (allikas O), kuhu laekuvad struktuuriüksuse kaudsete kulude katmise eraldised (kulukoht K8OVERT) teaduskonna teadus- ja arendustegevuse või õppetuludelt. 5. KULUD Eelarveliste kulude arvestus on reeglina kassapõhine, st eelarve täitmisel arvestatakse antud eelarveaastal tehtud rahalisi väljamakseid. Tekkepõhine arvestus toimub järgmiste erandite puhul: tööjõukulud, erisoodustuse maksud, ettevõtte tulumaks (arvestatud kingitustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, nõuetele mittevastavatelt dokumentidelt jne), mobiiltelefonide kulud, lauatelefonide kulud jms. Kulude arvestust peetakse finantsallikate lõikes ja need on jaotatavad kahte gruppi:

1) struktuuriüksuse enda tegevuskulud; Eelarve täitmise jälgimisel on teaduskondade kulud kajastatud teaduskonna struktuuriüksuste – dekanaadi, instituutide, kliinikute ja keskuste – lõikes vastavalt kehtivale struktuurile; 2) sihtotstarbelised ja Tartu Ülikooli üldistel eesmärkidel tehtavad kulud (üleülikooliliste projektide kulud) väljaspool teaduskondi. Sihtotstarbeliste ja Tartu Ülikooli üldiste eesmärkide täitmiseks tehtavate kuludena – nn üleülikooliste projektide kuludena – käsitletakse selge sihtsuunitlusega Tartu Ülikooli eelarvest eraldatud vahendeid, mis teenivad Tartu Ülikooli üldhuve. Sellised projektikulud on näiteks ühingute liikmemaksud, ajalehe trükkimine, avalike ürituste korraldamine, keskne personaliotsing, kesksed koolitusprogrammid, infotehnoloogia soetamine, auditeerimine, üliõpilaste vastuvõtukulud, välisüliõpilaste majutuskulud, regionaalprojekt, rakenduskava elluviimise kulud jne. Üleülikooliste projektide käsutajaks on üldjuhul vastutava struktuuriüksuse juht. Sellest erineva käsutaja võib määrata rektor, prorektor või vastutusala juht. Üleülikooliliste projektikulude tegemiseks eraldatud raha saab kasutada ainult eelarves selleks konkreetseks kululiigiks ettenähtud otstarbel.

Kulude arvestamise aluseks võib olla tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, käskkiri, korraldus (stipendiumid, töölähetused), Tartu Ülikooli nimele väljastatud arve või müügitšeki originaaleksemplar, sisekäibe tellimus jt kuludokumendid, mille on viseerinud finantsallika käsutaja. Tartu Ülikooli nimele väljastatud arve originaaleksemplaril peavad olema täidetud järgmised rekvisiidid:

1. dokumendi nimetus ja number; 2. dokumendi koostamise kuupäev; 3. arve esitaja (müüja) nimi, aadress, registri- või isikukood ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (välisarvetel VAT). FIE-de puhul peab olema arvele märgitud füüsilisest isikust ettevõtja registreerimise number; 4. käibemaksukohustuslasena kauba soetaja või teenuse saaja, Tartu Ülikooli registreerimise number, kui on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5. tehingu majanduslik sisu; 6. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 7. arve saaja-ostja / Tartu Ülikooli nimi ja aadress; 8. finantsallikas, millelt tehing finantseeritakse; 9. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku nimi ja allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist (finantsallika käsutaja nimi ja allkiri).

Finantsallika käsutaja määratakse vastavalt ülikoolis kehtivale korrale ning tema vastutab, et: 1. dokumendil kajastatud majandustehing on toimunud (kaup on käes, teenus osutatud) ja dokument kajastab majandustehingu sisu õigesti;

136


2. dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele; 3. tehing on seaduspärane ja otstarbekohane; 4. tehing on kooskõlas eelarvega (sh projektieelarvega); 5. dokument kajastab majandustehingut õigesti; 6. ta teeb tehinguid vastavalt talle antud volitustele.

Kui arve tekstist pole arusaadav, mis liiki kulutusega on tegemist (nt võõrkeelsed arved), siis tuleb arvele kirjutada arve sisu selgitav tekst (nt arvetele, mille sisusse on märgitud ainult kauba koodid (numbrid, tähed), tuleb täpsustada, mis kaupa ostetakse). Dokumendid tuleb viivitamatult esitada rahandusosakonda, kuid mitte hiljem, kui on kehtestatud Tartu Ülikooli raamatupidamise sise-eeskirjas. Hilinenud dokumendi töötlemise eest tuleb tasuda 13 eurot hilinenud dokumendi töötlemise tasu, katmaks rahandusosakonna täiendavaid kulutusi seoses hilinenud dokumendi töötlemisega (vastavalt rektori 22.12.2010.a korraldusele nr 555RE „Hilinenud dokumendi töötlemise hinna kehtestamine“ (jõustunud 01.01.2011)). Kõik dokumendid tuleb finantsallika käsutaja poolt viseerida, näidates ära tasumise allika (finantsallika koodi) ja finantsallika käsutaja nime. Kulude eelarvega vastavuse ning eelarvest kinnipidamise eest vastutab finantsallika käsutaja. Kulude arvestamiseks eelarves kasutatakse järgmist liigendust (alljärgnevalt on toodud kulukohad koos kulukoodiga, mille lõikes peetakse raamatupidamises arvestust). 5.1. Tööjõukulud (K1, K2) Tööjõukulud arvestatakse ja kantakse kuludesse üks kord kuus, välja arvatud ühekordsed tasud, käsundus- ja töövõtulepingu tasud, puhkusetasud, lõpparved jm ühekordsed väljamaksed. Seoses riiklikus töötamise registris töötamise registreerimise kohustusega ei saa töötaja ja teenust osutav isik asuda täitma lepingust tulenevaid kohustusi enne, kui leping on sõlmitud ja ülikool on töötamise riiklikus töötamise registris registreerinud. Seetõttu tuleb kõik lepingud sõlmida enne töötaja tööle asumist. Käsundus- ja töövõtulepingu vormistamisel tuleks kasutada ülikoolis väljatöötatud lepinguvorme, mis tuleb täita korrektselt ja loetavalt. Kõik sõlmitud käsundus- ja töövõtulepingud tuleb rahandusosakonda saata vähemalt 3 tööpäeva enne töö alustamise kuupäeva. Tartu Ülikooli töötajaga võib sõlmida lisaks töölepingule ka käsundus- või töövõtulepingu vastavalt ülikoolisisestele regulatsioonidele. Töötajaga sõlmib vastava lepingu sõltuvalt tellijast kas rektor, prorektor, vastutusala juht, dekaan või asutuse direktor, kui selleks on andnud nõusoleku töötaja töö vahetu korraldaja ning personaliosakonna töötaja. Töötasu arvestust puudutava dokumentatsiooni (sh haigusleht) puhul tuleb silmas pidada, et dokumendid jõuaksid rahandusosakonda vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud tähtaegadele õigeaegselt. Töötaja peab teavitama enda haigestumisest viivitamatult (hiljemalt kahe tunni jooksul tööpäeva või vahetuse algusest) vahetut töökorraldajat, kes teavitab sellest rahandusosakonna töötasuarvestuse raamatupidajat (soovitavalt e-maili teel). Esimesel võimalusel tuleb rahandusosakonna töötasuarvestusega tegelevat raamatupidajat teavitada ka elektroonilise töövõimetuslehe lõpetamisest (e-maili teel). Tööjõukuludeks on töötasu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmakse ning emeriitprofessorite ja -dotsentide tasud.

5.1.1. töötasuna (K1TOOTASU) kajastatakse põhipalgad, lisatasud, puhkusetasud, töövõtu- ja käsunduslepingutasud ja muud ühekordsed väljamaksed (preemiad, puhkusekompensatsioonid, tööandja poolt makstavad haigushüvitised, lahkumishüvised jms); 5.1.2. sotsiaalmaks (K2SOTS) on 33% arvestatud töötasult. Tööandja peab iga kuu maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud töötasult, kuid mitte vähem kui 355,00 eurolt (kehtiv alates 01.01.2015), mis teeb tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 117,15 eurot kuus. Töötaja sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse peab tasuma tööandja, kes arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu (2015.a on maksuvaba tulu 154,00 eurot kuus). Seega, kui töötaja

137


on ülikoolis tööl osalise koormusega, ta on teinud tulumaksu kinnipidamise maksuvaba tulu arvestamise avalduse ja makstav töötasu jääb alla 355,00 euro, peab ülikool maksma vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse. Erandiks on pensionärid; 5.1.3. töötuskindlustuse (K2TOOTUSK) aluseks on samuti arvestatud töötasu. Alates 01.01.2015.a on töötaja töötuskindlustusmakse määr 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määra osa 0,8%; 5.1.4. emeriitprofessorite ja -dotsentide tasud (K1EMERIIT) 2015. aastaks on kehtestatud rektori korraldusega.

5.2. Sihtstipendiumid (K9TEADSTIP, K9SIHTSTIP) Sihtstipendiumid on füüsilistele isikutele õppe- ja teadustööks antavad toetused, välja arvatud riiklikud õppetoetused. Stipendiume määratakse ja makstakse ülikooli õppijatele teadus- ja õppeprotsessis osalemise toetamiseks. Stipendiumina ei käsitleta tasu, mida makstakse seoses töölepingu või teenuse osutamise lepingu täitmisega, sõltumata sellest, kas selline leping on sõlmitud kirjalikult või suuliselt. Stipendiumide määramine ja maksmine toimub Tartu Ülikooli rektori 21.12.2012.a (jõustunud 01.01.2013) käskkirja nr 37 „Sihtstipendiumide määramise ja maksmise kord“ alusel. Stipendiumide maksmise aluseks on stipendiumi saajaga sõlmitud leping või rektori, prorektori, dekaani, kolledži direktori või vastutusala juhi välja antud korraldus. Korralduse aluseks on finantsallika käsutaja poolt rektorile, prorektorile, dekaanile, kolledži direktorile või vastutusala juhile esitatud esildis, milles näidatakse stipendiumi määramise põhjendus ja kinnitatakse, et tegemist ei ole tasuga, mida makstakse seoses töö teostamise või teenuse osutamisega. 5.3. Tulemusstipendiumid (K9TULEMUS) Tulemusstipendiumid määratakse ülikoolile riigi poolt stipendiumiteks ette nähtud tegevustoetuse osa piires ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras. Tulemusstipendiumi eesmärk on tunnustada ja toetada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi. Tulemusstipendiumi on õigus taotleda alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe üliõpilasel alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist. Tulemusstipendiumi maksab ülikool dekaani või kolledži direktori korralduse alusel. Stipendiumide taotlemine, määramine ja maksmine toimub Tartu Ülikooli senati 28.02.2014.a (jõustunud 03.02.2014) määruse nr 4 „Tulemusstipendiumi taotlemise, määramise ja maksmise kord 2014. aastal“ alusel. 5.4. Riiklik doktoranditoetus (K9DOKTOR) Doktoranditoetus on doktorantidele makstav riiklik õppetoetus, mille maksmise aluseks on dekaani või kolledži direktori korraldus. Riikliku doktoranditoetuse määramine ja maksmine toimub Tartu Ülikooli senati 27.09.2013.a. määruse nr 9 (jõustunud 01.01.2014) „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord“ alusel. 5.5. Töölähetuse kulud (L2) Töölähetus on tööandja poolt töötaja lähetamine kindlaksmääratud ajavahemikuks tööülesande täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Töölähetusse saab saata ainult Tartu Ülikooli töötajat, kellel on kehtiv tööleping ning ülikooli nõukogu, senati ja auditikomitee ning teaduskonna, instituudi ja asutuse nõukogu liikmeid. Töölähetusse ei saa saata puhkusel või haiguslehel olevat töötajat, käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavat töötajat, doktorante ja teisi ülikoolis õppijaid ning emeriitprofessoreid (kui nendega pole sõlmitud töölepingut). Küll aga saab doktorantidele ja Tartu Ülikooli õppijatele ning emeriitprofessoritele kuludokumentide alusel hüvitada sõidu- ja majutuskulud. Kuludokumentidele tuleb märkida üksikasjalik selgitus (reisi aeg, koht, eesmärk, konverentsil või koolitusel osalemise korral selle nimetus, seos õppuri uurimisteemaga jms). Töötajale töölähetuse kulude hüvitamise korda reguleerib Tartu Ülikoolis kehtiv töölähetuseeskiri. Töölähetused vormistatakse alates 01.09.2014.a ainult elektroonilises töövoos.

138


Lähetuskulude katmiseks on võimalik taotleda avanssi. Lähetuskulude avanssi makstakse päevarahade ulatuses. Üle 30 kalendripäeva kestva töölähetuse korral saab päevarahaks taotleda avanssi korraga kuni 30 kalendripäevaks. Juhul, kui soovitakse avanssi ka täiendavate kulutuste tarbeks (majutus jms), tuleb raamatupidamisele esitada ka prognoositavat kulu tõendavad dokumendid (hotellibroneering vms). Avanss nende kulude osas, mida ei ole avansi taotlemisel võimalik dokumentaalselt tõestada, peab olema kooskõlastatud pearaamatupidajaga. Lähetuskulude avanssi antakse töötajatele avalduse alusel, millel on näidatud sõidu eesmärk, lähetuse sihtkoht, lähetuskorralduse number, lähetuse aeg, taotletav summa ja töötaja arveldusarve number pangas. Avaldusele peab olema märgitud lähetusega kaasnevate kulude katmise finantsallikas ja finantsallika käsutaja nimi ning kinnitus. Avalduse lähetusavansi saamiseks peab töötaja esitama rahandusosakonda kõige varem 7 ja kõige hiljem 3 tööpäeva enne lähetuse algust, v.a töötaja tasutud kuludokumendi alusel hüvitatava avansilise makse puhul, kus töötaja võib esitada avalduse avansilise makse taotlemiseks pärast vastava kulu tasumist, lisades rahandusosakonnale esitatavale avaldusele kuludokumendi ja selle tasumist tõendava dokumendi. Uut avanssi ei väljastata enne, kui on esitatud aruanne eelneva avansi kasutamise kohta. Lähetusaruanne tuleb koostada ja kinnitada viie tööpäeva jooksul pärast töölähetusest saabumist. Töötaja on kohustatud esitama rahandusosakonda viie tööpäeva jooksul pärast töölähetusest saabumist kõik lähetusega seotud originaalkuludokumendid: reisi- ja majutuskulude dokumendid, lennuki-/laevapiletid, pardakaardid jne. Töölähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Riiklikult kehtestatud piirmäärasid ületavad kulutused kuuluvad maksustamisele. Kui Tartu Ülikool on maksnud piletite eest arve alusel ja piletid hüvitab täies mahus kolmas osapool (nt vastuvõtja asutus vms) ning piletite originaalid tuleb esitada kolmandale osapoolele, siis esitatakse rahandusosakonda lennupiletite koopiad koos selgituskirjaga. Lähetuskuludeks on:

5.5.1. lähetused (L2LAHET) – Eesti-sisesed kulud (sh majutamine jms). Lähetusega seotud mõistlikke kulusid saab hüvitada vastavalt tegelikele vajadustele kuludokumentide alusel; 5.5.2. lähetused (L2LAHETSK) – Eesti-sisesed sõidukulud (sh buss, rong, takso jms); 5.5.3. välislähetused (L2LAHETV) – välislähetustega kaasnevad kulud, sh majutamine, viisad, reisikindlustused, päevarahad jms; 5.5.4. välislähetused (L2LAHETVSK) – välislähetuste sõidukulud (sh lennuk, buss, rong, laev, takso jms); 5.5.5. osavõtumaksud (L2OSAVOTUM, L2OSAVOTUMV) – kulu tõendava dokumendi alusel seminaride/konverentside osavõtumaksud. Need on eristatavad vastavalt toimumiskohale – Eesti-sisesed ja väljaspool Eesti Vabariiki toimuvad. Tartu Ülikool ei saa hüvitada Tartu Ülikooli õppijatele nende poolt tasutud osavõtumaksusid enne konverentsi või seminari toimumist. Küll aga saab Tartu Ülikool tasuda õppija osavõtutasu otse konverentsi/seminari korraldajale arve alusel; 5.5.6. isikliku sõiduauto kasutamise kulud lähetuse ajal (L4TRANSPIS) (vt ka punkt 5.9.5.). Isikliku sõiduauto kasutamise kulud ametisõitudeks hüvitatakse Tartu Ülikoolis töötavatele töötajatele, kui kulude hüvitamise kohta on töötajale eelnevalt vormistatud struktuuriüksuse juhi kirjalik korraldus. Hüvitise saamiseks tuleb töötajal esitada rahandusosakonnale vormikohane aruanne koos sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopiaga (sõiduki registreerimistunnistus, volitus). Isikliku sõiduautona saab käsitleda töötaja kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole ülikooli omandis ega valduses. Isikliku sõiduauto kasutamise kulud sisaldavad kõiki sõiduauto kasutamisega seonduvaid kulusid, sh parkimistasusid. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise korda reguleerib Tartu Ülikoolis rektori 29.08.2014.a käskkiri nr 31 „Tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise kord“.

5.6. Koolituskulud (L2) Täiendusõppe alla kuuluvad Tartu Ülikooli töötajate koolitamisega seotud seminaride, kursuste jms kulud. Töötervishoiualased koolituskulud hõlmavad Tartu Ülikooli struktuuriüksuste juhtide, töökeskkonnavolinike ja esmaabiandjate koolituse kulusid ning töötajate juhendamise ja väljaõppega seotud kulusid.

139


Koolituskulud on: 5.6.1. täiendusõppe kulud (L2TAIEND), kusjuures eraldi on välja toodud töötervishoiualase koolitusega seotud kulud; 5.6.2. töötervishoiualane koolitus (L2TAIENDT).

5.7. Kantselei- ja majanduskulud (K3) Need on majandamiseks tehtavad kulud ja sellesse kulugruppi kuuluvad järgmised kulud:

5.7.1. kontoritarbed (K3KONTOR) – paber, kirjutusvahendid, toonerid, tindid, ruumikujunduselemendid (lamellid, lilled, pildid) jms kontoritarvikute ostukulud; 5.7.2. materjalid (K3MATERJ) – laborimaterjalide, kemikaalide, botaanikaaia taimede, töö- ja kaitseriietuse, kaitsevahendite, remondimaterjalide, elektri- ja sanitaartehniliste materjalide jms ostukulud; 5.7.3. erialakirjandus (K3ERIKIR) – erialakirjanduse, ajakirjade, ajalehtede, trükiste tellimis- ja ostukulud; 5.7.4. raamatud (K3RAAMAT) – raamatukogu raamatufondi soetamise kulud (sh tollitasud, saatekulud, postikulud jms soetamisega kaasnevad kulud); 5.7.5. väikevara (K3VAIKEVAH) – teadusaparatuuri, kontoritehnika, inventari, mööbli ja muude seadmete soetamise kulud (maksumusega 640,00-1999,99 eurot ilma käibemaksuta). Väikevara võetakse arvele vara arvelevõtmise esildise; ostuarvele lisatud märke alusel, millel kajastub varade arvestuse eest vastutava isiku nimi, allkiri ja kinnitus vara kättesaamise kohta või varade arvestuse eest vastutava isiku isiklikult meililt saadud vastavasisulise kinnituse alusel; 5.7.6. tarkvara (K3TARKVARA) – tarkvara ostukulud, litsentsid; 5.7.7. sidekulud (K3TELEF) – telefonikõnede, abonentmaksude jms kulud; 5.7.8. mobiiltelefon (K3TELMOB) – mobiiltelefoni kõne- ja andmesidekulud (sh abonentmaksud, kõnepost jm teenused). Kuulimiidid mobiili ja andmeside teenuste kuludele kehtestavad oma korraldustega rektor, prorektorid, vastutusala juhid, dekaanid ja asutuste juhid. Sideteenuste kuulimiidi hulka arvestatakse töötaja tööülesannete täitmise ja ülikooli tegevusega seotud sideteenuste kulud ning riiklikud maksud. Sideteenuste kuulimiiti ületavat summat ülikool ei hüvita ja see peetakse kinni töötaja töötasust. Tartu Ülikool ei hüvita sideteenuste kulusid, mis ei ole seotud tööülesannete täitmise või ülikooli tegevusega (nt kõned annetustelefonidele, m-maksed jm mugavusteenused) ning vastavad kulud peetakse kinni töötaja töötasust. Ülikooli mobiilside numbrilt tehtud parkimiskulusid käsitletakse ülikooli tegevusega seotud kuludena, kui töötaja esitab mobiilse parkimise aruande, kus deklareeritakse parkimine tööülesannete täitmisel ja töötajale ei hüvitata selles kuus isikliku sõiduauto (mis ei ole tööandja omandis ega valduses) töösõitudeks kasutamise kulude hüvitist. Finantsallika käsutaja kinnitatud mobiilse parkimise aruanne esitatakse rahandusosakonnale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 7. kuupäevaks. Aruande mittetähtaegsel esitamisel käsitletakse mobiilse parkimise kulusid töötajale antud erisoodustusena ning maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Finantsjuhil on õigus vabastada erandkorras sidevahendi kasutaja sideteenuste kuulimiidi ülekulu hüvitamisest hiljemalt ülekulu tekkimise kuul töötaja esitatud ja struktuuriüksuse juhi kinnitatud põhjendatud taotluse alusel. Töötajad, kes kasutavad ülikooli mobiil- või andmeside numbreid, sõlmivad ülikooliga mobiil- ja andmeside numbri kasutuslepingu, milles muu hulgas nähakse ette, et nende töötasust peetakse kinni mobiil- või andmeside numbrile kehtestatud kasutuskulude kuulimiidi ületamisel limiiti ületav summa ja ülikooli tegevusega mitteseotud kasutuskulud. Kasutuslepingu sõlmimisest keeldumisel on ülikoolil õigus töötaja kasutusse antavat numbrit mitte avada või töötaja kasutuses oleva numbri kasutamine lõpetada ja sellega seotud teenuse osutamise leping ühepoolselt üles öelda.

140


Sidevahendite soetamise ja kasutamise tingimused ning mobiil- ja andmesideteenuste kulude hüvitamise ja arvestuse põhimõtted on kehtestatud rektori 13.12.2012.a käskkirjaga nr 35 „Sidevahendite soetamise ja kasutamise kord“ ning kantsleri 21.12.2012.a korraldusega nr 81K1 „Ülikooli mobiilsidenumbrilt kasutatavate sideteenuste loetelu“. 5.7.9. kirjastamine (K3KIRJAST) – teaduspublikatsioonid jm kirjastamiskulud; 5.7.10. seadmete remont ja hooldus (K3SEADHOOL) – teadusaparatuuri, seadmete, inventari jms remondi- ja hoolduskulud. Siia kantakse ka lisaseadmete ja väljavahetatavate osade kulu paljundusmasinatele; 5.7.11. teenused (K3TEENUS, K3TEENUSA, K3TEENUSD) – arvutigraafika, konsultatsioonide, personaliotsingu (töökuulutused) ja muude teenuste ostukulud. Mh kajastuvad selles kulugrupis ka sisemise arvlemisega seotud ümberpaigutused; 5.7.12. pangateenused (K3PANGAT) – pangaülekande ja -väljavõtte tasud; 5.7.13. postikulud (K3POST) – posti saatekulud, saadetise postikulud; 5.7.14. kindlustus (K3KINDLUST) – vastutuskindlustus, teadusaparatuuri ja seadmete kindlustuskulud, välja arvatud hoonete kindlustus, reisikindlustus ja transpordivahendite kindlustus; 5.7.15. reklaam (K3REKLAAM) – visiitkaartide ja reklaamikuulutuste tellimise kulud, reklaamtrükiste ja reklaamtarvikute kulud; 5.7.16. kaup (K3KAUP) – ostetud kaup müügiks; 5.7.17. paljundus (K3PALJUN) – paljundus- ja koopiateenuse ostukulud; 5.7.18. seadmete rent (K3YYR) – teadusaparatuuri, seadmete, inventari jms üüri- ja rendikulud, ühekordne ruumide rent; 5.7.19. tolliteenused (K3TOLL) – tolliteenuste kulud; Vastavalt Tolliseadusele esitab isik ühendusevälisest riigist saabuva postisaadetise kohta tollideklaratsiooni, kui saadetises sisalduva kauba tolliväärtus või kogus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Välisriigist saadetud postisaadetis tuleb kirjalikult deklareerida, kui: 1. postisaadetise väärtus on üle 21,98 euro; 2. tegemist on eraisikute vahelise mittekaubanduslikul eesmärgil saadetud saadetisega väärtusega üle 45 euro; 3. sisaldab kaupa või isiklikke asju, mille sisseveol on kehtestatud piirang; 4. postisaadetise kogus ületab 1000 kilogrammi. Deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot (Tolliseadus § 73 lg 1 ja 2). Juhul, kui deklareerimiskohustusega kaup on nö tollist mööda läinud, tuleb korrektse toimimisviisina võtta oma saadetis ja sellega kaasas käivad dokumendid, minna tolli ning avaldada soovi tolliformaalsuste teostamiseks. Rektori 25.11.2011.a korraldusega nr 457 on volitatud ACE Logistics Estonia AS-i (edaspidi ACE) esindama Tartu Ülikooli tollis kõigi juriidiliste ja finantsmajanduslike küsimuste lahendamisel, mis on seotud ülikooli ülesandel ACE poolt deklareeritud kaupade tollivormistusega, samuti vormistama tolliväärtuse deklaratsioone ning kätte saama ülikooli nimele Põhja Maksu- ja Tollikeskuse tolliterminalidesse saabunud kaupade saatedokumente ja kaupu. ACE poolt osutatud teenuste ja seaduses ettenähtud maksude tasumine toimub vastavalt ACE esitatud arvele. 5.7.20. töötervishoiukulud (K3TERVIS) – juhendmaterjalide paljundamise, töötajate tervisekontrolli ja immuniseerimisega seotud kulud (vaktsiinid, visiiditasud) ning ühis- ja isikukaitsevahendite ja ohumärgistuse soetamise kulud; 5.7.21. esmaabivahendid (K3TERVISV) – esmaabivahendite ostukulud.

Alates 2012. aastast kasutatakse spetsiaalseid kulukohti, et eristada IT kulusid. Nendeks on:

141


5.7.22. K3ITHOOLD – riistvara remont, hooldus, tarvikud, remondi- ja hooldusteenused; 5.7.23. K3ITTEENUS – muud IT-alased teenused ja arendustööd; 5.7.24. K3ITVAIKEV – väikevara (arvutid, protsessorid jms); 5.7.25. K3ITYYR – riist- ja tarkvara rent, majutusteenus.

5.8. Ruumide ülalpidamis- ja hoolduskulud (K4) Rajatiste, trasside, maa, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud on:

5.8.1. elekter (K4ELEKTER) – elektri ostukulud; 5.8.2. küte (K4KYTE) – soojuse ja kütte ostukulud; 5.8.3. maamaks (K4MAAMAKS); 5.8.4. puhastus ja korrashoid (K4PUHAST) – puhastusvahendite ja koristusteenuse ostukulud; 5.8.5. vesi ja kanalisatsioon (K4VESI) – kulud veele ja kanalisatsioonile; 5.8.6. valve (K4VALVE) – valve- ja turvateenuse ostukulud; 5.8.7. hooldusremont (K4REMONT) – ruumide remondikulud; 5.8.8. rent (K4RENT) – hoonete ja ruumide pikaajalise rentimisega seotud kulud, sh kommunaalmaksete tasumine; 5.8.9. insenerivõrgud (K4INSENER) – insenerivõrkude remont ja hooldus; 5.8.10. muud kulud (K4MUURUUM) – tuleohutuse ja keskkonnakaitsega, kinnisvarade formeerimisega, kolimisega jne seotud kulud; 5.8.11. kindlustuskulud (K4KINDLUST) – hoonete kindlustuskulud; 5.8.12. sisemine ruumide halduskulude katmine (K4HALDUSK) – alates 2007. aastast on ruumide ülalpidamis- ja hoolduskulud eraldi välja toodud Tartu Ülikooli struktuuriüksuste eelarvetes. Arvlemine toimub kas otse- või sisearveldusena läbi kinnisvaraosakonna. Sisearvlemises toimub arvestus otseste ja kaudsete kulude lõikes. Struktuuriüksuste ruumidega seotud otsekulud kajastuvad kinnisvaraosakonna eelarves projektikuludena. Kaudsete kulude (mh näiteks haldurite ja remondimeeste tööjõukulud, hoonete kindlustus, tuleohutuskulud jne) katmiseks on kinnitatud kasuliku pinna ruutmeetri hind teaduskondadele, Euroopa kolledžile ja tugistruktuuri üksustele – 2015. aastal on see 2,18 eurot kuus. Ülejäänud struktuuriüksustel toimub kõigi ruumikulude osas otsearvestus.

5.9. Transpordikulud (L4) Transpordiga seotud kulud on:

5.9.1. veokulud (L4TRANSP); 5.9.2. mootorikütus (L4TRANSPKY); 5.9.3. hooldusremont (L4TRANSPH) – transpordivahendite remont, autopesu, parkimistasud, transpordivahenditele kehtestatud riiklikud ja kohalikud maksud, varuosade ja hooldusvahendite ostukulud; 5.9.4. kindlustus (L4TRANSPKI) – transpordivahendite kindlustus; 5.9.5. isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon, mis võib olla seotud ka lähetusega (L4TRANSPIS) (vt ka punkt 5.5.6.). Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon makstakse Tartu Ülikooli töötajale tema omandis või kasutuses oleva sõiduauto kasutamisel tööülesannete täitmisel, kui auto kasutamise kohta peetakse nõuetekohast arvestust. Sõitude kohta arvestuse pidamise korral on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär kuni 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus. Kui isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamisel makstakse hüvitist üle kehtivate piirmäärade, maksustatakse hüvitis erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui sõitude eest makstakse hüvitist ilma nõuetekohast arvestust pidamata, tuleb maksustada väljamakse kui töötasu. Hüvitise maksmiseks vormistab struktuuriüksuse juht hüvitist taotleva töötaja avalduse alusel kirjaliku korralduse, milles näidatakse:

142


1. sõiduauto kasutamise eesmärk; 2. hüvitise piirmäär kalendrikuus; 3. sõidu kuupäev või ajavahemik, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse; 4. sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed; 5. hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. Hüvitise maksmise taotlemiseks esitab töötaja rahandusosakonda vormikohase aruande, mille kinnitab finantsallika käsutaja. Aruandele lisatakse sõiduauto kasutamist tõendava dokumendi koopia (sõiduki registreerimistunnistus, volitus). Isikliku sõiduauto kasutamise kulud sisaldavad kõiki sõiduauto kasutamisega seonduvaid kulusid, sh parkimistasusid. Töötaja puhkusel viibimise või haiguse ajal tehtud ametisõite töötajale ei hüvitata. Pärast nõuetekohase aruande esitamist rahandusosakonnale toimub hüvitise väljamaksmine. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise korda reguleerib Tartu Ülikoolis rektori 29.08.2014.a käskkiri nr 31; 5.9.6. transpordivahendite rent (L4TRANSPRE); 5.9.7. ülikooli sõidukite transpordikulud (L4TR…) – ülikooli sõidukite kulud, mis sisaldavad eelpool toodud kulusid (remondikulud, kütus, jms).

» Kõikidele raamatupidamise algdokumentidele, mis on seotud sõidukite ekspluatatsiooniga, tuleb kindlasti märkida auto registreerimisnumber. Tartu Ülikooli transpordikorralduse põhimõtteid reguleerib ülikoolis rektori 09.06.2008.a käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Transpordikorralduse alused“. 5.10. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused (L5)

5.10.1. Tartu Ülikooli külaliste vastuvõtuga seotud kulud (L5KYLALIS) – majutamine, toitlustamine, transport, kultuuriline teenindamine (peoõhtud, teatrikülastused jms) jne. Siin kajastatakse ka kolmandate isikute (sh üliõpilaste) toitlustamise ja kultuurilise teenindamisega seotud kulud. Koos külaliste vastuvõtukulude algdokumentidega (sh toitlustamise ja kultuurilise teenindamise eest väljastatud arvetele) peab esitama rahandusosakonnale kirjaliku informatsiooni ürituse toimumise aja, koha, eesmärgi ja korraldajate kohta ning osalejate arvu või nimekirja, märkides eraldi ära külalised, kolmandad isikud (üliõpilased jne) ja ülikooli töötajad. Tartu Ülikooli töötajate toitlustamisel ja kultuurilisel teenindamisel lisanduvad kulusummale erisoodustuse maksud (vt ka punkt 5.10.2.); 5.10.2. erisoodustused (L5ERISOOD) – erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu, rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus, mida antakse töövõtjale seoses töö- või teenistussuhtega (töölepingu alusel töötav isik, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav isik), juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, pikaajalise lepingulise suhtega (pikem kui 6 kuud), olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuseks loetakse ka soodustused, mida Tartu Ülikool annab oma töövõtja abikaasale, elukaaslasele või otse- ja külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik vanemale või lapsele nii enne töösuhte algust kui ka pärast töösuhte lõppemist. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest tööandjaga samasse kontserni kuuluvalt isikult. Erisoodustuseks loetakse Tartu Ülikooli oma töötajate toitlustamine, kingitused, ravimid, kulutused töötervishoiule, mille hüvitamise kohustus ei tulene riiklikust tööseadusandlusest, kultuuriline teenindamine (peoõhtud, teatrikülastused jms), vabahariduslik koolitus, tööga mitte seotud tasemekoolitus, eluasemekulude katmine, bussi kuupiletid, isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine ühes kuus üle 335 euro, organisatsioonide liikmemaksud (kui liikmeks on töötaja ja liikmeks olemine annab töötajale otsese rahas hinnatava soodustuse) jms. Erisoodustuseks loetakse ka lähetatavale hüvitatavad välislähetuse päevarahad üle riiklikult kehtestatud piirmäärade. Erisoodustuste puhul tuleb arvestada, et kulusummale lisanduvad maksukulud (20/80-ndik tulumaksu ja 33/80-ndik sotsiaalmaksu), mis kajastatakse erisoodustuste (L5ERISOOD) all. Osade lepingute ja projektide (nt EL struktuurifondi lepingute, raamprogrammi lepingute jne) puhul võivad erisoodustuse maksud osutuda mitteabikõlblikeks. Seetõttu tuleb arvele märkida täiendav finantsallikas (koos käsutaja nime ja allkirjaga), kust tuleb tasuda vastavad maksud.

143


5.11. Investeeringud põhivarasse (K5) Vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjale on põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus (neto) algab alates 2000 eurost. Põhivara arvestatakse:

5.11.1. hoonete (K5HOONED); 5.11.2. maa (K5MAA); 5.11.3. aparatuuri ja seadmete (K5APAR); 5.11.4. arvutustehnika (K5ARVUTI) (välja arvatud tarkvara); 5.11.5. tarkvara ja andmebaaside (K5TARKVARA); 5.11.6. inventari ja mööbli (K5INVENTAR, K5MUUINV, K5MOOBEL); 5.11.7. finantsinvesteeringute (K5INVEST); 5.11.8. sõidukite (K5SOIDUKID);

lõikes. Põhivara võetakse arvele vara arvelevõtmise esildise; ostuarvele lisatud märke alusel, millel kajastub varade arvestuse eest vastutava isiku nimi, allkiri ja kinnitus vara kättesaamise kohta või varade arvestuse eest vastutava isiku isiklikult meililt saadud vastavasisulise kinnituse alusel. Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi allüksuste ja varade arvestuse eest vastutavate isikute lõikes. Varade arvestuse eest vastutavad isikud on struktuuriüksuste juhid või nende poolt määratud töötaja rahandusosakonnale esitatud sellekohase volikirja alusel. Erandkorras (vara paikneb eraldi hoonetes jms) võib struktuuriüksuses olla mitu vastutavat isikut. Varade inventuuri (nii korralise kui ka vastutava isiku vahetumisel) viib läbi finantsjuhi korraldusega Tartu Ülikooli töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade arvestuse eest vastutav isik. Struktuuriüksuse juht koostab esildise inventeerimiskomisjoni moodustamiseks. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid:

1. kauba, toote, materjali kood või inventari number ja (olemasolul) triipkood; 2. kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus; 3. mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse; 4. inventuuri läbiviimise aeg, koht ja alus; 5. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 6. komisjoni liikmete ja varade arvestuse eest vastutava isiku allkirjad; 7. vara kogus, ühikute arv; 8. vara soetamismaksumus ja põhivara puhul kogunenud kulumi summa, jääkväärtus ning järelejäänud kasulik eluiga; 9. soetamise kuupäev.

Inventeerimisleht koostatakse kahes eksemplaris, millest üks esitatakse raamatupidamisele ja teine vastutavale isikule. Varude inventuuri käigus tuvastatud erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluste aktid. Inventeerimisel selgunud üle- või puudujäägi korral kirjutab varade arvestuse eest vastutav isik seletuskirja, mis lisatakse inventeerimislehele koos struktuuriüksuse juhi kirjaliku otsusega puudujäägi menetlemise kohta. Põhi- ja väikevara inventeerimisel hinnatakse vara ümberhindluse vajadust, vara järelejäänud kasutusiga, veendutakse amortisatsioonimäärade õigsuses, tuuakse eraldi välja kasutuses mitteolev vara ja tehakse ettepanekud varade mahakandmise ning eluea muutmise kohta.

144


Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja aruande, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Dokument esitatakse talituse juhatajale, kes edastab informatsiooni pearaamatupidajale. Põhi- ja väikevara annavad struktuuriüksusesiseselt üle varade arvestuse eest vastutavad isikud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Akti kinnitavad nii üleandev kui vastuvõttev varade arvestuse eest vastutav isik ja nende struktuuriüksuse juht. Juhul, kui varade arvestuse eest vastutav isik on ise struktuuriüksuse juht, kinnitab akti tema töö vahetu korraldaja. Kui põhi- ja väikevara üleandmine toimub erinevate teaduskondade, vastutusalade või asutuste vahel, kinnitavad üleandmise-vastuvõtmise akti lisaks eelpool nimetatud isikutele vara üleandva ja vastuvõtva üksuse dekaan, vastutusala või asutuse juht või nende töö vahetu korraldaja. Vara täieliku demonteerimise, lammutamise, hävimise, kahjustumise, kadumise vms korral kantakse vara maha. Vara kannab maha finantsjuhi korraldusega moodustatud komisjon, kuhu kohustuslike liikmetena kuuluvad varade arvestuse eest vastutav isik, rahandusosakonna esindaja ja mahakantava vara liigile vastav spetsialist. Kirjaliku ettepaneku vara mahakandmiseks ja mahakandmiskomisjoni moodustamiseks teeb struktuuriüksuse juht või kui struktuuriüksuse juht kuulub komisjoni, võib vastava ettepaneku teha varade arvestuse eest vastutav isik, näidates ära komisjoni koosseisu, toimumise aja ja akti esitamise aja rahandusosakonnale. Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhi- ja väikevara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, millele on märgitud vara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise akti allkirjastavad komisjoni liikmed ja struktuuriüksuse juht ning kinnitab finantsjuht. Kui struktuuriüksuse juht on ise varade arvestuse eest vastutav isik, allkirjastab mahakandmise akti tema töö vahetu korraldaja. Mahakantud vara utiliseeritakse saatelehe alusel kinnisvaraosakonna kaudu. Kogu varade inventeerimisega, üleandmisega ja mahakandmisega seotud dokumentatsioon on kättesaadav Varaveebis. 5.12. Sisseostetud õppe- ja teadustöö Sisseostetud õppe- ja teadustöö, sh arst-residentide juhendamine on kajastatud kahe kulukoha ja -koodina:

5.12.1. arst-residentide juhendamine (K31RESIDEN); 5.12.2. sisseostetud õppe- ja teaduskulud (K3OPPETEAD) – üliõpilaste, arst-residentide, doktorantide õppetöö ja praktikumidega seotud kulud, külaliste päevarahad jms.

Kui tulu laekub osavõtumaksudest, kajastatakse õppe- ja teaduskulude all ka Tartu Ülikooli poolt korraldatavate konverentside ja seminaride korraldamisega seotud kulud (sh toitlustamine, majutamine, transport, materjalide paljundamine jms) ning väljastpoolt tellitud teaduslepingud ja analüüsid. Kolmandatele isikutele, kellega ülikoolil puudub töösuhe, kuid kes viibivad ülikoolis või kes esindavad ülikooli huve väljaspool ülikooli, võib ülikool hüvitada dokumentaalselt tõestatud sõidu- ja majutuskulud. Kolmandat isikut vastuvõtva struktuuriüksuse juht või finantsallika käsutaja on kohustatud lisama rahandusosakonnale esitatavatele dokumentaalselt tõestatud kuludokumentidele kirjaliku põhjenduse, kas ja kuidas kolmandale isikule hüvitatavad kulud on tehtud ülikooli huvides ja seotud ülikooli põhitegevusega. Välislähetuse päevaraha makstakse ainult ülikoolis töölepinguga töötavatele isikutele. 5.13. Muud tegevuskulud (K6, M) Muud tegevuskulud on sellised kulud, mida ei ole võimalik kajastada eelnevate punktide all:

5.13.1. liikmemaksud (K6LIIKMEM); 5.13.2. intresside tasumine (K6INTRESS); 5.13.3. kingitused, kaastundeavaldused (välja arvatud reklaam), nõuetele mittevastavad raamatupidamise dokumendid, ettevõtlusega mitteseotud kulud jms (K6KINGITUS) – kulusummale lisandub ettevõtte tulumaks 20/80. Tulumaksuga maksustatakse ka kaastunde- ja

145


õnnitluskuulutused, samuti füüsilistele ja juriidilistele isikutele tehtud kingitused, nõuetele mittevastavad dokumendid jms; 5.13.4. audiitoritasud (K6AUDIT); 5.13.5. muud tegevuskulud (K6MUUTEG) – kuulutused, trahvid, viivised, kahjum valuutakursi muutustest, saastemaksud, loodusjõudude poolt tekitatud kahju hüvitamine jms näidatakse selle kululiigi all; 5.13.6. kaas- või omafinantseerimine (MFIN, MFINA) – ülikoolisisene projektide kaas- ja omafinantseerimine. Ühe projektiga seotud kulud kajastatakse üldjuhul ühel finantsallikal. Kui projektiga kaasneb omafinantseeringu kohustus, siis kaetakse see osa projektile Tartu Ülikooli teistelt sobilikelt finantsallikatelt, kasutades artiklit MFIN. Samuti kasutatakse artiklit MFIN finantsallika sulgemisel ja jäägi likvideerimisel, MFINA kasutatakse abikõlbmatute kulude katmiseks.

6. KAPITALIEELARVE Kapitalieelarve on uusehituste ja kapitaalsete remonditööde tegemiseks ning soetusteks eraldatavad vahendid. Alljärgnevalt on esitatud kapitalieelarve tulude ja kulude jagunemine. 6.1. Kapitalieelarve tulud Kapitalieelarve tulud on:

6.1.1. riikliku investeeringute programmi raames tehtavad sihtfinantseerimised (tõukefondidest); 6.1.2. muud sihtotstarbelised eraldised ja annetused investeeringuteks; 6.1.3. eraldised põhieelarvest; 6.1.4. võetavad laenud; 6.1.5. finantsinvesteeringute tulud; 6.1.6. kinnisvara müük.

6.2. Kapitalieelarve kulud Kapitalieelarve kulud on:

6.2.1. investeeringud objektide kaupa; 6.2.2. eraldised laenude tagasimaksmiseks; 6.2.3. eraldised laenuintresside ja teenustasude tasumiseks.

Kapitalieelarve kulusid peetakse objektide ja eespool toodud kululiikide lõikes. Igale objektile avatakse oma finantsallikas, mis algab tähega X ning millele lisandub objekti aadress või tunnussõna. 7. TOETUSTE EELARVE Toetuste eelarves kajastuvad toetussummad, millest järgnevalt ülevaate anname. 7.1. Õppetoetused Õppetoetuste taotlemine, määramine ja maksmine toimub Tartu Ülikooli senati 27.09.2013.a määruse nr 9 „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord“ alusel. Stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimused tulenevad tulumaksuseaduse § 19 lg 5 ja 7.

7.1.1. üliõpilaste (sh magistrantide) põhitoetus (finantsallikas H*STIP; kulukoht K9YLIOPIL, K9MAGISTR); 7.1.2. üliõpilaste (sh magistrantide) täiendav toetus (finantsallikas H*TOET; kulukoht K9TTAIEND); 7.1.3. üliõpilaste (sh magistrantide) majanduslik toetus (finantsallikas H*MTOETUS; kulukoht K9TMAJAND); 7.1.4. õppetoetus välisüliõpilastele (finantsallikas H*STIP_VAL; kulukoht K9VALISYL).

146


7.2. Hõimurahvaste programmi eraldised (finantsallikas 1UGRI) 7.3. Õppelaenude kustutamine (finantsallikas 1OPPELAEN) Õppelaenude kustutamine Tartu Ülikooli töötajatele toimub õppetoetuste ja õppelaenu seaduse, Vabariigi Valitsuse 25.08.2004.a määruse nr 284 „Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord“ ning rektori käskkirja 30.11.1999.a nr 33RE „Ülikooli töötajate õppelaenu kustutamise kord“ alusel. 7.4. Nimelised ja sihtstipendiumid Need on rahastaja poolt määratud stipendiumid sihtotstarbeliseks kasutamiseks vastavalt rahastaja poolt sätestatud tingimustel ja korras (kulukoht K9SIHTSTIP). Vt ka punkt 5.2. 8. FINANTSALLIKAS Finantsallikas on rahaeraldise eesmärki ja struktuuriüksust kajastav konto tulude ja kulude jälgimiseks majandusarvestussüsteemis. „Finantsallikate avamise, käsutamise ja sulgemise kord“ on kehtestatud rektori käskkirjaga 17RE 13.06.2012.a-st. 9. EELARVE TÄITMISE TAGAMINE Ülekulutamise ja sellega kaasnevate kohustuste tekkimise eest vastutavad finantsallika käsutajad. Kulutusi saab teha niipalju, kui on laekumisi. Konkreetse finantsallika kulud võivad ületada tulusid, kui nii on ette nähtud finantseerijaga sõlmitud lepingus, kuid mitte rohkem kui aastasel perioodil. Näiteks enamikul EL raamprogrammide ja tõukefondidest eraldatud vahendite korral tuleb teha kõigepealt kulud vastavalt eelarvele (finantsallikas läheb miinusesse) ning laekumine toimub pärast tehtud kulude heakskiitu. Finantsjuhil on õigus peatada arveldused nendel finantsallikatel või struktuuriüksustel, kus kulud ületavad tulusid üle aasta. Rahandusosakond võimaldab kõikidele finantsallika käsutajatele informatsiooni finantsallika tuludest ja kuludest läbi Rahaveebi. 10. FINANTSALLIKA KÄSUTAJA INFORMEERIMINE EELARVE TÄITMISEST Infot eelarve täitmise kohta saab internetist Tartu Ülikooli veebist. Informatsioon eelarve täitmise kohta tehakse kättesaadavaks hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 12. (13.) kuupäevaks. Lisaks sellele saab finantsallika käsutaja õiguse vaadata Tartu Ülikooli keskse kasutajatunnuse ja parooliga enda finantsallika (finantsallikate) jooksvaid seise Rahaveebis. Probleemide korral tuleb pöörduda rahandusosakonna analüüsi peaspetsialisti Kalle Heina poole telefonil 737 5313; e-mailiga: [email protected] või eelarve peaspetsialisti Kristin Männiku poole telefonil 737 5667; e-mailiga: [email protected] . 11. TÜ KREDIITKAARDI KASUTAJA MEELESPEA Tartu Ülikooli krediitkaardiga tasumisel Eestis peab makse saaja väljastama maksjale nõuetekohase kuludokumendi (arve, müügitšeki vms), millel peavad olema täidetud EV raamatupidamise seadusega kehtestatud rekvisiidid:

1. dokumendi nimetus ja number; 2. dokumendi koostamise kuupäev; 3. arve esitaja (müüja) nimi, aadress, registri- või isikukood ja käibemaksu kohustuslasena registreerimise number (välisarvetel VAT). FIE-de puhul tuleb igal juhul märkida registreerimise number; 4. kauba soetaja või teenuse saaja/Tartu Ülikooli maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;

147

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]


5. tehingu majanduslik sisu; 6. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 7. arve saaja-ostja/Tartu Ülikooli nimi ja aadress; 8. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku nimi ja allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist (finantsallika käsutaja nimi ja allkiri).

Arve peab olema väljastatud Tartu Ülikooli nimele. Krediitkaardiga tasumisel välismaal tuleb makse saajalt küsida samuti korrektne kuludokument. Kuna EV raamatupidamise seadus välismaal ei kehti, ei tarvitse saadud arvel või tšekil olla täidetud kõik eelpool toodud nõuded. Küll aga peab olema arusaadavalt välja toodud tehingu sisu ja arvnäitajad. Krediitkaardiga tasumisel internetis tuleb osavõtumaksude, raamatutellimuste või teiste analoogsete tehingute sooritamisel esitada rahandusosakonnale väljatrükk registreerimis- või tellimislehest, millel oleks näha makse sisu ja arvnäitajad, samuti võimalikult palju andmeid makse saaja kohta. Kui interneti teel tellitud kauba kättesaamisel (nt raamatute puhul) saadetakse Teile koos kaubaga arve, tuleb ka see raamatupidamisse edastada. Kõik eelpool nimetatud kuludokumendid tuleb viseerida finantsallika käsutaja poolt ja edastada rahandusosakonda koheselt pärast makse sooritamist. Kokkuleppel raamatupidajaga võib kõik eelmise kuu kuludokumendid esitada rahandusosakonda vahetult pärast aruandeperioodi lõppemist (arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäevaks). Kui krediitkaardiga on ostetud väike- või põhivara (maksumusega vastavalt alates 640 eurost ja alates 2000 eurost), tuleb koos arvega esitada ka varaliselt vastutava isiku poolt allkirjastatud vara arvelevõtmise esildis või lisada arvele vastav märge, millel kajastub varade arvestuse eest vastutava isiku nimi, allkiri ja kinnitus vara kättesaamise kohta või saata rahandusosakonda varade arvestuse eest vastutava isiku isiklikult meililt vastavasisuline kinnitus. Kui krediitkaardiga on tasutud lähetuskulusid (majutust, transporti vms), tuleks kuludokumendil ära näidata ka lähetuskorralduse number, kuupäev, lähetuse ajavahemik ja sihtkoht, samuti finantsallikas ja esitada see rahandusosakonnale koos kaaskirjaga. Kui kuludokument on võõrkeeles, tuleb sellele kirjutada ka lühike selgitus tehingu sisu kohta. Isiklike kulutuste tegemine krediitkaardiga ei ole lubatud. 12. ARUANDED Eesti liitumisel Euroopa Liiduga (EL) on toimunud muudatused statistika kogumises kaubavahetuse kohta. 2004. aasta maini tugines väliskaubandusstatistika tootmine Eestis tollideklaratsioonide andmetele, pärast EL-ga liitumist peavad Eesti kaubavahetajad esitama Statistikaametile statistilisi Intrastati aruandeid. Tartu Ülikool on kohustatud esitama Statistikaametile iga kuu 14. tööpäevaks eelmise kuu kaubavahetuse kohta EL-i riikidega statistilise Intrastat aruande „Kauba saabumine“ (kuludokument peaks jõudma rahandusosakonda hiljemalt 10. kuupäevaks). Et hõlbustada aruandes nõutavate andmete saamist ja käibemaksu arvestamist, tuleb edaspidi kõikidel, kes ostavad kaupu või teenuseid EL riikidest: 1. Teatada partneritele enne ostuarve vormistamist Tartu Ülikooli käibemaksu registrikood EE100030417 (VAT number). Tartu Ülikooli VAT number peab kajastuma kõigil ostudokumentidel, mille puhul rakendatakse pöördkäibemaksu 0%; 2. Kaubaarvete viseerimisel maksmiseks, tuleb arvele kirjutada kauba täpne nimetus eesti keeles ja kaheksakohaline kaubakood (kui seda arvel pole) aruandeaastal kehtiva Euroopa Majandusühenduse kombineeritud tollitariifide ja statistika nomenklatuuri järgi (Combined Nomenclature). Kaubakoodi leiab Statistikaameti veebilehelt: Otsi statistikat → Rahvusvaheline statistika → Väliskaubandus → Intrastat, Klassifikaatorid → Kombineeritud nomenklatuur → vastava aasta nomenklatuur [www.stat.ee/15784]; 3. Lisama arvele kauba saatelehe, kust on näha kauba netomass (kg). Netomass on kauba kaal ilma pakendita. Netomass märgitakse kilogrammides, väikseim kaal on kolm kohta pärast koma. Kui

148


saatelehte veel pole või pole seal kauba kaalu märgitud, siis tuleks võimalusel kaup üle kaaluda ja kirjutada saadud tulemus kaubaarvele. Kui ostetakse raamatuid või ajakirju sularaha arve kviitungi alusel, siis tuleks raamatu või ajakirja orienteeruv kaal märkida ostu kviitungile või kuluaruandele.

2014

149

Documents

TARTU ÜLIKOOLI 2015. AASTA EELARVE · riigieelarve eelnõust, riigi planeeritavatest kuludest haridusele ja teadusele. Eelarve koostamisel võetakse aluseks ülikooli ja valdkondade