21. sajandi kool: personaalne õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloomeMart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja

Arvuti koolis: visiitabielu

Seymour Papert: arvuti õppetöös kui reaktiivmootor voorimehe troska küljes

Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel üksnes administratiivseteks tegevusteks

Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või suhtluskanal

iPad: turgurikkuv tehnoloogia

Sotsiaal-tehnilised üleminekud

(Geels 2002)

Uued õppimisteooriad

Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori: Õppimine kui omandamine (anuma täitmine) Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister) Õppimine kui loomine (teadmusobjektid)

Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed teadmusobjektid

Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes

Õpitehnoloogia põlvkonnad

Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond

Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid

Pedagoogilised lähtekohad

Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome

Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitav

Peamised lubavused Drill-harjutused, testid

Õppematerjalide jagamine

Looming, koostöö

Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja internet kodus

Igal pool: mobiilne personaalne seade

Dippler: digitaalne õpi-ökosüsteem

NB! Dipplerisse ei saa õppematerjale laadida

Pedagoogiline otstarve: rakendatavus õppetöös

Meta-andmed: pealkiri, autor, tüüp, aine, valdkond, teema, sihtrühm, formaat, raskusaste, märksõnad…

Õpiobjekti tunnused:•Taaskasutatavus •Granulaarsus•Kestvus•Käideldavus•Kohandatavus•Koosvõime

Meedium/infokandja on sama (paber, köide)

Formaat on sama

Ärimudel on sama

Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja spetsiifiline kasutamise kontekst

trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail?

suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst (Gutenbergi txt, blogi, veebileht)?

multimeedia-fail

Iga fail, mida e-luger“süüa oskab?

erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil, tahvel) lugemiseks disainitud mahukam tekst spetsiaalses formaadis (ePub, mob)?

Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale

Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest e-raamatust mitmes punktis: Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti

Cory Doctorow’ raamatus “Little Brother”) Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest,

mis on rikkalikult meta-andmetega varustatud Ärimudel: ei müüda ühe õpiku haaval Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii

õpetaja kui õppija enese poolt laiendatav ja kohandatav

Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis: Taaskasutatavus Granulaarsus Kestvus Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine) Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega)

Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid)

Teistsugune turg (hulgimüük)

E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on autor, õpikute müük spetsiaalse turu kaudu, staatiline õpik koos dünaamilise lisamaterjaliga

E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad, juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi kaitse

Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste repositooriumid, erinevad “paketid”, paindlikud litsentsid

Õpiobjektid, metaandmed, standardid, repositoorium (Koolielu.ee)

Standardiseeritud sisupaketid: IMS Content Packaging, SCORM, Common Cartridge

iCoper: kursuse“e-õpiku” kompileerimine pädevustest/õpiväljunditest lähtudes (IMS LD)

Lahendamata: ärimudel, formaadid, meedium, riistvara

E-õpik on tulevikus tõenäoliselt oluliselt rohkem erinev tüüpilisest e-raamatust, võrreldes erinevusega tänaste õpikute ja raamatute vahel

E-õpikud moodustavad olulise osa tuleviku digitaalsest õpi-ökosüsteemist, toetuvad “uuele pedagoogikale”, toetavad teadmusloomet

Hetkel on veel lahti mitmed erinevad arengustsenaariumid

Hea eeltöö on tehtud tehniliste sptsifikatsioonide loomisega, kasutajamudelitega, soovitussüsteemidega

Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite, formaatide, levitusmehanismide, intellektuaalomandi kaitse ja riistvaralahenduste osas

Mõned õigused kaitstud

See esitlus on avaldatud Creative Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com kasutajatelt Brad Flickinger (klassipilt) ja Uilton Dutra (pissuaar)