30 Kaur Alttoa

Tartu toomkirikukooriosakujunemisestKaur Alttoa

Kooriümbriskäik Vana-LiivimaalEesti keskaja arhitektuurisituatsioon on mõ-neti omanäoline. Nii mõnigi kord reageeri-takse kiirelt ja tundlikult Õhtumaa kunstikes-kustes toimuvale. Samal ajal ei jõuagi Lää-nemere idarannikule palju sellest, mis too-nases Euroopas on akuutne, näiteks kont-raforssidega seotud tugikaared, mida on pee-tud gootika üheks põhitunnuseks. Üks klas-sikalise katedraaligootika meelismotiive onkooriümbriskäik � ning seegi lahendus ei leiaVana-Liivimaal erilist vastuvõttu.1 Tradit-siooniline kavatis � ümbriskäik koos kabeli-tepärjaga � on realiseeritud üksnes Riia Peetrikirikus. Sama teema redutseeritud kujul, ilmakabelitepärjata on akuutne 15. sajandi algus-kümnendeil Tallinna all-linnas, kus suureehitusbuumi ajal rekonstrueeritakse sellise-na Niguliste ja Oleviste kirikute altariruumid.Nimetatute kõrval saab ümbriskäiguga koo-ri ka Vana-Liivimaa suurejoonelisim sakraal-ehitis Tartu toomkirik.

Tartu toomkiriku koori kavatisKeskaegne Tartu toomkirik on meie ajanisäilinud riismetena: kirik muutus varemeiksLiivi sõja ajal. 1804�1806 rekonstrueeris Jo-hann Wilhelm Krause kooriosa ülikooli raa-matukoguks.2 Selleks ajaks olid varise-nud nii kooriruumi võlvid kui ka kaks lõu-nakülje piilarit. Raamatukogu vajadused tin-gisid ka järgnevaid ümberehitusi aastail1927�1929 (Paul Mielberg) ja 1962�1964(Ester Liiberg ja Vello Buldas). Aastail 1986�

1988 rekonstrueeriti omaaegne raamatuko-gu Tartu Ülikooli ajaloo muuseumiks (AalaBuldas, Udo Tiirmaa, Kaur Alttoa), püüdessealjuures taastada Krause-aegseid interjöö-re ning ühtlasi eksponeerida säilinud kesk-aegseid sõlmi.

Kõigist neist hävinguist ja ümberehitus-test hoolimata on jälgitav keskaegse koori-ruumi üldkuju, võlvid välja arvatud. Tege-mist on kodakirikulise lahendusega, kus pea-koorile lisandub ümbriskäik (sks. Hallenum-gangschor), ent traditsiooniline kabelitepärgpuudub. Võlvitugedeks on saledad kaheksa-tahulised piilarid, mis nurkadel on varusta-tud ümarturpadega. Erandlik on piilarite ase-tus: kui tavaliselt on kaheksatahuline piilarpaigutatud küljega piki löövi, siis siin on löö-vi suunas nurk.3 Nii oma kujult kui ka asen-dilt on kooripiilarid sarnased pikihoone oma-dega. Peamiseks Tartu toomkiriku koori eri-jooneks on aga idaosa, kus harvaesinevalt

1 Vt. ka K. Alttoa, Der Chor-Umgang in Alt-Livland.� Die Stadt im europäischen Nordosten. Kultur-beziehungen von der Ausbreitung des LübischenRechts bis zur Aufklärung. Veröffentlichungen derAue Stiftung 12. Hrsg. v. R. Schweitzer, W. Bastman-Bühner. Helsinki, Lübeck: Aue-Stiftung, 2001, lk.441�452.2 Vt. K. Alttoa, J. W. Krause ja ülikooli raamatuko-gu. � Kunst 1984, nr. 1 (63), lk. 62�65; joonised: Diekaiserliche Universität zu Dorpat. FünfundzwanzigJahre nach ihrer Gründung. Dorpat, 1827, T. VII�VIII; J. Maiste, K. Polli, M. Raisma, Alma MaterTartuensis. Tartu Ülikool ja tema arhitekt JohannWilhelm Krause. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,2003, lk. 203�238.3 Sellist asendit on nimetatud ka aksiaalsekspaigutuseks (vt. nt. W. Teuchert, Die Baugeschichteder Petrikirche zu Lübeck. Veröffentlichungen zurGeschichte der Hansestadt Lübeck 15. Lübeck:Schmidt, 1956, lk. 77) ning seda on kasutanud kasiinkirjutaja (K. Alttoa, Tartu toomkiriku pikihoonekujunemisest. � Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 3.Tallinn: Kunst, 1980, lk. 93). Termin on pisutdesorienteeriv, sest sama mõistet kasutatakse vahel kapäispiilari määratlemiseks.

31Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

pole pikiteljel traditsiooniline interkolum-nium, vaid nn. päispiilar. Samuti paiknebpikiteljel ka välisseina idapoolseim kontra-forss.

Kirjalikud allikadReeglina on meie keskaegseid ehitisi puu-dutav kaasaegne kirjalik andmestik peaaeguolematu ning ka Tartu toomkirik pole sellessuhtes erand. Ei 13. ega 14. sajandist polemingeid teateid, mis kaudseltki annaksid mõ-ningaid pidepunkte kiriku ehitusloo kohta.4

Küll on üldise andmenappuse foonil olu-lised andmed 1477. aastast. Kõigepealt an-nab Tartu piiskop Johannes II Bertkow 25. juu-lil Peeter ja Wolmar Uexküllidele lääniõigu-se reas nende valdustes, sest Uexküllid onteinud ja tegemas toomkapiitlile annetusi toom-kiriku ehitamiseks ja teisteks vajadusteks.5

Kõnekam on kolm päeva hilisem, 28. juu-liga 1477 dateeritud ürik. Selle andmeil onEwold Patkull teinud annetuse uue vikaariarajamiseks; vastav altar (pühendatud PühaleKolmainsusele, Neitsi Maarjale ja kõikidelepühakutele) püstitatakse uude koori, kui seevalmis saab. Samas annetatakse veel küm-me Riia marka klaasakende jaoks: ...tho einerfundation und stichtinge einen nyen vicarienin unser domkerken tho Dorpte in de ehreder hilligen ungedelden Dreyfoldigkeit, derjungfraw Marien, Cadesz moder, und allerGadesz hilligen to dem altare deszulven ti-telsz, dat me in den nyen kore, so de vollen-bracht, uthbuen sall ... tein marck Rigischthon glesze venstern gewen.6

Ürikutes esinevate ehitusele viitavateklauslite tom buwete jmt. puhul tuleb ollaettevaatlik. See võib tähistada üksnes rahakasutamise sihtotstarvet: annetus tehakse ehi-tuskassale ning järeldused mingisuguste konk-reetsete tööde kohta võivad olla ennatlikud.Käesoleval juhul on aga märge uuest koo-rist, mis pole veel valmis, paljukõnelev. Siit

tohib küll järeldada, et koori ehitamine onpäevakorral � nii on seda interpreteerinud kaenamik uurijaid.

Senised käsitlusedTartu toomkiriku historiograafia on küllaltkipikk ja kirev ning tihti kohtame eri uurijatepoolt esitatud küllaltki kontroversseid seisu-kohti. Vähemalt ühes ollakse üksmeeles: prae-gune kooriruum on sekundaarne lisand piki-hoonele. Seda nendib isegi 1914. aastal il-munud esimese Tartu toomkiriku teemaliseeriartikli autor Wilhelm Neumann,7 kes kum-malisel kombel kiriku muudes tsoonides (pi-kihoone ja tornid) ei näe ühtki erinevateleehitusetappidele viitavat vuuki ega jälge üm-berehitustest. Kuid just Neumann toob väljakaks olulist tähelepanekut. Esiteks � temamärkab esimesena päispiilarit ning nimetab,

4 Küll väidab Olev Prints, et 1299. aasta andmeil �onnii koor kui ka pikihoone juba kasutusel� ning �kirikoli küllalt ruumikas, nii et vaimulikest tuli isegipuudus, nagu kurdab Bernhard aastal 1299�(O. Prints, Keskaegne Toomemägi ja hooned. �Toomemägi. Koost. A. Suur. Tallinn: Eesti Raamat,1968, lk. 27 ja 30.) Ürikus, millele tuginetakse, annabTartu piiskop Bernhard vasall Johannes de Leven-woldele patronaadiõiguse vikaaria üle, mis teenindabapostlite Siimoni ja Juuda altarit. Muuhulgas leidubtekstis passus: Sane cum ecclesia nostra cathedralisdefectum ministrorum in ea ministrantium in divinisofficiis non modicum patiatur � �Kuna aga meietoomkirik tunneb üsna suurt puudust temas jumalatee-nistuskohustusi täitvatest vaimulikest.� (LivländischeGüterurkunden I (1207�1500). Hrsg. v. H. v. Brui-ningk, N. Busch. Riga, 1908, nr. 45, tõlkinud JaanUnt.) Samas nimetatakse vikaari kohustusi in choro,ent seda ilmselt mitte ehituslikus tähenduses. Seegaselgub ürikust, et kirik oli 13. sajandi lõpuks olemasja seal oli kaadrinappus. Hoone suuruse egaüksikosade kohta ei saa siit aga midagi välja lugeda.5 Livländische Güterurkunden, nr. 518.6 Samas, nr. 519.7 W. Neumann, Der Dom zu St. Peter und Paul inDorpat. � Sitzungsberichte der Gesellschaft fürGeschichte und Altertumskunde der OstseeprovinzenRusslands aus dem Jahre 1913. Riga, 1914, lk. 5�15.

32 Kaur Alttoa

et sellist kooriskeemi on rakendanud PeterParler Böömis ja Hans Stethaimer Baieris.8

Ühtlasi osutab Neumann ülaltsiteeritud Pat-kulli testamendile 1477. aastast, kus on ni-metatud uut valmivat koori,9 ning paigu-tab koori ehitamise 1470. aastatesse.

1939. aastal ilmub rahvusvahelise maine-ga gootikaspetsialisti Karl Heintz Claseniülevaateartikkel baltisaksa kunstiloost, kusta puudutab ka Tartu toomkirikut.10 Nimeta-des taas päispiilarit ja Parlerite koolkonda,lisab ta, et aastail 1379�1400 oli Tartu piis-kopiks Dietrich III Damerow, keiser Karl IVlähikondlane.11 Niisiis on osutatud ka konk-reetsele võimalusele, millist liini mööda sel-line motiiv võis Tartusse jõuda.

Seni ulatuslikema käsitluse Tartu keskaeg-sest sakraalarhitektuurist esitab 1960. aastalVoldemar Vaga. Tartu toomkiriku koori pu-hul leiab ta, et kõnesoleva plaaniskeemi ra-kendamine 15. sajandi lõppkümnenditel onäärmiselt pentsik. Korrates Neumanni ja Cla-seni toodud andmeid Parleritest, Stethaime-rist ja Dietrich Damerowist � Clasenile onsealjuures jäetud küll viitamata �, oletab au-tor, et Tartu toomkiriku koor on ehitatud 15.sajandi alguses.12 Tees leiab kohe vastusei-su: Olev Prints ja Villem Raam avaldavadVaga monograafia kohta retsensiooni, kusrõhutatakse ürikuliste andmete ülimuslikkuststiilikriitiliste määratluste ees ning toetatak-se nii traditsioonilist dateeringut � 1470. aas-tad.13 Vaga on hiljem pakkunud võimaluse,et 1400. aasta paiku alustatud koor jäi va-hest lõpetamata, näiteks jäid ehitamata võl-vid, ning koori lõplik valmimine langeb 15.sajandi lõppu.14

Peamiseks tegijaks Tartu toomkiriku uuri-misel 1950.�1960. aastail kujunes Prints.Toonaste konserveerimis- ja rekonstrueeri-miskavade raames oli tal võimalus teha siinka väliuuringuid, kus põhihuvi oli suunatudalgse kooriruumi selgitamisele. Tema põhi-

andmestik kajastub uurimisaruannetes,15 trü-kis on ilmunud 1968. aastal tulemusi üldis-tav lühiülevaade.16

Siinkirjutaja on lisanud ühe tähelepane-ku. Nimelt on koorifassaadidel aknapalen-deid ja kontraforsse raamimas ahtad turbad,mis aga ei kulge ehitise terves ulatuses, vaidlõpevad umbkaudu viie meetri kõrgusel. Alu-mise, turpadega varustatud tsooni proport-sioonide põhjal tekkis oletus, et esialgu on

8 W. Neumann, Der Dom zu St. Peter und Paul inDorpat, lk. 12. Siinjuures tuleb tõdeda Neumannikursisolekut kaasaegse erialakirjandusega: alles mõneaasta eest oli ilmunud monograafia (E. Hanfstaengl,Hans Stethaimer. Eine Studie zur spätgotischeArchitektur Altbayerns. Leipzig, 1911), mis tutvustasnimetatud ehitusmeistrit laiemalt.9 W. Neumann viitab ürikule Richard Hausmannikaudu (R. Hausmann, Die Monstranz des HansRyssenberch in der K. Ermitage zu St. Petersburg. �Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-,Est- und Kurlands XVII (2). Riga: Nicolai KymmelsBuchhandlung, 1900, lk. 186�187). Samuti ontalitanud hiljem Voldemar Vaga.10 K. H. Clasen, Grundlagen baltendeutscherKunstgeschichte. � Baltische Lande I. OstbaltischeFrühzeit. Hrsg. v. C. Engel. Leipzig: Verlag von S.Hirzel, 1939.11 Samas, lk. 462.12 Â. Âàãà, Ïðîáëåìà ïðîñòðàíñòâåííîé ôîðìû âñðåäíåâåêîâîé àðõèòåêòóðå Ëàòâèè è Ýñòîíèè. �Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 86. Òàðòó, 1960,lk. 74.13 Î. Ïðèíòñ, Â. Ðààì, Êðèòè÷åñêèå çàìå÷àíèÿ êêíèãå Â. Âàãà �Ïðîáëåìà ïðîñòðàíñòâåííîéôîðìû â ñðåäíåâåêîâîé àðõèòåêòóðå Ëàòâèè èÝñòîíèè�. � Eesti NSV Teaduste Akadeemiatoimetised. Ühiskonnateaduste seeria / ÈçâåñòèÿÀêàäåìèè Íàóê Ýñòîíñêîé ÑÑÐ. Ñåðèÿ îáùåñò-âåííûõ íàóê 1961, nr. 4, lk. 368. Vt. ka O. Prints,Keskaegne Toomemägi..., lk. 31�32.14 Â. ß. Âàãà, Ïàìÿòíèêè àðõèòåêòóðû Ýñòîíèé.Ëåíèíãðàä: Ñòðîéèçäàò, Ëåíèíãðàäñêîå îòäåëåíèå,1980, lk. 88�89.15 Eelkõige O. Prints, Arhitektuuri-ajalooliseduurimistööd Tartu endise toomkiriku kooris (TRÜTeaduslikus Raamatukogus) 1962. a. Tallinn, 1963.Käsikiri MKA arhiivis.16 O. Prints, Keskaegne Toomemägi..., lk. 21�45.

33Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

siin alustatud hoopis basilikaalset ruumi, mishiljem on rekonstrueeritud (või lõpetatud)kodakirikuna. See hüpotees lahendaks kavastuolu ühelt poolt põhiplaani tüpoloogialeja teiselt poolt ürikutele tuginevate dateerin-gute vahel. Tegemist oli esialgu puhtakuju-lise hüpoteesiga,17 mille kontrollimiseks tek-kis võimalus alles 1986�1988 rekonstruee-rimistööde käigus.

Ümbriskäigugakoori eelkäijatestEnne keskendumist ümbriskäiguga koorilevaatleme sellele eelnenud ehitisi. Ainsana onsellega tegelnud Prints, kellel seoses ülikoo-li raamatukogu rekonstrueerimisplaanidegaavanes võimalus 1960. aastate algul korral-dada piiratud mahus väliuuringuid.18 Osaltneile andmetele tuginedes on ta esitanud re-konstruktsiooni Tartu toomkiriku koorist, misoli �algselt kesklöövist tunduvalt madalam,mõnevõrra kitsam, võrdlemisi lühike ja lõp-pes arvatavasti poolümara apsiidiga. Koorija pikihoone idaseinte vahelistes välisnurka-des kõrgusid algselt väikesed hulktahksedtrepitornid, kust umbes kõrvallöövide võlvi-de kõrgusel pääses pikihoone idaviilusse ehi-tatud tornidesse. Viimati mainitud torne ühen-das veel omavahel idaviilus leiduv müüri-käik. Nii oli Esimesel Toomil neli väikestkooritorni � asjaolu, mis viitab sellele, et ki-rik oli ehitatud veel tugevate romaani stiilisugemetega�.19 Kirjeldusele on autor lisanudka kooriosa graafilise rekonstruktsiooni.

Omaaegse raamatukogu rekonstrueerimi-sel ülikooli ajaloo muuseumiks aastail 1986�1988 tekkis taas võimalus väliuuringuteks.Kõige tulemuslikum oli koori ja pikihooneteraldava seinatsooni sondeerimine: siit päri-neb põhiline informatsioon koori geneesi täp-sustamiseks. Ulatuslikumaid kaevandeid eikavandatudki, kuna aastail 1962�1964 raja-tud uued betoonvundamendid hõlmavad suu-

rema osa koori põrandatsoonist.20 Tööde tu-lemusena selgus, et Tartu toomkiriku koorikujunemislugu on olnud eeldatust märksakomplitseeritum ning nii mõnigi senine väi-de vajab korrigeerimist.Esimesest koorist � see on olnud ühelöövi-line � olid säilinud ainult napid fragmendidpikiseinte vundamentidest. Neid on fiksee-rinud juba Prints ning ilmselt nende põhjalon ta tuletanud oma rekonstruktsioonil esi-tatud koori laiuse. Selle nn. esimese kooripikkusest, tema idaosa lahendusest21 ega kakõrguslikest gabariitidest midagi teada ei ole.Pole ka selge, kuidas see kooriruum oli su-hestatud praegu eksisteeriva pikihoone va-rasemate ehitusjärkudega.Järgmine kooriruum, millel polnud mingitsidet esimese perioodi koori vundamentide-ga, on olnud jällegi ühelööviline. Hilisemavõidukaare kujundamisel on koori pikisein-

17 Esmakordselt skitseeritud: Â. À. ×àíòóðèÿ,É. Ìèíêÿâè÷þñ, Þ. Ì. Âàñèëüåâ, Ê. Àëòòîà,Áåëîðóññèÿ. Ëèòâà. Ëàòâèÿ. Ýñòîíèÿ. Ñïðàâî÷íèê-ïóòåâîäèòåëü. Ïàìÿòíèêè èñêóññòâà ÑîâåòñêîãîÑîþçà. Ìîñêâà, Ëåéïöèã: Èñêóññòâî, ÝäèöèîíËåéïöèã, 1986, lk. 467. Vt. ka K. Alttoa, Eestitellisgootika uurimisseisust / Zum Stand derErforschung der Backsteingotik in Estland. � EestiTeadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat / AnnalesSocietatis Litterarum Estonicae in Svecia XI, 1988�1990. Stockholm, 1992, lk. 17�18.18 O. Prints, Arhitektuuri-ajaloolised uurimistööd....Varasematest uurijatest kajastub kiriku idaosa arengüksnes Reinhold Gulekel, kelle järgi algse toomkirikupikihoone lõppes sirge idaseinaga, tähendab �kooriruum esialgu lihtsalt puudus. Vt. R. Guleke, Alt-Livland. Mittelalterliche Baudenkmäler Liv-, Est-,Kurlands und Oesels. Leipzig: Koehler in komm.,1896, F. III, T. III.19 O. Prints, Keskaegne Toomemägi..., lk. 29.20 Insener Vello Buldase teade autorile.21 1962. aastal otsis Prints säilmeid esimesekooriruumi idaseinast, ent ei leidnud sellest mingeidjälgi (O. Prints, Arhitektuuri-ajaloolised uurimis-tööd..., lk. 16). Nii pole oletus apsiidist millegagifundeeritud.

34 Kaur Alttoa

te sisekülg kapitaalselt maha raiutud. Küll onosaliselt säilinud müüri välimised pinnad.Praeguse teise korruse kõrgusel on jälgita-vad fragmendid, mis osutavad ühemõtteliseltselle kooriruumi pikiseinte välisküljel kul-genud teravkaarfriisile ja selle kohal olnudkarniisile. Tegemist saab olla ainult räästa-aluse tsooniga ning siit tuletub rajatise ligi-kaudne kõrgus. Need detailid näitavad, ettegemist oli ühelöövilise kooriga, mis oli alg-kiriku suhtes sekundaarne. Koori lõunasei-nas karniisitsoonist veidi madalamal leidusveel üks detail: seina läbis kahest katusekivistmoodustatud toru. Tegemist on kuivendus-toru või veesülitiga, mille kaudu valgus ärapööningule võlvinurkadesse kogunenud ve-si.22 See detail lubab paika panna ka teisekoori võlvikandade umbkaudse kõrguse.

Nimetatud uurimistulemused sunnivad lä-bi vaatama Printsi esitatud Tartu toomkirikuesimese koori rekonstruktsiooni. Nimetasi-me juba, et koorilõpmiku kujunduse kohtapole andmeid, samuti on joonisel esitatudkoori kõrgus suvaline. Ühelöövilise kooriajast ei pärine ka pikihoone idaviilu tornike-sed � nagu allpool selgub, pärinevad needhoopis ümbriskäiguga koori ajast. Mis puu-tub koori ja pikihoone idaseinte vahelistesvälisnurkades paiknenud trepitornidesse, siisneid pole Tartu toomkirikul kunagi olnud.Ilmselt luges uurija kooriruumi lääneseina-ga külgnevaid ebakorrapäraseid müürimoo-dustusi rudimentideks omaaegsetest tornikes-test. Tegelikult on need müüriköndid allesjäänud peakoori seinte lammutamisel.23 Usu-tavasti sai Prints inspiratsiooni ühe toonaseraamatukoguhoidja teatest, et omal ajal olisiin (pool)korruseid ühendamas müüritrepp.24

Julgeksin oletada, et raamatukogutöötaja pooltmainitu oli üks puittreppidest, mis koori lää-neseinas külglöövide tsoonis laudseina tahapeidetuna ühendas pea- ja poolkorruseid. Sel-lised trepid ülemiste korruste tsoonis olid säili-

nud veel 1980. aastatel. Seega peame Printsirekonstruktsiooni enamikus punktides kõr-vale jätma.

Ümbriskäiguga kooriehitusetapidOlulise osa uuest informatsioonist ümbris-käiguga koori kujunemisloo kohta andis sa-muti kooriruumi lääneseina uurimine 1986�1988. Osutus, et kooriosa järgneva rekonst-rueerimise raames on ülalnimetatud teise ehi-tusperioodi ühelöövilise koori väliskülgedelelaotud paksendus, millega üheaegselt on re-konstrueeritud ka koori ja pikihoone vaheli-ne sein. Muide, alles siis on lisatud ka polü-gonaalsed tornikesed pikihoone idaseina üla-osa viilul. Ehitusjälgede põhjal võis aga sel-gelt järeldada, et koori ja pikihoone vaheli-ne sein ei valminud tollal oma lõplikus kõr-guses. Nii põhja- kui ka lõunakülglöövis onselgelt jälgitav kahest ehitusjärgust kõnelevkaldne kontuur. Tegemist on toona kavanda-tud koori külglöövi viilujäljega ning siit tu-leb ühemõtteliselt järeldada, et käsil oli kol-melöövilise, basilikaalse ristlõikega kooripüstitamine. Lisaks oli säilinud veel üks olu-line detail: põhjakülglöövi loodenurgas, ni-metatud viilukontuurist mõnevõrra madala-mal, oli väike fragment varasemast võlvikan-nast. Nüüd tuleb meenutada ülalpool nime-tatud fassaaditurpi: nende kõrgusjärk sobib

22 Tavaliselt juhiti vesi kirikuruumi, seega on siintegemist küllaltki erandliku lahendusega. Sellist võtetkohtab muide ka Muhu ja Pöide kirikutes (vt.V. Raam, Muhu kiriku ehitusloolisest positsioonist. �Arhitektuuripärandi uurimisest Eesti NSV-s. Tallinn:Valgus, 1987, lk. 50jj). Viimase paralleeliga ei tahetatuletada mingeid geneetilisi seoseid Tartu toomi jaSaaremaa kirikute vahel.23 Siin ja eelnevalt nimetatud koori lääneseinaelemendid on kõik jälgitavad muuseumi külgtrepi-kodades.24 O. Prints, Arhitektuuri-ajaloolised uurimistööd...,lk. 26.

35Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

täpselt detailidega, mis interjööris viitavadmadalamale külglöövile või ümbriskäigule.Kõiki neid tähelepanekuid summeerides söan-dame siit teha küllaltki kindla järelduse: prae-guse kooriruumi välisseina alumine, turpa-dega varustatud tsoon pärineb ajast, mil ka-vandati basilikaalse ristlõikega koori. Allesjärgmise, neljanda ehitusperioodi käigus saitoomkiriku koor oma lõpliku ilme. Koori vä-lismüürid kõrgendati ja taas rekonstrueeritikoori läänesein, kusjuures raiuti uus avaramvõidukaar ning analoogsed avad ka külglöö-videsse. Nüüd võlviti kirik kodakoorina: niikesk- kui ka külglöövides oli riismeid võlvi-roietest, millel oli kaksikmõika kuju.25

Jõudnud järelduseni, et ümbriskäigugakoor on valminud kahel ehitusperioodil, järg-neb küsimus, mil määral esialgu kavandatudbasilikaalne koor realiseeriti. Tähendab: kassee ehitati sellisena valmis ja hiljem rekonst-rueeriti kodakooriks, või jätkati poolelijäänudehitist uute kavade järgi? Ehitustehnoloogiaeeldab esmalt välismüüri püstitamist, ent kastollal jõuti ka peakoori seinte ehitamiseni? Ehkteisisõnu: mis ajast pärineb koori üldkavatisja millal pandi paika kooripiilarid, sealhulgaska võtmeelement � päispiilar? Viimasest onolnud kütkestatud kõik Parleri-teooriat toeta-vad uurijad � siinkirjutaja kaasa arvatud �, keskõik on kõhkluseta eeldanud, et päispiilar pä-rineb ümbriskäiguga koori kavandamise ajast.

Väliuurimistel küsimustele rahuldavat vas-tust ei saadud. Eelkõige oli lootus piilaritesondeerimisel. Nimelt eeldab basilikaalne la-hendus seda, et piilarid on kodakoori omade-ga võrreldes lühemad: täispiilar saanuks ula-tuda ainult arkaadkaarte ja külglöövi (ümb-riskäigu) võlvide kandadeni. Seetõttu üritatikontrollida, kas piilarid on ehitatud ühes võikahes järgus. Paraku olid tulemused kesised.Nimelt on oletusliku ehitusjärgu tsoon just tei-se korruse rõdu kõrgusel, mis piiras uuringu-te ulatust. Läbiuuritud lõikudes ei olnud min-

git ehitusjärku võimalik täheldada. Küll ei saanappide vaatlustingimuste tõttu täie kindluse-ga väita, et piilarid on homogeensed (s.t. val-minud korraga täies kõrguses).

Siiski peaks midagi saama välja lugeda kakiriku põhiplaanist. Peamine, mis silma tor-kab, on tohutu ebakorrapära. See, et kooripõhja- ja lõunaseinad koos tugipiilaritegapole omavahel korrelatsioonis, on veel mõis-tetav. Ümbriskäiguga koori välisseina ehita-mise ajal oli vana koor ilmselt veel kasutu-sel ning uut rajatist hakati püstitama ümberolemasoleva ehitise. Seega eeldas igasugu-ne mõõtude ülekandmine kiriku ühelt kül-jelt teisele keerukat geodeetilist käiku, mil-lega meistrid ei tarvitsenud piisava täpsuse-ga hakkama saada. Ent sellega asi ei piirdu.Silmatorkavaim on see, et koori pikiseintekontraforsid pole piilaritega ühel joonel: niheon kohati isegi üle meetri (näiteks põhjakül-je läänest teise piilari puhul). Isegi palja sil-maga rihtimiseks on viga liiga suur. Ka jää-vad praeguse kooriplaneeringu juures koha-ti arusaamatuks ümbriskäigu tugipiilarite suu-nad. Kontraforsside ülesanne on tasakaalus-tada võlvide külgsurvet, mis on enim suuna-tud mööda võlviku diagonaali. Seega peaksnende asetus ja suund kajastama ka võlviku-te süsteemi. Selgitamaks oletatavat esialgukavandatud planeeringut kandsime põhiplaa-nile nii kontraforsside teljed, kooripolügoo-ni tahkude keskteljed kui ka koorilõpmiku-polügooni nurkade nurgapoolitajad. Peab too-nitama, et siinsed meistrid pole täpsusegahiilanud ning kooriruum on detailides ikka

25 1962. aastal leidis Prints kesklöövi põrandatsoo-nis ulatusliku võlvifragmendi, mida ta seostaskõnesoleva kodakooriga (O. Prints, Arhitektuuri-ajaloolised uurimistööd..., lk. 15 ja foto 46). Sealneroideprofiil � tugev mõigas � erineb aga kooriruumilääneseinal ja ümbriskäigus säilinud roidefragmenti-dest. Tuleb arvata, et 1962. aastal leitud võlvifrag-ment oli jäänuk viimasest ühelöövilisest koorist.

36 Kaur Alttoa

ja jälle pisut ebakorrapärane, mistõttu täpneproportsioneerimine pole võimalik. Siiski olikavandatud plaanistruktuur suure tõenäosu-sega tuletatav. Käesolevaga ei korda me kogutuletuskäiku, vaid esitame üksnes töö lõpp-resultaadi � põhiplaani rekonstruktsioonjoo-nise. Osutub, et eksisteerivad piilarid ilmseltei kuulu algsesse (basilikaalsesse) kavatisse.Mis aga kõige üllatavam: kõik räägib sellepoolt, et basilikaalse koori ajal pole päispii-larit kavandatudki ja koori idapoolsete piila-rite vahele jäi traditsiooniline interkolum-nium. Üksnes kontraforss paiknes koorilõp-miku pikiteljel. Päispiilari kasuks otsustatiilmselt alles kodakoori ehitamisel. Uus la-hendus sundis nihutama ka piilareid ühtlus-tamaks nendevahelisi kaugusi. Lõpptulemusoli pisut ebaühtlane: välisseinte tsoonis eipaikne võlvikannad akende suhtes sümmeet-riliselt. Et aga välisseintel eendtoed (seinapii-larid, pilastrid või turbad) võlvide jaoks puu-dusid, siis polnud hälbed kuigi silmatorkavad.

Uurijatele on peavalu valmistanud ka koo-riruumi võlvisüsteem. Nii Reinhold Gulekekui ka Wilhelm Neumann on üritanud konst-rueerida kooriruumi võlvide kujundust, enttulemused pole eriti veenvad. Näiteks Neu-mann on joonistanud koorilõpmikku kõrvutiasümmeetrilisi neljakandilisi ja kolmnurkseidvõlvikuid, kusjuures piilari- ja võlvielemen-did pole omavahel kuidagi korrelatsioonis.26

Kui aga võtta aluseks siinesitatud skeem in-terkolumniumiga idas, siis saab ümbriskäiguidaosa katta ühtlaselt kolmkiirvõlvidega.

Teeme vahekokkuvõtte. Praeguses uuri-missituatsioonis saab järeldada, et esialgu onalustatud basilikaalse ristlõikega kooriümb-riskäiku. Kuigi kaugele nende töödega ei jõu-tud � valmis ehitati ainult kooriruumi kont-raforssidega varustatud välissein ca 5 m kõr-guselt. Ilmselt ei kavandatud toona ka päis-piilarit. Selline väide tõstatab kohe küsimu-se: kas seega kuulub ka kogu teooria Par-

lerite eeskujudest mahakandmisele? Enneküsimusele vastamist vaatleme pisut laiemaltpäispiilari temaatikat.

Päispiilar ja ParleridKooriruumi pikitelje toonitamine päispiila-riga on gootikas küllaltki harv lahendus, entkaugeltki mitte tundmatu.27 Nimetagem pea-misi ehitiste gruppe, mis võivad arvesse tullavõi on kõne all olnud Tartu toomkiriku koori-ruumi eeskujude või paralleelnäidetena.

Päispiilar seostub ennekõike Parleritega,14. sajandi Kesk-Euroopa olulisima ehitus-meistrite dünastiaga, kust pärineb kümmekondarvestatavat meistrit.28 Nimekaim nende season kahtlemata Peter Parler (ca 1330�1399),kelle Karl IV kutsus 1356 (aga vahest juba1353) Prahasse jätkama Vituse katedraali ehi-tamist pärast Mattias von Arrase surma 1352.aastal. Peteri tuntuimate tööde hulka kulub ka1357. aastal rajatud Karli sild Prahas.

Vaatlusalust elementi Parlerite loomingustegelikult eriti rohkelt ei kohta. Esmajoonestuleb nimetada Bartolomeuse kirikut Koli-nis.29 See kannatas 1349. aastal tulekahjus

26 Pikihoones, kus piilari kuju ja asend onsamasugune, kannavad kõik kaheksa nurgaturpa ühtevõlvielementi (vt. K. Alttoa, Tartu toomkirikupikihoone kujunemisest, lk. 93). Neumannirekonstruktsioonil toetub näiteks päispiilarilseitsmele turbale kokku üheksa võlvielementi,kusjuures üks turp jääb kasutamata.27 Vastavast kirjandusest osutaks eelkõigeA. v. Ledebour, Der Chormittelpfeiler. Zur Geneseeines Architekturmotives des Hanns von Burghausen.Nürnberg, 1977.28 Väga ulatuslikust parleriana�st nimetaks siinK. M. Swoboda, Peter Parler. Der Baukünstler undBildhauer. Wien: Anton Schroll & Co., 1940;B. Schock-Werner, Die Parler. � Die Parler und derschöne Stil 1350�1400. Bd. 3. Hrsg. v. A. Legner.Köln: Schnütgen-Museum, 1978, lk. 7�11. Seal kaviited edasisele kirjandusele.29 Vt. J. ja L. Kamarýtovi, Kolìnský chrám. Kolin,1988, lk. 11�16; A. v. Ledebour, Der Chormittel-pfeiler, lk. 59�60.

37Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

ning 1360. aastal alustas Peter Parler uuekooriruumi ehitamist. Viimane pühitseti 1378.aastal, kuid ehitustööd kestsid veel sajandi-vahetuseni. Ruumivormilt basilikaalne kooron ümbriskäigu ja kabelitepärjaga. Erijoo-neks on siin kabelite paigutamine kolmnurk-se põhiplaaniga kontraforsside vahele; välis-perimeetril seob neid ühine ümbrismüür.30

Kardinaalselt uue lahendusena � erinevalt kaGmündist � on aga Kolini peakoor 4/8 lõp-mikuga, mistõttu pikiteljele paigutub peakoo-ri idapoolseim piilar. Kooriümbriskäigu ida-poolsem tsoon on kaetud kolmkiirvõlvidega.

Teisena tuleb nimetada 1388. aastal alus-tatud Barbara kirikut Kutná Horas (Kutten-berg).31 Tänu hõbedakaevandustele oli seeBöömimaa üks rikkamaid linnu ning uue ki-riku rajamispõhjusena on nähtud linnakoda-nike esindusambitsioone. Uurijad on üks-meelselt seostanud kiriku ehitamist Parleri-tega, küll aga lahknevad arvamused, kes midasiin tegi. Peter Parlerist endast ilmselt tollalenam ehitajat ei olnud,32 küll omistataksetalle kooriosa kavandamist. Peaehitajana onenamasti oletatud Peteri poega Johanni, kes1389 asus elama Kutná Horasse ja abiellussiinse patriitsitütrega. Hiljemalt 1398 on Jo-hann aga lahkunud Prahasse juhtima isa kõr-val sealset toomkiriku meisterkonda. Johan-ni versiooni kohta on toodud ka vastuväiteid� Kutná Hora vormikõne erinevat tugevastisellest, mida Johann on teinud oma varase-mates töödes, näiteks Praha Vituse katedraalitornis.33

Kutná Hora Barbara kiriku koor on taasruumivormilt basilikaalne; peakoorile liituvadümbriskäik ja kabelitepärg. Sarnaselt Kolinigahõlmab ümbriskäigu kabeleid liigendamatavälismüür, moodustades sealjuures erandliku15/28 (!) lõpmiku.34 Erinevalt Kolini kirikuston siin peakoor traditsioonilise lahendusega� basilikaalse ruumi pikiteljel idas on inter-kolumnium. Ent peakoori ümbritseb kahek-

sast kabelist koosnev pärg ning sellega pai-gutub üks kabelite vahesein alias kontraforsskiriku pikiteljele. Tulemuseks on Kolini kiri-kuga sarnane valgustusefekt (sellest lähemaltallpool), kuid vastavad kujunduselemendid �peakoori piilar ja ümbriskäigu kontraforss �paiknevad äraspidiselt.

Hussiitide sõda katkestas Kutná Hora ehi-tustööd. Kooriruumi lõpetamine � sealhul-gas ka võlvimine uute ehituskavade järgi �toimus alles 15. sajandi lõpul. Küll võib kooriplaneeringu põhjal suure tõenäosusega ole-tada, et siin kavandati ümbriskäiku kõrvutineljakandiliste võlvikutega ka kolmkiirvõlve.

Veel on püütud Parlerite ringiga seostadaBrno Jakobi kiriku kodakoori. Selle kavatison ülalkirjeldatutega võrreldes tunduvalt liht-sam: peakoori raamib kabelitepärjata ümb-riskäik, mis idas lõpeb kolmekülgselt. Ümb-riskäigu igal tahul on aknapaar ning nii pai-gutub idakülje akendevaheline seinatsoonkoori pikiteljele. Uurijate seas puudub üks-meel Brno kiriku kooriruumi ehitusaja jameistrite suhtes. Enimlevinud on seisukoht,et ehitamist on alustatud 1360. aastail ningon oletatud, et meister pärines Parlerite rin-gist ja kuulus arvatavasti Praha toomkirikumeisterkonda. Selle kõrval on aga ka oleta-tud, et kooriruumi ehitamine on toimunudsajandi jagu hiljem.35

30 Motiiv pärineb Ðvaabimaa Gmündi Risti kirikukoorist (nurgakivi 1351. a.), mille ehitusmeistriks oliPeter Parleri isa.31 D. Líbal, Kutná Hora, St. Barbara. � Die Parlerund der schöne Stil 1350�1400. Bd. 2, lk. 639; A. v.Ledebour, Der Chormittelpfeiler, lk. 60�62.32 K. M. Swoboda, Peter Parler, lk. 21.33 D. Líbal, Kutná Hora, St. Barbara, lk. 639.34 V. Kotrba, Architektura. � Èeské umìní gotické1350�1420. Praha: Academia, 1970, lk. 64.35 Vt. J. Sedlák, Zum Problem der Datierung unddes Stilcharakters des Presbyteriums der St.-Jakob-Pfarrkirche in Brünn. � Studia minora facultatisphilosophicae universitatis Brunensis F. 14�15, 1971,lk. 143�153.

38 Kaur Alttoa

1.Tartu toomkiriku varemed kagustPeeter Säre foto

39Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

2.Tartu toomkiriku koorPõhiplaanRaul Vaiksoo joonis

40 Kaur Alttoa

3.Tartu toomkiriku algne koorOlev Printsi rekonstruktsioon

41Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

4.Kooriosa lääneseinMusta ja diagonaalviirutusega märgitud varasemadühelöövilised koorid; täpitatud tsoon � kodakoori-aegne ümbriskäigu kõrgendamineKoostanud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa

42 Kaur Alttoa

5.Kavandatud ümbriskäiguga koorAutori rekonstruktsioonikatseRaul Vaiksoo joonis

43Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

6.Kolini Bartolomeuse kiriku põhiplaanViktor Kotrba järgi

44 Kaur Alttoa

7.Kolini Bartolomeuse kirikVaade ida suunasAutori foto

45Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

8.Kolini Bartolomeuse kirikKolmkiirvõlvid kooriümbriskäigusAutori foto

46 Kaur Alttoa

9.Kutná Hora Barbara kirikVaade ida suunasAutori foto

47Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

10.Kutná Hora Barbara kiriku põhiplaanViktor Kotrba järgi

48 Kaur Alttoa

Kooriruumi pikitelje rõhutamine pole siis-ki Parlerite leiutis. Selles seoses on osutatudmitmetele Böömimaa kirikutele, kus ühe-löövilise polügonaalse kooriruumi pikiteljelpaikneb kontraforss.36 Eriti oluline sellistelahenduste seas on 1350. aastal Karl IV raja-tud augustiinlaste kloostrikirik Praha Karls-hofis (pühitseti 1377; võlvid hilisemad)37 �see oli kirik, millega Peter Parler pidi igal ju-hul tuttav olema. Küll peaks olema Parlerite-poolseks uuenduseks vabapiilari paigutami-ne Kolini koori pikiteljele.

TeisipäispiilarigalahendusiSeoses päispiilariga esines meil eespool HansStethaimeri nimi. Vanemas kunstikirjanduseson selle nime alla ühendatud kahe meistri te-gemised, mistõttu meid huvitavat ehitusmeist-rit on hilisemad uurijad nimetanud Han(n)sStet(t)heimer von Burghausen või ka Han(n)svon Burghausen.38 Sellelt meistrilt on teadaseitse kirikut; käesolevaga huvitavad meidkaks: Pühavaimu spitaali kirik Landshutis(alust. 1407) ning Maarja kirik (hilisem frant-sisklaste kloostrikirik) Salzburgis. Neist esi-mese kodakirikulise koori lõpetab üksik päis-piilar; kabeliteta kooriümbriskäik on 7/12lõpmikuline. Meistrile on iseloomulikud äär-miselt saledad kapiteelita piilarid (siin onneed silinderjad, mistõttu neid on võrreldudtorudega). 1408. aastal kavandatud, ent al-les 1422. a. paiku alustatud Salzburgi kirikukodakooris on samuti üksik päispiilar. Eri-nevalt Landshutist lisanduvad ümbriskäigu-le kabelid, mille välisperimeeter on liigen-damata. Kummagi kiriku ümbriskäigu välis-sein ei järgi aksiaalset kompositsiooni � piki-teljel paikneb aken või päiskabel.

Korra on ka tõstatatud küsimus, kas Tartutoomkirku koor pole geneetiliselt seotud Gro-ningeni Martini kiriku kooriga Hollandis.39

Nimetatu � nii nagu tema kaksikvend Lud-geri kirik Nordenis Ida-Friisimaal � on va-rustatud ümbriskäiguga ja on basilikaalne.Mõlemal on nii peakoor kui ka ümbriskäik6/12 lõpmikuga, seega lisaks kooripiilarilepaikneb pikiteljel ka ümbriskäigu kontra-forss. Groningeni koor on ehitatud tõenäo-selt 15. sajandi esimesel veerandil.40 IlmseltGroningeni otsesel eeskujul valminud Nor-deni koori ehitamist on piiritletud aastatega1445�1481.41 Nimetatud kahe kirikuga sar-nast lahendust esindab veel 15. sajandi tei-sel poolel püstitatud Halmstadti Nikolai ki-riku koor.

Küll peame tõdema, et päispiilari olemas-oluga Tartu ja äsjanimetatud kirikute ühis-jooned piirduvad. Groningenis ja Nordeniskujundavad peakoori poolümara lõpmiku viis

36 Vt. A. v. Ledebour, Der Chormittelpfeiler, lk. 55.37 V. Kotrba, Architektura, lk. 96; E. Poche,Kunstdenkmäler in der Tschechoslowakei. Prag.Ein Bildhandbuch. Leipzig: Edition Leipzig, 1978,lk. 303.38 Veel pärast 1459. aastat tegutsenud HansStethaimer oli põhiliselt kiviraidur. Meid huvitavBurghausenis sündinud ehitusmeister Han(n)s (surnud1432) oli arvatavasti tema isa. Vahel on uurijad samanime alla paigutanud veel kolmanda meistri � 14.sajandi lõpus Landshuti linna ehitusmeistrinategutsenud Hans Krumenauer�i tegemised. Probleemija erinevate nimekujude kohta vt. H. Puchta, Beiträgezum Stethaimerproblem. � Das Münster 1975, Bd. 98(1/2), lk. 39�49; A. v. Ledebour, Der Chormittel-pfeiler, lk. 67jj; Geschichte der deutschen Kunst1350�1470. Hrsg. v. E. Ullmann. Leipzig:VEB E. A. Seemann Verlag, 1981, lk. 120jj.39 P. L. de Vrieze, restauratie koor martinikerk gro-ningen. � koor martinikerk. Groningen, 1969, lk. 20.40 Samas, lk. 18jj.; H. J. Böker, Die mittel-alterliche Backsteinarchitektur Norddeutschlands.Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft,1988, lk. 204.41 G. Dehio, Handbuch der deutschen Kunstdenk-mäler. Bremen, Niedersachsen. Bearbeitetv. G. Kiesow u.a. München, Berlin: DeutscherKunstverlag, 1977, lk. 688.

49Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

tiheda sammuga paiknevat massiivset ümar-piilarit, mis omalaadset seina või ekraanimoodustades varjavad pea täielikult ümbris-käigu aknad.

Tartu toomkirikuümbriskäigugakoori kavatisepäritoluEelnimetatud võrdlusmaterjali põhjal tundubusutavaim, et Tartu toomkiriku uue koori ees-kujud pärinevad Böömimaalt. Peame siin sil-mas ennekõike Kutná Hora kooriümbriskäi-ku pikiteljel paikneva kontraforsiga. Rõhu-tame, et kõne all saab olla üksnes üldkom-positsiooni või -kavatise laenamine. Ülejää-nus ühisnimetajad puuduvad: erinev pole mitteainult ehitusmaterjal (vastavalt looduskivi jatellis), vaid ka kogu vormirepertuaar. Igata-hes ei Praha ehitistes, Kutná Horas ega Koli-nis pole ma leidnud ühtegi detaili, mis võiksviidata ühistele meistritele või meisterkonda-dele.

Böömimaa teesi peaks kaudselt toetamaveel tõsiasi, et just see piirkond on vaadelda-val ajajärgul Eesti arhitektuuri üks olulisi mõ-justajaid. Esmajoones tuleb nimetada Kures-saare linnust ja Valjala koorilõpmikku,42 entnendega vastavad kontaktid ei piirdu.

Käesolevaga pakutud rekonstruktsiooni-katsel on üheks silmatorkavaks elemendikskooriümbriskäigu kolmkiirvõlvid (sks. Drei-strahlgewölbe) � motiiv, mis senistel andme-tel Eestis enne 15. sajandit ei esine.43

Küllaltki arvestatav on aga kolmkiirvõlvilevik alates 14. sajandi esimesest poolest Kesk-Euroopas.44 Käesolevas kontekstis on oluli-ne, et nimetatud motiiv kuulus ka Parleriterepertuaari. See esineb Praha katedraali 1362.aastal valminud käärkambris ja viis aastathiljem lõpetatud lõunaeeskojas45 � viimaston omakorda nähtud eeskujuna Kolini koo-riümbriskäigu kolmkiirvõlvidele.

Dietrich IIIDamerow –kas uue kooriehitusisand?Nimetasime eespool, et Clasen seostas esi-mesena Tartu toomkiriku uue koori ehitamistpiiskop Dietrich (Theodorich) III Damero-wiga. Tegemist on ühe koloriitsema kujugaVana-Liivimaa vaimulike seas.46 Ta õppisPariisi ja Bologna ülikoolides; tema ambit-sioonikust märgib kasvõi üritus anda Tartupiiskopkond Inglismaa kuninga kaitse alla.Käesolevas kontekstis on aga eriti olulisedtema suhted Praha ja keiser Karl IV-ga. Diet-rich oli neli aastat (1372�1376) Prahas kei-serlikus kantseleis, algul notari, siis proto-notarina � viimane on keisririigi administ-ratsiooni seas vägagi kõrge positsioon. Mui-de, kõneldes kultuurist Karl IV aegses Pra-

42 V. Raam, Valjala kiriku koorilõpmiku ajalisestmäärangust ja Kuressaare piiskopilinnuse meisterkon-nast. � Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 2. Tallinn:Kunst, 1978, lk. 233�263; K. Markus, Eestikunstisuhetest Kesk-Euroopaga 14. sajandil. � Eestikunstikontaktid läbi sajandite I. Tallinn: EestiTeaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, kunstiajaloosektor, 1991, lk. 4�25.43 Kolmkiirvõlvi on kasutatud 1420�1423 ehitatudTallinna Oleviste kooriruumis ja väikese reservatsioo-niga võib nimetada ka vahemikus 1405�1420rekonstrueeritud Niguliste kiriku kooriümbriskäiguservjoonvõlve.44 K. H. Clasen, Deutsche Gewölbe der Spätgotik.Berlin: Deutsche Bauakademie, 1961, lk. 16, 31jj.45 G. Fehr, Die Wölbekunst der Parler. � Die Parlerund der schöne Stil 1350�1400. Bd. 3, lk. 45�47.46 Andmestikku Damerowi kohta pakuvad eelkõigejärgmised kirjutised: P. Girgensohn, Die Inkorpora-tionspolitik des Deutschen Ordens in Livland 1378�1397. � Mittheilungen aus dem Gebiete derGeschichte Liv-, Est- und Kurlands. Bd. 20. Riga:Nicolai Kymmels Buchhandlung, 1910, lk. 1�86;B. Jähnig, Zur Persönlichkeit des Dorpater BischofsDietrich Damerow. � Beiträge zur GeschichteWestpreußens. Zeitschrift der Copernicus-Verei-nigung zur Pflege der Heimatkunde und GeschichteWestpreußens. Bd. 6. Münster, 1980.

50 Kaur Alttoa

has, on rõhutatud, et just keisri kantselei oliseal üks olulisimaid humanistlikke keskusi.47

Kantseleist lahkumisega Dietrichi sidemedPrahaga ei katkenud � veel 1382. aastal onta viibinud seal kuningas Wenzeli juures.48

Dietrich Damerowi aeg Vana-Liivimaaloli äärmiselt pingeline. Tegemist on nn. in-korporatsioonitüli ajajärguga, mil Saksa orduüritas allutada endale Liivimaa kirikut ningDietrich oli toonase orduvastase koalitsioo-ni peamine korraldaja. Konflikt kulmineerusordu ulatusliku sõjakäiguga Tartu piiskop-konda 1396. aastal. Sellises situatsioonis ker-kib paratamatult küsimus, kuivõrd üldse olitollal mõeldav keskendumine suurejoonelis-tele ehitustöödele.49

Ajaloolist andmestikku jälgides saab jä-reldada, et rahututest aegadest hoolimata onmingi ehitustegevus siiski olnud võimalik.Valitud piiskopiks juba 1379. aastal, saabusDietrich III Damerow Liivimaale nähtavastialles 1385. aastal. Kogu järgnevat sündmus-tikku refereerimata võiks osutada Pikasillalsõlmitud ordu ja Damerowi vahelisele lep-pele 1387. aasta juulis,50 mis tõi vähemaltTartu piiskopkonda ajutise stabiilsuse. Seeei kestnud aga pikalt. Olukord pingestus taas1393. aasta sügisel: avataktiks oli Riia pea-piiskop Johann (IV) von Sinteni tagandami-ne.51 Taasareneva konfrontatsiooni kõnekadmärgid on Dietrichi liit Leedu suurvürsti Vi-tautasega 1396. aasta kevadel ning vitaali-vendade kutsumine Tartusse sama aasta su-vel. Järgnevatest sündmustest nimetame 1396.aasta sõjategevust, Danzigi kongressi 1397.ja Dietrichi tagasiastumist 1400. aastal.

Siin vaadeldava teemaringi suhtes on agaoluline, et pärast 1387. aasta lepet saabunudpisut rahulikum periood võis tähendada vä-hemalt kuut, vahest isegi kaheksat ehitushoo-aega. See pole küll pikk aeg, ent koori välis-seina ehitamiseks ca 5 m kõrguselt igati pii-sav. Tähtsusetu pole seegi, et ehituspinnas

Toomel on ideaalne � erinevalt all-linnast,kus korralike vundamentide rajamine tähen-das suuri ponnistusi. Selleks ajaks oli Tartussaavutatud ka piisav potents telliste põleta-miseks, seda nii kvantiteedilt kui ka kvali-teedilt. Väidet kinnitab kasvõi Tartu Jaanikirik, kus vaadeldavaks ajajärguks olid ehi-tustööd vähemalt põhiosas äsja lõppenud.

Mis aga vahest olulisim � Dietrich tuliTartusse keskkonnast, kus arhitektuur oli või-muideoloogia väga oluliseks väljendajaks.Seda mitte üksnes Karl IV suurejoonelisteehitusettevõtmiste puhul � ka katedraaligoo-tikale orienteeritud Böömi linnade paroh-hiaalkirikute (Kolin, Kutná Hora) puhul onikka toonitatud ühe eesmärgina linna heaoluja võimu representeerimist.52 Nii peaks ole-ma loomulik, et Dietrichi üheks esimeseksmureks Tartus oli kujundada siin seisuselevääriline piiskopikirik. Karl IV ajal oli selleüks peatunnuseid kahtlemata korralik ümb-riskäiguga kooriruum.

Dietrich III Damerowi resigneerumiselejärgnesid Tartu piiskopkonnas küllaltki kar-dinaalsed orientatsioonimuutused. Järgnevatpiiskoppi Heinrich Wrangelit on iseloomus-tatud kui ordumeelset, samuti muutus 1400.aastal kardinaalselt ka toomkapiitli koos-seis.53 Sellises situatsioonis on usutav, et katoomkiriku suurejoonelised ehituskavad su-

47 A. Kutal, Gotische Kunst in Böhmen. Prague:Artia, 1971, lk. 34.48 P. Girgensohn, Die Inkorporationspolitik..., lk. 10.49 See oli üks argumente, miks Olev Prints eipidanud võimalikuks seostada koori rekonstrueerimistDamerowi ajajärguga.50 Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch nebstRegesten III. Hrsg. v. F. G. v. Bunge. Reval, 1857,nr. 1247.51 Samas, nr. 1344.52 Nt. A. v. Ledebour, Der Chormittelpfeiler, lk. 61.53 T. Lukas, Vaimuliku võimu roll Maapäevade-eelsel Vana-Liivimaal. � Akadeemia 1992, nr. 11,lk. 2289, 2292.

51Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

rid välja, ja seda mitte üksnes pikaajalisestvaenutegevusest tingitud rahalistel põhjus-tel. Samahästi võis ehitustegevuse jätkamistpärssida ideoloogiline soovimatus jätkataDietrich III Damerowi kavasid.

Seega ei tahaks nõustuda koori ehitusajapaigutamisega 15. sajandi algusesse.54 Kü-simus on küll üksnes mõnes aastas, aga va-hepeal oli situatsioon piiskoplikes ringkon-dades oluliselt muutunud.

RekonstrueeriminekodakooriksDietrich III Damerowi aegse kooriruumi �suhteliselt algusjärgus pooleli jäänud ehitu-se � jätkamisel on esialgseid kavasid oluli-selt korrigeeritud. Nüüd muudeti ruumivor-mi: algselt kavandatud basilikaalse lahendu-se asemel otsustati kodakoori kasuks. Kapeakoor planeeriti ümber ning ilmselt allessiis kavandati päispiilar. Suure tõenäosuse-ga võib väita, et 1477. aastal ürikus märgi-tud uue koori loodetava valmimise all peetisilmas just nimetatud ehitustöid. Sel ajajär-gul ehitati kooriruum lõpuks ka valmis.

Arhitektuursed vormid lisavad esitatuddateeringule paraku vähe täiendavaid pide-punkte. Nimetasime, et rekonstrueeritud ko-dakoori võlviroided olid kaksikmõikalise pro-fiiliga. Selline vorm on hiliskeskaegses Lõu-na-Eestis laialt ja samas küllaltki kaua levi-nud. See esineb siinsamas Tartu toomkirikusnii põhjaportaali ette ehitatud eeskojas kuika tornidesse kujundatud kabelites � viima-sed peaks paigutuma 16. sajandi algusküm-nenditesse.55 Samasugust vormi on kasuta-tud veel Tartu Jaani kiriku käärkambris, agaka Kambja ja Rannu kirikutes � viimase ehi-tusaeg langeb tõenäoselt 15. sajandi II vee-randisse.56 Seega püsib motiiv vähemalt kolm-veerand sajandi vältel ning selle põhjal mi-dagi täpsemat Tartu toomkiriku koori võlvi-misaja kohta järeldada ei saa. Samuti ei suu-

da me praegu selgitada, kust pärines tollaneidee ehitada päispiilar.

Küll söandaks oletada üht-teist kooriruu-mi rekonstrueerimise initsiaatorite kohta.Mõistetavalt sai ehitusisandaks (sks. Bau-herr) olla piiskop ja toomkapiitel. Selle kõr-val on tähelepandavad piiskopkonna vasal-lide konkreetsed toetused kiriku ehitamiseks.Ürikutes kajastuvad summad pole väga suu-red, ent siiski arvestatavad.57 Tartu piiskop-konna aadli suhted siinsete kiriklike institut-sioonidega on hiliskeskajal silmatorkavalttihedad.58 Nii kerkib ka küsimus: kas ei ol-nud Tartu toomkiriku kodakoori ehitamisetagamaade hulgas ka kohaliku kõrgaadli am-bitsioonid? Küsimus jääb praegu vastuseta.Küll aga meenutame, et just Tartu toomkapiit-lis oli silmapaistvalt suur osakaal diötseesistpärit vasallidel.59

Päispiilar jaidavalgusPäispiilari teema puhul ei saa jätta küsimata,mis võis üldse tingida vaba- või tugipiilari

54 Â. Âàãà, Ïðîáëåìà ïðîñòðàíñòâåííîé ôîðìû...,lk. 74.55 K. Alttoa, Tartu toomkiriku läänetornidekaitsefunktsioonist. � Arhitektuuripärandi uurimisestENSV-s, lk. 87.56 K. Alttoa, Märkmeid Lõuna-Eesti keskaegsetestmaakirikutest. � Ars Estoniæ medii ævi. GratesVillem Raam, viro doctissimo et expertissimo.Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts, 1995, lk. 73.57 Ivar Leimuse hinnang.58 Siinjuures tahaks osutada ka Tartu piiskopkonnakõrgaadli tihedatele, kohati isegi kummalistelesidemetele Kärkna tsistertslaste kloostriga, vt.W. Schmidt, Die Zisterzienser im Baltikum und inFinnland. � Suomen Kirkkohistoriallisen Seuranvuosikirja XXIX�XXX, 1939�1940. Helsinki, 1941,lk. 144�145; K. Alttoa, Einige Beispiele derKombinationen von Burg und Kirche in Estland. �Castella Maris Baltici 3�4. Archaeologia Medii ÆviiFinlandiæ V. Turku, Tartu, Malbork, 2001, lk. 17.59 T. Lukas, Tartu toomhärrad 1224�1558. Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus 1998, lk. 97.

52 Kaur Alttoa

paigutamise kiriku pikiteljele. Tartu toomki-riku puhul pole seni sellist küsimust püstita-tud, üksnes Prints poetab repliigi, et see pole�mitte just hea lahendus�60 väidet lähemaltpõhjendamata. Üllatavalt puudub lähem ana-lüüs ka teistel päispiilari käsitlejatel. Ainsa-na on märgitud, et see hoiab tagasi idavalgu-se intensiivsust ning nii saavutatakse rohkemühetaolist �voolavat� valgust.61 Seega eten-dab piilar omalaadse sirmi või difuusori rol-li. Mis aga on sellise valguse hajutamise eelisja missuguses situatsioonis on see vajalik?Oskaksin pakkuda vaid ühe võimaluse. Ni-melt � kas püüdlus valgust hajutada pole seo-tud retaabli (altariseina) levikuga? Tradit-sioonilise laud-altari puhul ei tohiks idastlangev valgus häirida; mensale langev val-gus pigem õilistab seda. Retaabel seevastuvõib tugevas kontravalguses muutuda liht-salt tumedaks siluetiks. Joseph Brauni tea-teil ulatub mensale paigaldatud retaabli tra-ditsioon tagasi vähemalt 11. sajandisse. Sel-le suurem levik langeb aga 14. sajandisse,ehkki ka tollal pole ta veel üldine.62 Parakupeame vähemalt esialgu piirduma üksnesprobleemi püstitamisega.

About the Developmentof the Apseof Tartu CathedralSummary

A much-preferred motif in Gothic churcharchitecture � ambulatory � was not muchused in Old Livonia. Radiating chapels canonly be seen in the St. Peter�s Church in Riga.A reduced solution without the chapels hasbeen used in the reconstruction of two paro-chial churches in Tallinn in the first decadesof the 15th century. Besides, a chancel withambulatory was used in the most imposingsacral construction in Old Livonia � TartuCathedral.

Tartu Cathedral has been in ruins since thesecond half of the 16th century. The chancelwas reconstructed to house Tartu UniversityLibrary in 1804�1806. Regardless of the fact,the main features of the mediaeval solutionof the chancel can in principle be followed.

The chancel of Tartu Cathedral is a hallchancel with an ambulatory, but lacking ra-diating chapels. Its special feature is thepositioning of the easternmost axial pier onthe longitudinal axis of the sanctuary. Theeasternmost buttress of the outer wall is alsolocated on the longitudinal axis. The writtendocumentation concerning the church is ex-tremely scarce. A text from 1477 contains anote about �the new chancel, when it will becompleted�. This date has also been inter-preted as the date of the building of the chan-cel with ambulatory. On the other hand, someof the researchers have stressed the fact thatthe axial pier has been used in the architec-ture created by the builders the Parlers inthe second half of the 14th century, whichwould allow the deduction of the real dateof the construction of the church. It has alsobeen indicated that Dietrich III Damerow,who had earlier been active in Prague in the

60 O. Prints, Keskaegne Toomemägi..., lk. 32.61 Nt. A. v. Ledebour, Der Chormittelpfeiler, lk. 60.62 J. Braun, Der christliche Altar in seiner geschicht-lichen Entwicklung. Bd. 2. München: G. Koch & Co.,1924, lk. 278, 281.

53Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest

Court of Charles IV, was the Bishop of Tartuin 1379�1400.

Olev Prints has made attempts to recon-struct the chancel of Tartu Cathedral, preced-ing the chancel with ambulatory. Accordingto his data, originally, the church had had aRomanesque hall chancel with a round apseand stair turrets. Investigation made duringthe restoration work in 1986�1988 revealedthat such reconstruction had been ill ground-ed. The church had indeed had a hall chan-cel (which has undergone an even more prin-cipal reconstruction), but the solution offeredby Prints is contradicted by the survivingconstruction elements.

The chancel with ambulatory was com-pleted in two stages. At first, a basilican chan-cel was intended, but only the outer wallreaching the height of ca 5 metres with a but-tress on the longitudinal axis was built. Aquestion arises, whether the main chancelwas at all planned the way, as we know itnow. Namely, the space of the chancel is re-markably irregular. Its piers are discerniblydisplaced in relation with the buttresses onthe longitudinal wall. In some cases, the shiftexceeds one metre. Also, the directions ofthe buttresses of the ambulatory do not cor-relate with the piers and bays. Having ana-lysed the modules of the outer wall and theaxes of the buttresses, we drew the conclu-sion that, evidently, the now existing piersdo not belong to the original basilican planof the church. The plan also did not containthe axial pier; only the buttress was posi-tioned on the longitudinal axis of the apse.The decision to add the axial pier was mostprobably made only at the completion of thehall chancel.

Following the motif of an axial pier inEuropean architecture, it is credible that thenew chancel of Tartu Cathedral was indeedmodelled on the works by the Parlers in Bo-

hemia. Such pier has been used in the chan-cel of St. Bartholomew�s Church in Kolin(main part built in 1360�1378). Consideringthe chancel of Tartu Dome Cathedral, weshould, above all, bear in mind the ambula-tory of the Church of St. Barbara in KutnáHora, the construction of which was begunin 1388, where the buttress is also positionedon the longitudinal axis. Here, only the gen-eral composition or design was borrowed, thequestion of common builders can be ruledout. The author of the present article hasfound no similar constructional details in thechancel of Tartu Cathedral and the buildingserected by the Parlers.

Connecting the building of the new chan-cel with Bishop Dietrich III Damerow, whohad been appointed protonotary at the officeof Emperor Charles IV is credible. The pe-riod, when Damerow was active in Old Livo-nia was extremely pressing. This was theperiod of the so-called incorporation conflict,when the German Order attempted to subor-dinate the Livonian Church, and the newBishop of Tartu became the main leader ofthe coalition opposing the Order. Observingthe chronology of events it appears that theperiod 1387�1393 was rather stable in TartuDiocese. This could mean at least six, butprobably even eight construction seasons,which would be sufficient to build the outerwall of the chancel to the height of five me-tres. Regarding Damerow, we should alsobear in mind that with Charles IV, architec-ture was among the essential expressions ofpower. In such case it would be natural thatone of the first objectives of Dietrich III Da-merow was to build a cathedral worthy of itsrank in Tartu, the main feature of which wasa chancel with ambulatory.

The resignation of Dietrich III Damerowin 1400 was followed by radical changes inorientation in Tartu Diocese; these changes

54 Kaur Alttoa

could have been the reason why the construc-tion was discontinued for a longer period.The work was continued probably only inthe 1470s, the fact is indicated by the expec-tations of the completion of the new chancelin the text written in 1477. That was the dateof the completion of the hall chancel with anaxial pier. The support of the high nobilityof Tartu Diocese to the completion of thechancel was remarkable.

The final question is what conditioned thepositioning of the freestanding pier and alsothe buttress on the longitudinal axis of thechurch? The researches have noticed thatsuch pier would reduce the intensity of eas-tern light and helps to achieve the �flowing�light in the interior. Thus, the pier acts likean original screen or a diffuser. The presentarticle poses the question, whether the effortto diffuse light was connected to the sprea-ding of reredos? In case of the traditional altartable, eastern light should not be distracting.Reredos could, however, be seen only as adark silhouette in strong contrasting light.The tradition of placing reredos on mensadates back to the 11th century, but it was mostwidespread in the 14th century, although itwas not prevailing even then.