A.H.-A.H.-TammsaareTammsaareNaised romaanis Naised romaanis ««Tõde ja Tõde ja

õigusõigus»»

SisukordSisukord 1 osa Krõõt ja Mari-eluaastad Vargamäel 1 osa Krõõt ja Mari-eluaastad Vargamäel 2 osa Võitlus Jumalaga. Ramilda ja Tiina2 osa Võitlus Jumalaga. Ramilda ja Tiina 3 osa. Võitlus ühiskonnaga. Kohtumine 3 osa. Võitlus ühiskonnaga. Kohtumine

KarinagaKarinaga 4 osa. Indrek ja Karin pärast abiellumist4 osa. Indrek ja Karin pärast abiellumist 5 osa. Tagasitulek Vargamäele5 osa. Tagasitulek Vargamäele

Eluaastad VargamäelEluaastad VargamäelKrõõt Krõõt

Ta on headuse ja kannatlikkuse sümbol, kelle päikesepaistelise iseloomu ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Kröödale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdest jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui kuldset aega.

MariMariTa on alistuv ja Ta on alistuv ja

kohusetruu naine, kes kohusetruu naine, kes tahab oma kunagisi tahab oma kunagisi eksimusi heaks teha ja eksimusi heaks teha ja kannatab vaikides. kannatab vaikides. Vargamäe sünged ajad Vargamäe sünged ajad ja elu üha karmimaks ja elu üha karmimaks muutuva Andrese muutuva Andrese kõrval teevad Mari kõrval teevad Mari saatuse raskeks.saatuse raskeks.

Järgnevat nuhtlust - kariloomade ja isegi laste surma koledasse nakkushaigusse, mis kõrvenurgast pea pooled lapsed viis, seletab Mari Jussi kättemaksuga. Ta ei suuda endale andestada seda, et talle salajas päris meeldis mõte saada Mäe perenaiseks, ja kuigi at seda kunagi tõsiselt ei mõelnud ega kavatsenudki Jussi juurest ära tulla, oskab at ikkagi end nii süüdistada, et kõik talu õnnetused kuidagi at fantoomkuriteoga seotud on. Mari on mehe surmast nii löödud, et kavatseb kindlasti Vargamäelt lahkuda. Jääma paneb at (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks at surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada.

Võitlus JumalagaVõitlus JumalagaRamildaRamilda

Mauruse tütar Miralda/Rimalda/Ramilda pooleldi saksastunud noor rahutu neiu. Kogu kooli poissid olid armunud temasse. Ta tekitab segadust juba üksi oma nimevariantide leiutamisega Mauruse kooli poiste hulgas. Tema arutlused on esialgu tühised ja lapsikud

Ramilda on aga raskelt haige ja veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Indrekule jääb eluks ajaks meelde stseen, kui Ramilda oli tuli koju ja küsis temalt, kas Indrek annaks tema tervise heaks oma verd kui ta paluks. Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele, sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki.

TiinaArmastusega otsustad autor lasta oma „ kangelasel” hakata võitlema elus eksisteeriva viletsuse ja vaesusevastu, võitlema kannatajate eest.Selleks aga, et see kahtlane retsept, millesse kannatajad ise juba ammugi olid kaotanud usu, oleks siiski usustav, tuli välja mõelda midagi jalustrabavat, teha midagi ebatavalist.Ja see ebatavaline sünnibki. Kui väike Tiina, kes oli lootnud, et jumal kord tema haiged jalad terveks teeb, kuuleb Indreku suust, et jumalat ei ole, hakkab ta häärdalt nutma. Tütarlapse lohutuseks võtab Indrek oma sõnad tagasi. Ta püüad teda veenda vastupidises ja lubab Tiina, kui see on juba suureks kasvanud ja jumal tema jalad on terveks teinud, naiseks võtta.„ Mina ootan ainult, et sina terveks saaksid! Ja sina saad, usu!” ütled Indrek.

Võitlus ühiskonnagaVõitlus ühiskonnagaKristiKristi

Kristi usub revolutsioonisse, sest ta taeb kui palju on neid, kes

usuvad. Raske on Kristi uskuda, et nende hulgas,

kellele elus on osaks saanud ainult kannatused, leidud

inimesi, kesmitte ainult ei usu vabadusse, vaid kes on isegi valmis reetma selle vabaduse eest võitlejad. Indreku kõnelus

sellest, et revolutsiooni äraandjad ja nuhke võid leida ka tööliste hulgas, hämmastab

Kristi. Kuid olles võimetu leidma kujunenud olukorras

mingisugust väljapääsu, otsustad meeleheitele aetud tütarlaps oma elu lõpetada.

KarinKarinNeljas osa käsitleb Indreku Neljas osa käsitleb Indreku

perekonnaelu kümmekond perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga aastat pärast Kariniga abiellumist. abiellumist.

Nad olid kunagi õnnelikud, see oli Nad olid kunagi õnnelikud, see oli muidugi alguses.muidugi alguses.

Pärast poja surma püüdsid Karin ja Pärast poja surma püüdsid Karin ja Indrek mõtteid aktiivse Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Karin mees tüdineb sellest ruttu. Karin aga ei saa oma seltskonnast aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda inimestega, talle on tähtis enda uhkusuhkus.. Probleemid suurenevad, Probleemid suurenevad, kui Karini isa jääb pankrottikui Karini isa jääb pankrotti..

Tagasitulek VargamäeleTagasitulek Vargamäele

Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija linnast – Tiinateenija linnast – Tiina. . Ja tuli Ja tuli vaatama, kas kõik korras või niivaatama, kas kõik korras või nii. . kus kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jättahakata kui sauna jätta. . Teel Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga on Vargamäelt alla, koos Indrekuga on Tiina lõpuks õnnelik. Tiina lõpuks õnnelik.

““Ja ta /Indrek/ pani esimest korda Ja ta /Indrek/ pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Vargamäed.”